VETERINAARGENEETIKA Geneetika kui teadus ja selle koht bioloogias Geneetika on teadus organismide parilikkusest. Moiste geneetika tuleneb kreeka keelest ja tahendab sunnisse, polvnemisse voi tekkesse puutuvat. Geneetika on kujunenud nuudisaja bioloogia uheks keskseks haruks, sest ta uurib koikidel organismidel esinevat nahtust parilikkust ja selle muutumist ning geneetilise informatsiooni edastamise ja realiseerumise seadusparasusi organismi elutsukli jooksul. Geneetika arengust soltuvad elusorganismide soovikohase muutmise, valkude biosunteesi kontrolli ja ka pollumajandusloomade selektsiooni edasised edusammud. Geneetika on seotud paljude bioloogia ja teiste loodusteaduse harudega.
http://www.tymri.ut.ee Õppetöö Geneetika 1 1. Sissejuhatus geneetikasse. Klassikalise ja molekulaargeneetika kujunemine. Geneetika tänapäeval: rekombinantse DNA tehnoloogia; genoomide sekveneerimine; globaalne geeniekspressiooni uurimine, geenikiibid. Kaasaegse geneetika rakendusalad; geneetika ja meditsiin (haigust põhjustavad mutatsioonid geenides, geeniteraapia, molekulaarne diagnostika); geneetika kaasaegses põllumajanduses; organismide kloonimine. Geneetika väärkasutused: eugeenika; lõssenkism. 2. Reproduktsioon kui pärilikkuse alus. Rakk kui elusorganismi ehituskivi. Eukarüootne ja prokarüootne rakk Kromosoomid. Rakutsükkel, selle toimumist mõjutavad kontrollpunktid. Raku jagunemine mitoosi teel. Raku jagunemine meioosi teel. Meioosi häired. Meioosi evolutsiooniline tähtsus. Gameetide moodustumine erinevatel organismidel: oogenees; spermatogenees; sugurakkude moodustumine taimedel. 3
ka ei tunduks. Arvan, et just-nimelt see ongi tänapäeval suurimaks toitumisprobleemiks kõik läheb aina maitsvamaks, rämpstoidud muutuvad üha odavamaks kui nö ,,puhtad toidud". Raske on kiusatustele vastu panna ning sedasi muututaksegi ülekaalulisteks. Ometi ei saa me selliselt viidata kõigile, kuna see tohutu õgimine ja rasvumine ei käi sugugi igaühe kohta. Kuid millest tulevad siis erinevused, et üks on tüsedam kui teine? Kindlasti geneetika. Kuigi me elame väga sarnaselt ning kõiksugu toidud on meile ühtlaadi kättesaadavad, ei kannata sugugi kõik inimesed ülekaalulisuse või rasvumise küüsis. Mõnel inimesel on geneetiliselt suurem risk muutuda ülekaaluliseks, kuna tal on aeglane ainevahetus ning tema organism põletab vähem rasvu. Ilmselt ei pruugi kõik minuga samal nõul olla, toon näiteks laialdaselt levinud ütluse: ,,It's not that diabetes, heart disease and obesity runs in your family
BIOPOLÜMEER ISELOOMUSTAJA DNA RNA Nimetus Desoksüribonukleiinhape Ribonukleiinhape Asukoht Tuumas Tuumas ja tsütoplasmas Ülesanne Päriliku info säilitamine ning Päriliku info realiseerimine selle täpne ülekanne tütarrakkudesse Ehitus Desoksüriboos -fosfaat Riboos- fosfaat selgroog ning 4 selgroog ning 4 erinevat erinevat lämmastikalust: lämmastikalust: adeniin, tümiin, adeniin, guaniin, tsütosiin, guaniin, tsütosiin uratsiil Ruumiline kuju I, II ja III (sisaldab valke) I ja II (tRNA) Komplementaarsus A=T G=C (3H) A=U G=C (3H) Stabiilsus Desoksüriboosi C-H sidemetele Riboosi C-OH sidemetele ei ole ...
DNA replikatsioon 1. Alternatiivsed mudelid 2. Poolkonservatiivne: MeselsonStahli katsed 3. DNA süntees ja elongatsioon 4. DNA polümeraasid 5. Replikatsiooni algus ja initsiatsioon 6. Prokarüootne/eukarüootne mudel (tsirkulaarne/lineaarne kromosoom) 7. Telomeeride replikatsioon Replikatsiooni alternatiivsed mudelid Ultratsentrifuugimine gradiendis 1958: Matthew Meselson ja Frank Stahli katse, milles näidati, et repliktsioon on poolkonservatiivne 1955: Arthur Kornberg Töötas E. coli'ga. Avastas DNA sünteesi mehhanismi in vitro Vajalik neli komponenti: 1. dNTPs: dATP, dTTP, dGTP, dCTP (deoxyribonukleosiid 5'trifosfosfaadid) (suhkuralus + 3 fosfaati) 2. DNA matriits 3. DNA polümeraas I (Kornbergi ensüüm) (DNA polymeraas II ja III avastati veidi hiljem) 4. Mg 2+ (optimeerib polümeraasi aktiivsuse) 1959: Arthur Kornberg (Stanford University) ja Severo Ochoa (NYU) DNA s...
Kordamisküsimused geneetikas. Loeng 1 TLÜ: 1. Geneetika mõiste? Geneetika on teadus pärilikkusest ja muutlikkusest. 2. Peamised etapid geneetika kui teaduse arengus? Geneetilise mõtte olulisemad arendajad eri etappidel ja nende ideed? Eelteaduslik periood Hippokrates (lapsed tekivad seemnetest, mille moodustab kogu keha). Aristoteles (ei pidanud ema ja isa pärilikkuse osa võrdseks). Demokritos (võimed arenevad peamisel harjutamise, mitte kaasasündinud eelduste tõttu). Platon (eugeneetika algataja valik inimsoo õilistamiseks).
Hemofiilia ehk verejooksu peatumise häired võivad olla kaasasündinud või eluajal omandatud. Omandatud veritsusi põhjustavad näiteks ravimid ja autoimmuunhaigused. Kaasasündinud veritsushaigusi tuntakse koondnime hemofiilia all. Hemofiilia korral esinevad verejooksud haavadest, sisemised verejooksud lihastesse ja liigestesse. Hemofiiliahaigetel on üks hüübimisfaktor puudu, seetõttu verejooksu korral stabiilne tromb ei moodustu ja verejooks ei peatu. Hemofiilia A ja B on sugukromosoomiga X seotud pärilikud haigused, mistõttu haigust põevad ainult mehed. Kui meeste X kromosoomis olev hüübimisfaktori geen ei ole korrektne, areneb inimesel hemofiilia. Hemofiiliahaige pojad on terved, kuid tütred on haiguse edasikandjateks, sest nad omavad ühte Xkromosoomi defektse hüübimisfaktori geeniga isalt. Hemofiiliahaigete ravi on kompleksne hõlmates paljusid arste...
Geneetiliselt muundatud organismid GMO-st üldiselt Geneetiliselt muundatud organismid (ingl. Genetically modified organismis) ehk GMO, on kunstlikul teel muudetud geenidega organismide (taimed, loomad jne.) üldnimi. Geenmuundatud organisme ehk transgeenseid organisme luuakse genoomiosa ülekandmisega ühelt organismilt teisele. Levinuimad taimed mida geneetiliselt muudetakse on mais, sojauba, puuvill ja lutsern. Selle juures võiks ka ära mainida, et maailmas kasvatab geneetiliselt muundatud saaki 8.5 miljonit farmerit kellest 90% on madalarengualadel. Sealhulgas on ka 6.4 miljonit farmerit Hiina puuvilla kasvatuse aladel. USA-s ennustatakse sel aastal külvata ligi 200 000 km2 geneetiliselt muundatud maisi. Lisaks geneetiliselt muundatud organismide suurtele plussidele (saagikuse tõus, taimedele ei tule kahjureid, taimed on vastupidavamad haigustele, raviomadused mida saab taimedele tekitada nt. on loodud tomat millel on vähivas...
Immuniseeerimine, vaktsiinid Immuniteet · Mittespetsiifiline · Kaasasündinud · Liigiline · Aktiivne · Humoraalne · Loomulik · Sünnipärane · Spetsiifiline · Omandatud · Adaptiivne · Passiivne · Tsellulaarne · Kunstlik · Naturaalne Passiivne immuniseerimine Patogeen-spetsiifilisi antikehi sisaldavat antiseerumite või rakkude ülekandumisel kujunev ajutine immuunsus. Immuunsuse passiivset ülekandumist Tlümfotsüütidega nimetatakse adoptiivseks immuunsuseks. Elusvaktsiinid Vaktsiinid, mis sisaldavad atenueeritud või heteroloogilist infektsiooni tekitajat Atenueerimine haigustekitaja virulentsuse nõrgestamine Komponentvaktsiinid Komponentvaktsiinid (subunits) patogeenide puhastatud protektiivsed komponendid nagu proteiinid ja epitoobid. Saadakse biokeemilisel teel Sünteetilised peptiid-vaktsiinid keemilised sünteesitud peptiidid, mis kujutavad endast patogeeni protektiivseid epitoope. Adjuvant Adjuv...
Villu Bioloogia proovieksam 3.12.08 MOLEKULAARGENEETIKA Replikatsioon on matriitssüsteem, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjsestusega DNA molekuli. Transkriptsioon on matriitssüsteem, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Transkriprsioonil saadakse nii rRNA, tRNA kui ka mRNA molekule. RNA süntees on universaalne protsess, kuna see toimub nii eel- kui ka päristuumsetes organismides. Translatsioon on mRNA-s nukleotiidide järjestusena salvestatud inforamtsiooni ülekanne aminohapete järjestuseks sünteesitava valgu molekulis. Toimub ribosoosmides. Promootoriks nimetatakse DNA järjestust, millega ensüüm peab sünteesi alustamiseks ühinema. Terminaatoriks nimetatakse RNA sünteesi lõpuosa, seal jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni. ...
· G. Mendel sõnastas esimesed pärandumise seaduspärasused. · Ristas hernetaimi, sest neil olid selgelt eristuvad tunnused: pikkus, õievärvus, seemnevärvus, -kuju, jne. · Tegi sadu ristamisi. · Sõnastas pärandumise seadused, tundmata geene, kromosoome. Alleel geeni eri vorm (A, a, või B, b jne) Dominantne alleel (A, B) surub maha retsessiivse alleeli (a, b) toime, kui nad on paarilistes kromosoomides. Homosügoot vaadeldav tunnus on määratud ühesuguste alleelidega (AA, aa) Heterosügoot vaadeldav tunnus on määratud erinevate alleelidega (Aa, Bb). Monohübriidne ristamine ristatakse ühe tunnuse poolest erinevaid isendeid. Dihübriidne ristamine ristatakse kahe tunnuse poolest erinevaid isendeid. Analüüsiv ristamine · Dominantse tunnusega isendi genotüübi määramiseks ristatakse retsessiivse isendiga. · Kui järglaste seas on ka retsessiivseid, siis on dominantse vanema genotüüp heterosügootn...
PSÜHHOLOOGIA MÕISTE Psühholoogia on teadus mis käsitleb vaimseid protsess ja käitumist ning nendevahelisi seoseid On teadus, mis käsitleb psüühika olemust, arengu seaduspärasusi, avaldusvorme ning psüühika osa looduses ja ühiskonnas. Kr.k Psyhe (hing/vaim) ja logos (õpetus) Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes Psüühika subjektiivsus ja objektiivsus Psüühika kõrgeim vorm teadus on omane ainult inimesele PSÜHHOLOOGIA KUI TEADUS Eelteaduslik psühholoogia Filosoofiline psühholoogia Teaduslik psühholoogia Tugineb teaduslikele uurimustele Himanitaarne Loodusteaduslik PSÜHHOLOOGIA SEOS TEISTE TEADSUTEGA Psühholoogia: Pedagoogika Sotsioloogia Geneetika Bioloogia Meditsiin Matemaatika Lingvistika PSÜHHOLOOGIA VALDKONNAD Pedagoogiline psühholoogia: õpetamise ja õppimise psühholoogia, ealised individuaalsed er...
elusorganismide tunnused:kasvab,ärritustele reageerib,rakuline ehitus, biomolekul, suremine, stabiilne sisekeskkond, evolutsioneerumine, energiavahetus, paljuneb, areneb, pärilikkus,ainevahetus molekulid(molekulaarbioloogia)-uurib,kuidas geenides sisalduv informatsioon määrab organismide ehituse ja elutegevuse rakudrakuorganellid(rakubioloogia)-bioloogilisi protsesse raku tasandil koed(histoloogia)-kudede ehitus,arenemine,talitlus organismid(anatoomia,füsioloogia,geneetika)-organismide ehitus,elutegevus,pärilikkus ökoloogia(ökosüsteemid)-organismide ja eluta keskkonna suhted 1-molekuli tase,2-organelli tase,3-raku tase,4-koe,elundi ja elundkonna tase,5-organismi tase,6-liigi tase(etnoloogia),7-populatsiooni,koosluse ja ökosüsteemitase,8-biosfääri tase. hüpotees-taustainformatsiooni põhjal tehtav oletus teaduslik teooria-ühe teadusharu piires kogutud teadmised ja avastatud loodusseadused loodusseadus-looduse nähtuste juures esinev seadu...
Geneetika-on teadus, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi Geen-DNA lõik kromosoomis, mis määrab ära ühe mRNA molekuli sünteesi, sõltub mingite tunnuste esinemise võimalikkus organismis Genotüüp-ühe isendi kromosoomistikus olev geenide kogum Fenotüüp-ühe isendi kromosoomistikus olev geenide kogum Hemosügoot on organism, kelle mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel Heterotsügoot on organism, kelle homoloogilistes kromosoomides paikneb vaadeldava tunnuse suhtes erinev alleel Alleelid on ühe geeni erivormid Dominantne alleel on alleel, mille poolt määratud tunnus heterotsügootses olekus avaldub Retsessiivne allel on alleel, mis heterotsügootses olekus ei avaldu Hübriid on erinevate tunnustega organismide ristamisel saadud järeltulija Monohübriid on selline ristamine, kus vaadeldavad vormid erinevad vaid ühe tunnuse poolest Dihübriidne ristamine on selline ristamine, kus vaa...
Keegi meist ei ole kunagi täielikult kaitstud mutatsioonide eest. 9 Kasutatud kirjandus Einma, M. (2009). Mutatsioonid ja nende põhjustatud haigused. http://lemill.net/content/webpages/mutatsioonid-ja-nende-pohjustatud-haigused (10.10.2010). Joonis 1. Kromosoommutatsioonid. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/8/80/Kromosoommutatsioonid.png/2 50px-Kromosoommutatsioonid.png Kääriäinen, H. (2002). Sinu geenid, minu geenid. Tallinn: Sinisukk. Poljanski, J. (1987). Geneetika ja selektsiooni alused. Raamatus: Korsunskaja, V., Braun, A., Suhhanova, K., Zinkin, L., Danilevski, A., Verzilin, N. (toim.). Üldbioloogia X-XI klassile. Tallinn: Valgus. Timmer, J. (2009). High mutation rates don't necessarily spell rapid evolution. http://arstechnica.com/science/news/2009/12/balancing-rapid-evolution-and-high- mutation.ars?utm_source=rss&utm_medium=rss&utm_campaign=rss (10.01.2010). 10
1. Geen DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. Geneetika Teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Genotüüp Isendile omane geenide ja selle erivormide kogum. Fenotüüp Isendi vaadeldavate ja tunnuste kogum, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest. Genoom- Liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Molekulaargeneetika- Teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasandil.
Biloogia Pärilikkus; Põhimõisted Pärilikkus- on organismide võime taas toota enda sarnaseid järglasi. Geneetika- on teadusharu mis uurib pärilikust ja muutlikust. Pärandumine- on geneetilise info säilitamine ja edastamine mitoosil või meioosil. Geen- pärilikkuse elementaar üksus DNA lõik mis määrab ära RNA molekuli sünteesi. Kromosoom- pärilikkuse salvestaja,geenide materjaalne kandja.Asub rakutuumas ja koosneb DNA. Kromosoomidel on õlad ja neid ühendab tsentrioneer ja jalad on kromatiidid. Lookus-kromosoomi piirkond kus vaadeldav geen asub. Alleel- on geeni teatud vorm.On jaotatud: 1 . dominantne alleel 2 . retsessiivne alleel Dominantne alleel- on alleel mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldub. Retsessiivne alleel- on alleel mille poolt määratud tunnus avaldub vastavalt dominantse alleeli puudumisel. Polüalleelsus- tunnuse määramisel osaleb rohkem kui kaks alleeli....
Seened Riik --> Hõimkond --> Selts --> Klass --> Perekond -->Liik Hõimkond: Limaseened (Kuuluvad amööbiriiki) Limaseened on looma ja seene vahepealsed. Plasmoodium ilma kindla kujuta amööb. Läheb toidu ümber, seedib ära, läheb edasi. Limaseente keha ongi plasmoodium. Zoospoorid Viburitega eosed. Limaseentel on fototaksis s.t: kardab valgust ja liigub pimeduse poole sest muidu ta kuivaks ära. Vanemana toimub meioos. (ehk tekivad eosed) Limaseened liiguvad valguse poole meioosi ajal et tuul saaks eosed laiali kanda. Limaseened toituvad mulla mikroorganismidest. Esindajad: Kratisitt, Hundipiim. Hõimkond: Munasseened (Kuulub riiki esiviburlased) Hulgatuumsest seeneniidist koosnev keha. Iga raku tuum on diploidne. Sugutu paljunemine: raku sisesese tekkega zoospooridega. Lülieoseid harva. Suguline protsess: hulgatuumsed kametangiumid (kametangiumid sugurakkude asukoht) tekivad seeneniitidele. --> tekib puhkeeos --> idanemisel tekib...
Geneetiline põhjus Peamised sümtomid diagnoosimine Fenüülketonuuria Geeni mutatsioon 12. Käte värisemine, Verest määratakse Kromosoomis, tasakaalu häired, fenüülalaniini tase fenüülalaniini lagundav mõtlemis- ja 3 päeva peale valk on vigane ning keskendumishäired sündi. selle tase on veres kõrgem Tsüstiline fibroos tekitab mutatsiooni nn Korduvad hingamisteede Kuna defektne on tsüstilise fibroosi nakkused, krooniline rakumenbraani transmembraanse obstruktsioon, kloriidiooni pump, regulaatori (CFTR) kopsupõletik, diagnoositakse geenis. Selle kopsupuhitus, tsüstilist fibroosi ...
! Kõikides keeltes kasutatakse ... vähem kui positiivseid tundeid väljendavaid. igapäevaselt negatiivseid tundeid väljendavaid sõnu... ÕIGE!! Küsimus 3 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Psüühikahäirete tekkeprotsessis on oma oluline roll: Vali üks: a. inimese enda mõtetel b. lapsepõlve kogemustel ja lähimineviku sündmustel c. ümbritseval keskkonnal ja teiste inimeste käitumisel d. bioloogilistel põhjustel (nt. geneetika, neurotransmitterid) e. kõik vastusevariandid on õiged Küsimus 4 Väär 0,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Üheks inimest iseloomustavaks tunnuseks on peetud tema kontrollikeset (J.Rotter). Pange vastavusse inimese kirjeldus ja kontrollikeskme tüüp. Mart leiab, et ennekõike see, mida tema teeb või erinevatel seesmine kontrollikese põhjustel tegemata jätab, mõjutab tema ja ta perekonna käekäiku. ÕIGE!
ESINEVAD EUKARÜOOTSES RAKUS NENDES ON DNA VÄIKSEMAD KUI TUUM Küsimused kordamislehelt Eluslooduse organiseerituse tasemed(nimeta, too näited, tunne ära). 1. Molekul esmane organiseerituse tase (nt. valk), uurivad molekulaargeneetika ja molekulaarbioloogia 2. Organell erineva kuju ja ehitusega raku osa (nt. ribosoom), uurivad tsütoloogia ja geneetika 3. Rakk nt. munarakk, uurivad tsütoloogia ja geneetika 4. Kude ühesuguse talitluse, ehituse ja tekkega rakud koos vaheainega (nt. lihaskude), uurib histoloogia 5. Organ kindla ülesande, ehituse ja asendiga organismi osa (nt. kops), uurivad anatoomia ja füsioloogia 6. Organsüsteem ühesuguse talitlusega organite kogum (nt. hingamiselundkond), uurivad anatoomia ja füsioloogia. NB! taimedel puudub. 7. Isend ainuraksetel kattub isendi ja raku tase (nt. inimene), uurivad anatoomia, geneetika ja füsioloogia 8
Geneetika 1 GENEETIKA Geenide klassifikatsioon 1. Seoste alusel määravate tunnustega: a) 1 geen 1 tunnus nn monogeensed tunnused. Alternatiivsed tunnused süsteemis +/- , millel on vähene fenotüübilise muutlikkuse aste. Nt. Vererühmad, osa immuunfaktoreid. b) mõned geenid 1 tunnus (alla 10 geeni) Oligogeensed tunnused. Nt. Mitmest polüpeptiidist koosnevad valgud. c) palju geene 1 tunnus
Pärilikkus on organismide võime taas toota enda sarnaseid järglasi. Geneetika on teadusharu, mis uurib pärilikkust ja muutlikkust. Pärandumine geneetika info säilitamine ja edastamine mitoosi või meioosil. Geen Pärilikkuse elementaarüksus. DNA lõik , mis määrab ära RNA sünteesi Kromosoom Pärilikkuse salvestaja. Paikneb rakutuumas ja koosneb DNA'st. Lookus kromosoomi piirkond, kus vaadeldav geen asub. Alleel geeni teatud vorm Dominantne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldub. (tumedad juuksed, tumedad silmad, põselohud)
3. Organellid Raku koostisosad tuum, mitokondrid, ribosoomid, rakumembraan jne. 4. Rakud Eluslooduse esmane kõigi elu tunnustega tase. 5. Koed Sarnase päritolu, ehituse ja ülesandega rakud koos rakuvaheainega. 6. Organid Kindla ülesandega kudede kogum. 7. Elundkonnad eh organsüsteemid Kindla ülesandega organite kogum. 8. Organismid Üherakulised või hulkraksed. 9. Populatsioonid Sama liiki organismid teatud maa-alal teatud ajal. 10. Liigid Sarnase ehituse, geneetika ja talitlusega organismid. 11. Ökosüsteem Elusorganismid koos eluta looduse komponentidega ühel alal. 12. Biosfäär Elus loodus. Bioloogia on eluteadus, sest Bioloogia uurib elu kõigil organiseerituse tasemetel Kõik elusolendid on rakulise ehitusega Biomolekule sünteesitakse ainult elusates rakkudes Bioloogia uurimisobjektiks on ka kogu biosfäär Bioloogia uurib ka liikide omavahelisi suhteid Maakera suurim bioom on Siberi Taiga
Inimese genoomi projekt (ajalugu, eesmärgid, ELSI, strateegiad). 1956 a. esimene inimgenoomi füüsikaline kaart 1977 a.Sanger: dideoksü sekveneerimise metoodika 1980 a. Botstein: geneetiline kaart RFLP-de alusel 1981 a. Sanger: mitokondriaalse genoomi järjestus 1987 a. USA DoE initsiatiiv inimgenoomi uurimiseks 1988 a. USA NIH loob National Center of Human Genome Research, paralleelselt luuakse HUGO 1990 a. algab HGP 1992 a. Weissenbach: esimene mikrosatelliitidel põhinev geenide aheldatuse kaart 1995 a. Lander: esimene STS põhinev aheldatuse kaart 1999 a. Sanger Center: esimene inimkromosoomi (22) täielik järjestus 2001 a. 90% inimgenoomist sekveneeritud (Celera ja HGSC) 2003 a. inimgenoom on 99% ulatuses sekveneeritud Esmane eesmärk, saada informatsiooni inimese geneetilise pärandi kohta, mis omakorda aitab selgitada erinevate geenide osa ontogeneesis ja patoloogiate tekkes. Projekt algselt planeeritud 15 aastaks, lõpetatud 2 aasta...
Tervis- organismi loomulik seisund, mis avaldub kehalise ja vaimse heaoluna. Haigus- organismi elutegevuse häire. Sümptom- haigusnähud, nende põhjal on võimalik haigust kindlaks teha ehk diagnoosida. Diagnoos- lühike otsus haiguse olemuse ja haige seisundi kohta. Haiguste põhjused: Liigitatakse mitmel viisil. 1)Organismivälised ja organismisisesed . Organismivälised jagunevad füüsikalisteks(kiirgused, mehaanilised tegurid), keemilisteks(keemilised ühendid) ja bioloogilisteks (bakterid, viirused). Organismisisesed on näiteks pärilik soodumus. 2)Nakkushaigused ja mittenakkushaigused. Nakkushaigused (katk, rõuged, koolera). Mittenakkushaigus (kopsuvähk). Tekkeviisilt : Elu ajal kujunenud haigused ja kaasasündinud haigused. Haiguse järgud: Peitejärk, eeljärk, välja kujunenud haiguse järk, lõppjärk. Epiteemia- nakkushaiguse laiaulatuslik puhang. Tüsistus- põhihaigusele võib lisanduda organismi nõrgenemise tõttu mingi uus haigus e. tüsistu...
Antibiootikumide avastaja Alexander Fleming. Ta avastas, et rohehalliku (Penicillium) juuresolekul tema bakterikultuurid ei kasva, vaid hävivad. Antibiootikumid on ained, mida toodavad ja eritavad keskkonda paljud hallitusseened ja osa bakterid, et tõrjuda konkureerivaid mikroobe. Antibiootikumid hävitavad neid või pärsivad nende paljunemist. Viirushaiguste puhul on antibiootikumid kasutud. Taime- ja loomaaretus muutus märksa edukamaks, kui võeti kasutusele Gregor Mendeli avastatud geneetika seaduspärasustel põhinevad ristamis- ja valikumeetodid. Roheline revolutsioon oli 1940ndatest kuni 1970ndate lõpuni arengumaades toimunud põllumajandustoodangu järsk suurenemine. Rohelise revolutsiooni tegi võimalikuks uute ja produktiivsete taimesortide (eeskätt teraviljasortide) kasutuselevõtt. Baktereid ja seeni kasutatakse taimede seenhaiguste ja kahjurputukate biotõrjeks ning baktereid heitvete puhastamiseks. Biotõrje on umbrohu, metsa- ja aiakahjurite, taimehaiguste jms. leviku
· Geneetika- teadusharu, mis uurib organismide pärilikkust ja muutlikkust. · Pärandumine- geneetilise info säilitamine ja edastamine mitoosi ja meioosi teel · Geen- pärilikkuse elementaarüksus, üks DNA lõik, mis annab edasi ühe või mitu tunnust · Genoom- geenide kogum · Genotüüp- geenide kogu organismide sees · Fenotüüp- tunnuste kogu(väliste) Pärilikkuse molekulaar geneetilised alused Molekulaar geneetika on teadus, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasandil. Jaguneb 3 protsessi: 1) Replikatsioon ehk DNA süntees 2) transkripsioon ehk RNA süntees 3) Transulatsioon ehk valgu süntees REPLIKATSIOON Ühest DNA molekulist saadakse kaks ühesuguse nukleoliitse järjestusega DNA molekuli On Vaja: organismi rakke, ensüüme, DNA lõiku, toimumiskohta(rakutuum) Tekib kaks ühesuguse nukleotiidse koostisega DNA molekuli. A=T C=G TRANSKRIPISOON
Molekulargeneetika ja viirused 1. Selgita mõisteid: geen,geneetika,geneetika,fenotüüp, genoom,molekulaargeneetika,pärilikkus. Geen- DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. Geneetika- teadusharu, mis uurib pärilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi. Fenotüüp- ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum. Genoom- liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal.Genoom on omane liigile. Molekulaargeneetika- teadusharu, mis uurib pärlilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Pärilikkus- looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. 2. Kirjelda,kuidas geenist saab tunnus. Geenist saab tunnus siis kui ta avaldub. 3. Mis on transkriptsioon,kus toimub,lähteained,mis toimub,mis tekib? Transkriptsioon- matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Protsess toimub rakutuuma...
hakkab kaduma, pulss peaaegu lakkab, hingamine aeglustub ja refleksid pidurduvad. Kui agoonias oleval inimesele abi ei esitata järgneb kliiniline surm. Kliinilise surma saabudes lakkab südame ja hingamis tegevus , ning kesknärvi süsteemi talitlused. Kliiniline surm kestab 5 minutit ja siis järgneb bioloogiline surm. PÄRILIKUS Looduse üldist seaduspärasust mille kohaselt järglased sarnanevad oma vanematega nimet. Pärilikuseks. Geneetika kui teadus kujunes välja alles 20 sajandil. Geneetika uurib pärilikust ja muutlikust . Pärilikuse kandjad on kromosoomid( iga raku tuumas on kromosoomid) Liigiomases ühekordses kromosoomi komplektis sisalduvat geneetilist materjali nimet. genoomiks.
õppimise- ja mäluvõime Verbaalne ja mitteverbaalne mõtlemine, mis jäävad suuremal määral teineteisest eraldatuna vasakpoolse ja parempoolse ajupoole hoole alla Käelisus ja peaaju dominants Vasaku ajupoole pädevuses: abstraktne mõtlemine, detailide loogiline tõlgendamine ja rääkimine Parema ajupoole pädevuses: kompleksne mõtlemine, ruumiline taju, keeruliste mittekeeleliste seoste arusaamine ja musikaalsus Geneetika roll Inimeses käelisuse määrab geen LRRTM1. Sellel geenil on mängida võtmeroll ajuosa määratlemisel, mis vastutab organismi spetsiifiliste funktsioonide, nagu kõne ja emotsioonid, eest. Geneetika roll Sama teadlaste rühm tuli ka järeldusele, et sellise geeniga inimestel (vasakukäelistel) on suurem oht haigestuda niisugusesse psüühilisse haigustesse nagu skisofreenia.
BIOLOOGIA: Molekulaargeneetika ja viirused Geen- DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. Geneetika- teadusharu, mis uurib pärilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi. Genotüüp- ühele isendile omaste geenide ja nende erivormide kogum. Fenotüüp- ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum. Genoom- liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduvat geneetilist materjali nimetatakse genoomiks. Genoom on omane liigile. Molekulaargeneetika- teadusharu, mis uurib pärlilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Pärilikkus- looduse üldist seaduspärasust, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega nimetatakse pärilikkuseks. Transkriptsioon- matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Protsess toimub rakutuumas interfaasi ajal. Seda viib läbi ensüüm, mis transkriptsiooni alustamiseks peab seostuma vastava geeni alguso...
kõige suurem(pealuss,meriroos,kodukass) Mitte suguline paljunemine-vegetatiivne ja eoseline Vegetatiivne paljunemine on näiteks pooldumine,pungumine,hulgijagumine(metsmaasikas,naat,kartul) Eoseline on levinud algloomadel,seentel ja taimedel.(kuuseriisikas,sõnajalg) Inimese sugu määratakse viljastumisel Geeniteraapia korral asendatakse organismis vigane geen normaalsega. Tehnogeneetika -ehk insenergeneetika on geneetika haru, kus kasutatakse organismide pärilikkuse muutmiseks geenide siirdamist organismil Mutageen on mutatsioone esilekutsuv tegur. Kuna paljud mutatsioonid põhjustavad vähki, siis nimetatakse mutageene sagelikantserogeenideks. Mutageenid võivad olla: a) füüsikalised (radioaktiivne kiirgus, UV-kiirgus, vibratsioon, müra) b) keemilised (ravimid, kemikaalid) c) bioloogilised (viirused, bakterid) muutlikust saab uurida kaksikutel
Õpikust lk.33 47; vihiku materjal; töölehed ül.15, 16 1. Arengupsühholoogia põhiküsimus Põhiküsimus on kas inimese käitumist mõjutab rohkem geneetika või keskkond. 2. Uurimismeetodid: longituudne, ristlõike- ja kaksikute meetod kuidas nende abil inimest uuritakse Longituudne katseisikuid uuritakse nende sünnist surmani Ristlõike katseisikud erinevas vanuses ja uuritakse, mis on neile ühine, setud nende vanusega ja mis on erinev seotud konkreetse isikuga Kaksikute ühe munaraku kakikud, kes on mingil põhjusel sattunud kasvama erinevasse keskkonda.Mis on sarnane geneetikaga, erinev kasvatusega. 3
1. Geneetika kui teadus ja selle koht bioloogias. Geneetika harud ja uurimismeetodid. Geneetika on teadus organismide pärilikkusest. Tihedalt on geneetika seotud tsütoloogiaga ehk rakuõpetusega. Samuti mikrobioloogiaga ja viroloogiaga, sest tänu kiirele paljunemisele osutuvad sageli just mikroorganismid sobivateks geneetika uurimisobjektideks. Geneetika on tihedalt seotud ka biokeemiaga. Populatsioonigeneetika matemaatilised meetodid on põllumajandusloomade selektsiooni aluseks. Molekulaarsel tasemel uuritakse organismis toimuvate biokeemiliste reaktsioonide ja valgusünteesi geneetilist determineeritust ning rakutuumas paiknevate nukleiinhapete struktuuri ja funktsioone. Samuti mutatsioonide teket ja olemust. Seda geneetikaharu nimetatakse molekulaargeneetikaks. Põhiliselt kasutatakse selles geneetikaharus
.............5 KOKKUVÕTE............................................................................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................................7 2 SISSEJUHATUS Transgeensete ehk geneetiliselt muundatud organismide (GMO) areng sai alguse eelmise sajandi 1970-ndatel ja 1980-ndatel, kui tehnoloogia ja geneetika kiire areng andsid inimestele võimaluse muuta või kombineerida teiste, neile eluks vajalike, organismide genoome nii, et nende kasulikud omadused tuleks rohkem esile ning kahjulikke ja negatiivseid omadusi tahaplaanile lükata või neid leevendada. Esimene tähtsaim samm selles vallas 1973. aasta, kui Herbert Boyer ja Stanley Cohen lõid esimese kombineeritud DNA-ga organismi: E. Coli bakteri. (HISTORY OF GENETIC ENGINEERING. 12.12.10)
......................................3 Gregor Mendeli seadused :................................................................................................................3 Monohübriidne ristamine :.................................................................................................................3 Dihübriidne ristamine:.......................................................................................................................4 Vererühmade geneetika :...................................................................................................................5 Geenide koostoime :...........................................................................................................................5 Inimese dominantsed ja retsessiivsed tunnused :...............................................................................5 Mendeli seaduste kehtivuse eeldused :.......................................................
Jäämees elas umbes 5000 aasta tagasi. Ta kasutas seeni: kasekäsn, tuletael. Keskaegsed teadmised seentest: - seened ei ole iseseisvad organismid, nad on pigem taimede ja pinnase eritised - seened on mürgised kui nad kasvavad mürkmadude lähedal Persoon - termini ,,mükoloogia" looja. Fries - laiahaardeline seente süsteem. Bary - eksperimentaalne mükoloogia. Seente ontogenees. Seente morfoloogia. Kniep - tähtis panus seente seksuaalsuse ja geneetika uurimisel. Flemming - penitsilliini avastaja. Seente vanimate tõepäraste leidude vanus ulatub üle 500 milj. aasta. Kirjeldatud ca. 100 000 liiki, Eestist teda üle 6000 liigi. 2. Seente iseloomustus. Seened on üks eukarüootsete organismide riikidest. Seeneriiki eristatakse taimeriigist ja loomariigist. Erinevus on näiteks selles, et seentel koosneb rakukest kitiinist, taimedel tselluloosist, loomadel aga rakukest puudub. Tüüpiliselt mitteliikuvad. Toituvad absorbtsiooni teel
statistiliselt vanemate ja laste vahel, samas ei suutnud pärilikkuse tüüpi ehk seda, kuidas sellised tunnused üle kantakse, määrata Wilhelm Johannsen (1903): N'äitas, et seemnete kaal on sõltuv nii pärilikkusest kui ka kesskonnast Sir Ronald Fisher: Näitas matemaatiliselt, et sellised tunnuste pärilikkus on seletatav mitme lookuse mõjuga tunnusele ja et selle tunnuse segregeerumine sarnane Mendeli mudelile Kvantitatiivne geneetika uurib: Kuidas pärilikkus ja keskkond määravad tunnust? Mitu geeni määravad tunnust ja kus nad genoomis asuvad? Kas geenide mõju on alati ühesugune või erinev konkreetse tunnuse korral (vaata ka genoomi konflikti) Kui geenid interakteeruvad, kas neil on additiivne efekt? Kuidas valik mõjutab kvant. tunnust ja kas valik mõjutab ka teisi tunnuseid, millised ei ole valiku objektiks olnud? Milliste ristumiste ja valikuga on võimalik saada soovitud fenotüüpe
Arengu bioloogilised ja kultuurilised teooriad ONTOGENEES käistleb indiviidi käitumise arengut. FÜLOGENEES käistleb käitumise evolutsiooni. Geneetika ja arengu põhiplaan Keha koosneb rakkudest – ajurakkud, vererakud, lihasrakud, luurakud jne. Elu aga algab ühe rakuna – ema munaraku ja isa seemneraku ühinemisel tekib „sügoot“. Igal rakul on tuum, mille sees on niiditaolised struktuurid – kromosoomid. Viimased on tüüpiliselt paaris: äädikakärbsetel on neli paari, šimpansitel 24 paari ning inimesel 23 paari. Kromosoomid omakorda koosnevad geeniahelast. Geenid koosnevad omakorda DNA-st (desoksüribonukleiinhape), mis kujutab endast üksteise ümber põimunud kerulisi molekule, mis asetsevad kaksikheeliksina. Geenide kogumit nim. „genotüübiks“. Tänu geenidele toimub kasv ja areng ning vajalike materjalide totmine. Kogu kehaehitus põhineb geenipärilikkusele. Iga vanem annab oma järglasele ainult ühe poole geeni paarist. Kui need aga kokku ...
Süstematiseerib senised tööd. Põlvnemisõpetus, loodusliku valiku õpetus. Organismil on kaks põhiomadust: muutlikkus ja pärilikkus. Elusloodus on kohastunud olemasolevatele tingimustele. 1871 avaldab töö inimese põlvnemisest ja sugulisest valikust. Pärilikkuses pangeneesi teooria. Herbert Spencer kaldub lamarkismi. Sotsiaaldarvinismi sõnastaja inimühiskonnas toimuvad loodusseadused, st darvinistlik printsiip. Francis Galton statistik, egeenika, biomeetrilise geneetika ja inimesegeneetika looja. Loob õpetuse strip'dest (pärilikkusühikud). Thomas Henry Huxley käsitleb inimese kohta loomariigis. Ernst Haeckel mõiste ´morfogeenia´ (jaguneb ´ontogeeniaks´ja ´fülogeeniaks´) biogeneetiline reegel. Monism käsitleb kõiki elu ja mateeria osakesi hingestatuina, lisaks arengut eesmärgipärastatuna. Solidarism. 16. Kirjeldage eelmisel sajandivahetusel esinenud väärkäsitlusi pärilikkusteoorias
I Vasta küsimustele: 1. Mis on pärilikkus? Pärilikkus on organismide omaduste edasikandumine (pärandumine) mittesugulisel või sugulisel paljunemisel. 2. Kuidas on seotud mõisted geen, pärilikkusaine, kromosoom? Kromosoom sisaldab parilikku informatsiooni,Kromosoom koosneb pärilikkusaine molekulist,mis on valguga kokku pakitud, 3. Kui palju on inimese sugurakkudes kromosoome? Igas sugurakud on 23 kromosoomi 4. Millega tegeleb geneetika? Geneetika uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi 5. Too näiteid inimesel esinevatest tunnustest, mille kujunemisele on keskkonnal suur mõju. Organismi tunnused kujunevad geenide ja keskkonna koosmõjus. Ka haigestumine võib olla tingitud nii pärilikkusest, keskkonnast kui ka geenide ja keskkonna koosmõjust. 6. Millist rolli mängib geenide avaldumises meid ümbritsev keskkond? Too näide.
PÄRILIKKUS Pärilikkus on organismide omadus omandada oma eellaste tunnuseid ja anda neid edasi oma järglastele. Pärilikkuse materjaalsed kandjad (kromosoomid), mis koosnevad DNA-st ja valkudest. Mittesuguliselt paljunevad organismid saavad alguse ühest vanemast ja võivad seetõttu olla päriliku materjali poolest temaga identsed. Ristviljastumisega sugulisel paljunemisel saab aga uus organism poole kromosoomidest isas- ja poole emasorganismilt. Seetõttu ei ole sellised isendid kunagi kõigi tunnuste poolest ühe vanema sarnased: nad ühendavad endas mõlema vanema tunnuseid. Millel põhineb organismi pärilikkus? Pärilikkuse kandjad on kromosoomid. Päristuumsetel organismidel paiknevad need rakutuumas. Hulkrakse organismi kõigis keharakkudes on enamasti ühesugune arv kromosoome. Näiteks koosneb inimese diplodine kromosoomistik 46 kromosoomist. Naisel jaguneb see 23-ks homoloogiliste kromosoomide paariks. Igas kromosoomis asuvad geenid määravad...
lõppevad otsa. · Prognoositakse, et elanikkond paisub 9 miljardini. · Aastas suureneb elanikkond 71 mln inimese võrra. (~1 kg sealiha juurdekasvuks on vaja 10 kg riisi) · Suurim katastroof USAs, kus elanikkond on 4% maailmast, tarbimine 30 % energiast (naftapõhine), 250X rohkem kui India, India elanikkond on 1/6! LKB valdkond: (noor teadus, 80ndatest) · Ökoloogia · Biogeograafia · Rahvastiku geneetika · Sotsioloogia · Antropoloogia · Filosoofia · Majandusteadused · Jpt teadused Ökoloogia uurimisvaldkonnad: · 1866ndal. E. Haeckel (1834 1919). Teadus organismine ja teda ümbritseva KK vahelistest suhetest. Elusorganismide koduteadus. ( kr. K. Oikos kodu ja logos teadus) · 1972ndal Krebs. Uuris neid vastastikkuseid suhteid, mis määravad ära org-de leviku ja arvukuse.
Kokkuvõte Jaan Aru "Ajust inimeseni" põhjal Kõik me oleme tajunud ennast ümbritsevate inimeste mõttelaadides iseärasusi, selliste iseärastuste tagamaaks on meie aju. Maailm, mida tunneme ja kogeme on loodud meie aju poolt. Mitte ükski aju ei ole identne, seetõttu olemegi enda loomult kõik erinevad: reageerime erinevates situatsioonides teisiti, talletame informatsiooni erinevalt. Inimeste ajud erinevad üksteisest geneetika tõttu, peamiselt aga elus eelnevate kogemuste tõttu. Inimesi ei tohiks nende eripärade tõttu vaadata imelikult, pigem tuleks vaadata asja sellise nurga alt, et me olemegi kõik erinevad. Valisin endale sobivaks märksõnaks just mälu. Mälu on organismi võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. Aju on petlik.
Bioloogia (kreeka sõnadest 'elu' ja 'logos'; varem on eesti keeles kasutatud ka sõnu eluteadus ja bionoomia) on loodusteaduse haru, mis uurib elu. Bioloogia uurib kõiki Maa elavate organismide eluavaldusi ja nendega seonduvaid kõikvõimalikke aspekte (ehitust, talitlust, kasvu, päritolu, evolutsiooni, levikut jne). Elusorganismidega on tihedalt seotud energia ja aine liikumine, mille tõttu organismidel on võimalik ainevahetuse käigus oma keha üles ehitada, paraneda vigastustest ja reprodutseerida ehk anda järglasi. Kuna bioloogia keskendub peamiselt elusorganismidele, saab eluvormide järgi eristada zooloogiat, botaanikat ja mikrobioloogiat. Neid bioloogia allharusid lahates eristatakse kitsamaid allharusid, näiteks algoloogiat ja protistoloogiat. Bioloogia tähtsaimateks meetoditeks on organismide vaatlus, kirjeldus, võrdlus ja eksperiment (katse). Elusorganismidega seotud saladused on inimesi köitnud ajast aega. Üks osa uudishimust...
ÄRA TUNDA, KELLE ESINEB ROHKEM, KUI KIIRESTI KUJUNEB VÄLJA JNE.) KIRJELDA TUNNUSEID, MILLE ALUSEL VÕIB ÄRA TUNDA SUHKRUHAIGE. KUI SUUR ON NORMAALNE VERESUHKRU SISALDUS I tüüpi diabeet ii tüüpi diabeet MILLES SIESNEB Rakud ei tooda piisavalt Insuliini toime on hävinud insuliini liigse kehakaalu tõttu PÕHJUS geneetika, geneetika, rasvumine KUIDAS ÄRA TUNDA insuliini eritavate rakkude rasvumine,vale toitumine kahjustu KELLEL ESINEB tavaliselt peenikestel paksudel lastel ja noortel vanematel TUNNUSED vere glükoosisisaldus, on madal, urineerimine ja liigjoomine
Pärilikkuse põhimõisted Pärilikkus- organismide võime toota endasamaseid järglasi Geneetika- teadusharu, mis uurib pärilikkust ja muutlikust Pärandumine- geneetilise info säilitamine ja edastamine mitoosil või meioosil. Keharkkude jagunemine sugurakkude jagunemine Geen- pärilikkuse elementaarüksus. DNA lõik, mis määrab ära RNA sünteesi. Kromosoom- pärilikkuse salvestaja Alleel- ühe geeni erivorm (dominantsed ja retsessiivsed) Alleel, mille poolt alleel, mille poolt määratud määratud tunnus organismil tunnus avaldub vastava alati avaldub dominantse alleeli puudumisel. Polüalleelsus- tunnuse määrab ise, osaleb rohkem kui 2 alleeli (vererühmade määramine) Monogeenne tunnus- ühe tunnuse määrab ära üks geen. Polügeenne tunnus- ühe tunnuse määrab ära palju geene. Genotüüp- organismi kromosoomides olev kõigi geenide ...
Molekulaarbioloogia Uurib elu molekulaarset taset Rakubioloogia Uurib rakkude ehitust ja talitlust Histoloogia Uurib kudede ehitust ja talitlust Anatoomia Uurib organite ja organismi ehitust Füsioloogia Uurib organismide ja organite talitlust ja regulatsiooni Geneetika Uurib pärilikkust ja muutlikust Molekulaargeneetika Uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel Ökoloogia Uurib organismide ja keskkonna seoseid Evolutsiooni õpetus Uurib elu ajaloolist arengut Paleontoloogia Uurib möödunud aegadel elanud organisme Süstemaatika Elusorganismide rühmitamine toksonitesse Viroloogia Uurib viirusi Mikrobioloogia Uurib baktereid Algoloogia Uurib vetikaid Mükoloogia Uurib seeni Lihhenoloogia Uurib samblikke Zooloogia Uurib loomi Protozooloogia ...
Geen ehk pärilikkustegur Omadused ja paiknemine määrab otse või kaudselt ühe või mitme tunnuse arengu avaldub tihti koostoimes teiste geenidega DNA molekuli funktsionaalne lõik, mis tavaliselt sisaldab informatsiooni ühe valgu sünteesiks hoiab enda sees informatsiooni, mille alusel ehitatakse ning säilitatakse organismi rakke Järglastele pärandab geneetilist materjali Definitsioon Geeni modernne definitsioon kõlab järgmiselt Geen on genoomi järjestuse ümberpaigutatav regioon, mis on päritav. Geenis on regulatoorsed regioonid, transkribeeritud järjestused ja palju muid funktsionaalsete järjestuste regioone Ehitus eksisteerivad struktuurilt ja tihti ka funktsioonilt erinevate alleelide kujul ühe geeni erinevaid variante nimetatakse alleelideks geen on nukleiinhapete järjestus Tähtis meelde jätta: Geenid kodeerivad valk...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
