SILBILISRÕHULINE > värsimõõt koosneb värsijalgadest (kõnetaktididest) Värsijalg > rõhuline silp (värsijala tõus) + rõhuta silbid (värsilangused) Silprõhulised luuletused > ühtlustatud silbiarv Värsijalg: rütmiüksus, mille moodustavad reeglipäraselt korduvad rõhulised ja rõhuta silbid. – värsi tõus, v värsi langus - VÄRSIMÕÕT: värsipikkus, põhineb rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldusel. Levinumad värsimõõdud: trohheus, jamb, daktül, anapest, amfibrahh; eesti luules: trohheus, jamb, daktül. RÕHULINE > sarnaselt silprõhulise värsisüsteemiga kindel arv värsitõuse, AGA värsilanguste silbiarv muutlik, korrastatud värsijalgu ei teki. Rõhulised mõõdud: trohheuse-, jambi-, daktüli-, anapesti-, amfibrahhilaadsed VABAVÄRSS: silbiliselt korrastamata, rütmilt korrapäratu, värsirõhud ja ridade silbiarvud ühtlustamata. Vabavärsi ja proosakõne erinevus: sõnade, sõnaühendite ja lausete värsiline
Keele loov paindlikkus > keel võimaldab lõputuid assotsiatsioone objektide, sündmuste, isikute jne. vahel. Keel on oma olemuselt poeetiline/viipeline, rütmiline Millele pööratakse kirjandusteaduses tähelepanu luuleteoste analüüsis (klassikalise värsiõpetuse seisukohalt)? Värsisüsteemidele – rõhuline, välteline, vabavärss, silbiline(värssidel kindel arv silpe-haiku 5+7+5, tanka 31 silpi). Luule. Tuntuimad värsijalad - v trohheus; v- jamb ; - vv daktül; vv- anapest; - - spondeus; v- v amphibrahh; - v- kretikus Värss- luuleteose rütmiline üksus, mis on värsimõõdu ja mõtte poolest suhteline tervik, luulerida. Siire- sõnarühma poolitus värsi piiril v. mingi värsiosa eraldamine kirjapildis uuele reale Värsisüsteemid- kujundavad luule rütmi Värsijalg- rütmiüksus, mille moodustavad reeglipäraselt korduvad rõhulised ja rõhuta silbid. – värsi tõus, v värsi langus
Kujundiline keel, mis edastab teatud vaimseid väärtusi, on mitmetähenduslik. Merilai: Luuletus on vormisidusalt ehk stiilselt väljendatud sisu. Wainright: luule ei ole keelekasutuse tsoon, keel ongi oma olemuselt poeetiline. Tunnused: mõtete ja sõnade koondamine, kõige olulisema kordamine, teisendamine, läbipõimitus, keelekasutus on esmane, kunstikeel kujundab ümber tegelikkust. Luule. Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Värsimõõt. Trohheus. Jamb. Daktül. Amfibrahh. Anapest. Värss - lad. k. kirjarida. Värsi piir kattub süntagma või lause lõpuga. Siire (enjambment) - süntaktilise ühiku või lause lahutamine värsirea piires (mõte jätkub järgmisel real). Värsisüsteemid: a) silbilis-rõhuline: kindel arv rõhulisi ja rõhuta silpe - värsitõusud ja -langused b) prosoodiline: välteline, rõhuline. Rõhuline: Kindel arv rõhulisi silpe, aga langused muutlikud, korrastamata värsijalad
Hephaistos uued relvad kingib ) Ise on öelnud, et Homerose eepostes on palju vale, ent tema räägib tõtt. DIDAKTILISED EEPOSED. 9. Kuidas jagunes vanakreeka poeesia? Milline oli selle seos muusikaga? Nimetage kreeka kuulsamaid jambi- ja eleegialoojaid ning soolo- ja koorilüürikuid. Nimetus lüürika tuleb keelpilli lüüra nimetusest. Luulet esitati tavaliselt pillimängu saatel. Vanakreeka poeesia jagunes zanriti: 1) Eleegia ja jamb (Archilochos, Kallinos, Tyrtaios, Mimnermos, Solon, Theognis, Hipponax, Semonides) 2) Koolilüürika e koorimeelika ( alaliigid: hümn, ood, epiniikon ) (Stesichoros, lbykos, Simonides, Bachylides, Pindaros) 3) Menoodiline lüürika (Alkaios, Sappho, Anakreon, Ibykos) 10. Kes on alltoodud värsside autor? Kuidas nimetatakse seda värsimõõtu? ARCHILOCHOS, jamb??? Küllap mu laitmatu kilbiga nüüd mõni sailane hoopleb, andes jalgele tuld, võssa ma kaotasin ta. Surmast niiviisi pääsin
Vanaaegse elukorra murrangu ajajärgul esineb ta talupojatöö poeedina, elu õpetajana, moralistina ja mütoloogiliste muistendite süstematiseerijana. Temalt on tervenisti säilinud kaks poeemi: ,,Tööd ja päevad" ning ,,Theogonia". Fragmendid säilinud: ,,Naiste kataloog". 9. Kuidas jagunes vanakreeka lüürika? Milline oli selle seos muusikaga? Nimetage kreeka kuulsamaid lüürikuid. Vanakreeka lüürika jaguneb zanriti: 1. eleegia ja jamb (Archilochos, Solon, Tyrtaios, Mimnermos, Theognis) 2. monoodiline lüürika ehk soololüürika (Alkaios, Sappho, Anakreon) 3. koorilüürika (Alkman, Stesichoros, Ibykos, Simonides, Bachylides, Pindaros) Lüürikat kanti ette keelpilli, eeskätt lüüra saatel. Antiikajal säilitas lüüriline luule kaua aega seose laulmisega, muusikalise saate ning osalt tantsuga. 10. Kes on alltoodud värsside autor? Kuidas nimetatakse seda värsimõõtu?
rõhupõhimõte, liitub tihti silbiarvu korrastatuse põhimõttega. Muistse regilaulu vältepõhimõte elavast kasutusest kadunud. Vabavärss ei tõsta esile niivõrd silbi, kuivõrd sõna-, sõnaühendi ja lause tasandi rütmi. Vastavalt sellele silprõhuline, rõhuline ja vabavärsiline rütm. Värsijalad: Trohheus: -U/-U/-U/-U, as-tu-si-me lä-bi en-ne; kasut eesti luules kõige rohkem, kuna sobib eesti k rõhulisusega, ,,Suviõhtu maal" Jamb: U-/U-/U-/U-/U-/U, on soe ja sä-de-lev kui va-se lõi-ge; algab enamasti 1silbilise sõnaga Daktül: -UU/-UU/-UU/_U, sõi-da-vad mu-tid ja sõi-da-vad hii-red Amfibrahh: U-U/U-U/U-U, ja ta-han su kan-da-de kau-du, algab enamasti 1silbilise sõnaga Vabavärss: eelistatud tänapäeval, vaba rütmilistest ettekirjutustest. Samas hea luuletaja ikkagi ise tajub rütmi (võib olla varieeruv, vabavärsis rütm pigem lausetasandil), üldiselt riimi ei esine
· Vasakult paremale/paremalt vasakule kas jalgu hakatakse moodustama alates sõna algusest või lõpust · Silbikaalu arvestav/mittearvestav kas rasked silbid tõmbavad enesele rõhku või mitte · Pearõhk vasakul/paremal kas pearõhuline on 1. või viimane rõhuline silp Jalgade tüübid: Jalad koosnevad kas 2 silbist või 1 raskest (= 2-mooralisest) silbist. · Jamb silbikaalu arvestav, dominantne paremal (L´H ehk L´L ehk ´H; .´ ehk .´ ehk ´) · Silbiline trohheus silbikaalu mittearvestav, dominantne silp vasakul (') · Mooraline trohheus silbikaalu arvestav, dominantne silp vasakul (´LL ehk ´H; ´. ehk ´) L = kerge silp H = raske silp 7. SPE reeglite iseloomustus · Keelespetsiifilised. Igal keelel on erinevad reeglid, aga struktuur on universaalne.
kõnerütmi. Kuna värsirõhkude ja rõhuvahede silbid on korrastatud, iseloomustab silprõhulisi luuletusi ühtlustatud silbiarv. 2. Värsimõõdud koosnevad üht või mitut tüüpi värsijalgadest liht või liitmõõtudest. Peamised värsijalad on järgmised: 1. Trohheus on värsijalg, milles ühele rõhulisele või pikale silbile järgneb üks rõhutu või lühike silp 2. Jamb on värsijalg, milles ühele rõhutule või lühikesele silbile järgneb üks rõhuline või pikk silp 3. Daktül on värsijalg, milles ühele rõhulisele või pikale silbile järgneb kaks rõhutut või lühikest silp 4. Amfibrahh - on värsijalg, milles kahe rõhutu või lühikese silbi vahel on üks rõhuline või pikk silp 5. Anapest - värsijalg, milles kahele lühikesele (v. rõhutule) silbile järgneb pikk (v. rõhuline)
(A. Merilai, “Poeetika”, lk 33) rütmiline kõne. keeleline heakõla. kordused. kõne- ja lausekujundid. tähendusühtsus. koondumine määrava mõtte ümber. kontrast. uudsus Väljenduse eneseleosutav ehk poeetiline tegevus ilmneb alati, kui keel ehk suhtlusvahend muutub igapäevase tööriista asemel omaette eesmärgiks – loova tähelepanu, mängu objektiks. Luule. Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Levinumad värsimõõdud (trohheus, jamb, daktül, amfibrahh,anapest. (Eksamil värsimõõte määrama ei pea, kuid vähemalt kahte värsimõõtu ja rõhuliste ja rõhuta 8 silpide vaheldumist neis peaksite teadma). Millist poeetilise keele aspekti toob värsimõõt esile? Luule on kuulamiskunst. Tema ürgses aluskihis on itkud, hällilaulud, joiud, arbumissõnad. See tähendab, et kirjutatunagi on luule mõeldud kõigepealt kuulamiseks. Luule on loomisetegu. tüüpiline (või
teha õiget tööd. 9. Kuidas jagunes vanakreeka poeesia? Milline oli selle seos muusikaga? Nimetage kreeka kuulsamaid jambi- ja eleegialoojaid ning soolo- ja koorilüürikuid. Kreeklased jaotasid poeesia zanriti: 1. eleegia ükskõik mis teemal loodud luuletus, mille rütmiliseks ühikuks oli eleegiline distihhon = I rida heksameeter, II rida pentameeter jamb rütmiliseks ühikuks jambiline trimeeter koosneb kolmes meetriumist mis omakorda koosnevad kahest jambilisest värsijalast (u-u-) kirjutati ka trohheilisi värsse ( -u-u) [Archilochos, Kallinos, Tyrtaios, Mimnermos, Solon, Theognis] Meelika : 2. monoodiline lüürika e soololüürika, soolo esitus lüüra saatel [ Sappho, Alkaios, Anakreon] 3. koorilüürika e koorimeelika; lisaks tantsuline liikumine, lähtus paljuski
(John Donne.) biograafia elulugu, isiku elukäigu kirjeldus teatmelises või ilukirjanduslikus vormis. Hinnatud kirjanduslikud biograafiad on Aino Kalda (18781956) "Tähelend" Lydia Koidulast ning Friedebert Tuglase (18861971) "Juhan Liiv". biograafiline romaan romaan, mis põhineb tegelikult elanud inimese elul. Näiteks Jaan Krossi (1920) "Keisri hull". Vt ka romaan. blankvärss renessansiaja inglise draamale iseloomulik korrapärane lõppriimita värss, enamasti 5-jalaline jamb. Blankvärssi kasutas teadaolevalt esimesena luuletaja Surrey (15171547), draamasse tõid selle Thomas Norton ja Thomas Sackville 1561. aastal. bukinist vanaraamatukaupmees; vanade raamatute hea tundja ning sageli ka koguja. bukoolika antiikkirjanduses karjaseluule, mis kujutab idealiseerivalt lihtsate inimeste, peamiselt karjaste elu looduse rüpes. Bukoolilise luule põhilised zanrid on pastoraalid, idüllid ja ekloogid. Bukoolilse luule viljelejatena said tuntuks Theokritos (3
Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused 1.Kirjanduse mõiste Kirjandus kuulub inimkeele (ehk sõnalisse) tegevusvalda. Kaks tähendust. Nii laiem kui kitsam. Laiem hõlmab erinevatelt aladelt kirja pandud tekstide kogumit. Näiteks kui lehitseda Vana- Kreeka kirjandust, siis pole see kirjandus vaid klassikalises vormis esindatud. Seal on tekste ka ajaloost, filosoofiat. Kirjandusse laias tähenduses kuulub ka ajakirjandus. Kasutatakse kirja ja väljendatakse end sõnade abil verbaalselt. Kitsam Ilukirjandus. See kuulub kunstivaldkonda. Belletristika. Inglise keelest kaks sõna: Literature ja fiction. Saksa keelest leiame sellise sõna nagu Wortkunst (sõnakunst). Eestlased on selle mõningal määral üle võtnud. Eestis mahutab see sõna kirjandus natuke rohkem kui mõnel teisel kultuuril. Nt selle all on rahvaluule, näidendid (draamakirjandus). ,,Dekameron" Renessansi ajal kirjutatud. Proosavormis. Kuulub madalamasse kirjanduszanrisse. Realistlik...
allajäämine, surm. Eepose elukujutust iseloomustab avarus, monumentaalsus, tõstetud tundetoon. Sagedane on üleloomulik element, kõik on eeposes suurem ja võimsam kui elus. Esinevad rohked kordused, kasut püsimotiive, -epiteete, perifraase ( ümberütlusi ), algriimi ( alliteratsioon, assonants ), värsimõõtudest antiikset heksameetrit, vanaprantsuse aleksandriini, blank- ( riimita värss, harilikult viiejalaline jamb ) ja regivärssi. Jutustamistoon on rahulik ja aeglane, sõnastus arhailine ja lihtne või pidulik. Eeposed on tekkeloolt kahesugused: 1) rahvaeeposed tekkelt varasemad, anonüümsed, suuliselt põlvest põlve edasi antud. Tuginevad müütidele, muinasjutumotiividele ja ajaloopärimustele ning nad on alles palju hiljem kirja pandud. Vanim osaliselt säilinud eepos on ,, Gilgames " (3.a-tuh eKr ). Esmakordselt maailmakirjanduses tõusevad siin inimese surelikkuse ja elu mõtte küsimused
(5) rütmi korrastusalused - silpide arv / rõhk / välde (eesti keeles), rütmi korrastus sõltub keelest eesti keeles on 8 värsisüsteemi, ent kõik ei ole ühtviisi produktiivsed või tähtsad (6) värsisüsteem (7) rütmi korrastusalused on silpide arv, rõhk ja välde Tavalisemad värsijalad on: nb! - on arsis; u on teesis (1) binaarmõõdud x' x trohheus u x x' jamb u (2) ternaarmõõdud x' x x daktül uu x x' x amfibrahh uu x x x' anapest u u 14. Silbilisrõhuline värsisüsteem eesti luules. (1) trohheus - x' x (2) jamb - x x' (3) daktül - x' x x (4) amfibrahh - x x' x (5) anapest - x x x' 15. Teisi võimalusi luules lisaks silbilisrõhulisele värsisüsteemile (vabavärss, rõhuline värsisüsteem jm).
Kordamisküsimused eksamiks 1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks. 1. Kultuuriruum: Vana-Kreeka ja Rooma 2. Keeled: vanakreeka, ladina 3. Ajalooperiood: antiikaeg (8. saj eKr 5. saj pKr) peale seda algab keskaeg 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine ajajärk (kuni 5. saj alguseni eKr): kangelaseepika (Homeros), didaktiline eepika (Hesiodos); lüürika (eleegia, jamb, monoodiline ja koorilüürika) Nn klassikaline ajajärk (vahel ka ,,Atika ajajärk", 5.4. saj eKr): tragöödia (Aischylos, Sophokles, Euripides), komöödia (Aristophanes), ajalooproosa (Herodotos, Thukydides, Xenophon), retoorika (10 kõnemeest, neist tuntumad Isokrates, Demosthenes, Aischines, Lysias), filosoofiline proosa (Platon, Aristoteles) Hellenismi ajajärk (4. saj lõpp 1. saj lõpp eKr): uus komöödia
Reeglina traditsioonilises luules esinevad pigem mitte-narratiivset tüüpi vormid. Traditsioonilises luules subjekt, kes kas vahetult (minavormis) või kaudselt (3. isikus) väljendab ennast. Lüüriline mina ei ole tegelane, pigem absoluutne subjektiivsus. 27.Mis on meetrika? Milliseid meetrilisi süsteeme on olemas? Õppige selgeks meetrika põhimõisted ja erinevad värsijalad. Harjutused on eraldi failina. Rütmis sisalduv korrapärasus. Tuntuimad värsijalad - v trohheus; v- jamb ; - vv daktül; vv- anapest; - - spondeus; v- v amphibrahh; - v- kretikus 28.Mis on riim? Milliseid riimiskeeme Te tunnete? Harjutused on eraldi failina. Riim on vormivõte luules, mis seisneb sõnade või sõnaosade reeglipärases kordumises, häälikulises kooskõlas. Paarisriim, süliriim, ristriim. 29.Mis on stroofika? Milliseid kanoniseeritud stroofivorme Te tunnete? Stroofika on värsiõpetuse osa, mis uurib värsside grupeerimist, nende ühendamist suuremateks üksusteks.
VABAVÄRSS silbiliselt korrastamata, rütmilt korrapäratu, värsirõhud ja ridade silbiarvud ühtlustamata. Vabavärsi ja proosakõne erinevus: sõnade, sõnaühendite ja lausete värsiline liigendamine, fraasirütmi rõhutamine. 9.3.Värsijalg rütmiüksus, mille moodustavad reeglipäraselt korduvad rõhulised ja rõhuta silbid värsi tõus, värsi langus. 9.4.Levinumad värsimõõdud (trohheus, jamb, daktül, amfibrahh, anapest) (Eksamil värsimõõte määrama ei pea, kuid vähemalt kahte värsimõõtu ja rõhuliste ja rõhutute silpide vaheldumist neis peaksite teadma). Värsimõõt on värsipikkus, põhineb rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldusel. Levinumad värsimõõdud on: Trohheus 2-silbiline värsijalg, pikk ja lühike silp, silbilis-rõhulises värsisüsteemis rõhuline ja rõhuta silm (-v). (- värsi tõus, v värsi langus)
norm - Kaanon on seega autoriteetsete tekstide v loominguliste tööde kogum. luule Meetrum ehk värsimõõt Värsimõõt ehk meetrum on viis, kuidas rõhulised ja rõhutud või pikad ja lühikesed silbid vahelduvad, määrates selle pikkuse ja vastava rütmi. Värsis korduvat rütmilist üksust nimetatakse värsijalaks. Näiteks üks kõige levinumaid värsijalgu, jamb, koosneb ühest lühikesest (rõhutust) ja ühes pikast (rõhulisest) silbist (--). Antiigi traditsioonis tähistatakse pikka silpi meetrumi määramisel pika kriipsuga, lühikest silpi kaarekesega. Seega märgitakse värsijalga daktül (pikk lühike lühike) -- Kasutatakse ka teistsuguseid tähistusi, nt tähistatakse iga silp kriipsuga ning lisatakse kriipsudele rõhud. Meetrumi määramisel arvestame luuleridade rütmi. Meetrumi
Aglutinatsioon ja tüvevaheldus Aglutinatsiooniks nimetatakse sõnavormide moodustamise viisi mille puhul sõna tüvele liidetakse tunnused ja lõpud. Ema+de-+e Maga+si+n Tüvevahelduseks nimetatakse sõnavormide moodustamise viisi mille puhul muudetakse sõna tüve. Jõgi jõe jõkke Pada paja patta Käändsõnadel võib nimetavas, omastavas, osastavas olla erinev tüvekuju. ' Võõrsõnade õigekiri Aktsepteerima leppima, heaks kiitma, tunnistama Annulleerima - tühistama Millennium aastatuhat Blankett ametliku paberi vorm Dotatsioon toetus Duplikaat teine koopia Efekt mõju Portfoolio loova isiku tööde mapp Koefitsient tegur kordaja Kompetentne asjatundlik Konfidentsiaalne salajane Konstateerima nentima Korrumpeerunud ära ostetud Taotles revansi võitu taotlema Kotlet söök lihasöök Surfama internetis interneti uurima Totaalne täielik Abonem...
tagasi "falloslike laulude alustajaile, millised laulud on tänini kombeks paljudes kogukondades". "Falloslikud laulud" on laulud, mida kanti ette viljakusjumaluste, eriti Dionysose auks toimepandavail rongkäikudel, kusjuures kanti fallost kui viljakuse sümbolit. Niisuguste protsessioonide ajal sooritati pilklikke miimilisi stseenikesi, lasti lendu nalju ja sõimusõnu üksikute kodanikkude aadressil. Need on samad laulud, millest omal ajal arenes satiiriline ja paljastav jamb. Kõik need mängud ja laulud loeti tavandi peasihti -- elu produktiivsete jõudude võidu kindlustamist -- soodustavaiks: naerus ja ropendamises nähti eluloovat jõudu, ja tavalised kujutlused sündsusest jäeti seks ajaks kõrvale. Termin "komöödia" (komoidia") tähendab "koomose laul". "Koomoseks" nimetati nokastanud meeste jõuku, kes pärast olengut liikus rongkäigus tänaval, lauldes pilke- või kiidu-, mõnikord ka armulaule.
Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud Enne 1800. oli kirjandus: kirjutised, kirja pandud teadmised. Alates 18.saj. lõpust – kirjandus kui väljamõeldis fiktsioon. Kasutades tegelikkuse kirjeldamiseks sõnu muudame tegelikkust ja ka sõnu. Teadmisviisi paremaks edastamiseks on suuline väljendusviis. Olles pidevas muutuses, liikudes edasi minevikule toetudes ja olevikku nihestades tulevikule vastu, mistõttu on ka parim eneseteadmise viis muutuv ja nihkuv. 4 põhisuunda kirjanduse kui mõiste määratluses. Poeetiline keel – kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Muudab igapäevast keelekasutust; on selles intensiivsem; erineb/eemaldub sellest; fookus keelel, enamat kui tavatähendus. Väljamõeldis – kujutlusvõime abil loodud. Fiktsiooniline tekst ei oma praktilist väärtust; konstrueeritud kunstireeglite põhjal; väljamõeldislik pole alati kujundlik. Esteetilise väärtusega objekt – ilu teoses/lugeja silmades. Esteetika: ilusa,...
1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks. Vana-Kreeka ja Rooma (kultuuriruumi järgi), vanakreeka ja ladina (keelte järgi), ajalooperioodide järgi (8. saj eKr 5. saj eKr). 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine ajajärk: 8.6. sajandil eKr; Klassikaline periood: 5.4. sajandil eKr, mida nimetatakse ka atika perioodiks, sest domineeris atika dialekt ning kirjanduslikuks pealinnaks oli Ateena; juhtiv kirjandusliik oli draama. Sophokles, Euripides. Hellenismi ajajärk: 3.1. sajandil eKr, mis sai alguse Aleksander Suure (356-323 eKr) vallutusretkedega ja mida iseloomustab kreeklastele tollal tuntud asustatud maa helleniseerumine e kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas Rooma impeeriumi periood 1.4. sajandil pKr. 3. Milliste takistavate teguritega tuleb arvestada tervikpildi loomisel antiikkirjandusest? keeled (...
Lüürika objekt on luuletaja isiksus tema sisemaailm, mõtted, elamused. Eepika- ja draamateoste mõistuslik- loogilist või ajalis-põhjuslikku arendust asendavad lüürilises teoses vabad mõtteseosed. Üksikasjaliku kirjelduse asemel kesksel kohal kujund. Kujundi ja kõlaseoste loomise eesmärgil saab eriti tähtsaks sõnavalik. Klassikalised lüürikazanrid on ood, hümn, eleegia, jamb. Seos muusikalise saate (ja tantsuga) muutus nõrgemaks; kõigepealt eraldusid saatest jamb ja eleegia, lüürika teistel liikidel (meelika, melos `laul') kestis seos muusikaga hellenismi- ajastuni ja kauemgi. Laulude ettekandmisviisi järgi jaguneb meelika: a. monoodiline lüürika (monos `ainus); esitas üksiklaulja, subjektiivne tundeväljendus. Alkaios, Sappho (VII-VI saj.), Anakreon (VI saj.) b. koorilüürika; väljendas ühiskondliku elu sündmusi. Laululiigid: ditüramb (Dionysose ülistuslaul); al VI saj. II poolest epiniikionid (lauldi spordivõistluste võitjate jaoks),
Eksami teemad 1. eestlaste ja naaberrahvaste päritoluteooriad 2. keel ja maailmavaade Soovituslik: 1 (ariste), 11 (uku masing), 14, (uno rätsep), 15 (urmas sutrop) , 20 (wiiki kalevi) 1. traditsioonilise maailmapildi ruumitunnetus 2. traditsiooniliste maailmapildi ajatunnetus 3. rahvausk enne ja nüüd Kohustuslik: 1, 8, 9 1. mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvajutud 2. mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvalaulud kohustuslik: 6, 10 1. moderniseerimine ja mineviku pärand kaasajal kohustuslik: 2, 4 Omakultuur Eestlaste ja naaberrahvaste päritolu teooriad 2 suurt lugu: 1. Keelepuu teooria (J.Sajnovics, S.Gyarmathy, A.Reguly,M.A.Castren, F.J.Wiedemann, E.N.Setälä,P.Ariste)Vanem teooria (18.saj.) Ungari uuria avastas. Soome-Ugri keelte sugulus. 2. Kontaktiteooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap) Inimrände ajaloost Kaasaegne inimene Homo sap...
Vox principalis-peahääl Vox organalis-teine hääl Esimesed näited mitmehäälsusest on päris 10. sajandist-sellest ajast teame mitmehäälsuse tüüpi organum. Pariisi Notra-Dame koolkond 1150-1250 organum saavutab oma õitsengu. Notra-Dame koolkonnast on teada esimesed heliloojad- Leoninus ja Perotinus. Leoninus(tegutses 1180-1201)-lõi kahehäälseid organumeid, kirjaviis eristab kahte noodivältust-longa ja brevis. Peamised värsimõõdud 1. trohheus – v, 2. jamb v --, 3. daktül –v--, 4. arapest v-- -- 5. -- -- -- 6. v v v Leoninuse laulud on koondatud „Magnus liber organi“. Perotinus tegutses 12. saj lõpul. Kolme-ja neljahäälse organumi ilmumine. 13. sajandi prantuse muusikas ilmus prganumi kõrvale motett. Kõige tüüpilisemas gooti motetis on 3häält-alumises teksti vähe, esitati sageli pilliga, keskmine hääles oli ladinakeelne vaimulik tekst ja kolmandas prantsuskeelne ilmalik tekst. . 1260 muusikateoreetik Kõlni Franco lõi uue
Eksami teemad 1. eestlaste ja naaberrahvaste päritoluteooriad 2. keel ja maailmavaade Soovituslik: 1 (ariste), 11 (uku masing), 14, (uno rätsep), 15 (urmas sutrop) , 20 (wiiki kalevi) 1. traditsioonilise maailmapildi ruumitunnetus 2. traditsiooniliste maailmapildi ajatunnetus 3. rahvausk enne ja nüüd Kohustuslik: 1, 8, 9 1. mitteloolised peegeldused folkloorizanritest: rahvajutud 2. mitteloolised peegeldused folkloorizanritest: rahvalaulud kohustuslik: 6, 10 1. moderniseerimine ja mineviku pärand kaasajal kohustuslik: 2, 4 Omakultuur Eestlaste ja naaberrahvaste päritolu teooriad 2 suurt lugu: 1. Keelepuu teooria (J.Sajnovics, S.Gyarmathy, A.Reguly,M.A.Castren, F.J.Wiedemann, E.N.Setälä,P.Ariste)Vanem teooria (18.saj.) Ungari uuria avastas. Soome-Ugri keelte sugulus. 2. Kontaktiteooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap) Inimrände ajaloost · Kaasaegne inimene Homo sapi...
revolutsiooniline saavutus. Romaan näitas vene lugejale, et armastus on igale inimesele kõige olulisem ja et armastus on vaba. Abielurikkumist ei tohtinud avalikult propageerida, kuid just sellena kirik romaani võttiski moraali languse ja abielurikkumise propagandana. Romaan oli aga tekst, mida kasutati igapäevases elus. Romaan muutus ajaveetmise, käitumise ja armastuse õpikuks. Värsireform silbilisele värsivormile üleminek (jamb, trohheus, daktül...). ,,Vaskratsanik" on jamb. 18. sajandi vene kirjandus on valdavalt luule. Proosa tekib alles 18. saj lõpus. Väga palju arendati tõlkekirjandust. 18. saj kirjanduslik toodang ongi enamasti tõlkekirjandus. Proosa oli Vm-l olemas, kuid valdavalt tõlkeproosana. Värsireform määras kirjanduse arengut. Selle vedajaks oli kaks inimest Tredjakov ja Lomonossov. Viimane tõi vene keelde jambi kõige populaarsema värsimõõdu. 1730. 1760. on uue vene kirjanduse algusperioodiks
F juba 100-aastane. Kui tammid valmivad, ütleb kurjad read monoloogi keskel ja sureb. Taevas aga otsustab, et F on õige ja Mef kaotanud, sest viimasel ei õnnestunud F vaimu murda. Pilet V · Ülevaade antiiklüürikast, Sappho, Ovidiuse, Vergiliuse looming põhijoontes (monoodiline, koorilüürika) Lüürika e luule pikka aega seotud lauludega. Tuleb esitada kooris (kollektiivsed tunded) ja monoodiliselt (isiklikud tunded). Zanrid: eleegia nukker, leinalaul; jamb rõõmus, pilkav. Kreeka lüürika algas u 7-8 saj e Kr. Kreeka lüürikuid: Architochos, Solon,Tyrtaios. Monoodilise lüürika esindajaid: Alkaios, Sappho, Anakreon. Anakreontilised luuletused (satiir, pilkav) eriti popid 18-19. sajand. Koorilüürika: selle alla kuulusid eeskätt hümnid kuulsatele sportlastele, jumalatele, valitsejatele. Hümnides tihti õpetlikud mõtisklused. Esindajad: Simonides, Pindaros. Sappho naine, 7-6 saj e Kr. Temaga seotud kolm müüti
Tihti esindas see roll ka publikut või räägiti kogu linnriigi/polise eest. 28. Millised olid kreeka arhailise lüürika zanrid? Too igaühe kohta näiteks vähemalt kolm autorit. Jambid: Hipponax, Semonides ja Solon Eleegia: Kallinos, Simonides, Theognis, Meelika (monoodia e monoodiline meelika): Alkaios, Anakreon, Sappho Koorimeelika: Alkman, Pindaros, Simonides 29. Iseloomusta arhailist kreeka jambizanri, nimeta olulisemaid autoreid. Jambizanri värsimõõduks on jamb, võimalikuks meetrumiks oli ka trohheus. Jambide sisu oli enamasti ühiskonnale vastanduv, tihti süüdistati ja sõimati, jämekoomiline sisu. Ilmselt jambe ei lauldud, vaid retsiteeriti. Olulisemad autorid olid Hipponax, Semionides ja Solon. 30. Iseloomusta arhailist kreeka eleegiat, nimeta olulisemaid autoreid. Kreeka eleegiat iseloomustab nn. eleegiline distihhon, mis koosneb heksagrammist ja sellele järgnevast pentagrammist
ülesandeks oli patuseid karistada. (Maod juuste asemel ja silmadest tilkumas verepisarad.) Muud koletised aeti maalt minema, kuid erinüssed jäid. 4. Kreeka arhailine luule(Tyrtaios, Archilochos, Solon) Luule = lüürika (lüüra saatel loetud luuletused) Eleegia – värsimõõt eleegiline distihhon, read 6/5, õpetliku sisuga, patriootlik, poliitiline õhutus. Tyrtaios, 7.saj e.m.a. Jamb – pilkelaul, satiiriline. Archilochos – isikupärane luule: sõjad, suhted, enesekriitilisus. Meelika – laul kreeka keeles, pilli/tantsu saatel 1. Monoodiline – üksikisiku mõtted/tunded, sõprade seas ettekandmine 2. Koorilüürika – ühiskondlike väärtuste kajastamine 1. Solon – heidab ette inimeste toetust türannile ja siis tagantjärele virisemist. Oli riigimees ja reformaator. 2. Archilochos – oli tihti pilkav ja ründav
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale ...
Daktüloid, amfibrahhoid, anapestoid c. rõhulis-välteline ehk aktsendilis-kvantiteeriv 3. silbilis-prosoodilised süsteemid a. silbilis-rõhuline ehk süllaabilis-tooniline. Korrastatud nii silpide kui tugevate-nõrkade silpide vaheldumine. Trohheus. Värsiühikuks on värsijalg, mis koosneb 1 rõhulisest ja 1-2 rõhutust silbist. Rõhu vahelejätt pürrühhius või lisarõhk spondeus. Jamb. Daktül. Amfibrahh. Anapest. b. silbilis-välteline ehk süllaabilis-kvantiteeriv c. vältelis-silbilis-rõhuline ehk kvantiteeriv-süllaabilis-tooniline 12. Riim. Stroofika Riim seob värsskõnet. Riimid: 1. silpide arvu ja rõhuasetuse järgi: meesriim (keel/meel), naisriim (aktus/kaktus), daktülriim (purustas/turustas), hüperdaktülriim 2. paigutuse järgi: paarisriim aabb, süliriim abba, ristriim abab, lausriim aaa,
Lüürika: algselt existeeris luule ainult muusikalise saatega. 76 saj.lüürika jaguneb ettekande järgi 2x: monootiline (esitas 1inimene); koori lüürika. Vormiliselt jagunes lüürika värsimõõdu järgi: eleegialuuletused, mis loodud kindla skeemi järgi, eleegiline distihhon (kaxikvärsside kaupa hexa+pentameeter), räägib igapäevastest tõsielulikest asjadest, tihti õpetliku ja poliitilise sisuga; jamb: temaatika õelam, iroonilisem, satiirilisem. Teised zanrid: epitaaf (hauakivi), epiniikion (kindla sisuga erinevate mängude võitjate aux), enkoomion (valitseja aux kirjutatud). Sappho (7.6. saj eKr) esimene kreeka naisluuletaja. Pärit Lesbose saarelt, rajas tütarlaste sõpruskonna, kus õpetas muusikat, luulekunsti ja laulmist. Paljud luuletused on pühendatud õpilastele. Tema monoodilises lüürikas (nt
ja armsa kaela ümber hakata. Pilet 4 1. Ülevaade antiiklüürikast Lüürika: algselt existeeris luule ainult muusikalise saatega. 7-6 saj.lüürika jaguneb ettekande järgi 2x: monootiline (esitas 1inimene); koori lüürika. Vormiliselt jagunes lüürika värsimõõdu järgi: eleegia- luuletused, mis loodud kindla skeemi järgi, eleegiline distihhon (kaxikvärsside kaupa hexa+pentameeter), räägib igapäevastest tõsielulikest asjadest, tihti õpetliku ja poliitilise sisuga; jamb: temaatika õelam, iroonilisem, satiirilisem. Teised zanrid: epitaaf (hauakivi), epiniikion (kindla sisuga erinevate mängude võitjate aux), enkoomion (valitseja aux kirjutatud). 1.1. Sappho (pärast 650 eKr) monoodiline lüürika Antiikaja silmapaistvaim naislüürik. Ta pärines Lesboselt Eresosest ülikusuguvõsast ja elas Mytilenes. Sealsete türanna kehtestamisega kaasnenud rahutuste ajal oli ta 600. a. paiku mõnd aega Sitsiilias Sürakuusas maapaos. Mytilenes koondas ta
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliik...
" He was astonished. He stared at me in disbelief. When he finally spoke, he almost sounded mad. "You think I regret saving your life?" "I know you do," I snapped. "You don't know anything." He was definitely mad. I turned my head sharply away from him, clenching my jaw against all the wild accusations I wanted to hurl at him. I gathered my books together, then stood and walked to the door. I meant to sweep dramatically out of the room, but of course I caught the toe of my boot on the door jamb and dropped my books. I stood there for a moment, thinking about leaving them. Then I sighed and bent to pick them up. He was there; he'd already stacked them into a pile. He handed them to me, his face hard. "Thank you," I said icily. His eyes narrowed. "You're welcome," he retorted. I straightened up swiftly, turned away from him again, and stalked off to Gym without looking back. Gym was brutal. We'd moved on to basketball. My team never passed me the ball, so that was good,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
