18. saj. rokokoo 17501800 varaklassitsism 18001850 Kõrgklassitsism J. L. David 1748-1825, J.A. D. Ingres 1780-1867 19. saj. historitsism, eklektika u 17701850 romantism u 18501900 Realism Gustave Courbet 1818-1877 187420. saj. algus Ipressionism:Claude Monet 1840-1926 19. saj. lõpp20. saj. algus Sümbolism Edvard Munch 1863-1944, juugendstiil Gustav Klimt 1862-1918, rahvusromantism alates 1880-ndatest Postimpressionism: Paul Gauguin1848-1903, Vincent vanGogh 1853- 1890, Paul Cezanne 1839-1906 1886 Naivism: Henri Roussaeau 1844-1910 1907 Kubism: Pablo Picasso1881-1973 1909 futurism u 1910 Abstraktsionism Fovism: Henri Matisse 1869-1954, ekspressionism
1. Maastikuarhitektuuri mõistest. Maastikuarhitektuur on kujunduseriala, mis pühendub maastiku kujundamisele. Kaasaegne maastikuarhitektuur pärineb 19. sajandi keskelt ning on end üles ehitanud muistsetele kujundustraditsioonidele: arhitektuuriline kujundus, aiakujundus, pargiarhitektuur, linnakujundus jne. Hõlmas töid, mis loodi planeerijate, arhitektide, aednike, taimekasvatajate jne koostööna.Esimese professionaalina kasutas maastikuarhitektuuri mõistet tänapäeva tähenduses Frederick Law Olmsted. 2. Aed kui inimese looming. Aed Eedeni peegeldusena (3.) Eedeni aed, kus inimesed elasid harmoonias ja rahus, enne kui nad maa peale kukutati. Mütoloogiline paik põhineb originaalse Pärsia paradiisi paiknemise mõistmisel. Rippuvad aiad ja paradiis: Rippuvad aiad paigutati iidse Babüloonia linna kindluse sisse. Paradiisi aed loodi loodusliku maailma tõlgendusena linnakeskuse kontekstis. Eufrati jõgi suunati ümber, et kontrollida voolu ning ka...
Juugendstiilis hakati kõike kujutama keraamikat, ajakirju, plakateid, raamatuid, mööblit. Esindajatest austerlane Gustav Klimt. Teosed ,,Juudit", ,,Lootus", ,,Naise kolm iga", ,,Danae". Juugendi arhitektuur Kõige tähtsam on Antonio Gaudi katedraal. Gaudi on põhiliselt seotud Barcelonaga. Ta võtab oma kavandmise juures eeskujuks orgaanilise looduse vormid. Tema poolt on ka tehtud Casa Battlo. Guelli park on tema poolt kavandatud. Veel juugendi esindaja - Viktor Horta Belgiast. Juugendstiil oli küll tekkinud täästustoodangule vastu, aga sama juugendis hakatakse rohkem ja rohkem kasutama uusi tööstuslike ehitusmaterjale, eriti raudbetooni ja klaasi. Esimesena kasutati uut materjali just tööstushoonetes, raudteejaamades ja kaubamajades. Barcelona Antoni Gaudi. Ta töödes pole ühtegi sirgjoont ja väga oluline on lohesoomus. Barcelona võimas kirik. Liivaloss. Lisaks sellele on tema poolt ka kavandatud Guelli park, kus asub maailma suurim pink. See on
aga laiendati abiruume ning fassaad täienes akendega. Juurdeehitused sulati nii sujuvalt põhimahuga, et mitteteadjad peavad neid Vassiljevi ja Bubõri aegseteks. 1950. aastate teisel poolel ehitati teatrisse ka pöördlava, mis tehti eesti oma inseneride jõudude ja oskustega ilma, et selleks oleks olnud käepäraseid eeskujusid võtta. Teiste teatrite pöördlavad olid sõjav hävinud. Mida siis aga enam kuidagi moodne ei olnud, see oli juugendstiil. 1950. aastal kirjutatakse teatri remontimise ettepanekutes korduvalt, et maja välimus tuleb tõsta nõukogude teatri ideelisele tasemele. 1950. aastate remontitega kaotati juugend nii teatri saalist kui fuajeedest nii palju kui see võimalik oli. Laemustrid värviti taustaga kokku ühtmoodi heledaks, koridoride seinte ja postide lainekujuline ornament varjati ühetoonilise värvi alla. 1967. aastal võttis teater kasutusele väikese saali. Sinna mahus ligi 70 vaatajat, ehitati ka väike lava
Uued konstruktsioonid ja uued materjalid tekitasid revolutsiooni arhitektuuri suhtumises. Esikohale kerkis hoone funktsionaalsus ja materjal. Tootmistegevuse edenemine tõi endaga kaasa linnade kiire kasvu ja elamuehituse tõusu. Eriti tormilised arenguaastad olid vahetult enne Esimest Maailmasõda, mil paljudes linnades toimus lausa ehitusbuum. Kesklinnad täitusid paljukorruliste kivist üürimajadega. Valitsevaks ehitusstiiliks oli historitsismi kõrval ka 1890. aastatel alguse saanud juugendstiil. 20. sajandit on arhitektuuris käsitletud ka kui kõrghoonete sajandit. Nendegi ehitamine sai võimalikuks tänu inseneritehnika kiirele arengule: selleks aitas kaasa nii lifti kasutuselevõtt kui ka metallkarkasside kasutamine. Ehitusmaterjalid: raud, teras, raudbetoon, klaas, kivi (sh krohvimata maakivi, telliskivi) Ehitustehnika: sardbetoonist ja terasest pingtarindid, terasraam ja betoon, kivimüüritis, teraskarkass, kandvad fermid, terasest väliskarkass ja pinguldav kate.
leiutati tselluloid (filmilindid, kammid, kraed, valehambad) Teadus hüpotees geenide olemasolust, geneetika kvantmehaanika aatomi ehituse selgitamine erirelatiivsusteooria (A. Einstein, Planck, Freud) pilvelõhkujad Tehnika gaasilaternate asemel elektrilaternad Nobeli preemiad Kirjandu juugendstiil (rahulik), ekspressionism (närviline, rahutu, dramaatiline) s (M. Gorki) Kunst abstraktsionism, fovism, naivism, kubism (P. Picasso) katsetused uudse helikeelega, meloodia polnud enam esikohal, otsiti uusi kõlavärve Muusika (R. Strauss) Filmikuns sündis Euroopas, kuid Ameerika võttis leiutise kiirelt üle t kadus viktorlik ajastu, riietusstiil muutus vabamaks Mood
20. sajandi saksakeelne kirjandus Aigi 28.01.2015 Loengud ja rühmatööd 9. märtsiks peaks "Professor Unrat" olema loetud. Viis raamatut nimekirjast. Periodisierung: 1890-1910 "Fin de ciecle": Naturalism, impressionism, sümbolism, juugendstiil jne See on vaid üks võimalikest periodiseerimistest. Võib öelda ka Jahrhundertwende. Väga huvitav periood, sest on palju erinevaid Stile ja Strömungen. Voole ja stiile. Mõnes mõttes on see defineerimatu. Raske on eraldada ühte voolu, mis teistest esile tõuseks. Kirev segu kõigest, mis vähegi eksisteeris. Konkreetsemaks muutub 1910 1922 Ekspressionism 1910 1922
Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 Sügis 2008. a TERMINID MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST aatrium (ld. átrium < ater must, pime) vanaroomas tubadega ümbritsetud elamu pearuum suure valgusavaga laes (=compluvium); selle all põrandas bassein vihmavee jaoks (=impluvium). Kaasajal nimetatakse aatriumiks ka ruumidega ümbritsetud sisehoovi. agoraa peaväljak Kreeka linnas. Ka rahvakoosolek vana aja Kreekas; väljak, turuplats. allee regulaarsetest puuderidadest või hekkidest ääristatud aiatee, tee või pargitee, ka puiestee maastikus. Selle algeid võib oletatavasti seostada jahilkäikudega - ratsa läbi tiheda metsa tulles raiuti endale tee läbi metsa. Akadeemia (kr. akademeia), Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, idealistliku filo...
munch c.d.friedrich madonna 1894(kunstihalle, hamburg) 1774-1840 1863-1944 rändaja udumere kohal(kunstihalle) tuntuim norra kunstnik. Esindab sümbolismi, kes ta oli romantismi eelkäija, lõi oivalisi mere ja kujutavad väljamõeldudasju ja olukordi. Sündis maastikuvaateid, mida täiendas salapäraste samal ajal kui juugendstiil. Ka neid kirikuvaremete, laevapurjede. Tema ees olevad iseloomustavad sujuvaaad jooned ja väline puud meenutavad tormist merd. dekoratiivsus.ta kuulsaimad teosed on madonna ja karje( mõlemad rööviti kolm aastat tagasi oslo rahvusmuuseumist).mitte inimene ise, vaid tede saatvad surm, haigus, üksindus need on munchi kangelased Paul cezanne 1839-1906
19.sajandi kunstiajalugu KLASSITSISM - 18.sajandi lõpp ja 19. saj. algus. ROMANTISM - 19. sajandi I pool. REALISM - 19. sajandi keskpaik. IMPRESSIONISM - 19. sajandi II pool. POSTIMPRESSIONISM - 19. sajandi lõpp. JUUGEND JA SÜMBOLISM - 19. saj. lõpp ja 20. saj. algus. KLASSITSISM 18. sajandi teisel poolel arenes Prantsusmaal välja uus stiil, mis võttis oma eeskujud otseselt antiikkunstist. Seda nimetatakse klassitsismiks. Jäljendati antiikkunsti, sest antiikset ühiskonda peeti ideaalseks. Tavaliselt jagatakse klassitsism kahte perioodi: 1. Varaklassitsism kuni aastani 1800. 2. Kõrgklassitsism pärast seda. Prantsuse klassitsismi periodiseeritakse tavaliselt järgmisel moel: 1. 17601790 Louis XVI stiil 2. 17901800 Direktooriumi stiil 3. 1800u. 1820 ampiirstiil (tuleneb prantsusekeelsest sõnast 'empire' keisririik) Klassitsistlik arhitektuur Jacques Germain Soufflot (1713 1780) ...
Pani aluse Eesti Rahva Muuseumile. Osales ka ,,Noor- Eestis". Loomingu enamiku moodustavad söe- ja pliiatsijoonistused, vähem on teinud õli-ja temperamaali. Tegi olustiku- ja tööainelisi pilte. Illustreeris ,,Kalevipoja". Töid iseloomustab selge ja monumentaalne käsitluslaad. 1906.a. toimus esimene eesti kunsti ülevaatenäitus Tartus. Eesti arhitektuuris olid jätkuvalt ülekaalus eklektika ja historitsism. Juugendstiil hakkas levima 1904.a. paiku. Eesti kunst 1905-1919. Murranguaastad. Neil aastail arenes eesti kunst ja jõudis kokkupuutesse Euroopa uuendusliku- ma kunstiga. 19.saj. lõpul oli Eestis väga vähe võimalusi kunsti õppimiseks- tegutsesid vaid üksikud joonistuskursused. Edasi tuli minna Saksamaale või Peterburi. Paljud valisid viimase, kuna see asus lähemal. Ka Petrburis toimus mitmeid näitusi, kus eksponeeriti Lääne-Euroopa avangardistlikke töid. 1905.a
Pani aluse Eesti Rahva Muuseumile. Osales ka ,,Noor- Eestis". Loomingu enamiku moodustavad söe- ja pliiatsijoonistused, vähem on teinud õli-ja temperamaali. Tegi olustiku- ja tööainelisi pilte. Illustreeris ,,Kalevipoja". Töid iseloomustab selge ja monumentaalne käsitluslaad. 1906.a. toimus esimene eesti kunsti ülevaatenäitus Tartus. Eesti arhitektuuris olid jätkuvalt ülekaalus eklektika ja historitsism. Juugendstiil hakkas levima 1904.a. paiku. Eesti kunst 1905-1919. Murranguaastad. Neil aastail arenes eesti kunst ja jõudis kokkupuutesse Euroopa uuendusliku- ma kunstiga. 19.saj. lõpul oli Eestis väga vähe võimalusi kunsti õppimiseks- tegutsesid vaid üksikud joonistuskursused. Edasi tuli minna Saksamaale või Peterburi. Paljud valisid viimase, kuna see asus lähemal. Ka Petrburis toimus mitmeid näitusi, kus eksponeeriti Lääne-Euroopa avangardistlikke töid. 1905.a
ringkäik, inimese osalus looduses. 5. Mis oli sümbolistidele tähtsam teose sisu või vorm? Esmatähtis, mis on pildil kujutatud, mitte kuidas seda on tehtud. 6. Vali üks peatüki juures olevatest piltidest? Mis teeb selle sümbolistlikuks? Arnold Böcllini „Surnute saar“ - arvati et sõudja sümboliseerib paadimeest, kes surnuid üle jõe transportis 8. Millised on skulptor Auguste Rodini kõige tähtsamad teosed? Balzaci monument, „Põrguväravad“, „Mõtleja“ 2. Juugendstiil 1. Millisesse kunstnikerühmitusse kuulus William Morris? Millise ajastu kunsti võtsid selle rühmituse liikmed eeskujuks? Prerafaeliididide. Keskaja või vararenessanssi. 2. Millele pühendas Morris oma energia ja varanduse? Hääbuvate käsitöötraditsioonide taaselustamisele. 3. Miks õigupoolest tunti 19.saj lõpukümnenditel vajadust uue stiili järele? Taheti vabaneda kõrgrenessanssi ja sellele toetunud kunsti mõjust. 4. Millest lähtuti uue stiili ornamentika loomisel
Kunstiajalugu Manerism - emotsioon, segadus, usufanatism, pikaks venitatus/ebaloomulik anatoomia, lõhutud kompositsioon 16.saj 17-18saj Barokk - dünaamika, liikumine, 1640 näituste algus, 9 uut zanri: 1. Grupiportree 2. ... Rokokoo 18.saj - õukonna kunst, hiinatsemine Klassitsism - 18.saj lõpp - 19.saj esimene pool Loe õpiust lohh Sünnib Prantsusmaal, Arc de Triompfe 1806-1936 Jean François Thérèse Chalgrin Partheon Pariisis 1757-1800 Souffiot Tarbekunst, ampiirstiil, pmst kopeeritakse antiikaega, näiliselt vastandub pealiskaudsusele, detailid kallistest materjaldest (leopardi nahk, lapis lazuli), luuakse palju koopiaid Seinadele maalitakse illusoorsed garniisid ja maalid Antonio Ganova Maalikunst - vähe säilunud antiigist, peavad midagi uut leiutama Jaques Louis David 1748-1825 Horaatslaste vanne 1784-5 barokilik valgusvihk, kaaristu taustal- renessanss, naturalistlik Marat' surm - langev diagonaal P...
MTX 335. Modernism ja muusikateater Eksamiteemad 1. Modernismi mõiste ja tunnusjooned 19. sajandi lõpul (seostage ka muusikateatriga). Varased modernismi ilmingud. Wagner. Modernismi kujunemine oli 1883 – 1914 (Wagneri surmaasta – I MS algus). (ld. k. modo – just praegu; uudne; moodne) 1900. aasta paiku mõistetakse sõna „modern“ all esmajoones midagi (radikaalselt, kompromissitult) uut. Viini kunstnikerühmitus „Secession“ (lahkulöömine, eraldumine) loosung: „Ajastule anda oma kunst, kunstile oma vabadus“ Wagner oli esimene, kes kasutas muusika kohta mõistet modernne ja seda negatiivses tähenduses. Ta kritiseeris selle sõnaga 1840-del Prantsuse Suurt Ooperit ja eelkõige Meyerbeeri (et see jälgib liiga publiku maitset). 1860.-e algul kanti Pariisis ette Wagneri ooper „Tannhäuser“. Sellest vaimustus väga luuletaja Charles Baudelaire. Tema omakorda kasutas nüüd mõistet „Modernne“ positiivses tähenduses, ilmestamaks Wagneri muusikat. Wagne...
Hoonete välisilme pidi jälgima siseruumide paigutust, kuid ehitusmasside paigutus võis olla ebasümmeetriline. Üheks kõige olulisemaks ühtset stiili loovaks teguriks peeti ornamentikat. Juugendstiili ornament on ebasümmeetriline ning lähtub orgaanilisest loodusest, meenutab taimi või tuleleeki. Juugendstiilis kujundati kõike alates mööblist lõpetades raamatute ja klaasiga. Arhitektid kasutasid uusi materjale, eriti raudbetooni ja klaasi. Hiline juugendstiil (eriti arhitektuur) muutus aga funktsionalismi eelkäijaks. Kujutavas kunstis oli oluline dekoratiivse terviku loomine, pilt pidi laotuma seina pinnale, iseloomulik süntetism (ruumikujutuseta pildid, puhta värviga kaetud pinnad eraldati üksteisest tumeda kontuuriga). Arhitektur: Arthur MacMurdo (lõi juugendi ornamendi) Charles Rennie Macintosh (algusajast) Victor Horta Antonio Gaudi Hector Guimard
>antisemitismi tugevnemine nt Viinis, Peterburis, Pariisis (nn Dreyfusi afäär)=>vastukaaluks sionistlik liikumine >fundamentaalsed avastused ja leiutised, näiteks: *Vries' hüpotees geenide olemasolust=>alus geneetikale *kvantmehhaanika sünd (Max Planck) *Einsteini erirelatiivsusteooria *dünamiit (Nobel) 2 >kujutavas kunstis, kirjanduses esialgu juugendstiil, hiljem ekspressionism >muusikapealinnadeks Pariis, Viin (Debussy, Strauss) >filmikunsti levik Ameerikas (Charlie Chaplin) >muudatused moes (seoses viktoriaanliku ajastu lõpuga):öeldi lahti korsetist=>kõrge vöökohaga kleidid; idamaisus >spordi populaarsuse tõus =>1896. a I olümpiamängud; jalgpall 3. Esimene maailmasõda 1. august 1914-1918 põhjused >imperialistlike suurriikide vastuolud
Düsseldorfi akadeemia teda piisavalt ei köitnud , õpingud jäid katkendlikuks ja lõpule viimata.Rohkem huvitas temperamentset,ettevõtlikku noormest kunsti- ja seltsielu.Laikmaa reisis palju,nägi muuhulgas Müncheni ja Viini kunstinäitusi ning 1900. a Pariisis toimunud maailmanäitust.Koju naasdes oli tal välja kujunenud hoogne,maaliline joonistusstiil,mida ta eriti efektselt kasutas pastellportreedes.Kunstiline suunamuutus on kõige ilmsem pastellis Lääne neiu-kajastuvad juugendstiil mõjud;üldsitab,stiliseerib vorme. Kristjan Raud alustas õpinguid Peterburi Kunstide Akadeemias 1893.Tegi algul maalilisi söejoonistusi kujutas proosalist,süngevõitu külaelu.1897 sai Peterburist villand ja läks Düsseldorfi,kuid pettus ka seal.1898 läks koos kaksikvend Pauliga Muhu saarele maalima.Järgneval aastal läks uuesti Saksamaale,Münchenisse-mis oli sajandivahetuse uuendusmeelseim kunstikeskus.Raud oli juba enne Münchenit katsetanud juugendliku
PõhjaEuroopas on võimalik rääkida kunsti erilisest rahvusromantilisest sisust, mis osaliselt seguneb sümbolismiga (loodusmüstika ja üksiku kangelase kultus), kuid mis põhiliselt sellele siiski vastandub. ● KUNSTNIKUD: GUSTAVE MOREAU (1826-1898), ODILON REDON (1840- 1916), AKSELI GALLÉN-KALLELA (1865-1931), GERHARD MUNTHE (1849-1929). JUUGEND Juugendiks nimetatakse 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul Euroopas ja Ameerikas levinud kunstivoolu. Eri maades kandis juugendstiil erinevaid nimetusi: ● INGLISMAAL – art nouveau ● PRANTSUSMAAL – le style moderne ● SAKSAMAAL – Jugendstil (Saksakeelne väljend on tuletatud 1896. aastal ilmunud sisustusajakirja „Jugend“ järgi; saksa traditsioonile tuginedes on ka eest keeles voolu nimetus „JUUGEND“. Samuel Bing avas 1895. aastal Pariisis galerii Art nouveau, kus eksponeeriti dekoratiivkunsti ja Kaug-Ida kunstiteoseid ning kaasaegsete Euroopa kunstnike töid.
kirjanikule. 1913. aastal läks auhind esimest korda väljas poole Euroopat indialasele Rabindranath`ile. Kirjanduses leidus n-ö juugendlikku uudsust. 1910.aastal ilmus kirjandusse uus vool ekspressionism, mis juugendliku estetismi ja suurejoonelise harmoonia asemel seadis esikohale autori isiklike, enamasti närviliste tundmuste ja elamuste väljendamise. Kujutavas kunstis ja arhitektuuris valitses Euroopas esialgu juugendstiil (Gustav Klimt). Ekspressionismi tõid kunsti osalt needsamad nimed, kes olid kuulsust saavutanud juba juugendstiilis (nt norralane Edvard Munch). Ekspressionistlikku kujutavat kunsti iseloomustasid samad jooned mis kirjandust: närvilisus, subjektiivsus, dramatism. Abstraktsionismile pani aluse venelane ideoloogist Vassili Kandinsky. Sensatsiooni tekitasid fovism(Henri Matisse), naivism(Henri Rousseau), kubism(Pablo Picasso). Suurimaks
Eesti kunst Kunst on muutunud omaette nähtuseks alles modernsel ajastul, seega viimastel sajanditel. Esemed, kujud ja pildid, mida tänapäeval tajutakse esmajoones või ainult esteetiliste objektidena või nn. nagu puhta kunstina, olid vanasti tihedalt seotud igapäevase olmega, aga ka inimeste mütoloogilise maailmapildi ja maagiliste toimingutega. Näiteks eesti talurahva ornament, mida kasutati vöökirjades ning muude kudumite kaunistuses või tikandites, aga ka õllekannudel ja paljudel teistel esemetel, ei olnud meie esivanematele ainult kaunistus, ainult dekoratsioon, vaid ka sümboolne side inimesele ja maailmale oluliseks peetud põhimõtetega. Eesti rahvakultuur pole muidugi arenenud ainult omaette või endasse sulgununa. Juba kiviajast peale on Eesti alal põimunud eri suundadest lähtunud kultuurimõjud ja eesti rahvakunsti on täheldatud mitmeid väga kaugele laenatud motiive. Eestlaste hulka sulas teiste rahvaste esindajaid. Siiski on sajan...
Vilde esimesed tõsised teosed, samuti A.Kitzbergi näidendid. 1905.a manifesteeris ennast noor ja andekas rühmitus "Noor-Eesti", mille tähtsamad tegelased olid G.Suits ja F.Tuglas. nooreeestlased püstitasid enda ja kogu ühiskonna ette ülesande saada eurooplasteks, jades sealjuures eestlasteks. Kujutavas kunstis olid 19.saj lõpukümneil eesti kunstile teed rajanud akademistid, maalija Johann Köler skulptorid A.Weizenberg ning Amandus Adamson. Eestisse jõudis ka juugendstiil, mille ilminguid leiame eriti Raua loomingust. Hilisimpressionistlikus laadis male hakkas looma eesti kunstiloo üks tuntumaid inimesi Konrad Mägi. Esimene eesti kunstnik, kes oma loomingust ära elatada ennast suutis oli Ants Laikmaa. 19.saj lõpul astus tegevusse ka esimene professionaalsete muusikute põlvkond Rudolf Tobias, Artur Kapp, Miina Härma jt. Enamasti Peterburi konservatooriumi kasvandikud. Väga kujukas oli eesti teatri professionaliseerumine, mis toimus 1906
·Eesti Üliõpilaste Selts- on 1870. aastal Tartus asutatud üliõpilasorganisatsioon. Sini- must-valge lipp. ·Historitsism- on peamiselt retrospektiivne ehituskunsti suund, mis matkib ajaloolisi stiile, tekkis romantismi mõjul Euroopas 1840-1900, kus mehhaaniliselt kopeeriti ajalooliste stiilide elemente. Historitsismi ehk neostiilide aeg kestis Eesti mõisaarhitektuuris kuni Esimese maailmasõjani, kuigi 1900. aasta paiku tuli ta kõrvale lopsakas juugendstiil. Sel ajastul ehitati väga palju uusi mõisahooneid ning veel rohkem ehitati vanemaid hooneid ümber. Valdav enamik Eesti mõisaid on saanud endale midagi külge historitsismiajastust. ·Johann Köler- 1826-1899. Oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Pani aluse Eesti portree- ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile. Seotud rahvusliku liikumisega. ·August Weizenberg- 1837-1921. Eesti rahvusliku skulptuuri looja
kõrgemale Ehitati pilvelõhkujaid, kasutati elektrilaternaid, kadusid hobutrammid Sufrazettid ehk naisõiguslased - liikumine toimus USAs ja UKs; eesmärk oli võidelda naiste hääleõiguse eest Lisaks optimismile leidus ja sügavad pessimismi üheks avalduseks oli antisemitsismi (juudivastasuse) tugevnemine Alus pandi geneetikale, sündisid kvantmehaanika, relatiivsusteooria, Freudi psühhoanalüüs Kunstis olid valdavaks ekspressionism ja juugendstiil TEHNIKA JA MAAILMAMAJANDUSE ARENG 20. SAJ ALGUL Masinaehituses hakati valmistama kõrge tootlikkusega tööpinkem see pani aluse seeriatootmisele Henry Ford käivitas oma autotehases esimesed konveierid Arenes lennundus Zeppelini õhulaev, vendade Orville ja Wilbur Wrighti lennuk Raadiosignaal saadeti üle Atlandi tähtis sõjaväele, laevakompaniidele, ärijuhtidele, diplomaatidele, ajakirjandusele 1912 Titanicu hukkumine
18. saj. rokokoo 17501800 varaklassitsism 18001850 Kõrgklassitsism J. L. David 1748-1825, J.A. D. Ingres 1780-1867 19. saj. historitsism, eklektika u 17701850 romantism u 18501900 Realism Gustave Courbet 1818-1877 187420. saj. algus Ipressionism:Claude Monet 1840-1926 19. saj. lõpp20. saj. algus Sümbolism Edvard Munch 1863-1944, juugendstiil Gustav Klimt 1862-1918, rahvusromantism alates 1880-ndatest Postimpressionism: Paul Gauguin1848-1903, Vincent vanGogh 1853- 1890, Paul Cezanne 1839-1906 1886 Naivism: Henri Roussaeau 1844-1910 1907 Kubism: Pablo Picasso1881-1973 1909 futurism u 1910 Abstraktsionism Fovism: Henri Matisse 1869-1954, ekspressionism
noori sümbolismi, juugendstiili ja impressionismi esindajaid ning lõi akademismile vastanduvate kunstinäituste traditsiooni. Raud asutas oma ateljeekooli 1904. aastal Tartus, aga eriti oluline oli tema tegevus kunstiteooria ja kriitika tutvustajana eesti ajakirjanduses, eesti rahvakunsti väärtustaja ja kogujana, Eesti Rahva Muuseumi aluspanijana ja näituste organiseerijana. Arhitektuur Eesti sajandivahetuse arhitektuuris olid jätkuvalt ülekaalus historitsism ja eklektika. Juugendstiil hakkas Eestis levima alles pärast 1904. aastat. Tartus püstitati esimene programmiliselt rahvuslik hoone- Eesti Üliõpilaste Seltsi maja, mille kavandas 1900-1902 Georg Hellat (1870-1943). 3. KUNST 1905-1910 - MURRANGUAASTAD 19. ja 20. sajandi vahetusel oli tärganud rahvuslik kunstielu ja järgneva 15 aasta jooksul arenes see eesti kultuuri loomulikuks osaks ning jõudis kokkupuutesse Euroopa kõige uuenduslikuma kunstiga. 19
seguneb sümbolismiga (loodusmüstika ja üksiku kangelase kultus), kuid mis põhiliselt sellele siiski vastandub. KUNSTNIKUD: GUSTAVE MOREAU (1826-1898), ODILON REDON (1840- 1916), AKSELI GALLÉN-KALLELA (1865-1931), GERHARD MUNTHE (1849-1929). JUUGEND Juugendiks nimetatakse 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul Euroopas ja Ameerikas levinud kunstivoolu. Eri maades kandis juugendstiil erinevaid nimetusi: INGLISMAAL art nouveau PRANTSUSMAAL le style moderne SAKSAMAAL Jugendstil (Saksakeelne väljend on tuletatud 1896. aastal ilmunud sisustusajakirja ,,Jugend" järgi; saksa traditsioonile tuginedes on ka eest keeles voolu nimetus ,,JUUGEND". Samuel Bing avas 1895. aastal Pariisis galerii Art nouveau, kus eksponeeriti dekoratiivkunsti ja Kaug-Ida kunstiteoseid ning kaasaegsete Euroopa kunstnike töid.
ja üksiku kangelase kultus), kuid mis põhiliselt sellele siiski vastandub. KUNSTNIKUD: GUSTAVE MOREAU (1826-1898), ODILON REDON (1840-1916), AKSELI GALLÉN-KALLELA (1865-1931), GERHARD MUNTHE (1849-1929). JUUGEND Juugendiks nimetatakse 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul Euroopas ja Ameerikas levinud kunstivoolu. Eri maades kandis juugendstiil erinevaid nimetusi: INGLISMAAL art nouveau PRANTSUSMAAL le style moderne SAKSAMAAL Jugendstil (Saksakeelne väljend on tuletatud 1896. aastal ilmunud sisustusajakirja ,,Jugend" järgi; saksa traditsioonile tuginedes on ka eest keeles voolu nimetus ,,JUUGEND". Samuel Bing avas 1895. aastal Pariisis galerii Art nouveau, kus eksponeeriti dekoratiivkunsti ja Kaug-Ida kunstiteoseid ning kaasaegsete Euroopa kunstnike töid. Juugendstiil ilmnes
vahel. Tulemuseks oli ametliku Salongi (pr k- s Salon) jagunemine kaheks (Pariisis) või suurte kontranäituste, nn setsessioonide korraldamine Saksamaal. Ka sõltumatus kunstis tekkis erinevaid ja isegi vastandlikke taotlusi. Enamik sajandivahetuse kunstnikke leidsid ühiskondlikele ja esteetilistele ideoloogiatele erinevaid kunstilisi väljendusi. Nii kasutataksegi sajandivahetuse kunsti kohta mitmeid erinevaid nimetusi: sümbolism, juugendstiil ja postimpressionism. Kaks esimest nimetust sobivad iseloomustama kunsti paljudes maades, postimpressionismist saab rääkida aga eelkõige ainult prantsuse kunsti ajaloos. 19. sajandi 80-ndail sai alguse uus kunstisuund - postimpressionism (ladina k-s post - pärast). Postimpressionistid on seega tulijad pärast impressioniste. Postimpressionismi alla ühendatakse mitu suurt kunstnikku. Neid seob see, et nad mõnda aega olid impressionistid, kuid 1880-ndate aastate lõpus pettusid selles voolus
Linnade südametesse ehitati kõrghoonestatud rajoonid [3]. Art Nouveau (juugend) arhitektuur Juugend - 19.saj.-20.saj.vahetuse kunst Euroopas Sajandivahetusel oli Pariis Euroopa avangardi keskus. Kunstnikud ja kirjanikud kohtusid diskussioonideks kohvikutes ja ateljeedes, galeristid soosisid uusimaid kunstivoole, mida tekkis üksteise järel. Juugendstiil on väliselt dekoratiivne. Juugendstiili alusepanijaks peetakse inglise kunstniku ja arhitekti William Morrist. Morris kutsus inimesi üles loobuma stiilide segust, luues samal ajal uut ja kordumatut stiili. Juugendajastu nimi pärineb, aga hoopiski Saksamaalt. Seal ilmus ajakiri ,,Jugend", mis saksa keeles tähendab noorust. Seda kõike ka juugend endas hõlmas ja kujutas
Keskne tegelane on traagiliselt sünge ,,mõtleja" (algselt Dante), millest tuletatud omaette kuju ,,Mõtleja" on eriti kuulus. 21. 19. ja 20 sajandi vahetuse kunst: 19. ja 20 saj vahetuse kunst ei ole enam taotuselt, ideedelt ega visuaalsete vormide poolest ühtne, vaid on väga mitmekesine. Piir ametliku ja sõltumatu kunsti vahel muutus siis ebaselgemaks kui munagi varem. Selle perioodi kunsti kohta on käibel mitmeid nimetusi, millest tähtsamad on sümbolism, juugendstiil ja postimpressionism. Postimpressionismist saab rääkida põhimõtteliselt ainult prantsuse kunstis. Tolleaegse kunsti mitmekesisuse üheks põhjuseks on haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. Osa jäi truuks positivistlikule filosoofiale ning usule teaduse ja tehnika progressi, paljud aga hakkasid pooldama uusromantilist ideoloogiat. Nagu romantikute esimene põlvkondki, uskusid uusromantikud, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata.
Tallinnas, seejärel ka teistes linnades varasemaga võrreldes palju kitsamaks ja ka õhemaks. Ka tagasihoidlike tööliselamute (Joonis 1.12, paremal) fassaadidekoor, niivõrd- kuivõrd seda esineb, järgib ajastuomaseid stiilipüüdlusi. Kui varasemad seda tüüpi elamud on veel järelklassitsistlikud, siis järgmised on juba 19. sajandi lõpule ja 20. sajandi algusele omaste saelõikedetailidega ning tsaariaja lõpul hakkab ka tavaliste agulimajade fassaade mõjutama juugendstiil, mis sageli avaldub vaid pisidetailides – teistsuguse kujuga aknapealdised või varasemast erinev välisuste ja varikatuste kujundus. Joonis 1.12 Tartu 19.-20. sajandi vahetuse lihtsam puidust korterelamu (vasakul) ja kahesektsiooniline tsaariaegne tööliselamu (paremal). 1.4.3 Vabrikuasulad Kiiresti arenevad tööstusettevõtted vajasid 19. sajandil ja 20. sajandi alguses palju
Näiteks Poolas Łódźis arendasid juudid tekstiilitööstuse sellisele tasemele, et masstootmine suutis anda odavaid, kuid kvaliteetseid rõivad. Poola tekstiilitööstuse tehnilised uuendused levisid kiiresti ka mujale Euroopasse. Łódźi tekstiilitööstuse edu võimaldas jõukatel juudi tehaseomanikel ehitada endale silmapaistvaid hooneid. Seega võib Euroopa 19. ja 20. sajandi arhitektuur olla tänulik juutidele uuenduste eest, mille üheks tulemuseks on näiteks juugendstiil. Tühimik Holokaust ei tähendanud vaid natsirežiimi kavatsust hävitada mitte ainult juudi elanikkond, vaid ka juudi kultuur. Näiteks arhitektuurist ja muusikast oli juudi mõju raske välja juurida, sest siis oleks tulnud hakata hooneid maha lõhkuma. Kuigi oli keelatud ette kanda juudi heliloojate töid, ei saanud keegi takistada inimestel kodus kuulata vanu plaate Mendelssohn-Bartoldy või Mahleri loominguga. Oluline oli mitte lasta juute levitada oma kultuuri mujal Euroopas
linnaosade vahel. Selline lahendus oli palju pehmem ja ajaloosõbralikum, ent ka vähem suurejoonelisem kui Pariisis. Ehitati ka teatreid, muuseume ja kontserdisaale, mida parkidega ühendasid puudest ääristatud boulevard'id. Roomas avati linnarahvale vanu lossiparke: Villa Borghese, Villa Doria Pamphili (Rooma suurim park). 19.-20. saj vahetusel kujundab Euroopat paljuski historitsismile vastanduv juugendstiil / art nouveau. Kuigi juugend armastas mitmekesist taimornamentikat ja taimedest tuletatud vorme, jäi ta põhiliselt sisekujunduse ja tarbekunsti tasandile, vähesel määral esineb teda ka aiakujunduses. (Juugendstiilis ehituskunsti näide Eestis - Ammende Villa Pärnus.) Filosoofiline vastuhakk pseudokunstile ja modernsele mehaanilisele maailmale üldse tõusis haripunkti Hispaanias kataloonia (hispaania) arhitekti Antonio Gaudi'ga (1852-1926). Mõjutatuna Ruskini
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
