3. Majandusarvestuse olulisus ja otstarve 4. Majandusarvestuse valdkonnad: kuluarvestus, finantsarvestus, maksuarvestus, finantsanalüüs, auditeerimine, finantsjuhtimine, eelarvestamine ehk finantsplaanimine, juhtimisarvestus. Nende valdkondade vahelised seosed. 5. Majandusinformatsiooni kasutajad ja nende erinevus infovajaduse poolest 6. Raamatupidamiskohustuslane 7. Majandustehingud 8. Algdokument ja sellele esitatavad nõuded 9. Varad 10. Kohustused 11. Omakapital 12. Tulu 13. Kulu 14. Kasum ja kahjum 15. Rekvisiidid 16. Raamatupidamisbilanss. Tuleb osata koostada 17. Varade, kohustuste ja omakapitali seos ning sõltumine, omakapitali osatähtsus varades 18. Kontod 19. Kahekordne kirjendamine 20. Töötasu ja maksuarvestus (KP, TK, TM, SM) 21. Raamatupidamise seadus 22. Raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiibid 1. Arvepidamise ajalugu, Lähis-Ida roll Arvepidamise algus 10 000 a tagasi. Arvepidamise ajalugu sai alguse Lähis-Idast, mil muistste templi
tooteühiku kohta, kui tootmismaht on Q. Kui kaupa müüakse antud hinnaga p, siis tasuvuspunktis Qt on keskmine kogukulu hinnaga võrdne AC(Qt)=p AC(Q) = C(Q) / Q Mis on tulu ja keskmine tulu, Tulu – tulu, mis saadakse toote müügist kasum ja keskmine kasum? R(Q)=p*Q (p on ühe ühiku hind) Keskmine tulu – AR(Q) = R(Q) / Q Kasum – raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe П(Q) = R(Q) – C(Q) Keskmine kasum – AП(Q) = П(Q) / Q Mis on tasuvuspunkt? Tasuvuspunkt - müügimaht, mille puhul tulu
Kodused ülesanded tähtaeg 23. Märts, kell 11:55AM 1 ÜLESANNE (koosneb viiest väiksemast ülesandest) 1. Lewis Inc. Müüb oma kaupa ainult krediiti ning aastane müük moodustab $2 miljoni. Firma ostjate arvete käibevälde on 42 päeva. Missugune on bilansikirje ,,Ostjate tasumata arved" aastakeskmine suurus? 2. Southeast Jewelers Inc. müüb ainult krediiti. Ostjate arvete käibevälde on 60 päeva ning kirje ,,Ostjate tasumata arved" aastakeskmine suurus on $500 000. Missugune on firma aastane müügikäive? 3. Ettevõtte aastane intressikulu on $20 000, müügikäive $2 miljonit, tulumaksumäär on 40% ning käibe puhasrentaablus on 6%. Missugune on ettevõtte intresside kattekordaja? 4. Põhineb ülesandel 3. Oletame, et käibe puhasrentaablus on vähenenud 3%-ni ning intressikulu on kahekordistunud. Missugune on intresside kattekordaja uus väärtus? 5. Tulekahju hävitas suurema osa Anderson Associates finantsaruannetest. Teie ülesandeks on taastada nii p...
laekumiseni ostjatelt. 2009.a on selleks 216 päeva, 2010.a aeg oluliselt ei muutu, aga 2011.aastal on märgatav muutus, -30% ehk 146 päeva. 3. Rentaabluse analüüs a) Varade rentaablus- ettevõtte ressursside kasutamise efektiivsus Varade rentaablus=puhastkasum/varad b) Tulutoovuse üldvõime- s.o ärikasumi suurus vara kohta Tulutoovuse üldvõime=ärikasum/varad c) Käiberentaablus näitab, kui suur osa klientidelt saadud rahast on kasum. Käiberentaablus=puhastkasum/müügikäive d) Omakapitali rentaablus näitab kasumit iga omaniku poolt investeeritud EUR kohta. Omakapitali rentaablus=puhastkasum/omakapital Arvutus: 2009.a. a) Varade rentaablus: -989 501 / 12 692 595 = -0,08 = -8 senti b) Tulutoovuse üldvõime: -933 505 / 12 692 595 = -0,07 = -7 senti c) Käiberentaablus: -989 501 / 8 163 999 = -0,12 = -12% d) Omakapitali rentaablus: -989 501 / 11 178 117 = -0,09 2010.a.
6 -79200
9800 26 254800 -0.4 40 392000 57.6 -137200
10800 23 248400 -6.4 43 464400 72.4 -216000
1) Täitke tabeli tühjad veerud
2) Täitke lünk, valides õige variandi:
Koivake maksimeerib kasumi siis, kui a)MR
Aktsiakapital ? Nõuded ostjatele 2 730 000 Palgavõlgnevused 1 500 000 Reservkapital 30 000 Raha 200 000 Maksmata dividendid 1 200 000 Lühiajalised aktsiad 700 000 Võlad tarnijatele 2 500 000 Põhivara 2 400 000 Kasum 3 200 000 Kulum (400 000) Aktsiakapital 4 000 000 Kaup 300 000 Lühiajaline laen 500 000 Pikaajaline finantsinvesteer. 7 000 000 KOKKU 12 930 000 KOKKU 12 930 000 2. Varude arvestamise individuaalhinna meetod Karusnahakaupluses kasutatakse ühiku individuaalhinna meetodit. Kaupluses oli: 31.12
Tollimaks vähendab alati heaolu kõigis kaubavahetuses osalevates riikides, kaasaarvatud tollimaksu kehtestanud riigis. Erandid: Tollimaksu lubamine optimaalne tollimaks, kui riik nii suur, et võimeline mõjutama maailmaturu hindasid. Dumping Hind (Odavamalt kui koduturul ei sobi kui koduturul ei müüdagi ja tehakse ainult välisturule. Omahind?. Less than fair value väiksem kui õiglase hinnaga) C valitsuse tulu tollimaksust A ja B tootjate kasum ehk ümberjaotav efekt. A tootjate kasum B tootmiskulud täiendava toodangu tootmiseks Tarbijate kaotus A+C+B B+D rahvamajanduse puhas kaotus Klassifitseerimine: rakendamise summa järgi, kaitse tugevuse järgi, tollimaksu kestvuse järgi, maksumäärade kehtestamise põhimõtte järgi. Eksporditoll eesmärgiks on hoida nappe ressursse või tooraineid kodus. Imporditoll eesmärgiks on siseturu kaitsmine väljas poolt tuleva konkurentsi eest.
ülesannete lõpptulemus on õige töö on esitatud tähtajaks Ülesanne 1 Lõpeta lause a) Müügiarve koostamisel tehakse raamatupidamislausend... D nõuded ostjate vastu K müügitulu selle tagajärjel muutub kasumiaruande kirje (Milline? Suureneb või väheneb?)..... Suureneb kirje: müügitulu selle tagajärjel muutub bilansikirje (Millised? Suureneb või väheneb?)..... Aktivas: nõuded ostjate vastu suureneb Passivas: aruandeaasta kasum suureneb b) Panka laekub ostjalt müügiarve eest, koostatakse raamatupidamislausend..... D pank K nõuded ostjate vastu selle tagajärjel muutub kasumiaruande kirje (Milline? Suureneb või väheneb?)..... kasumiaruande kirjed ei muutu selle tagajärjel muutub bilansikirje (Millised? Suureneb või väheneb?)..... Aktivas: suureneb kirje: pank; väheneb kirje: nõuded ostjate vastu Tarnijale makstakse teenuse eest ettemaks, koostatakse raamatupidamislausend.....
ning telefoni tööajal ei kasutata eriti kui klendid seisavad järjekorras. Tuleb hoida oma eraelu ja tööelu lahus, kuna klenti ei ole süüdi, kui eraelus on midagi valesti. Töökohustusi tuleb täita hästi ka siis kui see pole kõige meelepärasem töökoht. Hea klenditeenidaja ei käitu klentidega ebaviisakalt, kuna nii võib jääda kasum saamata. Selles situatsioonid jäi kasum antud poel saamata, kuna mina ei soovinud peale sellist käitumist enam ostu sooritada. 1.5 Hinnang endale kui klendile: Leian, et käitusime elukaaslasega õigesti, et lihtsalt minema kõndisime, muidu oleks võinud sellest tulla veel ebameeldivam situatsioon. Me suutsime ennast talitseda ja jääda selles olukorras viisakas ja raha jäi ka alles. Sellest saime teha ka omad järeldused, et igas teenindus sektoris on klient kunaingas ning nii, ei tohi klenti suhtuda
põllumajanduslik toodang võetakse arvele selle õiglases väärtuses, millest on lahutatud eeldatavad müügikulud, siis on õiglaseks väärtuseks hind, millega sõltumatu osapool oleks valmis seda vara ostma (turuhind) (Vooro, 2011, lk 18). Näiteks Aasta jooksul sündis 20 lehma. Ühe lehmvasika turuhind on 50 €. Turuväärtus seega lehmvasikatel 20 x 50= 1000 €. Raamatupidamiskanne vasikate arvelevõtmisel oli: D Bioloogilised varad (lehmvasikad) põhivara (bilanss) K Kasum bioloogilise põhivara väärtuse kasvust (kasumiaruanne) Koristatud põllumajandustoodang võetakse arvele varuna ning edaspidisel kajastamisel rakendatakse sellele juba varude arvestuse põhimõtteid (Vooro, 2014, lk 6). Teatud olukordades võib ilmneda, et bioloogilise vara esmasel arvelevõtmisel ei ole õiglast väärtust võimalik usaldusväärselt hinnata. Sellistel juhtudel tuleb bioloogilist vara bilansis kajastada
Samuti on finantsrisk seotud krediidi kättesaadavusega, laenutingimuste ja tähtaegadega. 30. Investeerimisotsuseid mõjutavad tegurid 1.laenuprotsent 2.tulevikulootused 3.hinnad (tootmistegurite hinnad, hindade üldine tõus) 4.tootmistehnoloogia täiustamine, 5.valitsuse maksupoliitika 31. Investeeringute rahaallikad 1.Ettevõtte omavahendid ehk sisemised finantseerimisallikad: a)algkapital b)säilitatud tulu ehk kasum c) amortisatsioonieraldised 2.Võõrvahendid ehk välised ressursid a) Eesti erakapital b) väliskapital c) ettevõttevõlg hankijale d) pangakrediit 3.mitmesugused toetused ( EL fondidest) 32. Investeeringute efektiivsuse hindamise üldalused ja objektid Investeeringute ( üldalused) efektiivsuse hindamise põhieesmärk on: 1) välja selgitada majanduslikult kõige otstarbekamad kapitalmahutuste rakendusalad ja objektid
SE=2420-1980=440//KE=440:20=22//AE=(2420-1980)/(20-0) 11. Ressursside optimum (bioloogiline ja majanduslik) Bioloogiline optimum määratakse bioressursside tehnilise tootmisvõimega. Tehniline tootmisvõime on potentsiaalse võime kasutamise maksimaalne piir kasutatava tehnoloogia ja tehnika taseme puhul. Majanduslik optimum määratakse kulude tasemega, mille puhul ressurssidest saadav kasum on kõige suurem ressursiühiku kohta. Ressursside maksimum määratakse kindlaks hinnatasemega. 12. Väetiste üldefektiivsus ja keskmine efektiivsus Väetiste üldefektiivsuse näitajaks on enamsaak kilogrammides või söötühikutes ühe kilogrammi väetiste toimeaine kohta. Antud näitaja väljendab suhet tegur-toodang. Juhul kui kasutatakse üheaegselt mitut väetiseliiki, tuleb arvutada väetiste keskmine efektiivsus
...............................................................................19 4.1Omaaktsiad..........................................................................................................19 4.2Reservkapital.......................................................................................................20 4.3Ülekurss...............................................................................................................20 4.4Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum).................................................20 4.5Aruandeaasta kasum/kahjum...............................................................................21 4.6Omakapitali kajastamine aruannetes...................................................................21 5.ARUANDED JA PERIOODI LÕPETAMISED.......................................................22 5.1Kuulõpu tegevused ja aastalõpu tegevused.........................................................22
tükihinnaga 195kr. Kas tellimus võtta töösse? Püsikulud 750 000 Muutuvkulud 185* 10 000= 1 850 000 Kulud kokku 1 850 000+ 750 000= 2 600 000 Tulud 10 000* 285= 2 850 000 Kasum 2 850 000- 2 600 000= 250 000 2. pakkumisel 195- 185= 10kr tulu tk 15 000* 10= 150 000 kr müügitulu (1.juhul 285-185=100kr tulu tk, puhas müügitulu kokku 100* 10 000= 1 000 000kr) 1 000 000+ 150 000= 1 150 000 müügitulu nüüd 1 150 000- 750 000(püsikulud)= 400 000kr kasum Jah, tasub toota. Ülesanne 2. Hamburgerikioski saab rentida 3500 kr eest kuus (kogu inventar on rendileandja poolt). Muud vajalikud teenused (elekter, vesi, kommunikatsioon) maksavad planeeritavalt mitte rohkem, kui 2,5 kr hamburgeri kohta. Burgerid ostetakse sisse hinnaga 3,5 krooni tükk. Pihv, salat, juust, kaste ja paberkott lähevad maksma 4,5 kr hamburgeri kohta. Kummagi müüja palgaks on arvestatud 4000 kr kuus (koos maksudega). Kiosk töötab 20 päeva kuus ja 8 tundi päevas
Paljudest varem ühest keskusest juhitud ettevõtetest kujunesid eelkõige rahandus-ja teenindusettevõtted. Nende põhirõhk on tootearendusel ja brändi müümisel, kuid nende omanduses ei pruugi olla ühtegi tootmisüksust. Rahvusvaheliste ettevõtete peamised tegevusvaldkonnad: 1. Kõrgtehnoloogia on suure riski valdkond, kus uurimus-ja arendustöödeks vajatakse suuri ressursse. Õnnestumise korral suur kasum. ( biotehnoloogia, IT, ravimite ja uute materjalide tootmine, telekommunikatsioonivahendid ) 2. Suuremahuliste tarbekaupade toomisel on võimalik tööoperatsioone jagada odava tööjõuga maadesse ning müügitöös kasutatakse massikommunikatsioonivahendeid ( autod, telerid, külmikud, koduelektroonika ) 3. Brändi tarbekaupade masstootmine müügieduks on vaja meediareklaami ( sigaretid, karastusjoogid, hambapasta, hügieenitarbed )
töötajaid innustusega oma tööd tegema. Suured ettevõtted nagu ka Kaiser Lachance Communication on hakanud oma töötajaid väärtustama kui inimesi, mitte kui tööjõuna. Kaiseri ettevõtte jaoks on oluline pakkuda oma töötajatele töö ja kodu balanss. Kui ettevõtte töötajad töötavad õigetel kohtadel ja nad on rahul oma töökohaga ning tunnevad end väärtustatuna siis sellised töötajad toovad ka ettevõttele just parimad kliente ja sellega kasvab ka ettevõtte kasum, samuti kui ettevõtjad leivad endale just neile ideaalsed töötajad siis suudavad need töötajad ka mõelda edasi ettevõtte huvidest lähtuvalt. Nimelt sellisel juhul võib juhtuda, et need töötajad tulevad ka ise suurepärastele ideedele, kuidas ettevõtet edasi viia uuele tasemele või arengule. Kokkuvõtteks võibki öelda, et hea ja eduka suure firma edu seisneb ettevõtte töötajates. Kui on õiged inimesed siis sinna juurde käib käsi käes uued ja head kliendid, samuti kasum ning
Passiva kokku 1. Omandikordisti = ------------------------------------- Omakapital Müügikäive – muutuvkulud (=piirkasum) 2.Tegevusvõimenduse aste = ---------------------------------------------------------- ärikasum kasum enne intressikulu ja tulumaksu 3. Finantsvõimenduse aste= ------------------------------------------------------- kasum enne tulumaksu 4. Koguvõimenduse aste = tegevusvõimenduse aste x finantsvõimenduse aste (näitab müügikäibe muutuse mõju puhaskasumile %).
muud investeeringud ning sissevoolu kanalid otseinvesteeringud. Kohaliku kapitali osa Eesti majanduses on jäänud väiksemaks võrreldes väliskapitaliga, mida pidevalt Eestisse juurde voolab soodsa majanduskliima tõttu. Kapitali vaba liikumine võimaldab Eestis tegutsevatel ettevõtjatel investeerida tunduvalt suuremaid summasid, kui lubaksid kodumaised säästud.Juhul kui tehase omanikul Eestis on võimalik oma kasum investeerida ükskõik millisele maailma turule ja maailmaturgude kasumlikkus on suurem kui mis tahes Eestisse tehtaval investeeringul, siis tasapisi viiakse kogu kasum riigist välja. 2.) Kuidas on globaliseerumine mõjutanud Eesti tööhõiveprotsesse ja tööjõu liikumist (nii Eestist välja kui ka sisse)? Milliseid võimalusi ja ohtusid näete? Piiride järkjärguline kadumine kaupade, kapitali ja tööjõu liikumise teelt koos
800 8 18 900 6 19 1000 4 20 1) Arvutage ning täitke tabeli kogutulu, kogukulu ja kogukasumi veerud 2) Kandke saadud andmed joonisele 3) Vastakle küsimustele. Vastake küsimustele ) Kui palju töökindaid peab ettevõte tootma, et kogukasum, oleks maksimaalne? b) Kui palju kogukasumit ettevõte siis teenib? c) Kui suure koguse korral hakkab ettevõte teenima kahjumit? 4) Märkige joonisel ära töökinnaste kogus, mille korral kasum on maksimaalne 5) Kui kogukasum on maksimaalne, siis lõhe kogutulu ja kogukulu kõverate vahel on (väikseim/suurim/lõhe puudub)) Mikroökonoomika Ettevõtteteooria Harjutus Ülesanne 4.31 Täitke ülesanded tabeli ja joonise põhjal Tabelis on toodud teravilja kasvatava ettevõtte tulud, kulud ja kasumid TP P=AR TR MR TC AC MC A
väärtusele y vastavusse kõik need väärtused x funktsiooni määramispiirkonnast, mille korral y=f(x) x=f-1(y) 6. Mis on püsikulu, muutuvkulu, kogukulu, keskmine kulu? Püsikulu (TFC) kulu, mis ei sõltu kauba tootmismahust. Muutuvkulu (TVC) kulu, mis sõltub tootmismahust. Kogukulu TC (Q) = TFC +TVC muutuvkulu ja püsikulu summa. Keskmine kulu AC (Q) kogukulu jagatud toodetud kogusega. 7. Mis on tulu ja keskmine tulu, kasum ja keskmine kasum? Kogutulu R (Q) tulu, mis saadakse toodangu müügist R (Q) = pQ. Keskmine tulu AR (Q) tulu jagatud toodete kogusega. Kasum (Q) summa, mille võrra tulud ületavad kulusid (Q)= R(Q) C(Q) (tulu-kogukulu) Keskmine kasum A(Q) kasum jagatud toodete kogusega. 8. Mis on tasuvuspunkt. Tasuvuspunkt on müügimaht, mille puhul tulu ja kulu on võrdsed 9. Mis on nõudlusfunktsioon ja nõudlus, pakkumisfunktsioon ja pakkumine?
kapitali eelarvestamine, investeerinugprojektide hindamine ja kavandamine. 10. Riski ja tulu vahekord: Risk tähendab investeeringult tulu saamise tõenäosuse muutumist, kaasa arvatud võimalus kaotada investeeritud vahendid. Mida madalam risk, seda väiksem tulu. Riski juhtimise strateegiate väljatöötamisel on oluline pidada silmas riski ja tulususe vahekorda. Investeeringute tasuvus= (jooksev tuli + kasum kapitalilt)/ investeeritud summa 11. Finantsaruandlus (bilanss, kasumiaruanne, rahavooguse aruanne) struktuur: Bilanss väljendab ettevõtte finantseisundit fikseerituna kindlal ajamomendil. Bilanss väljendab kõigi firma tegevusaja vältel toimunud äritehingute järjestikuse liitmise tulemust. Bilansi aktivakirjed on järjestatud likviidsuse järgi nimistu algab kõige lihtsamini rahaks muudetavatest varadest. Kaumiaruanne näitab kindla perioodi vältel saadud kasumeid ja kahjumeid.
19. Eratarbijaid segmenditakse a) Tooteliste näitajate alusel b) Majanduslike näitajatega c) Demograafiliselt 20. Brändi välise identiteedi all mõistetakse a) Kaubamärgi graafilist tunnust b) Brändi nime, logo ja logo kujundust ning hüüdlauset (slogan) c) Turundajapoolset soovi brändi tajumiseks d) Emotsioonide ja isikupära endasi andmist 21. Suhteturunduse kontseptsiooni kasumi eesmärgiks on... a) Kasum kliendi hoidmisest b) Kasum tarbija rahulolult c) Kasum müügi kasvult d) Kasum aktsionäride rahulolult 22. Mis on iseäralik tarbija pseudolojaalsusele? a) Tarbija teeb korduvoste kuid mõtleb brändi vahetamisele b) Tarbija võtab mitut brändi samaaegselt vastu c) Tarbijal pole vajadust või võimalust teha korduvostu 23. Suhteturunduse tüüpilist turgu iseloomustab a) Teenuste turundus b) Tarbekaupade müük 24. Esmatarbetooteks on a) Hugao Bossi ülkond b) Arvuti c) Sai 25
Müüdud -300 000 toodete kulu Brutokasum 1000 000- 700 000 300 000 Turustuskulud -200 000 Amortisatsioo -100 000 Finantstasa nikulu nd Ärikasum Ebit 400 000 Intressikulu -10 000 Maksustamise Ebt 390 000 elne kasum Tulumaks T 0 Puhaskasum Ni 390 000 10. Ettevõtte tulemuslikkuse näitajad ja nendes sisalduv info: Varade rentaablus (ROA) Omakapitali rentaablus (ROE) ROA (varade rentaablus)=NI/A Varade rentaablus=puhaskasum/vara ROE=S/A*NI/S*A/E omakapitali rentaablus=müügitulu/vara*puhaskasum/müügitulu*vara/omakapital 11. DuPonti suhtarvude süsteem DuPont’i finantskontrolli süsteem näitab, kuidas on ühendatud omavahel
enam kui 600 000 ettevõtete ja organisatsiooni. Krediidiasutuse juured on sügaval Rootsi hoiupankade ajaloos ning tänu kõigele sellele on Swedbank klientide arvu poolest Rootsi suurim pank ning juhtpositsioonil ka oma teistel koduturgudel: Eestis, Lätis ja Leedus. Suurpangana on Swedbank finantssüsteemi oluline osa ning nad pakuvad kõikvõimalike finantsalaseid tehinguid nii era- kui ka äriklientidele. 2014.aasta IV kvartali kasumiarunde järgi oli Swedbanki aruandeaasta kasum 44.2 miljoni eurot. (Swedbank) 1.2 SEB Pank SEB on pikaajalistel kliendisuhetel põhinev kaasaegne universaalpank. SEB pakub kõikvõimalike teenuseid, mida üks edukas krediidiasutus võiks pakkuda ning seda nii era- kui ka äriklientidele. 2014.aasta IV kvartali kasumiarunde järgi oli SEB Pank-i aruandeaasta kasum 22.1 miljoni eurot. (SEB pank) 4 1.3 Nordea Bank AB Eesti filiaal
-krediidiriskid Nim riskidele lisaks võib vaadelda ka reformi-, inim-, vara-, ja lepinguriske. 29:Investeerimisotsuseid mõjutavad tegurid: 1.laenuprotsent 2.tulevikulootused 3.hinnad (tootmistegurite hinnad, hindade üldine tõus) 4)tootmistehnoloogia täiustamine, 5)valitsuse maksupoliitika 30:Investeeringute rahaallikad 1.Ettevõtte omavahendid ehk sisemised finantseerimisallikad: a)algkapital b)säilitatud tulu ehk kasum c) amortisatsioonieraldised 2:võõrvahendid ehk välised ressursid a) riigi ja munitsipaaleelarve vahendid (mitmesugused toetused, abirahad) b)Eesti erakapital c)väliskapital d)ettevõttevõlg hankijale e)pangakrediit f)mitmesugused toetused (SAPARD) 31:Investeeringute efektiivsuse hindamise üldalused ja objektid Investeeringute ( üldalused) efektiivsuse hindamise põhieesmärk on: 1) välja selgitada majanduslikult kõige otstarbekamad kapitalmahutuste rakendusalad ja
Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Vähemusosalus1 Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital2 Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses3 Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) Omakapital kokku Passiva (kohustused ja omakapital) kokku. 1 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. 2 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. 3 Raamatupidamiskohustuslane, kellel puudub aktsia- või osakapital, asendab selle analoogilise omakapitali kategooriat iseloomustava kirjega. Bilansikirje Kirje sisu Arvestuspõhimõte Viide juhendile AKTIVA Käibevara Raha
Riikide arengutaseme näitajad: 1)Rahvamajanduse koguprodukt(RKP,RKT)-aasta jooksul riigi territooriumil toodetud kaupade, teenuste kogumaksumus,millele on juurde arvatud ekspordi ja impordi saldo. 2)Sisemajanduse kogutoodang(SKP,SKT)-aasta jooksul riigi majandusterritooriumil toodetud kaupade, teenudte turuväärtus. 3)Inimarenguindeks(IAI)-arvestab kolme asja: rikkust(SKP 1 elaniku kohta), haritust(kirjaoskuse tase+kooliskäimise võimaldamine ja tarve),eluea pikkust(sünniaegne ootus) Põhjariigid-hõive teenindussektoris,iive negatiivne,pikem eluiga,kirjaoskuse % suurem Lõunariigid-hõive primaarses, sekundaarses sektoris,iive positiivne,lühem eluiga, kirjaoskuse % väiksem.Tekkisid kolooniate tõttu(kuningakojad tahtsid rikkusi) Ümberasumiskoloonia-lähevad ise elama. Hilisagraalsed: Hispaania,Portugali kolooniad Ladina-Ameerikas. Varaindustriaalsed: 1)Euroopas oli demograafiline plahvatus(vajati uusi maid) USA-sse 2)vajati eksootilisi põlluma...
Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses Registreerimata aktsia- või osakapital Ülekurss Aktsiate või osade emiteerimisel üle nimiväärtuse saadud tasu Oma aktisad või osad (-miinus) Ettevõtte valduses olevad emiteeritud aktsiad või osad Kohustuslik reservkapital Ei ole kohustuslik alates 01.01.2011, kui põhikirjas pole märgitud teisiti Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) Omakapital kokku Passiva (kohustused ja omakapital) kokku. võte ise ei kasuta välja kasutusrendi tingimustel se täielikult sisse rendi või juhtimislepingu alusel sutab enda äritegevuses enteerida ettevõtte aktsiate või osade vastu emaettevõttele
Kütus- Energeetilised ja muud abiained on need, mida kasutatakse tootmisprotsessis, kuid mis ei lähe valmistoodangusse naturaalsel kujul. Eriline tootmisressurss on ettevõtja tegevus ehk ettevõtlus. See haarab kõiki inimmõistuse aspekte, mis on seotud vastutusega, riskiga, firma asutamisega jne. Ettevõtte juhtimise eest saadav hüvitis on loomult teist laadi kui muu töö eest saadav. Ettevõtluse eest saadav hüvitis ongi kasum. See on see, mis ettevõtjale järele jääb, kui ta on teiste tootmisressursside kasutamisest tekkinud kulud kinni maksnud. Tootmisressursside seisukohalt on kasum samasugune tulu kui palk. Käibevara- tooraine. Põhivara- auto, kassa, kaubamärk, investeering tütarettevõttesse,seadmed.
HIND Hind on ainuke element turunduses, mis toodab kasumit. Tänu sellele omab ta suurt tähtsust kogu turunduses ja konkurentsis. Hind on väärtuste summa, millele tarbija on valmis oma raha kulutama. Hinda kujundavad ettevõtte kulud, konkurents, erinevad poliitilised piirangud, tarbija väärtus toote kohta. Hinda saab tõsta vastavalt tarbija hinna tundlikkusele ja toote kvaliteedile. Ettevõtte eesmärgiks on alati kasum ja toote müük. Tihti ei ole kampaania eesmärgiks kasum vaid näiteks ladu tühjendada või turgu suurendada. Hinda kujundavad väärtuspõhine, kulupõhine ja konkurentsipõhine hinnakujundus. Kulupõhine on enimlevinum, millele pannakse oma kasumi protsent juurde. Väärtuspõhine on kliendi vajaduste ja väärtuste väljaselgitamine ja nende rahuldamine. Tihti on toote margil juba tuntus olemas, mis võimaldab ettevõttel selle toote hinda tõsta, ilma, et ta kaotaks tarbijaid. Konkurentsipõhilist hinnakujundust kasutavad enim ettevõtteid
Sisemajanduse puhasprodukt NDP = SKP amortisatsioon = C + (I- D) + G + (X M). Netoerainvesteeringud = koguinvesteeringud amortisatsioon. Rahvuslik tulu ehk rahvatulu RT on töötasude ja palkade, renditulude, netointresside ja ettevõtete poolt teenitud kasumite summa. RT = NDP kaudsed ärimaksud. Rahvamajanduse puhastulu NNI on vaadeldavas riigis teenitud residentide ja ettevõtete tulu. Amortisatsioon = Koguinvesteering netoinvesteering. Kasum = dividendid + jaotamata kasum + kasumimaksud. Isiklik tulu PI = rahvatulu kaudsed maksud = kasutatav tulu + isiklikud maksud. Isiklikud eratarbimiskulutused= kasutatav tulu isiklikud säästud. Kasutatav tulu DI = isiklik tulu - netomaksud. Netomaks = mahaarvatavad tulumaksud + toetused. Tasakaalutingimus: Yd = Y = E = C + Id( +G), kus Yd on kasutatav tulu ja C on kogutoodang Tarbimine Tarbimist, mis esineb siis, kui kasutatav tulu võrdub nulliga, nimetatakse autonoomseks tarbimiseks.
Valemites kasutada mitte konstante, vaid lahtritele. NB2! Lahtrisse D5 tuleks kirjutada valem, mida järgmistele ridadele ning veergu E. Kulu (kr) [ostuhinnaga Tulu (kr) [eeldusel, soetatud kaup + et kogu kaup kulu müüjate ostetakse ära palgaks] müügihinnaga] Kasum [tulu-kulu] 122281,24685 171502,45 49221,20315 152998,6955 216808 63809,3045 12736,9179 17734,5 4997,5821 5275,21015 7489,65 2214,43985 25614,6219 36007,2 10392,5781 130635,1077 KASUM KOKKU e konstante, vaid viiteid vastavatele utada valem, mida saab kopeerida ka gu E.
sulgemise/eemaldamise puhul? • Kas toote, osakonna või territooriumi sulgemine mõjutab teiste toodete müüki? • Mida saaks teha vabanenud tootmisvõimsusega? 4 5 • Focus on a decrease in volume Kuluinformatsioon ja protsesside juhtimine Otsustused limiteeriva faktori korral • Näide: Ettevõte toodab kolme toodet: » X Y Z • Kasum toote kohta 12 10 6 • Masintunnid tootele 6 2 1 • Müüginõudlus 200 200 200 • Vajalikud masint. 1 200 400 200 • Masintundide maksimaalne maht on 1200 tundi perioodis, mis ei ole piisav kogunõudluse katmiseks. • Milliseid tooteid peaks perioodi jooksul tootma? • Limiteeriva faktori korral kasum on maksimaalne juhul, kui kasutatakse maksimaalselt limiteerivat faktorit.
aasta evõte dividendide aasta de välja maksmise võimekus Müügitulu 500 550 n: Müügikulu COGS 350 385 Ärikasum EBIT 150 165 Intressikulud 10 10 Maksude eelne kasum 140 155 Tulumaks 42 62 Puhaskasum 98 93 Puhas käibe kapital va raha 100 100 stas igal järgneval kolmel Investeeringud 50 50 Laen - -
korral seda kogust saab toota minimaalse kuluga. 31 Firma tulud: kogutulu, keskmine tulu, piirtulu. Tulu allikad Kogutulu tulu, mida firma saab oma toodangu müügist. Võrdub müügikoguse ja ühiku hinna korrutisega Keskmine tulu kogutulu ja toodetava koguse jagatis. Piirtulu firma kogutulu muutus, mille põhjuseks on ühe täiendava tooteühiku müümine. Võrdub kogutulu muudu ja müügikoguse muudu jagatisega. 32 Firma kasum. Kasumi arvutamise valemid Firma kasum on kogutulu ja tootmiskulude vahe. 33 Täieliku konkurentsi turg. Iseloomustus. Firma tegevuse põhilised seaduspärasused Täieliku konkurentsi turgu iseloomustab see, et seal ei saa ükski ostja ega müüja oma tegevusega turuhinda mõjutada. Täieliku konkurentsi turg on kõige efektiivsem turg. Seaduspärasused: Firmad alati proovivad oma kasumit maksimeeida. Selleks peab firma tootma kogust mille piirkulu võrdub piirtuluga. Kui MR>MC siis kasub
13 Raamatupidamisbilanss AKTIVA PASSIVA AKTIVAKONTOD PASSIVAKONTOD KOHUSTUSED (VÕLAD) VARA NÕUDMISED OMAKAPITAL s.h. KASUM TULUD KULUTUSED PS. RPS Lisa 1 KASUM VÕI KAHJUM 2/9/2015 Mai Takkis 40 Bilansi liigendamine Vara ja vara katteallikad jagunevad bilansi aktiva- ja passivapoolele nende majandusliku sisu ja otstarbe järgi rühmadeks, rühmasiseselt bilansikirjeteks . Rühmitamisel ja rühmadesisesel liigendamisel
Pikaajalised eraldised 0 3 154 16 Põhivara sihtfinantseerimine 949 950 547 001 17 Pikaajalised kohustused kokku 1 490 833 807 632 1 781 679 1 014 021 KOHUSTUSED kokku OMAKAPITAL Aktsiakapital 359 859 359 859 18 Kohustuslik reservkapital 35 986 22 855 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 184 484 95 100 Aruandeaasta kasum 16 675 102 515 597 004 580 329 OMAKAPITAL kokku KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL kokku 2 378 683 1 594 350 Konsolideeritud bilanss Eesti kroonides 31.12.2006 Lisa VARAD 6 Käibevara Raha ja raha ekvivalendid 46 216 029 1 Tuletisinstrument 2 599 464 15
vähenemine. Siia kuuluvad müügi neto käive, tulu valuutakursi muutustest, tulu põhivara müügist, saadud intressid ja dividendid. Kulud on aruandeperioodil tulude tekkimiseks vajalikud kulutused, millega kaasneb varade väärtuslik vähenemine või kohustuste suurenemine. Siia kuuluvad tootmise ja müügi kulud, varade allahindlus, põhivarade kulum, kulum valuutakursi muutusest, väljamakstud intressid ja dividendid. Peale maksude mahaarvamist kasumist jääb alles puhas kasum, mille arvelt võib välja maksta dividendi. Nii bilanss kui kasumiaruanne koostatakse tekkepõhiselt. Dividende või välja maksta puhas ehk netokasumi arvelt. Eestis brutokasumilt tulumaksu kinni ei peeta, seega brutokasum võrdub netokasumina. Bilanss ja kasumiaruanne koostatakse tekkepõhiselt. 14.02.2013 5 Rahavoogude aruanne Aruanne koostatakse kassapõhiselt ja seega on see ainuke aruanne mis näitab raha tegelikku liikumist.
vähenemine. Siia kuuluvad müügi neto käive, tulu valuutakursi muutustest, tulu põhivara müügist, saadud intressid ja dividendid. Kulud on aruandeperioodil tulude tekkimiseks vajalikud kulutused, millega kaasneb varade väärtuslik vähenemine või kohustuste suurenemine. Siia kuuluvad tootmise ja müügi kulud, varade allahindlus, põhivarade kulum, kulum valuutakursi muutusest, väljamakstud intressid ja dividendid. Peale maksude mahaarvamist kasumist jääb alles puhas kasum, mille arvelt võib välja maksta dividendi. Nii bilanss kui kasumiaruanne koostatakse tekkepõhiselt. 5 Rahavoogude aruanne Aruanne koostatakse kassapõhiselt ja seega on see ainuke aruanne mis näitab raha tegelikku liikumist. Rahaks loetakse kassas ja pangakontodel olevat raha ning pangahoiuseid. Raha ekvivalentideks on lühiajalised väga kõrge likviidsusega investeeringuid. Neid saab kiiresti realiseerida ja mille väärtuse risk on
muutes. Tarbimiselt võetavad maksud (käibemaks) mõjutavad rohkem vaesemaid elanikke. Rikkamaid inimesi mõjutavad eelkõige kapitalimaksud maks kinnisvaralt või intressidelt. Aktsiisimaksudega on võimalik mõjutada kahjulike toodete tarbimist. Lisaks tarbimisele võib maksude abil mõjutada ka majandussubjektide teisi tegevusi (maksuvabastuste andmine). Eestis kasutatakse võimalust, kus reinvesteeritud kasum on tulumaksuvaba. Kasum maksustatakse vaid juhul, kui see ettevõttest dividendina välja võetakse. Selle seadusesätte aluseks on riigi soov soodustada investeerimistegevust. Teine fiskaalpoliitika teostamise vahend on riigieelarve kulutused. Eestis on fiskaalpoliitika eesmärgiks soodsate tingimuste loomine ettevõtlus ja investeerimiskiima arenguks. Riigi sekkumine majandusse toimub järgmistel juhtudel: Kogutoodang langeb ja töötus kasvab depressioon ehk majanduslangus.
3. Ostab tooraineid tootjatelt nii madala hinnaga kui võimalik. 4. Müüb kaupu ja teenuseid kõikidele nii kõrgete hindadega kui võimalik. 5. Ei otsi turu tasakaalu vaid püüab saada müügimahu suurendamisega rohkem raha, pole kohustust toetajate huvides turgu stabiliseerida. 6. Ei taga klientidelt tooraine kokkuostu. 7. Differentseerib hindu vastavalt oma huvidele, teeb vajadusel eelistusi, tekitab ebastabiilsust. 8. Kasum jaotatakse aktsionäride vahel vastavalt aktsiate arvule. 9. Ost ja müük on terviklik tehing mingeid lisamakseid tooraine tootjale või klientidele ei tehta. 10. Äritegevus on avalik ja üldine, klientuur piiramatu. 11. Investeeringud kasseeritakse klientidelt, kahjum kaetakse aktsionäride poolt aktsiate ulatuses. 12. Aktsionäri häälte arv proportsionaalne aktsiate arvuga, aktsiate kontrollpakk otsuste vastuvõtmisel määrav. 13
nõuaks. Alles siis saab ennast kutsuda ,,ärimeheks". Kuid kas äris on kõik alatud võtted nagu petmine, valetamine ja vägivald lubatud? Äri võib defineerida kui rahategemise viisi. Müüd, ostad ja vahetad, pakud teenust või tegeled millegi illegaalsega, eesmärk on sama: tulla koju kasumiga, saada tagasi rohkem raha, kui algselt investeeritud.Väikeärimehed tegelevad väikeettevõtetega ja nende kasum ei ole märkimisväärselt suur, suurärimehed vastupidiselt tegelevad suurte ettevõtetega ja nende kasum on kordades suurem, ei saa küll nii täpselt väike- ja suurärimehe vahel piiri tõmmata, kuid võib öelda, et kaheks nad jagunevad. Äris on palju erinevaid tegevusvaldkond: kes tegeleb autode kokku ostmisega, kes tegeleb kinnisvaraga, kes aktsiatega, kes käsitööga. Kuid see, mis loeb, on sinu, kui ärimehe, käitumisviis, sinu äri ajamise meetodid. Äri saab ajada
Küsimus 1 Küsimuse tekst Ettevõtte on rentaabel, kui: Vali üks: a. tulu on piisavalt, et katta tootmis ja müügikulud b. Õige vastus puudub c. Õiged mõlemad vastused d. tulu on piisavalt, et tekiks kasum Küsimus 2 Küsimuse tekst Ettevõtte tootmise efektiivsust iseloomustavad: Vali üks: a. tootlikkuse näitajad b. kõik vastused õiged c. õige vastus puudub d. käibekordajad e. rentaablusnäitajad Küsimus 3 Küsimuse tekst Mööblivabrik ,,Standard" toodab väärispuidust mööblit. On teada järgmised normatiivsed (standard) suurused: 1) Otsematerjalid:tüki kohta 36 dm2 väärisvineeri hind 4,5 / dm2 ; 2) Otsetöö: 10 tundi oskustööd 24 tund
3) Muutuvad üldkulud: 10 tundi 15 tund 4) Püsivad üldkulud: 40000 normaalse tootmismahu 2000 tk juures ,,Standard" tootis 1500 ühikut, materjalide kogumaksumusega 250700 54500 dm2 eest . Materjalide hälve plaanitust moodustab: Vali üks: a. 5400 kokkuhoid b. 5400 ülekulu c. 2300 ülekulu d. 5450 ülekulu e. 5450 kokkuhoid Küsimus 4 Küsimuse tekst Ettevõtte on rentaabel, kui: Vali üks: a. tulu on piisavalt, et tekiks kasum b. tulu on piisavalt, et katta tootmis ja müügikulud c. Õige vastus puudub d. Õiged mõlemad vastused Küsimus 5 Küsimuse tekst Toote müügihind on 80 tk. Muutuvkulud suurenevad prognoosi kohaselt 65 -lt 67,5-le. Püsikulud suuruses 300000 ei muutu. Et säilitada vajalik kasum summas 360000 müük peab suurenema (tk.): Vali üks: a. 2800 b. 12000 c. 8000 d. 8800 e. 10800 Küsimus 6 Küsimuse tekst
a) Kumma hinna korral on kogutulu (TR=R) suurem? (5 punkti) 1 b) Mida tootja peaks tulude suurendamiseks tegema? (5 punkti) 3) Vasta küsimustele: a) Missuguse turu pika perioodi tasakaalupunktis kehtib võrdus MC= ATCmin ? (5punkti) b) Turu tasakaaluhind on 10 ja tasakaalukogus on 500. Konkurentsituru firma valmistab 5 ühikut. Mitu firmat on turul ja kui suur on iga firma kogutulu (TR=R)? (5 ounkti) c) Kogusel q1=10 on firma kasum 200. Kogusel q2=11 on firma kasum 210. Üheteistkümnenda ühiku piirkulu (MC 11) on 8. Kui suur on üheteistkümnenda ühiku piirtulu (MR11)? (5 punkti) 4) Täidke tabel (27 unkti): Q MC VC FC AVC 0 120 1 1 7 2 6 3 5 4 7
25% Pikaajalised laenukohustused 1,192 € 2.85% Muud pikaajalised võlad 759 € 1.85% Pikaajalised kohustused kokku 1,951 € 4.66% KOHUSTUSED KOKKU 17,975 € 43.83% OMAKAPITAL Aktsiakapital 15,714 € 37.51% Kohustuslik reservkapital 858 € 2.05% Realiseerimata kursivahed Jaotamata kasum 7,348 € 17.54% Emaettevõtte omanikele kuuluv kapital kokku 24,672 € 58.89% OMAKAPITAL KOKKU 25,096 € 59.90% KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU(Passiva) 41,895 € 100.00% KASUMIARUANNE 2010 Äritulud % Müügitulu 43550 82.77%
1.Firma kulud ruumide, tehnilise varustuse , kommunikatsiooniseadmete ja kontoritöötasule on päevas 1200 eurot. Ühe toote tootmiskulud on 45 eurot, toote müügihind on 75 eurot. a Leida kulufunktsioon q toote valmistamisel. C(q)=45q+1200 b Leida tulufunktsioon q toote valmistamisel. R(q)=75q c Millise q korral kulud on võrdsed tuluga? 75q=1200+45q 30q=1200 q=40 d Leida kasumi avaldis. ( q )=75 q-45 q-1200=30 q-120 0 e Leida kasum, kui on valmistatud 100 toodet.. ( 100 ) =( 30 100 ) -1200=180 0 f Kui palju tuleb toota ja müüa, et kasum oleks 2000 eurot? 2000 100 X= 111,11 toodet 1800 2. Kulude analüüsil tehti kindlaks, et püsikulud kuus on 2410 eurot ja muutuvkulu ühiku kohta 14 eurot. Leida kasumi funktsioon, kui nõudlusfunktsioon on q(p) = -2,5p +315. q(p) = -2,5p +315 2,5p=315-q p=126-0,4q
Kulutused kontrolliks, komandeeringuteks jne Vähekasutatavl, kuni kontseptsioon pole kontrollitud Võimalik krediidiandmine frantsiisivõtjale nõuab lisaressursse Kasumid tuleb jagada frantsiisivõtjaga Konfliktid frantsiisivõtjaga on sagedasemad kui firma omanduses olevate filiaalidega 3.2. Tegutseva ettevõtte ost Ostmise plussid 1. Kui tegutseb edukalt on risk väiksem ja kergem on leida krediteerijaid. 2. Kandub edasi ettevõtte hea maine. 3. Asukoha sobivus on kontrollitud. 4. Kasum tuleb kiiremini, pole stardiperioodil. 5. Tegevuse planeerimine on lihtsam, saab arvestada eelmiste perioodide tulemasutega. 6. Klientuur on välja kujunenud. 7. Olemas on vajalikud partnerid: hankijad, krediteerijad jne. 8. Sisseseade ja kauba (materjali) varud on olemas. 9. Ettevõtjaks saamine piirdub ostutehinguga. 10. Üks konkurent jääb vähemaks. 11. Olemas on väljaõpetatud kaader. 12. Teiste ostjate puudumisel võib ettevõtte müügihind olla madal. Ostmise miinused: 1
vastavusse kõik need väärtused x funktsiooni määramispiirkonnast, mille korral y=f(x) x= f-1(y) 6. Mis on püsikulu, muutuvkulu, kogukulu ja keskmine kulu? Püsikulu (TFC) - kulu, mis ei sõltu kauba tootmismahust Muutuvkulu (TVC) - kulu, mis sõltub tootmismahust Kogukulu TC(Q) = TFC + TVC - muutuvkulu ja püsikulu summa Keskmine kulu AC(Q) - kogukulu jagatud toodetud kogusega, 7. Mis on tulu, keskmine tulu, kasum ja keskmine kasum? Kogutulu R(Q) - tulu, mis saadakse toodangu müügist R(Q)=pQ Keskmine tulu AR(Q)- tulu jagatud toodetud kogusega, Kasum (Q) - summa, mille võrra tulud ületavad kulusid, (Q)=R(Q) - C(Q) [tulu-kogukulu] Keskmine kasum A(Q)- kasum jagatud toodetud kogusega, 8. Mis on tasuvuspunkt? Tasuvuspunkt on müügimaht, mille puhul tulu ja kulu on võrdsed. 9. Mis on nõudlusfunktsioon ja nõudlus, pakkumisfunktsioon ja pakkumine? Nõudlusfunktsioon - nõutav kogus Q on toote ühikuhinna p funktsioon
ETTEVÕTTE VARADE, KAPITALI STRUKTUURI JA VÕIMENDUSE ANALÜÜS PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTETE FINANTSARUANDLUSE ANDMETEL NING SAADUD TULEMUSTE INTERPRETEERIMINE Tartu 2010 Sisukord 2 Sissejuhatus Töös kogutud andmed on võetud Statistikaameti koduleheküljelt. Mainitud lehelt on võetud aruanded „Ettevõtte vara, kohustused ja omakapital – tegevusala, tööga hõivatud isikute arv“ ning „Ettevõtete tulud, kulud ja kasum – tegevusala, tööga hõivatud isikute arv“, kust on võetud andmed põllumajanduse, jahinduse ja metsamajanduse kohta ning tegevusalad kokku. Bilansid ja kasumiaruanded on koostatud aastate 1996-2008 kohta. Bilansid ja kasumiaruanded ning muud näitajad on leitud ühe ettevõtte kohta, selleks on Statistikaameti andmed läbi jagatud ettevõtete arvuga antud aastal. 3 Bilansi analüüs
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
