tegelikkuses see nii ei ole. Ka politseistatistikas eristatakse peretüli ja perevägivalda. Peretülide puhul politseist.Perevv suletud ring- info juhtumitest ei liigu. Tuleks teha võrgustikutööd, infovahetust. Peam lahendatakse olukord suuremal osal juhtudest patrulli külastusega probleemsesse perre ja sellest enamasti infoallikaks sotstöötajale on politsilt laekuv info(58%), puuduseks et mitte alati ei saa sotstöötaja seda piisab. Perevägivalla puhul aga algatatakse enamasti kriminaalmenetlus. infot. Ka pol ei saa alati infot, sest pered on teadlikud, et laste juuresolek on raskendav asjaolu ja lapsed Tüli võib käsitleda kui pereliikmete omavahelist vastasseisu või vaidlust, mis on tekkinud erimeelsustest saadetakse korterist pol tuleku ajaks minema. Kuulujutud on teisel kohal (17%) sotstöö infoallikana. või ideede ja huvide konfliktist. Näiteks avaldab üks inimene pahameelt teise inimese mingi tegevuse või J
kohtunikke, vanglakohti jms, et kõiki kuritegusid menetleda. On selge, et selleks puuduvad meil vajalikud ressursid ja seetõttu oleks mõistlik tegeleda vaid kõige raskemate ja enim kahju tekitavate kuritegudega. Sellisest põhimõttest lähtuvad ka mitmed välisriigid (nt Soome). Samas meie praegused kriminaalmenetlust reguleerivad seadused sellist prioriteetide arvestamist menetluses ei võimalda. Seetõttu tuleb selline õiguslik võimalus luua, et kriminaalmenetlus saaks toimuda käesolevate arengusuundade ja Vabariigi Valitsuse poolt määratud prioriteete arvestades. 6 Käesoleval ajal ei arvestata sanktsiooni valikul piisaval määral selle tegeliku eripreventiivse mõjususega, mistõttu tuleb määratleda institutsioon, kes peab edaspidi tagama selle, et üldpreventsiooni ja süü kõrval arvestataks kuriteo eest mõistetava
(1) Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas Õigus kaitsele sisaldab endas ka õigust tõlgi abi kasutamisele. usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. (2) Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu KrMK § 16. Kriminaalmenetluse keel eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti (1) Kriminaalmenetluse keel on eesti keel. Kriminaalmenetlus võib muid asjaolusid. toimuda kohtu ja menetlusosaliste nõusolekul ka muus keeles, kui nad seda valdavad. Kaitse õiguse teostamiseks peab menetlusosalistel olema õigus kohtulike tõendite (2) Menetlusosalistel ja teistel kriminaalmenetlusse kaasatud isikutel, omapoolseks kontrolliks ja esitamiseks
1. TAVA MORAAL ÕIGUS IUS NON SCRIPTUM, IUS SCRIPTUM õiguse eelastmed. Inimese ja teda ymbritseva maailma vahelised suhted on mitmekesised ja keerulised. Samas on need alati soetud mingite reeglitega. Siin toimuvad protsessd ei ole juhuslikud, vaid on seotud kindlate seaduspärasuste ja seadustega. Jutt on loodusseadustest, millel on mitmete teiste korrasysteemidega võrreldes üldisem tähendus. Õigus on loomu poolest sotsiaalne kord, kuna ta regul inimeste omavahelisi suhteid. Samas pole õigus aga esimene sotsiaalne kord. Nimelt on moraal ja tava õiguse eelastmed objektiivses tähenduses. Nad olid valitsevaks inimeste kooselus juba enne õigust, olid sotsiaalseks harjumuseks, mis korrastasid inimkäitumist. Reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist. Nende struktuur koosneb käitumiseeskirjadest e moraali ja tavanormidest. Need normid on tüüpilised sotsiaalsed normid ja on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Ius Scriptum- ...
Kohus leidis, et liikmesriikide eeskirjad võivad erineda ning see võib pärssida kaubavahetust. ELTLi artikkel 34 võib hõlmata ka neid riiklike meetmeid, mida kohaldatakse võrdselt nii kodumaiste kui ka importkaupade suhtes. • Antud juhul otsustas kohus, et importiv riik peab respekteerima eksportiva riigi reegleid, kui importiva riigi kohustuslikud reeglid (miinimumstandardid) on täidetud. Vastastikuse tunnustamise põhimõte . C-267 ja C268/91 kriminaalmenetlus Keck´i ja Mithouardi vastu • Keck´le ja Mithouardile esitati süüdistus selles, et nad müüsid kaupu hinnaga, mis oli alla sisseostuhinna. Samas ei keelanud Prantsuse õigus müüa kaupa alla omahinna kauba tootjal. • Kohus leidis, et erinevalt varem otsustatust ei ole teatavaid müügitingimusi piiravate või keelavate siseriiklike õigusnormide kohaldamine teistest liikmesriikidest pärit kaupade suhtes oma iseloomult niisugune, et see otse
VTMS § 22. Riigi kulul määratud kaitsja usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. 19 Page 20 of 24 (2) Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu (1) Kriminaalmenetluse keel on eesti keel. Kriminaalmenetlus võib eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti toimuda kohtu ja menetlusosaliste nõusolekul ka muus keeles, kui nad muid asjaolusid. seda valdavad. (2) Menetlusosalistel ja teistel kriminaalmenetlusse kaasatud isikutel,
1. Õiguse tähistamine. Küsimus, mis on õigus, kuulub õigusfilosoofia valdkonda ja selle on sama raske vastata, kui küsimusele, mis on tõde. Õigus on käitusmisreeglite (normide) kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. · Ius est ars boni et aequi Celsius - Riigikohtu moto - õigus on headuse ja õigluse kunst, teadus headusest ja õiglusest · õigus kui väärtusmastaap väärtusjurisprudentslik lähenemine, peamine praegune lähenemine. Selles tähenduses sisaldub õiguse mõistes õiglus. · õigus kui ühine huvi · õigus kui võim · õigus kui suverääni käsk parlamenti võib vaadata ja suveräänina · õigus kui kokkulepe · õigus kui kohustuslik käitumiseeskiri Kokkuvõtlikult võib öelda, et õiguse tähistamine omab mõtet sellel juhul, kui õiguse tähistamise ,,taga" seisab õiguse idee. Piltlikult öeldes ei pruugi kirjapandud seadus õigust sisaldada, seda juh...
Kriminaalvastutusele võtmise mõiste tähendab põhiseaduse kohaselt mitte süüdimõistvat kohtuotsust, vaid selle eelnevat süüdistuse e süüdistusakti esitamist. Saadikupuutumatuse eesmärk ei ole üksiku parlamendiliikme huvide kaitse, vaid kogu Riigikogu töö häireteta tagamine. Eelkõige puudutab see vabaduse võtmist. Vastasel korral võib juhtuda, et Riigikogu liige, olles vahi all, ei saa osaleda hääletamisel, kus tema hääl võiks otsustavaks saada. Kriminaalmenetlus ei peata Riigikogu liikme volitusi. Ta täidab oma ülesandeid üldistel alustel süüdimõistva kohtuotsuse jõustumiseni. Süüdimõistva kohtuotsuse jõustumine toob kaasa Riigikogu liikme volituste ennetähtaegse lõpetamise vastavalt PS § 64 lg 2 p-le 2. Diskuteeritav on, kas ja kuivõrd peaks laienema saadikupuutumatuse instituut väärteomenetlusele. Õiguskantsler kritiseeris 2011.aastal eelmise aasta ülevaadet tehes väga teravalt Riigikogu
kandmisel käitunud eeskujulikult. Esimese astme tahtliku kuriteo eest süüdimõistetu võib kohus enne tähtaega karistuse kandmisest vabastada, kui ta on ära kandnud vähemalt 2/3 temale mõistetud karistusest ja ta on käitunud eeskujulikult. Väärtegu aegub kahe aasta möödumisel selle toimepanemisest. Väärteo aegumine peatub ajaks, mil selle toimepannud isik ennast kohtuvälise menetleja või kohtu eest varjab või sama teo kohta alustati kriminaalmenetlus. Aegumine uueneb isiku kinnipidamisest, tema ilmumisest kohtuvälise menetleja juurde või kohtusse samas asjas kriminaalmenetluse lõpetamisel. Väärteo aegumine ei uuene, kui selle toimepanemisest on möödunud kolm aastat. Teise astme kuritegu aegub viie aasta möödumisel selle toimepanemisest. Esimese astme kuritegu kümne aasta möödumisel selle toimepanemisest. Kuriteo aegumine peatub ajaks, mil isik kohtueelsest uurimisest või kohtust 85 kõrvale hoiab
(2) Isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. (3) Isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. 33. Kirjeldada järgmisi menetlusi: tsiviilkohtumenetlus, halduskohtumenetlus ja kriminaalmenetlus. siviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Tsiviilasju lahendavad maakohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus. (2) Tsiviilasja võib poolte kokkuleppel anda lahendada vahekohtule, kui seadusest ei tulene teisiti. (3) Tsiviilasja ei vaata kõrgema astme kohus läbi enne, kui selle on läbi vaadanud temast vahetult madalama astme kohus, kui seaduses ei ole sätestatud teisit
e-side on igasugune telekommunikatsioonivahendeid kasutav sideteenus (e-post, mobiilkõned, internetikõned,SMS,MMS, MSN, Skype). E-kaubandus Suhtlusvõrgustikud ja kommenteerimisruum Internetisuhtluse osas on EIÕK lahendis K.U. vs. Soome võtnud anonüümse internetikäitumise osas seisukoha, leides, et artikliga 8 kaitstud privaatsusõiguse tagamiseks peab liikmesriik looma kohased võimalused internetis tegutsenud laimaja tuvastamiseks ja vastutusele võtmiseks ka väljaspool kriminaalmenetlus. E-kaubandust, e-suhtlust jne reguleerida ja kontrollida on väga keeruline ning see vajab erialaspetsialistide ühiseid pingutusi. Kogu vastutust ei saa suunata e-teenuse pakkujatele, vaid pikemas perspektiivis oleks mõistlik suurendada ka andmesubjekti kui esmase andmeallika kohustusi oma isikuandmete kaitsmisel. Andmekaitse töösuhetes Nii Halford vs. UK kui Copland vs. UK kaasustes on EIÕK leidnud, et kui töötajal on
1. Mis on õigusajalugu, tema koht õigusteaduse süsteemis.Saab alguse 19saj teisel poolel. Kuulub teoreetiliste õigusrakenduste alla. Objektiks on õiguse möödanikuuurimine. Uurib õigustegelikkust, vanu õigusnorme ja väärtusi. Õigusajaloo kui teaduse eesmärk on rõhuda uurimist ajaloo järele.Õigusajaloo vajalikkuse ja kasulikkuse probleem:1 . Õ i g u s e ku i a re n e v a t e r v i ku m õ i s t m i n e 2 . I m m u u n s u s p o s i t i v i s t l i ku s t a a t i k a e e s t 3.Arusaamine erinevatest õigusest mõtlemise viisidest. 2. Erinevate lähenemiste võimalus õigusajaloo uurimisel ja õpetamisel, õigusajalooperiodiseeringute erinevad alused.Õigusajalugu saab liigendada: 1.universaalne õigusajalugu. 2.partikulaarne õigusajalugu – mille eesmärk onkäsitleda inimsoo teatava osa õiguse ajalugu. Universaalne omakorda jaguneb 1.geograafiline. 2.kronoloogiline –antiigi, keskaja õigusajalugu. Saame ülevaate õigusest ku itervikust. Negatiivne külg ...
puudutavaid regulatsioone (nt parlament on vastu võtnud ühe ettevõtte (Tallex) erastamise seaduse); kohus ja parlament: kui kohus peab seadust põhiseadusevastaseks, siis kus on tasakaalupunkt? - Võimusisene tasakaal võimu sees olev tasakaalumehhanism ütleb, et peab olema võimu dekonsentratsioon (nt pole võimalik justiitsministeeriumi liitmine siseministeeriumiga kriminaalmenetlus käib läbi politsei ja prokuratuuri koostöö (nt opositsiooni ruumide läbiotsimine minnakse otsima üht ja leitakse teine kas on seaduslik uurimisviis?) Õiguskindlus korrapära ja stabiilsus õiguskorras - Salajase õiguse keeld (ehk seaduste kättesaadavus); §3 (2) Seadused avaldatakse ettenähtud korras. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. §108 Seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas
Kas võib lugeda mõne vangi kirja või mitte? Ühed ütlevad, et ei või. Teised ütlevad, et võib. Kataloogi eesmärk on olla ammendav. PÕ kaitse peab olema kõikehõlmav, selle tagab põhiliselt §19. Teiselt poolt ei tohi ka avalik julgeolek, kord, ühiskond jääda kaitseta. Ohumõtlemine on Eesti õigusmõtlemisele veel uus ja võõras. Rakendusseadus on vastu võtmata, mis peaks selle ohumõtlemise meie korda tooma. Kriminaalmenetlus tuleks kusagil taga, mis tegeleks tagajärgede kõrvaldamise ja läbitöötamisega. See on üks suur argument, miks need kataloogid ei saa olla ammendavad, sest PS on süsteem ja meie ühiskond ei tohi jääda kaitseta mingisuguse tööõnnetuse tõttu. Erandjuhul on võimalik piirata materiaalse kvalifikatsiooniga põhiõigust ka kvalifikatsioonis nimetamata eesmärgil, eeldusel, et see eesmärk on tuletatav põhiseadusest endast. c
4) süüdistatav kuulatakse üle kohtulikul arutamisel; 5) kohtulikul arutamisel määratakse ekspertiis või täiendav tõendite kogumine. Kuriteo aegumine peatud ajaks, mil isik kohtust või kohtueelsest menetlusest kõrvale hoiab. Alaealise vastu toime pandud seksuaalkuriteo aegumine peatub kuni kannatanu 18-aastaseks saamiseni. Väärteo aegumine peatub ajaks, mil selle toime pannud isik ennast kohtuvälise menetleja või kohtu eest varjab või selle teo kohta alustati kriminaalmenetlus. Eluaegse karistuse korral otsuse täitmine ei aegu. 9. Milline on süütegude aegumise tähtaeg nende peatumisel või katkemisel? Aegumistähtajad pikenevad 5 aasta võrra. Kuriteod aeguvad 15 aasta möödudes vaatamate tähtaja peatumisele või katkemisele. Väärteod 1. Mis on väärtegu? Väärtegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv, arest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. 2
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseis...
o teise astme kuritegu aegub viie aasta möödumisel selle toimepanemisest; o esimese astme kuritegu kümne aasta möödumisel selle toimepanemisest. Kuid kunagi ei aegu süüteod inimsuse vastu, sõjasüüteod ja eluaegse vangistusega karistatavad süüteod. Kuriteo aegumine peatub ajaks, mil isik kohtueelsest uurimisest või kohtust kõrvale hoiab. Väärteo aegumine peatub ajaks, mil selle toimepannud isik ennast kohtuvälise menetleja või kohtu eest varjab või sama teo kohta alustati kriminaalmenetlus. Kohtuotsus ei kuulu täitmisele, kui: o esimese astme kuriteo asjas tehtud otsuse jõustumisest on möödunud 5 aastat; o teise astme kuriteo asjas tehtud otsuse jõustumisest on möödunud 3 aastat; o väärteo asjas tehtud otsuse jõustumisest on möödunud l aasta ja otsust ei ole täidetud. Otsuse täitmise aegumine peatub: o kui isik hoiab kõrvale karistuse kandmisest; o isiku karistusest tingimisi vabastamisel, samuti süüdimõistetu allutamisel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
