Töölepingu alusel tekkinud tööandja ja töötaja vaheline eraõiguslik vaidlus. Kes lahendab töövaidlusi? Töövaidlusorganid, milleks on töövaidluskomisjon ja kohus. Kes on usaldusisik ning millised on usaldusisiku õigused ja kohustused? Tööandja töötaja, kelle on valinud tööandja töötajate üldkoosolek oma esindajaks seadusest tulenevate ülesannete täitmisel suhetes tööandjaga. Õigused ja kohustused lk 346-347. Ma ei ole mingi trükimasin lihtsalt:D:D Mis on kollektiivleping ja kes on kollektiivlepingu poolteks? Vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid. Pooled:1)tööandja ja tööandjate ühing või liit või volitatud esindaja, 2)tööandjate ühing või liit ja töötajate ühing või liit, 3) omavalitsusüksuste liit ning
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb ...
saavatele töötajatele, riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnikele, õppe- ja kasvatustöö spetsialistidele (pedagoogid jms). Pedagoogidele ettenähtud pikendatud põhipuhkuse kestus on reguleeritud Vabariigi Valitsuse 14.01.1997. a määrusega nr 7. Lisapuhkuse saamise õigus on: 1) allmaatöödel 2) tervistkahjustavatel töödel 3) eriiseloomuga töödel. Lisapuhkuse andmise korral viidatakse töölepingus lisapuhkuse andmise alusele, milleks võib olla õigusakt, kollektiivleping või tööandja sisedokument, samuti märgitakse töölepingusse lisapuhkuse andmise tingimus (nt tervistkahjustava töö eest, jõulupuhkus, talvepuhkus jms). Töölepingu või kollektiivlepinguga võib töötajale ette näha seaduses sätestatud minimaalmäärast pikema põhipuhkuse ja/või anda täiendavaid võimalusi lisapuhkuse saamiseks. 75
lepped), teenistus- ja töövõtulepingud; · palgaarvestus; · tööaja arvestus, sh töögraafik, tööaja arvestuse tabel · tööjõuliikumine, sh. vanuseline, sooline, ameti, hariduse jne. alane koosseisu struktuur ja muutuste dünaamika. 10. Töö- ja puhkeaja reguleerimisega seotud dokumendid (lähtudes 01.07.09 kehtivast TLS-st) 11. Varalise vastutuse kokkulepped 12. Hoiatused 13. Töökorralduse reeglid 14. Kollektiivleping On vabatahtlik kokkulepe töötajate ja tööandja vahel, millega saab määrata kindlaks töötamise tingimused. See on hea viis töötajatele seista ühiselt paremate töötingimuste eest. 97 Tööandjale on see hea viis määrata korraga kindlaks suure hulga töötajate töötingimused. Kollektiivlepingu sõlmimist, kehtimist, lõpetamist ja sisu reguleerib kollektiivlepingu seadus.
puhkepause ja einestamisaega, vajadusel kaitseriietuse ja isikukaitsevahendite kasutamise kohustust, tööandja korralduste andmise korda jne. Töökorralduse reeglitest teavitamiseks piisab, kui näiteks töölepingus on esitatud viide dokumentide asukohale või allikale, kus dokumendid on kättesaadavad. Näiteks viide, et töökorralduslik dokument on leitav arvuti- võrgus või kättesaadav töökohas oleval teadetetahvlil. 3.12. Juhul kui tööandja juures on sõlmitud kollektiivleping, peab töötaja olema teadlik selle olemasolust (TLS § 5 lõike 1 punkt 12) ning tal peab olema võimalus lepingu sisuga tutvuda. 4. Töötajale tuleb §-s 5 nimetatud andmed esitada enne tööle asumist. Kui andmed ei ole õigeaegselt edastatud, on töötajal õigus neid igal ajal nõuda. Tööandja peab andmed edas- tama kahe nädala jooksul pärast nõude saamist (TLS § 5 lõige 3). Andmete esitamise üle teostab järelevalvet Tööinspektsioon, kellel on andmete esita-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
