5.3 Millest peab tööandja töötajat enne tööle asumist teavitama · Tööandja nimi, registrikoos ja asukoht · Töölepoingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg · Tööülesannete kirjeldus · Töötasu · Palgapäev · Tööaeg · Töötegemise koht · Puhkuse kestus · Töölepingu lõppemisest ettetatamise tähtajad · Töökorralduse reeglid · Kehtivad kollektiivleping · Tööandja peab töötajat töölepingu anndmetest teavitama heas usus, selgelt ja arusaadavalt. Näiteks ei tohi tekst olla loetamatu või liiga väikeses kirjas. · Kui teavitatud töölepingu andmed jäävad arusaamatuks, tuleb tööandjalt küsida täiendavalt selgitus. · Muud kokkulepped: lisaks seaduses sätestatule võivad töötaja ja tööandja kokku leppida mistahes muudes tingimustes
kalendaarse tööpäevade arvuga. Arvesse ei lähe päevad, mil töötajal oli õigus keelduda tööst (puhkus, töövõimetus jms). Töötasu suurus Kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. Kui suurus ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada - töötasu suuruseks on kollektiivlepingus ettenähtu. Kui kollektiivleping puudub - töötasu suuruseks on sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära kehtestab Vabariigi Valitsus. Ajaühikuks on tavaliselt kuu ja/või tund. Eeldatakse, et töötaja töötab täistööajaga. Alammäärast madalamat töötasu ei või kokku leppida ega töötajale maksta. 10
9 Erik Püvi Psühholoogilised ohutegurid TURVATUNNE TÖÖL Turvatunne tööl on töötaja subjektiivne hinnang kindlusele või kindluse puudumisele tasuva töö jätkuvuses. Seda võib käsitleda ka kui töökaotuse hirmu või selle puudumist. Turvatunne tööl oleneb seaduse poolt reguleeritavatest asjaoludest nagu tööleping (pidev, ajutine või lepinguline töö), kollektiivleping, tööseadusandluse, majandusseisundist - ettevõtte ja üldisem majanduslik olukord jms, samuti mõjutavad seda inimese omadused: vanus, sugu, haridus, kvalifikatsioon, tervislik seisund, eelnev töötuse kogemus, majanduslik seisund jms. Turvatunde puudumine, ebakindlus töö jätkuvuses, hirm töö kaotada on töötajale väga suur stressor. 10 Erik Püvi Psühholoogilised ohutegurid
ning uute tulijate arv pigem kasvab kui kahaneb. Estonian Air peab leidma töötava plaani, mida mööda liikuda. Konkurentidega saab teha koostööd, neilt tuleb õppida ning tööd tuleb teha mõttega igas kliendis tekitada soov võimalusel lennata just Estonian Airiga. 1.3.2 Personal Estonian Air on hiljuti rekonstrueeritud. Rekonstrueerimist on saanud tunda ka Estonian Airi personal. Koondatud on pea üle 100 inimese, sh ka kaks juhatuse liiget. Samas sai pilootidega sõlmitud kollektiivleping. Estonian Air püüdleb hea töökeskkonna loomise poole, mis motiveeriks erinevaid töötajategruppe töötulemuste saavutamisel. Ettevõtte soov on värvata ja hoida andekaid, erinevaid isiksusetüüpe, rahvusi, kultuuritausta, rassi või sugu esindavaid töötajaid. Estonian Air peab head ja motiveerivat sisekliimat äärmiselt tähtsaks - positiivset töökeskkonda ja soodsaid arenemistingimusi erineva taustaga töötajatele. Turunduse
I teema. Õiguse eelastmed ja õiguse mõiste 1. Õiguse eelastmed (arhailine õigus). 2. Kirjutatud ja kirjutamata õigus (ius scriptum, ius non scriptum). 3. Õiguse tähistamine. 4. Õiguse idee (õiglus, õiguskindlus, eesmärgipärasus). 5. Positiivne õigus. 6. Subjektiivne õigus. 7. Õigus kui normatiivne kommunikatsioon. 8. Positiivne õigus ja õiglus. 9. Mandri-euroopalikul õiguskultuuril põhinevad õiguse valdkonnad (eraõigus, avalik õigus, karistusõigus). 10. Euroopa Liidu õiguse üldine iseloomustus. H. Ylikangas. Miks õigus muutub? Tartu, 1993, lk 7-14 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 17-49 T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengud. Tallinn, Juura AS, 2005, lk 17-28. 1. Õiguse eelastmed Õiguse eelastmeteks on moraal ja tava objektiivses tähenduses. Need on sotsiaalsed harjumused, mis korrastasid inimkäitumist. Moraal ja tava on üldise iseloomuga ning...
Peatükk III: Õigusnormid 1. Õigusnorm süsteemi osana ja sotsiaalse normina Inimkäitumises kehtivad kindlad reeglid ning seal valitseb kindel kord. N. Luhmann käsitleb ühiskonda kui süsteemi, mis funktsioneerib sarnaselt iseseisva organismiga. Sotsiaalne reguleerimine on teatud süsteem, milles toimivad ühe elemendina õigusnormid. Täpsemalt: sotsiaalne reguleerimine on süsteem, mille elemendid on sotsiaalsed normid ja mis on üksteisega teatavas suhtes. Iga süsteemi kaks omadust on mitteamorfsus ja terviklikkus. Mitteamorfsus temas võib leiduda erinevaid elemente, mis on omavahel teatud viisil seotud. Terviklikkus ehk ühtsus viitab süsteemi eraldatusele teistest süsteemidest. Süsteemi mõiste rajaneb elemendi ja suhte mõistetel. Süsteemi iseloomustatakse tunnuste järgi: hierarhilisus, iseseisvus, eesmärk, organiseeritus, isereguleerivus jne. Hierarhilisus süsteemi element on ühest küljest süsteemi tervik...
tööandja tegevuskoht, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud. Tööandja peab teavitama töötajat töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadest. TLS lubab etteteatamistähtaegade teavitamiseks viidata asjakohasele seaduse regulatsioonile. Tööandja kohustuseks on teavitada töötajat töökorralduse reeglitest. Seadus ei täpsusta nimetatud reeglite sisu ning jätab selle tööandja otsustada. Juhul kui tööandja juures on sõlmitud kollektiivleping, peab töötaja olema teadlik selle olemasolust ning tal peab olema võimalus lepingu sisuga tutvuda. 7. Töötaja teavitamine töötingimusest erijuhtudel: tingimuste sisu ja vormistamine. (1) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku 4 kuust lühema aja, et hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel
Lühendatud tööaeg kehtestatakse alaealistele (20-30 tundi nädalas). Allmaatöölistel, tervist kahjustavatel ja eriiseloomuga töödel on piiriks 35 tundi nädalas. Koolide ja muude lasteasutuste õpetajatel, kasvatajatel ja teistel pedagoogika spetsialistidel on samuti 35tunnine töönädal. (4, 5) Töötajate töökohustused on üldjuhul sätestatud ametijuhendites, samuti asutuse sisekorraeeskirjades. Lisaks töölepingule võib asutuses olla ka kollektiivleping vabatahtlik töötajate ja tööandjate kokkulepe, kus on kirjas vastastikused õigused ja kohustused. Arvan, et paljud suure asutuse töötajaist on nõus, et mõistlik on valida töötajate usaldusisik, kelle ülesanne on esindada töötajaid suhetes tööandjaga, vahendada tööandja infot töötajatele ja osaleda konsultatsioonides. (4, 5) 5.2 Tööandja Tööandja õigused ja kohustused on juriidiliselt määratletud ning töötaja kohustuste ja õigustega koordineeritud
Kes on usaldusisik ning millised on usaldusisiku õigused ja kohustused? V: Usaldusisik on tööandja töötaja, kelle on valinud tööandja töötajate üldkoosolek oma esindajaks. Õigused: tutvuda takistamatult töötingimustega ja töökorraldustega, esindada töötajaid kollektiivse töötüli lahendamisel, kaasata oma tegevusse eksperte. Kohustused: osalema konsulteerimisel ja informeerimisel, vahendama teavet tööandjale ja töötajale, aitama kaasa töörahu hoidmisele. 291. Mis on kollektiivleping ja kes on kollektiivlepingu poolteks? V: Võib olla kahe või kolmepoolne. See on vabatahtlik kokkulepe mis reguleerib töötajate ja tööandjate omavahelisi töösuhteid. 292. Mis on kollektiivne töötüli ja kuidas seda lahendada? V: Lahkarvamus, mis on tekkinud kollektiivlepingute sõlmimisel ja täitmisel ning uute töötingimuste kehtestamisel. Lahendatakse tööandjate ja töötajate liidu poolt. 293. Kes on lepitaja ja millised on tema funktsioonid?
lepingu sõlmida ka tähtajaliselt, kuid mitte rohkem kui viieks aastaks. Seejuures tuleb aga silmas pidada töölepingu seaduse § 10 lõiget 1, mis näeb ette, et kui samalaadse töö tegemiseks on tähtajaline leping sõlmitud järjestikku rohkem kui kaks korda või tähtajalist lepingut on pikendatud viie aasta jooksul rohkem kui üks kord, loetakse töösuhe algusest peale tähtajatuks. 1.4. Töölepingu muutmine ja lõpetamine 2 KLS § 2 lg 1 Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid. 5 Mistahes muudatuste tegemine töölepingus võib toimuda ainult poolte kokkuleppel ning muudetavad tingimused ei tohi olla töötaja olukorda halvendavamad kui seaduses sätestatud.
esinduslikkus kindlaks määrata? - Ametiühingu/tööandjate ühendus on esinduslik, kui see hõlmab piisavalt suurt hulka selle tegevusvaldkonna ettevõtjatest ja töötajatest. See on oluline kui sellisele ametühingule/tööandjate ühedusele antakse olulised õigused, mis võivad puudutada kõiki selle valdkonna ettevõtjaid (tuleb tagada et kollektiivlepingut sõlmiv liit/ühendus/ühing oleks piisavalt esinduslik et kogu tegevusvaldkonda esindada). II. Kollektiivleping 4. Mis on kollektiivlepingu sõlmimise eesmärk? Miks peaks kollektiivlepingu sõlmimisest olema huvitatud tööandja? Mida saavad töötajad teha, kui tööandja ei soovi kollektiivlepingut sõlmida ega asu töötajatega kollektiivläbirääkimistesse? - Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste
51. Cement concrete 8. Betoon 52. Cement grout 9. Tsemendimört 53. Center of gravity 10. Raskuskese 54. Chippings 11. Kivipuru, peenkillustik 55. Chisel pit 12. Peiteltera 56. Chuck hole 13. Löökauk teekattes 57. Collapse load 14. Purunemiskoormus 58. Collective bargain 15. Kollektiivleping 59. Colouring matter 16. Värvaine 60. Common costs 17. Üldkulud 61. Compaction 18. Tihendamine 62. Compaction equipment 19. Tihendusseadmed 63. Completion 20. Ülevaatus 64. Concrete paver 21. Betoonilaotur 65. Conditions of contract 22. Lepingutingimused 66. Connecting road 23. Ühendustee 67
seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. Töötaja kes leiab, et teda on ebavõrdselt koheldud soo tõttu võib pöörduda soolise võrdõiguslikkuse voliniku poole või kohtusse. 21 4. OÜ Kiil ühines AS Kiviga. AS Kivi juht ei soovinud kõiki OÜ Kiil töötajaid tööle võtta ja käskis neil kirjutada lahkumisavaldused. Samuti ei sobinud talle OÜ Kiilis kehtinud kollektiivleping. Milliseid seaduse sätteid on rikutud. TLS § 112, ettevõtte üleandjal ja omandajal on keelatud tööleping üles öelda ettevõtte ülemineku tõttu. Seega ei tohi AS Kivi nõuda, et töötajad kirjutaksid lahkumisavaldused. Juhul kui ettevõte ei soovi osasid töötajaid tööle, peaks nad kas koondamavõi lepingu üles ütlema poolte kokkuleppel. Niisamuti jääb ka kehtima ka kollektiivleping. VÕS § 180 lg 2, ettevõttesse kuuluvad ettevõtte
toodanguühiku või sooritatud tööoperatsioonide arv (töösoorituse järgi). · Kehtestab tööandja olenevalt töö iseloomust, tööandja teavitab sellest töötajat. Töötasu suurus · Kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. · Kui suurus ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada - töötasu suuruseks on kollektiivlepingus ettenähtu. · Kui kollektiivleping puudub - töötasu suuruseks on sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Töötasu alammäär · Kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära kehtestab Vabariigi Valitsus. · Ajaühikuks on tavaliselt kuu ja/või tund. · Eeldatakse, et töötaja töötab täistööajaga. · Alammäärast madalamat töötasu ei või kokku leppida ega töötajale maksta. 25
luba va likvideerimise, koondamise ja pikaajalise haigestumise korral. Tal on eelisõigu töölejäämisel ja mittevastavuse või koondamise tõttu temaga töölepingut lõpetada tahes peab ette teatama 1 kuu ettenähtust varem. 59. Kollektiivlepingu mõiste, pooled (tasandid), rakendusala, sõlmimine, sisu (võlaõiguslik ja normatiivne osa), laiendamine, täitmine Palju käsitletud kollektiivleping on siis vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate liigu või ühingu, samuti riigiasutuste või KOV vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate omavahelisi töösuhteid. Praktikas sõlmivad kollektiivlepinguid ametiühingud. Leping on kolmepoolne kui KOV või valitsus sellega ka liitub, see on mingi Eesti omapära ka kusjuures. Riik ei saa aga olla tüli
Sõnastik A Aastakäive – Aastane läbimüük; aasta jookusl müüdud tooted, teenused või kaubad. Abitootmine – Põhitootmist teenindav tootmistegevuse osa: energiavarustus, seadmete hooldus ja remont jm. Agregeerimine – Mingit laadi elementide või andmete ühendamine iseseisva majandusliku mõttega terviklikuks kogumiks. Ajapalk – Palk, mida arvestatakse ajaühiku alusel ja makstaksetunni, päeva, nädala- või kuutasuna. Aktiivne maksebilanss – Maksebilanss on aktiivne kui laekunud summa (deebetpool) on suurem kui välismaale ülekantud summa (kreeditpool). Algmaksumus – Vara omandamisel makstud summa, mis koosneb ostuhinnast ning soetamisega otseselt seotud väljaminekutest, sealhulgas maakleri ja panga teenustasud, registreerimise ning juriidilise ekspertiisiga seotud väljaminekud jms. Aktiva, vara – Bilansi vasak pool, milles on andmed majandusüksuse käsutuses oleva raha kohta selle paigutuse läbilõikes. Aktivast on näha, kui palju on põhivara, ma...
23 ja 24 juuni ei loeta puhkusepäevadeks. Seaduse järgi on need pühad – siis niikuinii ei pea tööd tegema - Arvestus käib kalendipäevades 5.2.3 põhipuhkuse saamise õigus - puhkuse nõudeõigus tekib pärast 6 kuud kestnud töötamist o 1. okt algab töösuhe, siis puhkuse saab välja võtta aprillist alates o Kui tööandja on nõus, siis võib ka varem puhkusele minna o EK: inglismaa projektitöötaja kollektiivleping, puhkuse nõudeõigus ei tekkinud enne 13 nädalat prokekti kestvust, praktikas oligi projektid 13 näd pikkad, töötajatel pmts mitte kunagi ei tekkinud õigust puhkusele. Euroopa kohus: puhkuse saamise õigus algab al töösuhtest. Ei loetud õigeks, et inimene ei saa puhkust kui 13näd tööd ei saanud - tööle asumise aastal antakse puhkust võrdeliselt töötatud ajaga
ÕIGUSÕPETUS II TEOORIATÖÖ ASJAÕIGUS 1. Mis on asjaõiguse reguleerimisobjekt? Reguleerimisobjektiks on varalised suhted. 2. Kuidas liigitatakse asju ja milline õiguslik tähendus on asjade liigutusel? 1. Kinnis- ja vallasasjad 2. Asendatavad asjad 3. Äratarvitatavad asjad 3. Mis on valdus ja kuidas ta tekib? Valdus on tegelik võim asja üle. Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad seda võimu. Omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest. 4. Mis on omand ja millised on selle liigid? Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. · Vallasomand · Kinnisomand · Ühine omand o Kaasomand o Ühisomand 5. Kuidas tekib ja lõpeb vallasomand? Vallasomand tekib: üleandmisega, hõivamisega, leiu omandamisega, peitvara leidmisega, asja ümbertöötamisel jne, igamisega, loodusvilja omandamisel. 6. Mis on ja kuidas tekivad kinnisomandi kitsend...
Õiguse entsüklopeedia (AKJ6260.YK) eksami kordamisküsimused 1. Mida mõistekse õiguse eelastmete all? Selgita! Õigus on sotsiaalne kord kuna reguleerib inimestevahelidid suhteid. Õigus pole esimene sotsiaalne kord. MORAAL ja TAVA on õiguse eelastmed objektiivses tähenduses, sest need olid valitsevaks inimeste kooselus enne õigust.Moraal ja tava olid sotsiaalsed korrad, mis vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist. Nende struktuur koosneb moraali ja tavanormidest e käitumiseeskirjadest.Need on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Tavad ja moraal olid ühiskonnas alatikindla sisuga. Tava ja moraali kujundas elu ise. Tava ja moraalinormid on üldkohustusliku iseloomuga. Tavanorm ja moraalinorm on garanteeritud normid ehk ühiskond reageerib normi nõuete eirajate suhtes. Individuaalne reguleerimine tähendab inimeste käitumise korrastamist ühekordsete regul...
III teema. Õigusnormid 1. Sotsiaalsed normid ja nende korrastatus. 2. Õigusnormi olemus ja koht sotsiaalsete normide süsteemis. 3. Õigusnormi üld- ja eritunnused. 4. Õigusnormi struktuur: 4.1. Õigusnormi loogiline struktuur. 4.2. Õigusnormide-ettekirjutuste struktuur. 5. Õigusnormide liigid. 6. Juriidiline fakt. 7. Euroopa Liidu õiguse õigusnormid. 1. Sotsiaalsed normid ja nende korrastatus Süsteemiteoreetik N. Luhmann: ühiskond on süsteem, mis funktsioneerib sarnaselt iseseisva organismina. Sotsiaalne reguleerimine on teatud süsteem, milles toimivad ühe elemendina õigusnormid. Süsteemi omadused ja tunnused: Mitteamorfsus – temas võib leiduda erinevaid elemente, mis on omavahel teatud viisil seotud. Terviklikkus – süsteem on eraldatud teistest süsteemidest. süsteemi mõiste põhineb elemendi ja suhte mõistetel. Sotsiaalne reguleerimine on süsteem, mille elemendid on sotsiaalsed normid,...
Halduri põhiülesanded: 1. Selgitada välja võlad. 2. Valitseda pankroti vara. 3. Korraldada majandustegevust. Nõuded rahuldatakse järgmises järjekorras: 1. Pandiga tagatud nõuded. 2. Palk ja hüvitised Palga seadus Palk on tasu, mida kasutatakse üldjuhul rahas. Valitsus kehtastab igal aastal pqalga alammäära. Palga juurde kuuluvad palga tingimused: Lisatasud, juurdemaksed, tunnitöö, tükitöö. Kehtib võrdse soolise tasustamise põhimõte. Kollektiivleping võimaldab soodsamaid palgatingimusi. Tööandja peab andma töötajale teatise palga koostisosade kohta. Ilma töötaja nõusolekuta ei tohi tema palgasuurust avalikustada. Ületunni töö eest on 50% kõrgem tasu, puhkepäevadel 50%.Riigipühadel 2X suurem palk Õhtune töö 10 %. Öötöö 20 %. Tagatised ja hüvitised: Lapse toitmise ajaks säilitatakse keskmine palk. Sünnituseelse läbivaatuse puhul säilib keskmine palk. Tervise kontrolli eest säilib keskmine palk.
kohta ei ole teada, kas vastav tingimus saabub või ei saabu. Kokkulepe sellistel tingimustel on tühine. Töötajat tuleb teavitada järgmistest andmetest: Tööandja nimi; registrikood ja asukoht; töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg; tööülesannete kirjeldus; töötasu; palgapäev; tööaeg; töö tegemise koht; puhkuse kestus; töölepingu lõppemisest etteteatamise tähtajad; töökorralduse reeglid; kehtiv kollektiivleping (TLS §5 lg 1); Töölepingu kohustuslikke andmeid tuleb eristada töölepingus kokkulepitud olulistest tingimustest; Andmete ja kokkulepitud tingimuste muutmine. Lepingu poolte andmed töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht. Töötaja nimi ja isikukood märgitakse lepingusse isikut tõendava dokumendi alusel. Tööandja nimi, registreerimis- või isikukood, elu- või asukoht vastavalt sellele, kas tööandja on juriidiline või füüsiline isik
1. õppenädal Riigi ja õiguse tekkimine Tootmise arenedes tekkis ülejääk võitlus/varastamine malev, kellest kujunes pealiku lähikond. Ühiskonda oli tekkinud grupp, kelle peamiseks tegevusalaks ei olnud tootmine, vaid juhtmine. See oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist 1) Ühiskonnast eraldunud avaliku võimu tekkimine 2) Selle võimu teostamine territoriaalsel, mitte sugukondlikul alusel 3) Võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus rahvas. Avalik võim, territoorium ja rahvas riigi tunnustena Avalik võim on riiki riigieelsest ühiskonnaorganisatsioonist eristamise esmatähtis tunnus. Selle all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati. Riigi territoorium on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu, see on riigi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumil...
saanud alaealise töölevõtmisel; 7) seadusega ettenähtud juhtudel töötamisluba välismaalase või kodakondsuseta isiku tööle võtmisel; 8) muud dokumendid seaduse või vabariigi valitsuse määrusega ettenähtud juhtudel. Kohustuslikud dokumendid: Tööleping. Isikukaart. Tööraamat. Töösisekorraeeskirjad. Töökeskkonna riskianalüüsi tulemused ja tegevuskava. Tööaja arvestuse dokumentatsioon. Muud võimalikud dokumendid. Varalise vastutuse leping. Kollektiivleping. Tööandja poolt kehtestatud juhendid ja korrad. Puhkuse ajakava. 3. Teema - TL.-u muutmine. TL.-u muutmise mõiste. Töölepingu muutmine on töölepingus kindlaksmääratud tingimustes muudatuste tegemine, sealhulgas mõnede tingimuste lepingust väljajätmine või täiendavate tingimuste lepingusse võtmine. Kõik muudatused tuleb vormistada kirjalikult. Saab toimuda poolte kokkuleppel, teatud juhtudel ühepoolselt. Muutmine võib olla ajutine või lõplik.
Töö ja palgakorraldus on reguleeritud ja lähtub seadusandlusest. Ettevõtte sisesed dokumendid on seadusi toetavad: · TKHK töökorralduse reeglid, milles on kehtestatud töö- ja puhkeaeg, töötasu määramise kord, varade haldamise kord, töötaja vastutus ning tööandja õigused töölepingu ülesütlemiseks. · TKHK asjaajamiseeskiri, milles on välja toodud dokumentide koostamise, vastamise ja arhiveerimise kord. · Kollektiivleping, mis on sõlmitud Tartu Linnavalitsuse (ehk tööandja) ja Tartu Haridustöötajate Liidu (ehk töötajate esindaja) vahel. · TKHK töötervishoiu ja tööohutuse kord, mis kirjeldab üldnõudeid töökeskkonnale, töötajate õigusi ja kohustusi, tööõnnetuse teavitamise korra ning selgitab tööohutuse eest vastutavate isikute aetikohustusi. Lisaks neile võib kooli dokuentide nimekirjast leida veel erineva sisuga direktori poolt
Tööandja on usaldusisiku nõudmisel kohustatud tagama usaldusisikule võimaluse oma ülesannete täitmiseks põhitöö ajal: o 5 kuni 100 töötaja esindamise puhul vähemalt 4 tundi nädalas, o 101 kuni 300 töötaja esindamise puhul vähemalt 8 tundi nädalas, o 301 kuni 500 töötaja esindamise puhul vähemalt 16 tundi nädalas, o üle 500 töötaja esindamise puhul kogu töönädala kestel. 13.8.2. KOLLEKTIIVLEPING 13.8.2.1. KOLLEKTIIVLEPINGU MÕISTE, POOLED JA SISU Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid. Kollektiivleping võib olla kahe- või kolmepoolne. Kollektiivlepingu pooled on: o tööandja ja töötajate ühing, liit või volitatud esindaja;
kollektiivlepingus. Lisapuhkust ei näe ette. Alates esimesest juulist 2009 toimub kalendriaasta alusel. Puhkust andakse töötatud aja eest. Tööle asumise aastal on töötajal õigus saada puhkustvõrdeliselt töötatud ajaga. Puhkuse nõude õigus tekib pärast 6 kuulist töötamist. Edaspidi on õigus saada ka ette. Puhkuse andmine töötatud aja eest. Puhkust ei anta lapsehoolduspuhkusel või tasustamata puhkusel oldud aja jooksul. Põhipuhkuse nõue aegub kalendriaasta lõppemisega. Kollektiivleping on vabatahtlik kirjalik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu või riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel. Mis reguleerib töötajate ja tööandjate vahelisi töösuhteid. Töölepingut säilitatakse tööandja juures kuni tööleping lõppemiseni + 10 aastat. Töölepingu tähtaeg. Tähtaeg, tähtajatu Eeldatakse, et üldjuhul sõlmitakse tähtajatu tööleping. Tähtajalise võib sõlmida kuni 5 aastaks
1. Mooduli eesmärk Õpetamisega taotletakse, et õppija omandab teadmised töösuhteid reguleerivatest õigusaktidest ja töötasustamise alustest, oma õigustest ja kohustustest töökollektiivis ning oskused seista oma õiguste eest. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. Õppesisu 3.1. LEPINGULISED SUHTED. Füüsilised ja juriidilised isikud. Tehing. Leping, selle liigid, sisu ja sõlmimise kord. Ametijuhend. Töölepingupooled, nende õigused ja kohustused. Tööleping. Kollektiivleping. 3.2. TÖÖ-JA PUHKEAEG. Töö- ja puhkeaeg. Ületunnitöö. Puhkuse liigid. Puhkuse tasustamine, katkestamine. 3.3. TÖÖ TASUSTAMISE ALUSED. Palk, lisatasu, juurdemaksud. Palgatingimuste kehtestamine ja palga maksmise kord. Tagatised ja hüvitised. Materiaalne vastutus. 4. Õpitulemused Õpilane teab ja tunneb: · töösuhteid reguleerivaid õigusakte; · tööga seotud kohustusi. 5. Hindamine Teoreetilisi teadmisi hinnatakse mooduli jooksul protsessihinnetega ja mooduli lõpul kogu
üldkasulik töö общественно-полезный труд asendamine замена kriminaalhooldusametnik чиновник, осуществляющий надзор за условно осуждёнными лицами и лицами, условно-досрочно освобождёнными от отбывания наказания rahalise karistuse asendamine vangistuse või üldkasuliku tööga замена денежного взыскания тюремным заключением или общественно полезным трудом rahalise karistuse päevamäär дневная ставка денежного взыскания vangistuse alammäär минимальный срок тюремного заключения varalise karistuse asendamine vangistusega замена имущественного наказания тюремным заключением miinimumpäevamäär минимальная дневная ставка trahviühik штрафная единица aresti alammäär минимальный срок ареста tingimisi vabastamine условное освобождение pöörata täitmisele обращать к исполнению mõistetud karistuse pööramine täitmisele обращать назначенное наказание к исполнению kuriteo toimepanemine ettevaatamatusest совершение пре...
MAJANDUSE ABC SÕNASTIK A · aasta keskmine rahvaarv -- pool aasta alguse ja aasta lõpu elanike arvu summast. · absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma · absoluutne tulude ebavõrdsus situatsioon, kus 1IX peredetsiilil tulud puuduvad ning kõik tulu laekub X peredetsiilile · absoluutne tulude võrdsus situatsioon, kus kõigi peredetsiilide tulud on võrdsed · absoluutne vaesus seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina · absoluutse eelise teooria väidab, et erinevad riigid võivad toota kaupu erineva efektiivsusega ning rahvusvahelise kaubanduse abil on võimalik jõuda kõrgemale heaolutasemele, kui riigid spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis (mida nad suudavad toota vähima ressur...
KORDAMISKÜSIMUSED1 ÕIGUSÕPETUSE ARVESTUS TTO3160 kevadsemester 2005 1. Mis on õigus. Õiguseks nimetatakse ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogumit /see definitsioon on eelkõige mandri-euroopa õiguskultuuri järgi/ . Ürgühiskonnas kirjapanemata kombe- e. tavaõigus, ühesugused õ. normid levinud sugukonniti. Õ arenes Vana-Idamaade riikide ja kõrgtsivilisatsiooni kujunedes. Tuntud vanaaja õigusmälestised *kuningas Hammurabi seaduste kogu (18. saj. eKr, kivitahvlile raiutud); *Antiik-Kreekas Soloni seadustekogu; *Platoni ja Aristotelese õigusfilosoofia. Vanaaja tsivilisatsioonile iseloomulik taliooniprintsiip (silm silma, hammas hamba vastu tekitada kurjategijale samasugust kahju kui tema tekitas). 2. Mis on õigussüsteem. Õigussüsteemiks nimet. teatud kindlas ühiskonnas...
ABCDEFGHIJKLMNOPRSTUVÄÜ A aasta keskmine rahvaarv — pool aasta alguse ja aasta lõpu elanike arvu summast. absoluutne hind – hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma absoluutne tulude ebavõrdsus – situatsioon, kus 1-IX peredetsiilil tulud puuduvad ning kõik tulu laekub X peredetsiilile absoluutne tulude võrdsus – situatsioon, kus kõigi peredetsiilide tulud on võrdsed absoluutne vaesus – seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina absoluutse eelise teooria – väidab, et erinevad riigid võivad toota kaupu erineva efektiivsusega ning rahvusvahelise kaubanduse abil on võimalik jõuda kõrgemale heaolutasemele, kui riigid spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis (mida nad suudavad toota vähima ressursikuluga) ajapalk – tasu töö tegemiseks kulutatud aja ees...
ÕE EKSAMIKS KORDAMINE Konspekt: R. Narits "Õiguse entsüklopeedia" I TEEMA: ÜLDIST 1.1. Õiguse eelastmed Inimese looduslik küpsemine on alus õiguslikele reeglitele inimese teovõimest, abieluvõimest jne. Loodusele omaste seaduste põhjal loob inimene oma korra, k.a. õiguskorra. Õigus on sotsiaalne kord, see reguleerib inimestevahelisi suhteid. Enne õiguskorda oli moraal ja tava, mis korrastasid inimeste käitumist. Tava ja moraali kujundas elu. Erinevaid olukordi saab reguleerida kas individuaalselt või normatiivselt. Individuaalne* – inimkäitumise korrastamine ühekordsete reg. aktide teel. Normatiivne* – inimkäitumise reg üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis laieneb kõigile sama liiki juhtudele. Ühiskond reageerib, kui normi eiratakse. Normivälised suhted on nt sõprus, armastus, seltsimehelikkus. 1.2. Tava, moraal, õigus, sund ja võim Moraali ja tavakordad...
ettevõtjad ei saaks teistele peale suruda ebamõistlikke tingimusi, mis võiks sundida osasid ettevõtjaid tegevust lõpetama. ILO soovituse nr 91 järgi võib kehtestada eeltingimustena, et: • laiendatud kollektiivlepingut võivad sõlmida üksnes pooled, kes on piisavalt esinduslikud, st hõlmaksid küllalt suurt hulka vastaval tegevusalal tegutsevatest ettevõtjatest ja töötajatest; • need ettevõtjad ja töötajad, kellele hakkab laiendatud kollektiivleping kehtima, saavad selle kohta esitada eelnevalt arvamusi ja märkusi. 4. Selgitage palun näite kaudu, mida tähendab täielik ja mida valikuline töörahu kohustus. Milline töörahu pidamise kohustus kehtib KLS-i järgi? KLS § 11 lg 3: Kollektiivlepingu kehtivuse ajal on pooled kohustatud täitma kollektiivlepingus ettenähtud tingimusi ning mitte kuulutama välja streiki või töösulgu kollektiivlepingus sätestatud
LÜHENDID TL-TÖÖLEPING T-TÖÖTAJA TLS-TÖÖLEPINGUSEADUS TA-TÖÖANDJA KL-KOLLEKTIIVLEPING ATS-AVALIKU TEENISTUSE SEADUS TSE-TÖÖSISEKORRA EESKIRJAD VÕS-VÕLAÕIGUSSEADUS TPS-TÖÖ JA PUHKEAJA SEADUS PAS-PALGASEADUS TVL-TÖÖVÕTULEPING TI-TÖÖINSPEKTSIOON TÖÖSUHTED JA NENDE OLEMUS Töö on inimese sihipärane tegevus teatud eesmärgi saavutamiseks. Kui ühiskonna liikmel on olemas materiaalsed võimalused, tööriistad, riskijulgus, võib ta oma töötegemist ise korraldada töö tulemus kuulub talle ja teiste ühiskonna liikmetega töösuhetesse ta ei pruugi astuda (FIE). Teiste ühiskonna liikmetega tekivad seejuures ostu-, müügi- ja vahetussuhted (TLS ei laiene võlaõigusnormid). Suurem osa ühiskonna liikmetest müüb oma tööjõudu kas füüsilisele või juriidilisele isikule tekivad alluvussuhted. Tööandaja on see, kes korraldab ja reguleerib kogu töö tegemise protsessi. Töötaja peab nendele nõuetele alluma, ta saab oma töö eest tasu, kuid töö tulemus kuulub tööa...
Küsimused/Konspekt pärinevad ainekavas nädalatekaupa läbi võetud teemadest ja lisaks tunnis kirja pandud üksikuttest infokildudest. Kollasel higlightidud osad pidavat eksamile tulema Popovi sõnul. Pool infot on raamatust, ülejäänud netist leitud materjalidest. Lisaks on konspekti lõpus 2017 aastal küsitud eksamiküsimused. Vigade eest ei vastuta. Teema 1. Õigus ja ühiskond 1. Õiguse olemus ja mõiste - õigus on käitumisreeglite ja normide kogum. Teisisõnu inimeste vahelise sotsiaalsete suhete reguleerimise vahend. Enne seda olid väljakujunenud tavad. Need muutusid omakorda sätestatud õigusteks. Tava = käitumisviis + õiguslik tunnustamine. Õiguse allikaks on õigust seadvad faktid ja õigusnormid. Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga...
Ühiskond, riik, õigus Ühiskond kui inimeste kooselu vorm eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allmumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu, mida sugukonnakaaslased tundsid tema kogemuste, teadmiste, jahi- või sõjapidamisoskuste või muude oskuste tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul ei olnud, kuid võim oli täiesti reaalne. Sugukond teostas oma võimu ise, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid nende enda poolt aluseks võetud tavad. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tava üldkohustuslik iseloom on endastmõistetav ( ei teki küsimust, miks peab seda täitma). Positiivne aspekt- tavade järgimine tagatakse harjumuse jõuga. Negatiivne aspekt- on väga konservatiivsed ja avaldavad uutel...
2.09.2010 Õigusõpetus Majandusõiguse õppetool Professor Ants Kukrus Vastuvõtu aeg: N 12:30-14:00 Kirjandus: Advig Kiris, Ants Kukrus, Enno Oidermaa, Poigo Nuuma. Õigusõpetus. Koostaja Advig Kiris. „Külim“, 2009. Kirjastuses maksab 160 kr. Kiris, A. Kukrus, A., Oidermaa, E. Õiguse alused. Tööõigus. Ülesannete kogu. Tln: TTÜ Kirjastus, 2010. Tuleb välja järgmine ndl. Saab osta põhikorpusest u. 28kr. Poigo Nuuma. Karistusõigus. Eriosa. Õppevahend. Tln: TTÜ Kirjastus, 2006. Oktoobri lõpp arvestustöö 1: 5 küsimust, iga küsimus 20p. Arvestatud 60p. Hinnata enda punkte, kui arv läheb õppejõuga kokku, siis +5p. Novembri lõpp arvestustöö 2: tööõigus, karistusõigus, kohtukorraldus. Näide viitest: RT I 2002, nr. 35, artikkel 216 Riigi Teataja I – avaldab Riigikogu Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse õigusakte RT II – avaldab välislepingud, millega EV on ühinenud või mida EV on ratifitseerinud RT III – Riigikohtu lahendid (III-astmeline ...
4) Töötaja taotlusel esindama töötajat töövaidluses tööandjaga enne töövaidlusi lahendavasse organisse pöördumist 5) Aitama kaasa töörahu hoidmisele, kui kollektiivlepingu on kollektiivlepinguseaduses sätestatud tingimustes ja korras sõlminud usaldusisik 6) Tegema koostööd ametiühingu usaldusisiku, töökeskkonna voliniku ja töökeskkonna nõukoguga 291. Mis on kollektiivleping ja kes on kollektiivlepingu poolteks? Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid. Kollektiivleping võib olla kahe- või kolmepoolne. Kollektiivlepingu pooled on: 1) Tööandja ja töötajate ühing, liit või volitatud esindaja
2. Spetsiaaldelegatsioon ühekordne seaduses sisalduv volitus. Määrusandlusõiguse mahu alusel: 1. Intra legem määrused antud kehtiva seaduse rakendamiseks. 2. Praeter legem määrused määrused, kus sisaldub uus õigus. 3. Contra legem määrused määrused, mille vastuvõtmiseks peab olema PS-lik volitus. KOV pole riigiorgan, võtab vastu määruseid, kohaliku elu küsimuste osas otsustamisel iseseisvad, reguleerib KOKS. Tööõiguses õiguse allikana ka kollektiivleping. 3. Euroopa Ühenduse õigus Euroopa integreerimise idee pärineb 14. sajandist, tuginedes Püha Rooma riigi pärandile, tähtis roll oli ka kristlusel. Prantsuse jurist P. Dubois 14. sajandi algul ettepanek poliitiliselt ühtse Euroopa loomiseks, sajanditega lisandus supranatsionaalsuse idee, idee vabast kauplemisest, liikumisest jne. 1946 Churchill: vaja midagi Euroopa Ühendriikide sarnast, vaja ka Euroopa nõukogu, et see oleks konsultatiivorgan ja integratsioonikeskus.
vahendama teavet tööandjale ja töötajatele; jälgima töötingimuste täitmist ning teatama rikkumisest tööandjale ja vajadusel tööinspektorile; töötaja taotlusel esindama töötajat töövaidluses tööandjaga enne töövaidlusi lahendavasse organisse pöördumist; aitama kaasa töörahu hoidmisele; tegema koostööd ametiühingu usaldusisiku, töökeskkonna voliniku ja töökeskkonna nõukoguga. 86 KOLLEKTIIVSED TÖÖSUHTED 339. Mis on kollektiivleping ja kes on kollektiivlepingu poolteks? Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid (kollektiivlepingu seadus, KLS, RT I 1993, 20, 353; 2009, 5, 35) § 2 lg 1. Kollektiivlepingu pooled on: 1 tööandja ja töötajate ühing, liit või volitatud esindaja;
tegevuskohajärgsele tööinspektorile; 4) töötaja taotlusel esindama töötajat töövaidluses tööandjaga enne töövaidlusi lahendavasse organisse pöördumist; 5) aitama kaasa töörahu hoidmisele, kui kollektiivlepingu on kollektiivlepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras sõlminud usaldusisik; 6) tegema koostööd ametiühingu usaldusisiku, töökeskkonna voliniku ja töökeskkonna nõukoguga. 291. Mis on kollektiivleping ja kes on kollektiivlepingu poolteks? Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate ja tööandjate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi suhteid (Kollektiivlepingu seadus KLS 35) 292. Mis on kollektiivne töötüli ja kuidas seda lahendada?
1. Õiguse tähistamine. Küsimus, mis on õigus, kuulub õigusfilosoofia valdkonda ja selle on sama raske vastata, kui küsimusele, mis on tõde. Õigus on käitusmisreeglite (normide) kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. · Ius est ars boni et aequi Celsius - Riigikohtu moto - õigus on headuse ja õigluse kunst, teadus headusest ja õiglusest · õigus kui väärtusmastaap väärtusjurisprudentslik lähenemine, peamine praegune lähenemine. Selles tähenduses sisaldub õiguse mõistes õiglus. · õigus kui ühine huvi · õigus kui võim · õigus kui suverääni käsk parlamenti võib vaadata ja suveräänina · õigus kui kokkulepe · õigus kui kohustuslik käitumiseeskiri Kokkuvõtlikult võib öelda, et õiguse tähistamine omab mõtet sellel juhul, kui õiguse tähistamise ,,taga" seisab õiguse idee. Piltlikult öeldes ei pruugi kirjapandud seadus õigust sisaldada, seda juh...
tööandja omaga. Riigivõim ja tööandja püüdsid kõigepealt töölisi rahustada sotsiaalkindlustusseaduse vastuvõtmisega haiguste ja õnnetuste vastu, millega vähendati tööõnnetuste riske. Seda peeti paremaks, kui tööliste organiseerumisõiguse andmist. Kuid need abinõud polnud sotsiaalsete pingete vähendamiseks piisavad ja lõpuks tuli riigivõimul ikkagi aktsepteerida ametiühinguid ja kollektiivlepingut. Nii töötatigi välja kaasaegne tööõigus. I kollektiivleping sõlmiti 1896 aastal Saksamaal. Kõik see kehtis tööstustööliste kohta. Ebamäärasem oli arvuka teenijaskonna positsioon, kes juba seisusliku ühiskonna tekkimisest alates oli moodustanud aadlilosside ja mõisate ning kodanluse linnamajade tööjõu. Valgustusliikumise reformid polnud nende nõudmist rahuldanud. Veel 19 saj lõpul olid nad peremeeste võimu all ja kui nad püüdsid lahkuda ametlikku seaduslikku teed kasutamata, võis politsei nad tööle tagasi tuua
4) töötaja taotlusel esindama töötajat töövaidluses tööandjaga enne töövaidlusi 125 lahendavasse organisse pöördumist; 5) aitama kaasa töörahu hoidmisele, kui kollektiivlepingu on kollektiivlepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras sõlminud usaldusisik; 6) tegema koostööd ametiühingu usaldusisiku, töökeskkonna voliniku ja töökeskkonna nõukoguga 344. Mis on kollektiivleping ja kes on kollektiivlepingu poolteks? Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate ja tööandjate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi suhteid (Kollektiivlepingu seadus KLS 35) 345. Mis on kollektiivne töötüli ja kuidas seda lahendada? Kollektiivne töötüli on lahkarvamus tööandja või tööandjate ühingu või liidu ja
kollektiivlepingus. Lisapuhkust ei näe ette. Alates esimesest juulist 2009 toimub kalendriaasta alusel. Puhkust andakse töötatud aja eest. Tööle asumise aastal on töötajal õigus saada puhkustvõrdeliselt töötatud ajaga. Puhkuse nõude õigus tekib pärast 6 kuulist töötamist. Edaspidi on õigus saada ka ette. Puhkuse andmine töötatud aja eest. Puhkust ei anta lapsehoolduspuhkusel või tasustamata puhkusel oldud aja jooksul. Põhipuhkuse nõue aegub kalendriaasta lõppemisega. Kollektiivleping on vabatahtlik kirjalik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu või riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel. Mis reguleerib töötajate ja tööandjate vahelisi töösuhteid. Töölepingut säilitatakse tööandja juures kuni tööleping lõppemiseni + 10 aastat. Töölepingu tähtaeg. Tähtaeg, tähtajatu Eeldatakse, et üldjuhul sõlmitakse tähtajatu tööleping. Tähtajalise võib sõlmida kuni 5 aastaks
või liidu juhtorgani omavahelisel kokkuleppel. (3) Lahkarvamuse kokkuleppe teel lahendamise taotlemine ei võta pooltelt õigust pöörduda töövaidluse lahendamiseks töövaidlusorganisse. (4) Pooled võivad pöörduda töövaidlusorganisse, taotlemata töötajate usaldusisiku või töötajate ühingu või liidu juhtorgani vahendust, kui nad leiavad, et töövaidlust pole võimalik lahendada kokkuleppe teel. 28. Kes võivad sõlmida kollektiivlepingut ja mis on selle sisu? Kollektiivleping sõlmitakse: 1. tööandja ja töötajate ühingu, liidu või volitatud esindaja vahel; 2. tööandjate ühingu või liidu ja töötajate ühingu või liidu vahel; 3. tööandjate keskliidu ja töötajate keskliidu vahel; 4. töötajate ühingute keskliidu, tööandjate keskliidu ja Vabariigi Valitsuse vahel, samuti töötajate ühingute paikkondlike liitude, tööandjate liidu ja kohalike omavalitsuste vahel. Kollektiivlepingu sisu (1) Käesoleva seaduse § 3 2
ÕIGUSÕPETUS Sissejuhatus õigusesse ÕIGUSE EELASTMED: Normatiivse reguleerimise alustalad on tavad, moraal, religioon, korporatiiv, õigus. Moraal ja tava on enne õigust · Tava kõige vanem käitumise korrastaja, mis on kujunenud pika ajaperioodi jooksul läbi paljukordsete inimkäitumiste aktide ja on saanud harjumuseks. Tavad kujundasid väga kindla kvaliteediga korra inimeste käitumises. Praegugi kujundavad tavad mõnel alal kindlama korra kui õigus. · Moraal - tekib juurde korrareegleid. Tavale järgnev korrareeglistik on moraalinormid. Moraali põhjal hinnatakse mõned korrareeglid ümber ja käitutakse vastavalt moraalile. Tekib erinevaid võimalusi käitumiseks igas inimühiskonnas on mitu moraali käitumissituatsioone hinnatakse erinevalt juba oi-oi kui kaua. · Religioon väga vana teatud korrareeglite kogum. On ka institutsioonid (kirik, usuühingud ...
Ametiühingute tegevus pole tänapäeval suunatud üksnes tööandjate vastu ning nad pole oma tegevuses enam nii ühekülgsed kui aastaid tagasi, vaid aitavad õigeaegselt tähelepanu juhtida organisatsiooni juhtimisalastele puudustele. Selle tulemusena kaitstakse ühelt poolt töötajaid tööandjate subjektiivsuse ja ebaõigluse eest ning tööandjat tööalaste konfliktide ja sellega kaasneva anarhia eest. Ametiühingute tasakaalustatud tegevuse tulemusena on võimalik sõlmida tööandjaga kollektiivleping ning tagada sellega töötajatele soodsad töötingimused ja organisatsioonile lojaalne personal. Kollektiivleping on tööandjate ja töötajate vaheline vabatahtlik kokkulepe, mis reguleerib osapooltevahelisi töö- ja olmesuhteid. Kollektiivleping tagab ühelt poolt töötajate huvide kaitse ning teiselt poolt tööandjale töösuhete stabiilsuse. Kollektiivlepingu olemasolu kergendab ka töölepingu sõlmimist ja selle kontrollimist ning võimaldab vähendada
Töölepingu alusel tekkinud tööandja ja töötaja vaheline eraõiguslik vaidlus. Kes lahendab töövaidlusi? Töövaidlusorganid, milleks on töövaidluskomisjon ja kohus. Kes on usaldusisik ning millised on usaldusisiku õigused ja kohustused? Tööandja töötaja, kelle on valinud tööandja töötajate üldkoosolek oma esindajaks seadusest tulenevate ülesannete täitmisel suhetes tööandjaga. Õigused ja kohustused lk 346347. Ma ei ole mingi trükimasin lihtsalt:D:D Mis on kollektiivleping ja kes on kollektiivlepingu poolteks? Vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid. Pooled:1)tööandja ja tööandjate ühing või liit või volitatud esindaja, 2)tööandjate ühing või liit ja töötajate ühing või liit, 3) omavalitsusüksuste liit ning
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
