Pärilikuse põhimõisted Pärilikus - Võime toota enda sarnaseid organisme. Geneetika - Teadusharu mis uurib pärilikust ja muutlikust. Geen - Pärilikuse elementaar üksus. Pärandumine - Geneetiliseinfo säilitamine või edastamine mitoosil või meioosil. Kromosoom - Pärlikuse salvestaja. Alleel - Geeni teatud vorm. 1)dominantne alleel - Mille tunnused organismis alati avalduvad. (tähis: AA) 2)retsesiivne alleel Mille poolt määratud tunnus avaldub vastavalt dominantse tunnuse puudumisel. (tähis: aa) Polualleelsus Tunnuse määramisel osaleb rohkem kui 2 alleeli. (vererühmade määramine) Tunnused: Monogeenne: Ühe tunnuse määrab ära üks geen. Polügeenne: Ühe tunnuse määrab ära palju geene. Genotüüp: Organismi kromosoomides olev kõikide geenide kogum. ( umb. 36000 geeni ) Fenotüüp: Organismi kõigil avaldunud tunnuste kogum. Genofond: Liigi või populatsiooni kõigi keenide ja nende erivormide kogum. Homosügootsu...
Heterotroof on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest. Alleel on sama geeni erinev esinemisvorm, üks kahest või mitmest alternatiivsest geenivariandist, mis asuvad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samas lookuses ja toimivad sama tunnuse kujunemisele, tekitades selle eri vorme või avaldumisastmeid.Dominantsus ehk domineerimine on geneetikas ühe tunnuse alleeli valitsemine tunnusepaaris (alleelipaaris) teise üle. Tunnuse dominantsuse korral avaldub heterosügootne genotüüp alleelidega (Aa) samamoodi dominantse homosügootse genotüübiga (AA). Sellist domineerivat tunnust nimetatakse dominantseks tunnuseks.Fenotüüp on indiviidi füsioloogiliste, keemiliste, käitumiste, arenguliste, biokeemiliste ja ehituslike tunnuste vaadeldav kogum.Geneetika on teadus pärilikkusest, selle funktsioonidest ja materiaalsetest alustest, päriliku muutlikkuse mehhanismidest ja seaduspärasust...
MOLEKULAARBIOLOOGIA. ... teadus, mis uurib organismide pärilikkust ja muutlikkust ning nende toimumise seaduspärasusi Geneetika mõistet kasutati alles hiljem kui pärilikkuse ja muutlikkuse mõistet. pärilikkus looduse üldine seaduspärasus, mille alusel järglased sarnanevad oma vanematele (mitte vaid välimuselt kui ka talitluselt) muutlikkus liigisisene erinevus üksteisest Geneetika looja Gregor Mendel (tsehhi vaimulik). * avastas pärilikkuse seaduspärasuse 1869 Miescher eraldas rakutuumast nukleiinhappe. 1953 Watson, Crick, Wilkins, (Franklin) tegid kindlaks DNA biheeliksi struktuuri, said Nobeli preemia. * loetakse molekulaargeneetika alguseks geen DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA-sünteesi ning ühe valgu struktuuri DNA sisaldab infot valkude sünteesi kohta genoom liigiomases ühekordses kromosoomistikus sisalduv geneetiline materjal; antakse arvuli...
Inimsel on dominantsed tunnused näiteks põselohkude esinemine, perselõug, kõrvanibud eraldunud, kiivri ots juuksepiiril, võime keelt torru keelata või tagasi painutada jm. Allasurutud alleeli nim. retsessiivseks alleeliks. Selle määratud tunnus saab organismis avalduda vaid uhul, kui järglasel on ühe geeni mõlemad alleelid retsessiivsed, ehk teisisõnu, kui vastava geeni dominantne aleel organismis puudub ) geneetika ül.- es ja ristamisskeemides tähistatatakse väikeste tähtedega). Inimesel on retsessiivseteks tunnusteks nt. külgekasvanud kõrvanibu, punane juuksevärv, pigmendi puudumine jm. Tunnuse kujunemine sõltub sellest, millised alleelid organ. on. Kui emalt ja isalt saadud alleelid on erinevad, siis areneb selline tunnus, mille määrab dominantne alleel .Sugu määratakse tavaliselt sugukromosoomidega.sugukromosoomid on inim. Kõigis rakkudes, nii keha- kui ka sugurakkudes
James Joule oli üks energia jäävuse seaduse avastajaid. Joule'i järgi on nimetatud energiaühik dzaul. · Jean-Joseph Lenoir e. Étienne Lenoir oli belgia leiutaja. Teda loetakse süüteküünla leiutajaks. Konstrueeris oma esimese sisepõlemismootori 1860 .a. · Johann Gregor Mendel oli saksa päritolu tsehhi vaimulik ja leiutaja. Pani aluse geneetikale ja avastas pärandumisseadused. Teadusliku geneetika rajaja. Teda peetakse "geneetika isaks". · John Dalton - oli inglise keemik ja füüsik. On üks nüüdisaegse molekulaar-atomistliku õpetuse rajajaid. Ta võttis esimesena kasutusele aatommassid ja molekulmassid. Tema järgi on nimetatud daltonism ehk värvipimedus ja Daltoni mudel. · John Joseph Thomson - oli inglise füüsik. Katsetega jõudis järeldusele, et looduses eksisteerivad elementaarlaengud. Avastas 1897. aastal katoodkiiri uurides elektroni
Kordamisküsimused: Pärilikkuse molekulaargeneetilised alused 1. Mis on pärilikkus? Pärilikkus on eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. 2. Millega tegeleb geneetika? Geneetika uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. 3. Kui palju on kromosoome a) inimese keharakkudes b) inimese sugurakkudes? a) Inimese keharakkudes on 46 kromosoomi. b) Inimese sugurakkudes on 23 kromosoomi. 4. Mitmest kromosoomist koosneb inimese genoom? Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist. 5. Kuidas mõjutab keskkond tunnuste arengut? Näited Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist. Seejuures ei
Pärilikkus Pärilikkus looduse seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad oma vanematele ehituselt, välimuselt, talituslikult. Geneetika teadus, mis uurib pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. *geen kromosoomi lõik, mis määrab ühe tunnuse. *kromosoom pärilikkuse kandja. *DNA pärilikkuse kandja, kromosoomi ,,ehitusmaterjal" *genoom ühe isendi geenide kogum *genotüüp geenide kogum, pärilikkuse kogum. *fenotüüp - isendi välimust kajastav välistunnuste kogum. Molekulaargeneetika uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasandil. Replikatsioon DNA süntees. Ühest DNA molekulist tekib 2 DNA molekuli. Transkriptsioon DNA'lt antakse info mRNA'le. Pärilik info kopeeritakse mRNA'le. Translatsioon valkude süntees. Toimub tsütoplasmas ribosoomidel. Geen DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi. Replikatsioon, ehk DNA süntees protsess toimub rakutuuma...
Pärilikkusmõisted 1. Pärilikkus organismi võime taastoota endasarnaseid 2. Geneetika teadusharu, mis uurib pärilikkust ja muutlikkust 3. Pärandumine geneetilise info säilitamine ja edastamine mitoosil või meioosil 4. Geen pärilikkuse elememntaarüksus, DNA lõik, mis määrab ära RNA molekuli sünteesi. Järglasi 5. Kromosoom pärilikkuse salvestaja, geenide materiaalne kandja 6. Lookus kromosoomi piirkond, kus vaadeldav geen asub 7. Alleel geeni teisend 8
Pärilikkuse põhimõisted: Pärilikkus on organismide võime taastoota endasarnaseid järglasi. Geneetika on teadusharu, mis uurib pärilikkust ja muutlikkust. Pärandumine on geneetilise info säilitamine ja edastamine mitoosil või meioosil. Geen on pärilikkuse elementaarüksus, DNA lõik, mis määrab RNA molekuli sünteesi. Kromosoom on pärilikkuse salvestaja, geenide materiaalne kandja. Kromosoomid asuvad rakutuumas ja koosnevad DNAst. Lookus kromosoomi piirkond, kus vaadeldav geen asub. Alleel on geeni teatud vorm. Dominantne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldub. Tähis: AA Retsessiivne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub vastava dominantse tunnuse puudumisel. Tähis: aa Polüalleelsus tunnuse määramisel osaleb rohkem, kui kaks alleeli (nt. vererühmade määramisel) Monogeenne tunnus ühe tunnuse määrab ära üks geen. Polügeenne tunnus ühe tunnuse määrab ära palju geene....
Bioloogia KT Molekulaargeneetika ja viirused Pärilikkus 1. Pärilikkus on looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega 2. Geneetika on teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse saduspärasusi 3. Kromosoome inimese keharakkudes on 46, sugurakkudes 23 4. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist 5. Keskkonna mõju tunnuste kujunemisele: soodustab või pidurdab tunnuste arengut. Näiteks kehakaal ja –ehitus, naha pigment, haiguste põdemine 6. Genotüüp – organismi kõik geenid ühesrakus, st. eeskiri, kuidas seda organismi üles ehitada.
keskkonnategurite koostoimest. (suhkrutõbi, lühinägevus) Pärilik ja mittepärilik muutlikkus; geneetika ja meditsiin Pärilikkus- seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad vanematele nii MÕISTED ehitustelt kui ka talitluselt. Downi sündroom- inimese kaasasündinud puuetekogum, mis on tingitud Reaktsiooninorm- tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse piir. Kitsas- genoommutatsioonist. 21. Kromosoom on 3x -> keharakkus on 47 kromosoomi. juuksevärvus, karvade läbimõõt
Personaalmeditsiini abil saab vältida probleeme, mis tekivad nendest erinevustest. 5. Proteoomika - Teadus, mis fokuseerub elusorganismi poolt kodeeritavate kõikide valkude struktuuri ja funktsiooni uurimisele. 6. Biotehnoloogia - on rakendusliku bioloogia valdkond, mis kasutab elusorganisme ja nende saadusi inimese tervise ja elukeskkonna parandamisel. Biotehnoloogia on tänapäevane viis lahendada keerukaid probleeme odavalt ja keskkonda säästvalt. Biotehnoloogia ühendab geneetika, rakubioloogia, embrüoloogia ja mikrobioloogia teadmisi. Seejuures põhinevad biotehnoloogia teadmised geenide, valkude, rakkude ja isegi tervete elusorganismidega manipuleerimisel. Biotehnoloogia abil otsitakse lahendusi probleemidele agrikultuuris, bioenergeetikas, materjaliteaduses, nanotehnoloogias, meditsiinis ja regeneratiivses meditsiinis.Biotehnoloogilised saavutused võimaldavad seejuures kiiremat diagnoosi, paremat ravi ja haigusi ennetavat praktikat. 7
DNA, geenid ja kromosoomid Miks me sarnaneme oma vanematega? https://www.workingmother.com/9-ways-to-work-ste m-learning-into-your-busiest-days https://barkpost.com/humor/15-momma-dogs-and-puppies/ Pärilikkus Organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise iseärasusi Pärandub edasi ainult geneetiline info mitte tunnus! Tunnuste pärandumist mõjutavad ka keskkonnatingimused Uuringud kaksikutega!!! NASA UURING Üks vend oli kosmoses aasta teine maa peal 7% muutust https://www.nasa.gov/feature/nasa-twins-study-confirms-preliminary-findings Geneetika Pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasuste uurimisega tegelev teadusharu Oluline kriminalistikas ja haiguste ennetamisel!!! Sageli pole kuriteopaigal sõrmejälgi, küll aga verd, juuksekarvu, spermat, ka neis leiduvate valkude või DNA analüüsimisel on võimalik isikuid tuvastada. Genoom on kõigil inime...
BIOLOOGIA: PÄRILIKKUS Geneetika teadus, mis tegeleb pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusega Geen kromosoomi osa, tunnuste osa kodeerib Genoom 24. kromosoomi. Liigile omases ühekordses kromosoomikomplektis olevad geenid. Genotüüp ühele isendile omased geenid ja geenivormid kokku. Geenivorm (alleel) Geeni esinemise vorm Fenotüüp Isendi kõik aaldunud tunnused kokku ORGANISMI TUNNUSED MÄÄRVAD geenid ja keskkond Transkriptsioon mRNA süntees, info maha kirjutamine DNA-lt. RNA süntees toimub tuumas Transkriptsiooni kulg: 1) Keeratakse DNA lahti 2) seostumine promootoriga 3) transkriptsioon 4) Lõppeb terminaatorpiirkonnas 5) DNA taastab kuju (A-U; T-A; G-C;) VALGU SÜNTEES e. TRANSLATSIOON mRNA- määrab ara valgu aminohappelise järjestuse Valk koosneb siis aminohapetest Informatsiooni mRNA pealt loetakse kolme nukleotiidi kaudu KOLM nukleotiidi on üks KOODON ja 1KOODON määrab ära ühe aminohappe. Iga mRNA molekul on varustatu...
Käesolevale dokumendile alla kirjutades annan enda vaba ja teavitatud nõusoleku 1) saada geenidoonoriks, 2) anda 50 ml veeniverd, kasutades ühekordselt kasutatavaid vahendeid, 3) koostada minu terviseseisundi kirjeldus ja sugupuu, 4) kanda koeproov, terviseseisundi kirjeldus ja sugupuu kodeerituna Geenivaramusse, 5) kasutada neid geeniuuringuteks, rahva tervise uurimiseks ja statistilistel ning muudel seadusega kooskõlas olevatel eesmärkidel. Mis on geneetika? Geneetika on teadus, mis uurib pärilikkust. Geneetika selgitab meile: - miks ma olen selline, nagu olen; - mida ühist on minul oma vanemate ja lastega; - miks ma erinen oma vanematest ja lastest; - kas haigused on "ette määratud". Organismi pärilik informatsioon on talletatud DNA-s ehk desoksüribonukleiinhappes. DNA paikneb igas keharakus, peamiselt rakutuumas. Ühes keharakus on umbes kahe meetri pikkune DNA lõik, mis sisaldab 30 000 kuni 40 000 geeni ja on
Kirurgi näomask Louis Pasteur Meditsiin Viirused marutõbi, tuberkuloos 1882. a. Kochi kepike Robert Koch Röntgeniaparaat Katoodkiired Wilhelm Conrad Röntgen - katsetused katoodkiirtega Wilhelm Conrad Röntgen Bioloogia Gregor Johann Mendel (1822-1884) Gregor Mendel -Avastas geenid -Teadusliku geneetika rajaja Charles Darwin (1809-1882) - ,,Liikide tekkimisest loodusliku valiku teel" (1859) Charles Darwin 1854 Bioloogia Karl Ernst von Baer (1792-1876) -19. sajandi kuulsaimaid biolooge Karl Ernst von Baer -Avastas 1826. aastal imetajate munaraku -Rajas võrdleva embrüoloogia (kr embryon loode) -Avastas jõgede kallaste uhtumise seaduspärasuse Põllukeemia - Justus von Liebig (1803-1873)
1. geneetika – teadusharu, mis uurib muutlikkust ja pärilikkust. molekulaargeneetika – teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasandil. 2. geneetiline kood – 3 järjestikust mRNA nukleotiidi määravad ühe kindla aminohappe valgu molekulis. koodon – ühele aminohappele vastav mRNA molekuli nukleotiidkolmik. 3. Milles seisneb geneetilise koodi universaalsus? Koodonite ja aminohapete vastavus on ühesugune. Seda nii eel- kui ka päristuumsete organismide rakkudes. 4. Millega algab ja millega lõpeb geneetiline kood? Geneetiline kood algab alguskoodoniga AUG (Met) ja lõpeb stoppkoodonitega. 5. Kuidas toimub RNA-süntees? (transkriptsioon) Toimub raku tuumas. RNA sünteesitakse komplementaarsuse alusel.Transkriptsiooni viib läbi ensüüm RNA- polümeraas, mis seostub promootoriga. Vabaneb terminaatori polümeraas, RNA on valmis. 6. Kuidas toimub DNA-süntees? (replikatsioon) DNA süntees on DNA kahekordistamineraku jagunemise ...
Nimeta, selgita mõisted Taimemorfoloogia - on taime välisehitus. Taimeanatoomia - taime siseehitus. Taimefüsioloogia – taime ainevahetus jms. Taimetrüfoloogia - on rakuõpetus (R.Hook) Taimesüstemaatika- taime liigitus, kirjeldus. Taimegeograafia -taimede paiknemine, erinevad kooslused (Ch. Darwin) Taimeökoloogia -taime ja keskkonna seosed. Geneetika ehk – taime pärilikus, muutlikus. Valdavalt on taimed rohelised, see tuleb klorofüllist. Klorofüll asub taimedes. Klorofülli unikaalne omadus on võimaldada taimedel muundada valgusenergiat keemiliseks energiaks. Loetle taimede tähtsus vähemalt neljas valdkonnas. Ravimid, toit, hapniku tootmine, mööbli või majade valmistamine. Miks on taimede õied ja viljad eredalt värvunud. Ere värvus meelitab kohale
INIMESE ARENGUETAPID Stelle Snaider 10 M SISSEJUHATUS Inimese areng jaguneb kaheks: bioloogiline areng; sotsiaalne areng. BIOLOOGILINE ARENG Bioloogile areng ehk ontogeneetiline ehk indiviidiareng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest küpsuseni. Inimese ontogenees jaotub kaheks etapiks: sünnieelseks ehk embrüonaalseks ehk üsasiseseks ja sünnijärgseks ehk postembrüonaalseks ehk üsaväliseks arenguperioodiks. SOTSIAALNE ARENG Inimlaps on sündides abitum kui ükski teine loom. Sotsialiseerumise üheks tähtsaks bioloogiliseks põhjuseks on imiku abitus: füüsiline abitus; sõltuvus. Sotsialiseerumise protsess Oma koha määramine sisaldab järgmisi elemente: vajalik informatsioon; võimalus harjutada; tagasiside; sotsiaalne toetus sotsiaalsetelt võrgustikelt. Subkultuurilised erinevused: vanemate tegevusala; soolised erinevused ehk erinev suhtumine poistesse ja tüdruku...
BIOLOOGIA MÕISTED: Pärilikkuse molekulaarsed alused ja viirused Geneetika bioloogiaharu, mis uurib organismide pärilikkust ja muutlikkust. Geen DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. Genoom ühes liigiomases haploidses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Ühele liigile iseloomulik geenide kogum. Genotüüp päriliku materjali kogum. Fenotüüp pärilikkus + muutlikkus / genotüüp + keskkond. Replikatsioon 1 DNA molekul >> 2 sama nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Transkriptsioon DNA 1st ahelast komplementaarsusprintsiibil RNA ahel. Translatsioon valkude süntees mRNA info järgi. Promootor DNA nukleotiidne järjestus, millega transkriptsiooni läbiv ensüüm (RNA_polümeraas) peab sünteesi alustamiseks ühinema. Terminaator DNA nukleotiidne järjestus, mis lõpetab transkriptsiooni. Repressor takistab ensüümi (RNA-polümeraasi) ühinemise promootorpiirkonnaga. geneetiline kood keemiliste juhist...
Kromosoomide ristsiire (pikem jutt) 12. Spermatogenees (pikemalt) 13. Ovogenees (same shit) 14. Ovulatsioon 15. Ontogenees 16. Partenogenees 17. Kehaväline viljastumine (2 näidet) 18. Kehasisene viljastumine (2 näidet) 19. Täismoodeline areng (1 näide) 20. Vaegmoodeline areng (1 näide) 21. Agoonia 22. Kliiniline surm Pärilikkus Looduse üldist seaduspärasust, mille kohaselt järglased sarnanevad oma vanematega nim. pärilikkuseks. Geneetika seadus kujunes välja alles 20ndal sajandil. Geneetika uurib pärilikkust ja muutlikust. Pärilikkuse kandjad on kromosoomid, mis asuvad rakutuumas. Liigiomases ühekordses kromosoomi komplektis sisalduvat geneetilist materjali nimetatakse genoomiks. Isendile omaste geenide ja nende erivormide kogumit nimetatakse genotüüpideks. Isendi vaadeldavate tunnuste kogumit nimetatakse fenotüübiks. Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist
molekulide ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse. Nt. transkriptsioon ja replikatsioon. 5. Kas ja kuidas mängib geenide avaldumises rolli meid ümbritsev keskkond? - Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist. Seejuures ei saa keskkonnatingimused ilma vajalike geenideta tunnust välja arendada. 6. Kui palju on inimese sugurakkudes kromosoome? - Inimese sugurakkudes on 23 kromosoomi. 7. Millega tegeleb geneetika? - Geneetika uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. II Võrdle replikatsiooni ja transkriptsiooni. Too välja erinevused ja sarnasused. (8p) Nimetus REPLIKATSIOON TRANSKRIPTSIOON Komplementaarsus G-C, C-G, A-T, T-A G-C, C-G, A-U, T-A 1 DNA ahel, DNA- 1-ahelalise DNA lõik, RNA- Reaktsiooni tegijad polümeraas, helikaas polümeraas,
Liis Pärilikkus ja muutlikkus Universaalsed biokeemilised protsessid DNA replikatsioon DNA ahela kahekordistumine, mida viib läbi ensüüm nimega DNA polümeraas. Selle protsessiga tagatakse rakkude jagunemisel täpne päriliku info jagunemine tütarrakkudesse. Transkriptsioon (ehk mahakirjutamine) protsess, mille käigus pärilik info DNA ahelalt kirjutatakse geenide kaupa maha RNA molekuliks, et see viia tuumast välja ribosoomidesse. Läbiviijaks on ensüüm RNA polümeraas. Et alustada RNA sünteesi, kinnitub ensüüm geeni algusossa, mida nimetatakse promootorpiirkonnaks. Seejärel algab komplementaarsuse alusel RNA süntees. Geeni lõppu tähistab terminaatorpiirkond ja ensüümi sinna jõudes lõppeb transkriptsioon. mRNA (infoRNA) ja rRNA (ribosoomiRNA) liiguvad ribosoomi, tRNA (transportRNA) liigub tsütoplasmasse. RNA molekulide süntees geenidelt tähendab, et toimub geeni avaldumine ehk ekspresseer...
http://www.abiks.pri.ee
Muutlikkus on organismide võime muutuda, omandada uusi tunnuseid, mis avalduvad erinevustena
liigi piires
Liigid: mittepärilik e modifikatsiooniline (tekkivad keskkonna mõjul), pärilik e geneetiline [kombinatiivne
(suguline paljunemine: ristsiire, viljastumine), mutatiivne (mutageenid)]
Mittepärilik muutlikkus
Reaktsiooninorm fenotüübiliste tunnuste modifikatsioonilise muutlikuse piir Fenotüüp ühe
organismi tunnuste kogum Genotüüp ühe organismi geenide kogum Geenifond grupi geenide
kogumGenotüüp>fenotüüp
http://www.abiks.pri.ee Haruteadused molekulaarbioloogia, rakubioloogia, anatoomia, füsioloogia, geneetika, ökoloogia, viroloogia, mikrobioloogia, mükoloogia, biotehnoloogia Seotud teadused biofüüsika, geenitehnoloogia, meditsiin, tõuaretus, biotehnoloogia, looduskaitse, taime ja loomageograafia, biokeemia, sordiaretus, veterinaaria, biomeetria Biotehnoloogia organismidele omastel protsessidel põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete saamiseks tehistingimustes Bioteh toodetavad ained: bakterite poolt
Pärilikkus GENEETIKA-teadusharu,mis uurib org. pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. GENOOM- liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal (inimese genoom koosneb 24kromooomist) GENOTÜÜP-ühele isendile omane geenide ja selle erivormide kogum (nt.minu ainult) FENOTÜÜP- isendi vaadeldavate tunnuste kogum,mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest Molekulaargeneetika VALGUD- ENSÜÜMID- bikatalüsaatorid, TRANSPORTVALGUD-(membraanis, hemoglobiin), RETSEPTORVALGUD-(membraanis), HORMOONID-(nt.insuliin), ANTIKEHAD-(antigeenide v võõrmolekulide vastu), LIIKUMISVALGUD- (lihastel), EHITUSLIKUD VALGUD-(karvad..), (ENERGIA TOOTMISEKS) Molekulaargeneetika põhiprotsessid REPLIKATSIOON-DNA SÜNTEES(DNA matriitsi järgi) TRANSKRIPTSIOON-RNA SÜNTEES (DNA matriitsi järgi) TRANSLATSIOON-VALGUSÜNTEES (mRNA matriitsi järgi) GEEN- DNA lõik, mis määrab ühe RNA(promootor, RNA sünteesipiirkond, terminaator) mRNA seost...
TASEMETEGA SEOTUL TEADUSHARLJD JA ELUKUTSED Bioloogia kuulub loodusteaduste valdkonda ning hõlmab !.ndas nii geograafiat, keemiat, füüsikat kui ka matemaatikat. Uidiselt nimetades uurib bioloogia elu meie sees ja meie ümber ning üritab selgitada kõike selles toimuvat. Anatoomia teadusharu, mis tegeleb organite ja organismi ehituse uurimisega. Algoloogia ehk fükoloogia on teadus, mis uurib vetikaid. Botaanika teadus, mis uurib taimi ja nende elutegevust. Biokeemia teadus, mis uurib biomolekulide ehitusi ja ülesandeid. Brüoloogia teadus, mis uurib samblaid. Etoloogia teadus, mis uurib loomade käitumist. Evolutsiooniõpetus teadus, mis uurib organismide ajaloolist arengut. Füsioloogia teadus, mis uurib organismi ja elundite vahelist taiitlust ja funktsioneerimist. Geneetika teadus, mis uurib pärilikkust. Histoloogia teadus, mis uurib kudede ehitust ja talitiust. Lihhenoloogia teadus, mis uurib samblikke. Mikrobioloogia teadus,...
Mendeli tunnused Mendeli tunnused Tunnuseid,mis pärandavad vastavalt mendeli seadustele,nimetatakse mendeli tunnusteks. Selliseid tunnuseid mõjutab vaid üks geen.Nende tunnuste puhul kehtib seaduspärasus kui laps pärib vähemalt ühelt vanemalt geeni dominantse alleeli,siis see tunnus avaldub.Tunnus ei avaldu vaid neil lastel,kes saavad mõlemalt vanemalt retsessiivse alleeli.Puhtaid mendeli tunnuseid on inimestel väga vähe.Enamikul tunnustest esineb intermedaarsus või kodomiatsus,paljusid tunnused mõjutab aga rokem kui üks geen-esineb pölugenees. Mendeli tunnused Mendeli tunnused Tunnuseid,mida varem on peetud mendeli tunnusteks,kuid mis tegelikult pärandavad teistsuguste reeglite järgi : juuksevärv silmavärv keele rullipanemise võime tagurpidi painduv pöial V-kujuline juuksepiir kinnikasvanud/kinni kasvamaa kõrbvanibud Mendeli tunnused Tunnuseid,mis pärandavad men...
Pärilikkus-eluslooduse üldine seaduspärasus,mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega. Geneetika-teadusharu,mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seadusärasusi Genoom-liigiomases ühekordses kromossomikomplektis sisalduv geneetiline materjal.Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist (22autosoomist+sugu X ja Y) Genotüüp-isendile omane geenide ja selle erivormide(alleelide)kogum Fenotüüp-isendi vaadeldavate tunnuste kogum,mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest. Geen-DNA-lõik,mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi Replikatsioon-matriitssüntees,mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli Päristuumsetel rakkudel toimub enne mitoosi ja meioosi. Transkriptsioon-matriitssüntees,mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Transkriptsioonil saadakse mRNA,tRNA,rRNA molekulid. Transl...
Austraalia loomastik viis mõttele, et miks mujal maailmas loomad on sarnased, aga Austraalias teistsugused. 1859. aastal sõnastas oma teooria ,,Liikide tekkimine ...''. Teooria ütleb, et kõik liigid, mis maakeral elavad on tekkinud järkjärgult üksteisest loodusliku valiku teel. Evolutsiooni liikuma panevaks jõuks on looduslik valik. Tänapäeval kehtib sünteetiline darwinism ehk sünteetiline evolutsiooniteooria, mis on Darwini poolt loodud ning mis on liidetud geneetika, molekulaarbioloogia, biokeemia saavutusena. Teooriat tõendavad faktid: - paleontoloogilised leiud mammut, California kotkas, doda - atavismid / rudimendid atavismid - harva esinev loomariigi tunnus inimesel, nt: karvakate näos, saba, lisa rinnanibu meestel rudimendid- taandarenenud loomariigi tunnused kõikidel inimestel nt: ussijätke, pimesool jne. - DNA-sarnasus - Enbrüonaalsed tõendid ehk loodete sarnasus
Loodus jaguneb kaheks-elus,eluta Elu-mateeria osa mis suudab end ise kasvatada ja paljuneda Rakk-kõige väiksem üksus elu omadustega Ainuraksed-bakterid,protistid Aine ja energiavahetus Autotroofid-taimed Heterotroofid-organismid Reageerimine-inimesel-aju ,närvid,lo-meeleorg Paljunemine-mittesuguline,vegetatiivne-taimed eostega-seened Areng.sugulisel-algab viljastumisega,mittesugulisel eraldumisega vanemorganismist Looduse organiseeritus 1.aatomid-tuum,elektronid,neutronid,prootonid 2.molekulid-dna,valgud,lipiidid,sahhariidid 3.organellid-mitokonder,golgi kompleks 4.rakud.5.koed 6.organid-kindla ül kudede kogu nt süda maks jne 7.organsüsteemid ehkelundkonnad 8.organism.9.populatsioon 10.liigid-sarnase ehituse,geneetika,ja talitusega org 11.ökosüsteem Loodusteadus-uurib elus ja eluta loodust Kõik elus organismid koosnevad orgaanilistest ainetest- biomolekulid ,bioaktiivsed ained-hormoonid,ensüümid, vitamiinid,sahhariidid-süsinik,vesinik j...
Bioloogia KT kordamine 1. Biomolekulid- ained, mis esinevad ainult elusolendites: süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. 2. Elutunnused: rakuline ehitus: ühe- või hulkraksed; kohanemine; paljunemine; areng (otsene ja moondeline areng); aine ja energia vahetus; reageerimine välis ärritustele; pärilikkus 3. Tsütoloogia- rakuõpetus 4. Histoloogia- koeõpetus 5. Nimeta inimesel esinevad koetüübid: epiteel-, lihas-, side- ja närvikude 6. Homoöstaas- kõrgematel organismidel esinev stabiilne sisekeskkond 7. Anatoomia- uurib organismide ehitust 8. Füsioloogia- uurib organismide talitlust ja selle regulatsiooni 9. Populatsioon- rühm ühte liiki isendeid, kes elavad korraga ühes ja samas paigas 10.Ökosüsteem- samas paigas elavad ja omavahel toitumissuhetes olevad elusolendid koos eluta keskkonnaga. 11.Geneetika- uurib organismi pärilikkust 12.Etoloogia- uurib loomade käitumist 13.Makroelemendid- süsi...
Mis tegurid põhjustavad ülekaalulisust? Üks suurimaid probleeme meie maailmas on kindlasti ülekaalulisus. Üle euroopa on üha rohkem inimesi, kes ei jälgi oma regulaarset liikumist ja toitumist. Mis on selle põhjusteks? Vähene liikumine ja sageli teleka vaatamine ja arvutis olemine. Inimesed on nii mugavaks muutunud, et ei viitsi enam ennast liigutada ja teevad parem seda, mis neile on mugav ja hea. Tuuakse toit koju. Näiteks sõidavad autoga kodust tööle ja töölt koju. Kuigi see pole päris õige. Kulutatakse vähe kaloreid ja energiat. Tavaliselt peab kaotama KCL, aga hoopiski . Söögikordade vahele jätmine. Inimene peab regulaarset sööma päevas, et säilitada normaalne kehakaal. Kui jäetakse vahele söögikord, siis tekib näljatunne, mis ajab tihti veel rohkem sööma. Tihti toimub väljaspool kodu söömine ja käiakse seepärast rohkem kiirtoidurestoranides. Kui seda juhtub harva, pole asi üldse hull, aga kui asi muutub juba regula...
1. Mis on imperialism? Iseloomusta seda. (3) Imprealism:suurriigid püüdsid saavutada mõjuvõimu kogu maailmas. *koloniaalimpeeriumite teke *suurriikide majanduslik võim suurenes *sovinism ehk marurahvuslikus 2. Mida kujutasid endast monopolid? Miks olid ettevõtjad huvitatud monopolist? Mida tegid etttevõtjad, et endale monopoli saada? Monopol on turuseisund, kus eesotsas on ainult üks inimene.ettevõtjatele oli see hea, est sai ise hinda dikteerida.Kui turule tuli mõnu uus ettevõtja, siis teised alandasid oma hindu. Seega läksid nooremad ettevõtjad pankrotti. 3. Millised olid 1905 aasta revolutsiooni tulemused Venemaal? (4) * rahvas sai demokraatlike vabadusi *talupoegadel alandati rendimaksu *töötajad võisid astuda ametiühingutesse *võis rajada emakeelseid koole 4.* 9 jaanuari verine pühapäev- see oli revolutsiooni ajendiks *tsaari manifest- rahvas sai demokraatlikke vabadusi *mõisate põletamine- tsaar sai eesmärgi revolutsiooni veri...
1. Elu tunnused: rakuline ehitus krge organiseerituse tase aine- ja energiavahetus stabiilne sisekeskkond reageerimine rritusele paljunemine areng jt. tunnused 2. Elu organiseerituse tasemed koos snaseletuse ja nidetega: molekul - aine vikseim osake, milleks on vastavat ainet vimalik mehhaaniliselt jaotada, ja mis silitab selle aine keemilised omadused. organell - eri talitlusega rakuosa, mis on mbritsetud sisemembraaniga. (nt. mitokonder) rakk - elusorganismide vikseim ehituslik ja talituslik osa, mis on vimeline iseseisvalt kasvama ja paljunema. (nt. taimerakk) kude - sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest seotud rakkudest koosnev taime vi looma organi osa. (nt. epiteelkude ehk kattekude) elundid - on organismide kindlaid funktsioone titev kudedest koosnev talitlusksus (nt. leht taimedel vi sda loomadel) elundkond - krgematel organismidel esinev sama funktsiooniga seotud elundite (organite) kogum. (nt. hingamiseludkond) o...
1. Mis on imperialism? Iseloomusta seda. (3) Imprealism:suurriigid püüdsid saavutada mõjuvõimu kogu maailmas. *koloniaalimpeeriumite teke *suurriikide majanduslik võim suurenes *sovinism ehk marurahvuslikus 2. Mida kujutasid endast monopolid? Miks olid ettevõtjad huvitatud monopolist? Mida tegid etttevõtjad, et endale monopoli saada? Monopol on turuseisund, kus eesotsas on ainult üks inimene.ettevõtjatele oli see hea, śest sai ise hinda dikteerida.Kui turule tuli mõnu uus ettevõtja, siis teised alandasid oma hindu. Seega läksid nooremad ettevõtjad pankrotti. 3. Millised olid 1905 aasta revolutsiooni tulemused Venemaal? (4) * rahvas sai demokraatlike vabadusi *talupoegadel alandati rendimaksu *töötajad võisid astuda ametiühingutesse *võis rajada emakeelseid koole 4.* 9 jaanuari verine pühapäev- see oli revolutsiooni ajendiks *tsaari manifest- rahvas sai demokraatlikke vabadusi *mõisate põletamine- tsaar sai eesmärgi revolutsiooni ver...
2) Kõik organismid koosnevad rakkudest, on aine ja energiavahetus, kasvavad ja arenevad, paljunevad ning reageerivad ärritustele. 3) Molekulaarbioloogia uurib elu molekulide tasemel. 4) Tsütoloogia ehk rakubioloogia tegeleb raku uurimisega 5) Histoloogia on teadusharu, mis uurib kudede ehitust, arenemist ja talitlust. 6) Arstiteadus tegeleb inimese elundite ja elundkondade uurimisega 7) Anatoomia uurib organismide ehitust. 8) Füsioloogia uurib elutegevuse ja selle reguleerimist. 9) Geneetika uurib pärilikkust. 10) Etoloogia elusorganismide käitumist. 11) Makroelemendid - hapnik-kuulub kõikide biomolekulide koostisesse, u. 95% hapnikust kasutavad organismid toitainete lõhustamiseks, vesinik-kuulub kõikide biomolekulide koostisesse,vesinikaatomid osalevad vesiniksidemetes moodustamises, lämmastik-esineb valkudes,nukleiinhapetes, energiat kandvas molekulid adenosiintrifosfaadis, mõnes vitamiinis, fosfor-esineb sidemete moodustamises ATP's, leidub ka
Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia Pärilikkus Pärilikkuseks nimetatakse looduse üldist seaduspärasust, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. Geneetika on teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Mittesuguliselt paljunevad organismid saavad alguse ühest vanemast ja võivad seetõttu olla temaga päriliku materjali poolest identsed. Ristviljastumisega sugulisel paljunemisel ühendab organism endas mõlema vanema tunnuseid. Genoomiks nimetatakse liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduvat geneetilist materjali. Hulkrakse organismi keharakkudes on enamasti ühesugune arv kromosoome. Igas kromosoomis asuvad geenid määravad ära hulga tunnuseid. Genotüübiks nimetatakse ühele isendile omaste geenide ja nende er...
Tervise geneetilised tegurid Geneetika hõlmab bioloogilist fooni: kehaehitus ja talitlus, vananemine, närvisüsteemi tüüp ja küpsemine. Geneetilised tegurid. Geenid on DNA segmendid, mis kontrollivad tohutut hulka keemilisi protsesse organismis. Meie geenid on justkui tehniline joonis, mulle järgi kõik inimesed on loodud. Iga inimene pärib geenid oma vanematelt ning need määravad, mis värvi on meie silmad, nahk ja juuksed. Aga geenid mängivad olulist rolli ka inimese isikupäras, sest nad mõjutavad meie ajus neurotransmitterite süsteeme. Iga inimene (v.a. ühemunakaksikud) on geneetiliselt erinev, ,,koopiate" tekkimine on välistatud.. Kuigi mõni psüühikahäire, näiteks depressioon võib suguvõsa liinis järeltulijatele edasi kanduda, et tähenda see veel, et depressiooniga kaasneb alati pärilik geneetiline risk. Arengut ja haigestumist võivad mõjutada ka kasvatuslikud ja suhetega seotud tegurid. Pärilik foon ehk geneetilised faktorid mõjuta...
1.Ontogenees? Isendi arengut viljastumisest surmani nim tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks 2,Partenogenees? Kui uus organism saab alguse viljastamata munarakust nim seda neitsi sigimiseks ehk partenogeneesiks 3,Kehaväline viljastumine(nt)? Kehaväline viljastumine esineb enamikel selgrootutel loomadel ja selgrooksetel kaladel ja kahepaiksetel. Kehavälisel viljastumisel on väga suur sugurakkude arv,sest viljastumine on juhuslik,vaenlaste olemasolu ja ebasootsad keskonna tingimused 4.Kehasisene viljastumine? Kehasisene viljastumine esineb imetajatel,lindudel ,roomajatel ja lülijalgsetel 5.Vaegmoondeline areng? Mõnedel putukatel esinev moondeline areng,mille käigus läbitakse muna,vastse ja valmiku staadiumid esineb nt rohutirtsudel 6.Lootejärkse arengu põhi etappid? Juveniilnestaadium e noorjärk , generatiivne staadium e sigimisvõimeline elujärk, raukumine e vananemis periood 7.Agoonia? Agoonia on faas enne kliinilist surma t...
Bioloogia KT Molekulaargeneetika ja viirused Pärilikkus 1. Pärilikkus on looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega 2. Geneetika on teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse saduspärasusi 3. Kromosoome inimese keharakkudes on 46, sugurakkudes 23 4. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist 5. Keskkonna mõju tunnuste kujunemisele: soodustab või pidurdab tunnuste arengut. Näiteks kehakaal ja –ehitus, naha pigment, haiguste põdemine 6. Genotüüp – organismi kõik geenid ühesrakus, st. eeskiri, kuidas seda organismi üles ehitada.
mis põhineb instinktidel), psühholoogia (käitumine)' jne... · Organism = isend = indiviidid 7. Populatsiooni ja liigi tase · Liigi moodustavad organismid, kellel on sarnane siseja välisehitus, sarnased geenid, kindel levila, kelle isendid annavad omavahel viljakaid isendeid · Populatsioon ühe liigi isendid teatud territooriumil. Teadused, mis hakkavad uurima kõike alates populatisoonist: populatisooni geneetika, ökoloogia, evolutsioon Teadused: zooloogia (loomad), botaanika (taimed), mammoloogia (imetajad), mükoloogia (seened), mikrobioloogia 8. Ökosüsteemi tase (ja koosluse tase) · Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseid ja arvukus säilib pikema aja jooksul stabiilsena. Teadused, mis hakkavad uurima kõike alates populatisoonist: populatisooni geneetika, ökoloogia, evolutsioon 9
Elund ehk organ on erinevatest kudedest koosnev organismi osa, mis täidab kindlaksmääratud ülesandeid. Elundkond ehk organsüsteem on kogum elundeid, mis täidavad koos ühgiseid ülesandeid. Hulkraksetel sõltub organismi elutegevus tema elundite ja elundkondade koostööst, mis toimub närvisüsteemi ja keemiliste signaalide vahendusel. Organismide ehitust uurib anatoomia, elutegevust ja selle reguleerimist füsioloogia, pärilikkust aga geneetika. Ühte liiki kuuluvad isendid on üksteisega sarnased ja nad ristuvad omavahel. Liiginimi koosenb alati kahest osast: perekonnanimest ja liigi epiteedist. Liigi tasemel saab tegeleda kõikide bioloogiaga seotud teadustega. Eri liiki isendid üldiselt omavahel ei ristu. Populatsioon on rühm ühte liiki isendeid, kes elavad korraga ühes ja samas paigas, näiteks moodustavad populatsiooni ühes tiigis elavad kogred. Koosluse moodustavad kõik elusolendid,
BIOLOOGIA KT MOLEKULAARGENEETIKA MÕISTED Geneetika bioloogia haru, mis uurib pärilikkust, geenide struktuuri ja funktsioone. Geen pärilikkuse tegur, mis antakse nt vanemalt edasi Genoom liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal DNA replikatsioon 1 DNA molekulist 2 ühesugugust DNA molekuli Transkriptsioon sünteesitakse DNA molekulist RNA molekul Translatsioon - päriliku info avaldumine, valkude süntees Promootor geeni alguses asuv piirkond, RNA-polümeraas peab transkriptsiooni alustamiseks seonduma Terminaator Geneetiline kood seaduspära, mille järgi mRNA nukleotiidikolmikutele vastavad aminohapped Koodon ühele aminohappele vastav mRNA molekuli nukleotiidikolmik geneetilises koodis Antikoodon mRNA koodoniga komplementaarne koodon tRNA-s, tagab õige aminohappe jõudmise ribosoomi Initsiaatorkoodon mRNA algusosa Stoppkoodon mRNA lõpposa, millel lõpeb valgu...
PÄRILIKKUS Geneetika- teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi genoom- kromosoomikomplekt, mis sisaldab geneetilist materjali(24 kromosoomi) Genotüüp-ühele isendile omane geenide ja erivormide kogum. Fenotüüp- ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum Keskkonna tingimused mõjutavad tunnuste avaldumist.(soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist) Molekulaargeneetilised põhivormid: replikatsioon-DNA süntees, transkriptsioon- RNA süntees translatsioon- valgu süntees Molekulaargeneetika-teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Geen-DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi Matriitsüntees-DNA, RNA ja valgud sünteesitakseolemasolevate molekulide ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse. Replikatsioon- matriitsüntees. Toimub enne rak...
Mõisted · Genotüüp-Isendile omane geenide ja selle erivormide kogum. · Fenotüüp- organismi välis- ja sisetunnuste kogum. Fenotüüp areneb genotüübi ja väliskeskkonna tingimuste koostoimel. Fenotüüp sisaldab näiteks füüsilisi tunnuseid · Heterosügoot-geenipaari seisund, mille puhul homoloogilistes kromosoomides paiknevad vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid. Isend, kelle järglaskonnas esineb lahknemine teatud tunnuste osas · Homosügoot- isend, kelle järglaskonnas ei esine teatud tunnuste osas lahknemist ja kes säilitab oma tunnused puhtal kujul. · Alleel- paariline geen. Kõiki geene on kaks eksemplari üks (alleel) on pärit emalt, teine (alleel) isalt. · Retsessiivne alleel- aleel, mille poolt määratud tunnus avaldub üksnes vastava aleeli homosügootses olekus. · Meioos-päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meios...
http://www.abiks.pri.ee Aktivaator regulaatorvalk, mis on vajalik transkriptsiooni läbiviiva ensüümi seostumiseks geeni promootorpiirkonnaga Antikoodon tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga Fenotüüp ühe organismi tunnuste kogum Geen kromosoomi lõik, mis määrab 1 valgu molekuli sünteesi (mRNA sünteesi) Geneetika teadus, pärilikkusest ja muutlikkusest Genotüüp ühe organismi geenide kogum Initsiaatorkoodon mRNA nukleotiidne järjestus AUG, millest algab translatsioon Molekulaargeneetika teadus pärilikkuse uurimisest molekuli tasandil Muutlikkus organismide võime omandada uusi tunnuseid Polüsoom ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke Promootor DNA nukleotiidne järjestus, millega transk...
EVOLUTSIOONI MÕISTE JA VORMID Koostaja : Mariliis Tisler BIOLOOGIA teadus, mis uurib elusorganismide ehitust ja talitlust, arengut ning vastastikuseid suhteid ümbritseva keskkonnaga. Ehitust molekulaarbioloogia, geneetika, tsütoloogia, anatoomia Talitlust füsioloogia Suhteid ümbritsevaga ökoloogia Arengut embrüoloogia, arengubioloogia, evolutsiooniõpetus EVOLUTSIOON kindlasuunaline pöördumatu areng ELU EVOLUTSIOON ehk BIOLOOGILINE EVOLUTSIOON elu ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu KUIDAS TEKKIS ELU? ELU PÄRITOLU? KUIDAS TEKKIS ELU? ELU PÄRITOLU? · Ufo, tulnukas teistelt planeetidelt? · Robot?
oletus probleem küsimus, mille lahendamiseks pole piisavalt teadmisi, laendust vajav küsimus 5. 6. Elu organiseerituse tasemed, uurimisobjektid, teadused Molekulaarne tase molekul (haruteadus) bioloogia, viroloogia (viirused, viirushaigused) Rakuline tase rakud, organellid tsütoloogia (ehitus ja talitlus) Organismiline tase organism, organid, koed histoloogia (koed), füsioloogia (organismide ja elundite talitlus), geneetika (organismide pärilikkus ja muutlikus), anatoomia (organismi, elundite ehitus) Liigiline tase liik, populatsioonid etoloogia (käitumine), botaanika (taimed), zooloogia (loomad) Ökosüsteemiline tase biosfäär, ökosüsteem ökoloogia (organismide ja nende elukeskkonna vahelised suhted)
Tehnoloogia 21. sajandil 1. Energia säästmine (Energy conservation) 2. Ressurside kaitse (Resource protection) 3. Toidu ja vee tootmine ning selle jaotamine (Food and water production and distribution) 4. Jäätmekäitlus (Waste management) 5. Haridus ning õppimine (Education and learning) 6. Meditsiin ning eluiga pikkendamine (Medicine and prolonging life) 7. Turvalisus ning terrorismivastane võitlus (Security and counter-terrorism) 8. Uus tehnoloogia (New technology) 9. Geneetika ja kloonimine (Genetics and cloning) 10. Globaalne side (Global communication) 11. Liiklus ja rahvastiku logistika (Traffic and population logistics) 12. Teadmiste jagamine (Knowledge sharing) 13. Integreeritud elektrooniline keskkond (Integrated electronic environment ) 14. Globaliseerumine (Globalization ) 15. Interfeis ning robootika (Interfaces and robotics ) 16. Ilma prognoosimine ning kontroll (Weather prediction and control ) 17. Jätkusuutlik tootmine (Sustainable development )
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
