10. klassi kontrolltöö kordamispunktid Muinasaeg Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad §1 Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastikku? Ühe-kahe kilomeetri paksused jääkihid paljastasid Põhja-ja Lääne-Eesti paepinna, lihvisid mägedest kaasavõetud kaljupanku ning jätsid nad hiljem maha rändrahnudena, jää sulamisel kujunesid järved ja jõgede sügavad orud, Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored, samas on hakkanud paksu jääkoorma alt vabanenud maapind kerkima(Loode-Eestis on maapind kerkinud juba mitukümmend meetrit ja see protsess jätkub veel tänapäevalgi) Muinasaja mõiste: Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaooutseni XIII saj. alguses p.Kr. nim... Muinasaja periodiseering: Kiviaeg...vanem kiviaeg e. paleoliitikum u9600-9000a. eKr keskmine e. mesoliitikum u9000-5000a
esiplaanile seadmine. Valgustust mõj USA iseseisvussõda, võeti vastu USA esimene põhiseadus käidi välja in võrdsuse idee. Mõjutas ka Suur Pr Revolutsioon 1789-1799. Kapitalistlike suhete kiire areng, linnade kiire kasv, töölisklassi arvukuse pidev kasv. Antiigihulluse ajajärk. ARHITEKTUUR. Üldine iseloomustus võttis eeskujux antiigi lausa selle jäljendamiseni välja. Korrapärasus, sümmeetrilisus, sambad, kolmnurksed viilud, kuplid, petikuste ja akende kasutamine, hakati tegema ka tüüpprojekte. Prantsusmaa klassitsismi sünnimaa. Soufflot Pantheon'i arhitekt, krüpti hakati matma ol in. Gabriel kuulsaks sai Pariisi sõjakooli ehitamisega, silmapaistvamaks on Versaillesse väike Trianon. Chalgrin ampristiil, projekteeris võidukaare Napoleoni tellimusel.. Saksamaa pol killustatud, Preisimaa esilekerkimine. Schinkel Berliini teatrihoone. Klassitsismi ajastust on ka pärit Brandenburgi väravad Berliinis.
võitlusele iseenda ja teistega ning ka kannatuste ja piinade kujutamisele. ,,Samothrake Nike," Epidaurose teater 7. rooma 41saj e.m.a See aeg oli rooma kujutav kunst eklektilise iseloomuga matkiti kreeka meistreid. 21 saj hakkas kujunema uus roomapärane laad. Arhitektuuri arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubjamördi laiaulatuslik kasutuselevõtt. Valitsevaks muutusid kaared, võlvid ja kuplid. Roomlaste skulptuurikunstis domineerisid esialgu kreeka meistrid. Sageli kopeeriti neid. Siiski arendasid roomlased kolmes lõigus hellenistlikke traditsioone tunduval määral edasi, nimelt portreeskulptuuris, ajaloolistel teemadel loodud reljeefkunstis ja monumendiplastikas. Portreebüstid. Õitses ka reljeefikunst. Portree ja reljeefkunsti sünteesiks võib pidada rooma monumente. Rooma maalikunsti tunneme eelkõige seinamaalide põhjal
hästi tuuleõrnad Suhteliselt väheviljakad mullad, kuigi suurendades, saadakse perspektiivboniteet Alltüüp 2.Rähksed mullad K hästi laialt põllumajandus asustus on üks suuremaid. e olemasoleva seisundi hindepunkt. levinud Põhja-, Loode- Eestis, saartel. Mullastik ülimalt kirju. Mulla perspektiivboniteet näitab mulla Lubipaas on kaetud valkjashalli a)Otepää, Karula kuplid madalamad, aga viljakuse suhtelist taset pärast vajalike rähkmoreeniga. Paas sügavamal, kui 30cm. järsema nõlvaga ja erosioon tugevam. maaparandustööde läbiviimist. Kihisemine mulla pinnalt, kõrgemal kui Lähtekivim rohkem karbonaatsem. 30 cm. Viljakus väga erinev. b)Haanja kõik vastupidi. Vähem karbonaatsed, happelisemad. Pinnavormid
helilise hääliku (A, E, I, O, U, Õ, Ä, Ö, Ü, J, L, M, N, R, V) järel -gi kanagi, mahlgi, vihmgi Hääldust ei arvestata: KAASHÄÄLIKUÜHENDI ÕIGEKIRI · Mitu erinevat kõrvuti asuvat kaashäälikut moodustavad kaashäälikuühendi. Häälikuühendite õigekiri ei lähtu hääldusest, vaid peab järgima reegleid: Kaashäälikuühendis kirjutatakse iga häälik ühe tähega (nt kuplid, aktus, purke, värske, mõtlik, monarh jt) · ERANDID! Ükski täht ei lange sõnast välja, st kaashäälikuühendis võib kõrvuti olla kaks (mõnikord kolm) samasugust tähte: 1. liide -gi, -ki ees - tammgi, pallgi, seppki, sokkki, ehkki, tuttki, värsski, krahhki; 2. sõnade liitumisel - keskkool, võrkkiik, plekkkatus, pappkarp, kepphobu, allkiri; 3. liidete ees, mis algavad sama kaashäälikuga, millega tüvi lõpeb - koralllane (korall + lane,
Tema vägedel õnnestuski alistada Põhja-Aafrika ja Itaalia, kuid sõjad ja vahemere maid tabanud epideemia kurnasid riigi jõu ega lubanud saavutatud edu edasi arendada. Peagi pidid nad ka loovutama enamuse Itaaliast. Ida-Rooma keisrite lootus läänepoolseid vahemere maid oma võimule allutada oli luhtunud. Rooma saavutused: Rooma linna teke Rooma linna teket aastal 753 eKr hakkasid roomlased oma ajaarvamise alguseks pidama. Ehituskunsti areng (akveduktid, kuplid, termid, teed, kanalisatsioon jne) - Postiliiklus ja verstapostid Hipodroomid ja gladiaatorite võitlused Usund: Vana-Rooma jumalad ja nende austamine. Kodune usund (laarid, penaalid). Isikud: Caesar - ta tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks, pärast Pompeiuse surma. Vabariigi lõpu ajal. Inimesed polnud ainuvalitsejaga rahul ja aastal 44 eKr tapsid senaatoritest vandenõulased senati istungi ajal Caesari. Augustus Octavianus (30 ekr 14 pKr) Ta jagas riigi Antoniusega ära
traveetideks) kattis oma ristvõlv. Traveesid eraldavad hoone pikkisuunas vööndkaared. Pikihoonet ja transepti ühendab aga omavahel Rooma arhitektuurist ülevõetud triumfikaar e. võiduvärav. Siiski oli ristvõlv küllaltki raske ja nõudis massiivseid seinu ja jämedaid piilareid. Seetõttu jäid aknad pisikesteks ja kitsad löövd jäid suurte müürimasside vahel hämaraks. Romaani stiil oli igas riigis omapärase küljega. Nii näiteks on Itaalias täiesti tavaline, et kirikutel on kuplid, sest Itaaliat mõjutas kõige rohkem Bütsantsi kunst. Norras oli kiriku omapäraseks ehitusmaterjaliks kujunenud hoopiski puit. Norra kirikud koosnevad palksõrestikust, neile löödud laudvoodrist ja kõrgest katusest. Kiriku püstpalgid eraldavad lööve, luues sellega mulje algsest basiilikast. Romaani stiilis kirikud on sageli kaunistatud ka ornamendiga. See on abstraktne ja skemaatiline, selles esinevad geomeetrilised motiivid ning stiliseeritud taime- ja
Omamoodi ajaviitekohad olid ka rooma saunad, nn termid. Need sisaldasid peale pesemis ja riietusruumide veel ujumisbasseine, jalutusruume, spordiväljakuid, raamatukogusid jms. Kuulsad Caracalla termid pakkusid korraga puhkust mitmele tuhandele inimesele. Termide avaraid saale katsid võlvid ja kuplid, seinu ilustasid marmor ja muud kallihinnalised materjalid. Foorumite ääres paiknesid suured pikliku põhiplaaniga kohtu ja ärihooned basiilikad. Sel hoone liigil oli hiljem suur tulevik kirikuehituses.
võimsamadki feodaalid elasid süngetes ja ebamugavates linnustes, õitses araabia maades käsitöö ja kaubandus, arenes teadus ning ülikute elu möödus niisuguses luksuses, milles läänes unistada ei osatud. Ehituskunst. Vahest oli kõige uhkemad ehitised islami pühakojad- Mosee. Araablased võtsid palju üle Bütsantsi ja Pärsia ehituskunstist. Hoontel olid sambadja üleval olid suured kuplid. Seinu kaunistasid geomeetrilised kaunistused. Iga mosee juurde kuuluvad minaretid- kõrged sihvakad tornid, mille tipust vaimulikud viis korda päevas rahvast palvusele kutsuvad. Maljudes pühakodades rajati paleesid kõrgetele aukandjatele. Eriti suursugune oli bagdadi kaliifiloss arvukate purskkaevude ja ilu- ning viljapuuaedadega. Teadus. Aaabia valitsejad hoolitsesid väga teaduse arengu eest
sajand. Vappepitaafide traditsioon hakkas hääbuma pärast kirikuisse matmise keelustamist 1772. aastal[1]. Eestis on tänaseni säilinud alla 200 vappepitaafi, üle poole neist asuvad Tallinna Toomkirikus. Lehekülg 26 - 29 11. Tee kokkuvõte, millised klassitsistlikud elemendid olid kasutusel arhitektuuris. Eeskujuks võeti Vana Kreeka templid oma sammaste ja viiludega ning Vana Rooma uhked triumfikaared ja kuplid. Ehitis pidi olema sümmeetriline, suured siledad seinapinnad, maja esiosa meenutas kreeka templit – sammastik, mille ülal kolmnurkne viil. Lõpetuseks kopeerimise, elukauguse ja liiga rangete reeglite tõttu oli klassitsism 19. sajandi keskpaigaks muutunud juba ilmseks piduriks kunsti arengule. Siiski andis ta väga visalt ruumi nendele uutele suundadele, mis tema kõrval olid tärganud. Klassitsismi reeglid jõudsid
I JA J ÕIGEKIRI ü järel ei kirjutata i, j, kuigi hääldatakse: süüa, süüakse, müüa, müüake, lüüa, lüüakse, hüüa, püüa, hüüe, püüe i järel ei kirjutata üldiselt j-i, kuigi hääldatakse: siia, laiad, riiul, minia, preemia, keemia, ioon tegijanime liide -ja: müüja, käija, viija, ronija, tulija, organiseerija lühike sisseütlev: majja, ojja, ajju 16.KAASHÄÄLIKU ÕIGEKIRI Kaashäälikuühendis kirjutatakse iga häälik ühe tähega (nt kuplid, aktus, purke, värske, mõtlik, monarh jt) ERANDID: liide -gi, -ki ees (tammgi, pallgi, seppki, sokkki, ehkki, tuttki, värsski, krahhki) sõnade liitumisel (keskkool, võrkkiik, plekkkatus, pappkarp, allkiri) liidete ees, mis algavad sama kaashäälikuga, millega tüvi lõpeb - koralllane (korall + lane), portugallane, modernne, suveräänne, sünkroonne, kompleksseid, kurioosseid, religioossed, õhkkond, keskkond
Selle puhul kaeti kuju puust südamikul need kohad, mis pidid kujutama riietust, õhukese kuldplekiga. Katmata kehaosi imiteeriti elevandiluuga. (Athena kuju kunagises Ateena akropolis). Rooma Roomlased tõid arhitektuuri suured muutused, kuna võtsid kasutusele sideained ja leiutasid betooni. Nad ehitasid palju teid ja sildu. Valitsevaks muutusid uued konstruktsioonid, millest tähtsaimad on kaared, võlvid ja kuplid. Kõige kuulsamad olid nende amfiteatrid, mida tänu sideainetele sai ehitada sõltumatult loodusest. Tuntuim 4- korrusseline Colosseum. Püstitasid suure tähtsa ehitise Panteoni, mis oli kõikidele jumalatele pühendatud tempel. Selle siseruum oli ümmargune. Ehitatud on see põletatud tellistest. Sellel on suur kuppel. Ehitasid näiteks: · Termisid e. Saunasid- Selles olid pesemisruumid, basseinid, koosoleku- ja ajaviitmisruumid, raamatukogud
varakristluses kasutatud värvidega. Inimkeha figuur oli peidetud riiete alla ning kirik reguleeris seda, kuidas mingit pühakut kujutati. (Kunstiajalugu: ,,Bütsantsi kunst") 2.2.2. Arhitektuur Bütsantsi kirikute põhjaplaanid olid väga mitmekesised ja erinevad. Väga tavaline nähtus oli kuplite olemasolu ja rohkus. Ristkuppelkirik oli kõige tavalisem. Kiriku põhiplaan meenutab natukene lühikeste võrdsete harudega kreeka risti, selle keskel, kuid ka vahel harude otsadel olid kuplid. Üldiselt koondusid kõik tolle aja ehitised keskse kupli ümber, vahet polnud, mis põhiplaan oli kirikul. 9. sajandil hakkab levima viiskuppelkirik, mille põhiplaan oli nagu ruut, aga ülalt vaates on nagu kreekarist, sest keskel kui ka äärtes olid kuplid ja enamus ajast kui mitte alati oli keskmine kuppel ülejäänutest kõrgem. Tähtis uuendus arhitektuuris sellel ajal oli veel see, et keskmise kupli sisse hakati ehitama akendega tuba. (Miksike: Bütsantsi arhitektuur") 2.3
Leonado da Vinci, Michelangelo. Püha Peetruse katedraal Renessanss ehk taassünd. Humanism: jumalariigi kõrvale inimese maine elu kui väärtus lihtsuse, askeesi asemel luksus, naudingud Inimesed hakkasid rohkem keskenduma endale, mitte jumalale. Oldi küll usklikud, kuid mitte jumalakartlikud. Inimesed lõõgastusid ning lõbutsesid rohkem. MUUTUSED ARHITEKTUURIS JA KUNSTIS · Rooma-kreeka ehitiste jäljendamine: sammastikud, kuplid, siseõuega palazzod · Mugavus, ilu, maalid, skulptuurid, vaibad, vesi, aed · Pr kuningate lossid Loire'i orus - Chambord. · Medicite lossid Firenzes · Paavstiloss ja Püha Peetruse kirik Roomas (ehitustööd u 1500-1600) · Inimesi hakati kujutama loomulikumana, realistlikumana kuid samas ka ideaalsena. Palja keha näitamine, inimkeha lopsakus. Michelangelo: skulptor ja maalikunstnik · Pärit Firenzest. Täitis Medicite, Rooma paavstide tellimusi
Nimelt algatati Kreekas, Bulgaarias, Küprosel jm ühiskondlik allkirjade kogumise kampaania pühakoja tagastamiseks algsetele omanikele ehk õigeusklikele. Bütsantslike kirikute põhiplaanid olid äärmiselt mitmekesised. Eriti armastati kupleid ning kasutati kõiki võimalusi nende paigutamiseks. Tavaline kirikutüüp oli ristkuppelkirik. Selle põhiplaan kujutab endast lühikeste võrdsete harudega risti, mille keskosas, vahel ka ristharude kohal, kerkivad kuplid. Üldiselt koondusid bütsantsi kirikud ühe keskse, tsentraalse kupli ümber. Selliseks näiteks on ka Hagia Sophia kirik. Ristikujulise, ümmarguse või hulknurkse põhiplaaniga pühakodasid nimetataksegi tsentraalehitisteks. Tsentraalehitis saigi hiljem põhiliseks Bütsantsi kirikutüübiks, sest ta vastas kõige paremini sealse kultuuri iseloomule ja bütsantslikule ristiusule. Nii Hagia Sophia kui ka San Vitale kirikus, mis asub Itaalias, kaovad siseseinad
Lahustuv süsivesinikes ja õlides. Head elektriisolatsiooniomadused. Pastapliiatsid, söömistarvikud. jne PTFE - Ei lahustu, keemiline vastupidavus erakordne Suurepärane kuumus- ja ilmastikukindlus Tihendid, hermeetikud, traadi- ja kaabliisolatsioon PMMA - kõva, jäik ja kõrge löögisitkusega Ta on väga läbipaistev. Reklaamitahvlid, teemärgid, valgustid, lennukiaknad, autotuled, tuuleklaasid, kabiinid, kuplid PET- sitke ja tugev Hea steriliseerida ja korduvkasutada. Tekstiilkiud, kiled- isolatsioonikiled 13. Komposiitmatejalide liigitus maatriksi koostise ja armeerivate elementide kuju järgi: Maatriksi koostise järgi eristatakse: - metallmaatriksiga (MMKM) - plastmaatriksiga (PMKM) - keraamilise maatriksiga (KMKM) - süsinikmaatriksiga (SMKM) Armeerivate elementide kuju järgi liigitatakse: - pulbrilise armatuuriga - diskreetse või pideva kiudarmatuuriga - kihtstruktuuriga 14
Illüüria, Dalmaatsia, Britannia ● Ehitisi kaunistati kreekapäraste sammaste ja poolsammastega ● Kolmnurksed katuseviilid (frontoon) ● Foorum, kapitoolium ● Lubjamört ● Linnaplaneerimise algus ● Kanalisatsioonisüsteem ● Korruselamud ● Akveduktid ○ Veevarustus ● Põrandaalune küttesüsteem ● Altarid templite ees ● Templid ehitati seinte peale ● Kaared, võlvid, kuplid ● Basiilika ● Termid ● Teedeehitus ● Mausoleumid ● Rooma jumalad samastati kreeklaste omadega ○ Mõeldi uued nimed ● Tähtis roll ennustamisel ○ Sibüllid ○ Põhines loodusnähtustel ● Panteon ● Austati loodusjõude ja -vaime ○ Majade kaitsevaimud ● Keisrite jumalikustamine ● Tähtis osa vaimsel haridusel ○ Õpiti kreeka keelt ja kultuuri
mille tipust viis valiti ülikute korda päevas seast. Tegelikult muhameedlasi aga päris valitseja palvusele kutsuti. võimu vanemalt Palvusele kutsuja pidi olema pime, vennalt, isalt või muidu ta näeks onult. Kitsale kõrgelt, mida ülikkonnale lisaks naised oma olid asteekidel hoovides teevad. mõjukas Moseed sõjameeste klass, kaunistasid mille liikmete sambad, kuplid ja positsioon sõltus seinu ehtivad sõjas tapetud igasugused vaenlaste arvust. geomeetrilised Lihtrahvast oli kujundid. osa isiklikult Kaliifidele ja vaba, osa pidi aga teistele tähtsatele sunnismaisena tegelastele rajati uhkeid paleesid. harima valitseja Bagdadis rajati ja ülikute tarkuse maja. See maavaldusi. oli nii Kasutati ka raamatukogu kui orjatööd.
määrab numbrite järjekord. 3) osati arvutada ruut-ja kuupjuurt. b) Astronoomia: 1) Taevavaatlusi tehti ennustamiseks (astroloogia e. taevakehade järgi ennustamine). 2) Loodi 12 võrdse pikkusega kuust koosnev kuukalender ning osati ennustada kuu- ja päikesevarjutusi. Ehituskunst Peamine materjal oli päikese käes kuivatatud põletamata savitellis. Kuna puitu ja palke ei olnud, siis leiutati võlvid ja kuplid. Erinevad näited ehituskunstist: 1) tsikuraat oli astangutega ülespoole ahenev toru. Tipus oli tempel, kus oli jumala „elukoht“. Suurim asus Babülonis (Marduki tempel e. Paabeli torn, 7 astet, neist igaüks väiksem). 2) lossid, millest suurim oli Assüüria kuninga Sargon II oma. 3) linnad ja Uus-Babüloona, kuhu pääses läbi 8 värava, mis olid pühe ndatud erinevatele jumalatele.
· Pilditüli lõpeb ikoonimaali pooldajate võiduga · Ikoonimaali pooldajaid nimetati ikonoduurideks, vastuseisjaid ikonoklastideks · Uus õitseaeg bütsantsi kunstis algab Makedoonia dünastia võimuletulekuga, kes suudavad araablaste pealetungi tõrjuda · Valitsevaks kirikutüübiks kujuneb viiskuppelkirik · Neid ehitati juba alates 6. saj, kuid siis olid nad haruldased · Kiriku katusele ehitatakse viis kuplit · Tavaliselt moodustavad kuplid ristikujutise ristkuppelkirik · Keskel on üks kõrgem kuppel, seda ümbritsevad neli madalamat kuplit · Tuntuim viiskuppelkirik on Veneetsia peakirik San Marco · See ehitatakse 10.-11. saj bütsantsi ehitusmeistrite poolt · Palju ristkuppelkirikuid on ehitatud ka Vana-Venemaal · 9.-10. saj kujuneb bütsantsi kirikute kaunistamisel välja kindel kaanon, milliseid seinamaale/mosaiike millises kirikuosas teha
1 peakuppel + 4 ääristavat poolkuplit +30 väikest kuplit. Pearuumis 260 akent. Mosee interjööris on kasutatud 20 000 sinist kahli. Põrandal on ülisuured punased vaibad. Valgest marmoris mihrab (süvend seinas, mis näitab Meka suunda) ja minbar (jutlustaja koht). Õue idaosas medrese kool (moslemite kesk-või kõrgem õppeasutus). VASSILI BLAZENNÕI kirik Ivan Julma katedraal 1555-1560. Moskvas, Punase Väljaku ääres. Ehitis koosneb11 hoonest kuplid, võlvid, tornid. Ivan Groznõi (Julm) lasi ehitise püstitada tähistamaks Volga jõel asuva Kaasani vallutamist 1552 aastal tatarlaste ülemvõimu alt. Nime sai kirik prohvet Vassili Blazennõi nime järgi, kes olevat ennustanud 1547 aasta Moskva tulekahju. Räägitakse, et Ivan Julm olla lasknud kiriku arhitektil silmad peast torgata, et ta ei saaks teist nii kena ehitist enam püstitada. Värvilised kuplid sümboliseerivad 8 turbanit kandvat moslemijuhti, kellel Ivan lasknud pead
templit, kuigi selle proportsioonid olid teistsugused. Hoone asetses kõrgel alusel ja ta viilkatus oli järsem kui kreeka templitel. Hoone ees oli lahtine koda, mida kattev katus toetus hõredalt asetsevatele sammastele. Arhitektuuri arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubjamördi laiaulatuslik kasutuselevõtt. Koos sellega muutusid valitsevaks uued konstruktsioonid, millest tähtsaimad on kaared, võlvid ja kuplid. Kõigi nende algeid võis kohata juba Vanade Idamaade arhitektuuris, samuti etruskidel, kuid järjekindlat rakendust leidsid nad alles Roomas. Kaart kasutati seintes olevate avade (uste, akende) katmiseks selle lihtsaim vorm on poolringikujuline kivirida. Võlvi võib lihtsustatult ette kujutada kui üksteise taha ehitatud kaarte rida tulemuseks on nn. silindrivõlv, millega saab katta nelinurkset ruumi. Ümmarguse ruumi puhul kasutati poolkerakujulist kuplit.
seda kõrgust jätkub aga ovaaliks mõõtudega 185*165m. Colosseumi varemed ongi suurim antiikse Rooma ehitusmälestus. Omamoodi ajaviitekohad olid ka rooma saunad, nn termid. Need sisaldasid peale pesemis- ja riietusruumide veel ujumisbasseine, jalutusruume, spordiväljakuid, raamatukogusid jms. Kuulsad Caracalla termid pakkusid korraga puhkust mitmele tuhandele inimesele. Termide avaraid saale katsid võlvid ja kuplid, seinu ilustasid marmor ja muud kallihinnalised materjalid. Foorumite ääres olid basiilikad. See oli avar piklik hoonetüüp, mille sambaread kolmeks või viieks lööviks jaotasid. Keskmine lööv oli sealjuures teistest laiem ja kõrgem, aknad paiknesid seinte ülaosas, külglöövide katuste kohal. Sel ajal kasutati hilisemat sakraalhoone tüüpi eelkõige kohtu- ja ärihoonena.
KREEKA & ROOMA KUNST I EGEUSE e KREETA-MÜKEENE KUNST / Minoiline kunst (3000-12.saj eKr) 1.Arhitektuur a)suured lossid (Kossos, Phaistos, Hagia Triada) koosnesid suhteliselt paljudest väikestest ja eriilmelistest ruumidest(müüt labürindist Knossoses) värvilised sambad, seinad kivist, laed puust 2.Kujutav kunst a)seinamaalid ja reljeefid hoiduti stililiseerimisest ja sümmeetriataotlusest(Egiptuse stiilist) elav, mänglev ja maaliline laad (nt fresko Knossosest:akrobaadid sõnniga) b)keraamika ere värvirõõm ja dekoratiivsus looduslähedane ornamentika (mereloomad) 3.Levis mandrile Peloponnesose poolsaarele ja edasi põhja poole a) kindlustatud lossid ja linnamüürid Tirynsi linnus ja Müke...
rajama korruselamuid osavad, puust või kivist, vaesema elanikkonna majutamiseks. Eriti palju oli selliseid maju Rooma sadamalinnas Ostias. 17) Ehituskunst - kõrgelt arenenud. Juba vabariigi ajal hakati rajama kivist teid ja sildu, aga ka monumentaalseid veejuhtmeid akvedukte - , mis varustasid linnu joogiveega. Ehituskunsti tipp saavutati keisririigi ajal. Peamine ehitusmaterjal tellis, mis pidulikumal puhul kaeti marmoriga. Lubjamört kaared, võlvid, kuplid. Välispind ja interjöör sambad ja poolsambad. 18) Religioon : ristiusu teke ja levik ning tõus riigiusuks - Rooma esimeste keisrite valitsusajal sai Palestiinas juutide usu ühe haruna alguse ristiusk. Imetegija ja jutlustaja Jeesus oli öelnud, et inimesed saavad peale surma taevariiki, ning kutsus kõiki heaks saama. Jeesuse uskujaid hakati nimetama kristlasteks, kristlust hakkasid levitama usukuulutajad ehk apostlid. Paulus oli kõige mõjukam levitaja.
Mis on kunst? Kunst on osa kultuurist, kuigi sõnal kunast on mitu tähendust. Kultuur-laiemas mõttes tähendab inimtegevust(mõtted,inimestevahelised suhted). Inimeste poolt loodud objektid sisaldavad kultuuriteabet-tegemist on selle aja tooliga näide. Kunsti erinevaid tähendusi. Kunst-meisterlikkus Kunst-võlts,mitteehtne (mustkunst) Kunst-inimeste tegevus teatavas valdkonnas(pildid,kujud,muusika) Piir lihtsate esemete ja visuaalse kunsti vahel on ajaloo jooksul muutunud (nt riidepuu ei olnud kunagi mingi kunst tänapäev on) Näiteks arvati 17-18 saj., et kunst peab ilus olema,hiljem on selline suhtumine muutunud(sest ei teate täpselt mis on on ilus-ilu vaataja silmades) Levinud ilusreegleid 1.ilusad on suurt reeglipära ja korastust omavad objektid. 2.ilus on ootamatu ja erandlik. Kes kujundavad iluhinnanguid?Kriitikud,kunstnikud,galleristid Mis on veel kunsti eesmärk? Eneseväljendus Religioossete,poliitiliste,eetiliste ideede väljend...
Tekkimise põhjused: õpetlik, range, moraliseeriv, eetilisi väärtusi mõjutav, ei tahetud kerglast elu ja kunsti, teadlik rokokoole vastandamine. 79.a. Pompei kaevati välja antiikkunsti teosed- Euroopas huvi antiigi vastu, pilgud on pööratud antiiki tagasi. Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa, Itaalia. Tüüpiline arhitektuur klassitsismis: ranged reeglid, hooned täisnurkselt liigendatud, kreeka templitelt tuntud sambad võeti üle, suurenes ilmaliku arhitektuuri osakaal, rooma eeskujul kuplid, haridusele pandi rõhku, pangandus arenes. Võidukaarte püstitamine nt pr ,,Võidukaar". Venemaal tsaari tipul arhitektuur. Maalikunst Eeskuju vana-Kreeka aegsetest reljeefidest. Maalikunst väga skulpturaalne. Värv teisejärguline. Detailne ja täpne joonistus. Kangelane pidi olema. Vastandus rokokoo maalikunstile. Pildid olid väga lihtsa ülesehitusega. David ,,Horatiuste vanne". Range. Teemade hierarhia. Tipus ajaloolised ja mütoloogilised maalid. Peale Napoleoni
1. Jääaja mõju Eesti maastikule. Ühe-kahe km paksused jääkihid .. kandsid endas liiva-, kruusa- ja savimasse paljastasid Põhja- ja Lääne-Eestis paepinna lihvisid mägedest kaasa võetud kaljupanku, mis jäid hiljem maha rändrahnudena Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed, Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored. 2. Muinasaeg, selle periodiseerimine. TV lk.4 KIVIAEG Vanem kiviaeg ehk PALEOLIITIKUM Keskmine kiviaeg ehk MESOLIITIKUM (u 9000-500 eKr) Noorem kiviaeg ehk NEOLIITIKUM (u 5000-1800 eKr) PRONKSIAEG Vanem pronksiaeg (u 1800-1100 eKr) Noorem pronksiaeg (1100-500 eKr) RAUAAEG Vanem rauaaeg Eel-rooma rauaaeg (u 500 eKr 50 pKr) Rooma rauaaeg (50 450 pKr) Keskmine rauaaeg (u 450-800 pKr) Vanem rauaaeg Viikingi aeg (800-1050 pKr) Hilis rauaaeg (1050-1200 pKr) 3
Taavetis nähti nutikuse ja inimliku võimekuse võrdkuju. 4.Renessanssi perioodid: 14. sajand trecento e. Eelrenessanss; 15. sajand quattrocento e. Vararenessanss; 16. sajand cinquecento e. Kõrgrenessanss . 5. Vararenessanssi arhitektuur 15. sajandil oli Euroopa tähtsamaks kunstikeskuseks Firenze. Linna avalikesse paikadesse telliti kunstiteoseid oma patriootlikkuse väljendamiseks. Eeskujuks olid kreeklased. Moodi tulid kuplid, need olid selleks, et hoida ruum tervikuna koos. Vertikaaljooned läksid moest välja, asemele tulid domineerima horisontaaljooned arhitektuuris. Filippo Brunelleschi (1377-1446) Firenze toomkiriku kaheksatahuline kuppel, Leidlaste kodu, San Lorenzo kirik. Tema võttis kasutusele tsentraalperspektiivi, mis näis tähistavat mõistusliku korra võitu. 6. Palazzod Itaalia jõuka pere elamu. Midagi kindluse sarnast 1 sissepääs ja hoonel oli siseõu
Arhailine e vana aeg 600-480 eKr 2. Klassikaline e õitseaeg 480-323 eKr 3. Hiline e hellenistlik aeg 323 eKr 30 pKr 6. Etruski kunst (8. - 3. saj eKr) Kapitooliumi emahunt ~500 eKr. Templid ja hauakambrid. 7. Rooma kunst(8. saj eKr/ 3.saj eKr) Polüteistlik kultuur. Vääriline amet oli olla sõdur või ametnik. Filosoofia võeti üle kreeklastelt. Kihistunud ühiskond. Patriitsid ja plebeid, senat. Arhitektuuri ilmusid kaared, võlvid ja kuplid. Akveduktid, aknad uksed, väravad- kasutati kaare motiivi. Ühiskondlikest hoonetest olid olulised termid ja amfiteatrid. 1.sajandil ehitati amfiteater, mis nimetati Colosseumiks. See koosnes 3st korrusest: esimese sambad olid dooria, teise joonia ja kolmanda korruse sambad aga korintose stiilis. Sellel oli 80 sissepääsu ja mahutas 50 000 vaatajat. Täiesti mõttetud ja kolossaalsed ehitised olid
Astroloogia: · Tähtede järgi ennustamine sai alguse Mesopotaamias. · Jumalaid seostati taevakehadega nende toiminguid peegeldas taevakehade liikumine. Ehituskunst Kütuse puudumise tõttu oli ehitusmaterjaliks päikese käes kuivatatud põletamata savitellised, mis ei pidanud niiskusele vastu. Vaid vundamendid ja alused püsivamast materjalist, mistõttu on tänapäeval suudetud taastada hoonete põhiplaane. Leiutati võlvid ja kuplid, mille põhjuseks oli lagede katmiseks vajalike palkide nappus. Ehituskunsti saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja kindlustused. Templid: Kõige iseloomulikumad ehitised olid astmelised torntemplid tsikuraadid. Tempel olid pühapaik, kuid ka keerukas kompleks, kuhu kuulusid töökojad, raamatukogud ja viljalaod, seega preestritele oli antud ka administaratiivne võim. Tsirkuraadi tipus asus väike tempel jumala elukoht. Tsirkuraadi tippu viisid spiraaltrepid.
Karula koduse ilmega pärandkultuurmaastikule, mis levib enamasti põhjapoolses osas Rebäsemõisast Jõeperäni ning Karkküla ümbruses, on omane hajutalude vaheldumine põllusiilude, metsatukkade, soolaikade ja heinamaadega. Karula on üks väheseid kohti Eestimaal, kus tänini võib kogeda maaelu ning kuulda Võru murrakut (keelt). (Leito, Kimmel, & Ader, 2007) (RMK) (Timm & Kiristaja, 2006) Loodus Rahvuspargis leidub väga palju erinevaid pinnavormide tüüpe- kuplid, seljakud, mõhnad, oosmõhnad, künnised, orud ja nõod, need tekkisid mandrijää ebaühtlase sulamisel. Üks silmapaistvaim pinnavorm on Kaika kuplistik, kus ühel ruutkilomeetril on loetud 23 küngast. Karulas on loetud üle 40 järvesilma ja nendest suurim on Ähijärv ning sügavaim Savijärv. (Lisa 1 pilt 1) Umbes 70% katab parki mets. Karulasse jääb Kagu-Eesti suurim metsamassiiv, mis ulatub üle rahvuspargi piiride. Väga hinnatud on ka lõunaosas vanad metsad, seal on
Madalmaade renessanss ei olnud poliitiliselt iseseisvad, varasemalt Prantsusmaa all, abiellumisega läks Prants alla. Siis Hispaania võimu alla, 16.saj keskpaigas algas madalmaade vabadusvõitlus ja põhja- madalmaadesse jõudis kalvinistlik ideoloogia. Madalmaades oli linnades tekkinud kodanluse suur osakaal ja madalmaad olid jõukamad. Olulisem roll oli üksik isikul, suurem individuaalsus inimese kujutamisel, madalmaades oli peamiselt tahvelmaal, kindlalt teatakse ühe venna Jani olemasolu umbes 1380-1441, räägitakse ka vennast Hubertist, olla ka kolmas vend olnud, aga päris kindel ei olla. Põhiteos „Genti rinnaaltar”, mille tellijaks oli jõukas kaupmees van Veit(?), tellis Genti kiriku jaoks. Kui altaril tiivad kinni, siis alumises osas äärtel olid van Veit ise oma naisega, nende vahel olid ristija Johannes ja evngelist Johannes, ülemisel real kujutati Maarja kuulutuse stseeni Uuest- Testamendist, altari (tiivad lahti) alumise osa keskne p...
leetunud muldade valdkond. VIIa Põhjarannik VIIb Nõva mullad pisut paremad, sest seal on piisavalt palju lubjarikka põhjavee mõjutusel tekkinud küllastunud ja küllastumata leetmuldi. VIII Erodeeritud ja delluviaalmuldade valdkond Kagu-Eesti moreenkuplistiku alal. Võtab enda alla Otepää, Karula ja Haanja kõrgustiku ala. Jaguneb: VIIIa Otepää-Karula lähtekivim ääretult kirju. Siin on rohkem karbonaatseid materjali. Pinnavormid on väiksemad - kuplid madalamad, kuid järsema nõlvaga. Seega erosioon nõlvadel väga intensiivne. Mullad ei ole nii happelised. VIIIb Haanja lähtekivim karbonaadivaesem. Mullad happelisemad. Pinnavormid/ kuplid kõrgemad aga laugjama nõlvaga. Siin levib väga palju erodeeritud muldi kompleksis delluviaalmuldadega. Suhteliselt vähe viljakate muldade valdkond. Mullastik on erakordselt kirju. NB! Murendi ja mulla mehaaniline koostis. Tavaliselt jääb orgaanilise aine aine sisaldus 1-6% vahele.
leetunud muldade valdkond. VIIa Põhjarannik VIIb Nõva mullad pisut paremad, sest seal on piisavalt palju lubjarikka põhjavee mõjutusel tekkinud küllastunud ja küllastumata leetmuldi. VIII Erodeeritud ja delluviaalmuldade valdkond Kagu-Eesti moreenkuplistiku alal. Võtab enda alla Otepää, Karula ja Haanja kõrgustiku ala. Jaguneb: VIIIa Otepää-Karula lähtekivim ääretult kirju. Siin on rohkem karbonaatseid materjali. Pinnavormid on väiksemad - kuplid madalamad, kuid järsema nõlvaga. Seega erosioon nõlvadel väga intensiivne. Mullad ei ole nii happelised. VIIIb Haanja lähtekivim karbonaadivaesem. Mullad happelisemad. Pinnavormid/ kuplid kõrgemad aga laugjama nõlvaga. Siin levib väga palju erodeeritud muldi kompleksis delluviaalmuldadega. Suhteliselt vähe viljakate muldade valdkond. Mullastik on erakordselt kirju. Mullastiku andmete kasutamine EKSAMISSE! · Mulla lõimis, mehaaniline koosis lk 6 · Huumus
Maastikuline liigestus Karula pärandkultuurmaastikud on mitmesaja aasta jooksul inimtegevuse mõjul tekkinud maastikutüüp, kus vahelduvad hajatalud põllusiilude, metsatukkade, soolaikude ja heinamaadega. Maastiku ilme on kujundanud maaharimiseks sobiva maa paigutus: mets paikneb peamiselt järskude kuplite lagedel (nn. metsamütsid) või kuplite järsemal nõlval. Kuplitel paiknevat metsa ümbritseb ringikujuliselt põllu- või heinamaa. Laugemad, maaharimiseks sobivad kuplid on lagedad. Nõlvadel on kujunenud kuni 1,5 meetri kõrgused künniterrassid. Kuplitevahelistes nõgudes paiknevad enamasti soometsad või -heinamaad. Pärandkultuurmaastik paikneb peamiselt rahvuspargi põhjapoolses osas Rebäsemõisast Jõeperäni ning Karkküla ümbruses. Tinu-Peräkonnu ümbruse pärandkultuurmaastikud on küüditamise ja ala metsastumise tulemusel samahästi kui hävinenud. Pärandkultuurmaastikud hõlmavad praegu ligikaudu 30% rahvuspargi pindalast.
Slaiditöö nr.1 1. Egiptuse arhitektuuri elemente läänekultuuris (4 näidet). Mida need tähendavad tänapäeval? · Püramiid- Louvre'I muuseumi ees, sissepääs muuseumi. Vastuoluline · Obelisk-Tallinnas Maarjamäel. Maarjamäe obelisk pole püsti pandud mitte sõjas langenuile, vaid tolleaegse ametliku versiooni järgi "Balti laevastiku kangelasliku jääretke" auks. Vene laevastiku ja kommunistliku hirmuvalitsuse kabuhirmus põgenemine Keila poolt lähenevate väikeste saksa jalaväeüksuste eest 1918. aasta veebruaris. · Püloonid- kasutatakse sillaehituses, näiteks tuntud Golden Gate sild San Fransiscos. 2. SAMBAD · Dooria- kõige vanem ja jässakas. Suht madal, baas puudub. Tüves aheneb üleval ja on keskkohast pisut paisutatud (entaas). Tüvest kroonib lihtne kapiteel. Lihtne, range. Kannellüürid (püstisuunalised vaod), lamedad. Mehelik sambatü...
õdedega. ... Madal ringmüür kaevu ümber, seda piiravad kõrged puud, selle paiga jahedus- kõiges selles on midagi salapärast. Koguni kõhedaks tegevat. Ei möödu ainsatki päeva, mil ma oma tunnikese seal ei istu. Lk. 24- See on imeline, kuidas ma siia jõudsin ja künkalt alla haljendavasse orgu vaatasin, kuidas ümbrus mind veetles. Seal see salu! Ah, võiksid sa selle varju peituda! Teal too mäehari! Ah, võiksid sa sealt kaugele-kaugele vaadata! Ridastikku kulgevad kuplid ja kutsuvad orud! Oh, võiksin ma neisse kaduda! Lk. 44- Mu südant täitvast soojas tundest elava looduse vastu, mis mind senini tegi nii õnnelikuks ja muutis maailma mu ümber paradiisiks, saab mulle nüüd talumatu piinaja, kiusaja, kes jälitab mind igal sammul. Kui ma muidu vaatasin kalju otsast üle jõe kuni mäekinkudeni ulatuvat viljakat orgu, nähes kõike enda ümber idanemas ning pakatamas, kui
tippsaavutust. Usuti inimvõimetesse, hinnati isikupära ega rõhutatud inimese tühisust jumala kõrval. Austus loominguliste isiksuste, poeetide ja kunstnike vastu. Antiikkultuuri hakati kasutama keskaegsete arusaamade kummutamiseks. Antiikkultuuri taunimise asemel väärtustamine ja jäljendamine kunstides, teaduses, igapäevaelus ja kirjanduses. Muutused arhitektuuris: rooma(kuplid)-kreeka(sambad) ehitiste jäljendamine, suured kuplid ja sammastikud, siseõuega palazzod, mugavus, ilu (maalid, skulptuurid, vaibad, vesi, aed). Muuused kunstis: piibliteemade kõrval antiikmütoloogia. Palja inimkeha näitamine(sobis kokku humanistliku ettekujutusega inimese täiuslikkusest), inimses kujutamine võimalikult loomutruult, kuid samas ka kaunilt ja täiuslikult. Kunsti kaudu jõuti anatoomia tundmaõppimiseni, da Vinci. Püha Peetruse katedraal: suurim kristlik
esineb ka õhust kondenseeruvaid süsivesinikke, ja mis on otseselt seotud naftaga pole veel Eestis kindlaks tehtud. Sellepärast oletame, et Eesti maagaasi allikate primaarne toiteala ei asu mitte Põhja-Eestis, vaid kusagil kaugemal lõunas. On vaid üks võnkumatu reegel olemas nafta puhul: nafta kogub ja moodustab niisuguses kohas lademeid, kus kihtide suhteline asend on kõige kõrgem. Suuremalt jaolt niisugused kõrgemale tõstetud alad on antiklinaalid ehk soolalademete kuplid. Kuid kunagi pole võimalik ette teada, kas otsitud ja leitud antiklinaalis ehk kuplis leidub naftat või mitte. Lahendust võib tuua ainult puurimine. Ning kuna sügavuses asuvad antiklinaalid enamalt jaolt silma ei paista, sest nad pole kooskõlas reljeefiga, siis on ka nende kindlaksmääramine raske ning sageli ainult puurimise abil võimalik. Vaatleme nüüd tektoonilisi tingimusi Eestis, eriti naftageoloogia seisukohalt. Üldiselt
See kõrgub Lõuna- Portugalist umbes kaks kilomeetrit lõuna pool Lagoses. Ponta da Piedade on suur kaljumoodustis imelise kaljuranniku ja suurte merekoobastega, mis on nii suured, et neis saab sõita paadiga. Veidra kujuga kaljud ja koopad on tekkinud tänu vee erodeerivale tegevusele. Ponta da Piedade pakub omapäraseid värve imelike kujudega kaljudel: kollaseid, punaseid ja ookreikarva kontrastina kristallsinisele merele. Paljude sajandite luua on olnud kaunis vee kivimis, lahed, Rocky kuplid ja koopad. Kivid kõrguvad merest kuni 20 meetrini. Paljud kivimürakad meenutavad midagi sfinksi, kaminat, koljut, triumfikaart, elevanti ja palju muud. Ligidal asub ka tuletorn, mis näitab lavadele teed, et kaljudele otsa ei sõidetaks. Parim koht saada paati on Lagose sadamas, kus turismiamet pakub ekskursioone. [13][14][9] Kokkuvõte Portugal on rikka ja eripalgelise loodusega riik Pürenee poolsaarel. Portugali looduslik ilme jaotub kaheks Tejo jõe kohalt
vahepeal oli osa Itaaliast Bütsantsi valduses. Enamasti ehitati küll basiilikaid, kuid San Vitale kirik on hoopis kaheksanurkne. Bütsantsi kirikute põhiplaanid on üldse äärmiselt mitmekesised. Eriti armastati kupleid ning leiti igasuguseid võimalusi nende paigutamiseks. Tavaline oli ristkuppelkirik. Selle põhiplaan meenutab lühikeste võrdsete harudega kreeka risti, mille keskosas, mõnikord ka ristharude kohal kerkivad kuplid. Üldse koondusid paljud bütsantsi kirikud ühe keskse, tsentraalse kupli ümber. Olgu nende põhiplaan siis kreeka risti kujuline või ümmargune või hulknurkne kõiki neid nimetatakse tsentraalehitisteks. Hagia Sophia ja San Vitale kiriku siseseinad lausa kaovad värvilistest kividest ja sädelevast klaasist mosaiikide alla. Bütsantslased leiutasid mosaiikide tegemiseks erilise hõõguvate värvidega klaasisegu - smaldi. Peale piiblisündmuste võib seal
ning kergesti vormitav kõigi kasutatavate vormimistehnoloogiatega. Pleksiklaasina tuntud polümetüülakrülaat on vastupidav kõikidele majapidamiskemikaalidele, kuid ei kannata petrooli ega orgaanilisi lahusteid. Polümetüülakrülaat on üks enamkasutatavaid optilisi materjale, kuna tal on hea läbipaistvus võrreldes teiste optiliste klaasidega. Polümetüülakrülaadi peamised kasutusalad: Reklaamtahvlid, teemärgid, valgustid. Aknad, tuuleklaasid, kabiinid, kuplid ja muud läbipaistvad tooted. Hamba- ja muud proteesid. Lehtede vaakumvormimisel saadakse vanne, valamuid jne. Polüamiid (PA) Polüamiid ehk nailon on väga tugev ja kõva materjal mida iseloomustab hea abrasiivkulumiskindlus. Nad on elastsed ja kõrge löögisitkusega. Üldjuhul on polüamiid kemikaali- ja lahustikindel, kuid vettimav materjal. Polüamiidi puhul on probleemiks ka suur kristallumisest
roomlased andsid neile enneolematu tehniliste taseme ja tähtsuse. Kaart kasutati seintes olevate avade(uste, akende) sildamiseks. Kaare lihtsaim vorm on poolringikujuline kivirida. Võlvi võib ette kujutada kui üksteise taha ehitatud kaarte rida - tulemuseks on silindervõlv, millega saab katta nelinurkset ruumi. Samaks ülesandeks sobib ka risvõlv, kahe silindevõlvi ristumine. Ümmarguse ruumi katmiseks ehitati kuplid. Tähtsaimad ehitusmaterjalid olid tellised ja betoon. Betooni saadi lubjast või vulkaanilisest tuhast valmisatud mördi segamisel kruusa ja tellisepuruga. Betooni kasutati võlvide ja kuplite katmisel ja enamiku müüride ehitamisel. Betoon oli tugev ja suhteliselt odav. Massiivsed betoonseinad vooderdati tellistega ja väärtulike hoonete puhul loodusliku kiviga, näiteks marmoriga. Ehitustehnilised uuendused vastasid rooma ühiskonna vajadustele. Rooma riigi
KLASSITSISTLIK ARHITEKTUUR kunstnikud: Andrea Palladio Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Ehitati suuri harmoonilisi ansambleid (näiteks Peterburis). Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone (1803–1809) Kreeka ja Rooma eeskuju, ümarkaar, kuplid, lihtsus, rangus, suurejoonelisus, reeglipärasus KLASSITSISLIK KUJUTAV KUNST skulptorid: Antonio Canova, Jean-Antoine Houdon, Bertel Thorvaldsen alastifiguur, marmor, üldistatud, arenenud inimkeha varaklas Kunstnikud: Jean Baptiste Greuze, Elisabeth Louise eeskujuks skulptuuride relieefid, värv jäi tahaplaanile, moraliseeriv Kõrgklas. Kunstnikud: Jaqcues Louis David, Jean Auguste idealiseerimine, detailideta taust, antiikajalugu, mütoloogia, poliitika,eetika ideaal
on võimalus puhkuseks täielik - rabaretked, matkad, jalgrattamatkad, kanuumatkad. 12 Karula Rahvuspark http://matkarajad.maaturism.ee/index.php?pg=object&id=150 Karula Rahvuspark asutati 1979.a. maastikukaitsealana, mis 1993.a. muudeti rahvuspargiks. Pindala on 11097 ha ja hõlmab ligi kolmandiku Karula kõrgustikust. Siinne maastik on vaheldusrikas: metsade ja niitudega kaetud kuplid paiknevad kas külgkülje kõrval või hajusalt, nende vahel on sood ja soostunud metsad, järved ja ojad. Karula kõrgustiku kõrgeim tipp on Rebasejärve Tornimägi - 137 m üle merepinna.Karula kõrgustik on Kagu-Eesti tähtsamaks veelahkmeks. Põhja ja loodeosa veed jõuavad Soome lahte, kõrgustiku lõunaosa veed aga Riia lahte. Järvi on Karula kõrgustikul 60, neist 38 paiknevad rahvuspargis. Enamasti on järved õõtsikulise kaldaga, liivarandu leidub vähem.
Lõuna- Prantsusmaal sisevaate rekonstruktsioon Tsirkused Termid Omamoodi ajaviitekohad olid ka rooma saunad, nn termid. Need sisaldasid peale pesemis- ja riietusruumide veel ujumisbasseine, jalutusruume, spordiväljakuid, raamatukogusid jms. Kuulsad Caracalla termid pakkusid korraga puhkust mitmele tuhandele inimesele. Termide avaraid saale katsid võlvid ja kuplid, seinu ilustasid marmor ja muud kallihinnalised materjalid. Foorumite ääres paiknesid suured pikliku põhiplaaniga kohtu- ja ärihooned basiilikad. Sel hoone liigil oli hiljem suur tulevik kirikuehituses. Basiilika läbilõige Via Appia - sõjatee Pont du Gard Rooma ja Capua vahel Tarberajatised Suured olid roomlaste saavutused rakendusliku tähtsusega nn inseneriehituses
toomast. Kiusati väheke taga, kuulujutud. See kasvatas veel populaarsust - märtrid. 7. Rooma kunst Kultuur mõj. vallutatud rahvad. Etruskitelt ehituskunst - planeering (aatrium keskel), hauakambrid! Idamaise, kreeka arhailise kunsti mõjud skulptuuris. "Kapitooliumi emahunt", "Kimäär" Al 1. saj eKr - roomlaste ehituskunst - püsivus, praktilisus. Materjalideks lubjakivi, põletatud tellis, rooma betoon, lubimört, marmor. Kaared, võlvid, kuplid. Leiutasid kuppel- ja ristvõlvi (+silindervõlv) -> sillad, akveduktid. Kaunistamisel kreeka stiilid, sambad, pilastrid. Sillutatud teed. Akveduktid - 4. saj eKr. Foorum - ühiskondlik keskus, palju ilusaid asju. Traianuse foorum, Traianuse turg. Amfiteatrid - Colosseum (80.a pKr) - päikesepurjed. Panteon - paremini säil. tempel. Termid - suurejoonelised Caracalla termid (212. a pKr). Monumenditrad. alusepanijad, esimesed ratsafiguurid. Triumfikaared - Tituse võidukaar.
terrakotadega Oskasid hästi teha kupleid, võlve Nende tegemis oskuse parandavad etruskid roomlastele *tiivuline Lõvi Vulvist| 6.saj keskpaik eKr* Rooma impeerium Rooma keisririigi aegsed teed on ikka veel kasutuses Iga vallutatud alaga võetakse üle uued jumalad kõige rohkem võeti üle kreeklastelt Kunsti tehti kreeklaste alusel Tehti palju koopiaid Rooma arhitektuur Ehitustehnilise uuendused Kasutusele võetakse lubimört- siduaine Saavad ehitata uusi konstruktsioone- kaared;võlvid; kuplid Kirjutasid palju traktraate Ehitusmaterjalid : tellis ja betoon Roomlased võtsid üle Kreeka sambad eelistati Korintose stiili Sambad dekoratsiooniks Kasutati poolsammast Foorumid - toredad ja sammaskäikudega väljakud (oluliste ristumisteede kohtadel tavaliselt) Avalikke hooneid- terme, basiilikaid, staadione Võidu- e triumfikaari - võidukate väejuhtide auks Keiser Augustus jättis tellistest Rooma asemele endast järele marmorist pealinna
olevat terrassi nimetati etikuks. Joonis 11.Ristroidvõlv 12 RENESSANSS Levinumaks ehitiseks sai aga palazzo ehk linnaloss. Põhiplaanilt oli see ruudu- või ristkülikukujuline fassaadiga tänava poole suunatud hoone, mille keskosas moodustus sammaskäikudega (kaaristuga) ümbritsetud siseõu. Põhiliseks konstruktiivtehniliseks ülesandeks basiilikate ehitamisel sai uute lahendusvõtete kasutamine kuplite ja võlvide ehitamisel. Kuplid laoti tellistest (tihti kahe koorikuna, mis olid omavahel roietega ühendatud). Rõhtjõudude vastuvõtuks rakendati tõmbevööd, mida vaadeldi kui kunstilist detaili. Peamisteks ehitusmaterjalideks olid kivi, tellis ja puu. Kivi kasutati kas siledate või tahutud kiviplokkidena, kusjuures profaanehitiste juures oli iseloomulik alumise korruse ladumine jämedas rustikas, mis korrus korruselt ülespoole peenemaks muutus. Joonis 12. Michelangelo Püha Peetri kirik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
