Kaspia meri Tekkimine Ookeanilist päritolu Umbes 10 miljonit aastat tagasi Sarmaatia meri jagunes kaheks osaks Must meri Kaspia meri Tema põhjas on ookeaniline maakoor Üldinfo Pindala Jaguneb kolmeks 374 000 km² Põhja-Kaspia Keskmine sügavus Kesk-Kaspia 209 m Lõuna-Kaspia Suurim sügavus Asub tektoonilises nõos 27 m 1025 m allpool merepinda Keskmine soolsus Veetase 11 27 m ookeanitasemest Väljavooluta allapoole Geograafiline asukoht Euraasia Piir Euroopa ja Aasia vahel Piirneb loodest Euroopaga Rannikul paiknevad riigid Aserbaidzaan Iraan Kasahstan Venemaa Türkmenistan Põhja-Kaspia Asub parasvöötmes Keskmine sügavus 4 meetrit Temperatuur talvel -8°C....
* Murded erinevad häälduse poolest, kuid erinevat murret kõnelevad inimesed mõistavad teineteist. * Nende keeles on tunda mõju dolgaanide, evengi, neetsi ja vene keelest. * Puudub kirjakeel. * 1988. aastal koostati vene kirjatähtedega 41 tähega tähestik, kuid pole andmeid, kas seda reaalselt ka kasutati. * Põhi suhtluskeeleks on vene keel ning emakeelt oskavad vähesed. Peamised elatusalad * Metsikute põhjapõtrade küttimine. * Veelindude jaht. * Karusloomajaht lõksudega. * Kalapüük. * Naised töötavad õmblustöökodades ja toodavad põhjapõdranahkseid riideid ja suveniire. Usund * Šamanistlik-animistlik usund. * Usund toetub vastastikuse ja tasakaalu ideele inimeste ja üleloomuliku ilma vahel. * Usutakse jumalatesse ja vaimudesse. * Viiakse läbi ohverdusi. * Šamaanid on nganassaanide seas vahendanud inimeste ja jumalate vahelisi suhteid sajandeid. * Tänaseks on šamaanimine Taimõri poolsaarelt peaaegu kadunud. Huvitavat * Alates 1930
transpordilaevad või –lennukid. Ookeanipüük on kallis ja tasub ennast ära vaid väga suurte mahtude korral. Töötlemine ja külmutamine laevas. Jaapan, Venemaa, Usa – ainult arenenud riigid. KALAKASVATUS: Kasvatatakse tiikides ja sumpades. Väga palju Hiinas, peamiselt forell ja lõhe. 59. analüüsib muutusi maailma kalanduses ning selgitab muutuste peamisi põhjusi; teab suuremate püügimahtudega riike; Maailmamere kalavarud vähenevad .Üldine kalapüük on suurenenud . Kalakasvatus on eriti suurenenud , 20-30 korda umbes .Viimastel aastatel püük maailmameres on vähe tõusnud. 60. selgitab kalavarude vähenemise põhjusi ja toob näiteid kalandusega seotud keskkonnaprobleemidest; Kalavarude vähenemise põhjused: ülepüük, maailmamere reostus. Mõisted: Vegetatsiooniperiood - ehk kasvuperiood ehk taimekasvuperiood ehk termiline kasvuperiood on ajaperiood, mille jooksul toimub taimede intensiivne kasv ja areng.
· 2007. a Tallinna meistrivõistlused mitmevõistluses 1. koht · Eesti meister üle Väikese Väina ujumises · 2005. a Baltimaade meistrivõistlused3. koht 100 meetri seliliujumises · 2004. a Põhjamaade juunioride meistrivõistlused3. koht 100 meetri seliliujumises ELULUGU (LÜHIDALT): Sünnipäev: 5. juuli 1988 Sünnikoht: Tallinn Kaal: 80kg Pikkus: 183.5 cm Sport: ujumine Hobid: lugemine, filmid, kalapüük Kool: Tallinna Saksa Gümnaasium 07 University of California, Berkeley Klubi: Cal Berkeley Ujumas hakkas käima 7aastaselt. Kui isa treeningrühma kuulus ka endine Eesti Ujumisliidu president Indrek Sei, ei pidanud eeskujusid kaugelt otsima ja seda rohkem tekkis soov ise kiiresti ujuda. Ujumise kõrvalt tegeles ka rattaga sõitmise, jalgja korvpallimänguga ning koolispordiga. Pärast Pekingi olümpiamänge soovis minna Ameerikasse õppima ning treenima.
Maailma kalandus ... Majandusharu, mis tegeleb kalade ja muu vee organismide püügi, töötlemise ja kasvatamisega. Mereorganismide osatähtsus kasvab pideval inimeste toidulaual. Kalaliha rasv sisaldab küllastamata rasvhappeid, mineraalsooli, väärtuslikke mikroelemente, A ja D vitamiini. 16% loomsetest valkudest saadakse kalast. ¼ kaladest tehakse: kalajahu ja õli. (loomasöödaks). Veeimetajate rasva kasutatakse keemia- ja farmaatsiatööstuses, vetikatest valmistatakse zelatiini, väetisi. Mereorganismidest ka ravimeid. Suurim püügimaht on Hiinas ja Peruus. Järgnevad Maroko, Jaapan, USA, Tsiili, Indoneesia, Venemaa, Tai, Norra Island. Kalavaesed piirkonnad Kalarikkad piirkonnad Süvaookean Madalad rannikumered, külmade hoovuste piirkonnas (lähis-ja lähispolaarvöötmes) Lähistroopilise ja polaarse avaookeani Suurte jõgede suu...
See ei ole ainult Eestis, vaid samasuguseid leide on leitud ka Lätist ja muudest lähedastest aladest. Kunda kultuuris paiknesid asulad siseveekogude ääres. Peale aastat 6500 eKr asustati ka rannik ja saared. Siseveekogud Siseveekogud, mererand Korilus Korilus Küttimine (mets) Küttimine (mets, meri) Kalapüük Kalapüük Enne 6500 eKr elati sesoonsetes külades (inimesd paiknesid ringi mingil kindlal maa-alal (reviiril)) Reviir maa-ala või territoorium, mis toitis ära kogukonna ning mille piires kogukond ümber paiknes. Peale 6500 eKr elavad inimesed aastaringsetes külades. Üks kogukond võis sisaldada umbes 40 inimest, sest kui on liiga vähe, ei suudeta ära toita ning kui liiga palju, ei suudeta ka.
neoliitikumi alguseks savinõude kasutuselevõttu. Kõige varasem neoliitiline kultuur Eesti aladel kannab nimetust Narva kultuur. Sealt pärinevad savinõude killud. Esimesed oli koonusekujulised, neid polnud võimalik maha panna, toetati kividega, et see püsiks püsti. Savikoostis ei olnud ühtlane. Lisaks savile oli seal ka kivipuru, teokarpe, rohtu jms. Savinõud on olnud ka kaunistatud. Narva kultuuris korralikud ornamendid esialgu puudusid, ilmnes sälke ja kriime. Tegevusaladeks kalapüük, küttimine, korilus. Saab rääkida aastaringsest külast. Tüüpiline kammkeraamika 4000-3000 eKr. Savinõude kuju ei muutu, kuid nime on saanud see selle järgi, kuidas savinõusid kaunistati(kammilaadsed kriipsud, sõrmedega vajutatud kohud). Savi koostis muutub ühtlasemaks. Elukohad siseveekogud, rannik. Tegevusalad korilus, kalapüük, küttimine + marginaalne põllumajandus. Kõige varasemad jäljed, et Eestis on tegeletud põllumajandusega, tulenevad kammkeraamika kultuurist
Küsimused 1. Jääaja mõju Eesti pinnamoele *Jää kandis kaasa erinevaid liiva-, kruusa- ja savimasse . *Jää kandis kaasa kivipanku , millest mandrijää lihvis lõpuks kivirahne. *Sügavamatesse orgudesse ja nõgudesse tekkisid jää sulamisel jõed ja järved. *Kagu-Eestis tekkisid kuplid ja Kesk-Eesti voored. 2. Muinasaja ajalooallikad *Kinnismuistised ( muistsed asulad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad jne.) *Rahvaluule *Endi ja naaberrahvaste kirjalikud ajalooallikad (nt: Liivimaa Hendriku kroonika.) *Muistsed tarbe- ja tööriistad, relvad ja ehted. 3. Eesti ajaloo põhietapid Muinasaeg ( 9000 a eKr- 13. saj. pKr), keskaeg (13.saj 16.saj), uusaeg (16.-20.saj), lähiajalugu (20.saj- tänapäev). 4. Kunda kultuur *korilus *kalapüük ja küttimine *elu kogukondades (30) *elati veekogude läheduses *elati onnides *tööriistad olid valmistatud puust, luust, kivist ja s...
palgatöötaja kohta 32,5%. [4] 4 2012 JA 2016 AASTA KESKMISE NETOPALGA VÕRDLUS TÖÖTAJA KOHTA ERINEVATEL TEGEVUSALADEL TEGEVUSALA NETOKUUPALK NETOKUUPALK 2012 2016 Tegevusalade keskmine 706 924 Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 604 857 Mäetööstus 898 1092 Töötlev tööstus 688 895 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga 1049 1276 varustamine Veevarustus, kanalisatsioon; jäätme- ja saastekäitlus 718 926 Ehitus 748 901
maaviljelus ngust jätkus isegi Ader rausat otsaga väljaveoks) Kaheväljasüsteemi ga põllud TEGEVUSALAD/ Küttimine ja Kasutusele võti käsitöölised kes Linnuste ümber Suutsid OSKUSED kalapüük oma soo valmistasid liivavalle vaenlastele vastu Põllundus, rauamaak, tekkisid raudesemid(kirved Loomasõnnikuga panna valmistati uued vikatid sirbid ja väetati mulda Kvaliteetsed kivikirveid, tehti põllusüsteemid, ehteid) Peideti hõbeaarded mõõgateravikud
imbuda. 6) Miks ei kasva tundras puid? Puude kasvamist takistavad madalad õhutemperatuurid, lühike kasvuperiood ja igikelts. 7) Mille poolest erineb metsatundra tundrast? 8) Milliseid maavarasid leidub tundras? Ameerikas Alaska poolsaarel ammutatakse naftat ja maagaasi, Skandinaavias, Siberis ja Põhja-Kanadas kaevandatakse metallimaake. 9) Millega tegelevad inimesed tundras? Elanike põhitegevuseks on põhjapõdrakasvatus, küttimine ja kalapüük. 10 ) Millise on peamised keskkonnaprobleemid? Puuraukude ümbruses on naftaga reostunud järved ja jõed. Asulate ümbruses vana kola ja taara 11) Mille poolest erineb Euroopa tundra P.-Ameerika tundrast? Talv on seal märksa pehmem ja lumerohkem. Sellepärast esineb Euroopa tundras igikeltsa vaid laiguti ning taimestik on rikkalikum. 12) Pingo ? Pingo on igikeltsatekkeline positiivne pinnavorm. 13) Rahvad erinevast piirkondadest Skandinaavia poolsaarel laplased ehk saamid
Sitsiilia Asukoht · Sitsiilia on Vahemeres asuv saar, Ita alia suurim saar. ·Saare pindala on 25 662 km². · Sitsiilia koordinadid on 38° N, 14° E. · Sitsiilia asub lähistroopilises kliimavöötmes · Sitsiilia suurim linn ja seega ka pealinn on Palermo Reljeef · Valdav osa saarest on mägine. · . Sitsiiliat katavad mitmed mäestikud: Alpenniinid, Hyblea kõrgendik · Siin on Euroopa tuntumad vulkaanid: Etna, Stomboli ja Vulcano · Sitsiilia kõrgeim tipp on Etna vulkaan 3350m · Rannajoon on umbes 1000 km Kliima · Sitsiilias valitseb Lähistroopiline vahemereline kliima · Seda kliimatüüpi iseloomustavad vahemerelised igihaljadmetsad ja põõsastikud. · Sitsiiliale on iseloomulik niiske ja soe talv (+10 °C) ning ...
Muraka looduskaitseala Andres Alla 10.H Asukoht Neljast lahustükist koosnev Muraka looduskaitseala asub Alutaguse madalikul Ida-Virumaal Tudulinna, Iisaku, Mäetaguse ning Maidla vallas, Tudulinnast kümmekond kilomeetrit põhja pool. Kaitseala tuumiku moodustavad raba-, siirdesoo- ja madalsooaladest koosnev Muraka soostik ning selle kirdeserva jääv Ratva raba. Eellugu ja kaitsekorraldus. Osa praeguse Muraka looduskaitseala territooriumist võeti kaitse alla juba 1938. aastal, kui kotkaste kaitseks asutati Ratva raba reservaat. 1957. aastal loodi Muraka raba botaanilis-zooloogiline keeluala. 1981 haarati kogu soostik Muraka sookaitsealasse. Oma praegustes piirides on kaitseala 1997. aastast, kui rajati neljast lahustükist koosnev Muraka looduskaitseala pindalaga 13 059 ha. Harulduste elupaik. Muraka looduskaitsealal elab mitu kaitsealust loomaliiki nin...
1849/1856 – taludepäriseksost., talude kruntiajamine, teotöö lõpp. 1863 -,vabadus liikuda Vene impeeriumis, passiseadus. 1865 -, keelati mõisnike kodukariõigus. 1866 - ,vallaseadus(mõisniku kontroll kadus valla üle.) 1868 – teotöö täielik kaotamine. 1869 – Esimene laulupidu Tartus. Talude päriseksost – Liivimaa 1860 – 70. => linakasvatus, viljakasvatus. Eestimaa 1880 – 1890 => kartulikasvatus, salakaubandus. Saaremaa 1900 – 1910.=> hülgepüük, kalapüük. Talupoja koormised 19. Saj keskel : TALUPOEG : 1) riik 2) mõis 3) vald. 1) riik => pearahamaks, nekrutovõtt, sõja ajad (küütimine, majutamine, moona andmine) 2) mõis => raha, naturaalandamid, teotöö (jalategu, rakmetagu, ajategu) . 3) vald=> vastehoolekanne ( vaestemaja, külakordakäimine), magasiait(elutamine, täitmine), kool(ehitamine, koolmeister), teed+sillad, kord(kohus, valve), Kirik( maksud, remont, pastoraat). 1. Pärisorjastamine – talupoeg on mõisniku oma 2
Orgaaniline väetis, ei kasutata mineraalväetisi, külvikordade rakendamine, GMO, loomade vaba pidamine. Milline on põllumajanduse negatiivne mõju keskkonnale? Egiptuses väheneb põllumaa, sest ülekasvatamine jne. Muldade niisutamise tõttu mullad soolduvad liialt. Uute põldude rajamisega hävitame loodusliku koosluse. Üleväetamine, muutub mulla ja saagi keemiline koostis, põhjavesi reostub. Monokultuuride kasvatamine kurnab põllumaad. KALANDUS Miks ei ole kalapüük maailmamerest viimastel aastatel enam suurenenud? Ülepüük ja reostused. Kvoot igal riigil kindel arv kala mida võib püüda ja siis müüa, toota jne. Kõige kalarikkamad maailmamere osad on ookeani äärealad, Vaikse ookeani ja Atlandi ookeani kirde- ja loodeosad. Hoovuste tõttu tuleb sinna sooja toitainerikast vett ja hapnikurikast külma vett. Mere territoorium on jagatud rannikuriikide vahel järgmiselt: Territoriaalveed, 3-12 meremiili
- Rauaaeg vanem rauaaeg (eelrooma rauaaeg, rooma rauaaeg), keskmine rauaaeg, noorem rauaaeg (viikingiaeg, hilisrauaaeg). 7. Eesti kiviaeg a) Mesoliitilised asulapaigad: · Pulli ja Kunda Lammasmägi veekogu ääres, elamuks püstkoda mille keskel tulekolle, elati 4 põlvkonda koos. · tööriistad ja tegevusalad kivist kõõvitsad, uuritsad, kivikirved. Luust ja sarvest ahing, tuur, harpuun, õngekonks. Küttimine, kalapüük ja korilus. Rändlev eluviis, koer esimene ja ainus koduloom. b) Neoliitikum: elanikke u 2000, keraamika kasutuselevõtt · Kammkeraamika kultuur savinõud ilustati kammitaolise riista abil. Paremini töödeldud tarberiistad. Matmiskultuur surnud maeti asula territooriumile koos panustega eluks teises ilmas. Kunstitase luust väikeloomade ja inimese kujukesed, millele omistati maagilist jõudu. · Nöörkeraamika kultuur nöörijäljendiga savinõud
kliimamuutused. RAHUDE KAITSE VAJALIKKUS Korallrahud tekivad soojades meredes. Need kujutavad endast meres elutsevate koloonialiste õisloomade ja teiste lubitoesega loomade või vetikate tekitatud moodustist, nn. korallehitust. Kõigi maailma merede korallrahud on koduks umbes poolele miljonile loomaliigile, sealhulgas tõenäoliselt kolmandikule kõigist kalaliikidest. Korallrahudel on suur tähtsus mitte ainult mereloomadele, vaid ka inimesele. Korallrahude läheduses käib töönduslik kalapüük. Peale selle kaitsevad korallrahud kaldaid lainete ja erosiooni eest. Paljude riikide jaoks on oluline turismist saadav tulu, mis mitmetes piirkondades areneb just tänu kaunitele veealustele korallsaartele. Näiteks Austraalia Suur Vallrahu "toob aastas sisse" umbes 50 miljonit dollarit. Korallid tunnevad end kõige paremini puhtas, madalas ning soojas merevees, kus temperatuuride erinevus pole suur, setete hulk on aga minimaalne ja hoovused võimaldavad veel sageli vahetuda.
3.4 Imetajad (hülged ja vaalad) 3.5 Kilpkonnad 4. Muud ressursid 4.1 Transpordiks 4.2 Rekreatsiooniks 4 Maailmamere ressursid jagunevad: · Taastuvad o Energia (praktiliselt taastuv) o Paljud bioloogilised ressursid · Mittetaastuvad o Nafta, gaas, merevaik 3. Bioloogilised ressursid Bioloogiliste ressursside kasutamisel etendab rõhuvat osa kalapüük (80%) ja ülejäänud organismid selgrootud, vetikad, imetajad ja roomajad kokku ca 20%. Tabelist on näha, et kalalihas on valke isegi rohkem kui Valkude osakaal % loomalihas. Tegelikkuses kasutab inimkond oma toiduks valke, mis oma rõhuvas enamuses on pärit maismaalt. Sealiha 16 Loomaliha 17
Konventsioon annab 200 meremiili ulatuses loodusvarade esmase kasutusõiguse rannikuriigile. Avameri on avatud kõigile, kuid kaluritel on püügi piirmäärad, makstakse preemiat kalapüügist loobumisel. Piiratakse ka püügipäevasid, maksustatakse kalalaevu, püügivahendeid jne. Kalapüügi vormid Avaookeani kalapüügis reguleeritakse rahvusvaheliste lepetega. On jaotatud püügipiirkondadeks, riikide vahel jaotatakse kvoodid. Kalad on harilikult hajali ning kalapüük on kulukas. Sisevetes püütakse 1/10 maailma kalast, kalad on kergemini püütavad ning suurima toitaineväärtusega. Pindala on piiratud ja kalavarud on kahanenud. 6 Kokkuvõte Kuigi Maa elanikkonna kasvu tõttu jääb põllumajanduslikku maad inimese kohta järjest vähemaks, on võimalik viljelusse võtta ka veekogud. Suurema väljapüügi korral kalaressursid looduslikult ei taastuks, sellepärast on
Nooremal pronksajal oli Eesti jagunenud kaheks regiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Rannikualalt on teada rohkesti mitut tüüpi kinnismuistseid, sisemaalt teatakse neid suht vähe. Paepealsetel rannikualadel on küllalt õhukest aga viljakad mullad, mida oli kergem harida. Toimus karjakasvatus ja maaviljelus, kasvatati lambaid , kitsi ja veiseid, vähem sigu ja hobuseid. Põllul oli nisu ja oder. Lisad andis ka küttimine ja kalapüük. Sise-Eesti oli pronksajal ilmselt hõredamini asustatud. 2).Vana Liivimaa poliitiline ülesehitus. Vana-Liivimaa koosnes pärast 1346. aastat viiest iseseivast väikeriigist. Neist suurim ja tugevaim oli Saksa Ordu Liivimaa Haru territoorium, mida valitses Riias ja hiljem Võnnus resideeriv Liivimaa meister koos ordu sõjalise valmisoleku eest vastutav maamarssali ja kohaliku võimu toestavate käsknikega. Alles 15. sajandi keskel hakkas ordu Preisimaa keskvalitsuse alt iseseisvuma
Aja jooksul muutub sektorite osakaal kogu majanduses. Primaarse sektori osakaal väheneb ja tertsiaarse sektori osatähtsus tõuseb pidevalt. MAJANDUSSEKTORID · PRIMAARSEKTOR e ESMASEKTOR · SEKUNDAARSEKTOR e TÖÖSTUS · TERTSIAARSEKTOR e TEENINDUS · JAOTA JÄRGMISED MAJANDUSTEGEVUSED RÜHMADESSE: Nafta ammutamine, finantstegevus, teraviljakasvatus, lennundus, ehitus, sideteenused, kinnisvarakonsultatsioonid, kaubandus, turism, laevaehitus, kalapüük, töötukoolitus ja ümberõpe, mööblitootmine, raamatupidamine ja audit, lillekasvatus, metsaraie, moedisain, õigusabi, autoremont, Liikluskorraldus, reklaam HÕIVE MUUTUSED · HÕIVE PÕLLUMAJANDUSES ON PIDEVALT VÄHENENUD, INFOÜHISKONNAS ON SIIN RAKENDATUD ALLA 10% TÖÖJÕUST · INDUSTRIAALÜHISKONNAS KASVAS HÕIVE TÖÖSTUSES KIIRESTI, PÕLLUMAJANDUSES VÄHENES. SUURENES TEENINDUSE OSAKAAL (KAUBANDUS, TRANSPORT, ISIKUTEENUSED)
6. Võrdle lõhe ja ahvena sigimist. 1.erinevus- lõhel on kuderänne, ahvenal see puudub. 3.sarnasust- mõlemad sigivad merevees, on kehaväline viljastumine, ei hoolitse järglaste eest 7. Võrdle ogaliku ja ahvena sigimist. 1.erinevus- ogalik hoolitseb oma järglaste eest, ahven mitte 3.sarnasust- mõlemal toimub kehaväline viljastumine, koevad mõlemad kevadel, vee temperatuur kudemisel sama. 8. Nimeta kolm tegevust, millega inimene põhjustab kalavarude vähenemist. 1. Liigne kalapüük (röövpüük) 2. Vette sattunud mürkained (õli, naftasaadused jms) 3. Asulate ja tööstuste heitvesi 9. Koosta kolm reeglit, mille järgimine aitab säilitada kalavarusid. 1. Ei tohi toimuda kalade röövpüüki 2. Väikestes veekogudes ei kasutataks mootorsõidukeid 3. Asulate ja tööstuste heitvesi ei sattuks vette ega ka mitte õli, naftat ja autot ei peataks veekogudes 10.Miks võivad kalade mari ja järglased hukkuda? 1
On hiliskevad, toomingaõied pudenevad, Leeni mängib nukkudega ja unistab. Ta näeb vanas õunaaias oma õde Kustaga suudlemas ja temas tärkab arusaamine täiskasvanute maailma suurest saladusest. Sellega seguneb kurbus käest kaduva süütu lapsepõlve pärast. Oja kaldal kohtab Leeni karjapoiss Vidrikut, kes püüab kala. Ta armub, tahab poisile kuidagi hea olla, toob talle kodust võileivagi, aga Vidrik on tähelepanematu ja jäme, teda huvitab ainult kalapüük. Leeni tunneb valu ja pettumust, toomingatest pudenevad viimased õied, maa on muutunud valgeks nagu vaiksel talveõhtul. Ta nutab ja talle tundub, nagu oleks ta äkki vanaks saanud ja elurõõm oleks ta südamest igaveseks kadunud. Iga lugu on millegi poolest õpetlik. Siinkohal astub Leeni rutaka sammu täiskasvanuks saamise poole edasi. Olles olukorras kus kunagi varem oldud pole, ei tea kuidas käituda ja mida oodata ning kaotab pea. Ühtlasi toob lugu välja paratamatust meie eludes
Kui suur on Eesti rahvastik? Eesti rahvastiku ehk elanikkonna moodustavad kõik Eesti territooriumil alaliselt elavad inimesed. Eestis elas 2004. a algul 1351 000 inimest. Ühegi riigi rahvaarv pole püsiv suurus: see suureneb iga päev sündinud laste võrra ja kahaneb surnud inimeste võrra. Rahvaarvu riigis mõjutab ka inimeste ränne ehk migratsioon. Osa inimesi lahkub Eestist alatiseks, teised leiavad siin aga endale uue elukoha. Kuidas on Eesti rahvaarv aja jooksul muutunud? Juba IX aastatuhandel eKr, s.o üsna varsti pärast mandrijää taandumist jõudsid tänasele Eesti alale esimesed asukad. Neist kaugeist aegadest on teada väikesi ajutisi küttide ja kalastajate peatuspaiku. Rahvast oli hõredalt. Elati peamiselt jõgede ja järvede ääres. Veekogusid kasutati nii toidu hankimiseks (kalapüük) kui ka metsasel ja soisel maastikul liikumiseks. Selleks kasutati puutüvest õõnestatud paate. Karjakasvatuse ja algelise põlluharimisega a...
kahekümnenda sajandi tähtsamaid ja mõjukamaid kirjanikke.Lisaks tema kuulsatele raamatutele on kuulus ka tema eluviis ja seigad eluloost. Veel tema elust Ta oli nn kadunud põlvkonna üks juhtivaid kirjanikke. Hemingway töid mõjutasid esimese maailmasõja läbi elanud inimesed, kes olid muutunud tõrjuvateks ja küünilisteks, kuid nõudlikeks emotsioonide alal ning neile vastukaaluks tavalised inimesed, kes leidsid rahuldust lihtsatest tegevustest nagu kalapüük. Surm ja vägivald oli Hemingway loomingus pidevad teemad. Hemingway huvialad Ta oli väga tugev inglise keeles, aga huvitus ka teistest õppeainetest. Ta õppis poksima, talle meeldis teisi kiusata. Hemingway kirjutas ka artikleid kooli nädalalehele. Peale kooli lõpetamist ei läinud Heminway aga kolledzisse, vaid siirdus hoopis sõjaväkke. Isa aga ei lubanud tal sõjaväkke minna ja nii otsustas Hemingway hakata töötama reporterina lehe "Kansas City Star" juures
Põllumajandus ja maakasutus Enamikul haritavast maast kasvatatakse maisi, mis annab suure osa maehhiko toiudust. Mehhiko lahe ranniku istanduste kasvatatakse ekspordiks kohvi, suhkruroogu ja puuvilla. Kuigi osa põuastest põhja aladest on puuvilja kasvatamiseks niisutatud, on enamiksealsetest maas veiserantsode käsutuses. Rannikupiirkondades on tähtsal kohal kala eriti aga koorikloomade nt homaarid ja krevetid püük. Põhilised põllumajandus ja maakasutus on veised, kalapüük, lambad, banaanid, kohv, mais, puuvill, puuviljad, viinamarjad, koriloomad, suhkruroogu, tarbepuit. Rahvastik Kuuma ja kuiva kliima ning sobilike põllumaade puudusel on enamik riigi põhjaosast hõredalt asustatud. Maalt linnadesse tööd otsima suuundunud inimesed on kasvatanud linnade rahvaarvu plahvatuslikult, ligikaudu 75% mehhiklasi elab nüüd linnastunud piirkondades. Pealinn mexico on koduks peaaegu igale viiendale selle riigi elanikule ja on üks suuremaid linnu maailmas.
tehnikat põõlumaade harimiseks. Põllumajanduses on hõivatud 3,3% Taani tööjõust. Põllumajandus on Taani tootlikuim majandusharu ning see on avatud ja arenenud majandusega riik. Tootmis vormiks on enamasti spetsialiseerunud suurtalud. Põllumajandus on spetsialiseerunud suuresti loomakasvatusele. Nimelt annab loomakasvatus 90% põllumajanduse tuludest. Kõige rohkem kasvatakse seal sigu, ning see on ka kõige tähtsam põllumajandus haru. Olulisel kohal on ka kalapüük. Peamisteks põllukultuurideks on tervaviljad ning suures hulgas kasvatatkse ka suhkrupeeti.Taani ekspordib maailma suurimates kogustes sealiha ning väiksemates kogustes piimatooteid ja kala. Sisse imporditakse peamiselt soja, kondiitrikaupu, veini, teravilja ja teisi toidukaupu. Keskkonnaprobleemidega on seotud põllumajandus tänu väetiste ja pestitsiitidega pinnavee saastumise tõttu.
Seal elab ka silevaal, kes on üks haruldasemaid maailmas. Teiste mereimetajate hulka kuulub morsk, jääkaru, stelleri merelõvi, põhja kotik, valgevaal ja mõõkvaal. Ka kalade mitmekesisus on kõrge, seal elab vähemalt 419 kalaliiki. Beringi mere levinud korallid on süvakorallid, mustad korralid ja gorgoniad. Beringi meri paikneb läänest Venemaa ja idast USA rannikul, nende kahe riigi vahel on Beringi meri ära jaotatud. Beringi meres on kalapüük tõhus, kuna üle 50% USA meretoidust tuleb Beringi merest. Ka Venemaal, Jaapanis, Lõuna-Koreas, Tais, Poolas ja paljudes teistes riikides inimesed tarbivad just sellest merest pärinevaid kalatooteid. Kuna suur osa meretoidust tuleb Beringi merest siis on üheks suureks probleemiks ülekalastamine. Peale Beringi mere asukate populatsiooni vähenemise mõjutab seda veel globaalne soojenemine. Viimase 10 aasta jooksul on temperatuuri rekordid purustatud, mida pole seal enne aset leidnud
Eestlased muinasaja lõpul (koostas V.Stepanova) Elatusalad · Maaharimine/ Maaviljelus/ Põllumajandus (nisu, kaer, hernes, uba, 11. sajandist talirukis) · Loomapidamine/ Loomakasvatus (veised, hobused, lambad, sead, kanad) · Küttimine/ Jaht · Kalapüük/ Kalastamine · Metsamesindus * Sel ajal Eesti alal elas vähemalt 150 000 inimest. Käsitöö areng · Igas peres valmistati: tööriistaid tarberiistaid ehitisi rõivaid liiklusvahendeid Käsitöö areng · Oma ala meistrid tegid metallitöid: relvi tööriistu pronks ja hõbeehteid Kaubandus · Tegeldi vahetuskaubandusega: kaup vahetati kauba vastu kaup osteti edasimüügiks · Maksevahendiks oli hõbe. Kaubandus · Linnu Eestis veel ei olnud. · Kaubitsemiskohad kujunesid tähtsamate teede ristumiskohtades ( suuremad linnused, asulad Tallinn, Tartu) · Eestit läbisid kaubateed, mis ühendasid Läänemere lääne ja lõunarannikut Venemaa linn...
MuinasEesti tähistab perioodi Eesti ajaloos, mis kestis pronksiajast 13. sajandini, mil Eesti vägivaldselt ristiusustati. MuinasEesti maakonnad Pronksiaeg (2.aastatuhat 6.saj e.Kr) Eestisse levisid pronksesemed. Pronksiks vajaliku vase ja inglistina asemel kasutati valdavalt kivi, sarv ja luuesemeid. Asulaid hakati kindlustama. Peamiseks elatusalaks oli karjakasvatus (lambad, kitsed, veised), elatuslisa andsid küttimine ja kalapüük. Arenes kaubavahetus ülemeremaadega. Rauaaeg Rauaaeg ( 6.saj e.Kr 13.saj p.Kr) Varane rauaaeg (6.saj e.Kr 1.saj p.Kr). Eestisse levis naaberaladelt üksikuid raudesemeid. Nad olid raskesti kättesaadavad ja kallid ega suutnud luust ja kivist tööriistu veel kasutuselt välja tõrjuda. Tegeldi põhiliselt karjakasvatusega, Rauaaeg Tihedad sidemed ülemeremaadega.
8000 eKr) · Kunda kultuur kõik Eesti mesoliitikumi asulad, mida iseloomustasid eluviisi ja muististe sarnasus. · Elanikke u. 1000. · Veekogu ääres. · Elamuks püstkoda, mille keskel tulekatel. · Elati suurperena - 4 põlvkonda koos. b. Tööriistad ja tegevusalad: · Kivist kõõvitsad (teravad, ümara seljaga), uuritsad, kivikirved. · Luust ja savist ahing, tuur, harpuun, õngekonks. · Küttimine, kalapüük ja korilus. · Rändlev eluviis. · Koer esimene ja ainus koduloom. · Kütiti põtru, karusid, metssigu, kitsi, ürgveisi. · Kalapüük haug, angerjas, räim. · Korilus metsaandide korjamine toiduks. Leitud on kõige rohkem põdraluid (2/3). 2. Neolitikum (u. 5000-1800 eKr) Elanikke umbes 2000. Keraamika kasutuselevõtt. Jätkuvalt rändlev eluviis. a. Kammerkeraamika kultuur (u. 4000 eKr): · Savinõud ilustatud kammitaolise riista abil.
nii, et kahjulik mõju oleks minimaalne ja järve taastäitmisel tuleks vältida voolu täielikku sulgemist.(kaitsekorralduskava) Uute paisude rajamine väljaspoole hoiuala muudab ka hoiuala veereziimi. Ülavoolu loodud paisjärved tõstaksid ka veetemperatuuri alamvoolul, mis võib saada jõeforellidele saatuslikuks, kuna praegugi on suvel veetemperatuur kriitilisel piiril. Seega tuleks keelata väljaspoole hoiuala paisude ehitamise.(kaitsekorralduskava) Ebaseaduslik kalapüük Ebaseaduslik kalapüük kahjustab kalastikku just väikeste veekogude puhul. Kõige laastavam on elektriröövpüük, mille juhtusid on mitmel korral registreeritud Porijõel. Praegusel hetkel ongi Peeda jões, Porijões ja Idaojas forellide arvukus madalseisus. Forellide arvukusele ei mõju halvasti ainult elektriga püük, vaid püük ka mõningate harrastuslike püügivahenditega. Aplad alamõõdulised kalad söövad konksu väga sügavale ja nende
Rahvaarv: 10 062 000 Rahvastik: portugallased (99%), muud (1%) Rahvastiku tihedus: 108 elanikku /km² Linnaelanikke: 66 % Kalandus 9 Kalandus on Portugalis üks olulisemaid majandusharusid .Ka kuulub Portugal riikide hulka, kus on kõrgem kala tarbimise tase ühe elaniku kohta. Portugali kalandussektor on jagatud eri allsektoriteks, mis omakorda on jagatud : 1. tööstusliku kalapüük 2. käsitöönduslik kalapüük On olemas mitmesuguseid ametiühingud ja tööandjate organisatsioonid, kes esindavad sektorite ja piirkondade huve. Üldse on kogu kalandussektor suurtes muutustes, kuna Portugal kuulub mitmetesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, mis kehtestavad erinevaid nõudeid. 2004. aastal oli püügilangus kõige suurem 224000 tonnilt 140000 tonnile, langus oli 38 %.
Vana-Kalamaja 20-16a abielus Tootmine tööline 870 € Kibuvitsa 3-3 lahutatud Tootmine tööline 870 € Raudla 30A-20 lesk Transport valvur 670 € Huviala Kodulemmik Sugu Sünnikuupäev Vanus programmeerimine hamster M 2/11/1986 29 raamatu lugemine ei ole M 4/25/1988 27 kalapüük koer M 5/13/1965 50 karate hamster M 5/15/1967 48 karate ei ole M 8/14/1948 67 käsitöö kass M 11/8/1958 57 programmeerimine koer M 10/7/1972 43 ratsutamine kilpkonn M 4/5/1955 60 raamatu lugemine ei ole M 3/13/1943 72
põhjuseks. Statistika Keskbüroo andmetel elas Norras 2011. aasta alguses u. 883 000 immigranti, mis moodustab 18% rahvastikust. Suurim Euroopa-väline vähemus riigis on Pakistani norrakad (31 000 in.), enamus neist elavad Oslo ümbruses. Euroopasiseselt on enim inimesi Norra sisse rännanud Poolast, Saksamaalt, Rootsist, ja Lätist. Majandus Norra majandus kujutab endast segamajandust, milles on ühendatud vaba turumajandus ja riigi sekkumine. Traditsioonilised tegevusalad on olnud kalapüük ja metsandus, pärast Teist maailmasõda on hoogsalt laienenud mäendus ja tööstus. Majandus põhineb suuresti teenindusel, nafta- ja maagaasitootmisel ning kerge- ja rasketööstusel. Majanduspoliitikas on olnud eesmärgiks rahvastiku sissetulekute võimalikult ulatuslik võrdsustamine. Seetõttu on ühiskond sotsiaalselt suhteliselt homogeenne. Tänu energia heale kättesaadavusele, suhteliselt soodsale asendile Lääne-Euroopa
valmistamine. kivikirveid. Luudest ja sarvedest Leiud viitavad suhteliselt kõrgele Pronksesemed jõud valmistati kalapüügi ja jahiriistu. kunstitasemele. sid siia vahetus Tolleaegseteks elatusaladeks olid U. 3000. a. paiku eKr hakkas Eestis kaubana ja olid kalapüük, jaht ja korilus. levima nöörkeraamika kultuur. Selle väärisesemed. Kala ja liha kõrval olid igapäevases kultuuri rahvastik tegeles looma menüüs ka loodusannid. kasvatusega. Ka maaviljelusel oli varasemaga võrreldes suurem
jõgede, järvede ääres, mõned peaaegu alpideni. Piirkondades, mererannal ja mõned isegi kus leidus rohumaid väikesaartel. Elamud asetsesid koduloomadele ja sobivad uksega veekogu poole. mullakihti maaviljeluseks. ELATUSALAD Korilus, kalandus, jahipidamine Jaht, kalapüük. Tegid peekreid, põllumajandus, OSKUSED Valmistasid esemeid Arenenud oli tööriistade Üleni lihvitud kirves, kirvel kivist,luust,puust,sarvest,tulekivi valmistamine, merevaiku osati silm(vene kirves), savinõusid st ja kvartsist töödelda ilustati nöörijäljenditega,
mm sademeid aasta kohta. Auklandis sajab vihma kaks korda rohkem. MAJANDUS Uus-Meremaal on kaasaegne arenenud majandus, mille SKT on ligikaudu 101 688 miljardit dollarit (seisuga 2005). sisemajanduse kogutoodang. Uus-Meremaa on riik, mis toetub suuremas osas kaubandusele, enamjaolt põllumajanduslikule toodangule, millest peaaegu 20% ekporditakse riigist välja (võrdluseks Inglismaal 21%, Soomes 49% ja Belgias 83%). Põhilised ekspordi tööstusharud on põllumajandus, aiandus, kalapüük ja kalatööstus ning metsandus, mis moodustavad umbes poole riigi ekspordist. KULTUUR Kaasaegsel Uus-Meremaal on mitmekülgne kultuur, mida on mõjutanud inglise, soti, iiri ja maoori kultuurid, sealhulgas on mõjutusi ka maooridelt erinevast polüneesia kultuurist (kaasa arvatud Samoa, Tonga, Cooki saarte maoori, Tahiti ja ka Havai); samuti Lõuna- Aasia (India), Kagu-Aasia (Filipiinide, Malaisia, Kambodza ja Vietnami) ning Ida-Aasia (Hiina, Korea ja Jaapani) kultuuridest
Kirdepiirkond: Põhja pool tegeleti koriluse ja küttimisega, lõuna pool kasvatati maisi, ube, kõrvitsat ja melonit. Räägiti algonkiri keelt. Põhja pool elati tipiides ja vigvamides. Lõuna pool puitsõrestikuga pikkmajades. Mängiti lacrosse. Kagupiirkond: Niiske, viljakas, taime ja loomarikas. Tegeleti põlluharimisega(kasvatati maisi, kabatsokki, kõrvitsat, pudelkõrvitsat, päevalilli ja lõuna pool ka banaane ja suhkrurooga), veel kalapüük ja jahipidamine. Elati mudakrohviga nelinurksetes majades, talvemajad olid suured ja koonuselised. Ravitseti taimedega. Kagupiirkonna elanikud kannatasid kõige rohkem eurooplaste sisserände käes. Suurtasandik: Tasandikud ja preeriad. Küllalt viljakad alad. Hiigelsuured piisonikarjad. Kiskjad puudusid. Piisoneid tapeti tulirelvade ja hobuste abil. Põuaperioodid, nende eest pageti ja see soodustas kultuuride segunemist. Suur Nõgu:
Põllumajanduses hõivatud on 3,3% tööjõust Taani on avatud ja arenenud majandusega riik Põllumajanduse spetsialiseerumine Loomakasvatus annab 90% põllumajanduse tuludest Enamik põlde paiknevad Jüüti poolsaarel Põllumajandus kasutab riigi pindalast ära kolm neljandikku Teraviljast (odrast) pruulitakse maailmakuulsat Carlsbergi ja Tuborgi õlut Kasvatatakse ohtralt suhkrupeete. Taani on spetsialiseerunud loomakasvatusele ... Olulisel kohal on kalapüük. Püügi maad on Gröönimaa ümbruses ja Fääri saarte kalarikas rannikumeres. Kõige rohkem püütakse turska, makrelli, heeringat ja hiidlesta. Kõige tähtsamaks põllumajandusharuks on seakasvatus ning sealiha moodustab kõige suurema osa Taani põllumajandussaaduste ekspordist Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Eksport
• Norra on arenenud majandusega riik. Traditsioonilised alad on kalapüük ja metsandus. Tänapäeval põhineb majandus suuresti teenindusel, nafta-ja maagaasi Joonis 2
PEAMISED PÜÜGIKALAD LÄÄNEMERES Kalavarud ja nende kasutamine Läänemere kalavarud ei ole püsiva suurusega. Need muutuvad pidevalt mitmesuguste looduslike tegurite ja inimeste tegevuse mõjul Intensiivne töönduslik püük Töönduslik kalapüük Ilmastik võib otseselt mõjutada kalapüügi intensiivsust Läänemeres elab ligi 100 erinevat kalaliiki. Seal elab palju selliseid kalaliike, mis pärinevad järvedest ja jõgedest, aga Läänemere madala soolsusetõttu saavad ka seal elada. Läänemeres elavad ookeani kalad on sageli oma ookeanis elavatest liigikaaslastest palju väiksemad. Sellised kalaliigid on näiteks räim, kilu, lest ning tursk. RÄIM
Töö- ja Kivist, luust, Kivist, luust, sarvest, Kivist, puust, pronksist tarberiistade sarvest, puust puust . Tööriistade materjal, valmistamise oskus töötlemise paranes. oskus Elatusalad küttimine, Küttimine, korilus Loomakasvatus ja maaviljelus, kalastamine, kalapüük, jaht korilus matmisviis Hauapanustega Maeti asula alale Kalmistud asulast väljapoole laibamatus 3. Muinasaja perioodid: mesoliitikum, neoliitikum, pronksiaeg, rauaaja algus. Teada iga algusaega, osata iseloomustada ja võrrelda muinasaja perioode omavahel (tabeli alusel nt matmiskombed, asustuse paiknemine, elatusalad jne). mesoliitikum Neoliitikum pronksiaeg Rauaaja algus
jõge mere põhjakaldal. Ohhoota mere kaldal, kui Sahhalin maha arvata, on vähe suuri asulaid: ainus üle 10 000 elanikuga asula on Magadan. Sahhalinil on selliseid veel 6, neist suurim on Juzno-Sahhalinsk. Kamtsatka rannikuvetes ning põhja- ja lääneosas leidub rikkalikult planktonit. Seetõttu on Ohhoota meri väga kalarikas. Palju on ka merelinde näiteks hiid- merikotkaid ja hall- ja gröönivaalu ja ka merilõvisid. Tööstuslik kalapüük keskendub vaikse ookeani mintaile, lõhele, lestale, heeringale,sardiinile, sairale, tursale, moivale krabidele ja krevettidele. Merepõhjas leidub hinnanguliselt 1 200 000 000 tonni naftat ja 1 500 000 000 kuupmeetrit maagaasi. Seetõttu puuritakse sealt palju naftat ja naftapuurtornide õnnetuse tõttu võib tekkida kohati nafrtareostus. Talvel laevaliiklus Ohhoota merel on raske või isegi võimatu, kuna tekkivad suured jää pangad, sest suur hulk magevett Amuuri jõest langetab soolsuse,
KESKKONNAPROBLEEMID PRIMAARSEKTORIS Keskkonda kahjustavad tegurid põllumajanduses Kestev põllumulla kurnamine kõrbestumine Metsade mahavõtmine kasvab CO2 hulk atmosfääris, ökosüsteemid hävivad Karjamaade laiendamine ökosüsteemid hävivad, degradatsioon Maaviljeluse levik ebasoodsamatele aladele erosiooni oht, muldade degradatsioon, kõrbestumine Farmerid põletavad Brasiilias Mato Grossos vihmametsa,et teha ruumi sojaistandustele ja suurtele kodulooma karjadele Keskkonda kahjustavad tegurid põllumajanduses Suurfarmidel tekib läga põhja- ja pinnavee reostus Kunstlik niisutamine põhjavee tase alaneb, pinnas sooldub Pestitsiidide kasutamine, ülemäärane väetamine veekogude kinnikasvamine, kasulike organismide hävimine Monokultuuride kasvata...
Palju on erinevaid linnu- ja taimeliike. Männimetsa ohud: Esialgne mets on muutunud 70%. Väga suurt rolli mängivad tulekahjud, mis ähvadravad ülejäänud metsa. Metsad on ka tõsiselt ohustatud kaevandus- ja tsitruspuuviljaistanduste rajamisega ning loomade karjatamisega. Ka turism hävitab erinevaid taime- ja puuliike. Kuuba männimets Kuuba tubakapõld Kuuba on kõige vähem reostatud veega Kariibi mere piirkonnas. Soolase vee kalapüük on muutunud üja populaarsemaks viimase paari aasta jooksul. Tuntuim kala Kuubal on Ruske riffahven (Carnax latus). Ruske riffahven (Carnax latus)
Miks elasid Kunda kultuuri inimesed suhteliselt väikeste kogukondadena? Miks elasid Kunda kultuuri inimesed suhteliselt väikeste kogukondadena? Inimesed toitusid loodusvaradest. Kui kogukonnad oleksid olnud suured, ei oleks kõigile piisavalt süüa jätkunud. Seosed mesoliitikumi inimeste oskuste, eluviisi ja elatusalade vahel Seosed mesoliitikumi inimeste oskuste, eluviisi ja elatusalade vahel Oskused ja sellest tulenevad elatusalad: kalapüük, küttimine, korilus Kuna kogukond sõltus loodusest, siis Sageli vahetati elukohta Asulad veekogude ääres Milles erinevad neoliitikumi inimeste oskused mesoliitikumi inimese omadest? Milles erinevad neoliitikumi inimeste oskused mesoliitikumi inimese omadest? Osati valmistada savinõusid Ehitati tugevamaid ja püsivamaid eluhooneid Tööriistad olid oskuslikumalt töödeldud Tegeleti kunstiga Alates u 3000. aastat eKr (nöörkeraamika kultuur): Loomakasvatus Maaviljelus
Töö- ja Kivist, luust, Kivist, luust, sarvest, Kivist, puust, pronksist tarberiistade sarvest, puust puust . Tööriistade materjal, valmistamise oskus töötlemise paranes. oskus Elatusalad küttimine, Küttimine, korilus Loomakasvatus ja maaviljelus, kalastamine, kalapüük, jaht korilus matmisviis Hauapanustega Maeti asula alale Kalmistud asulast väljapoole laibamatus Teada iga algusaega, osata selgitada kultuuri nimetust ning võrrelda kultuure omavahel (tabeli alusel nt töö- ja tarberiistade materjalid ning nende töötlemise oskused, elatusalad jne). 3. Muinasaja perioodid: mesoliitikum, neoliitikum, pronksiaeg, rauaaja algus.
ohverdasid loomi ning vahel ka inimesi. Peale jumala oli veel palju üleloomulike olendeid. Skandinaavalsed uskusid, et surnu rändab (kehaliselt) teise ilma. Niisiis pandi talle eluks vajalikud asjad kaasa, mille hulka võis kuuluda hobune või koguni ori. Tähtsad isikud maeti laevas. Langenute jumal Odin elas suures külmas Valhalla palees, mis asus Asgardis. Valhallasse tulid need jarlid ja sõjamehed, kes olid langenud võitluses. Põllundus ja kalapüük: Viikingite põhiline tegevusala oli põlluharimine. Peaaegu kõik eluks vajalik toodeti talus- toit, riided, mööbel, tööriistad, vankrid ja paadid. Kuna oli pikk talv pidi vilja palju kasvatama. Talutöid tegi kogu pere, lisatööjõuks olid orjad. Põllutööde ja loomade talitamise kõrval tehti ka muid töid- pruuliti õlut, langetati puid, hooldati hooneid, aedu, tööriistu ning paate. Kala söödi palju, mõnes kohas oli kalapüük tähtsam kui põllundus.
õhusisaldus mullas laiemaid rehve, PÕLLUMASINATE väheneb, vähendada harimiskordi... KASUTAMINE mullaorganismide elukeskkond halveneb... KALANDUS: Õp. lk. 98 (kaart) / lk. 100 (Hiina, Peruu, Jaapan) I Missuguseid meresaadusi peale kalade tarvitatakse inimtoiduks? V: Krevetid, vetikad, vaalad, hülged, vähid. II Miks ei ole kalapüük maailmameres viimastel aastatel enam suurenenud? V: Kalavarud on vähenenud. III Kuidas jagatakse rannikuriikide mereterritoorium? TERRITORIAALVEED MAJANDUSVEED AVAOOKEAN Laevasõit ja tegevus Kalavarade püük on Laevasõit vaba. Kalapüük lubatud ainult rannikuriigi lubatud rannikuriigi loal, rahvusvaheliste loal. kuid laevasõit vaba. kokkulepete alusel. IV Miks on ookeani pinnakihid kalarikkamad?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
