filmikunsti mõju inimestele ja ühiskonnale Filmikunst on üks kunsti liikidest ,millega puutuvad kokku väga paljud inimesed kogu maailmast. See on ka põhjuseks miks on väga tähtis see kuidas filme inimestele presenteeritakse. Filmikunst on inimeste elus olnud juba mitukümmend aastat. Alguses olid filmid väga algelised aga präeguseks on need juba märgatavalt paranenud oma ülesehituse poolest. Nüüd on välja kujunenud hulgaliselt erinevaid zanreid, et igal inimesel oleks mida vaadata. Samuti on filmid sisukamad ja kujutavad praeguses ühiskonnas esinevaid brobleeme ja aitavad neid inimestel paremini mõista. Muidugi ei väida ma ,et kõik tehtud filmid on sellised. On olemas ka väga halbu filme ,mis enamus suure vaatajahulga ette ei jõua. Aga on ka erandeid. Mina isiklikult olen vaadanud filmi mis mulle väga meeldis, aga filmikriitikute poolt halbu arvustusi sai. Niiet kõik sõltub lihtsalt inimeste...
narkootikumid ja kõiksugu armastuse ja armumisega kaasnevad konfliktid. Kõige üldlevinumaks probleemiks noorte kirjanduse juures on üksildus. Seda on kujutatud erinevatel viisidel. Näiteks raamatus ,,Nullpunkt" tuleneb see sellest et vahetatakse kooli ja alguses lihtsalt ei suudeta luua häid suhteid klassikaaslastega, aga näiteks raamatus ,,Klass" on täiesti tavaline ja ühiskonnale suureks probleemiks saanud vägivaldne koolikiusamine. Kindlasti on neid raamatuid veel, kus tuuakse välja erinevaid olukordi mis viivad teismelise üksilduse piirini. Raamatud, kus tegeletakse probleemidega, mida toovad kaasa narkootikumid, näiteks ,,Hanejaht", on kindlasti vägivalda. Ma arvan, et pole ühtegi noorsooromaani narkootikumide teemalist, kus ei oleks vägivalda. Nii on see ka päriselus. Tihti kisutakse alaealised poisid või ka tüdrukud kirevasse nurgatagusesse ellu, kus on põhi äriks narkootikumid. Enamasti
Mõeldes enesetapule ütles Johannes endale: „Ma tahan kõike uut. See ei ole minu elu. See ei ole minu elu. See ei ole minu elu.“ Kui ka teised koolivägivalla all kannatavad lapsed suudaksid alustada algusest ja võtta kiusamist kui karakteri kasvatajat, oleks nende inimeste edasine elu arvatavasti lihtsam. Nagu tuntud fraas ütleb: kõik mis ei tapa, teeb tugevaks. Johannese ellu, nagu ka paljude teiste reaalsete õpilaste omasse, jättis koolikiusamine sügava jälje. Tänu tugevale iseloomule suutis ta selle probleemi seljatada ning arendada oma isiksust. See nõudis küll äärmuslikke meetmeid, kuid suutes alustada uuesti, on kõik võimalik. Väärkohtlemist tuleks taunida ning seda takistada nii palju kui võimalik. Lisaks koolikiusamisele on elus veel mitmeid probleeme, mis üritavad inimesi murda. Kuid igast olukorrast on väljapääs, tuleb vaid leida see õige uks.
Kuid kas iga grupiga käib kaasas ka kambavaim, mis tähendab seda, et inimesed tegutsevad ja muudavad enda käitumist kindla eesmärgi saavutamiseks või on mõnel puhul targem hoida omaette ja olla teistest inimestest vaimselt ära lõigatud? Tänapäeva ühiskonnas on noorte seas väga populaarne liikuda ringi suurtes kampades, mis osadel puhkudel võib olla tingitud küll samadest huvidest, kuid mõnel puhul võib olla tegu lihtsalt kambaga, kes peavad end teistest paremaks. Koolikiusamine, mis on praegusel ajal väga aktuaalne teema, on tingitud sellest, et üks laps on jäänud koolikeskkonnas üksinda ning kiusajad, kes on tihti kambas ning peavad end paremaks, materdavad erakut nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Mina leian, et ühiskond, mis soosib seda, et juba algklassides arvavad lapsed, et see kellel pole kõige uuemat telefoni ja firmariideid, on halvem kui teised, on väär. Ühiskond tingib selle, et paljud noored ei näegi muud võimalust, kui liituda halva kambaga,
vägivallakäitumise osapoole puhul erinevad. Kiusaja puhul on selline käitumine etteennustavaks tõsiste probleemide tekkeks tulevikus, mis seostub kuritegeliku käitumisega. Ohvrikäitumise pikaajaline mõju pole suunatud mitte väljapoole, vaid sissepoole pööratud käitumisega inimesel ilmneb kurvameelsus, endassetõmbumine, madal enesehinnang ja eemaldumine sotsiaalsetest suhetest. Minu jaoks on koolikiusamine probleem, millega tuleb tõsiselt tegeleda. Kaasõpilaste abi kiusamise takistamisel on ülioluline. See aitab kiusataval mõista, et ta ei ole üksi. Samuti on tähtis roll õpetajatel, kes peaksid ka vahetunnis lastel silma peal hoidma. Kõigil tuleks olla tähelepanelik oma klassikaaslaste suhtes ning olla nii abivalmis kui võimalik. Tuleb meeles pidada, et me kõik oleme inimesed ja keegi ei vääri halba kohtlemist lihtsalt sellepärast, et ta on teistsugune.
Maalimas on miljardeid inimesi, kes on erineva nahavärviga ja pärit erinevast keskonnast. Isiksuse väljakujunemine on protsess, kus sünnipärased emotsioonid põimuvad ja lapsepõlve kogemustel on inimese isiksust mõjutav osa. Sündides me saame välimuse, mida saab igat moodi muuta, kuid lapsepõlves kujuneb välja meie iseloomujooned. Kodune õhkkond, emotsioonid, soolised erinevused, varase lapsepõlev olukord, lahutatud vanemate lapsed, huvid, sõbrad, mängukaaslased, koolikiusamine, kuidas vanemad oma lapsi mõjutavad jms. See kõik mõjutab last ja tema maailmavaadet ja sellest tekib ka erinev isiksus. Mõned inimene ei pruugi kasvada täisväärtuslikuks isiksuseks, kuid teda saab suunata õigele teele. Nendeks suunajateks toime tulla. Isiksus ja emotsioonid on omavahel tihedalt seotud mõisted. Pole olemas isiksust emotsioonideta ja emotsioone isiksuseta. Sellele vaatamata on emotsionaalsus inimese elus kogu
endaga kaasa võivad tuua. Just selles konkreetses osas räägiti kooli vägivalla võimalikest tagajärgedest. Filmis jõuti järeldusele, et kooli vägivald võib põhjustada paljugi muud kui lihtsalt pisaraid. Tavapildis räägitakse kooli vägivallast, kui kiusamisest, mis sisaldab endas mõnitamist, tõukamist, sõimamist ja vahetevahel ka mõnda sinikat, aga tegelikult ei tea keegi, mida kiusatav inimene peale vägivalla kogemist teha võib. Selles näites lõppes koolikiusamine mitmete õpilaste surmaga ja mitte ainult nende, kes ise kiusasid, vaid ka lihtsalt valel ajal vales kohas olevatel inimestel. Vähestel juhtudel mõeldakse enne, kui midagi tehakse pikas perspektiivis ette ning see mitte-mõtlemine toobki kaasa juhtumid nagu ka see koolitulistamine. Poiss, kelle kohtuotsust oodatakse, mässis end tegelikult teise aitamisega suurde jamasse. Tema Kaspar , oli ise klassis üks populaarsemaid poisse ning viibis
Vanemad ja veebihaldurid peaksid rakendama tihedamat järelvalvet internetis toimuva kohta ja vajadusel teavitama sellest politseid. Internetikiusamine on väga suur probleem, mis on viinud paljude laste enesetapuni. Paljudel vanematel pole aimugi, et nende lastele võidakse arvuti kaudu haiget teha. Internet ei ole ainus koht, kus vaimse vägivallaga kokku võib puutuda. Seda võib juhtuda kõikjal ja igas vanuses inimeste vahel. Koolikiusamine on probleem, mis mõjutab lapsi enim, sest see on keskkond, kus nad pidevalt viibima peavad. Keegi ei taha olla kohas, kus teda halvasti koheldakse. Filmis "Klass" on näidatud üsna ekstreemseid olukordi, kuid kahjuks tulevad samasugused probleemid ette ka reaalelus. Lapsed võivad enda staatuse kehtestamiseks kasutada inimesi, kes tunduvad teistsugused või nõrgemad. Parema enesetunde saavutamiseks tehakse teisi maha ja alandatakse neid. Mõni tunneb end teisi maha tehes võimuka ja lahedana
J.D.Salingeri teose ,,Kuristik rukkis" analüüs Kristjan Nõmmik, 12d 1.Teoses on juttu noorte enesekesksusest ning kiusamisest. Caulfieldi toakaaslane on suurepärane näide enesekesksest ning ükskõiksest noormehest. Ta hoiab pigem oma ette ning ümberringi olevad inimesed on talle pea tähtsusetud. Hoolimata Jane'i ja Holdeni vahelisest sidemest, läks Stradlater ikkagi kohtingule Jane Gallagheriga, mis valmistas Holdenile pahameelt. Koolikiusamine on tänapäeval suur probleem. Lastel tekivad halvast peresisesest suhtlemisest kompleksid, mis omakorda suunavad neid veidi tumedamale käitumismaneerile. Selle tõttu hakkavad lapsed teisi omasuguseid ning ka loomi kiusama, piinama nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Pencey's juhtus säärane sündmus, kui koolipoisid läksid oma koolikaaslase tuppa ning nõudsid temalt vabandust teatud asja pärast, kuid poiss jäi endale kindlaks ...
Kõnekeele analüüs ,,Ranitsa kaal võib suisa üle kuue kilo küündida" ,,Tegelt need koolikotid on ühed jubedad asjad. Mina olen tähele pannud, et aastatega lähevad need tõesti kergemaks. Näiteks mina olen jätnud kooli õpikuid, mida vaja ei ole või on õpitud..." www.naistekas.delfi.ee tegelt- tegelikult; jubedad-õudsed; ,,ARUTLE: Milliseid teemasid ei tohiks kommenteerida?" ,,noh reeglina DELFI ei lasegi kommenteerida näiteks kui kaitseväelane afgaanis surma saab või üldse surma teateid mis on väga õige sest leidub ikka debiile kes niigi kurva loo veel jälgiks kommenteerivad näiteks taavi peetre hukkumist poleks tohtinud lasta kommenteerida või liikluses hukkunud teateid sest ikka leidub lolle kes parastavad jne lähedastel on eriti raske selliseid asju lugeda." www.naistekas.delfi.ee Noh-eesti keele vaste puudub; afgaanis-Afganistaanis; debiil-debiilik; alaarenenu, loll-rumal ,,Koolikiusamine sundis teismelisi tüdruku...
alus ebavõrdsuse ning sallimatuse tekkele ühiskonnas. Üha rohkem võib näha tänavapildis, koolides ja mujal materjaalsest seisusest tulevat sallimatust. Heal järjel inimesed ei taha eriti hoolida teistest, kellel nii hästi ei lähe. Tihitipeale võime näha põlastavaid pilke kodutu suunas, kes tänavanurgal sente kerjab või prügikonteinerist söögipoolist leida püüab. Samuti on heaks peegliks ühiskonna hetkeolukorrale koolikiusamine. Paljud halvema majandusliku olukorraga peredest pärit lapsed kannatavad teiste halastamatute mõnituste ja kiusamise all, sest neil ei ole firmariideid, - jalatseid ning moodsat telfeoni. Öeldakse, et lapsed on kodu peeglid. Just nimelt suurem osa väärtushinnangutest juurutatakse kodus. See mida hindavad vanemad, hindavad tihtipeale ka lapsed. Kui juba noores eas lastele õpetada, et raha ei kasva puu otsas, muutub ka nende arusaam raha materjaalsest väärtusest hilisemas eas.
ekk.edu.ee süüdimõistvat kohtuotsust (PS § 22). Selleks, et vältida õigusemõistmises kohtu vigu, on Iga asjalik kommentaar ja ettepanek on teretulnud. kohtuotsuse peale edasikaebamise õigus. Selleks on Eestis kehtestatud kolmeastmeline Täname! kohtusüsteem (apellatsioonikaebus esimese astme kohtuotsuse peale ringkonnakohtusse, kassatsioonikaebus teise astme kohtuotsuse peale Riigikohtusse, mille otsus on lõplik (PS § 149) jne. 3. Miks koolikiusamine on diskrimineerimine? Hindamisest Märksõnad: diskrimineerimise olemus, kiusamise põhjused, füüsiline ja vaimne vägivald, x Tuleb jälgida, et eksamitöö tiitellehele on märgitud kõik küsitud andmed. kiusamise tagajärjed, sallivuse tähtsus x Hindamisjuhendis pole võimalik ära tuua kõiki õigeid vastuseid, sest sageli nõutakse
enesehinnang ning eesmärk on varjata enda küündimatust ja puudujääke. Kiusamine töökohal on korduv põhjendamatu käitumine töötaja või töötajate rühmaga, mis põhjustab riske nende tervisele ja ohutusele. Koolimajas nii füüsiline kui ka vaimne vägivald puudub kuna töötajad on pädevad ning toimib sujuv ja väga hea meeskonnatöö. Kuna koolis on ka oma osakaal õpilastel siis õpilastevahelisest vaimsest ja füüsilisest vägivallast on igal pool väga palju juttu olnud. Koolikiusamine on väga suur ja pahameelt tekitav teema, mis paraku toimub igas koolis mingil määral. Vaimse koolivägivalla suhtes e. narrimise ja kiusamise suhtes saab kool ette võtta nii mõndagi. Narrimised võivad esineda mitmete aspektide näol näiteks vanemate rahaline seis see tähenda, et narritakse riietuse ja muude materiaalsete võimaluste pärast. Selleks, et seda vältida, saaks kool kehtestada koolivormi kohustuslikkuse mille tulemusena on kõik õpilased võrdsed riietuse suhtes. Minu
J. Hämäläinen ,,Sissejuhatus sotsiaalpedagoogikasse" Milline on sotsiaalpedagoogika? pidevas arengus ei seostu konkreetselt objektiga tundlik ühiskonda mõjutavate voolude suhtes Püüe toimuvat aktiivselt mõjutada Tuleviku kujundamine, nii indiviidide, kollektiivi kui ühiskonna seisukohalt Kindel poliitiline kontekst Ühiskonnakriitiline iseloom Teooria määrab praktika Hädasolijate aitamine, tõrjutuse pidurdamine ja leevendamine, ühiskonda integreerumisele kaasaaitamine Inimeste mõjutamine kollektiivis ja kollektiivi kaudu Indiviidi arengu mõjutamine Rõhuasetus on sellel, kuidas indiviid integreerub ühiskonda, selle tegevussüsteemidesse ja kollektiividesse! Kasvatuse keskne tähendus ühiskonna arengus Mida probleemide lahendamiseks võib teha ja peab tegema Sotsiaalpedagoogiline teooria: Enesemääratlusteooria- analüüsib sots.ped põhisisu, kujundab küsimusteasetuse iseloomu, ase...
See tõttu läks ta majast välja ja korjas kõik oma asjad kokku. Poiste juures on veel eriline ka nende koristamise viis. Kui tava inimesed korjavad prügi üles ja viskavad selle prügikasti siis jedwardi poisid lükkavad kogu sodi välja kas rõdult või välisuksest. Ka nende söögitegemise võimed pole midagi erilist sest nad ei suuda isegi mikrolaine ahjus pitsat ja popkorni teha, rääkimata siis pliidi kasutamisest. KOOLIKIUSAMINE John ja Edward on suured koolikiusajate vastu võitlejad kuna neid kiusati sel ajal kui nad õppisid lihtsalt sellepärast et nad olid kaksikud ja et nad julgesid kõigist teistest erineda. Nende kooli kaaslased olid nende peale ka kadedad see tõttu et nad olid noorelt juba modellid ning olid vahepeal iirimaa top jooksjad. Kõige hullem asi mida kaksikutele tehtud, on see et nad riputati nende endi koolikottides kooli rõdult alla rippuma. EOROVISIOON
Sisukord Tabelid ja joonised................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................................... 2 1 Kiusamine............................................................................................................................ 4 2 Küberkiusamine................................................................................................................... 4 2.1 Küberkiusamise liigid..................................................................................................... 6 2.2 Uuringud küberkiusamise kohta koolis........................................................................... 8 3 Uurimistöö raames läbiviidud uuring.................................................................................... 9 3.1 Uuringu tul...
Mina olen igastahes tähele pannud, et paljud popid ja noortepärased armastavad jubedalt oma sotsiaalset pilti (olgu siis naised või mehed) ja ülbavad kõigiga, kes neile miskipärast ei meeldi (olgu selleks siis mõtteviis, katkised ketsid või vale juuksepikkus). Ja nad naudivad seda ülbitsemist : ) Nii mina ise kui ka mitmed sõbrad on seda pidevalt tunda saanud, kuigi ei mina ega mu sõbrad pole kordagi midagi halba öelnud ega teinud. Kaudne koolikiusamine on aga selline, kui on tegemist isolatsiooni ja grupist väljaajamisega (tagarääkimine, mängudest ja ühistest tegevustest kõrvaletõrjumine) jne. Kui kiusaja saab vabad käed, siis reeglina tegevus kordub ning on sarnase iseloomuga. Oluline on kuisamisele võimalikult ruttu jälile saada, kuna ohvrikäitumisel on pikaajaline mõju indiviidi arengule. Võib kaasneda depressioon, õpiedukuse langus, suitsiidimõtted, madal
Referaat Eksperiment Tallinn, 2010 Sisukord: Sissejuhatus.....................................................................................................................lk 3 Eksperiment....................................................................................................................lk 4 - 6 Valiidsus.........................................................................................................................lk 6 - 9 Eksperimendi kavandamine............................................................................................lk 9 - 10 Kokkuvõte......................................................................................................................lk 10 2 Sissejuhatus Aja jooksul on kujunenud välja terve hulk erinevaid uurimismeeto...
....................................................................4 1.1.1.1.Helga Nõu.............................................................................................................6 1.1.2.Reeli Reinaus ,,Must vares" - RASS...........................................................................6 1.1.2.1. Reeli Reinaus.......................................................................................................8 1.1.3. Margus Karu ,,Nullpunkt" KOOLIKIUSAMINE ..................................................8 1.1.3.1.Margus Karu.......................................................................................................12 1.1.4. Kerli Altmart ,,Makaagid ja majad" POISTE IGAPÄEVAPROBLEEMID (bänd, tüdrukud, õppimine)............................................................................................................12 1.1.4.1.Kerli Altmart.....................................................................
TALLINNA ÜLIKOOL Pedagoogline Seminar Noorsootöö eriala Sigrid Kiisk Oskar Luts: ,,Nukitsamees" Draamaprojekt Juhendaja: Margus Abel Tallinn 2015 Teema valik: Teema valikul sai arvestatud kooli õppekava ning programmi. Kuna uus õppeaasta on peagi saabumas, siis kirjanduse õpetajaga vesteldes jõudsime ühele meelele, et kõige parem oleks käsitleda Eestis tuntuks saanud kirjanikke, seega valisime ühe kirjaniku välja ning selleks saigi O.Luts ja tema looming s.h ,,Nukitsamees". Teema valik osutus väga harivaks, kuna tihti tuntakse O.Lutsu kui ,,Kevade ,, autorina kuid mitte ,,Nukitsamehe" autorina. Teatrikasvatuse nädala läbiviimisel on arvestatud noorte vanust ning seetõttu on tegevused eakohased ning teostatavad. Läbiviimise paik: Rapla kultuurimaja osutus valikuks kuna hoones on olemas suur ja avar saal, kus on võimalik tegevusi läbi viia. Lis...
agressiivsus, mis on tingitud varasematest kogemustest. Agressiivsus väljendub teistelt lastelt asjade äravõtmisega, meelega tõukamisest ja hammustamisega. Ta ei pruugi teiste lastega hästi läbi saada ning lapsed hakkavad teda tõrjuma selles suhtes, et ei soovi temaga koos mängida (Krips, Siivert, Rajasalu, 2012). Kool 6 Tänapäeval on koolis oluliseks faktoriks olla populaarne. Nii tekib ta nõrgemate kiusamine, millest saab alguse koolikiusamine. Lastel on meeles varajases eas osaks saanud negatiivne käitumine, kuid sellele annab juurde veel vägivaldsed filmid ja multikad. Meedial on agressiivuse kujundajana suur osakaal. Juba väga väikesest east peale vaadatalse vägivaldeid multikaid, kuid kahjuks on tõde see, et pragusesl ajal ei olegi tavakanalitel korralikke multikaid. Kooliealistele lastele meeldib väga vaadata erinevaid rohkelt vägivalda sisaldavaid filme ning mängida arvutis sõjamänge see
Koolikiusamiste statistika Statistikaametil valmis 2008 aastal kogumik "Lapsed. Children", mis annab ülevaate laste ja noorte olukorrast Eesti ühiskonnas 2008 aasta seisuga. Vaatluse all oli laste kasvukeskkond, vaesus, kuritegevus, vaba aeg, koolielu ning tervise- ja riskikäitumine. 2006. aastal meeldis väga koolis käia vaid 15%-le 11-aastastest, 6%-le 13-aastastest ja 6%-le 15-aastastest lastest. Kooliga rahulolu mõjutab kindlasti koolikiusamine, millel võivad mõnikord olla väga traagilised tagajärjed. Üldiselt on kiusatute hulgas rohkem poisse. 2006. aastal suurenes kiusatute osatähtsus eelkõige 11-aastaste õpilaste hulgas. Tendents oli poistel ja tüdrukutel enam-vähem sama. Ka 13-aastaste hulgas suurenes 2006. aastal pisut kiusatute osatähtsus, see oli märgatav eelkõige tüdrukute puhul. Viimase kahe kuu jooksul vähemalt 23 korda kiusatud õpilased, 2002 ja 2006 aastal (protsentides)
ERA, f 1962, nim 1, s 270. 12 Riigi Kunsttööstuskooli 1937/1938 õppeaasta tunnikavad, õppejõudude nimekirjad, kirjavahetus õppetöö korraldamise kohta. (1937). ERA, f 1108, n 6, s 842. Ülevaated ja arvustused, uurimistöö analüüsid jms Kõiv, K. (2005, 1. sept). Võitlus kolme peaga lohe koolikiusamisega [arvustus K. Sullivani, M. Clearz ja G. Sullivani raamatu kohta. 2004. Koolikiusamine. Tartu: AS Atlex]. Õpetajate leht. Pisitrükised Relve, M. (2000). Ajalugu. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda,18. aug. [Infoleht]. Trükis avaldamata materjalid (kirjad, käsikirjad jm) Eesti raamatud Venemaal. [Sedelkataloog]. Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu. Lember, Priit. (1965). Kiri Ellen Naurile 8. aug. Säilitatakse Hellamaa Raamatukogus. Genss, J. (1948). Eesti Kunsti materjale. Kunstnike leksikon. Tallinn: käsikiri. Rahvusraamatukogus. Raunam, O. (19801990)
Keskusi ja kaltsukaid on palju, kuid omanäolisi vähe, selleks üritamegi ühele keskusele leida palju tegevusvaldkondi: õmblus, müük ja parandus. Olen jälginud kirbuturge aastaid ning näen puudusi ja ka positiivseid külgi kuid tean mida saaksin muuta. Firma slogan on: Jälle uus! Sellega üritame tekitada turul ringlust, et ka lapserikkamad pered, üksikvanemad ja vanemaealised saaksid tunda end stiilse ja väärtuslikuna. Kuna tänapäeval on aktuaalne teema ka koolikiusamine siis üritame ka sellel kaasa aidata ning leida inimesi, kes meie abivajavad. Hetkel oleme teinud palju stiilseid koolipinaleid, mida müüme 2. Vaadates poehindu on kindel, et inimesed eelistaksid odavamat. Paluksime tuua ka klientidel riideid meile, millel kasutust pole kuid müüki ka ei kõlba. Ehk saame me teha sellest riidejupist mõne eseme (vaiba, riideeseme), mis kellegile on tulevikus kasulik. 6
- Tunnis oldi üldjuhul väga vaikselt, sest kardeti õpetajat, direktorit, lapsevanemaid. Vahetunnis jalutati ringiratast koridoris, korrarikkujad pandi ringi keskele seisma. Jalutama pidid kõik. - Õpetaja oli kardetud, austatud- temaga arvestati alati. Oli ka õpilasi, kes nö katsetasid piire, kuid nemad olid enamasti istumajäänud ja neist hoidis üldjuhul kaugemale terve klass. Kas koolis esines/ esineb koolivähivalda? Millisel kujul? - Koolikiusamine on vist põhiline, seda esineb igal ajal. Teatud eas olid klassis tüdrukute ja poiste vahel vaenulikud suhted, siis veel erinevate tüdrukutegruppide vahelised pinged. Lisaks tögamised- narrimised, millega ehk vahel liiale mindi. - Kindlasti esines. Pandi WC-sse kinni, lihtsalt peksti- kakeldi, ,,pommiti", noriti, mõnitati, peideti asju. Kannatasin ise norimise all ja sai ka teisi noritud. - Ei mäleta, et oleks olnud. Niisama nügimisi oli küll.
Peategelase õele oli moraalinormiks mitte suitsetamine ja joomine ning ta õhutas venda loobuma. Naispeategelase isa jaoks oli moraalinormiks see, et tema tütrega käitutaks õigesti ja viisakalt. Naispeategelasele oli moraalinormiks tema vastu aus olemine. Koolivara lõhkumise eest viidi Tyler kohe arestimajja. Samuti ka peksmise ja politseile vastuhaku eest. Tabudeks olid naistevastanevägivald/perevägivald, üleüldine vandalism ja kellegi vigastamine, koolikiusamine, tapmine, inimeste ärakasutamine (kihlvedu). Naispeategelase isa jaoks oli tabu see, et ta Ally kodust ära läks ning endast märku ei andnud. Ksenofoobia väljendus terrorismiaktis. Kuigi fimis seda eraldi ei kajastata, on teada, et Maailma Kaubanduskeskusele korraldasid terrorismiakti islamiäärmuslased rühimtusest Al Queda. 1.3 Sotsialiseerumine ja sotsiaalsed faktid Sotsialiseerumiseks oli peategelaste kohtumine, mis leidis aset tänu meespeategelase sõbra õhutamisele
Puksoo, F. (1925, 22. aprill). Kiri A. Sibulale. Säilitatakse Eesti Kirjandusmuuseumis. Genss, J. (1948). Eesti Kunsti materjale. Kunstnike leksikon. Tallinn: käsikiri. Rahvusraamatukogus. Raunam, O. (19801990). Eesti tarbegraafika I. Eessõna. Finantsgraafika. Tallinn: käsikiri. S. Raunami valduses. Ülevaated ja arvustused Kõiv, K. (2005, 1. sept). Võitlus kolme peaga lohe koolikiusamisega [arvustus K. Sullivani, M. Clearzi ja G. Sullivani raamatu kohta. 2004. Koolikiusamine. Tartu: AS Atlex]. Õpetajate leht. Nurksulgudes lisatakse vajadusel muudele andmetele vahel mingi oluline määratlus, mis laadi asjaga on tegu, kui see kirje muudest elementidest välja ei tule (nt kataloog, infoleht, pressiteade vms). Elektroonilised allikad Internetimaterjalide puhul antakse sama informatsioon kui paberkandjatel (nii palju, kui see on võimalik): autori nimi, ilmumise aasta (selle puudumisel märgitakse vahel lühend s.a.
ebavõrdsust. Ebavõrduse taastootmine: haridussüsteem on üles ehitatud nii, et jõukamate vanemate lapsed saaksid koolis paremini hakkama ja käiksid paremates koolides ning et hea töökoha saamise eelduseks on hea haridus. Ebavõrdsuse õigustamine: ametliku ideoloogia järgi on haridussüsteem õiglane hindab õpilaste võimeid, loovust, motivatsiooni. · Inimsuhted koolis: o Koolivägivald sagedane, igapäeva vägivald, koolikiusamine või ootamatud: radikaalsed vägivallapuhangud nt koolitulistamised IV - Võim ja poliitika · Võim Max Weberi kohaselt on võim ühe inimese võimalus teostada mingi sotsiaalse suhte raames oma tahet vastuseisule vaatamata. Panna tegema teist inimest tegema seda, mida ta võibolla algselt teha ei tahtnud. · Domineerimine üks inimene paneb teisi tegema selliseid asju. Neid asju, mille puhul on esimesel inimesel õigus nõuda neid asju
Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž KOOLILASTE TERVIS JA SELLE EDENDAMINE ÜHTSES KOOLITERVISE SÜSTEEMIS Kädi Lepp Haapsalu 2010 KOOLILASTE TERVIS JA SELLE EDENDAMINE ÜHTSES KOOLITERVISE SÜSTEEMIS Autor: Kädi Lepp Keeletoimetaja: Victoria Parmas Autoriõigus: Kädi Lepp, 2010 Autoriõigus: Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž, 2010 ISBN ISBN 978-9949-463-02-2 Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž Lihula mnt 12 90507 Haapsalu www.hk.tlu.ee 2 Sissejuhatus Laste ja noorte tervisele ja heaolule avaldab mõju bioloogiliste, kultuuriliste, sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnategurite keeruline kombinatsioon. Mitmel põhjusel on sagenenud laste kroonilised haigused, kasvanud on vaimse tervise häired, probleeme tekitavad tervisekäitumise negatiivsed suunad. Keskkond, mis soodustab ebatervislikku eluviisi, ei o...
Kordamisküsimused Haridussotsioloogia problemaatika ja kontekst Antikainen jt (2009): miks tegeldakse kasvatuse ja haridusega? Kuidas ja miks on kasvatus- ja haridusprotsessid ning - struktuurid kujunenud ühiskonna muutudes sellisteks, nagu nad on? Kas haridus on kaasaegses ühiskonnas sotsiaalse kontrolli vahendiks või pakub ta indiviididele ja gruppidele ka võimaluse oma eesmärkide saavutamiseks ning ühiskonna muutmiseks? • Alljärgnevalt vaatleme hariduse ülesandeid, institutsionaliseerumist ja korraldust, protsesse ja praktikaid ning tähendusi ja tagajärgi indiviididele, gruppidele ja ühiskondadele. Inimesed omistavad tähendusi ja teevad valikuid hariduse ja õppimise põhjal selle ruumi piires, mida ühiskonna- ja haridusstruktuurid pakuvad. • Viimane toimub ajaloolise protsessi käigus, mille vältel nad neid struktuure omavahelises vastasmõjus kujundavad ja loovad. Antikainen, Rinne ja Koski haridu...
,,Laste arengu mõistmine" Peter K. Smith, Helen Cowie, Mark Blades Esimene osa: Teooriad ja meetodid 1.Arengu uurimine · Nicolas Humprey väitis et teadvus on bioloogiline adaptsioon, mis võimaldab meil kasutada introspektsiooni psühholoogiat. · Süstemaatiliselt teadmisi kogudes ja kontrollitud eksperimente läbi viies saame arendada välja parema arusaama ja teadlikuse meist endist , mis teisiti ei oleks võimalik. Arengu vaatlemine · Charles Darwin kirjutas ühena esimestest lastearengupsühholoogiast. See põhines tema oma poja arengu jälgimisel. · 1920/30 sai hoo sisse laste are3ngu uurimine. Asutati hoolekande instituute. · Durkin arvas et eksperimente tuleks läbi viia laboris, kus laps on keskkonnast eraldatud. · Shaffer tähel...
SEKSUOLOOGIA JA SEKSUAALKASVATUS 08.09.2008 Seksuoloogia on teadus, mis käsitleb ja uurib inimese sugulisi suhteid, hõlmab soo jätkamisega seoses olevaid bioloogilisi, füsiolooglisi, psühholoogilisi, meditsiinilisi, sotsiaalseid, juriidilisi, pedagoogilisi ja filosoofilisi probleeme. Seksuoloog isik, kes uurib või praktiseerib seksuoloogia valdkonnaga seonduvat (60% paaridest esineb seksprobleeme). Seksuoloogia funktsiooniks on tagada inimese seksuaalne tervis, s.o võime - nautida seksuaalelu - saada soovitud lapsi - kontrollida seksuaalkäitumise vastavust ühiskondlikule ja isiklikule moraalile - mitte tunda põhjendamatut hirmu, häbi või süütunnet seksuaalsusega seonduvates küsimustes ja olla vabad eelarvamustest Seksuaalpatoloogia meditsiiniline seksuoloogia valdkond, käsitleb seksuaalfunktsioonide häireid Seksuaalpsühholoogia psühholoogia valdkond, uurib seksuaalkäitumise põhjusi psühholoogilisest aspekti...
Laste tervis, lastekaitse, terviseedendus Tervis: On positiivne mõiste, mis asetab rõhu nii isiklikele kui ka sotsiaalsetele võimalustele, samuti füüsilistele võimetele. Seetõttu ei ole tervis mitte ainult tervishoiuprobleem, vaid aitab tervisilike eluviiside kaudu jõuda heaoluni. Rahvastiku statistika 2014 Oodatav eluiga sünnihetkel Mehed: 72,32 aastat Naised 81,54 aastat Elussünnid 13 572 Enneaegsed lapsed 872 Surmad 15 467 Haigeid vastsündinuid 1000 elussünni 243,7 kohta Kaasasündinud väärarendid, 45,3 deformatsioonid 1000 elussünni kohta Esmashaigusjuhud vanuses 1-4 aastat 255 950 Esmashaigusjuhud vanuses 5-9 aastat 186 058 Vigastuste esmasjuhud välispõhjustest 41 696 tu...
LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sa...
of the problem, definitions and sources (manuscript). käitumisega ja kont-rollgruppi kuuluvatel noorukitel. First Meeting on Strategies for Child Protection Rmt.: K. Kõiv (Toim.), Antisotsiaalse käitumisega (organized by WHO Regional Office for Europe) Padua, õpilased. Tartu: OÜ Vali Press, 43-52. Italy 29-31 Oc-tober. Kõiv, K. (2002). Koolikiusamine ja vägivald. Haridus, 6, 49-50. Halperin, M., & Shuman, P. (1979). Helping maltreated children: Kõiv, K. (2003). Antisotsiaalse käitumisega õpilased. Artiklite ko- School and community involvement. St. Louis: The C. V. gumik III. Tartu: OÜ Vali Press. Mosby Company. Ifran, S., & Cowburn, M. (2004). Disciplining, chastisement and physical child abuse: Perceptions and attitudes of the British Pakistani Community
a ei muuda lihtsamaks ka Feliksit painav saladus, mille keskmes on kahe aasta tagune kirglik armus ntaasiaküllaseid lugusid ja isa meisterdab puidust laevu, mida Peeter imetleb. Ümberkaudsed mets lesari “Atlanta”) ja Codie-Lei Eastick. a lõpus viimasel hetkel lennule võimalikku pelgupaika. g Moskvale. Umbes 4000 sõjakooli kursanti seisavad vastamisi kogenud ja hästirelvastatud Saksa a n), muutub populaarsete tüdrukute poolt armastatud koolikiusamine ja muud mured kuidagi tähtsu aga ka Maxi eluküünla. l võitis II maailmasõja raskes akoholiuimas, kes teab, mida võiksid paar tilka teha neile ja nende õp n Hamatova) saab veidike hinge tõmmata ja unustada igapäevamured. Tal on täna pidupäev – 30. a ävitav, kuid Tove hakkab mõistma, et see armastus, mida ta tõeliselt igatseb, peab olema vastastik us peika ning samuti tema ekstsentriline ema. võidelda
ja tundeid. Kooliealine ei too enam nii tugevalt esile oma tundeid ja püüdlusi kui mänguealine. Lapsest kasvab vestluspartner. Sööki, riideid, puhtust ja füüsilist lähedust vajavast mänguealisest on saanud iseseisvam, vaimset tuge vajav koolilaps. Kui seda ei mõisteta häirub lapse areng. Erinevad sotsiaalsed häired ilmnevad just koolieas. Sellisteks on näppamine, koolikiusamine, agressiivne käitumine, põgenemine, isoleerimine jne. Noorimad suitsetajad, alkoholitarvitajad ja tänavalapsed on pärit sellest vanuserühmast. Kui kooliealist last tõugatakse liiga noorelt noorusesse, jäävad mängud mängimata ja vaba lapsepõlv elamata. Kooliealine võtab empaatia kasvades enda kanda täiskasvanute hoole pere eest, kui
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
