"Kellavärgiga apelsin" A Clockwork Orange kultusromaan Anthony Burgess . Udo Uibo Peategelane Alex, 15 a. Jutustaja rollis. Tulevikuühiskond. Päevad möödusid 4 "kärsaga" vägivallatsedes, varastades ja vägistades. Irooniline on seejuures, et poiss armastas muusikat Beethowenit Mozarti jms. Sellest muusikast sai ta inspiratsiooni vägivallaks. (Siinkohal üks lõik raamtust.) Kui aga Sõbrad reedavad. Tapab vanamemme ja satub vangi. (vana karistus all) 2 a veedab sealses vägivaldses keskonnas olles üsnagi pühalikuna kuni nendega liitub homoseksuaalne vang, kelle ta taplemise käigus tapab. Seejärel pakutakse talle võimalust vaid 2 nädalaga vabaks saada. Talle pakutakse Ludavico meetodit. See pidi olema uus moodus kuidas tulevikus vägivalda vähendada. Mõte oli lihtne. Poiss pidi istuma ühes kinoruumis kinniseotuna ja silmad lahtihoituna filme vaatama. Esmapilgul lihtne tunduvad, kuid enne filme süstiti talle ka mingid vedelikku m...
Kuulutada inimene nähtamatuks kas see on kerge või raske karistus? Inimesi karistatakse tavaliselt, kui nad midagi halbe teevad näiteks varastavad või röövivad teisi inimesi. Raamatuid on palju mis räägivad karistustest ja see millest mina praegu räägin on Robert Silverbergi jutustus ´´Näha Nähtamatut´´. Tema raamatus on peategelane külm teiste vastu ja sellepärast tehakse ta nähtamatuks. Loomulikult praegu liigse külmuse eest vangi ei panda, kuid kes teab mis tulevikus juhtuma hakkab. Nähtamatu on vahetevahel hea olla. Ta saab teha kõike mis ta hing ihaldab. Ta võib saada raha või minna kohtadesse kuhu tavaliselt minna ei saa lihtsalt, sest ta on nähtamatu, kuid see kõik ei ole alati hea. Alguses võib see hea tunduda, et inimesed sind ignoreerivad, sest siis võid kõike teha, kuid hiljem saad aru, kui tõsine see tegelikult on. Transport ja söök tuleb robotitelt, kuid arstiabi tuleb ikkagi inimestelt ja see on üks tähts...
Eetika KT1! 1)Eetika arutlus moraali üle 2)Moraal tavad ja kombed Eetika sisu: moraalid ja moraalifilosoofia (vahendiks on argumendid, mis koosnevad andmetest ja arutlusest). TEOREETILINE EETIKA: KIRJELDAV (koodeksid), NORMATIIVNE EETIKA (Tagajärje eetika (õpetus maailma liikumisest eesmärgi suunas, hindame tulemusi (hea, neutraalne, halb), elumõtteks naudingud, moraali lepime ise kokku); Kohustuste eetika (hindame tegu (õige, väär, valikuline, kohustuslik), moraal kaasasündinud); Vooruste eetika (hindame iseloomu (missugune inimene sa oled), eristame inimesi tema tegudega, moraal eksisteerida rahus)), METAEETIKA (jutt väärtustest. Relativism (väärtusi pole olemas, mina otsustan mis on), Absolutism (kindlad väärtused ja normid kõigile, inimene peab kuuletuma neile), Objektivism (väärtused olemas, aga peame taipama need ise, päriseks saavad väärtused, kui me elame)). RAKENDUSLIK EETIKA: Jutu sidusus (teame, mis on põhiargument, lähe...
Kõige raskem on võita iseennast Inimesi on väga erinevaid, kuid ometi pole keegi üdini täiuslik. Kõigil on omad tugevad, aga ka nõrgad küljed, mida tihtipeale püütakse eirata. Iseendaga võitlemine ei ole midagi uut, seda on üritanud paljud, kuid enamik püüdlejatest, ka kõige tugevamad, on alla vandunud või vaimselt lagunenud. Teistele nõu andmine on alati kergem kui leida vigu endas ning püüda neid parandada. Tänapäeva ühiskonnas elavad inimesed on aja jooksul väga palju muutunud, just oma põhimõtete ning eluviiside poolest. Inimene pole jagu saanud endast, kui ta on ületanud vaid ühe raskuse. Sellel pikal teekonnal tuleb üles otsida kõik tükid, mis on laiali paiskunud. Nendest terviku kokkupanemine annab sulle õiguse öelda, et oled parem inimene. Iga päev püütakse jagu saada laiskusest, kadedusest, hirmudest ning ka egoismist, kuid vaid vähesed tulevad sellest lahingust võitjatena välja. Puudus, mis ei lase in...
Naeratus avab kõik uksed Naeratus avab kõik uksed. Nii on õelnud kunagi keegi väga tark inimene ja tark pidi see inimene kindlasti olema, sest sellel lausel on väga suur tõepõhi all. Uksi, mida naeratuse abil avada on aga väga palju ja erinevaid, kõigist neist hoovab valgust, helgust, ja kõik need on positiivsed ja elus edasi viivad. Nagu õeldakse- naerata ja sulle naeratatakse vastu, ehk siis just selle lause põhjal saaks muuta kogu ümbruskonna paremaks? Naeratus avab ukse inimesehingelisse seisundi Miks üldse inimene naerab ja naeratab? Selle lihtsa kuid informatiivse emotsiooniga väljendatakse rahulolu, õnnetunnet, mis valitseb inimese sees ja võib kindel olla, et kõik teised ümbristsevad inimesed märkavad seda. Piisab vaid tänaval käia, väike muie näos, kui juba inimesed ümberringi hakkavad mõtlema, millest võib see tulenenud olla. Meie, eestlaste, jaoks on see justkui ebaloomulik, et inimesel...
Kas armastus võib tappa inimese? Koostas: Grupp: Juhendaja: Mis on armastus? Armastuse tähendust saab igatepidi võtta, igal inimesel on omad arvamused armastuse tähendusest. Armastus on mitmetahuline nähtus ja seda on väga raske üheselt ning ammendavalt defineerida. Armastus on tundeline ja mõtteline side; positiivseid elamusi esile kutsuva isiku, eseme või abstraktse nähtuse kõrge väärtustamine ning püüdlemine selle poole. Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes, hoiakutes ja käitumises ning põhineda näiteks vanemlikel instinktidel (ema armastus laps...
FLFI.02.003 Eetika alused Kordamisküsimused 2011 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade ja praktikate kogum. Seda nim. mõnikord ka positiivseks e kirjeldavaks moraaliks, kuna see kirjeldab inimeste ja kultuuride tegelikke uskumusi ja tavasid. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). 2. Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalset toimimist iseloomustatakse tavaliselt kui toimimist teiste huvides. Moraalne toimimine nõuab meilt mõnikord oma mugavuse, kasuahnuse või lihtsalt ükskõiksuse ületamist. Ent kaugemale mõeldes on moraalne toimimine ka meie endi huvides, võimaldades meil luua sõprus-, armastus-, ja koostöösuhteid teiste inimestega, kindlustades teiste lugupidamise, puhta südametunnistuse ja rahul...
FLFI.02.003 Eetika alused Kordamisküsimused 2011 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade ja praktikate kogum. Seda nim. mõnikord ka positiivseks e kirjeldavaks moraaliks, kuna see kirjeldab inimeste ja kultuuride tegelikke uskumusi ja tavasid. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). 2. Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalset toimimist iseloomustatakse tavaliselt kui toimimist teiste huvides. Moraalne toimimine nõuab meilt mõnikord oma mugavuse, kasuahnuse või lihtsalt ükskõiksuse ületamist. Ent kaugemale mõeldes on moraalne toimimine ka meie endi huvides, võimaldades meil luua sõprus-, armastus-, ja koostöösuhteid teiste inimestega, kindlustades teiste lugupidamise, puhta südametunnistuse ja rahul...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö korralduse osakond MINA KUI SUHTLEJA Analüüs Juhendaja: Pärnu 2016 Mina kui info edastaja ja kuulaja Suhtlemisel on meie elus erakordselt suur roll. Inimesed leiavad endale suhtluse abil kaaslasi, tehakse koostööd suheldes, lähisuhetes on äärmiselt vajalik suhelda, et oleksid ise õnnelik ning su partner samuti. Suhtlemine on inimese eriomane vajadus, mille olemus on inimlike väärtuste vahetamine (Niiberg, 2011, lk 7). Suhtlemine on lihtne ja endastmõistetav. Selleks, et suhelda tuleb end arusaadavalt väljendada ja teiste juttu mõista. Suheldes loome teiste inimestega usalduslikke ja püsivaid suhteid. Me kujundame ja kinnistame end minapilti. Suheldes mängime me erinevaid rolle ja täidame sotsiaalseid kohustusi. Inimesega suheldes on oluline inimesele lähenemine ehk kuidas alustada suhtlust, naeratus annab palju juurde. Käesur...
„Ilma paheta ei tunne me voorusi äragi; headuse ja kurjuse mõisted tulenevad sellest, et headus ja kurjus on pidevalt koos, teineteise kõrval eksisteerinud.“ Fjodor Dostojevski Hea ja halb Headus ja kurjus käsikäes? Öeldakse, et ei ole head ilma halvata ja et need kaks käivad alati koos. Kus me võime näha seda head ja halba? Tänapäeva ühiskonnas ei ole ühtegi üdini halba inimest. Ka kõige kurjemates ja õelamates persoonides leidub kasvõi killukenegi headust. Igaüks teab mõnda halba inimest, kellega ta kohe üldse suhelda ei taha, aga selles jälestusväärses ülbikus võib ka midagi head olla. Oma vihavaenlase silma all võib see inimene vastik olla, aga võibolla oma emaga käitub ta vägagi hästi ja on tema s...
FILOSOOFIA VALGUSTUSAEG Ülevaade valgustusajast 17-18 sajand. I.Kant: mingis mõttes on valgustusaeg see aeg, mil inimene väljub alaealisusest, peab hakkama ise otsustama. 1740st aastast 1 leksikon ütleb, et filosoof on inimene kes oma vabaduseusus asetab end kõrgemale tavakodaniku kohustusest, ei keela endale midagi, ei austa piiranguid. Tähelepanu keskpunktis asub mõtlev inimene, inimene, kes kasutab oma mõistust, indiviid kes suudab end oma mõistuse abil ise juhtida. Toimub eemaldumine traditsioonist ja autoriteedist. 17.saj alguses tuleb käibele mõiste, mida keskajal väga ei kasutatud: KRIITIKA- esialgu tähendas asjatundlikku antiiktekstide analüüsi, kuid hiljem muutub hinnanguks ka muude elunähtuste kohta. 17.-18. Sajand pöördub kiriku vastu, siis riigi vastu, siis ka valgustusja enda vastu. Kriitika püüab olla erapooletu, aga hiljem pöördub valgustuse enda vastu. Valgustus Euroopas liigub 2 suunas: ...
Töö- kas tõesti hea elu võti ? Mida kõik inimesed elult tahavad ? Kindlasti seda, et neil oleks õnnelik, hea, kindlustatud ning eelkõige ootuspärane elu. Kuid mida peab selleks tegema? Alati räägitakse väikestele lastele, et peab tegema tööd ning õppima, selleks ,et midagi elus saavutada. Töö kiidab tegijat- see põhimõte kehtis juba vanarahva hulgas, kuid peab paika ka praegusel ajal. Tänu tööle oleme me jõudnud sinna, kus praegu oleme. Ilma tööta ei oleks võimalik inimkonna areng ning tehnika pidev täiustumine. Kõigele paneb aluse õppimine. Kuigi vanal ajal tarkust eriti ei väärtustatud, siis praegusel ajal on hoopis vastupidi. Nüüd ei seisne inimeste töö "tasu" selles, kui suur on nende põllu saak, vaid hoopis nende palgast. Kuid tasu võib olla igasugune. Näiteks tantsijal võib seisneda tasu selles, et ta toob naeratuse mõnele vaatajale või näitlejal selles, et keegi vaatajatest hakkab teatud te...
Mariliis Tisler 11.B "Idioot" Fjodor Mihhalovits Dostajevski 1. Dostojevski on öelnud Romaani ,,Idioot" ideeks on kujutada positiivset täiusliku inimest. Raskemat sellest ei ole maailmas midagi, eriti praegu... Ülesanne on seepärast määratu. Kuidas sai kirjanik endale püstitatud ülesandega hakkama? Ma arvan, et kirjanik sai endale püsitatud ülesandega hästi hakkama, kuigi maailmas ei ole olemas täiusliku inimest, sest keegi meist ei ole täiuslik. Igal ühel meist on olemas midagi, mis ei tee meid täiuslikuks. Mõnel inimesel on selleks paksus, kõhnus, liiga pikk, liiga lühike jpms. Raamatu peategelane vürst Mõskinil puudus ka täiusliku inimese jooned, kuna ta suhtus kõigisse ühtemoodi ja eelarvamuseta. Ei saa arvata kõikidest inimestest ühtemoodi ja ilma eelarvamuseta. Just see e...
Antiik Platon Armastus Armastus on tõe, headuse ja ilu tunnetamise ühendus. On aga ka eros meeleline armastus armastus abikaasa vastu. Tajutakse meeltega. Viitab ka Sokratesele, et armastus ei saa olla täiuslik, sest siis ei oleks püüdlusi. Inimene, kes midagi armastab, taotleb head, mis selles leidub. Armastus on iha head jäädavalt vallata. Õnnelik elu kooskõlas loomutäiusega. Kõik pürgib hüve/headuse poole ning kõige elava eesmärgiks on õnn. Valitsemisest Ideaal on filosoofide valitsemine (seega monarhia või aristokraatia). Kaks võimalust: kas filosoofid haaravad võimu või kuningas hakkab filosoofiks. Demokraatlik inimene tahab ju vabadust kuritarvitada. Türannia kasvab just sellest demokraatias valitsevast seadusetusest. Epikuurlased Õnn on teatud seisund (rahulikkus). Saavutatakse vooruse läbi. Õnnelik elu on elu sõprade ringis, eemal poliitikast. Aristoteles Sõprus Leidis, et linnriike hoiab koos just sõprus. Sõprus ise...
MAASOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 1. Sotsioloogi aine. Maasotsioloogia eripära. Põhilised uurimismeetodid ja sissejuhatus mõõtmisteooriasse. Sotsioloogia uurib inimese käitumist grupis, erinevate probleemide lahendamist. Sotsioloogia huvitub keskkonnast mis mõjutab inimest. Uurimismeetodid: a) Vaatlus vaatleja läheb kogukonda ning vaatleb, uurib ja kirjeldab seda. b) Ankeet sel puhul on saadav info rohkem ankeedi koostaja kohta, millised on tema küsimused ja vastusevariandid. c) Intervjuu sel puhul saab rohkem infot intervjueeritava kohta tema vastustest, sest talle pole valikuvariante ette antud. Mõõtmisteooria sotsioloogia tegevuseks on mõõtmine: 1) 0 hüpoteesiga ehk lõputu uurimus 2) mõõtmine toimub teooria raames, mis koosneb teoreetilistest küsimustest. Need pole mõõdetavad, kuid samas saab muuta indikaatorite abil mõõdetavate...
Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaok...
A.H. Tammsaare ,,Tõde ja õigus V" ,,Ma andsin kõik oma käest ära, et saaks enne surmagi kord vabaks. Inimene on ju niisuke loom, et kui tal midagi on, siis ta on selle vang. Aga miks peaks minusugust mulda veel vangis peetama? Vangirauad olgu noorte tarvis, sest nemad lähevad muidu paha peale. Noor on kui ahne loom, kes jookseb ringi, silmad kirges peas. (lk. 7) ,,Vargamäe on sunnitööliste paik, aga inimene ei saa sunnitööta läbi. Inimene ei oska ilma sunnitööta elada, olgu see sunnitöö vabatahtlik või teiste poolt peale pandud. (lk. 14) ,,Vargamäel ei sünni ju midagi muud, kui mis on juba lugemata hulk kordi sündinud laias maailmas. Rahvad ja kultuurid tõusevad ning langevad ning järeltulijad tosivad oma esivanemate tuhas ja põrmus ning ahervartel, olles uhked ja suurelised oma huvide sügavusest ja kustumata teadusehimust. Aga nagu esiisadel-emadel polnud kuigi suurt huvi ega lugupidamist oma kultuuri vastu, samuti on järeltulijatel...
Pshhopatoloogia- teadus,mis tegeleb pshika hiretega. Stress-organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna vi situatsiooni esitatud nudmistele. Spetsiifilised reaktsioonid-iseloomustavad ht konkreetset haigust ja on selle diagnoosi aluseks. Mittespetsiifilised reaktsioonid-on sarnased kigi haiguste ja kahjustuste korral, nende phjal ei saa haigusi eristada, vaid nad tekitavad lihtsalt haiguse. Eustress ehk hea stress-see mjub inimesele stimuleerivalt ja hlbustab tema kohanemist, selline tunne vib tulla ametikrgendustel, abiellumisel vi tunnustamisel. Distress ehk halb stress-selle tulemusena tekivad organismi elutegevuses hired ja kohandumisvime alaneb, raskematel juhtudel on tagajrjeks haigus. Lbiplemissndroom-tekib siis, kui inimene kogeb liiga tugevat survet ja samavrd pole tal kuigivrd phjust rahuloluks. Eriti mjutab see selliseid inimesi, kes on tl esialgu vga agarad ja innukad, tugevalt motiveeritud ja vibolla ka idealistli...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtlusosakond ... AÜTH1 KALLISTA OMA TÖÖKAASLASI Kokkuvõte Juhendaja: .. Pärnu 2015 Sissejuhatus Lugesin läbi juhtimisalase Jack Mitchell’i raamatu „Kallista oma kliente“. Jack Mitchell on tuntud ning eduka rõivakaupluse juht Connecticutis. Juhtimisalase kogemusega oskab autor välja tuua olulisemad tõed edukast juhtimisest. Raamat räägib sellest, kuidas saavutada firmale edu just sisekeskkonna kaudu ehk selle töötajate kaudu. Autor rõhutab oma raamatus, kui oluline on hea läbiasaamine töökeskkonnas. Oma raamatus kasutab ta sõna „kallistama“, mis ei tähenda üksnes füüsilist kallistust, vaid millegi positiivse osutamist töökaaslastele nii sõnade, kui tegude näol. Selle tulemusena tunnevad kõik ennast töökeskkonnas vääruslikuna ning olulise osana suuremas tervikus. Just sisemine keskkond on oluline selle...
Kant ,,Idee üleüldisest ajaloost" 2/4 N8 Maria Kohtla 103548IAPB Kandi arvates peavad kõigil elusolenditel ta looduslikud eeldused mingi aeg täielikult välja tulema, kuid kuna inimese looduslikud eelduse nõuavad mõistuse kasutamist, siis tema eelsused võivad välja areneda vaid soo kui terviku puhul. Eelduse võivad aga välja areneda inimesel kui ta eraldub instinktist ja käitub mõistuse kohaselt. Inimese valgustuse saavutamiseks on aga tähtis õiguslik ühiskond. Sellist ühiskonda on aga võimatu tekitada ilma riikidevaheliste välissuhete reguleerimiseta. 5. Seltskondlik seltsivus on inimeste kalduvus võtta osa ühiskondlikest suhetest...
Inimesed, keda me ei mõista Kas on üldse võimalik kedagi mõista, kui me ei saa tihti aru endastki? õigepealt peame teadma, mida ise mõtleme ja tahame, peame suutma iseenda ees ausaks jääda ja kui vaja, siis ka oma pahateod andestada. Väga raske on ennast näha sellisena nagu näevad meid teised. Kas me üldse võime väita, et inimesed ongi sellised nagu nad välja paistavad?Arvan,et me kõik kanname tahes-tahtmata maski, mis võib teha suhtlemise nii lihtsamaks kui ka raskemaks.Kergem on alati kedagi hukka mõista, kui temast aru saada. Alatihti on nii, et kuulame kellegi muret, püüdes iseend tema asemele asetada ja öelda siis: ,, Jah, ma mõistan ." Pigem ütleme seda vaid lohutuseks, sest tegelikult pole võimalik mõelda kellegi teise mõtteid ja tunda, mida ta võis läbi elada ning muuta tema mure suurust. Seega sageli oleme me sunnitud ütlema ,, Ma ei mõista sind" või vähemalt mõtleme nii. Kuid kes...
Prantsuse valgustus Denis Diderot (1713-1784) Voltaire (1694-1778) Jean de Rond d'Alembert (1717-1783) De Montesquieu (1689-1755 Üldiseloom: - Enamus prantsuse valgustuslikke ideid pärineb Inglismaalt J.Locke ja D.Hume loomingust. - Prantsuse valgustusele on iseloomulikud: - Agiteeriv suunitlus - Radikalism - Ateistlik põhihoiak BLAISE PASCAL 1623 -1662 - Sündis Clermont-Ferrandis. - On geniaalne matemaatik ja füüsik. - Kavandas ja valmistas esimese arvuti. - Sillutas teed baromeetri leiutamisele ja tõenäosusteooriale. - 1654 aastal on tal pöördumiselamus, millest kirjutas oma "Memorial'is": - "Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal, Jakobi Jumal, mi...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakaond Meery-Heleen Pikkor SR118 KUI MINA OLEKSIN JUHT ESSEE-REFERAAT Juhendaja:Laine Simson 2012 KUI MINA OLEKSIN JUHT Mina kui juht? Hetkel ei kujta ma ennast ette juhina. Olen alles noor ja omandan edaspidiseks eluks vajalikke teadmisi. Juht peab olema julge, hea suhtleja, tundma arvutiprogramme, juhatama koosolekuid, korraldmama meeskonnatööd, omab motiveerimisoskust ja peab tundma ümbritsevat keskkonda. Minu isiklikult puudub julgus esineda. Aga iga juht peab oskama esineda oma meeskonna ees. Kes on juht? Juht on inimene kes juhib mingit teatud organisatsiooni. Juht peab olema enese suhtes organiseeritud ja töötajate suhtes aus. Organiseeritud tähendab seda, et ta ei hüppa pidevalt ühelt jalalt teisele, ei tekita segadust, juhib mõtestatult. Juht täidab mitmeid erinevid rolle, millest üks on organisatsiooni ühendaja roll. ...
Mis on õnn? Igaüks meist tahab olla õnnelik! Omada suurt autot, palju sõpru, suurte numbritega pangakontot. Kuid mis on tegelik õnn ja mis on täiusliku õnne valem? Õnn on väga lai mõiste ning sellel pole kindlat tähendust. Seda seepärast, et õnn on igaühe jaoks erineva tähendusega. Selle mõtestavad lahti eri moel nii erivanuses inimestele, kui ka erineva iseloomuga inimestele. Iga noor soovib olla õnnelik. Koolipäeval, kui saadakse hea hinne, ollakse önnelik ja siis on ka vanemad selle üle õnnelikud. Alguses õpitakse ikka ju vanematele, mitte iseendale. Saavutused spordis, muusikas muudavad inimesi õnnelikumaks. Osad on siis õnnelikud, kui neil on palju häid sõpru. Kui tuleb aeg alustada elu kellegagi koos, tahame me köik, et see saaks olema õnnelik. Tahame saada head ja tasuvat tööd, et saaks olla materiaalselt kindlustatud. Vanematele inimestele on omakorda väga tähtis hea t...
Politeia Platon ,,Politeia" on Platoni dialoog, mis kätleb õiglust ja haridust. Antud tekstist selgub, et on olemas kahte tüüpi inimesi, on neid, kellel on omatud haridus, kuid nad on suunatud kindlale teele ja need kes ei ole haritud, kuna neile ei ole antud kunagi võimalust. Vaadeldes koopamüüdi näidet, kus on inimesed sunniviisiliselt koopas kinni seotud ja sellega täiesti harjunud. Nende arvates nad teavad piisavalt palju , mis nende ümber toimub. Seetõttu tundub neile, et see inimene , kes on saanud koopast välja ja näinud elu teistpoolt on tagasi tulles pimestatud. Tegelikkuses on aga , nii et väljas käinud inimese maailmapilt muutub, ta hakkab ise mõtlema, pead pöörama ja asju teistest külgedest nägema.. Mida rohkem inimesi jääb toppama ühele kohale võib juhtuda, et nad harjuvad sellege ja sel juhul ei toimu arengut. Haridus on teadmine, mida iga...
Kuidas leida sobiv kaaslane? Kuidas leida sobiv kaaslane? See on teema, mida on aegade algusest arutletud, ja arutletakse siiamaani. Kuna sobiva kaaslase leidmine ei ole lihtne. Sageli hakatakse suhteid proovima, elatakse koos, kuigi tegelikult kumbki ei tea, kas nad ikka on teine teisele. Proovitakse, kas tuleb suhe välja või ei. Siukene tutvumis viis ei ole minu arust hea, sellepärast see toob rohkem valu kui sellest kasu on. Enamus suhteid sellise viisiga lähevad lahku. Halvad kogemused jätavad halbu mälestusi ja tekitavad emotsionaalseid haavu ja järjest raskem on püsivaid suhteid leida.Enamasti tasuks keskenduda sellele mida suhtelt oodatakse, aga mitte inimese füüsilistele omadustele.Tuleks käia palju ringi ja teha asju mida sulle meeldib teha, see tagab enamasti selle, et leitakse sama hobi/hobidega inimene kaaslaseks.Samuti tasuks proovida suhtlusportaale nagu rate.ee, mis on loodud selleks, et suhteid lei...
Kõik inimesed unistavad erinevalt, mõned suurejoonelisemalt ja mõned tagasihoidlikumalt, kuid põhimõte jääb samaks. Unistused on paljudele inimestele hinge peegliks need näitavad kas isiksus on hea või halva peal väljas. Iga inimene hoiab oma hingesoppides salajasi unelmaid. Unistused on ühed väga väga imelised asjad kuna nendesse võib ära eksida ja enam teed välja mitte leida. Kuidas täita oma unistusi? Et oma unistusi täita peab igati aitama oma sõpru ja lähedasi ning abivajajaid, sest kunagi ei või teada kuna saab mõni abi saanud inimene sind aidata oma unistuste teoksviimisel. Kui oled teinud kasvõi ühegi heateo päevas muutud ise õnnelikumaks ja suudad ka oma unistusi paremini hea tujuga ellu viia. Mina arvan, et iga inimene tahab võimalikult kiiresti oma unistusi täide viia, et see neil korda läheks muidu võib meelest minna mida saavutada taheti. Peab õppima taksitusi teelt kõrvaldama ja olema kõigest üle, mis ka ei juhtuks tule...
1. Kogemus õpetab meile, et kogemusest ei õpi inimene midagi. 2. Pilgud on esimesed armastuskirjad 3. Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja lõpeb pisarais. 4. Armastus on kirg, mis tuleb teadmata kust ning läheb samuti teadmata kuhu 5. Ainult lahkumisel või jällenägemisel tuntakse, kas teineteist armastatakse 6. Armastus on nagu palavik: ta sünnib ja kustub, ilma et tahtel oleks sellega midagi tegemist 7. Armastus võtab mõistuse neilt, kellel seda on, ja annab sellele, kel seda pole 8. Sõprus lõpeb seal, kus algab umbusk 9. Pole hirmsamat kõrbe kui elu ilma sõpradeta 10. Õnn on see, kui üks mure on lõppenud ja teine pole veel alata jõudnud 11. Kui kuidagi ei saa siis kuidagi ikka saab 12. Naerata, homme on veel hullem! 13. Ärge kaotage pead. Elu tahab seda paitada 14. Suur leek süttib pisikesest sädemest 15. Südamel on omad põhjused, millest mõistusel pole aimugi 16. 90% kõigest on rämps 17. See, mida sa ei tea, on...
Mis on hea Aristotelese eetika järgi? Aristoteles peab oma uurimuse eesmärgiks leida, mida tähendab õnn erinevate inimeste jaoks. Ta nimetab inimese tegutsemise eesmärgina hüve saavutamist, mis tähendab aga hüvedele vastavaid toiminguid. Praktilises elus ei saa vaadelda eesmärki tegevusest eraldi -- eesmärgile viivad üksikud toimingud moodustavad osa sellestsamast eesmärgist. Aristoteles on öelnud:"Hüve olekski see, mida tegutsemisel saavutatakse /.../ see mida järgime ta enda pärast, mitte vahendina muu jaoks" Aristoteles tegeleb eetikaküsimustega analüütiku vaatekohalt. Võib öelda, et ta küll vaatleb moraali, kuid ise ei moraliseeri. Kui jagada eetikaalased käsitlused ettekirjutavateks ja kirjeldavateks, siis Aristoteles kaldub kindlalt viimase suunas, olles pigem vaatleja ja analüüsija, kui näpuga näitaja ja manitseja. Aristoteles ise ütleb, et õnn seisneb riigi majanduslikus sõltumatuses, kui elu on meel...
"Kui ma oleksin petaja.." Kui ma oleksin petaja, oleksin ma kindlasti hea. ritaksin pilastega kituda ja lbi saada, nii nagu normaalne inimene peab. Ise ma eriti petajatega lbi ei saa ning selleprast oleksin ma kannatlik, et ka sellised pilased nagu mina saaksid korraliku hariduse ktte ja koolist lahkudes ei saaks meenutada, kui halb petaja tal ikkagi oli. Kui ma oleksin petaja, teeksin ma kike lbusalt. Tihtilugu on tunnid liiga tsised ja igavad ning seeprast kaob pilastel huvi ja nad hakkavad lihtsalt muude lbusate asjadega tegelema. Kui tund oleks natukenegi mnguline, teeks pilased rohkem kaasa ja mul oleks hea petada ning pilastel hea ppida. Kui ma oleksin petaja, oleksin ma hooliv. Vtaksin kiki pilasi vrdsetena, sest kik peavad ju saama korraliku hariduse, olgu ta suur, vike, paks vi peenike. pilastevahelist vaenu ja vgivalda ma ei salli ning petajana teeksin kik vimaliku, et seda ei ole...
Mure ja rõõm tänase noore elus Me kõik oleme isiksused, millest tulenevalt väärtustame erinevaid asju. Erineval ajastul, erinevad inimesed, erineval põlvkonnal, erineva päritoluga väärtustasid erinevaid asju, mis tegid neid rõõmsaks. Samuti oli ka murega , mis tegi ühe meeleolu kurvemaks kui teisel. Mis on aga mure ja rõõm tänase noore elus? Muret ja rõõmu ei saa panna kindlasti kahte suurde patta , sest rõõmu ja mure suurus on erinev . Ühe rõõm võib olla teise mure ja vastupidi. Me saame vaadelda näiteks missugused olid üldiselt paar sajandit tagasi elanud noorel rõõm ja mure. Usun, et rõõmuks võis olla armastus ja mureks murtud süda nagu ka tänapäeval. Armastus või vastu armastuse mitte saamine on olnud põlvest põlve noorte rõõm ja mure. Teadagi ju, et armastus on see, mida inimene enam vajab. Teades, et keegi sind ei armasta , hakkad sa peagi ka ise ennast põlgama. Tänase noore elus võib olla r...
Eneseanalüüs portfooliona ISIKSUS Mugavusi ihkav romantik Olen õrnatundeline, kuid sihikindel, tundlik, energiline, mitmekülgne, seltsiv ja viisakas, kuid tihti ei näita ma maailmale oma tõelist palet, lahke ja kaastundlik, haavun väiksemagi eksliku märkuse peale, tagasilöögid ja arvustused lähevad südamesse, teadmishimuline, korraarmastaja, meeldib elada unistustes, väiksed asjad ärritavad mind. Olen ka uuendaja, kes näeb pidevalt midagi uut ja huvitavat. Olen suurepärane ajakirjaniku tüüp, kes ei taha "mängust" välja jääda, ei taha, et mind millestki huvitavast ilma jäetakse. Mul on palju kujutlus- ja algatusvõimet uute projektide käivitamiseks ning palju impulsiivset energiat nende realiseerimiseks. Tihti olen mingist ideest või projektist olla niivõrd haaratud, et kõigeks muuks jääb vähe aega. Minu entusiasm haarab, nakatab asja vastu huvi tundma teisigi inimesi. Hea suhtlemisvõimega tajun ma hästi te...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R10 XXX MIS ON ÕNN? KAS SEE ON INIMESELE KÄTTESAADAV? Essee Õppejõud: Jelena Issajeva Mõdriku 2012 Aristoteles (Pojman 2005:128) kirjutas kaua aega tagasi, et kõik, mida inimesed otsivad, on õnn. Iga inimene on juba aegade alguset püüdlenud õnnelikkuse poole. Õnn on suhteline mõiste ehk subjektiivne hinnang individuaalsele olukorrale. Õnnelikkust on varem seostatud lõppresultaadiga, mida inimene oma elus otsib ja mille poole püüdleb. Õnnelikkus viib meid elus edasi ning õnnelik inimene on alat...
Kes ei tööta, see ei söö! Nagu pealkiri ütleb, siis ilma söögita ei tee tööd ja ilma tööta ei saa süüa. See on iseenesest juba mõistetav. Inimine peab tegema tööd, et teenida toit lauale ja sellega toita nii ennast, kui ka oma pere. Ja ilma söögita pole võimalik elada. Oma pere on ikkagi kõige tähtsam ja siis peab ka hoolitsema selle eest. Praegusel ajal on raske saada Eestis tööd, kuid pole veel kuulnud, et nüüd suur näljahäda on. Ikka leitakse kasvõi mingeid juhutõid, millega siis oma toit teenitakse. Paratamatu on see, kui kulusid on rohkem kui tulusid, sest igal inimesel pole võimalik teha töid ja saada sellist palka, mida saavad rikkamad inimesed. Lihtinimesed peavad ikka rohkem rabama ja ennast väsitama, kui need riigiametnikud ja kontorirotid. Noored, kes alles oma tulevikku otsivad ja üritavad seada ennast tööturule, on suurem võimalus, kuna noor tööjõud on ikka parem. Samas ei saa maha laita van...
ANARHISM Nimi: ................................................ Klass: .................... Ülesanne nr 1- mõtteeksperiment Oletame, et üks Pärnu Ühisgümnaasiumi abiturientidest on veendunud riigivõimu vastane. Ta ei suuda taluda ühiskonnaõpetuse tunde, sest seal räägitakse valdavalt riigiga seonduvast (seadusandlus, erinevad riigivormid, kodanike õigused ja kohustused vms). Seega ühiskonnaõpetuse tundides ta parema meelega ei käiks, kuid ka teistest sotsiaalainetest on tal oma põhimõtete tõttu keeruline osa võtta. Pidulikel üritustel ja aktustel on ta otsustanud Eesti hümni ajal istuda ning mitte sõnakestki kaasa laulda. Millist lahendust näed kirjeldatud olukorrale? Vastus:Saata sõjväkke. Antud olukorras ei aita miski muu kuna ta on juba liiga vana, et vanemad midagi teha saaks. Jutust arusaades ei austa ta ka Eesti hümni, sõjaväes saaks ta hümni tõelise tähenduse ka teada. Tal oleks vaja korralikku ...
Muuda ennast, muutub maailm Tere armas auditoorium ,kallid siinviibijad . Arvan ,et igaüks teist on korragi mõelnud ,et maailm ei ole selline, nagu ta võiks teie arvates olla. Aga kui paljud teist on järeldanud ,et see maailma parandamine sõltub Sinust ,minust ja meist endist. Tegelikult on nii ,et kui muudad ennast muutub ka maailm. Mitte just palju ,kuid vähemalt muutub maailm sinu jagu,sest iga üks meist on tähtis osake maailmast,nagu molekul aatomist. Kui igaüks muudaks ennast selleks ,et maailm paremaks muutuks ,siis oleks tulemus näha. () Meid on maamunal tervelt 6,9 miljardit, neist 1,3miljonit moodustavad eestlased ,polegi nii vähe. Muudaksime meie ennast, muutuks ka maailm paremaks kohaks. Näiteks kui iga inimene loobuks prügi mahaviskamisest ja viiks selle hoopis lähimaisse prügikasti ei oleks maa peal nii palju prahti. Samuti võiksid inimesed lõpetada metsa või veekogusse prügi viskamise. Kui nad seda ei teeks ...
Armasta oma ligimest Kõige hirmsam vaesuse vorm on üksindus ja armastuse puudumine. Inimene sünnib siia ilma üksi, elab üksi ning sureb üksi. Ainult armastuse abil on võimalik luua illusioon, et me ei ole tegelikult üksinda. Parim, mida inimesele kinkida, on sõprus, selts, armastus. Sõbrad mängivad elus äärmiselt tähtsat rolli. Pärast õnnestunud päeva on tihtilugu tahtmine kellelegi sellest rääkida ning oma rõõmu jagada, probleemi korral oleks hea seda kellelegi kurta , sest jagatud mure on pool muret. Üksindus on hirmus, see sööb hinge seest, seepärast ongi sõprus niivõrd oluline. Sõbrad pakuvad raskel ajal tuge ning lohutust, rõõmsal perioodil saab aga koos tähistada. Tõeline sõprus ei tähenda seda, et ollakse seltsiks siis, kui moment on sobiv, vaid siis, kui ei ole - sõpra tunned hädas. Tõsi, kõik ei tahagi abi ega sõprust, mõni naudib iseenda seltskonda. Mingi piirini on see isegi tervislik, igaüks vajab natuke aega iseendale. Ent...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool I ST 2 KÕ ,,Arvuti ergonoomilised alused" Essee Õppejõud: Mõdriku 2009 Tänapäeval hõlmab arvuti suurt osa meie elust , arvuti ergonoomika käsitleb erinevaid tegureid nagu näiteks: keskkonnatingimused ja töötingimused . Ometi on neid tegureid veel rohkem , mida saaks siin essees välja tuua . Need tegurid mõjutavad inimest , tema tervist ja head olemist töötades arvuti taga või hoopis sisustades oma aega . Valisin oma teemaks ,, Arvuti ergonoomilised alused,, , sest tänapäeval on see üheks populaarsemaks ja kõige laialdasemalt levinud ala . Arvuti juures leidub palju negatiivset , kui ka positiivset . Mida aga leidub selles head ja halba , selle toon esile oma essees.Tähtsad tegurid arvutiga töötades on , kliima , valgustus , müra . See siis kas segab või te...
HIV-AIDS HIV on viirus, mis suurendab inimese vastuvõtlikkust teistele nakkushaigustele. HIV-nakkus on eelkõige nakkus, mis halastamatult hävitab inimese organismi võimet kaitsta end haiguste eest. Inimese organism muutub väga vastuvõtlikuks kõikvõimalikele haigustele (ka sellistele, mida terve immuunsüsteemiga inimesed põevad väga harva ja mille põhjustajateks on suhteliselt ohutud bakterid, seened jmt). Samuti võivad hakata arenema harvaesinevad kasvajad. HIV-nakkuse viimases faasis kujuneb välja AIDS. AIDS ehk HIV-haigus (HIV-tõbi) on HIV-nakkuse lõppfaas. AIDS ei ole iseseisev haigus, vaid avaldub mitmesuguste harvaesinevate nakkushaiguste ja/või pahaloomuliste kasvajatena. Kuigi HI-viirusega nakatumisest AIDSi kujunemiseni võib kuluda kümmekond ja isegi enam aastat, ei kao viirus organismist kuhugi ning nõrgestab inimese immuunsüsteemi järk-järgult. Inimene on nakkusohtlik kogu aeg, kui...
Igaüks on oma õnne sepp Inimesed sünnivad siia maailma erinevatesse regioonidesse, erinevatesse oludesse, majandusseisu jne., kuid tihtipeale jõuavad tippu ja elavad õnnelikke elusid just need, kes pole kõige paremates tingimustes sündinud. Kuid mis teeb meid õnnelikeks ja mis on ühist neil edukatel õnnelikel inimestel? Tänapäeva maailmas on inimestele vabadusi rohkem antud, kui ajaloos ammustel aegadel ja ka lähisajaloos näha on olnud. See annab inimesele laiemad võimalused eneseteostuseks. Paljud edukaks saanud inimesed pärinevad vaestest peredest ja rasketest tingimustest. Mitte et varem poleks seda olnud, kuid hetkel on rasketest oludest hea tahtmise korral lihtsam välja rabeleda. Siin võiks näiteks tuua minu pikaajalise iidoli Richard Bransoni, kes on loonud mitmekümne miljardi suuruse firmadekobara, mis kannab üldnimetust Virgin Group. Noorena kannatas ta düsleksia all (lugemisvõimetus), kuid s...
Saatust ei ole, on elu Sophokles ,,Kuningas Oidipus" ,,Nii see rikkus tuleb!", ütles eile ema, kui auto esiklaasil linnusitta nägi. ,,Sitt on sitt...", mõtlesin mina. Igaüks mõtleb nii nagu soovib või õigeks peab. Osa inimesi usub saatusesse, teine osa on selliste saatuse märkide ja ettekuulustuste suhtes skeptiline. Kui suur aga tegelikult on meie valikuvabadus ning kui palju on meile osakslangevas paratamatut? On ju minu vaba valik, kuidas ma olukordadele reageerin ja mida oma elus teen. Kuidas siis ikkagi juhtub vahel nii, et satume situatsioonidesse, mis meile ei meeldi? Mugav on ju öelda, et see oli saatus. Kas meie uskumused määravad meie elu? Kuidas oma elukäiku on võimalik muuta? Miks juhtuvad halvad asjad heade inimestega? Miks peetakse elus juhtunut enda süüks? Planeet Maa on nagu suur mänguväljak , kus käib...
Elu mõte Iga inimene on püstitanud endale eesmärgid, milleni jõuda. Mõni ihkab saada tohutu varanduse omanikuks, teine soovib ülikooli lõpudiplomit, kolmas aga elab päev korraga ning jätab oma elu saatuse kätesse. Millised on minu eesmärgid elus? Minu elus on väga olulisel kohal sport, kuid sellest suurest valdkonnast olen endale valinud ka spordiala, milleks on korvpall. Olen korvpalliga tegelenud ja sellest huvitunud mitmeid aastaid. Kirg ,,kossu" vastu on muutunud unistuseks hakata leiba teenima just korvpallurina. Kõigepealt küll Eestis, kuid edasi juba kaugemale, nimelt Euroopa klubides ning isegi ehk Ameerika mandril. Unistused on ilusad ja kõrged, aga ilma nendeta poleks ka sihti, mille poole püüelda. Tekib küsimus kas ma sellega ka toime tulen? Elame 21. sajandis, kus meil on ideaalsed võimalused eneseteostamiseks ja parema tuleviku loomiseks. Mitte miski siin i...
Ivanhoe Tegevus toimub 12. sajandil Inglismaal. Kujutatakse kahte võitlust. Esimene võitlus oli Ashby turniir. Kus oli 3 osa. Oli 5 väljakutsujat, kes astuvad soovijatega võistlusesse. Rüütel võis väljakutsuja seast endale vastase valida, puudutades tema kilpi. Kes on viis oda murdnud, siis nimetab prints esimese turniiripäeva võitja. See saab valida ilu- ja armastuskuninganna, kes annab auhinda järgmisele võitjale. Ilmus päranduseta rüütel, kes võitis kõik turniirid, kui prints tahtis teda õnnitlema tulla, palus ta tal võtta maski ära, aha Päranduseta rüütel soovis jääda tundmatuks. Pärast, kui Rowena pani krooni talle pähe nägi, kes ee oli. Ja see oli Ivanhoe. Teine lahing oli see, kus neid vangistati lossi, aga Wamba nägi, kuidas neid vangistati ja Tuck ja Robin Hood läksid neid päästma, põletasid lossi ja kõik olid päästetud peale Rebecca, keda arvati, et ta on nõid ja ta varastati ära. R...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz AÜSA1 Kristiine Kõiv Mina kui suhtleja Essee Juhendaja: dotsent Tiiu Kamdron Pärnu 2009 Mina kui info edastaja Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Info edastamise ja vastuvõtmise protsessi nimetatakse kommunikatsiooniks, mis loob eeldused suhtlemiseks. Info mitteedastamine ei anna ka võimalusi edasiseks suhtlemiseks. Ma arvan, et olen üsna hea info edastaja. Kõige lihtsam on minul infot edastada emakeeles. Igapäevases suhtlemises oskan end hästi arusaadavaks teha. Tihti on tulnud ette olukordi, kus kellegagi suheldes pole võimalik temast hästi aru saada või jutt on jäänud kahetimõistetavaks. Antud olukorras ei oska mina enam sellel teemal edasi rääkida, kuna pole infost aru saanud. Ise teistega suhe...
MAASOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 1. Loodusläheduse olulisemad indikaatorid 1) naturaalmajandus 2) vähene kaubavahetus 3) teadmiste hulk looduses toimuva kohta 4) emotsionaalne lähedus - päritolumüüdid - perestruktuur - vaimsidemed (inimese ja looma vahel jne) - hinge uskumused 5) väike energia tarve 2. Loodusläheduse-linlikkuse ajalooline dünaamika 1) maa kuulub inimesele: maad kasutatakse põllupidamiseks, mis on majanduslik kasuallikas. Inimene hakkab kasu taotlema, maa muutub lihtsalt vahendiks. 2) inimene kuulub maale: Maa on Ema 3) inimene on abstraktne 3. Suhted esivanematega olulisemad indikaatortunnused 1) austav suhtumine vanematesse inimestesse 2) vanemate elutöö jätkamine 3) surnute eest hoolitsemine hiljem surnutega kontakti otsimine (hingedeaeg), ...
Inimese eeldused ja võimalused elus toime tulla Mäletan, kuidas põhikooli lõpuaktusel ütles õppealajuhataja oma kõnes ühe väga tähtsa vanasõna, mida peaksime kogu oma elu meeles pidama, ta ütles ,,Igaüks on oma õnne sepp." Ma nõustun täielikult selle vanasõnaga, nii see tegelikult ongi, iga inimene peab tegema kõik selleks, et olla edukas ja elus läbi lüüa. Kuid kui palju sõltub inimese elus toimetulek temast endast ja kui suurt rolli mängib selles riik? See, milline elu inimest ees ootab, kujundatakse juba lapsepõlves, selles mängivad suurt rolli vanemad, sõpruskond ja muidugi noor inimene ise. Vanemate jõukus on paratamatult üheks suureks näitajaks, vanemad, kes on majanduslikult jõukad saavad oma võsukestele palju võimaldada, kõiksugused trennid, erakoolid ja muidugi ka uhked riided. Vanemad, kelle sissetulek ei võimalda elada lapsel luksuses jääb paljust ilma, ta ei saa käia erakoolides, tasulistes t...
"Kiri on nagu hing, tal on hääle nii tõeline kaja, et õrnatundelised inimesed arvavad ta armastuse suurimate väärtuste hulka." (Balzac) "Inimene õpib 2 aastat rääkima, et õppida ülejäänud elu vaikima" (G.B.Shaw) "Üksnes eluraskused õpetavad elu hüvesid hindama." (Goethe) "Kui inimene mõtleb ainult endale ja otsib kõiges omakasu, siis ei saa olla õnnelik. Kes tahab elada tõelist elu, see elab ka teistele." (Seneca) "Armastus on lihtne, kui kohtad keerulist armatust on tegu võltsinguga." (T.Tüür) " 1 põhjus, mix inimesed klammerduvad viha külge on see, et viha puudumisel tuleb neil keskenduda valule " (Caldwin) *"Peaaegu igaühe jaox maailmas on kõige raskem asi taibata, et see, keda armastad Sina, ei armasta Sind..." (Charles Percy Snow) ( "Surm purjede all", lk.164 ) *"Kui tahate head teenindust - teenindage end ise." (O.Wilde) *Vaba on see kellel on jõudu loobuda kõikidest soovidest üheainsa nimel. (M. Gorki) *Inimene ei armasta täiusli...
Sissejuhatus filosoofiaase I loeng Filosoofilise antropoloogia mõtteviisid ehk strateegiad: 1)etoloogiline 7)konstruktivistlik ja 2)voluntaristlik strukturalistlik 3)eksistentsialistlik 8)materialistlik 4)klassikaline 9)psühholoogiline 5)kristlik 10)psühhoanalüütiline 6)romantismile omane 11)analüütilisele filosoofiale omane Filosoofiline antropoloogia on filosoofiline uurimus inimesest, tema loomusest, omadustest ja elust 1. Entsüklopeediates etoloogiline mõtteviis/strateegia inimese definitsioon Wikipeedias: Human beings, or humans (Homo sapiens -- Latin: "wise human" or ...
Jorgen Alasoo IATB11 Lihtideed ja liitideed John Locke Märkus: John Locke on 17. Sajandi inglise filosoof, empirismi(mõtte suund, mis peab teadmise aluseks kogemusi ja eitades kaasasündinud ideesid) peamine põhjendaja, moodsa tunnetusteooria kritiseerija ja materialistliku sensualismi rajaja. Locke ,,idee" Idee on Locke'ile üldmõiste, millega ta viitab igasugustele teadvuse sisule, aistingule või mõttele. John Locke nimetab ideeks mida tahes, mis on aru objektiks, kui inimene mõtleb. See on igasugune teadvuse sisu, sealhulgas aistingud, kujutlused ja mõisted. Näiteks nagu tool, gravtatsioon, maitsed(magus, soolane). Locke liigitab ideid kaheks: LIHTIDEE JA LIITIDEE Lihtidee(lihtsad ideed: millegi maitse või lõh...
Iga inimene on unikaalne Iga inimene on unikaalne. Seda võib mõista mitmeti, näiteks kasvõi meie geenide väiksemgi erinevus teeb meid erinevateks. Me kõik kasvame üles eri tingimustes ning saame erineva kasvatuse, käime eri koolides ning suhtleme arinevate inimestega, mis teebki meid kõiki haruldaseks. Maailmas ei ole võimalik leida kaht täielikult identset inimest, kes oleksid samasugused nii geneetiliselt kui ka käitumiselt ja mõtlemiselt. Tänapäeva juhtivad geeniteadlased on kõik selles ühel arvamusel, et peale ühe munaraku kaksikute pole olemas inimesi, kellel oleksid identsed geenid. Arvestades fakti, et mitte kellegi sõrmejälg pole ühesugune, on iga inimene erinev. Kas pole mitte tore mõelda, et mitte kellelgil siin maamunal pole sinuga identset sõrmejälge? Inimese sõrmejälg on kui tema allkiri ning selle järgi saab teda ära tunda. Tegelikkuses on unikaalne ka inimese ülejäänud keha: mitte keegi ei...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
