Turg Turuga on tegemist igal pool ja alati, kus ja millal vaid inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid Turumajandus kasutab turge ehk vabatahtlikku vahetust kui peamist tootmise organiseerimise ja kordineerimise vahendit Tooted Materiaalsed hüvitised, mida ettevõtted valmistavad, nagu arvutid, spordijalatsid, pitsa ja mootorsaag Teenused Immateriaalsed hüvitised, mida osutatakse ja turustatakse üheaegselt, nagu torulukksepatööd ja autoparandus, taksosõidud ja juukselõikus Majandusteadus defineeritakse ka tootmisressursside ja inimeste vajaduste kaudu. Sellest lähtekohast vaadatuna võime majandusteadust käsitleda kui sotsiaalteadust, mis uurib, kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavat vajadust Ressursid põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks. Ressursid on loodusvarad, inimressursid ja kapital Loodusvarad see osa looduskeskkonnast, mid...
- 100,000.00 10,000.00 26,530.50 ### 16,800.00 16,800.00 - 26,530.50 - 26,530.50 16,800.00 126,530.50 36,530.50 225 226 Eelmiste perioodide jaotamata kasum Aruandeaasta kasum/kahjum Deebet Kreedit Deebet Kreedit - 530,610.00 212,244.00 530,610.00 473,673.33 343,436.76 - 212,244.00 874,046.76 473,673.33 212,244.00 130,236.57
ETTEVÕTLUS / EKSAM 1.Ettevõtja on... ...füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning see on talle püsivaks tegevuseks. 2.Frantsiis on... ...leping frantsiisiandja ja frantsiisiõtja vahel ...õigus kasutada kellegi 3.Äriidee on idee, mille realiseerimine (ellu rakendamine) võimaldab teenida idee autorile ...raha ...kasumit ...kuulsust ...uusi väärtusi 4.Ettevõtte missioon on... ...visioon tema tulevikust ...tema roll tarbija seisukohalt ...oma eesmärkide saavutamine 5.Turundus on osategevuste kompleks, mis hõlmab ...turu uuringuid ...toote kujundamist ...müügi toetamist ...hinnapoliitikat ...turunduskanalite valikut ...tootmise korraldamist ...finantsarvestust ...müüki ...varustamist 6.Aktsiaseltsi juhtivateks organiteks on ...üldkoosolek ...nõukogu ...juhatus 7.Eestis registreeritud aktsiaseltsi juhatuse esimees peab olema... ...füüsiline isik ...juriidiline isik ...vähemalt 30 aastane ...Eesti Vabariigi kodanik...
MAJANDUSARVESTUS · Ettevõtte eesmärk on oma majandusliku tegevusega teenida kasumit. Kasumit saab teenida siis, kui kaupade järele on nõudlus. · Ettevõte teenib kasumit siis, kui tema pakkumine vastab turunõudlusele. Kui tururiski on valesti hinnatud saadakse kahjumit. · Oodatav nõudluste maht määrab ettevõtte tootmismahu ja investeeringud s.o. oma- ja võõrkapitali finantseerimise. · Kasum või kahjum on vahe turustatavate kaupade ja teenuste müügimaksumuse ning antud kaupade ja teenuste tootmiseks või ostmiseks tehtud kulutuste vahe. Majandusarvestuse funktsioonid · mõõtmine majandustehingud on tehingud, mis on rahaliselt mõõdetavad; · dokumenteeritakse, töödeldakse, rühmitatakse ja võetakse kokku; · koostatakse aruanne raamatupidamise aastaaruanne, mis koosneb haldus- ja finantsaruandest need on bilanss, kasumiaruanded ja lisad.
Pikaajalised on need kohustused, mille maksetähtaeg on üle ühe aasta. See osa arvelevõetud pikaajalistest kohustustest, mida tuleb tasuda järgneval majandusaastal, kajastatakse raamatupidamise aastaaruandes lühiajalise kohustusena. AKTSIONÄRIDE KAPITAL Seotud omakapital 22. Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses 23. Aazhio 24. Annetatud kapital 25. Ümberhindluse reserv 26. Reservid 29. Oma aktsiad või oma osad Vaba omakapital 27.Eelmiste perioodide jaotamata kasum 28. Aruandeaasta kasum (kahjum) Omakapital väljendab omanikepoolset nõudluste osa firma varade suhtes. Aktsiakapital on omanike investeering ettevõttesse. Aazio (üle/alla nominaalväärtuse) Siin näidatakse väljalastud aktsiate ja osade väljalaskehinna ning nimiväärtuse vahe (ülekurss) Bilanss, kasumiaruanne 3 Triin Muulmann
, , . - , . . RTJ10 , . , : , , , , , , . ( , ), . , , , . . : D Ostjatelt laekumata arved K Ostetud kaubad müügiks K Arvestatud käibemaks : 20 D Pank K Ostjatelt laekumata arved , : Realiseeritud ja realiseerima kasum valuutakursi muutustest ( ostjad, hankijad) Kasum oma materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist ja likvideerimisest Trahvitulud Viivised ostjate arvetelt Eelmiste aastate tulu Muud äritulud , : Finantstulud tütarettevõtete aktsiatelt ja osakutelt Finantstulud siduettevõtete aktsiatelt ja osakutelt Finantstulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt Kasum valuutakursi muutustest Muud intressi- ja finantstulud
Muud nõuded ja ettemaksud Varud Pikaajalised laenud Muud pikad kohustused Pikaajalised finantsinvesteeringud OMAKAPITAL Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara Omakapital Omakapital- aktsiaseltsis või osaühingus · Aktsia(osa)kapitali nimiväärtus, · Aazio, · Annetatud kapital, · Ümberhindluse reserv, · Reservid: kohustuslik, muu reserv, · Eelmiste perioodide kasum (kahjum) · Oma aktsiad(osa) (miinus) Omakapital TÄISÜHINGUS FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA ETTEVÕTE (tekkepõhine raamatupidamine) Osanike omakapital aruandeaasta alguses Ettevõtte omakapital aruandeaasta alguses Ümberhindluse reserv,
Eelisaktsiad (Preferred stock) (5%, nimiväärtus 10 $ , lubatud emiteerida 50 000 tk, emiteeritud 0 tk) Lihtaktsiad (Common stock) (nimiväärtus 2 $, lubatud emiteerida 100 000 tk, emiteeritud ja käibel 10 000 tk) Aazio - lihtaktsiad (Paid in capital in excess of par - common) Aktsiakapital kokku (Total paid-in capital) Jaotamata kasum / kahjum (Retained earnings / deficit) Omakapital kokku (Total Stockholders' equity) VASTUSED ÕPIKU KÜSIMUSTELE 1. 5% on emiteeritud, ülejäänud mitte. 1000 aktsia pealt makstakse 5000 dividende 2. 5$ 3. Jah, sest lihtaktsiate müügist tekkis aazio 30000 $ väärtuses 4. Päevaraamat Majandustehing / kontod
Eesti- ja välismajanduse uudis Eesti majandusuudis Finantsettevõtted teenisid II kvartalis Eestis kasumit 7,8 miljonit eurot, mida on 45 protsenti vähem kui mullu samal ajal, näitavad statistikaameti eile avaldatud andmed. Viimati oli finantsettevõtete II kvartali kasum madalam kui tänavu 2005. aastal, mil see ulatus 6,7 miljoni euroni. 2003. aastal oli nende kasum aga koguni 50,6 miljonit. Teise kvartali kasum 2011/2010/2005 16 14 12 10 Miljonit eurot 8 6 4 2 0 2011 2010 2005 2003 aasta II kvartali kasum oli kõige aegade suurim 50,6 miljonit eurot 25 20 15 Miljonit eurot 10 5 0 1 kvartal 2 kvartal 3 kvartal 4 kvartal Välismajanduse uudis USA aktsiaturud tammusid paigal USA aktsiaturud olid teisipäeval stabiilsed, investorid ootavad USA
Aktiva kokku 555284 Passiva Lühiajalised kohustused Lühiajaline pangalaen 3000 Lühiajaline laen omanikult 196646 Kokku 199646 Võlad ja ettemaksed Võlad Eesti tarnijatele 7494 Kokku 7494 Kohustused kokku 207140 Omakapital Kohustuslik reservkapital 4000 Aruande aasta kasum 27916 aktsiakapital 40000 Eelmiste perioodide jaot.kasum 276229 Kokku 348145 Passiva kokku 555285 Kasumiaruanne Müügitulu Maksuvaba müügitulu 43036 Kaupade müük EL 158060 Teenuse Müük EL 98098 Ümardused müügil 2
väheväärtusliku põhivara kulu 8928 Muud ärikulud pangateenustekulu 463 muud tegevuskulud 654 Kulud kokku 341757 Ärikasum (-kahjum) -50702 Finantstulud ja -kulud Panga intressid 63008 Kasum valuutakursi muut. Laenulepingust 6840 Realiseeritud kasum valuuta kursist 8770 Kokku finantstulud ja -kulud 78618 Aruandeaasta kasum(kahjum) 27916 Aktiva Käibevara Raha Kassa 89 Kassa SEK 304 Swedbank 8995 Swedbank SEK 6720 Kokku 16108 Nõuded ja ettemaksed Ostjate laekumata arved 403335
1. Tasakaaluhinnaks nimetatakse hinda, mille korral a) tulu võrdub 0-ga, b) keskmine kulu võrdub tuluga c) nõutav kogus on võrdne pakutava kogusega d) keskmine kasum võrdub toote hinnaga. 2. Kui Q ( p ) on pakkumisfunktsioon, siis müügihinna p suurenemisel a) pakutav kogus Q kahaneb, b) pakutav kogus Q kasvab, c) tootmiskulud suurenevad, d) püsikulu suureneb. 3. Olgu Q D ( p ) 100 2 p nõudlusfunktsioon ja QS ( p ) 4 p 5 0 pakkumis- funktsioon. Siis hinna p 25 korral a) Nõudlus ületab pakkumise b) Pakkumine ületab nõudlust c) Nõudlus ja pakkumine ühtivad
HINNA TÄHENDUS Olemus ja tähtsus Hind Hind on toote väärtus rahas väljendatuna, summa, mille eest ollakse valmis ostma või müüma. Vahetuskaup ehk bartertehingut nõutakse mingi toote vastu ja sel juhul on tegemist mitterahalise vahetusega. Hinna mõju firmale Hinnast oleneb kogutulem ja kasum. Kasumivõrrand: Kasum = Kogutulem Kogukulud Kasum = (hind x müügikogus) Kogukulud Hind tasakaalustab tootmisressursside nõudmise ja pakkumise ning tootmise tulemused. Hind on turundusmeetmestiku koostisosa, ainuke, millel on otsene mõju firma kasumile. Hinna roll on esmatähtis, kui temast algab meetmestiku kujundamine. Hinna roll on teisejärguline, kui kehtestatakse muudest meetmetest lähtuvalt (nt. intensiivsest turustamisest hinnaalandused, tippkvaliteediga kõrge hind).
Pikaajalised laenukohustused Pensionieraldised Omakapital Osakapital = omakapital Vähemusosalus Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum( kahjum) Aastaaruande kasum( kahjum) Omakapital ( nt aastaaruande kasum). Omakapital Deebetis= kajastatakse vähenenmine Kreedit = omakapitali suurenemine PASSIVA KOHUSTUSED 1) Lühiajalised 2) Pikaajalised OMAKAPITAL 1) Omanike sissemakstud kapital 2) Jaotamata kasum 3) Reservid SALDO ON ALATI KREEDIT POOLEL BILANSISKEEM AKTIVA (varad) Käibevara Raha Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud
Pikaajalised laenukohustused Pensionieraldised Omakapital Osakapital = omakapital Vähemusosalus Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum( kahjum) Aastaaruande kasum( kahjum) Omakapital ( nt aastaaruande kasum). Omakapital Deebetis= kajastatakse vähenenmine Kreedit = omakapitali suurenemine PASSIVA KOHUSTUSED 1) Lühiajalised 2) Pikaajalised OMAKAPITAL 1) Omanike sissemakstud kapital 2) Jaotamata kasum 3) Reservid SALDO ON ALATI KREEDIT POOLEL BILANSISKEEM AKTIVA (varad) Käibevara Raha Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud
Muud tulevaste perioodide ettemakstud tulud 22262 PIKAAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 31895 KOHUSTUSED KOKKU OMAKAPITAL Aktsiakapitali nimiväärtuses 155200 Ülekurss 75992 Reservid Kohustuslik reservkapital 15520 Muud reservid 906 Eelmiste perioodide jaotamta kasum 712652 Eelmiste perioodide jaotamata kasum maagaasitorustike ümberhindlusest 691635 Aruandeaasta kasum 188538 OMAKAPITAL KOKKU 1840443 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 31.12.2009 84 724 455 529 -21 848 433 681 237 1 281 597 824 2 318 133 600 275 1 120 198 900 2 262 421 223 411 2306
Aruandeaasta kasum ? Autode kasutusrendi kulu 7 621 Autode kütuse kulu 5 590 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 46 985 Elektri kulu 2 682 Ettemakstud rent 13 692 Intressikulud 7 687 Isiku tulumaksu võlg 2 390 IT teenuste kulu 3 034 Kantseleikulud, postikulu 1 834 Kogumispensioni makse võlg 114 Kohustuslik reservkapital 4 800
Ülesanne 2 Firma toodab kahte tüüpi heinapallide kiletajaid K1 ja K2. Kiletaja K2 valmistamine nõuab kaks korda rohkem tööd kui kiletaja K1 valmistamine. Firmal on tööjõudu maksimaalselt 2000 kiletaja tootmiseks. Materjali kogus võimaldab kokku toota mitte rohkem kui 1500 kiletajat. Kiletaja K1 nõudlus ei ületa 1200 masinat. Kiletaja K2 müügimaht ei ole suurem kui 600 masinat. Kui palju erinevat tüüp kiletajaid peab firma tootma, et kasum kujuneks suurimaks, kui kiletaja K1 tootmisest saadav kasum on 90 eurot ja kiletaja K2 tootmisest 105 eurot? 1. Püstitada lineaarse planeerimise ülesanne põhikujul: a) tundmatud x1-kiletaja K1 partiide arv x2-kiletaja K2 partiide arv b) kitsendused tööaeg x1+2x2<=2000 Max -põhikuju materjal x1+x2<=1500 nõudlus x1<=1200 x1 +2X2 <= 2000
Ülesanne 2 Firma toodab kahte tüüpi heinapallide kiletajaid K1 ja K2. Kiletaja K2 valmistamine nõuab kaks korda rohkem tööd kui kiletaja K1 valmistamine. Firmal on tööjõudu maksimaalselt 2000 kiletaja tootmiseks. Materjali kogus võimaldab kokku toota mitte rohkem kui 1500 kiletajat. Kiletaja K1 nõudlus ei ületa 1200 masinat. Kiletaja K2 müügimaht ei ole suurem kui 600 masinat. Kui palju erinevat tüüp kiletajaid peab firma tootma, et kasum kujuneks suurimaks, kui kiletaja K1 tootmisest saadav kasum on 90 eurot ja kiletaja K2 tootmisest 105 eurot? 1. Püstitada lineaarse planeerimise ülesanne põhikujul: a) tundmatud x1-kiletaja K1 partiide arv x2-kiletaja K2 partiide arv b) kitsendused tööaeg x1+2x2<=2000 Max -põhikuju materjal x1+x2<=1500 nõudlus x1<=1200 x1 +2X2 <= 2000
1, Korrektsed finantsprognoosid sh investeeringute prognoos! Kõik arvutused 2 aasta kohta Periood vähemalt 2 aastat 1. Kulude eristus 2. –Muutuvkulud 3. Püsikulud 2. Piirkasum (Müügitulu –muutuvklud ) 3. Piirkasumi tase (Piirkasum/müügitulu) 4. Müügitulu tasuvuspunkt (püsikulud / piirkasumi tase ) 5-Ärirentaablus (Ärikasum/müügitulu ) 6. EBITDA ja ärikasumi rahasiduvus (EBITDA/Ärikasum) 7.Maksevõime (QR või CR) 8. ROE Omakapitali tootlus, kasum majandustegevuses Aruandeaasta kasum / omakapital 9.ROA Varade tootlus, Aruandeaasta kasum/ Varadega 10. Tootikkuse näitajad (Töö, vara, põhivara jne tootlikus. 11. Kapitali struktuuri suhtarvud. 12. Tundlikkuse analuus
mida oleks saanud nende teistsugusel kasutamisel. Kasutades enese resursse loobub tulust mille oleks saanud väljerentimisel. Kaudsed kulud ei kajastu raamatupidamises. Otsesed kulud kajastuvad raamatupidamises. Raamatupidamislik ehk arvestuslik kasum = kogutulu otsesed kulud Normaalkasum on firmal siis, kui arvestuslik kasum on vähemalt nii suur, et katab ära kaudsed kulud. Majanduskasum on arvestusliku kasumi osa, mis ületab normaalkasumi. Majanduskasu = kogutulu otsesed kulud kaudsed kulud Majanduskasum = 0 firma on konkurentsis Majanduskasum > 0 peaks tegutsema just nimelt antud tootmisalal (harus). 2. Püsi-, muutuv- ja piirkulu Püsikulud (fixed cost, FC) ei muutu lühiperioodil, tulenevad püsiressursist.
· Palgakulu 413 000 · Käibemaksu ettemaks 159 500 · Pangakontod 14 700 · Aktsiakapital 400 000 · Ostetud kaubad müügiks 123 500 · Muu äritulud 12 000 · Ettemaksed hankijatele 56 000 · Eelmiste perioodide jaotamata kasum 43 700 AKTIVA PASSIVA Tootmisseadmed 340 000 Võlad hankijatele 250 000 Intressitulu 16 000 Palgakulu 413 000 Ei käi bilanssi! Ei käi bilanssi! Käibemaksu ettemaks 159 500 Aktsiakapital 400 000 Pangakontod 14 700 Eelm. Per. jaotamata kasum 43 700 Ostetud kaubad müügiks 123 500
Oletagem, et meil on tegemist ettevõttega, mis toodab igapäevast toidukaupa ja mille ühe kuu tegevuse kohta on teada järgmist: Püsivkulud on 15 000,00 krooni Muutuvkulud on 5,50 krooni Toote väljamüügi hind ettevõttest 10,00 krooni Müügikäive 1 kuus 4 000,00 tk Müügilaekumine 40 000,00 krooni 1 Arvutage kasum ja kasumilävi praeguste andmete juures (Milliste valemite teadmine tuleb kasuks) Kasumiläve punkt (ühikutes) = püsikulud/(hind- ühiku muutuvkulud) 15000/(10-5,5)= 3333,33 tk Kasum =(Käive* jääktulumäär)- püsikulud Jääktulumäär= (ühiku hind - üh muutuvkulud)/ühiku hind = 0,45 40 000* 0, 45 15000 = 3000,00 kr on kasum
Valemid saak ilma väetamata mullal ja - saagi võrrandi kordajad x- väetise kogus saame suurima saagi. X maj= Väetise kogus millest saadakse kõige suurem kasum enamsaak =x maj- saak mis aadud väetiste arvelt Saak väetamata mullalt y=(-2,1+0,38*boniteet)*100=... st/ha Kogusaak enamsaak+saak väetamata mullalt=... Kogusaagi võrrand Y=x-+a0 Tulu Kogusaak*vilja myygi hind Kulu kogusaak*Ch+Co+Cf*x maj Kasum Tulu-Kulu=kasum Kg omahind kulu-kogusaak= omahind Rt= =..% tootmise tasuvus. Keskmine saaks = kg/N toiteelemendi kohta Xagr== kg/a näitab väetise kogust millega saame suurima saagi Ch kg kuivatus ja koristus kulu Co täiendavad kulud
käibevara allahindlus 0 Muud ärikulud 0 ÄRIKULUD KOKKU 0 ÄRIKASUM (-KAHJUM) 0 FINANTSTULUD 0 finantstulud tütarettevõtete aktsiatelt ja osadelt 0 kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum tütarettevõttelt 0 finantstulud sidusettevõtete aktsiatelt ja osadelt 0 kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum sidusettevõttelt 0 finantstulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt 0 kasum valuutakursi muutusest 0 muud intressi- ja finantstulud 0 FINANTSKULUD 0
Lisaks otsesele enamusosalusele ja vähemusosalusele ehk investeeringule võib emaettevõte omada osalust teises ettevõttes ka kaudselt. Kaudne osalus 1) Emaettevõte omab firmat läbi teise ettevõtte (läbi ühe või mitme tütarettevõtte). Näiteks: Emafirmal A on 90%-line osalus tütarfirmas B, kes omakorda omab 80%-list osalust tütre (tütar) firmas C. Seega on firmal A otsene osalus firmas B 90% ja 72%-line (90% x 80%) kaudne osalus firmas C. Järelikult peab konsolideeritud kasum koosnema firma A enda tehingutest teenitud kasumist ja 72% firma C kasumist (vastavalt firmade B ja C iseseisvatele tehingutele) (Joonis 4). A 72% 90% 80% B C 10 Joonis 4. Kaudne osalus
Minu firma Konkurendi firma Müügikogus 960 000 000 tk Müügikogus 1 296 000 000 tk Turuosa hetkel 40% Turuosa hetkel 60% Püsikulud 500 000 000.- Püsikulud 500 000 000.- Muutuvkulu 500.-/tk Muutuvkulu 400.-/tk Kulu 1 toote kohta 1 125.- Kulu 1 toote kohta 817.- Kogukulu 900 000 000.- Kogukulu 980 000 000.- Kasum 60 000 000.- Kasum 316 000 000.- Langetasin müügihinda 50.- võrra igas etapis. Ainukeseks positiivseks tulemuseks oli turuosa kasv 4% võrra. Alljärgnevatel joonistel on näha, et kõik ülejäänud näitajad muutuvad ebasoodsamas suuna nii minu, kui ka konkurendi jaoks. Suurema turuosa tõttu suudab konkurent sõja edukamalt üle elada ning ka mõnevõrra madalama hinnaga müües kasumit säilitada.
Muutuv ja püsikulud Selle definitsioon taandub hulgale. Kui on nt. 10 seelikud on üks kulu, kui 100 siis rohkem. muutuvkulud muutuvad koos mahuga Ettevõte kulud : tööjõu kulu(püsikulu), materjali kulu, rendikulu(püsikulu), iga seelik(muutuv kulu) ning kui lepingus on kirjas kindel summa(püsikulu) Elektrikulu(segakulu) Teatud aja vahemikus loetakse kulusid püsikuludeks. Kasum on suurem, kui kliente on rohkem, sest püsikulud on samad alati. Kasum ei võrdu tuluga. Kasum võrdub tuluga siis kui kulusid ei ole. Kasum ei võrdu raha. Nt. kinnisvara maksis 50000eurot , aastate pärast maksab see 80000eurot. 30000 on tuli, milles saab plussiks kasumisse, kuid raha päriselt ei eksisteeri. Püsiv ja muutuvkulu ei saa konkreetselt arvutada. et jõuda kasumisse 0 = Tulud - Püsikulud - Muutuvkulud Kasum 0 = TULUxInimeste arv - püsikulud - muutuvkulud x inimeste arv AUDIITORIKONTROLL (Vara, tulu, inimeste arv)
Full cost = Variable costs + Fixed costs • Tegevuskasum = Müügitulu–Kogu (tegevus)kulud • Netokasum = Tegevuskasum – Tulumaksud Net profit = Operating profit – Income taxes For use with Management Accounting for Business 5e By Colin Drury 1408060280 © 2013 Cengage Learning Lineaarne kulu-maht-kasum (KMK) mudel 1. Eeldatakse, et muutuvkulu ja müügihind ühiku kohta on konstantsed. 2. Tegemist ainult ühe tasuvuspunktiga, kasum kasvab müügimahu kasvades. 3. Ei eeldata, et väljendatakse korrektset kulude-mahu-kasumi seost üle erinevate müügimahtude. Eesmärk on anda objektiivne informatsioon kulude ja müügitulu käitumise kohta ainult toodangumahtude olulisuse vahemikus. Püsikulude käitumine 1. Lühiajalises perspektiivis ettevõte eeldab, et toodang on vahemikus Q1 ja Q2 ja sellisel juhul on püsivad kulud tasemel 0X. 2
0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 33,00 0,00 0,00 10 000,00 Omakapital Omakapital Omakapital Joosvad tulud Materjalide Materjali kulu Jooksvad kulud Osakapital Eelmise perioodi kasum Aruandeaasta kasum müük PASSIVA PASSIVA PASSIVA TULU TULU KULU KULU Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit
Muud ärikulud 30700 1600*12+9000+2500 Ärikasum (-kahjum) 165236 Finantstulud ja –kulud Finantstulud ja –kulud investeeringuilt tütarettevõtetesse Finantstulud ja –kulud investeeringuilt sidusettevõtetesse Finantstulud ja –kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt Intressikulud 5700 15% 38000-st Kasum (kahjum) valuutakursi muutustest Muud finantstulud ja –kulud Kokku finantskulud ja-tulud 5700 Kasum (kahjum) enne 159536 165236 - 5700 tulumaksustamist Tulumaks Aruande aasta kasum (kahjum) 159536 Sh Emaettevõtte omanike osa kasumist (kahjumist) Vähemusomanike osa kasumist (kahjumist)
Äriplaan 3 Äriidee 3 Lähteandmed Lühikirjeldus, investeeringud ja oodatavad tulemused 4 Ettevõtte ülevaavaade 5 Keskkonnaalane aspekt 5 Juhtkond 5-6 Bilanss I tootmistsükli algul 7 Kasumiaruanne 7 Jaotamata kasum 7 Bilanss I tootmistsükli lõpul 8 Bilanss II tootmistsükli algul 8 Teenused, hind 9 Turustamine 9 Projekti iseloomustus 10 Riskid 10Äriplaan Moeateljee tegevuse alustamine Ettevõte moeateljee Re-use-me Aadress Rävala Puiestee 9, Tallinn 10185
Püsivkulud: 300 + 80 + 400 + 120 = 900 Piirkasum ja ärikasum: 7 x 420 4 x 420 = 1 260 1260 900 = 360 Sihtkasum: 900 + 1 000 / 7 4 = 633,33 kg Piirkasumimäär: 1260 / 2940 = 0,428571428 900 + 1 000 / 0,428571428 = 4433,33 kui ümardada: 900 + 1 000 /0,43 = 4418,60 Tasuvuspunkt aastas: 12 x 900 / 7 4 = 3 600 kg (kuus 300 kg) 12 x 900 / 0,428571428 = 25 200 Ärikasumi muutus: 200 x 0,428571428 = 85,71 uus kasum: 360 + 85,71 = 445,71 Muutuvkulud peale hinnatõusu: 2,75 + 1,605 = 4,355 Uus müügihind: X x 420 4,355 x 420 900 = 360 X = 7,355 ehk siis müügihinda võiks tõusta 0,36 Ülesanne 5 Ettevõte tootis raamaturiiuleid, mida müüdi aastas 150 tk hinnaga 70/tk. Kulud aasta kohta olid: - puitmaterjal 2000 - lakk, kruvid 500 - töötasu 1500
a. järgmine (eurodes): Varad Kohustused ja omakapital Raha 250 000 Kreditoorne võlgnevus 850 000 Debitoorne võlgnevus 760 000 Lühiajaline laen 550 000 Tootmisvarud 860 000 Kokku käibevara 1 870 000 Kokku lühiajalised kohustused 1 400 000 Põhivara 1 730 000 Pikaajalised kohustused 800 000 Lihtaktsiad 600 000 Akumuleeritud kasum 800 000 Kokku aktiva 3 600 000 Kokku passiva 3 600 000 Finantsdirektor tahab laenata 500 000 eurot, mida planeeritakse kasutada järgmiselt: 1. 100 000 eurot kreditoorse võlgnevuse vähendamiseks; 2. 75 000 eurot lühiajalise laenu kustutamiseks; 3. 175 000 eurot masinapargi täiendamiseks; 4. 80 000 eurot tootmisvarude suurendamiseks; 5. 70 000 eurot rahajäägi suurendamiseks. Laen tuleb tagastada 20 aasta jooksul iga-aastaste intressidega.
Aktiva kokku 738 891 PASSIVA KOHUSTUSED võlg tarnijatele 29 254 võlg töövõtjatele 25 050 käibemaksu võlg 37 346 pensionikindlustus võlg 188 sotsiaalmaksu võlg 8 448 tulumaksu võlg 5 221 töötuskindlustus võlg 384 Kohustused kokku 105 891 OMAKAPITAL eelmiste perioodide jaotamata kasum 53 000 aruandeperioodi kasum 186 500 osakapital 393 500 Omakapital kokku 633 000 Passiva kokku 738 891
Transporditeaduskond Õpperühm: AT52/62 Üliõpilane: Algbilanss AKTIVA PASSIVA Kassa 8500 Kreeditorid 195000 Arveldusarve 215000 Maksuvõlad 115000 Põhivara 2055000 Aktsiakapital 1903000 Materjalivarud 340000 Kasum 225000 Deebitorid 165000 Pangalaen 345500 KOKKU 2783500 KOKKU 2783500 Päevaraamat Konto jrk. nr Tekst Konto deebet kreedit Summa
IMMATERIAALNE PÕHIVARA 1. Patendid, litsensid 95 PIKAAJALISED KOHUSTUSED 1.Pangalaen SEB 21000 OMAKAPITAL 1.Aktsiakapital 30000 2.Eelmiste perioodide kasum 3780 3.Aruandeaasta kasum (2010) 2157 AKTIVA KOKKU 67737 PASSIVA KOKKU 67737 Bilanss seisuga 01.02.2011 AKTIVA 01.02.2011 PASSIVA 01.02.2011 KÄIBEVARAD LÜHIAJALISED KOHUSTUSED RAHA VÕLAKOHUSTUSED 1
Laenukohustused 2 600 2 300 Võlad ja ettemaksed 10 518 10 487 Lühiajalised kohustused kokku 13 118 12 787 Pikaajalised laenukohustused 14 050 14 350 Aktsiakapital 100 000 100 000 Kohustuslik reservkapital 16 150 16 050 Jaotamata kasum 4 548 4 648 Aruandeaasta kasum 95 567 110 704 Omakapital kokku 216 265 231 402 Passiva kokku 243 433 258 539 Muutuse kirjeldus Deebet Kreedit 1. 20 USD = 20 EUR on bilansis Kulud - 4 Raha - 4 kajastatud, bilansipäeva kursi järgi 20 USD
- 400.- Jääktulu ühiku kohta 160.- 240.- (müügihind-muutuvkulu) Jääktulumäär (kaks kohta peale koma) 0,64 0,60 ühiku jääktulu / ühiku müügihind Püsikulud kokku 120 000.- 270 000.- Tasuvuspunkt toodanguühikutes 750 1125 püsikulud / ühiku jääktulu Tasuvuspunkt rahas 187 500.- 450 000.- püsikulud / jääktulu määr Soovitav kasum (I) 200 000.- 300 000.- Soovitud kasumile vastav müügimaht (püsikulud + soovitav kasum) / toodanguühikutes 2000 2375 ühiku jääktulu Eeldatav käive rahas 500 000.- 950 000.- Ohutusvaru määr (3 kohta peale (eeldatac käive - tasakaalupunkti koma) 0,625 0,526 käive) / eeldatav käive Ohutusvaru rahas Ohutusvaru toodanguühikutes
müüja müüb futuuri alusvara ning tekitab tehinguga endale "lühikese" positsiooni. Lihtsustatult öeldes on futuuri ostja kohustatud ostma alusvara tulevikus kindlaks määratud hinnaga. Nii kaotused kui ka võidud on selle instrumendi puhul piiramatud. Positsiooni soetamiseks peab futuuri ostjal või müüjal olema kontol piisavalt tagatist. Futuurid hinnatakse päeva lõpul positsioonis vastavalt turuväärtusele ümber ning kontole kantakse päeva jooksul tekkinud kasum või võetakse kontolt maha päeva jooksul tekkinud kahjum. Enimlevinud on indeksfutuurid, näiteks Nasdaq 100 liikumist järgiv futuur NQ ning S&P 500 indeksi liikumist järgivad futuurid SP ja ES. Siin on kaubaks indeksi väärtus punktides ehk investor eeldab, et tulevikus on indeks tõusnud loodetud tasemele. Lisaks indeksfutuuridele on võimalik kaubelda aktsiahindu järgivate futuuridega (single stock futures - SSF), nagu näiteks Nokia aktsia futuur NOA3
kingapood lihapood jahu Winston hapukoor hapukoor kaerahelbed kaerahelbed kohv Võsu pood Rimi Krooni Selver Pudupood Gea pood Ly pood Konsum Turutare kingapood lihapood Toode ühik Hind kogus hind kokku jõuluhind kasum jõulukasum piim l 14,85 kr 234 3 474,90 kr 3 405,40 kr 1 158,30 kr 1 088,80 kr leib kg 20,85 kr 65 1 355,25 kr 1 328,15 kr 451,75 kr 424,65 kr sai kg 10,50 kr 90 945,00 kr 926,10 kr 315,00 kr 296,10 kr munad tk 18,00 kr 34 612,00 kr 599,76 kr 204,00 kr 191,76 kr või tk 28,50 kr 157 4 474,50 kr 4 385,01 kr 1 491,50 kr 1 402,01 kr
12/31/2010 Bilanss Käibevara Kassa ja pangakontod 0 Nõuded 6,252,378,033 Investeeringud sidusettevõtesse 6,569,326 Laenud 80,750,934 Immateriaalne põhivara 2,003,922 Materiaalne põhivara 2,662,712 Viitlaekumised ja ettemaksed tulevaste perioodide kulud 403,798 Muu vara 0 Aktiva varad kokku ### PASSIVA KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Võlgnevus 5,666,151,243 Viivõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud 67,747,0...
ETTEVÕTTE TULUD JA KULUD · Raha, mis ettevõttele hüviste müügist laekub, on tulu. · Raha, mis ettevõte peab hüviste tootmise ja müümisega seoses välja maksma, on ettevõtte kulu. · Tegevuse planeerimisel peab kõigepealt võrdlema oodatavaid tulusid ehk sissetulekuid nende saamiseks tehtavate kulutustega. Kui tulud kuludest suuremad, tekib ettevõtte kasum, kui vastupidi, siis ei ole see projekt vastuvõetav. · Ettevõtte hindamisel on oluline alternatiivkulude hindamine. · Alternatiivkuludena käsitletakse kulu, mis jääb ühele tegevusele pühendumisel teistest tegevustest saamata. · Ettevõtte kasumite võrdlemisel on oluline hinnata ka kalkulatoorseid kulusid (arvestuslikke kulusid), need on kulud, mida konkreetses ettevõttes ei teki, kuid mis igas sarnases ettevõttes tavaliselt peaks tekkima.
Padjapoe ,,Kodu kauniks" äriplaan Tulud Kulud Starsikapital 40000 Ruumi rent 1250 Oma finantseering 1000 Vee kulu 400 Realiseerimine kuus 68125 Elektri kulu 350 Küttekulu 1000 Telefoni kulu 200 Internett 110 Sisustus 10000 Pakkepaber 5000 Saatekulu 264 Patjade ost 51250 Transport 1000 Kokku tulud 109125 Kokku kulud 70824 K...
Tulu 40000 42500 45000 47000 50000 44900 Kulu 23000 22000 22000 22000 23000 22400 Kasum 17000 20500 23000 25000 27000 22500 Tulud* on üldine sissetulek (kasum). Püsikulud* on kommunaalteenused, palgad, kontorikulud, reklaam, müügikulud. Tulu - on kogu rahaline sissetulek. Kasum = tulu - kulu. Mina eeldan, et 5 aasta jooksul mul töötavad 4 inimest: Klienditeenindaja(2); Müügiesindaja; Raamatupidaja. KLENDITEENINDAJA MÜÜGIESINDAJA RAAMATUPIDAJA Tuleb välja, et brutopalgad kokku on 2535 EUR. Esimene aasta Teine aasta Kolmas aasta Neljas aasta Viies aasta KESKMINE 5 AASTA
Pikaajaline kapitalirendi kohustus 32 910 Pikaajalised kohustused kokku 132 910 Kohustused kokku 310 439 Omakapital Aktsiakapital 406 000 Ülekurss 79 100 Kohustuslik reserv 40 000 Jaotamata kasum 14 000 Aruandeaasta kasum 200 766 Omakapital kokku 739 866 PASSIVA KOKKU 1 050 305 31.12.2009 KASUMIARUANNE Skeem 1 Müügitulu 504 000 Kauba, tooraine ja materjalik kulu -196 300 5 000 Muu tegevus kulu -19 004
reservid omakapitalisisese tehinguna ja ei mõjuta aruandeperioodi kasumiaruannet. Eelmiste perioodide Eelmiste perioodide Akumuleeritud kasumite Muudatused jaotamata kasum (kahjum) akumuleeritud kasum/kahjum, summa miinus arvestus- mida ei ole dividendidena ärakasutatud summad. põhimõtetes ja jaotatud ega ettevõtte poolt Jaotamata vigade muul eesmärgil kasutatud (näit. kasumit/kahjumit võivad korrigeerimine
• kaubavarude loomise kulud, kui ettevõte tegeleb kaubandusega; • kindlustuskulud; • ruumide remondikulud; • kodulehekülje valmistamise kulud; • personali värbamise kulud; • palgakulud (koos maksudega!) kuni positiivse rahavoo tekkimiseni. Mu ettevõtte hakkab kasumit saama, kui on täidetud järgmised punktid: Dokumentid on valmis sätitud. Kontor on korda tehtud. Tooted on saadaval ja tootmisetsükkel ei lõpe. Loodetavasti esimene kasum saan 60 päeva jooksul, pärast firma sättimist. Rahaline prognoos Algkapitaliks oleks 12.000 EUR. Iga aastaga loodetavasti kogu tulu kasvab, kuigi püsikulud kas jäävad samale tasandile või üldse langevad.( See võib olla seotud sellega, et iga aasta ei pea kapitalremondi tegema jne) Esimene aasta Teine aasta Kolmas aasta Neljas aasta Viies aasta (EUR) (EUR) (EUR) (EUR) (EUR)
amortisatsioonina või kohustuste tekkimisena, mille tulemusena omakapital väheneb, välja arvatud omakapitali arvel omanikele tehtud väljamaksed. (SME IFRS 2.23). · Kulud tähendavad ühe või mitme ressursi kulutusi, mõõdetuna koguselises või rahalises vääringus. 5 Kulud kasumiaruandes Kasumiaruanne skeem 1 · Müügitulu · Muud äritulud · Põllumajandusliku toodangu varude jääkide muutus · Kasum (kahjum) bioloogilistelt varadelt · Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus · Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel · Kaubad, toore, materjal ja teenused · Mitmesugused tegevuskulud · Tööjõukulud · 1. palgakulu · 2. Sotsiaalmaksud 6 · Põhivara kulum ja väärtuse langus · Olulised käibevara allahindlused · Muud ärikulud
Jääktulupõhine kasumisaruanne on järgmine: 2500 ühikut Kokku Ühik % Käive 87500 35 100% Muutuvad kulud 37500 15 43% Jääktulu 50000 20 57% Püsikulud 45000 18 Kasum 5000 2 1.Ettevõtte eesmärk on teenida 25000 kasumit. Milline peaks olema: 1) Käive 2) Ettevõtte toodangu maht 2.Kui suur on kasum 100000 eurose käibe korral? 3.Ettevõte kavatseb suurendada juhtkonna palga- ja reklaamikulusid 15000 võrra. Muudatuste tulemusena eeldatakse käibe kasvu 25000 võrra. Kas muudatused on ettevõttele kasulikud? Ülesanne 3 Ettevõte müüb praegu 10000 ühikut hinnaga 285 tükk. Ühiku muutuvkulu on 185 Püsikulud moodustavad ### Vabad tootmisvõimsused on olemas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
