docstxt/1297953885131492.txt
docstxt/135807804498.txt
docstxt/1297947838131492.txt
docstxt/1297945006131504.txt
docstxt/132758041293387.txt
docstxt/135532598187.txt
Kirjanurk Kirjanurga näidis õppeaines 10 INSENERIGRAAFIKA ja muudel tehnilistel joonistel kasutamiseks masinaehitus- ja transporditeaduskonnas Graafiliste tööde vormistamisel õppeaines INSENERIGRAAFIKA, kursuseprojektides ja muudel tehnilistel joonistel valitakse formaat vastavalt vajadusele A4-A1.
docstxt/126046154554532.txt
docstxt/1297945790131504.txt
M 24x3 Os Väli Nimetus, materjal Tähis Hulk Märkus a Detailid 1 Alumine plaat 1 Teras 45 1050-88 2 Ülemine plaat 1 Teras 45 1050-88 Standardsed tooted 3 Mutter M20x2,5 15526-70 1 4 Polt M20x2,5 7798- 70 1 5 Seib 20 113171- 68 1 Teosta Nimetus: Faili nimetus: s Kontrol lis Poltliide Kinnita s Leht: Tähis: Formaat: TTK ...
docstxt/1297945336131504.txt
Kodune graafiline töö nr 1, variant 9
docstxt/1297945563131504.txt
Ülesanne 3 Pindade lõikumine. Joonisel 1 on esitatud neli pindade lõikumisülesannet. Analüüsida esitatud ülesandeid vastates kirjalikult järgmistele küsimustele: 1. Millised objektid lõikuvad? 2. Mis on objektide lõikejooneks (ruumis)? Mis on lõikejoone projektsiooniks pealtvaatel ja eestvaatel? 3. Millist lõikumisülesande lahendamisvõtet vastuse tuletamiseks kasutate? Vastata iga ülesande kohta eraldi. Joonis 1 VASTUS: A silinder ja tasand, tulemuseks on nelinurk kuna tasand on || moodustajaga B koonus ja tasand, tulemuseks on kolmnurk kuna tasand on || ühe moodustajaga C silinder ja kaldsilinder, tulemuseks on kaks samasugust ruumikõverat kuna lõikuvad 2 silindrit, millest üks on kaldu teise suhtes D silinder ja poolkoonus, tulemuseks on ruumi kõver kuna lõikuvad kaks kõverat pinda
Ülesanne 2. KIIVSIRGED. NÄHTAVUS Antud on kiivsirgete a ja b kaksvaade (joonis 1). Lahendada sirgete a ja b varjumine konkureerivate punktide määramise teel. Esitage lahenduskäigu kirjeldus kirjalikult. Joonis 1 Vastus: Näiteks võtame punkti põhiekraanil sirge a ja b lõikumiskohas (punkti nimeks paneme A) ja ühendame esiekraanil mõlema sirgega nii, et see joon oleks risti x teljega. Saame sirgetel kaks punkti (A1 ja A2) erinevatel kõrgustel. Vaatame, millisel punktil on suurem kvoot põhiekraanil. Selle punkti mille kvoot on põhiekraanist suurem on põhiekraanil peal pool (jämejoon). Põhiekraanil näeme esimesena sirget b ja pärast sirget a. Sama moodi tuleb käsitleda ka nähtavust esiekraanil.
docstxt/1271777632107172.txt
docstxt/128481362282006.txt
docstxt/128481378782006.txt
docstxt/129952202482006.txt
docstxt/128481400382006.txt
docstxt/128481416482006.txt
docstxt/128481427182006.txt
34. Missugusel joonisel on kujutis õigesti välja joonestatud ja mõõtmed õigesti peale kantud? 35. Missugusel joonisel on mõõtmed õigesti peale kantud? 36. Missugusel joonisel on graafiliselt õigesti kujutatud tingtähistus, kui kahele külgnevale pinnale liitub kolmas? 37. Missugusel joonisel on täidetud nõuded vaadete ja lõigete kohta? 52 Kasutatud kirjandus 1. Koloviski, A., Särak, J-E.. Insenerigraafika. Juhendmaterjal kaugõppe üliõpilastele. Tln Tallinna Tehnikakõrgkool 2006, 104lk. 2. Angelstok, F. Insenerigraafika. Siseakadeemia kirjastus, Tln. 2001 3. Ratner, V. Tehniline kommunikatsioon, Tln. 2001 4. Riives, J., Teaste, A., Mägi, R. Tehniline joonis. Õppeotstarbeline käsiraamat. Tallinn „Valgus”, Tln. 1996 5. Riives, J., Tihase, K. Joonestamine. Tallinn „Valgus”, Tln .1983 6. Rünk, O., Targo, E., Tihase, K. Joonestamise ja joonistamise põhikursus
5.1.9 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alused 5.1.10 Arvuti kasutamise oskus (vt IKS Lisa-6) 5.1.11 Keeleoskus (vt IKS Lisa-7) 1) eesti keel - C1 2) 2 võõrkeelt - s.h. üks FEAN-i töökeeltest (inglise, prantsuse või saksa) B1 ja teine võõrkeel A1 5.1.12 Insenerieetika koodeks (vt IKS Lisa-8) 5.2 Põhiteadmised 5.2.1 Alus- ja põhiõppe valdkonnad 1) kõrgem matemaatika 2) füüsika 3) aerodünaamika 4) insenerigraafika 5) arvutiõpetus 6) materjaliõpetus sh lennundus konstruktsioonimaterjalid 7) rakendusmehhaanika 8) elektrotehnika 9) elektroonika alused 10) lennundusmeteoroloogia 11) õhusõiduki ehitus 12) tugevusõpetus 13) hüdro- ja aerodünaamika 14) juhtimise alused 15) mikro- ja makroökonoomika 5.2.2 Eriala valdkonnad 1) õhusõiduki ehitusmehaanika alused 2) insenerieetika
Eesti Põllumajandusülikool Maaehituse instituut INSENERIGRAAFIKA Ainekursus MIT-7.307 Kujutava geomeetria põhivara Koostanud Harri Lille Keeletoimetaja Karin Rummo Tartu 2003 Sissejuhatus Kujutav geomeetria on see geomeetria eriharu, milles pitakse tasandil (joonisel) ruumiliste ülesannete lahendamise meetodeid ning positsiooni-, mte- ja konstruktiivsete ülesannete lahendamise vtteid. Positsiooniülesanneteks nimetatakse geomeetriliste kujundite vastastikuse kuuluvuse ja likumise määramist. Mteülesanded on geomeetriliste kujundite kauguste ja nende telise suuruse leidmine. Konstruktiivsete ülesannete sisuks on etteantud tingimustele vastavate geomeetriliste kujundite (nende kujutised joonisel) loomine. Kasutatud on järgmisi tähiseid: A,B,C,....; 1,2,3,... - ruumipunktid; a,b,c,.... - jooned; ,,,....,,...
Arvutigraafika I ÜLESANNE I Pinnatükk Sissejuhatus Enne joonestusprogrammiga AutoCAD töötama asumist on soovitatav läbi lugeda see Sissejuhatus ja teha endale märkmeid sest vastavalt Murph’i seadustele: „... juhul, kui vaatamata mitmesugustele ja laiaulatuslikele katsetele, uus seade ei hakka tööle, on edasise aja kokkuhhoiu mõttes viimane aeg alustada tutvumist selle seadme kasutusjuhendiga...” Aga ...teisest küljest ei maksa kaotada ka lootust, ja kui on küllalt julgust, võib minna kohe leheküljele 270 ja hakata joonestama pinnatükki. Sel juhul tabab seniseid AutoCAD-programme kasutanuid rida üllatusi... Põhimõtteliselt saab siintoodud Juhendis toodud andmeid AutoCAD-19.0 kohta kasutada ka vanemate AutoCAD-vormingute korral, sest tegelikult on AutoCAD- joonestamise põh...