Kodune ülesanne 1 Kasutada 2x2 tabelit Loeng 1 slaid 26 ülesande lahendamiseks SLAID 26: Kompuutertomograafia (CT) kasutamine kopsuvähi avastamisel. (1) Suur haiguse levimus (haiguse osakaal) Oletame, et kontrollitakse 100 kopsuvähikahtlusega patsienti ja hiljem selgub, et 40 neist põeb tõepoolest kopsuvähki. CT tundlikkus 70%: selle abil diagnoositi kopsuvähk 28-l patsiendil 40-st ja 12 haiget said valenegatiivse tulemuse. CT spetsiifilisus 75% : 60st tervest uuritud patsiendist tunnistati terveks (negatiivne testitulemus) 45 ja ekslikult haigeks (positiivne testitulemus) 15 patsienti. Seega kokku said positiivse testitulemuse 28 + 15 = 43 patsienti, kelledest tegelikult haigeid oli 28 ehk 65%. Negatiivse testitulemuse sai, ehk tunnistati terveks 45 + 12 = 57 patsienti, kelledest 45 ehk 79% olid ka tegelikult terved. Järelikult saime: positiivne prognoosiväär...
Ajupoolkerade assümeetria aju organiseerituse fundamentaalne eripära. Vasak ja parem ajupoolkera näivad küll väliselt sarnased, kuid nad talitlevad erinevalt. Neil mõlemad on omad ülesanded Akson pikk müeliinkest, ainult üks. Alkohol legaalse piiranguga depressant. Kahjustab inimese motoorseid võimeid ja tähelepanu. Autonoomne NS siseelundite ns, ei allu inimese tahtele. Barbituraat krambivastane ravim CAT kompuutertomograafia, haiguste diagnoosimiseks Daltonism värvipimedus Dendriid Ärritust vastu võtvad närviraku jätked Depressandid üldnimetus ainetele, mis pärsivad närvisüsteemi talitlusavaldusi Ectasy (MDMA) Stimulant. Emotsionaalse ja vaimse toonuse tõstja. EEG elektroentsefalograafia, peaaju bioelektrilise aktiivsuse uurimiseks Haistmine tajumine ja eristamine õhus levivaid lõhnu. Hallutsinogeenid meelepetteid tekitavad ained
E K E Õ R A B G J I E U R 1. Neuroloog ja psühhiaater, kes võttis kasutusele elektroentsefaloogia? 2. Närviimpulsside ülekanne? 3. Seal asuvad elutähtsad reflekside keskused? 4. Prantsuse kirurg ja antropoloog, kes uuris ajupoolkerade asümmeeriat (1824-1880)? 5. Üks närvisüsteemi osa? 6. Kompuutertomograafia lühendatult? 7. KNS-i vastus sise- ja väliskeskkonna ärritustele? 8. Kordineerib liigutusi ja hoiab keha tasakaalus? 9. Haigus, mida iseloomustab mälu halvenemine? 10. Närvirakk teise sõnaga? 11. Koosneb pea- ja seljaajust? Ott Saarsalu 10RL
ärkvelolekuga. Inimene läbib öö jooksul 4-5 REM- une faasi. 5. Nimeta aju uurimise meetodeid. Miks on vaja aju uurida? PET – positronemissioontomograafia. Läbi pea suunatakse röntgenikiired, on näha, millises aju osas on glükoosi imendumine kõige kiirem, verevoolu kiiruse muutused. Aju tarvitab energi saamiseks glükoosi. SPECT – üksiku footoni emissiooni kompuutertomograafia TMS – transkraniaalne magnetstimulatsioon MRI – magnetresonantskuvamine. Ajukoores toimunud muutuste kindlakstegemine. fMRI – funktsionaalne MRI. Uuritakse aju aktiivsust tegutsemisel (lugemine, helide kuulamine, piltide vaatamine). EEG – elektroentsefalogramm. Aju elektriliste protsesside registreerimine kolju pinnale asetatud elektroodidega. Une ja ärkveloleku, haiguste uurimine, aju aktiivsuse uurimine.
Epilepsia Elise Laius Kirjeldus krambid, muud närvisüsteemi talitlushäired krooniline esineb hoogudena pole üldjuhul päritav haigusnähud ootamatud erinevad raskusastmed hoogudevahelisel peridoodil terve Diagnoosimine küsitlus aju elektriline uuring kompuutertomograafia magnetresonantstomograafia raske diagnoosida Tekkepõhjused(1) peaaju närvirakkudes tekivad ülemäärased laengud suureks riskifaktoriks alkohol raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused mürgitused ainevahetushäired Tekkepõhjused(2) ajuhaigused või kasvajad peaaju vereringehäired peaajutraumad kesknärvisüsteemi infektsioonid Sümptomid Osalised hood Ulatuslikud hood
aju osa on aktiivne mingi konkreetse ülesande lahendamise puhul. 1. Elektroentsefalograafia EEG Tervel täiskasvanul, kes viibib rahulolekus ja suletud silmadega, valitsevad alfalained. Kui inimene silmad avab, asenduvad alfalained beetalainetega. Uinumisel bioelektriline aktiivsus langeb, sügava une korral tekivad väga aeglased deltalained. Lastel on EEG aeglasem ja korrapäratum kui täiskasvanul. 2. Kompuutertomograafia CAT Kitsas röntgenikiir suunatakse läbi uuritava isiku pea ning ajukihi taga paikneva detektori abil mõõdetakse kiiritusintensiivsust. Mõõtmisi korratakse eri nurkade all ning arvutatakse välja uuritud kihi ruumiline kujutis. Seda kujutatakse pildiliselt. Nii saab aju uurida ruumiliselt, kiht kihi haaval. 3. Positronemissioonitomograafia PET näitab millised piirkonnad on kõige aktiivsemad
o Hingamisraskus o Madal vererõhk o Teadvusekadu o Õhupuudus o Nõrkus või halvatus ühe kehapoole, kõnehäired või muid märke o Ootamatu, tugev ja püsiv kõhuvalu või seljavalu o Valu, mis kiirgub selga või jalga o Higisus o Külm higi o Peapööritus o Iiveldus o Oksendamine o Madal vererõhk o Teadvusekadu o Õhupuudus Uuringud o Rindkere röntgenuuring. o Ehhokardiogrammis. o Kompuutertomograafia (CT) skaneerimist. o Magnetresonantstomograafia Ravi Ø Beetablokaatorid Ø Angiotensiin II retseptorite blokaatorid. Ø Statiinid o Sõltuvalt teie seisundist ja asukohast, rindkere aordi aneurüsm, võib arst soovitada: Ø Avatud rind kirurgia Ø Koronaararteri operatsiooni Ø Muud südameoperatsiooni Tänan kuulamast!
Psühholoogiakursuse raames on oluline õppida ka kesknärvisüsteemi (KNS), kuna selles toimub kogu elutalitluse regulatsioon. Erutuse levik neuronis: erutus saabub neuronisse dendriitide kaudu, läbib rakukeha ning liigub mööda aksonit edasi neuronile/lõppelundile (nt lihasele). Sünaptiliseks ülekandeks nimetatakse sünapsi edasikandumist. Närvisüsteemi jagunemine: Somaatiline ehk kehanärvisüsteem jaguneb omakorda kesknärvisüsteemiks (KNS, kontollib kogu elutegevust) ja piirdenärvisüsteemiks (PNS, reguleerib liikumiselundite tööd). Autonoomne närvisüsteem tahtele allumatu (siseelundite, sisenõrenäärmete, südame ja veresoonte talitluse reguleerimine). Jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks süsteemiks (mõlemad osalevad organismi ainevahetuses). KNS koosneb pea- ja seljaajust. Seljaaju peamine ülesanne on ühendada kehas toimuvat peaajuga ja vastutada tingimatute reflekside eest. Peaaju koosneb 5'st osast. Piklikajus asuvad elutähtsa...
Diagnoos Astsiidi diagnoosimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid: 1) Vereanalüüs albumiini hulga ja maksarakkude kahjustuse hindamiseks. 2) Ultraheliuuring vedeliku hulga ja siseorganite seisundi määramiseks. 3) Laparotsentees ehk kõhuõõne punktsioon, mida tehakse väga suure vedeliku hulga korral. Selle abil väljub liigne vedelik kõhuõõnest, millest saab hinnata vedeliku koostist ning otsida haigustekitajaid. 4) Kompuutertomograafia haiguse konkreetse asukoha ja suuruse hindamiseks. Ravi Astsiidi kahtluse korral tuleb alati pöörduda arsti poole. Vee väljutamiseks määratakse diureetikume ehk organismi liigse vee väljutajaid ning soolavaba ja vähese valgusisaldusega dieet. Vastavalt arsti ettekirjutisele määratakse kas ambulatoorne-, haigla- või intensiivravi. Kui muud ravimeetodid ei ole piisavad, võidakse resistentse astsiidiga patsientide puhul kaaluda maksasiirdamist (v
neerupealises, mis vastavalt võivad anda neuroloogilisi sümptomeid - peavalu, dementsust või siiskõhuvalu, luuvalu. Kopsuvähk annab sageli ka üldsümptomeid, milleks on kaebused nõrkusele, isutusele, uimasusele jakehakaalu langusele. DIAGNOOSIMINE, EHK MILLISEID UURINGUID VÕIDAKSE TEHA JA MIKS Peale patsiendi küsitlemist ja läbivaatust otsustab arst edasiste uuringute üle. Esmaseks kopsude uuringuks on kopsuröntgen, millele tavaliselt lisandub vajadusel kompuutertomograafia kopsudest ja ülakõhust, et täpsustada võimalikku kasvaja asukohta ja metastaaside olemasolu. Kopsude keskel asuva kasvaja kahtluse korral on informatiivseks uuringuks bronhoskoopia e suurte hingamisteede uuring elastse toruga, mille abil arst näeb hingamisteid ja saab võtta ka koetükke, mida hiljem mikroskoobi all uurida, et leida võimalikke kasvajarakke. Vajadusel tehakse ka mediastinoskoopia - keskseinandi endoskoopiline uuring, torakoskoopia -
Skolioosi süvenemisega tekib õlgade asümmeetria: üks õlg on kõrgemal kui teine. Samuti võib tekkida lonkamine, mis on tingitud jäsemete erinevast pikkusest. Kaugele arenenud juhtudel, kui kaasneb rindkere deformeerumine, võiavd probleemiks olla hingamishäired ja südamepuudulikkus. Haiguse diagnoosimist alustatakse alati välisest vaatlusest ja katsumisest, samuti lastakse painutada külgedele ja ette. Kindlasti on vajalikud röntgenülesvõtted või kompuutertomograafia. Skolioosi ravimine oleneb kõverdumise astmest. Kui organism on kasvamise lõpetanud ja skolioos on vähe väljendunud, siis on piisav ravikehakultuuri rakendamine, et seljalihased tugevaks võimelda. Noorukitel ja puberteedieas lastel mõõduka skolioosi korral on soovitav spetsiaalse korseti kandmine, mis aitab ära hoida edasise kõverdumise. Siingi on oluline võimlemine ja ujumine. Kaugele arenenud juhtudel (ehk võimlamisest ei piisa), kui on tekkinud juba rindekere organite
keemilistes reaktsioonides, radioaktiivsuse põhjal on aga hiljem võimalik jälgida elemendi aatomite liikumisteekonda organismis. Meditsiin – diagnostiline radioloogia: põhjustatud doosist moodustab umbes 90%, inimkeha kõige kriitilisemad piirkonnad on luuüdi, suguorganid ja loode, luuüdi on piirkond, kus moodustuvad vererakud ja selle piirkonna kiiritamine võib põhjustada leukeemiat, suguelundite kiiritamine võib põhjustada geneetilisi kahjustusi. Kompuutertomograafia (KT). Viimastel aastatel oluliselt sagenenud. Selle puhul võivad doosid olla suurusjärgu võrra või veelgi suuremad kui tavalises röntgendiagnostikas. Kasutatud kirjandus: 1. https://et.wikipedia.org/wiki/Tuumaf%C3%BC%C3%BCsika 2. https://xn--fsikaleksikon- woba.ee/artikkel/tuumafuusika/tuumafuusika-meditsiinis/ 3. https://et.wikipedia.org/wiki/Radioaktiivne_kiirgus 4. https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/radioaktiivsus/id-1474
Epilepsia Epilepsia Epilepsia ehk langetõbi närvisüsteemi haigus tunnuseks on korduvalt esinevad krambihood peamiselt krampidega kulgev tervisehäire põhjuseks on peaaju närvirakkudes tekkivad haiguslikud elektrilised potentsiaalid Ülevaade ei ole pidev seisund krooniline haigus haigus, mille puhul haigusnähud avalduvad ootamatult ja seega tekitab haigus inimeses pideva kindlusetustunde väga erineva raskusastmega ei ole üldjuhul päritav mõnede epilepsia vormide puhul tähendatud pärilikkuse esinemist kindlaks tehtud, et ühemunakaksikutel on haigestumine epilepsiasse tunduvalt sagedasem kui erimunakaksikutel Põhjamaades ja Ameerika Ühendriikides esineb epilepsiat 100 000-st elanikust 700-l. Tekkepõhjused Epilepsia tekkepõhjused võivad olla erinevad: raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, kaasasündinud ainevahetushaigused, peaajutraumad, ajukasvajad jm ajuhaigused mürgitused jms. Umbes 61% haigusjuhtude puhul ei ol...
Kasvajad ja nende metastaasid Sapikivitõbi Haruldamasemad faktorid, mis kutsuvad esile maksa suurenemist Süsivesikute, rasvade ja lipiidide ainevahetushaigused Sepsis Sarkoidoos Maksa veenide tromboos Maksafibroos Sapiteede haigused Talasseemia Sirprakuline aneemia Perikardi haigused (perikardiit) -2- Maksahaiguste diagnoostika Vereanalüüs maksa töövõime hindamiseks. Ultraheli ja kompuutertomograafia, mis näitavad maksas olevaid muutusi ja haiguslikke või kasvajalisi koldeid. Maksa koetüki uuring ehk biopsia näitab maksarakkude kahjustuse põhjust ja maksarakkude seisundit. Maksahaiguste ennetamine Vajalik on loobuda alkohilist ning ravimitest (kui võimalik), mis kahjustavad maksa. Toituda täisväärtuslikult. Loobuda praetud ja rasvastest toitudest. Pidevalt konsulteerida oma raviarstiga ning vajadusel teha vastavad uuringud.
lihasvall. Skolioosi süvenemisega tekib õlgade asümmeetria: üks õlg on kõrgemal kui teine. Samuti võib tekkida lonkamine, mis on tingitud jäsemete erinevast pikkusest. Kaugele arenenud juhtudel, kui kaasneb rindkere deformeerumine, võiavd probleemiks olla hingamishäired ja südamepuudulikkus. Diagnoosimine: Haiguse diagnoosimist alustatakse alati välisest vaatlusest ja katsumisest, samuti lastakse painutada külgedele ja ette. Kindlasti on vajalikud röntgenülesvõtted ja/või kompuutertomograafia. Ravivõimalused: Skolioosi ravimine oleneb kõverdumise astmest. Kui organism on kasvamise lõpetanud ja skolioos on vähe väljendunud, siis on piisav ravikehakultuuri rakendamine, et seljalihased tugevaks võimelda. Noorukitel ja puberteedieas lastel mõõduka skolioosi korral on soovitav spetsiaalse korseti kandmine, mis aitab ära hoida edasise kõverdumise. Siingi on oluline võimlemine ja ujumine. Kaugele arenenud juhtudel (ehk võimlamisest ei piisa), kui on tekkinud juba
ja organismi sisekeskkonnast saabuvate ärrituste tõttu. Pidurdus on reaktsiooni peatav närviprotsess, selle ajal on neuronid nn puhkeseisundis ja nende juhitud lihased ei tööta. 13. Aju uurimiseks on tänapäeval mitmeid erinevaid võimalusi. Kõige olulisemad meetodid on elektroentsefalograafia (EEG), mis põhineb röntgenkiirtel, uuritava isiku peanahale asetatakse elektroodid. Teine väga oluline meetod on kompuutertomograafia (CAT), mida kasutatakse ka ajukasvajate jms diagnoosimiseks. Kolmas oluline meetod positronemissioonitomograafia (PET) võimaldab uurida aju tegevust.
aktiivsuse mõõtmine · Elektroentsefalograafia e EEG · Aju aktiivsuses tuvastatav kindel rütm · Sündmusega seotud potentsiaal (event-related potential e ERP) · Annab infot selle kohta, millal sündmus ajus aset leidis. Aju uurimise meetodid: neurokuvamine · Kompuutertomograafia · Magnetresonantstomograafia ja funktsionaalne magnetresonantstomograafia (functional magnetic resonance Imaging fMRI) · fMRI annab infot selle kohta, kus
täidetud puhta ksenooniga. Samuti kasutatakse ksenooni: · hõõglampides · halogeenlampides (autode sõidutuled) · kaarlampides · plahvatusimpulsslampides · kinoprojektorite lampides · süsinikkaarlampides filmivõtetel (päevavalguse simulatsioon) · suurte pindalade, nt spordiväljakute valgustamiseks · kosmosesimulaatorites kasutatavates lampides · Hapnikuga segatult kasutatakse ksenooni kompuutertomograafia (CAT) skannerites vere liikumise kaardistamiseks. · Metaaniga segatult kasutatakse ksenooni täitegaasina proportsionaalloendurites ja muudes kiirgusdetektorites (ionisatsioonikambrites, tuumorite uurimisel kilpnäärmesse viidud radioaktiivse joodi tuvastamisel) · Neutronite loendurites kasutatakse segu, mis sisaldab ka ksenooni ning 10BF3. · Samuti kasutatakse seda röntgen- ja -kiirgust tuvastavates loendurites.
-Glutamaat erutusvirgatsaine, õppimisvõime alus Kuidas psühhoaktiivsed ained mõjustavad psüühikat? -Muudavad neurotransmitterite(virgatsainete) ülekannet ühest rakust teise. - sünteesi suurendades või vähendades - säilitamist häirides - vabastamist häirides - lammutamise pärssimine Tänapäeva aju uurimise meetodid Elektroensefalogaafia (EEG) Positronemissioon tomograafia (PET) Kompuutertomograafia (CT) Magnetresonants kuvamine (MRI) Transkraniaalne magnetstimulatsioon (TMS) Teadvus. Tähelepanu. Uni Teadvus on välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine: -primaarne(mis parasjagu toimub, mida me tajume) -reflektiivne -eneseteadvus Teadvusväline psüühika tähelepanu keskmest välja jäänud kuid töödeldud signaalid - vastusreaktsioonid nõrkadele kuid reaalsetele ärritajatele
1. Aju poolkerade erinevus. • Vasak ajupoolkera-paremakäelisus, loogika, kõnelemine, kirjutamine, arvutamine, teadus, analüütiline infotöötlus. • Parem ajupoolkera-vasakukäelisus, emotsioonid, musikaalsus, kunstimeel, kujutlusvõime, 3-mõõtmelised kujundid, sünteetiline infotöötlus. 2. Olulisemad aju osad – kõrgem närvitegevus a)Piklikaju - seljaaju jätk koljuõõnes, vastutab elutähtsate- ja kaitsereflekside eest. Väikeaju – reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu b)Tagaaju - toimub reflektoorne tegevus, närviimpulsside ülekanne, liigutuste koordinatsioon ja tasakaalu hoidmine. c)Keskaju- asuvad automaatsete liigutuste ja optiliste ning akustiliste orienteerumisreflekside keskused. d)Vaheaju- paiknevad koorealune tundlikkuskeskus ning sisenõresüsteemi, autonoomset närvisüsteemi ja emotsioone kontrolliv hüpotalamus, reguleerib emotsionaalset käitumist, mälu, õppimine, motivatsioon. e)Otsaju-koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühenda...
Psühholoogia KT 1. Aju poolkerade erinevus Ülesanded: Vasak: info analüütiline töötlemine, teadvus, arvutamine, kirjutamine, kõnelemine, loogika, paremakäelisus Parem: süsteetiline töötlemine, 3-mõõtmelised kujundid, kujutlusvõime, kunstimeel, musikaalsus, emotsioonid, vasakukäelisus 2. Olulisemad aju osad kõrgem närvitegevus Otsaaju Koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast. Vaheaju Hüpotalamus: Kontrollib sisenõresüsteemi ning autonoomset närvisüsteemi, samuti emotsioone, valu jms. Tundlikkuskeskus: Selle keskuse kaudu saadetakse peaaegu kogu meeleelunditest tulev info ajukoorde. Keskaju Automaatsete liigutuste keskus aju eri osadest tulevad närviimpulsid kantakse üle lihastele Tagaaju Ajusild: Reflektoorne tegevus ja närviimpulsside ülekanne; Väikeaju: Koordineerib liigutusi ja hoiab keha tasakaalus. Piklikaju Südametalitluse, hingamis-, seedimis- ja osa kaitser...
LUUVÄHK EHK OSTEOSARKOOM Tallinn 2017 Tekkepõhjused Osteosarkoom on luukasvaja, mida tekitavad ebaküpsed rakud luukoes. Selle rakkudele on iseloomulik osteoidi produktsioon. Patomorfoloogilise diagnoosimise üheks kriteeriumiks ongi osteoidi leid. Loomult on nad pahaloomulised. Pahaloomulistele kasvajatele on omane lokaalse kasvu suurenemine ja edasine lai levik. (Haagedoorn jt 1996: 257) Peaaegu 80% osteosarkoomidest esineb reieluu distaalses põlvepoolses osas, reieluu proksimaalses osas või sääreluu proksimaalses osas ehk põlvepoolses osas. (Lapseea osteosarkoom.... 2017). Samuti esineb ka õlavarreluu ülemises osas. (Watson jt 2006: 168). Enamike osteosarkoomide korral ei esine selgeid tunnuseid. Riski võib tõsta vastava luuregiooni eelnev kiiritus. (Padrik jt 2013: 92). Osteosarkoom esineb peamiselt noorukitel ja 75% haigestujatest on vanuses alla 20. Lapseea luuvähk tuleb esile rohkem poistel kui tüdrukutel. Teine gru...
Aitab reguleerida ärksuse taset, mõjutab erksust, õppimist ja mälu. Gamma-aminovõihape (GABA)- Pidurdusvirgatsaine interneuronites. Kesknärvisüsteemi peamine inhibeeriv ehk pidurdusmediaator. Glutamaat- Erutusvirgatsaine, õppimisvõime alus. Tõenäoliselt põhiline erutust suurendav mediaator ajus; etendab võtmerolli õppimises ja mälus. Tänapäevased aju uurimismeetodid- Elektroensefalogaafia (EEG), Positronemissioon tomograafia (PET), Kompuutertomograafia (CT), Magnetresonants kuvamine (MRI), Transkraniaalne magnetstimulatsioon (TMS) Elektroensefalogaafia (EEG)- Aju elektrilist aktiivsust kujutav kõver, mis saadakse peanahale kinnitatud elektroodide abil. Positronemissioon tomograafia (PET)- Ajutalituse uurimise meetod, mis seisneb aju piirkondade metaboolse aktiivsuse jälgimises. Kompuutertomograafia (CT)- Aju ülesehituse uurimise meetod, mis seisneb koondpildi koostamises paljudest eri nurga alt võetud rõngteniülesvõtetest.
paiknemise. Oluline on ka silmapõhjade hoolikas uurimine, et välistada tõelise nägemishäire või silmahaiguse olemasolu. On väga oluline, et inimene suudaks sümptomeid meenutada ja täpselt kirjeldada. See võimaldab arstil kindlaks määrata, millise peavalu tüübiga on tegemist. Sellest oleneb ravi määramine. Mõningatel juhtudel, nt. ebatüüpiline või ravile allumatu migreen või kahtlus muule peaaju haigusele, viiakse läbi kompuutertomograafia uuring (peaajust), kuid seda tuleb siiski suhteliselt harva ette. 4. Ravi ja ennetamine Arvestades migreeni tekemehhanisme, on suhteliselt vähetõenäoline, et valuhoog möödub kiirelt ilma ravimiteta. Kergemate migreenihoogude puhul aitavad sageli käsimüügiravimid paratsetamool, aspiriin, tihti ka diklofenakk ning ibuprofeen. Kõiki valuvaigisteid tuleb kasutada maksimaalses valuvastases annuses võimalikult valuhoo alguses. Alles siis, kui on
sokiks, mille põhjuslikuks aluseks on turse trauma piirkonnas. Kui kahjustatud on nii käte kui jalgade töö, nimetatakse seda kvadripleegiaks (quadriplegia- ld.k), jalgade kahjustust parapleegiaks (paraplegia-ld.k). Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks.Kui on teada eelnevalt juhtunud trauma ning liigutused teatud kehaosast allapoole puuduvad, võib kahtlustada seljaaju traumat. Lisa uuringutena tehakse röntgenuuring, kompuutertomograafia ja/või ultraheliuuring Seljaaju trauma kahtlusel tuleb inimest käsitleda erilise ettevaatusega. Transpordil ei tohi liigutada kaela, kõik liigutused peavad olema rahulikud ning transport tuleb teostada kõval alusel, fikseeritud kaelaga (spetsiaalne tugi ehk "kaelakrae"). Esmalt tagatakse elutähtsad funktsioonid - südametegevus ja hingamine.
Pulmonoloogilise haige juhtumiuuring 1. Selgita emfüseemi patofüsioloogiat. Emfüseemi definitsioon: terminaalsetest bronhiooiidest distaalsema ohuruumi pöördumatu alveoolivaheseinte suurenemine destruktsiooni tagajärjel. Emfüüsem ehk kopsupuhitumus põhjustab gaasivahetuses osalevate alveoolide hulga vähenemise. Tahtliku, ainevahetusele mittevastava kopsude ventilatsiooni suurendamisega gaasivahetust oluliselt ei paranda, sest sellega saavutatav kõrgem hapniku osarõhk alveolaargaasis hemoglobiini küllastust oluliselt ei suurenda. Samal ajal eraldub organismist rohkem süsinikdioksiidi, kui seda ainevahetuses tekib, arteriaalse vere CO2 osarõhk ja sisaldus veres langeb, areneb hüpokapnia, mis võib esile kutsuda ajuveresoonte ahenemise ja sellega kaasuva peapöörituse tunde. Pat. : 1. Tsentrilobulaarne emfüseem 2. Panlobulaarne emfüseem 3. Paraseptaalne emfüseem 4. Ebaregulaarne emfüseem Et. : ...
tingitud lümfi- ja veresoonte haaratusest kasvaja poolt * haiguse esmaseks sümptomiks võib olla tugev verejooks või neerupuudulikkusest tulenev jääkainete sisalduse tõus veres Diagnoos: * kliiniline pilt * emakakaelast võetud koelise materjali uuring ehk biopsia * radioloogilised lisauuringud nagu kopsude röntgenoloogiline uuring võimalike haiguse kaugsiirete leidmiseks, ultraheli kõhukoopast ja väikesest vaagnast kõhuõõneorganite seisundi hindamiseks, kompuutertomograafia (CT) või magnettuumaresonantsuuring (MRI), mis annab informatsiooni protsessi leviku ulatusest * vajadusel kusepõie ja pärasoole uuringud Ravi on individuaalne ja sõltub haiguse staadiumist avastamise hetkel. Ravikompleksi kuuluvad nii kirurgiline ravi, keemiaravi kui ka kiiritusravi. Neid kombineeritakse omavahel. Emakakaelavähk rasedal: Raviplaani koostamisel on oluline raseduse suurus ja emakakaelavähi ulatus, samuti patsiendi religioossed tõekspidamised ja perekonna soov
sõltuvad otseselt kahjustuse "kõrgusest". Kui kahjustatud on nii käte kui jalgade töö, nimetatakse seda tetrapleegiaks (quadriplegia-ld.k), jalgade kahjustust parapleegiaks (paraplegia-ld.k). 5 Diagnoosimine Kui on teada eelnevalt juhtunud trauma ning liigutused teatud kehaosast allapoole puuduvad, võib kahtlustada seljaaju traumat. Lisauuringutena tehakse röntgenuuring, kompuutertomograafia ja/või ultraheliuuring. Ravivõimalused Seljaaju trauma kahtlusel tuleb inimest käsitleda erilise ettevaatusega. Transpordil ei tohi liigutada kaela, kõik liigutused peavad olema rahulikud ning transport tuleb teostada kõval alusel, fikseeritud kaelaga (spetsiaalne tugi ehk "kaelakrae"). Esmalt tagatakse elutähtsad funktsioonid - südametegevus ja hingamine. Kõikidele seljaaju kahjustuse kahtlusega haigetele manustatakse esimese 12 tunni jooksul
Näiteks kahjustus pleural, kopsukoes või rindkereseinas, mille vahetuks tagajärjeks on tavaliselt vere- või lümfisoontega seotud muutused. Pleuraefusiooni sümptomatoloogia sõltub põhihaigusest. Võimalikud kaebused, mis võivad esineda on köha, palavik, luksumine, õhupuudus, düspnoe ning pleuriitiline rindkerevalu, mis süveneb köhimisel või sügaval hingamisel. Uuringud, mida teostatakse diagnoosi kinnitamiseks, on rindkere röntgen, ultraheli, kompuutertomograafia ning torakotsentees ehk pleuraõõne punktsioon koos sellele järgneva pleuravedeliku analüüsimisega. Kompuutertomograafia võimaldab kindlaks teha väikese pleuraefusiooni olemasolu ning võimaldab ka eristada seda pleura tihenemisest2. Oluline on vahet teha, kas vedelik on transudaat või eksudaat, sest transudaadi korral ei ole vaja pleurale suunatud lisauuringuid ning võib alustada kohe põhihaiguse raviga. Samas eksudaat eeldab täpsustavaid lokaalseid
viiruslik), kasvaja, degeneratiivne või veresoonte muutustest tingitud protsess · Sageli lisandub näonärvi mõjustus Erle, Regina 26 Retrokohleaarne kuulmiskahjustus · Retrokohleaarse kahjustus diagnoosimisel vajab tähelepanu tasakaalu- ja miimiliste lihaste talitus · Retrokohleaarse kahjustuse selgitamine vajab audiomeetrilist uuringut · Kasvaja esinemist aitab täpsustada kompuutertomograafia Erle, Regina 27 Tsentraalne kuulmiskahjustus · Seda põhjustavad ajutüves ja suuraju poolkerades kulgevad haigused · Kortikaalne kuulmiskeskus · Tonaalne kuulmine võib olla mitmete kahjustuste puhul normilähedane Erle, Regina 28 Tsentraalse kahjustuse põhjused · Pärilikud ja kaasasündinud mõjurid (Usheri sündroom) · Degeneratiivne protsess · Arenguhäire · Ravimid, keemilised ained
................................................................................................................... 7 Epilepsia uuringud ja diagnoosimine.........................................................................................9 Elektroentsefalograafia (EEG) ..........................................................................................10 Radioloogilised uuringud.....................................................................................................10 Kompuutertomograafia (KT)...............................................................................................10 Magnetresonantstomograaf (MRT)..................................................................................... 11 Epilepsia geneetilisest päritolust..............................................................................................11 Epilepsia ravist.........................................................................................................................13
mõnikord on vajalik uuringut teha ka magamise ajal. Kuna EEG signaal on väga nõrk (mõõdetakse mikrovoltides) ja lihaste ning silmade liigutused segavad kirjutamist, siis palutakse uuritaval olla uuringu ajal võimalikult lõdvestunult ja liikumatult. Mõningate EEG muutuste paremaks esiletoomiseks lastakse sügavalt sisse-välja hingata ning näidatakse lühiaegselt vilkuvat valgust. Kompuutertomograafia (CAT) rajaneb röntgenikiirtel. See meetod võimaldab aju uurida kolmemõõtmeliselt, kiht kihi haaval. Meditsiinis on CAT kasutusel trombide, ajukasvajate ja teiste ajuhaiguste diagnoosimiseks. Positronemissioonitomograafia (PET) võimaldab uurida aju tegevuses. PET-meetodiga saab määrata, millised ajuosad on mingi tegevuse korral aktiivsed. Kuidas ta oskab? Vastsündinu refleksid ja rinna otsimise märgid
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Karin Roost AUTISM Iseseisev töö Tartu 2010 2 Situatsioon: 8-aastane poiss saabus lastepsühhiaatriaosakonda seisundi täpsustamiseks. Sõnalist kontakti saavutamine poisiga on keeruline; mõne õega on nõus rääkima, mõnega üldse mitte. Samuti ei ole patsiendiga võimalik pilkkontakti saavutada. Poiss on haiglasse saabumisel rahutu ja ärev. Teadmata põhjustel eelistab ta viibida tualettruumis, kus ta keerab kraani lahti ja jälgib vee voolamist. Poiss on väga valiv toidu suhtes, mõnel päeval keeldub haiglatoidust täielikult. Toidust keeldumise põhjust ei ole õnnestunud välja selgitada. Emalt saadud info põhjal on poiss muust toidust keeldumisel alati nõus sööma mahlajäätist. Enamasti meeldib poisile veeta aega üksi, ainukeseks erandiks on doomino, mida ta on nõus mängima teiste lastega. 3 Arutelu: Antud situatsioonist ilmn...
Kui inimene silmad avab, asenduvad alfalained beetalainetega. Uinumisel bioelektriline aktiivsus langeb, sügava une korral tekivad väga aeglased deltalained. Lastel on EEG aeglasem ja korrapäratum kui täiskasvanul. Aju bioelektriline aktiivsus kujuneb lõplikult välja puberteedieas ja on isikuti erinev. Kasutatakse langetõve, ajukasvajate, teadvushäirete uuringuteks. Saab teadmisi une-ärkveloleku kohta, inimese vaimse funktsioneerimise kohta. 2. Kompuutertomograafia - CAT Kitsas röntgenikiir suunatakse läbi uuritava isiku pea ning ajukihi taga paikneva detektori abil mõõdetakse kiiritusintensiivsust. Mõõtmisi korratakse eri nurkade all ning arvutatakse välja uuritud kihi ruumiline kujutis. Seda kujutatakse pildiliselt. Nii saab aju uurida ruumiliselt, kiht kihi haaval. Kahemõõtmelisel röntgenpildil kattuvad kõigi kihtide varjud, kompuutertomogrammil aga mitte.
tingimata skolioosiga kaasuv: 1. Üks lg vib olla krgem kui teine lg 2. Üks abaluu on krgem kui teine 3. Üks roidekaar ülatun rohkem välja kui teise poole roidekaar 4. Kui käed ripuvad kehatüvel vabalt alla, siis vib ühel poolel olla rohkem ruumi käe ja keha vahel 5. Üks puus on krgemal vi ülatub rohkem valja 6. Pea ei asu vaagnaringi keskel 7. Vöökoht on ebaühtlane Kindlasti on vajalikud röntgenülesvõtted ja/või kompuutertomograafia. Ravivõimalused Skolioosi ravimine oleneb kõverdumise astmest. Kui organism on kasvamise lõpetanud ja skolioos on vähe väljendunud, siis on piisav ravikehakultuuri rakendamine, et seljalihased tugevaks võimelda. Noorukitel ja puberteedieas lastel mõõduka skolioosi korral on soovitav spetsiaalse korseti kandmine, mis aitab ära hoida edasise kõverdumise. Siingi on oluline võimlemine ja ujumine. 7
Haiguse leviku hindamiseks lümfivedeliku kaudu teostatakse vastava piirkonna kudede ja lümfisõlmede ultraheliuuring ja vajadusel võetakse rakuproov lümfisõlmest. Täpsemaks raku- uuringuks teostatakse valvurlümfisõlme biopsia. Selgitamaks, kas haigus on levinud vere kaudu teistesse organitesse, teostatakse arsti ettekirjutusel lisaks järgmiseid protseduure: 1) vereanalüüs 2) kopsude röntgenülesvõte 3) ultraheli uuring 4) kompuutertomograafia /CT/ 5) magnetresonants tomograafia /MRT/ 6) positron emissioon tomograafia /PET CT/ Kõik eeltoodud uuringud aitavad täpsustada haiguse levikut ja valida vajalik ravi. 9 Prognoos Kuna kasvaja annab juba väga varakult siirdeid, mille ravi on küllaltki väheefektiivne, on prognoos suhteliselt halb, kuid sõltub mitmetest asjaoludest
(KOK 1997) · rindkere radioloogilised uuringud Elektrokardiograafia ehk südamefilm, otsimaks südame parema poole ülekoormuse tunnuseid. (Inimene.ee) Rindkere röntgenogrammil sedastatav suurenenud transparentsus, kopsujoonise vaesumine, bulloossed muutused, vahelihaste lamenemineja vähene liikuvus röntgenläbivalgustusel, on iseloomulikud kopsuemfüeemile. Kroonilist bronhiiti ainult röntgenoloogiliselt diagnoosida on peaaegu võimatu. Kompuutertomograafia on KOK diagnostikas näidustatud ainult bronhektaasiate, bulloossete muutuste kindlakstegemisel ning võimaldab ühtlasi emfüseemi anatoomilist tüüpi kindlaks määrata. (KOK 1997) · funktsionaalsed uuringud Obstruktsiooni ulatuse hindamiseks on kõige levinum forsseeritud hingamise voolumahu lingu registreerimine (spirograafia). (KOK 1997) Juhul kui kaebused ei ole vastavuses spirograafia tulemustega tehakse ka füüsilise koormuse test. (Inimene.ee) 1.7. Ennetamine
sooritamisel Segavorm Hemipleegia Dipleegia Tetrapleegia kahjustatud on kõik 4 jäset; pseudopulbaarne paralüüs ei suuda ise normaalselt neelata, süüa, imeda Tripleegia Monopleegia Diagnoosimine arengu jälgimine laboratoorsed analüüsid MRT ehk magnetresonantstomograafia või CT ehk kompuutertomograafia ultraheli EEG (elektroentsefalograafia) Ravivõimalused ja prognoos füsioteraapia massaaz, võimlemine kõne treening kui laps ei räägi korralikult; ilmneb siis, kui laps hakkab rääkima ortopeediline korrigeerimine kui on vaja liigeseid korrigeerida psühhoteraapia antikonvulsandid VAIMNE ALAARENG
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia (27.09.2013) Peaaju koore keskused (jätk) Motoorsed keskused juhivad liigutusi : * Somatomotoorne keskus (soma keha) keskus, mis juhib tahtelisi liigutusi See keskus asub otsmikusagarates, eesmises tsentraalkäärus (pildil punane ala) Sealt juhitakse lihaste tahtelisi liigututusi; vasakult ajupoolkeralt paremale poole, paremalt ajupoolkeralt juhitakse liigutusi vasakule poole. Vahet tehakse nendel kahel käärul tsentraal- vaoga, mis lahutab üksteisest otsimikusagarat (somatosensoorne keskus) ja kiirusagarat (somatosensoorne keskus). Eesmisest tsentraalkäärus tööjaotus neuronite vahel. Osad need, mis juhivad keele liigutusi. Ebaproportsionaalne neuronite kogus näol ja labakäel tänu arvukale närvirakkude hulgale saab labakäsi sooritada mitmesuguseid liigutusi ja töid. Näo mitmekesine miimika on võimalik tänu suure närvirakkude esindatusele. Labaj...
peab sellest lahti saama. See liigub lihastest kergest verre ja sealt neerudesse. Kreatiniini tekib iga päev enam-vähem ühepalju. Moodustunud kreatiniini hulk sõltub inimese lihasmassist. Seega on meestel seda rohkem kui naistel ja ka referentsväärtused on erinevad. Neerupuudulikkus suurendab kreatiniini sisaldust veres. Kui tuvastatakse neerupuudulikus, siis selgitatakse järgmisena neeruhaiguse täpsem diagnoos. Selleks tehakse neerudele ultraheliuuring või kompuutertomograafia. Sageli on vajalik ka võtta õõnsa nõelaga proovitükk (biopsia), mida patoloog uurib mikroskoobi abil. Uurea (fS-Urea) Peale kreatiniini võib neerude talitluse hindamiseks kasutada ka uureat. Uurea on maksas tekkiv valkude lämmastiku ainevahetuse lõpp-produk. Seda ei taaskasutata ning seetõttu tuleb see organismist väljutada. Uurea kogus veres suureneb märgatavalt alles neerupuudulikkuse korral.
HELMINTHIASES e. helmintiaasid - on parasiitusside e. helmintide poolt põhjustatud haigused - rahvusvahelises klassifikatsioonis RHK-10: B65-B83 Epidemioloogia: - leidub kogu maailmas (infitseeritud 1/5 rahvastikust) - inimesel 250 liiki helminte - helmint võib parasiteerida ühel või mitmel liigil - nakkusallikaks inimesele peetakse lõpp-peremeest, s.t. organismi, kelles toimub sugulise paljunemise faas, teised peremehed on vaheperemehed Nakatumisteed: - oraalselt: · fekaal-oraalselt ümarussid · vaheperemehe organismi kaudu paelussid - perkutaanselt: · kontaktnakkus Schisostoma, Amylostoma · vektoritega (verdimevate putukatega) Filaria - ülekandefaktoreid on väga palju: toiduained, vesi, pinnasega määrdunud käed, verdimevad putukad - ei levi ühelt inimeselt teisele (eranditeks Enterobius, Strongyloides, Hymenolepis) - ei paljune inimorganismis (eranditeks Echinococcus, Strongyloides) Arengustaadiumid...
Helmintiaasid 1 HELMINTHIASES e. helmintiaasid - on parasiitusside e. helmintide poolt põhjustatud haigused - rahvusvahelises klassifikatsioonis RHK-10: B65-B83 Epidemioloogia: - leidub kogu maailmas (infitseeritud 1/5 rahvastikust) - inimesel 250 liiki helminte - helmint võib parasiteerida ühel või mitmel liigil - nakkusallikaks inimesele peetakse lõpp-peremeest, s.t. organismi, kelles toimub sugulise paljunemise faas, teised peremehed on vaheperemehed Nakatumisteed: - oraalselt: fekaal-oraalselt – ümarussid vaheperemehe organismi kaudu – paelussid - perkutaanselt: kontaktnakkus – Schisostoma, Amylostoma vektoritega (verdimevate putukatega) – Filaria - ülekandefaktoreid on väga palju: toiduained, vesi, pinnasega määrdunud käed, verdimevad putukad - ei levi ühelt inimeselt teisele (eranditeks Enterobius, Strongyloides,...
SISUKORD SISSEJUHATUS ..............................................................................................................3 1.LÜLISAMMAS .....................................................................................................................................4 1.1. Lülisamba ehitus ja kuju ...........................................................................................4 1.2. Lülisamba funktsioon...............................................................................................5 1.3. Seljalülide ehitus.....................................................................................................6 1.4. Õige kehahoid.........................................................................................................7 2.SELJAAJU JA SELJANÄRVID..................................................................
tunduvalt märgatavam, teine avalduda vaid minimaalselt. Ometi on Alzheimeri tõve esialgset diagnoosi võimalik püstitada ainult kliiniliste tunnuste alusel. 3 Lisaks kliinilistele leidudele on Alzheimerile omased mitmesugused spetsiifilised neuroloogilised ja neurokeemilised muutused ajus. Mikroskoopilised muutused ajus algavad tihti enne, kui esinevad esimesed kliinilised nähud. Iseloomulikuks neuroloogiliseks leiuks on aju kortikaalne atroofia, mis on nähtav närvisüsteemi vaatlemisel kompuutertomograafia või magnetresonantstomograafia abil ning PET- uuringuga kindlaks tehtav difuusne peaaju hüpometabolism. Peaajus väheneb närvirakkude hulk eriti hipokampuses, substantia innominata's ja locus coeruleus'es piirkonnas ning ajukoore oimu-, kiiru- ja otsmikupiirkonnas. Neurokeemilised muutused seisnevad koliinatsetüüli transferaasi, atsetüülkoliini ja teiste neurotransmitterite ning neuromodulaatorite hulga tunduvas vähenemises.
põhjust võimalik kindlaks teha Kuidas ära tunda? Korrapärased, iseäraliku kujuga lained(nt suured laned, mille vahel on teravikud) väga iseäralikud graafikule ilmuvad ogad. Alkohol on välistatud; ravimite abil ärahoida; b) Kasvajad- esineb vasaku ja paremapoole vahel asümmeetria EEGs, kasvaja piirkonnas on suhtelised aeglased võnked; kompuutertomograafia c) Läbipõetud traumad juhul kui trauma on jätnud ajju sisekoe kahjustuse(?) 13. Vegetatiivse närvisüsteemi ehitus ja funktsioonid Vegetatiivne närvisüsteem juhib siseelundite ja veresoone taliltust. Veresoontes toimub see siselihaste innervatsiooni teel. Kaks põhiosa on sümpaatiline ja parasümpaatiline NS. Kolmas osa on metasümpaatiline ehk enteraalne närvisüsteem ehk soolenärvisüsteem- siseelundite
Hindamine Kursuse hinde saamiseks: • Käige tunnis kohal. Täiesti kindlasti on vaja kohal olla (ja kaasa töötada) kordadel, mille kohta on kavas on märgitud ’seminar’ või ’praktikum’. Neid ’järgi teha’ ei saa, välja arvatud juhul, kui te olete eelnevalt oma puudumisest teatanud. Vastasel korral saate mingi lisaülesande ja peate tegema ka suulise arvestuse (vt allpool) • Tuleb esitada üks kirjalik töö, essee (see tähendab arutluse, mitte referaadi) vormis, teemade loetelu saate kursuse käigus vastavalt läbitud materjalile. 2013 IV tsükli essee teemad:1) Kas (võimekuse) testimine inimese jaoks eluliste otsuste tegemiseks on õigustatud2) Kas inimese üle on võimalik kehtestada täielik käitumiskontroll? (Mõelge biheiviorismi ja Watsoni kuulsa 12 imiku väite peale)3) Päev skisofreenikuna (enesekohaselt, kasutades teadmisi selle häire olemusest)Essee tähtaeg on arvestuse päev • Vajalik on sooritada positiivselt (üle 45% õigeid vastuseid...
testosteroon ja östrogeenid; N - amenorröa) - maks esialgu suurenenud, tihe, hiljem väike Maksatsirroos (2) Diagnoosimine: - Kliinik - Labor: protrombiin, AT III ja albumiin, lisaks olenevalt põhjusest ja staadiumist: ammoniaak, transaminaasid, AFOS ja -GT, viirusmarkerid - USG: veresoonte muutus, maksa ebaühtlane pind ja inhomogeenne konsistents, astsiit - Laparoskoopia - Biopsia - Kompuutertomograafia Tüsistused: - portaalhüpertensioon rõhk v.portae>13 mmHg - ensefalopaatia ja maksakooma - maksavähk Maksatsirroosi histoloogia Portaalhüpertensioon Põhjused: maksatsirroos, põrna- ja portaalveeni tromboos, kompressioon väljast (mts-d jm) Patogenees: takistuse tekkel kujunevad kollateraalid v. portae jt. veenide vahel Kliiniline pilt: - veenide vaariksid ja verejooksud - astsiit: ettevõlvuv kõht, kaalu, düspnoe)HRs
verejooks.(kõrgevererõhk, peavalu) Subarahnoidaalne verevalandus(ämblikkesta) (SAH)5% -Veresoon lõhkeb kohas, kus juba esineb ajuarteri seina kaasasündinud kotjas väljasopistis ehk aneurüsm.(äkki tekkinud väga tugev peavalu, teadvushäired) 3 meetodit aneurüsmi kirurgiliseks raviks: koljuavamine ja kolde eemaldamine, kiirgusega, kus juhitakse verevool kahjustunud kohast mööda. Uuringud; 7 kompuutertomograafia uuringKT Magnetresonantstomograafia MRT Vereanalüüsid Röntgen uuringud(vajadusel) EKG EHHO Doppleri ultraheliuuring- kaelaveresoonte uuring Angiograafia(vaj) sond viiakse aiju, röntgen pildiga jälgimine Ravi sõltub insuldi vormist Isheemiline insult- trombolüütiline ravi ja/või trombektoomia Hemoraagilise insuldi puhul vaj. operatsioon( vajalik eemaldada suur hematoom, ajuturse.
Psühhosomaatika Psühhosomaatika tegeleb psüühikahäirete ja kehaliste haiguste vaheliste seostega. (Soma- kr. keha, Psyche – hing). Rooma mütoloogias oli Psyche imekaunis tütarlaps, kes armus jumalikku Cupidosse ja pidi tegema läbi hulga katsumusi, et armsama usalduse võita. Psühhosomaatilised haigused on tugevate negatiivsete elamuste poolt põhjustatud kehalised haigused. Somatoformne häire on psühholoogilisest konfliktist johtuv kehaline või psüühiline häire. Aluseks sageli: lühiaegsed sagedased stressid, korduv stress ehk organismi pingeseisund füüsilise ja psüühilise ülekoormuse korral. Organismi talitlus allub neurohumoraalsele regulatsioonile ehk elundkondade talitluste mõjutamine toimub närvisüsteemi ja hormoonsüsteemi kaudu. Üks olulisemaid ülesandeid sellises koostöös on organismi homöostaasi hoidmine ehk sisekeskkonna püsivuse tagamine. Stabiilsed füsioloogilised näitajad organismis: Pulss, vere...
ka käitumisviisid e refleksid. 14. Piirdenärvisüsteem: jagatakse: 2.1.somaatiline info tuleb meeleelunditelt ja läheb kesknärvisüsteemi. Ül on ka tahtlike liigutuste juhtimine. 1.2. vegetatiivne ül hoida teatud organid koguaeg töös. Ohuolukorras peab see muutma kogu organismi aktiivseks ja pärast maha rahustama. Peaaju: uuritakse EEGga elektroensefogrammiga. Saab uurida aju elektrilist aktiivsust. Langetõbi. Tänapäeval on leiutatud ka kompuutertomograafia. Piklikaju üks vanemaid osasid, ül hingamise ja vereringe reguleerimine. See elulise tähtsusega. Väikeaju ül hoida keha tasakaalus ja liigutuste täpsus, väikeajul on kaks poolt, mida ühendab ajusild jämedate närvide kimp, mille kaudu toimub kahe poole reguleerimine. Keskaju jookseb kokku nägemis ja kuulmisinfo. Aitab hoida ka püsivat kehatemperatuuri. Seal on keskused, mis reguleerivad une ja ärkveloleku aegu ning kontrollitakse automaatseid reflekse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
