Ühe teise sõbra Mayrhofer`i kaudu tutvud Schubert kuulsa laulja Vogl`iga, kes varsti muutub Schuberti loomingu kirglikuks austajaks ja propageerib seda asjaarmastajate salongides niihästi pealinnas kui ka provintsis. Hoolimata oma äärmisest tagasihoidlikkusest oli Schubert ise ringi juhtivaks kujuks. Kohtuti neli korda nädalas. Kolmel korral arutati mitmesuguseid küsimusi (kreeklaste vabastussõda, Byron, Beethoveni surm, postkontori töö, Goethe ja muusika, rüütliromaanid jms.) Neljas õhtu, nn. "schubertiaad" oli pühendatud Schuberti heliloomingule. Ring oli tuntud vabadustarmastavate vaadete poolest, mida seal levitati. 1820. a. tehti kogu ringile ametlik noomitus, kusjuures üks Schubert seltsimeestest, revolutsiooniline poeet Johann Senn, saadeti Austriast välja. Schubert elas äärmiselt vaeselt, ööbis kord ühe, kord teise sõbra juures. oli nii halvasti riietatud, et kord, kui
Adelbert von Chamisso (kirjanik) Adrian Ludwig Richter (maalikunstnik, graafik) Johann Wolfgang von Goethe (poeet, esseist, loodusfilosoof) Friedrich Schleiermacher (teoloog, Philipp Otto Runge (maalikunstnik, graafik) Jakob Grimm (folklorist, keeleteadlane) filosoof)
Franz Schubert 1797-1828 LAPSEPÕLV Schubert sündis kooliõpetaja peres, kus väga armastati muusikat. Esimesteks muusikaõpetajateks olid tal isa ja vanem vend, kes andsid talle klaveri- ja viiulitunde. Peagi mängis ta koduses keelpillikvartets ja laulis kirikukooris. 11-aastaselt astus ta Viini keiserliku õukonna konvikti, kus õpetati kirikukoori lauljaid mängis kooli sümfooniaorkestris, mõnikord aga seisis orkestri ees dirigendipuldis. See võimaldas lähemalt tutvuda erinevate heliloojate muusikalise käekirjaga, orkestripillide kasutamise võimalustega ja heliteoste ülesehitusega. Konviktis valmisid tulevase helilooja esimesed palad. 1813. aastal lahkus Schubert koolikoorist häälemurde tõttu ABIÕPETAJANA KOOLIS Kolm aastat töötas ta oma isa koolis abiõpetajana, tegeledes vabadel hetkedel komponeerimisega. Selle töö kõrvalt aastal, olles kõigest 18-aastane, kirjutas ta 141 laulu, 2 sümfooniat, 2 missa...
1.tund MAAILMAKIRJANDUSE MÕISTE Kõige iidsemate kirjanduste ajalugu ulatub 3-4 aastatuhandeni eKr ( asüüria-babüloonia, vanaegiptuse kirjandus, india). Neist aegadest on säilinud papüürusi, kiilkirja tahvleid. Kuni 18. saj lõpuni võib rääkida rahvuskirjanduste summast, kirjanduslikud sidemed rahvuste vahel olid juhuslikku laadi. Maailmakirjanduse mõiste võttis kasutusele Goethe. Seda mõistet saab tõlgendada 3 tasandilt: 1. kvantitatiivne siia kuulub terve maailma kirjasõna tekkeaegadest tänapäevani kõigi rahvuskirjanduste kogusumma 2. kvalitatiivne parim valik maailmakirjandusest, millest moodustub maailmakirjanduse klassika 3. suhe eri rahvuskirjanduste vahel loov koostöö, kirjanduslikud kontaktid. See on Goethe teooria alus. Kitsamas mõistes vaadeldakse kirjandusena ilukirjandust.
Saatkonna ülesandeks on koordineerida saksa kultuuri vahendavate eri institutsioonide tööd, et üheskoos anda võimalikult mitmekülgne pilt Saksamaast ja saksa kultuurist. Omavahelise tegevuse koordineerimiseks ja informatsiooni vahetamiseks toimuvad suursaadiku või saatkonna kultuurinõuniku eesistumisel regulaarselt Eestis tegutsevate saksa kultuurivahendajate ümarlauad. Saatkonna kultuuriosakond edendab ja koordineerib Eestis asuvate saksa kultuuri- ja haridusinstitutsioonide, eelkõige Goethe Instituudi, Tallinna ja Tartu Saksa Kultuuri Instituutide, Saksa Akadeemilise Vahetusteenistuse (DAAD), Tallinna Saksa Gümnaasiumi saksakeelse osakonna, Saksa Välismaise Koolihariduse Keskuse poolt lähetatud saksa keele õppekonsultandi ja Robert Boschi Fondi poolt lähetatud õppejõudude tegevust. Saksa välismaale suunatud kultuuri- ja hariduspoliitika üheks põhisuunaks on saksa keele õppe edendamine üldharidus- ja kõrgkoolides. Olulisesed
õpetaja Tallinn 2017 Möödunud aasta 5.mail külastasin koos ema ja isaga Rahvusooper Estoniat, et oma silmade ja kõrvadega kogeda Charles Gounod’ klassikat, ooperit “Faust”. Ooper oli kahes vaatuses ning kirjutatud Jules Barbier’ ja Michel Carré libreto Carré näidendi „Faust ja Margarita“ ning Johann Wolfgang von Goethe värsstragöödia „Faust“ põhjal. Dirigendiks oli Jüri Alperten, lavastajaks Dmitri Bertman ning peaosades astusid lavale Oliver Kuusik, Pavlo Balakin Margarete, Aare Saal ja Helen Lokuta. “Faust”i näol on tegemist 19. sajandi ühe populaarseima Prantsuse ooperiga ning väärib märkimist, et kui Gounod 1893. aastal suri, oli selleks ajaks „Fausti“ Pariisis esitatud juba üle tuhande korra. Ameerika Ühendriikides oli see niivõrd populaarne, et 19. sajandil alustati
loomalikku instinkti. Kodanlikku konformismia ja heaolu ta põlgab, samas aga kuulub oma harjumustega sellesse maailma. Ümberringi valitsevad "tormilised kahekümnendad" labaste šlaagrite, kõrtside ja odava meelelahutusega ning poliitikute revanšistlikud sõjaõhutuskõned häirivad Harryt sedavõrd, et ta on otsustanud oma elule lõpu teha. Viimaseks piisaks karikasse on külaskäik tuttava professori juurde, kellega Harryl tekib tüli seinal rippuva Goethe portree pärast, mille Harry leiab olevat labase ja võltsi. Kõrtsis kohtub ta tütarlapsega, kes meenutab talle noorpõlvesõpra Hermanni; tütarlapse nimeks osutub Hermine ja ta on kurtisaan. Kõrtsis tunnikeseks uinudes näeb Harry unes Goethet, kes tuletab talle meelde, et igavikus pole tõsiduseks vajadust ning seal on lubatud kõike naljaga võtta. Hermine ennustab Harryle, et too peab ta ükskord tapma, ning teeb talle samas etteheiteid liigse tõsimeelsuse ja sünguse pärast
, vastuseis seisnes peamiselt kunstnikes. nad tahtsid väljendada oma tundeid, elamusi, meeleolusid ja rakendada oma fantaariat. romantism on oma olemuselt ka komlitseeritud ja vastuoluline. ühelt poolt protesteeriti ühiskondlike pahede vastu, teiselt poolt püüti nende probleemide eest põhendeda . Tähtsaim esindaja kunstis Prantslane Delacroix (1789-1863) ahridektuuri näida Eestis - Sangaste loss. kirjanduses - Saksamaal Torm ja tung Goethe ja Schiller romantilise romaani esindaja - Victor hugo ja romantiline luule saavutas kõrgtaseme Byroni ja Shelley loomingus Romantism muusikas. vormid jäid muusikas samaks, kuid muutus mõtlemsviis, rõhk on tunnetel , mõistus ei ole nii oluline. romantismi ajastu muusikale on omased : on rohkem rahutust, tunglevust, tõuse ja mõõne, kiirendusi ja aeglustusi Rubato - vabas tempos rõhutati meloodia tundelisust ja laululisust
teistele estileda. Kuigi tal võttis veidi aega enda loomingulisel enese- leidmisel. Oli ikkagi oodata, et tema looming võetakse tema autoriteedi tõttu hästi vastu. 3. Iseloomusta Mahlerit kui sümfonisti. Hea sümfonist, Tema looming jaotatakse kaheks: sümfooniad ja laulutsüklid, mis põimuvad omavahel 2,3,4 + 8 kasutab sama materjali ja nende aluseks ja ideeks on tsüklid. Tema teosed on programmilised, kuid pole kirjutatud. Tema eeskujudeks on Jean Paul Hoffmann, Goethe ja Dostojevski, kellelt pärineb tema põhiline idee ta tegeles ühiskonna probleemide lahendamisega. Sümfooniaid võib võrrelda dramaturgilisest (sisuliselt) küljest Beethoveniga, aga vormi poolest on Mahleri sümfooniad vabamad. Klassikalised sümfooniad on 4-osalised, Mahleri omad aga 2-6-osalised. Mahleri sümfooniaid võib võrrelda Beethoveni omadega. Tema sümfoonilise tsükli vormikäsitlus on palju vabam kui tema eelkäijatel. Ta ühendab oma sümfooniates vokaali ja orkestri. 4
kehastus. Ta järgib kurbusega kõrvalt, kuuludes samal ajal sellesse ka ise. ,,Kodumaa"-Vahest kõige täiuslikum kehastus rahvuslikkuse idee selles luuletuses.Lermontov teeb tervat vahet oma isamaaarmastuse ja ametliku kroonupatriotismi vahel. Pilt kurvast kodumaast, otsatutest teedest, nukratest sügismaastikest, piiritutest avarustest ja luuletajale võõrast kuid teda veetlevast rahva elust, mis hingitseb üksteisest eraldatud külades. Pilet nr. 12 J. W. Goethe elu ja looming Johann Wolfgang von Goethe (28. august 1749 Frankfurt Maini ääres 22. märts 1832 Weimar) oli saksa kirjanik ja loodusteadlane. Johann Wolfgang von Goethe sündis õigusteaduse doktori pojana ja sai kodus mitmekülgse hariduse. Aastatel 17651768 õppis Leipzigi ülikoolis ja 17701771 Strasbourgi ülikoolis õigusteadust. Vahepealse aja (umbes poolteist aastat) viibis ta Frankfurdis, paranes teda tabanud haigusest. Pärast
Luulelooming Kreiskooliõpilasena alustas Kreutzwald saksakeelsete luuletuste kirjutamisega, üliõpilaspõlves läks üle eesti keelele. 2 luulekogu: Angervaksad 1861, sisaldab saksa klassikute Schilleri ja Goethe luuletuste mugandusi, ainuke algupärand Viru laulik. Viru lauliku laulud 1865, rohkem algupärast lüürikat. K avaldas värsse kalendrites, kirjutas pühendus- ja juhuluuletusi tähtpäevade puhul. Temaatika isamaa, loodus, armastus; probleeme käsitlev mõttelüürika; eriti südamelähedane rahva raske minevik ja priiuse ülistamine. Luuletusi: Ood Priiusele (W.Hauffi järgi) vabaduseiha ülistamine, lootused valatud luulevormi; tõeline vabadus saabub siis, kui kaob vaimupimedus. Luuletus Viru laulik mõtisklused luuleloomingu tähtsusest: luule põhiline ülesanne on kaotada maailmast halbust ja kurjust, vähendada inimeste murevaeva; austada tuleb neid, kellele taevas lauluande on andnud. Regivärsivormilised luuletused: Vana aeg oli va...
Kõne Austatud kuulajad. Olen tulnud siia, et rääkida teile võõrkeelte õppimise tähtsusest. Probleem seisneb selles, et paljud inimesed, ei mõista miks on neil vaja õppida teisi keeli peale oma emakeele. On olemas emakeel ja teised, ülejäänud keeled. Nagu on öelnud ka saksa kirjanik ja loodusteadlane Johann Wolfgang von Goethe: ,,Kes ei tunne ühtegi võõrkeelt, ei tunne ka oma emakeelt." Mida rohkem me võõrkeeli oskame, seda rikkamad me oleme. Nende vajalikkuses ei ole mõtet kahelda tänapäevases maailmas, kus kõik piirid on valla ja maailma ühest otsast teise liikumine ei ole enam mingi probleem. Seega on üks võimalustest, et tuleviku maailmas läbi lüüa, õppida keeli ning mida rohkem, seda parem
saj · 18. saj nimetatakse suurte tunnete sajandiks · Romantikud pöörasid pilgu minevikku · Olulised olid inimese tunded, mõtted, üllad teod · Tähtsaks peeti loodust · Tegevuspaigad ajaloolise taustaga, salapärased (nt: lossid) · Tegelased olid nii head kui halvad · Kesksed mõisted olid armastused ja usk · Eelistati luulet, kuid kirjutati ka romaane - Byron - Mihhail Lermontov (vene) - Sandor Petöfi - Johann Wolfgang von Goethe (proosa) - Walter Scott (ajakirjanduse looja) - Lydia Koidula - Eduard Bornhöhe (proosa) · Tunnusjoon: rahulolematus kaasajaga
Romantism Romantismi iseloomustus lk 79- 80 18.sajandi lõpp ja 19.sajandi I kolmandik oli Euroopa kultuuris romantismi- valgustuskultuuri rüpes idanenud võimsa vaimse liikumise aeg. Romantismi algeid leidus juba Richardsoni , Sternei , Rousseau ja Goethe romaanides. Nii prantsuse filosoofi Rousseau üleskutse püüelda loomulikkuse ja looduse poole kui ka saksa suurvaimu Herderi vaimustus rahvaluulest sobisid hästi romantikute aadetega- parema ja vabama ühiskonna ning terviklikuma inimese ideega. Iga uus kirjandusvool vastandab alati vanale, asub selle asemele. Romantismi vastandus üldjoontes nii klassitsismi vormirangusele ja antiigilembusele kui ka valgustuse liigsele mõistuspärasusele. Romantikud läksid tagasi keskaega ja renessanssi
FAUST 1.Mida tead Goethe elust? Nimeta 3 teost Johann Wolfgang von Goethe sündis 1749 Saksamaal õigusteaduse doktori pojana, kodus sai ta isalt mitmekülgse hariduse. Ta õppis Strasbourgis õigusteadust. Oli abielus ja 1 lapse isa. Alustas kirjanduslikku tegevust luulete ja näidentite kirjutamisega, peale selle ka ballaadid ja draamadega. ''Faust 1/2 '' , ''Hingesugulased'' , ''Egmont'' . 2.Milline on tragöödia ''Faust'' ülesehitus? 3.Nimeta 4 näidendi tegelast. Iseloomusta neid lühidalt. Faust- doktor, tugeva iseloomuga
Ludwig van Beethoven 1770-1827 Ludwig van Beethoven · Sündis Bonni linnas · Vanaisa oli Belgia maalt pärit · Vanaisa ja isa olid mõlemad osavad muusikameistrid Sünnikoht Bonnis Ludwig van Beethoveni elu ja loomingu võib jagada 4 perioodi 1) 1770-1792 Bonni periood (kujunemisaastad) · Esimesteks õpetajateks olid tema isa ja vanaisa · Tõeliseks õpetajaks peetakse C. G. Neefe't · 1787. a. kohtus Viinis W.A.Mozart'iga · Kirjutas sel perioodil ~50 teost 1796 2) 1792-1802 Viini I periood (varane looming) · Õpetajaks Haydn · Vokaalmuusikat õpetas Salieri · 1795. a. hakkas märkama oma kuulmisvaegust · Kirjutas 20 klaverisonaati, 3 klaverikontserti, 2 sümfooniat (üle 100 teose) 1803 3) 1802-1812 Viini II periood (loomingu kõrgaeg) · Kõige väljapaistvama loomingu aeg · Kirjutas oratooriumi "Kristus Õlimäel" (1803) · Kirjutas oma 3. sümfoonia, mille pühendas Napoleonile · Ki...
Schumanni elust Schumanni loomingus on tähtsal kohal · Saksa helilooja. laulud ja klaverimuusika. Laule on ta · Õnnelik helilooja romantismis. Sündis Saksa kirjutanud umbes 250. Suur osa tema · Kirglikke puhanguid, poeesia, provintsilinnakeses Zwickaus 8.juunil lauludest on kirjutatud Goethe, romantilisi unistusi. 1810. a. Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele. · 7-aastaselt valmisid tema Tuntud on klaveripalade tsükkel esimesed teosed Juba lapsepõlves avaldusid tal "Karneval", mis koosneb kümnest · Kaks kirge: muusika ja paralleelselt kirjanduslikud ja palast. kirjandus.
24 inimest kes said tuntuks ema neiupõlve nime järgi. 1. William Arden (Shakespeare), kirjanik, poeet. 2. Isaac Aysgough (Newton), matemaatika- ja loodusteadlane. 3. Johann Sebastian Lämmerhirt (Bach), helilooja. 4. George Ball (Washington), esimene USA president. 5. Thomas Randolph (Jefferson), kolmas USA president. 6.Johann Wolgang Textor (von Goethe), Saksa kirjanik ja loodusteadlane. 7. Wolfgang Amadeus Pertl (Mozart), Austria helilooja. 8. Napoleon Ramolino (Bonaparte), Prantsuse keiser ja väejuht. 9.Ludwig Keverich (van Beethoven), Austria helilooja. 10. Abraham Hanks (Lincoln), kuueteistkümnes USA president. 11. Charles Wedgwood (Darwin), Briti loodusteadlane ja kirjanik. 12. Charles Barrow (Dickens), Briti kirjanik. 13. Karl Pressburg (Marx), Saksa revolutsionäär, majandusteadlane ja filosoof. 14. Sigmund Nathanson (Freud), Austria psühholoog ja psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. 15. Geo...
19.saj I pool 1850ndad 1870ndad Voltaire S.Richardson Hoffmann Balzac Zola Diderot L.Sterne Heine Stendhal Maupassant De Sade H.Fielding Byron Flaubert Montesquieu Shelly Dostojevski Swift Goethe L. Tolstoi Defoe Hugo Tsehhov Rousseau Puskin Lermontov Prantsusmaa Taani Saksamaa Saksamaa Saksamaa Prantsusmaa Skandinaavia Skandinaavia Prantsusmaa Prantsusmaa
• Taimedes (~60s taimes) – kohvipuu lehtedes, tee lehtedes Kasutamine • Kasutatakse laialdaselt meditsiinis – ravitakse kofeiiniga (kofeiintsitraat) enneaegsetel vastsündinutel hingamispeetust • Kuulub paljude arstirohtude koostisse • Paljudes toituainetes (nt tee, kohvi, gaseeritud joogid, šokolaad) Ajalugu • Kofeiini uurimise ajalugu algas 1819. a, kui saksa keemik Runge isoleeris esmakordselt puhta kofeiini. • Väidetavalt soovitas tal kohvit uurima hakata Goethe Kofeiinisisaldus Kofeiinimürgitus • Suurte kofeiiniannuste tarbimine võib põhjustada mürgitust • Sagedamased kofeiininmürgituse nähud: rahutus, närvilisus, unetus, näo punetus, südamepekslemine, suurenenud uriinieritus • Rasked mürgitusnähud: lihaste tõmblused, südame rütmihäired • Veelgi suuremate annuste nähud: krambihood, hingamishäired, võib lõppeda surmaga Kasutatud allikad • http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6
Tegevus võib olla vähene (või hoopis puududa) ja novelli lõpp jääb tihti lahtiseks, puänt puudub ning lahendusele vaid vihjatakse. Lõpetamatus võib koguni anda lisatähenduse. Tihti esitatakse vaid katkend, juhuslik fragment mingist olukorrast, arengust või meeleolust, mitte lõpetatud pilt. Novelli kui zanri rajajaks peetakse Giovanni Boccacciot oma teosega "Dekameron". Novelliteooriat on arendanud mitmed (enamasti saksa) kirjanikud, nagu Goethe, F. Schlegel, P. Heyse, F. T. Vischer, L. Tieck, E. K. Bennett. Eesti tuntumateks novellistideks on näiteks A. Gailit, F. Tuglas ja M. Heinsaar. Klassikalise novelli tunnused: Lühike (1000-8000 sõna) Vähe tegelasi Sündmuste esitamine ajalises järgnevuses Keskendub ühele sündmusele või probleemile Lisaks eelnevatele tunnustele järgib klassikaline novell kindlat ülesehitust: Sissejuhatus- olustiku kirjeldus
*sündmused arenevad nii et Tell saab feodaalide julmust tunda oma isa südame kaudu *nimelt peab ta sooritama imelasu, ta peab poolitama poja pea peale pandud õuna *Wilhelm Tell saab sellega hakkama, kuid samas sooritab vibukütt ka teise lasu millega ta tapab feodaali, tabab otse südant -90-nendatel on Friederich Schiller haige, põeb kopsuhaigust -kirjutab ajaloolisi näidendeid (,,Orleansi neitsi", ,,Marie Stuart") Johann Wolfgang Goethe (1749-1832) -sündis 28.augustil 1749 Frankfurdis Maini(jõgi Saksamaal) ääres -Frankfurd oli tollel ajal tähtis ühenduspunkt Saksamaa erinevate piirkondade vahel, oli suhteliselt hästi arenenud linn -Goethe isa oli õigusteaduste doktor ja oli kohaliku ülikooli õppejõud -kodus valitses vaimne õhkkond, lõi soodsa keskkonna kirjaniku arengule -ema oli kunstiandega, temalt on ka pärinenud Goethe kunstianne -päris emalt ka oma keelte ande
,,Faust" Johann Wolfgang von Goethe 1.1 Teose algul vaevavad Fausti mitmed probleemid. Elu jooksul oli ta omandanud filosoofia-, arsti- ja õigusteaduse, kuid olenemata sellest, ei suutnud ta leida hingerahu. Faustile tundus, et kuigi ta on nii palju omandanud, poleks ta justkui üldse targemaks saanud. Teoses avaldub see nii: ,,Magistriks sain, doktoriks isegi ja aastat kümme järjesti ma siia-sinna, ratastringi vean ninapidi vaeseid hingi ja näen, et midagi ei tea."
Tegevuskohti, olukordi ja tegelasi psühholoogiat kirjeldatkse üksikasjalikult ja sügavuti. Õuduskirjanikuna saavutas kuulsuse ameeriklane Edgar Allan Poe. Vene kirjanikest on õudusjutte kirjutanud Nikolai Gogol, eesti autoritest Veiko Belials ja Urmas Alas. Teaduslik-fantastiline ehk ulmekirjandus Eesmärk on käsitleda võimalikke teadussaavutusi ilukirjanduse vormis Aluse pani Jules Verne Johann Wolfgang Goethe, Mery Shelley Utoopia Selline teos, mis räägib sellisest kohast ja korrast, mida pole olemas. Thomas More, Platon Eestis: Karl Ristikivi Eepika Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid sündmusi, tegelasi ja olukordi. Jaotub zanriteks: eepos, romaan (suurvormid); jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt (väikevormid) Kirjutatud värssidest ja selles luuakse maailmast terviklik pilt.
2. Vaesed inimesed (ideeline kavand) Dostojevski ,,Vaesed inimesed". Sisu ja taust Jutustuse alapealkirjas on täpsustus pealkirjale ,,Romaan kirjades". Ta vihjab konkreetsele kirjanduslikule zanrile Lääne-Euroopas. Juba XVIII saj tuntud sentimentalistliku suuna raames. Vihjed tuntumatele teostele: Goethe ,,Noore Wertheri kannatused", Russeau ,,Julie ehk uus Jeloise". Goethe ja Russeau teoste peategelasteks on armunud aristokraadid, kes peavad kirjavahetust. Kirjade rafineeritud stilistika, kõrgestiharitud tegelased, kõrgstiil. Dostojevski püüab muuta seda olemasolevat kirjanduse traditsiooni jätab vana zanri tähistuse pealkirjas, kuid muudab tegelaskujude sotsiaalset staatust. Dostojevskil on tegelasteks tavalised inimesed meestegelane väike ametnik, naistegelane vaene neiu. Seoses sellega muutub kirjade stiil
Jumal pole surnud Jumal on olnud inimeste meeltes kogu inimkonna vältel, alati on usutud, et on olemas keegi kõrge olend, kes on loonud kogu elu ja elutu meie Maal ja kogu Universumis. Uskumused varieeruvad religioonides, osa usundeid usub mitmetesse jumalatesse, osa aga ühte. Tarkuseid on palju, kuid kas need on ka midagi väärt, kui me isegi ei tea, mis on õige ja mis on vale, kas Issand teab? Miks peaksid inimesed uskuma Jumalasse ja käituma nii, nagu tema ''tahab''? Goethe raamatu tegelaskuju Faust oli emotsionaalselt väga ebaintelligentne inimene, õnnetu ja valmistumas enesetapuks. Jumal ja Mefistofeles vedasid taevas kihla: kuratlik Mefisto arvas, et saab Fausti kukutada, ta halvale teele viia, kuid Jumal uskus, et Fausti on võimalik heale rajale juhtida. Faust oli teadlane, kes, erinevalt Wagnerist, ei mõistnud täpselt, milleks seda tarkust vaja on, kui sellest elult mingit kinnitust ei s...
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Romantilise elutunde juurdumine Romantilise elutunde juurdumisel etendasid olulist osa inglise poeedid James Thomson, Edward Young, James Macpherson prantslastest Jean Jacques Rousseau, samuti saksa Tormi ja Tungi kirjanikud, eriti Johann Wolfgang von Goethe oma Noore Wertheri kannatustega, Johann Gottfried von Herder jt. James Thomson Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Edward Young Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase
Klassitsism (1770 1870) Lihtsus, rangus, reeglipärasus, suurejoonelisus. Antiikkunsti eeskujude järgimine. 1)1770-1800 varaklassitsism 2)1800-1830 kõrgklassitsism Eri maades ebaühtlane. Kõige klassitsistlikumad Prantsusmaa, Itaalia, Venemaa. Leviku põhjus valgustusaeg, valgustusideede levik (Voltaire, Goethe, Schiller). Usuti mõistusepärastesse loodusseadustesse, väärtustati reeglipärasust ja korda. Välisosa (ma ei tea,mille välisosa, võib-olla,et üldiselt): lihtsus, rangus, reeglipärasus Sisearhitektuur: rangem ja tagasihoidlikum kujundus; dekoratsioonide muuutus motiivid kujundati sümmeetriliselt; ornamentika sõltus kreekast ja roomast. Levinud motiivid: hammaslõige, meander, rippuva rätiku motiivid, trofeekimbud (erinevaid sõjalisi objekte ristatud kirkad, mõõgad jne).
*ratsionalism Lope de Vega Nicolas Boileau Nikolai Karamzin Walter Scott Stendhal „Kadekops” „Luulekunst” „Vaene Liisa” „Ivanhoe” „Punane ja must” „Lesknaine Valenciast” Moliere Johann Goethe Victor Hugo Gustave Flaubert TÄHTSAMAD Baltasar Gracian „Don Juan” „Faust” „Hüljatud” „Madame Bovary” AUTORID JA „Vaimuteravus ja Pierre Corneille Voltaire „Jumalaema kirik Charles Dickens TEOSED loovuse kunst” „Horatius” „Candide ehk Pariisis” „Oliver Twist”
Romantism. Ooper Sai alguse Saksamaal. 19 sajand. Goethe, Schiller. Ooper on 400 aastane. Esimene ooper Firenzes 1597 (või 1594) Jacopo Peri ,,Daphne'' Oopereid kirjutasid: Monteverdi, Gluck, Händel, Purcell 18. saj ooper Opera seria - tõsine ooper Opera buffa - koomiline ooper Retsitatiiv - poolkõnes laul Aaria Da capo aaria - kolmeosaline laul, ABA vorm, viimane osa esimese osa kaunistatud versioon. 19. saj. Romantiline ooper Pariis oli ooperi pealinn
Kas valida Hamleti või Fausti tee? William Shakespeare'i ,,Hamlet" ja Johann Wolfgang Goethe ,,Faust" mõlemad on kirjanduse suurkujud ning nendest räägitakse palju ning võrreldaks üksteisega, et kumb väis parema tee. Nii Faust kui ka Hamlet otsisid elu mõtet. Hamlet leidis elu mõtte enesest kiiremini ülesse kui Faust- Faustil läks natuke kauem aega. Kui mina saaksin valida kas olla Hamlet või Faust, siis ma valiksin Fausti. Öeldakse, et nad on väga sarnased, kuid neil on ka erinevusi päris palju.
*ratsionalism Lope de Vega Nicolas Boileau Nikolai Karamzin Walter Scott Stendhal ,,Kadekops" ,,Luulekunst" ,,Vaene Liisa" ,,Ivanhoe" ,,Punane ja must" ,,Lesknaine Valenciast" Moliere Johann Goethe Victor Hugo Gustave Flaubert TÄHTSAMAD Baltasar Gracian ,,Don Juan" ,,Faust" ,,Hüljatud" ,,Madame Bovary" AUTORID JA ,,Vaimuteravus ja Pierre Corneille Voltaire ,,Jumalaema kirik Charles Dickens TEOSED loovuse kunst" ,,Horatius" ,,Candide ehk Pariisis" ,,Oliver Twist"
*Kõige järjekindlamaks klassitsistlike printsiipide rakendajaks maalis oli prantsuse kunstnik JACQUES LOUIS DAVID (1748-1825). Tema teos "Horatiuse vanne" sai klassitsismi programmiliseks teoseks. Kunstnik kujutab Rooma patriitsi Horatiust oma kolme poega sõtta saatmas. Neile mõõku ulatades võtab isa neilt vande võidelda vapralt kodumaa eest. David oli kunstnik, kes reageeris oma tähtsamate teostega Prantsusmaa poliitilisele arengule. *Tuntumad kirjanikud olid G. E. Lessing ja J. W. von Goethe *Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone (18031809, arhitekt J. W. Krause), Toompea haldushooned ja hulk mõisaansambleid. Perioodi ca 177090ndate aastateni võib Eestis pidada varaklassitsismiks, kus klassitsismi elemente kasutati enamjaolt käsikäes baroksetega. Parioodi ca 180030 (osalt ka 1840) võib pidada kõrgklassitsismi ajastuks, mil baroksed vormid olid enamikes osades juba hüljatud. Sellele järgneb nn järelklassitsismi
Lydia Koidula Lydia Emilie Florentine Jannsen luuletaja, jutu ja näitekirjanik, eesti teatri rajaja, eesti rahvusliku liikumise sümbolkuju sündis 24. detsembril 1843 Vändras (J. V. Jannseni esimese lapsena) lõpetas Pärnus saksakeelse tütarlastekooli ja on sooritanud Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami Lemmikautorid, Pärnu, esimene raamat Cooper, Calderon, Shakespeare, Lermontov, Nekrassov, Puskin, Gontsarov, Goethe, Schiller, Lessing koolipõlveaastad Pärnus tütarlastekoolis olid Koidulale oluliseks kujunemis perioodiks isa mõjul avaldas 1863 esimese raamatu, tõlkelise jutukese "Ojamölder ja tema minia" töötas 10 aastat ajalehe "Eesti Postimees" praktilise toimetajana põhiliseks luulezanriks on isamaaluule. 1866. aastal Tartus ilmus esimene luulekogu "Vainulilled" ("Wainolilled") esimene katsetus draamaloomingu alal oli ühevaatuseline farss ,,Saaremaa
"Neue Zeitschrift für Musik" ("Uus muusikaleht"), toimetades seda kümme aastat ning tutvustades seal noori heliloojaid ja nende loomingut. 1854. aastal püüdis Schumann teha enesetappu, hüpates teda pidevalt jälitava hirmu eest Reini jõkke. Kuigi kalurid ta päästsid, lõppes helilooja elu vaimuhaiglas, kus ta suri aastal 1856. Schumanni loomingus on tähtsal kohal soololaulud ja klaverimuusika. Laule on ta kirjutanud umbes 250. Suur osa tema lauludest on kirjutatud Goethe, Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele. Tuntud on Taaveti liidust inspireeritud klaveripalade tsükkel "Karneval", mis koosneb kümnest palast. Schumanni loomingus on ka 4 sümfooniat, oratooriume, orkestrimuusikat, instrumentaalkontserte ja ooper. Tuntuimad sümfooniad: · "Kevadsümfoonia" · "Reini sümfoonia" Tuntuimad klaveritsüklid: · "Liblikad" · "Karneval" · "Kreisleriana" · "Lastestseenid" · "Novelletid" Tuntuimad vokaaltsüklid:
Teiseks loomulik inimene ja looduse eest on kõik võrdsed. Nad kuulutasid vabadust ja võrtsust. 11. mis kallakuga oli valgustuskirjandus? Milline uus kirjanduszanr tekkis? Valgustajad olid filosoofilise kallakuga. Esikohale tõusis proosa. Uus kirjandus zanr filosoofiline romaan või jutustus. 12. nimeta tuntumad valgustajad Inglismaal (2), Saksamaal(2), Prantsusmaal (2) Inglismaal- Defoe, Swifti Saksamaal- Lessing, Goethe Prantsusmaal- Voltaire, Rousseau 13. millest räägib Rousseau ,,Emile ehk kasvatusest"? mis traktaadiga sai rousseau kuulsaks ja millest see räägib? See on pedagoogiline romaan, mis räägib laste kasvatamisest. Teoses kirjeldadakse noormehe Emile´I kasvatamisest kooskõlas looduse seadusega. 14. mis on Voltaire tuntumate peoste peamine teema? Voltaire´i teoste, filosoofiliste romaanide ja jutustuste peamisi teemasi on maailmas valitsev kurjus, barbaarsus ja arutus. 15
Vanad kombed ja käitumisnormid asenduvad modernsemate traditsioonide ja tänapäevasema eetikaga. Mõni inimene suudab rohkemal, mõni vähemal määral elu arenguga kaasas käia, see omakorda põhjustab inimeste erinevaid seisukohti ja arusaamu. Igaüks peaks oma olemuse mõtte otsingul tähtsaks pidama seda, et elu ei tohi lihtsalt läbi joostes ära raisata. Elul on su enda püstitatud eesmärk, kui suudad seda saavutada, oled väärinud võimalust eksisteerida. Nagu J. W. von Goethe teose ,,Faust" peategelane leidis oma õnne töös inimkonna hüve jaoks, leian ka mina, et see on tähtis aspekt elu mõtte otsinguil.
Kirjanduse liigid ja žanrid Täida tabel näidete eeskujul Eepika – jutustav Lüürika - luule Dramaatika - kirjandus näitekirjandus Romaan – Ballaad – Traagiline Tragöödia – kurva Tammsaare „Tõde ja lõpp sisuga näidend. õigus”, Tolstoi „Sõda ja Under „Porkuni preili”, Kitzberg „Libahunt”, rahu” Goethe „Metshaldjas” Shakespeare „Hamlet” Jutustav luule Novell-lühike kokku Luuletus Komöödia- naerdakse surutud tegevus. D.Kareva elu pahede üle. Püandiga. Puškin Vilde „Pisuhänd“ Tuglas „ Popi ja Huhuu“ Mediere „Tartuffel“ Tšehhov „ Paks ja „Ebahaige“
toimetades seda kümme aastat ning tutvustades seal noori heliloojaid ja nende loomingut. Elulugu 1854. aastal püüdis Schumann teha enesetappu, hüpates teda pidevalt jälitava hirmu eest Reini jõkke. Kuigi kalurid ta päästsid, lõppes helilooja elu vaimuhaiglas, kus ta suri aastal 1856. Looming Schumanni loomingus on tähtsal kohal soololaulud ja klaverimuusika. Laule on ta kirjutanud umbes 250. Suur osa tema lauludest on kirjutatud Goethe, Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele. Tuntud on Taaveti liidust inspireeritud klaveripalade tsükkel "Karneval", mis koosneb 22 palast. Schumanni loomingus on ka 4 sümfooniat, oratooriume, orkestrimuusikat, Sümfooniad "Kevadsümfoonia" (1841) "Reini sümfoonia" (1851) Klaveritsüklid "Liblikad" (1832) "Karneval" (1835) "Kreisleriana" (1838) "Lastestseenid" (1838) "Novelletid" (1838) SURM 29. juuli 1856 Endenich (Bonni lähedal)
Secunda 1. Goethe (1749-1832) Goethe isa oli jurist, kohaniku keisri nõunik, järelikult oli ta majanduslikult kindlustatud perest. See võimaldas tal saada hea hariduse. Esmalt koduõpe, hiljem kooliharidus. 16-aastaselt läks Goethe Leipzigisse ülikooli. Ta asus õppima juurat. Ta oli laialdaste huvidega, lisaks õigusteadusele huvitas teda kirjandus, füüsika ja ka loodusteadused. Mingi aeg ta haigestus ja oli ligi aasta aega kodus. Pärast tervenemist läks ta edasi Strasbourg'i ülikooli. Seal lõpetas ta õigusteaduse kursuse, aga oluline on see, et seal mõjutas teda Herder. Neist said sõbrad. Goethe leidis enda jaoks ka Shakespeare'i. Ülikoolipäevil tegeles Goethe luuletajana, luuletas armastuse teemal
Tüviteksti tsiteeritakse, sellest mõeldakse, sellest räägitakse. Nagu nt seda on Eestis ,,Kevade". Selle kursuse nimetamiseks võiks kasutada pigem mõistet Läänekirjandus, mis on samamoodi lai mõiste. Vene kirjandus kirjutatakse ka lääne kirjanduse reeglite järgi, kuigi seal on ka alati see õigeusklik moment. Lääne kirjanduse alla kuulub ka Ameerika kirjandus. Väga paljud asjad mida me uueks peame, on ikkagi mingil moel vanad. Johann wolfgang Goethe maailmakirjandus: inglismaa, prantsusmaa, saksamaa. Keskendume kirjanduse põhitüübistikule. Ameerika Euroopa kultuuriline käepikendus. Juri Lotman oli väga pädev kirjandusloolane kes kõiki perioode hästi tundis. Ei olnud perioodi mida ta ei oleks tundnud. Tema semiootikateooriat oli ta võimeline looma tänu oma laiadele teadmistele. 19.sajandil oli neli kirjandusvoolu: romantism, realism, naturalism ja sümbolism.
Keatsi luule on keeleteadlik ja meeleline(emotsionaalne) seal vahelduvad maine elurõõm ja kaduvuse tunnetus. Ta ülistab loodust ning eriti ilu. Suri tuberkuloosi. ,,Sügisele" ilusalt edasi antud sügis; marjade, õune jms valmis saamine, värvikirevus totaalselt vastupidine Shellyle. Romantism saksakirjanduses Saksa romantismis eristatakse vararomantismi(18,19.saj vahetusel. Goethe ja Shiller) ja hilis- ehk kõrgromantismi(H.Heine ja muinasjutuvestjad Jacob ja wilhem Grimm). Kõrgromantism pöördus rahvaluule poole kuid ainet leiti ka keskajast. Saksa romantikud põimisid jutustavasse proosasse värsse ning lõid mõtisklusi, muinasjutte, legende. Lüürikas ka rahvalikke ballaade jms. Heinrich Heine: Heine, keda nimetatakse üheks suurimaks saksa kirjanikuks Goethe ja Shilleri kõrval on hilisromantilise luule tähtsaim esindaja
,,Faust" on Johann Wolfgang von Goethe värsstragöödia. "Fausti" algvariandi kirjutas Goethe tõenäoliselt aastatel 17731775. Faust on klassikalise saksa muistendi tegelane, kes sõlmib lepingu Kuradiga (Kurat ehk Mefistofeles teenib eluajal Fausti, peale Faust surma aga vastupidi). Faust on romantismiajastu rahutu kangelane, teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumisest. Ta on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis
1. ROMANTISM Sõna ,,romantism" pärineb vanast prantsusepärasest kirjanduslikust lugulaulust romance, mille tegelased sattusid kummalistesse seiklustesse. Kirjanduslikult kasutas seda sõna tänapäevases mõistes esimesena Saksa kirjanik Ernst Theodor Amadeus Hoffmann, iseloomustamaks Beethoveni muusikalist loomingut. Romantism oli 19. sajandil terves Euroopas valitsenud kirjanduse, muusika ja kunsti suund. Romantism võrsus eelnenud perioodi klassitsismi pinnalt. Eelnenud suund klassitsism iseloomustas ratsionaalsuse, mõistuse ja ideaale ülistavat teaduskultust. Romantism seab esimesele kohale tundeelu, vastandudes sellega eelnenud perioodi mõistuspärasusele. Romantismiaja läbivad teemad olid üksikisiku läbielamised, loodusega seotud kujundid, kus tegeleti müstika, surma ja teispoolsusega. Seega võib öelda, et romantismiajastu inimene elas unistuste maailmas ja see kajastus ka kogu kultuuris (kunstis). N...
Kräutern hergestellt wird: Borretsch, Kerbel, Kresse, Petersilie, Pimpinelle, Sauerampfer und Schnittlauch. Bekannte Süßigkeiten aus der Frankfurter sind die Frankfurter Brenten und die Bethmännchen, der Haddekuche und der Frankfurter Kranz. Weniger bekannt ist, dass Frankfurt mit dem Lohrberger Hang auch eine Weinlage besitzt. Sie ist die kleinste und östlichste Weinlage im Rheingau und wird vom Weingut der Stadt Frankfurt bewirtschaftet. Persönlichkeiten Johann Wolfgang von Goethe wurde in Frankfurt geboren. 1965, 16. April wurde Martin Lawrence in Frankfurt geboren er ist Schauspieler. Literatur Frankfurt hat sich als deutsche Literaturstadt etabliert. Und das nicht nur, weil es die Geburtsstadt von Goethe ist. Buchhändlerschule, Suhrkamp-Archiv, Deutsche Nationalbibliothek, Institut für Jugendbuchforschung die Liste ist lang und prominent, und von der Frankfurter Buchmesse war noch gar nicht die Rede.
kinnisideid. Milles peitub õnn? Miks tundub õnn nii kauge ja kättesaamatu? Üks suurimaid probleeme on, et inimesed ei väärtusta seda, mis neil on.Võetakse endale eeskujud, keda järgida, või aetakse ideaalsust näpuga taga. Tuleks lõpetada õnne kui asja otsimine ja vaadata omaenda nina alla. Sul ei pruugi küll olemas olla kõike, mida sa oled kunagi ihanud, kuid kindlasti on su ümber keegi või midagi, mida sa armastad. Goethe ,,Faust" on ilmselge näide sellest. Endale järjekindlalt sisendades, et maailmas ei ole midagi, mis teeks sind õnnelikuks- jäädki seda lõpuks uskuma. Kui aga lasta sellest mõttest lahti, võid avastada enda jaoks palju uut. Välised tegurid nagu ilu, alkohol ja naised ei toonud ei Faustile ega arvatavasti ei kellelegi õnne. Tuleb leida rahu iseendas, küll siis avanevad uksed ka õnnele! Tuleb avada vaid oma silmad, et õnne näha, avada oma süda, et see sisse lasta.
FRANZ SCHUBERT 1797-1828 Schubert sündis Viini lähistel Liehtenthalis moraavia-sileesia perekonnas 12. lapsena. 1812 suri ema,lapsi jäi kasvatama range kooliõpetajast isa. Kodus õppis viiuli-,klaveri-,vioolamängu. 1808-1813 õppis Franz Viini õukonnalauljate koolis(konviktis) -juhataja Antonio Salieri. Laulis õukonnakapellis,õppis kompositsiooni Salieri juures. Eeskujudeks tollel ajal Haydn,Mozart,Beethoven. Kooli lõpetades töötas isa koolis algklasside õpetajana 3 aastat,seejärel sai temast vabakutseline helilooja. Schubert komponeeris impulsiivselt,kiiresti, ilma parandusteta ning ilma klaverita,kuna tal seda ei olnud. 1815-1816 olid helilooja loomingus väga viljakad. Valmisid- 2. ja 3. sümfoonia viis ooperit kaks missat 146 laulu jne. (traagiline,ainus armastus) Schubert elas äärmiselt vaeselt (öömaja erinevate sõprade juures),komponeeris palavikuliselt päevad läbi. Schubertiaadid-koosviibimised koos...
• "Nürnbergi reis" (1927) • "Stepihunt" (1927, eesti keeles 1973, 1993 ja kahes trükis 2002) • Narziss ja Goldmund" (1930, eesti keeles 1995 ja 1996) • "Tee sissepoole" (jutustustekogu, 1931) • "Hommikumaaränd" (1932, eesti keeles 1986 ja 2004) • „Klaaspärlimäng" (1943, eesti keeles 1976 ja 2006) • "Astmed" (luulevalimik; 1961) Tunnustused ● 1904 Wiener Bauernfeld-Preis ● 1936 Gottfried-Keller-Preis ● 1946 Goethe auhind ● 1946 Nobeli kirjandusauhind ● 1950 Willhelm Raabe-Preis ● 1954 Orden pour la morite ● 1955 Friedenspreis des Deutschen Buchhandels ● 1955 Saksa raamatukaubanduse rahupreemia Tsitaadid Elada maailmas, nagu poleks see maailm, austada seadust ja siiski temast üle olla, omada, nagu ei omatakski, loobuda, nagu polekski see loobumine — kõiki neid kõrge elutarkuse armastatud ja sageli formuleeritud nõudeid on võimeline täitma üksnes huumor.
1839 ülevaade Kalevipoja-lugudest, fikseeris idee Ühtne kirjakeel Müüdid (nt ,,Koit ja Hämarik") Muistendid FRIEDRICH REINHOLD KREUTZWALD (18031882) Kreiskool ja algkooliõpetaja Õpingud Peterburis ja koduõpetaja TÜ arstiteaduskond 44 aastat Võru linnaarst Kirjavahetus Koidulaga Rahvavalgustuslikud ja õpetlikud raamatud Allegoorilis-satiirilised jutud ,,Reinowadder Rebbane" à J. W. Goethe Romantilised ja olustikulis-realistlikud jutud Luulelooming Rahvaluule Pöördumine rahva poole ,,Kalevipoeg" (18571861) Tsensor Kalev (om.s tugev, jõuline)
Inimloomuse keerulisus Inimesi on maailmas väga palju erinevaid, nii välimuselt kui ka iseloomult. Kuid mitte kõik ei saa sündides kaasa olemust, mis tingimata jääb terveks eluks. Kuid mis siis muudab meid? Nimelt võib inimene totaalselt muutuda ka oma eluaja jooksul ning selleks ei ole vaja paljut. Lihtsalt juhtub midagi sedavõrd uskumatut või traagilist, mis jätavad organismi armid, peale mida on muutused paratamatud. Goethe raamatust „Faust“ tooksin näiteks välja selle, kus Faust, kes oli väärt teadlane, muutus oluliselt tänu jumalale Mefistofeles. Teose alguses oli Faust väärt teadlane, kes avastas eluvee ning sellega aitas päästa inimesi. Kuid lõpu poole oli tema ju põhjustajaks kahe inimese surmas, Gretheni elu rikkumises ja praktiliselt ka omaenda lapse surmas. Oleks ta käitunud teisiti, oleks kõik läinud ilmselt mööda teist rada.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
