Kristel Sepp ,,Hea ja halb käivad käsikäes" J.W. Goethe ,,Faust" Raamatu algusest peale on näha, kuidas hea ja halb ehk Issand ja Mefistofeles suhtlevad omavahel ja üllataval kombel suhtub jumal kuradisse isegi üsna inimlikult. Kogu teose vältel on teemaks see, kuidas ka kõige paremat soovides võib siiski juhtuda midagi katastroofilist. Inimene võib oma otsinguil teelt eksida, sest eksimine on inimlik ning Issand oma ütluses ,,Kes otsib, ikka eksib teel" kinnitab seda väidet. Faust küll eksib teelt, kuid lõpuks saab ta siiski taevasse ja seetõttu kaotab Mefistofeles kihlveo jumalale. Kuigi Faust oli erakordselt tark ja austatud mees, oli ta elus pettunud, soovis surra ning just see ajendas teda Mefistofelesega saatanlikku kokkulepet sõlmima. Hea ja halva võitluse kujutamine...
,,Uhkus ja eelarvamus" ehk kuidas üks pealkiri tabab paari sõnaga kogu romaani sisu ,,Eks ole üldiselt teada, et varakal vallalisel mehel tingimata naist on vaja. Kui niisugune mees kuskil silmapiirile ilmub, olgu ta tundmused ja vaated pealegi täitsa tundmata, siis on see tõsiasi ümberkaudsete perekondade meelest nii vastuvaieldamatu, et tulnukat hakatakse jalamaid selle või teise peretütre seaduslikuks omandiks pidama." Selle Jane Austeni tsitaadiga algab kirjaniku 1813.aastal ilmunud ning ühtlasi tema tuntuim romaan ,,Uhkus ja eelarvamus". Eelmainitud tsitaat võtab paari lausega kokku kogu teose põhimõtte ning süzee. Lugu armastusest ning kommetest keskendub Bennetite perekonnale, kes elavad Inglismaa küllaltki väikses maakohas. Bennetite perekonnas on viis tütart, igaüks erinevate käitumismaneeridega ning iseloomudega. Kõik viis õde on harjunud oma ema kinnisideega, et tuleviku kindlustamiseks on vaja jõukat abikaasat. Ilmselt tule...
Vana hea Rootsi aeg Aga miks oli ta hea? Iga õpilane, eestlane ja inimene küsib. Miks ainult Rootsi aja peetakse heaks, kuid Eesti ajaloos oli veel palju valitsemisriiki? Ma olen kindel, et Rootsi ajal toimus midagi, mille eest eestlased on tänulikud ikkagi tänapäeval. Rootsi aja alguseks peetakse 1629.aastat, kui Rootsi sõlmis Poolaga Altmargi lepingut, ja Lõuna- Eesti koos Lätiga läksid Rootsi võimu all. Kestis Rootsi aeg kuni 1700.aastani, kui algas Põhjasõda, millal võitis Venemaa ja Rootsi kaotas Eestit. Rootsi ajal Eestis oli tehtud palju häid muutusi. Esmakordselt kogu Eesti territoorium ühendas ühes riigis, sõjalik olukord lõpetas ja talupojad olid kindlad, et homne päev tuleb sõdistamataks ja saaksid nad rahulikult elada. Sõjad ja näljahädad olid laastanud kogu maa. Esimesel ajal talupoegade olukord ei muutunud heaks, vaid halvemaks, sest kuningas kartis, et saksa aadlikutele ei meeldinu...
MORAALITEOLOOGIA 1. Mis on vabadus? 1. Vabadus on (Jumala kingitud) võime toimida või mitte toimida, teha seda või teist, ning nõnda korda saata teadlikke tegusid omaenda vastutusel. Vabadus on inimlike tegude eriomane joon. Mida enam keegi teeb head, seda vabamaks ta muutub. Vabadus saavutab talle loomuomase täiuse, kui ta on suunatud Jumalale, ülimale hüvele ja meie õndsusele. Vabadusega käib kaasas võimalus valida hea ja kurja vahel. Kurja valimine on vabaduse kuritarvitamine ning see viib patu orjusse. 2. Mis on südametunnistus? 2. Südametunnistus on mõistuse otsus, mis käsib inimesel õigel hetkel teha head ja hoiduda kurjast. Tänu südametunnistusele tajub inimene tehtava või tehtud teo kõlbelist väärtust ning saab nõnda kanda vastutust oma teo eest. 3. Kas südametunnistus võib teha ekslikke otsuseid? 3. Inimene peab alati alluma oma südametunnistuse kindlale otsusele, kuid ta võib teha ekslikke otsuseid põhjustel, mis ei pruu...
Tee lahtiste allikate juurde Paljud noored ei oska oma elu planeerida, kuna on elanud terve elu vati sees. Ükskord tuleb aeg, mil noor peab endale tiivad kasvatama ning pesast lendu tõusma. Teekond võib olla raske ning kurnav, aga tähtis on see, et lootust ei tohi kaotada sellistes olukordades. Nii nagu läks Ekke laia maailma oma kohta otsima, nii tuleb ka meil gümnaasiumi lõppedes minna suurematesse linnadesse, et edasi õppides viia ellu oma unistused. Hea, kui leiaksime Ekke Moori moel lõpuks oma koha, kus tunneksime ennast õnnelikena, rõõmsatena, rahulikena ja kindlatena. Vanemaks saades muutuvad inimesed ja nende suhtumine ellu. On aga asju, mis jäävad oluliseks kogu elu. Sageli oleme pimestatud suurtest võimalustest ja ei näe, mis jääb selle valguse varju. Hea, kui on olemas tingimused soovide õiglaseks täitumiseks. Õnne üks alus on oma võimaluste õigesti hindamine ja põhjendatud ootused. Tahaks usku...
Teadustöö alused ja sissejuhatus õiguslikku analüüsi ja argumentatsiooni +raamat +”Süsteemse käsitluse alused” Peeter Loorents, EBS, - kokkuvõte (raamatu ülevaade) 2000-2500 sõna (SÜNTEES- koondama kogu informatsiooni kokku) 1)mis on kõige olulisem (kvalitativne analüüs) 2)kuidas seda saab tulevikus kasutada , korralikult vormistatud mõtteharjutused- logic puzzles https://www.advokatuur.ee/est/oigusaktid/eetikakoodeks empaatiavõime huumorimeel hea suhtleja jätab kõrvale oma maailmavaated valdab õiguse tõlgendamist laia silmaringiga pragmaatiline pühholoogia argumenteerimise võime loob seoseid moraalne usalduvöörsus empaatiavõime viisiakas mõõdukalt aus oskab lugeda diskreetne kannatlik kiire reaktsioon enesekindel konkreetne hea analüütik otsekohene hea maine täpne kollktiivi liige järjepidev arvuti kasutamine kultuurne juristi kvalifikatsioon oskab kirjutada juriidilisi tekste hea välimus pidevas arengus kursis aktuaalsete uudistega he...
Äriseadustik-õigus või õiglus? Pidevalt muutuv ja innovaatiline ühiskond teeb üha lihtsamaks ettevõtte rajamise ettevõtjale, sest seda reguleerib äriseadustik mille järgi tuleb toimida. Kõigepealt tuleks läbi mõelda, mida tähendavad äriseadustiku mõistes õiglus ja õigus. Arvan, et äriseadustik annab õigust ja ka võtab ehk siis ta piirab ja lubab. Näiteks ei luba äriseadustik kasutada eksitavat ärinime. Samas käsitleb äriseadustik ka õiglust, mis võib käituda ka vastupidiselt ehk ebaõiglaselt. Äriseadustik reguleerib nii täisühingu kui ka usaldusühingu loomise printsiipi kus täisühingu loomiseks peab olema kaks või enam omanikku ning usaldusühingus vähemalt kaks isikut, kes tegutsevad ühise ärinime all. Suurimaks erinevuseks pean antud ettevõtlusvormides just vastutust ühingu kohustuste eest. Antud juhul vastutavad täisühingus kogu oma varaga kõik omanikud kes ärile aluse panid. Vastupidiselt täisühingule v...
Kui me teame, mis on õige ja hea, siis me käitume ja elame nii nagu on õige ja hea. Vanakreeka filosoof Sokrates on öelnud: "Kui me teame, mis on õige ja hea, siis me käitume ja elame nii nagu on õige ja hea." Mina Sokratese mõttekäiguga ei nõustu. On inimesi, kes püüavad käituda oma õigeks pidamiste järgi ja neid, kes proovivad kõiki olukordi ainult õigesti lahenda. Siia ilma sünnivad kõik kodanikud headena. Vanemaks sirgudes kujuneb meil oma maailmavaade, tõekspidamised ja väärtused. Enamjaolt mõjutab nende aspektide kujunemist pere, sest vanemad õpetavad meid käituma, isegi arvamused olukordadest võivad kujunenda just nende omadest lähtuvalt. Päevast-päeva mõtisklevad inimesed järgmiste küsimuste üle: "Kas nii on õige?" või "Kas nii tohib teha?" Sageli neile küsimustele vastust leides, võime otsuse valesti langetada ning seejärel ka vääralt käituda. Näiteks mõned auto...
Õigus ja Eetika areng antiigist-valgustuseni ANTIIK - universaalne kosmiline kord Iseloomustab detuktsioon, kord kitsamas mõttes on tuletatud universaalist – ühtsest maailmakorrast. Ka eetiline käitumine on tuletatud kõrgematest, inimesest väljaspool asuvatest reeglitest. Eksisteerib ühtne õigus, kui kosmiline kord . Kosmosele kui korrastatusele vastandub kaos. Seega, kui miskit on juba olemas, siis see peabki nii olema, vastasel juhul seda ei oleks. Inimesel ei ole korra juures suuremat rolli, sest see eksisteerib ilma inimese tahteta. ● Õigluse tagab võrdsustav kord – võrdne tasutakse võrdsega ● Ühiskond jaguneb matemaatilise korra alusel liikmeteks. Liikmetel on ühiskonnas oma koht ja ülesanne ning inimene peab alluma oma saatusele. Ühiselu olulisemad põhimõtted ehk õige käitumise eeldused on: Austus jumalate ja vanemate vastu Seaduste järgimine Järeleandlikkus teiste inimeste ...
1. HEA SUHTLEJA Selleks, et olla hea suhtleja ei pea tegelikult üldse palju rääkima. Kui kellegi kohta öeldakse ,,hea suhtleja", siis selle all mõeldakse inimest, kes suudab vabalt igas olukorras ja seltskonnas rääkida. Samas, on suhtlemine palju enamat kui rääkimine. Õigem definitsioon ,,heale suhtlejale" oleks veidi teistsugune. Hea suhtleja on inimene, kes suudab teise inimesega suhestuda ehk Sa tunned, et see inimene mõistab sind ja saab Sinust aru. Kas Sinul on olnud olukordi, kus Sa oled kokku sattunud mõne inimesega, kes ainult lobises ning enamasti ainult endast? Kui huvitav Sul oli tema juttu kuulata ja kui väga Sa tundsid ennast suhestumas selle inimesega? Teise inimese lugusid võib olla huvitav kuulata aga Sa tegelikult ei ütleks, et see inimene on hea suhtleja. Hea suhtlemise võti asub hoopis aktiivses kuulamises. Iga inimese jaoks on kõige tähtsamaks inimeseks tema ise ja kui sa tema vastu siirast huvi tunned, oled võitn...
Hea õpetaja milline ta peaks olema? Ta peaks olema inimene, kelle poole õpilane julgeb pöörduda, kui tal on mingisugune mure. Hea õpetaja äratab oma õpilastes sellise tunnetusleegi, mis ei kustu. Ta saab kõrvalise abita aru, et kõike seda ei ole võimalik ära õppida, mida võib elus vaja minna. Järelikult ei ole seda mõtet püüdagi; võimalik on jõuda tasemele, kus õpilased on suutelised iseseisva mõtlemise ja analüüsi varal avastama seoseid ja sõltuvusi, looma süsteeme ja nende mudeleid, ette nägema võimalusi ja ohte, ära tundma, mis on sobiv ja sobimatu, õige ja väär. Hea õpetaja ei pea ennast igas asjas kõige targemaks ja ei jaga arvamusi oma arvamusteks ning valedeks arvamusteks. Ta palub seletada, miks keegi nii või teisiti arvab, ega aja arvamusi, uskumusi, unistusi ja teadmisi segi. Hea õpetaja peab väärtuseks teadmiste, oskuste ja arusaamise ühtsust; mitte üht, teist või kolmandat omaette. Teadmiste puhul püüab he...
Referaat Lydia Koidula Sisukord Curriculum Vitae - 3 Lydia Koidula inimesena - 4 Lydia Koidula looming - 4 Tsitaadid teosest - 5 Isiklik mulje autori kohta - 5 2 Alustan oma referaati meie armastatud kirjaniku Lydia Koidula CV-ga. Curriculum Vitae ISIKLIK INFORMATSIOON Nimi Lydia Koidula(sünd. Lydia Emilie Florentine Jannsen) Elukoht Peteruri lähedal asetsev Kroonlinn Sünniaeg 24.12.1843 Vändras Perekonnaseis Abielus, 3 last HARIDUSKÄIK 1854 – 1861 Pärnu Kõrgem Tütarlastekool(koduõpetajanna diplom) 1850 – 1854 Iseseisev kodune õpe TÖÖKOGEMUS 1873 - Eesti luuletaja ning kirjanik ...
Hea stress ja halb stress Stressi põhjustavad enamasti sündmused elus, olgu nad kas head või halvad. Stress tekib kui inimesel ja keskkonnal on raskusi üksteise omaksvõtmisega. Halb stress on negatiivne kogemus. Halb stress tekib kui inimene on läbi elanud mõne lähedase inimese kaotuse või teda on tabanud varaline kahju. Hea stress seevastu on positiivne kogemus. Hea stress on juhtudel kui inimesel on ärevus enne esinemisi, võistlusi jne. Kiud hea stress võib väga kergelt muutuda halvaks stressiks. Halb stress teeb inimesele kahju. Halva stressi ajal ollakse sageli tujutu, vihane, puudub motivatsioon elus edasi liikuda. Sageli sellises olukorras inimesed kipuvad alla andma ja keelduma edasi liikumast, seda võib põhjustada lähedase kaotus või mõne katastroofi läbi elamine. Hea stress on seevastu põnev ja ärevust tekitav. Hea stress paneb küll inimesed muretsema ja närveerima, kui see ei ole kahjuli...
Artur Kaupmees SUHTLEMISPSÜHOLOOGIA ARVESTUSTÖÖ ARVESTUS Õppeaines: Kommunikatsioon, loovus ja koostöö Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI 11/21 Õppejõud: Ellen Trell Tallinn 2015 Sisukord 1Mis mõjutab inimese enesehinnangut?...............................................................................................3 2Juhi roll koostöö kujundamisel...........................................................................................................5 1 MIS MÕJUTAB INIMESE ENESEHINNANGUT? Inimese enesehinnangut mõjutab põhiliselt lapsepõlvest saadud tagasiside oma vanematelt ja teistelt lähikondlastelt oma käitumisele. Kas last armastati piisavalt, lubati teha vigu jne. Enesehinnangut mõjutavad ka erinevad sündmused elus ja see, kuidas nende sündmuste/probleemide lahendamisega hakkama saadi. ...
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab...
Tallinna 21. Kool ,,Sinuhe" Mika Waltari Liza Jermakova 10C 2015 Esimene raamat ,,Kõrkjalootsik" ,,On ka neid, kes ütlevad, et seda, mis on toimunud, ei ole kunagi enne toimunud, aga see on tühi jutt." Minu jaoks on see positiivne lause, sest see on mõtlemapanev. Minu arvates üritab Sinuhe sellega öelda seda, et tegelikult inimese loomus ning elu ei muutu. Kõik jääb läbiaegade samaks. Peale seda lauset toob Sinuhe näiteid selle kohta, et inimene ei muutu, et kõik, mis toimub tänapäeval on toimunud ka 100 aastat, mitu sajandit tagasi. Pärast neid näiteid on laused ,,Niisiis ei ole toimunud midagi silmanähtavalt uut, vaid see, mis o...
Kirjand ,,Kas maailm väsib vihkamast?" 12 kl Vihkamine ja viha need on asjad mida tundmata ei ole elanud mitte keegi meist. Ka kõige tuimem inimene vihastab ju millegi peale. Ikka leidub asju, mis meile ei meeldi. Vihkamine ja viha on jõud, mis on maailma kõige rohkem muutnud. Sest nagu juba ajaloo tunnist selge, on inimajalugu üks lõputute sõdade joru. On olnud sõda sõja otsas ja ka suuremaid vahepause suuremate sõdade vahel. Kunagi vist pole olnud nii, et maailmas ei toimuks mitte kuskil mitte ühtegi sõda. Isegi tänapäeval pole jõutud nii kaugele, kuigi räägitakse targast arenenud inimesest. Millal ja kas see ka ükskord lõppeb? Kas on võimalik elada vihkamiseta? Kas enne lõppeb maailm või vihkamine? Kes meist ei oleks unistanud ideaalsest, konfliktideta maailmast...
Käitumisviisid Agressiivne käitumine- läheb kergesti närv ja tõstab häält,ülbe, asjad lendavad, ei arvesta teiste tunnetega, paneb tegema kõike mis ta ide tahab, katse saavutada oma eesmärke teiste õiguste, soovide ja vajadustega arvestamata. Iroonilised märkused, solvamine, vastutus. Agressiivne inimene arvab, et tema on tähtis 100% ja teised 0%, teiste arvamus ei maksa mittemidagi. Kooli kiusamine. +d saab ennast välja elada,ennast arusaadavaks teha, paneb ennast maksma, teda kardetakse, asjad saavad tehtud, tähelepanu kespunktis. d teised on pahased, inimsuhted on halvad,selline inimene on üksi, sisimas tunneb, ta ei pea endast lugu Alistuv käitumine- nõustumine teistega ning oma õiguste, soovide ja vajaduste tahaplaanile jätmine teised on tähtsad 100%, tema on 0%. Ei tõsta häält, ei vaidle, tagasihoidlik. +d väldib konflikte, paistab hea, tal ei ole vastutust, saab tähelepanu. d ei ole oma arva...
Eneseanalüüs Kursuse läbides olen õppinud ennast paremini tundma ja samuti õppinud oma käitumist analüüsima. Pärast praktikumi lõppu on paljugi muutunud. Esiteks, olen hakanud jälgima teiste käitumisviisi, teiseks, nagu eespool lauses juba mainisin, olen hakanud tundma ennast paremini ja oskan end analüüsida. Kõige enam olen hakanud jälgima inimeste käitumist. Suhtlemispraktikumis õppisin, et on olemas kolm käitumismaneeri: alistuv, kehtestav ja agressiivne käitumine. Minu tutvusringkonnas on kõik kolm käitumisviisi esindatud. Sõbrad on mul muidugi kõik kehtestava käitumisviisiga. Kehtestav käitumine on selline käitumine, mille abil väljendatakse oma vajadusi, mõtteid ja tundeid ning seistakse oma õiguste eest viisil, mis aitab partneril teha sama. Läbinisti agressiivseid inimesi ma õnneks ei tea, küll aga alistuvaid kü...
Kirjandus ja armastus Armastuskäsitlus läbi aegade Antiikaeg Inimene on ilus. 1 aastatuhande algusest eKr kuni 5. saj pKr. Keskaeg Inimene on patune olend. 5.saj 15.saj Renessansiaeg Inimene on ilus, tal on õigus õnnele. (Riik on tähtsam kui inimene.) 15.saj 17.saj Klassitsism ja valgustus - *Riik tuleb ümber korraldada, et inimesel oleks hea. (NB! Tähtis mõistus!) 17.saj 18.saj Romantism Tunded on tähtsamad kui mõistus. 18. saj lõpp kuni 19. saj 2. pool Realism Miks inimene pole õnnelik? 19.saj 2. pool
Essee Elurikkus- see on... Iga inimene, kui ka loom suhtub elusse erinevalt alustades perega lõpetades kogu maailmaga- elu on selline. Kui kõik oleksid samasugused siis kaoks ka igasugune individuaalsus ja omailm (Jakob von Uexküll). Seoses sellega, et maailmas on kõik ikka erinevad, kuid võivad ka sarnased olla tekkivad vastuolud ja lahendused- nagu tõusud ja mõõnud. Seega võib üks elusorganism hukkuda teine aga tunda ennast vägagi hästi. Kuid see selleks. Ma tahaks rääkida rohkem sellest, et vaatamata elusorganismide koguajalisest võitlusest omavahel on inimtegevuse pärast tekkinud ka teisi mõjutegureid, mis võivad hukkata elusorganismi. Täpsustuseks ka see: ,,iga keskkonnateguri suhtes on elusorganismil taluvuspiirid, mille ületamine viib organismi hukkumiseni." Taluvuspiiride vahemik moodustab organismi ökoloogilise nisi (ökoloogilise amplituudi). Erinevail organismidel on erinevate ke...
Essee G. B. Shaw ,,Vabadus tähendab vastutust. Just seetõttu loobuvad paljud sellest." ,,Vabadus on inimese võime tegutseda oma maitstega, huvidega ja eesmärkide vastavuses, teha valikuid ja selle ning selle resultaatide eest vastutama." Meie oleme vabad sellepärast, et oleme vastutavad ja oleme vastutavad, sest oleme vabad; ei ole vabadust ilma vastatuseta, nii nagu ei ole vastutust ilma vabaduseta - need on lahutamatud. Mida rohkem on inimene vastutav, seda rohkem vabadust võib talle lubada ja mitte karta, et ta tekitab ühiskonnale kahju. Vabadus eeldab vastutuse silmas pidamist. Meie ühiskonnas on vabaduse ja vastutuse vahel hädavajalik side printsiip. See printsiip laieneb pidevalt: mida vabam on ühiskond, seda rohkem ühiskond nõuab vabadust; mida rohkem vastutust ühiskond peale paneb, seda rohkem tekitab see vastutust; mida rohkem vastutust ühiskond peale paneb, s...
Loodus – üks osa kirjaniku elust ja luulest Minu arvates on loodus mitte ainult kirjaniku ja luuletaja elus väga tähtsal kohal vaid ka nn. „tavainimeste“ elus on see vägagi oluline osa igas päevas. Kuid võibolla on sellel loodusel lihtsalt suurem tähendus kirjanikele ja luuletajatele, näiteks luuletajad saavad tihti inspiratsiooni loodusest, selle ilust ja olemusest. Tean seda, sest kunagi väga väiksena proovisin ka ise kirjutada luuletusi ning need kõik rääkisid loomadest ja lindudest ja taimedest. Luuletaja ei kasuta loodust alati ka kui sellena mis ta on vaid kirjeldab mõndade loodusnähtuste abil näiteks inimesi, emotsioone, eluperioode jne. Näiteks, kui luuletaja on kirjutanud, et ta seilas tormistel vetel siis võib see tähendada tema elus olnud ebastabiilset või rasket aega mis on justkui laevasõit tormisel merel. Heaks näiteks luulest võiks siia tuua Juhan Liivi luuletuse „Sa tulid nagu päikene“ , mill...
Kui ma oleksin Apollon Vanas-Kreekas olid jumalad väga tähtsad. Nendesse usuti ja loodeti, et nemad aitavad inimest igas olukorras. Jumalaid oli päris palju, et iga eluvaldkond oleks kaitstud ja hoitud. Mina oleksin valguse- ja ennustusjumal Apollo. Mind sümboliseeriks inimeste poolehoid, kuna püüan neid aidata, et tulevik neile halba ei tooks. Oma väe ja oskusega aitaksin ma iga inimest, kes oskaks ilusti küsida abi ja samas usuks minusse. Muudaksin nende elus ette tulevaid olukordi nii, et vaatamata halvale leiavad nad selles ka head. Näiteks, kui inimene saab ette teada kellegi lähedase haigusest või suremisest, siis ma teeksin nii, et vaatamata kurvale olukorrale, oleks nende koos oldud aeg nii hea, et see aitaks üle elada kõik valu, isegi kõige suuremad kaotused ja muudaksin inimest nii, et ta suudaks elada ilma selleta, kelle peale minu võim ei hakka. Ma ei teeks nii, et ükski inimene...
Fariza Imanova MK13-TE2 Arutlus Hädakaitsepiirid ei ole selged Eesti karistusseadustikus on väga hea termin nagu ,,hädakaitse". Hädakaitse moodustub sõnadest ,,häda" ja ,,kaitse". Inimene peab olema hädas, mis nõuab tal leida moodust enda või teise isiku kaitseks. On selge, et hädakaitsel peavad olema ka teatud piirid, mida ei tohi ületada. Hädakaitsepiiride ületamisel on tegu juba seaduse rikumisega, mis võib lõppeda vanglakaristusega. Minu arvates hädakaitsepiirid Eesti karistusseadustikus pole selgelt välja kirjutatud, kuid ilmselt on enamikule inimestele selge kus need piirid algavad ja lõpevad. Kui keegi murrab öösel minu majja teatud kavatsustega ja mina satun neile peale minul ei jää muud ül...
Euroopa ideede ajalugu. Kordamisküsimuste vastused. METODOLOOGILISED KÜSIMUSED 1. Ideedeajaloo uurimise metodoloogilised põhisuunad. 1) kanooniline ehk tekstuaalne meetod. 2) ajalooline ehk kontekstuaalne meetod. 2. Tekstuaalse meetodi pooldajate põhiargumendid. 1) ideed on tsüklilised, pole progressi. 2) "idee-ühikud", mis on ideoloogiate ehituskivid. 3) suurte mõtlejate kanooniline rida: * universaalsed probleemid, ajatud ideed. * autori kadumine: väidete tähendus on leitav tekstist endast. 3. Kontekstuaalse ehk Cambridge'i koolkonna metodoloogilised alused. Uurida: 1) tekste, millele autor vastas. 2) konventsioone (riikidevahelisi kokkuleppeid), mille raames ta kirjutas. SÕPRUS 1. Aristotelese sõpruse olemus ning tüübid. * Sõprus hoiab linnriike koos. * Sõprus on üldmõiste vabal kiindumusel põhinevate inimestevaheliste suhete kohta. Iseloomustab perekondlikke suhteid, võimu suhet kodanikkesse, kodanike omavahelisi suh...
UPPUJA PÄÄSTMINE Oluline on vahet teha, millal inimene mängib uppujat ja millal ta on tõeliselt hädas. Kui uppujat mängiv inimene on hästi liikuv, võib vees lasta kukerpalli ja niisama pladistada, siis tõsiselt hädas oleva inimese liikuvus on null. Hädasolija käed on püsti, ta ei liigu, nägu on ülespoole, kord vajub vee alla, kord on vee peal. Kui see hetk maha magada, võib olla hilja. Inimene upub 5-6 minuti jooksul. Veest on välja toodud ja elule tagasi võidetud küll ka 20 minutit vee all olnud inimesi, kuid selliste õnnetuste puhul, mil peaaju hapnikuga varustatus on pikaks ajaks häiritud, võivad tagajärjed olla ettearvamatud. Abivajajad jaotatakse nii nimetatud passiivseteks ja aktiivseteks uppujateks. Passiivse uppuja, kes on juba poolteadvusetus seisundis, päästmine on lihtsam - ta ei klammerdu päästja külge ja teda saab kergemini kaldale transportida. Seevastu aktiivse uppuja pääst...
Tere hea kuulajaskond, sooviksin teile täna rääkida, miks on vaja teha sporti. Uuringute kohaselt pikendab sportimine ja tervislik eluviis inimeste eluiga. Väga vajalik on sport taastusravil, kus erinevate harjutuste abil saavad inimesed hakata uuesti liikuma. Kaks aastat tagasi sain kauaoodatud pimesoole operatsioonile ning juba teisel päeval tuli mu füsioterapeut minuga võimlema, et taastumine võimalikult maksimaalne ning tõhus oleks. Ülekaalulistel ja nendel, kellel on suurem risk haigestuda eluohtlikesse haigustesse, aitab sport vähendada kehakaalu ning isegi päästa seeläbi surmast. Kuid kui sport on nii kasulik tegevus, et suudab teha peaaegu imesid, siis miks ei tegele kõik inimesed spordiga? Põhjus on lihtne – inimesed on laisad, neil puudub tahtejõud, motivatsioon ning neil on meelest läinud, milleks on inimene loodud. Inimene on loodud liikuma, tööd tegema, mitte kodus passima, rämpsu sööma ning endale vabandusi t...
Goethe "FAUST" Tegelased: Faust, Mefistofeles, Wagner, Jumal, Margareta Tegevuskoht: Alguses Saksamaa, hiljem Antiik-Kreeka Sündmustik: Faust on täis veidrat rahutust, kes on olnud huvitunud mitmetest teadustest, õppinud palju ja saanud nii magistri kui ka doktori kraadi, kuid leiab, et ta ei tea endiselt midagi, mis suudaks inimsoole teed paremuse suunas näidata. Samal ajal taevas Jumal ja Mefistofeles veavad kihla, et Mefistofeles ei suuda Fausti õigelt teelt kõrvale kallutada. Varsti ilmub Mefistofeles puudli kujul Fausti ette ning peagi nad sõlmivad omavahel lepingu, et kui Faust kaotab oma rahutuse ja hakkab elu nautima, võidab selle kihlveo Mefistofeles. Nagu saatanale kombeks on, siis see leping kinnitati verega. Nõiaköögis, kuhu Faust ja Mefistofeles varsti lähevad, laseb Mefistofeles nõial anda Faustile nõiajooki, mis noorendaks teda ligikaudu kolmekümne aasta võrra. Sellele järgnevalt kohtub Faust noore tütarlapse Margar...
Inimeseõpetuse Eksam Pilet 1 1.Tervis see on inimese heaolu TERVIS Sotsiaalne heaolu, vaimne heaolu, füüsiline heaolu. Füüsiline tervis on inimese keha heaoluseisund, mis väljendub keha ja selle elundite toimimises ning koostöös. Vaimne tervis on inimese sisemaailma heaoluseisund, mis väljendub mõtetes, tunnetes ja toimetulekus igapäevaste tegevustega meid ümbritsevas keskkonnas. Emotsionaalne tervis on võime kogeda, mõista ja toime tulla mitmesuguste tunnetega. Sotsiaalne tervis on inimese suhetega seotud heaoluseisund, mis seisneb võimes mõista enda ja teiste vajadusi ning inimeste erinevusi. Tervis on füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste puudumine. Tervis on hea tuju, selged mõtted, hea kehaline enesetunne ja toetavad inimsuhted. Oluline on füüsilise, vaimse ja sotsiaalse tervise TASAKAAL. See on hea enesetunde alus. Hea tervis loob tegutsemisvõimalusi nii tän...
EETILINE RELATIVISM Hea ja vale ei ole midagi kindlat, vaid nad on suhtelised. KULTUURILINE RELATIVISM Erinevatel kultuuridel on olemas põhimõtteliselt erinev eetika. Eetika sõltub eelkõige inimese vajadustest. Eetika ja moraal ei ole ratsionaalsed saavutused, vaid need on evolutsiooni tulemused. Ütleb, et universaalset ,,peaks" ei saa olemas olla. 1. Mitmekesisuse tees moraalsed kombed ja veendumused on erinevad kultuuride ja ajalooetappide raames; pole olemas ühtegi universaalset moraalset standardit. Kas on olemas universaalne tume? Peaaegu igas kultuuris on alad, mis on väärtustatud (elu, tervis, perekond, abielu). 2. Sõltuvuse tees moraal on sõltuv kultuurilisest kontekstist ja ei saa olla sõltumatu ratsionaalne otsus; teistpidi ei saa mõelda. Etno tsentrism sallimatus ,,Meie kultuurireeglid on parimad." EMOTIVISM Väidab, et kõlbelised tegevused pole midagi muud, kui vaid emotsion...
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste instituut Loodusteaduste osakond Mona-Theresa Võlma MINU EETIKA Essee Juhendaja: Argo Buinevits Tallinn 2011 Eetika on teadus kommetest ning tavadest ning on filosoofia aru, käsitledes ühiskondlikku ning individuaalset hakkamasaamist, elukorraldust eestika on väärtusõpetus. Läbi ajaloo on eetikal leitud erinevaid tahke, püütud eetikat seletada ning leida universaalset eetika vormi, mis seleteks elu, inimesi ning ühiskonda. Kolm põhilist eetika vormi on tagajärje-eetika, kohuse-eetika ning vooruse-eetika, mis omakorda veel jagunevad väiksemateks harudeks. Käesoleva eesseega ma püüangi välja selgitada, millise eetika järgi mina elan ning mis on minu tõekspidamised ja ideaalid. Tagajärje eetika jaguneb egoismi-eetikaks ning utilitarismi eetikaks. Egoismi- eetika teooria järgi peab ...
Liikumine tervendab maailma Liikumine on suur osa meie igapäevaelust. Liikumine on tervislik nii kehale kui ka vaimule. Liikumisaktiivsus sõltub aga meist endist. Mida aktiivsem inimene on, seda parem on tema terviseseisund ning sellega hoiab ta endast eemale palju haigusi. Et hoida inimesi aktiivsetena, on loodud väga palju üritusi, mis on seotud liikumisega ning mis on ka seltskondliku poole pealt kaasahaaravad. Kaasatakse oma sõpru, tuttavaid, sugulasi ja palju teisi ning nii osalebki juba üritustel tohutult palju inimesi. Tehakse nii endale kui ka teistele head. Inimestel on ka palju võimalusi sportimiseks. Üldjuhul alustatakse juba lasteaiast, kus lastel on võimlemise tunnid, ka edasi kooliaastatel on kehalise kasvatuse tunnid, mis hoiavad noori aktiivses liikumises. Kooliaastatel on ka juba väga palju noori, kes tegelevad ise, vabatahtlikult aktiivse sportimisega, võttes osa eri...
Tallinna Ülikool. Kasvatusteaduste Instituut Pedagoogika (humanitaarsuund) Aleksandra Anon Sõltuvuskäitumine Õppejõud: Helve Saat Alkohol kui relv tervislikku inimkonna vastu. Essee. Igaüks on lapsepõlvest kuulnud vanematest või õpetajatest, et juua ja suitsetada on kaahjulik. Kuid kui küsida nende käest ,,milles seisneb see kahju?", kaugeltki mitte igaüks saab vastata sellele küsimusele. Aga kui nii, siis usaldus täiskasvanu põlvkonna vastu, ükskõik kui autoriteetne see võiks olla, kaob. Noh, las räägivad siis... Ise joovad tihtipeale ju, aga oma lastele ütlevad, et see on tervist kahjustav ning ei oska muudki ütelda. Kui saa jood esimest korda, siis naudid esimesi tundeid... ning tundub,et noor organism ei tundagi sellest tulenevat kahju. Kusjuures see on väga hea meetod, et muutuda selstkondlikuks ja lõbusaks ning kamba sees oled sa nüüd ,,moodne" ja ,,oma mees"......
LÄÄNE VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõttluse ja majandusarvestuse õppetool Ä13kKÕ Margit Hiiemäe MINA SUHTLEJANA Essee Õppejõud: Kaja Altermann, MA Mõdriku 2013 Suhtlemine on protsess mille käigus toimub suhtlemise partneri mõjutamine. Suhtlemine toimub peaaegu alati kindla eesmärgiga milleks võib-olla soov panna teist inimest tundma, käituma või tegutsema teatud, endale sobival viisil.(Arvutikirjandus,2013) 1. Mina kui hea kuulaja Mina ise arvan, et olen üsna hea kuulaja. Sageli kohtun võõraste inimestega kes ilma küsimata avavad mulle ennast nagu raamat. Nad räägivad oma muredest, tegemistest ja kui ma muud nõu ei oska anda siis kuulata küll. Üks parimaid kuulamise vorme on aktiivne kuulamine. Kus kuulaja on avatud ideedele ja faktidele, teeb kuulates loogilisi järeldus...
Videvik 1.Autor,pealkiri Stephenie Meyer,Videvik. 2.Peategelane mida hindab?mida teeb?milline on?Mida ei hinda?mida ei tee?milline ei ole? Peategelane-Isabella(Isabella Swanist)&Edward(Edward Cullen),kuid räägin Isabellast ,kui enda arust peategelasest. Mida hindab? Hindab oma isa,kuid ka ema ning Edwardit. Mida teeb ? Kolis oma ema juurest isa juurde,ning tutvub oma uue kooliga,mis on talle võõras ja uue poisiga ,kes talle meeldima hakkas (Edwardiga). Milline on ? Isabella on n.ö uurja tüdruk,kuna tahtis teada saada ,kes ikkagi Edward on ja miks ta teda pidevalt tõrjub. Mida ei hinda ? Ei hinda alluma alluvustele. Mida ei tee ? Ei tee,nagu seda,mida enamus inimesi peaksid õigeks,kuulab oma südant vms. Milline ei ole ? Isabella ple,nagu teised,ta on uudishimilik tüdruk ning tahab teada seda ,mida teised ei taha teada. 3.Millest teos räägib ?(ühesõnaline vastus koos vähemalt lõigu pikkus...
SOTSIAALNE INTELLIGENTSUS SLAID 2 Sotsiaalne intelligentsus on suhete tarkus, mis võimaldab toime tulla inimeste vahel juhtuvaga sellega, mis ohustab suhteid. Sotsiaalselt intelligentne inimene toidab suhteid pidevalt. Empaatia ja hoolimine on psühholoogiliselt olulised, aga suhte hooldamisel on ka bioloogilised funktsioonid. See hoiab meie immuunsüsteemi korras. Madal sotsiaalne intelligentsus toob kaasa inimese isoleerituse, koolilastel näiteks valusaid tagajärgi põhjustava tõrjutuse ja kiusamise. Halvenevad õpi- või töötulemused, ülemused ei kipu veidravõitu suhtlejaid edutama. Tekivad tervisehäired, depressioon, alkoholism, agressiivsus. Uuringud on tõestanud, et inimene, keda armastame, saab meid maha rahustada ja võtta maha stressi. Katse: kolm poissi lähevad kehalisekasvatuse tundi. Kaks sportliku välimusega üks pontsakas, kes siis narritakse seljataga. Ei usuta ei ta jalgpalli mängimisega hakkama saa...
SISSEJUHATUS Igapäevasuhtluses moodustab uuringute kohaselt kuulmine 45%, millest 75% jääb tähelepanuta. (Postimes 2010) See tähendab, et seda osa kas siis ei mõisteta või siis lihtsalt unustatakse kiiresti. Kuna inimesed sageli kustutavad, moonutavad ja üldistavad infot, võib öelda, et ühe kuulujutu tekkeks on vaja kahte inimest ja ühte juttu. Enamik arusaamatusi tuleneb inimeste suhtlemise iseärasustest. Esitatud probleem ei pruugi olla peamine, sest soov peita midagi iseendas, hirm kontrolli kaotamise või haiget saamise ees võib pimestada ka kõneleja enda. 1 AKTIIVSE KUULAMISE TEHNIKAD Selleks, et mitte ainult kuulda vaid ka kuulata, mida teine inimene ütleb või räägib, on hea kasutada aktiivse kuulamise tehnikaid. (Postimees 2010) 1.1 Aktiivse kuulamise tähendus Aktiivne kuulamine tähendab kontakti loomise ja hoidmise oskust (sobilik kehakeel, distants ja silmsideme loomine segajatsest vabas keskkonnas). Samuti oskus...
Referaat ,,Cooperi test" Laura Kukk Tallinna Kunstigümnaasium 6.B klass Ajalugu Cooperi testi mõtles välja dr Kenneth H. Cooper (millest ka nimi Cooper) aastal 1968 USA sõjaliseks otstarbeks.Ta tegi üle 20 000 vaatlusaluse uurimise, ta avaldas testi raamatus ,,Aeroobika". Kenneth H. Cooper Mis on Cooperi test? Cooperi test on 12 minuti jooks, kus hinnatakse kooliõpilaste, tavainimaste ja tervisesportlaste töövõimu. Cooperi test näitab millises füüsilises vormis inimene on ja kuidas inimene jaksab oma kiirust jagada. Test näitab selgelt südame-vereso...
HEA ELU, MORAAL JA SOTSIAALNE ÕIGLUS: Aristotelesest tänapäevani. Elu mõtet on raske võtta ühe lausega kokku ja täpne sõnastus puudub tegelikult. Kui mõelda inimese elu mõttele, siis esmalt enamus vastaks- ellujäämine, eksisteerimine. Kuid see pole päris nii. Me kõik soovime midagi teha ja näidata, teostada end, mis tuleb just meie endi püstitatud eesmärkidest. Elu koosneb eesmärkidest ja nende ergonitest! Kõik me soovime elada õnnelikku ja head elu, kuid selle saavutamine tuleb kategoorilisest soovist eesmärke teostada. Bioloogilisest vaatenurgast on elu põhimõtteliselt ainukeseks mõtteks hoopis järglaste saamine. Kuid kas see on see kõik, mida vajame eluks, õnnelikuks eluks? Enda soovide teostamine annab elu mõtte vaid meile iseendile, kuid alati tuleb mõelda laiemalt. Kuidas see mõjutab teisi ja kas minu eesmärkide ergon´it toetab keskkonna tingimused ja huvid? Kui mul puuduvad sihipärased e...
Seminar. Uskmatuse ajaloost Lugesin kõik kolm teksti läbi ja otsustasin, et toon välja järjest paar väidet nende kolme teksti ulatuses ja kirjutan lühidalt ja üldiselt, mis ma neist arvan. "Ühiskonnas, kus valitsevad reaktsioonilised klassid, on religioossel ideoloogial selge klassiiseloom : religioon manitseb rõhutuid alandlikussele ja kuulekusele, selle asemel, et soovitada neil võidelda rõhumise ja eaõigluse vastu, lohutab ja lepitab, suunates nende lootuse illusoorsesse fantaasiamaailma."( Vimmsaare. Kas ükskõiksus on hea või halb ?) "Teadus aitab meil võita seda väiklast hirmu, mis on valitsenud inimkonda nii paljude põlvkondade kestel. Teadus võib meid õpetada, ja ma arvan, et seda võib meile õpetada ka me süda, jätta ringivahtimine kujutletud kaitsjate otsinguil, lõpetada taevaste liitlaste väljamõtlemine ja loota rohkem isiklikele pingutustele siin maa peal, et muuta maailm elamiskõlblikuks kohaks..." (Miks ma kristlane e...
Kolm erinevat meediamudelit Hallini ja Mancini näitel - kuhu kuulub Eesti? KATRIIN MANGUS Kuna Eestis ajakirjandus ei ole väga välja arenenud veel ja see ei eksisteeri väga kaua, siis ei saa meie meediat mingisse kindlasse meediasüsteemi kirjutada. Aga Eestil on midagi ühist mõninga nendest. Näiteks kui uurida Eesti meediat Kesk-Euroopa meediasüsteemiga (Hallini ja Mancini näitel), siis võib öelda, et meie ajakirjanduses on tõesti suur mõju riigi poolt ning riik omab mingit jõudu meedia üle, aga samas on olemas ka ajakirjaniku vabadus. Sõnavabadus. Igaühel on olemas enda arvamus ja seda võib kirjutada või välja öelda. Kesk-Euroopa meediasüsteemi iseloomustab ka tugev ajakirjanike professionalism. Selles osas mina natukene kahtlen. Ma olen kindel, et meie ajakirjanike seas on väga palju häid ja kogenuid inimesi. Kuid mind paneb kahtlema...
Kuidas ning milles saaksid noored olla kasulikud Eesti ühiskonnale? Noored on Eesti tulevik ja alatihti täiskasvanud ootavad meis, et me teeksime rohkemat ja paremini. Paljud noored kindlasti ise ka mõtlevad, et mida saaksime teha, et ühiskond meie ümber oleks parem ja kuidas? Meil on väga paljud asjad piiratud ja me ei saa teha paljutki, mida meie vanemad saaksid. Samas on tänapäeval väga palju asju, mida me saaksime teha. Me käime koolis ja see on juba üks asi, millele me saame panustada, et muuta Eesti ühiskond paremaks. Alles selle aasta lend, kes lõpetas 9 kuldmedali ja 6 hõbemedaliga oli väga uhke südmus ja tõstis meie, kui sakulaste ja samas ka Eesti ühiskonna taset. Kool annab meile ka väga palju võimalusi ühiskonda meie ümber arendada. Õpilasesinus on kindlasti üks nendest, see annab võimalust rääkida kaasa kooliga seonduvatest asjadest, arendadades suhtlus ja esininemis võimet. Sa...
Millal on õige aeg alustada seksuaalelu? Minu arvates on õige aeg siis kui oled oma poisi/tüdrukuga piisavalt kaua koos olnud ja üksteist hästi tundma õppinud. Kui oled oma poissi/tüdrukut hästi tundma õppinud, siis mõlemad peaksid teadma kuidas üksteisesse suhtuda ja kuidas käituda nii, et mõlemale meeldiks ja mõlemal oleks hea olla. Kui aga ei ole tundma õppinud, siis on see kõik palju raskem, sest kumbgi ei tea kuidas kellegile meeldib ja kuidas on hea, nii et mõlemad oleksid rahul sellega mida tehakse. Mitte nii, et ei teagi seda poissi/tüdrukut ja lihtsalt üritad midagi, aga sellest ei tule midagi välja, sest kui inimene tahab midagi enamat kui lihtsalt sõprus, siis peaks kõige pealt üksteist hästi tundma õppima ja alles siis midagi enamat üritama. Tavaliselt võtab üksteise tundmaõppimine nii kaua aega kui vaja. Osadel inimestel läheb sellega kähku, aga mõnel läheb jälle hästi kaua aega. Tavaliselt aga kui inime...
Mis on suhtlemine? Inimeste ühise tegevuse oluliseks oskas on suhtlemine: teabevahetus inimestevaheliste suhete kaudu. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi ja oskusi, kujundatakse ja rahuldatakse vajadusi. Suhtlemisel rahuldab inimene oma vajadust teise inimese järele, mida peetakse inimese üheks tugevamaks vajaduseks. Suhtlemisel eristatakse kolme külge: 1) teise inimese tajumine, hindamine ja mõistmine; 2) teabe vahetamine ja 3)teiste inimeste mõjutamine. Suhtlemine jaguneb kaheks liigiks: 1) vahetu suhtlemine, mille käigus üks inimene annab teavat üle teis(t)ele inimes(t)ele ja 2) kaudne suhtlemine massiteabevahendite raadio, televisiooni ja ajakirjanduse kaudu. Millised on siis need suhtlemis vahendid, mille abil teavet edasi antakse ja teisi inimesi mõjutatakse? Suhtlemise kõige tähtsam vahend on keel kui teatud märgisüsteem. Keel on oma olemuselt ühiskondlik nähtus: sõnad, nende kasutamisel ja s...
Intelligentsuse vormid Intelligentsuse mõõdetav pool IQ : 1) lingvistika 2) matemaatilised 3) geomeetrilised 4) loogilised MI: 1) lingvistiline 2) loogilist matemaatiline tehniline taip 3) musikaalne (võime meelde jätta ja ära tunda muusika palu) 4) ruumiline (hea orienteerumise võime, võime luua kujundeid) 5) kehaliskineetline väljendumis rikas miimika, hea plastika, kehaliselt võimekad, käeliselt osavad. 6) Loodusilk loomulik inimene tunneb ennast looduses hästi, naudib seda, mõistab seda. 7) Interpersonaalne ehk sotsiaalne üli hea suhtleja, leiab kiiresti sõpru, kohaneb erinevas seltskonnas, kõikjal armastatud ja oodatu. Ei suuda töötada üksinda, peab saama tunnustust ja poolehoidu teistelt. 8) Intropersonaalne inimene kes elab sissepoole, tahab teha kõike üksi, tihti mitte kontaktne, tõrjub räägib vähe, endasse tõmbunud, jätab sünge mulje. G...
Õnnelikuks vaimselt või füüsiliselt Alati on hea tunne, kui on põhjust naerda ja naeratada. Järelikult on toimunud midagi, mis teeb tuju heaks ja olemise õnnelikuks. Alati pole õnnelikuks saamise teekond lihtne ja elu võib teha omad korrektuurid nii, et ei juhtu midagi, või juhtub kõik ühekorraga. Tihtipeale inimestelt küsitakse, kas nad on õnnelikud näiteks selle tööga, mida nad teevad, vastus on tihtipeale kohene jaatus. Õnnelikuks saamiseks on mitmeid eri viise. Ühele pakuvad õnnelikuks saamise võimalust heateod, teisele aga materiaalsed esemed. Igaüks tõlgendab õnnelikuks saamist vastavalt sellele, kuidas tahab, nt uus auto, mõni mäng, jalgratas, hea hinne eksamil, uus kallim, mõni lotovõit. Põhjuseid võib olla mitmesuguseid- eeltoodud näidete põhjal vägagi materiaalsed viisid. Samuti saab materiaalset õnnelikuks saamise viisi tõlgendada läbi kogumismaania. A' la markide, pudelikor...
Hinduism Raik Eek 10b Hinduism on Indias ja India lähedastes riikides levinud usund, mis hõlmab suurt hulka uskumusi ja rituaale. Hinduism on maailma vanim religioon ning suuruselt on ta kolmas, kristluse ja islami järel. Selle usundi järgijaid on maailmas umbes üks mljard inimest, kellest ligikaudu 900 000 000 inimest elavad Indias ja Nepaalis. Seetõttu on see religioon väga tugevasti seotud India kultuuri, ajaloo ja elulaadiga. Kui ma õigesti olen aru saanud, siis hinduismi nii öelda peamõte on see, et igal inimesel on saatus. Hinduistid jälgivad ja peavad lugu karmaseadusest. Karma tähendab tegude saadust. Nad usuvad, et iga inimene on võimeline oma karmat muutma. Kui inimene teeb head ja on üldse hea inimene, siis järgmises elus elab ta hing parema olevuse sees. Kui inimene teeb halba ja on loomult pahatah...
Lahjade uimastite legaliseerimine. Mind alati morjendab küsimus, miks inimesed hakkasid tootma uimasteid? Kas nad hakkasid sellega tegelema ainult finanskasu pärast? Mina arvates isegi lahjade uimastite tarbimine too kaasa ainult kahjulikkust. See pärast olgugi lajsd uimastid võivad kujuneda tõeliseks takistuseks tervisele ühiskonnale. Esiteks tahaksin õelda, et kõik tõsised probleemid saavad alguse kergest sõltuvusest. Lahjad uimastid pole ainult narkotikumid, vaid ka alkohool ja suitsetamine. Kõik me teame, et inimene ei saa ühe päeva jooksul muutuda allakäinud inimeseks. See algab ühe õllepuudelist või ühest sigaretist pärast aga iletab isiksuse pöördumatud muutused. Alkohoolijoobes inimene tihti on kaklusealgataja ning ei võta kulda mis teda ümbritseb, mille pärast panevad toime õigusrikkumisi. Suitsetaja rikkub mitte ainult oma tervist, vaid ka ümbritsevate inimeste tervist. Aga mis puutub narkotikumitesse, siis seda muidugi tuleb ...
MIKS PEAB LOODUST KAITSMA? Loodust tuleb kaitsta, sest loodus on püha paik. Loodusest saab alguse elu ja inimene ning inimene vajab loodust. Inimene ei saa elada ilma looduseta, sest loodus kuulub inimese juurde. Inimene saab isegi vajaliku hapniku, mida ta sisse hingab looduselt. Looduses peitub palju imesid ja võlusid. Looduses käies tunneme me alati, et see õhkkond, mis seal on, on kuidagi mõnusam. See on kuidagi puhtab ja värksem ning juba sellepärast peaksime me tihedamini looduses viibima. Värske õhk aitab meil ka oma mõtteid selgeks mõelda. Ja muidugi on olulised ka kõik loodusannid. Kus mujalt saaksime me tee jaoks korjata ravimtaimi, kui oleme külmetunud? Kus mujal saaksime me nautida mustikate, metsmaasikate ja pohlade ehtsat maitset? Kust mujalt korjame me neid imehäid seeni, millest keedame seenekastet? Loomulikult on vastus: Loodusest. Loodus on nagu omaette maailm, mis aitab meil elus püsida. Kuna loodus teeb m...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
