inimesele konfliktseid nõudmisi (näiteks töötaja ja pereema või sõbra ja lapse roll). Üks viimasel ajal palju uuritud rollikonflikte on töö ja perekonna konflikt (work-family conflict) See oli isiksuse sisene rollikonflikt, lisaks on võimalik ka inimeste vaheline rollikonflikt – olukord kus kaks inimest on omavahel konfliktis kuna täidavad rolle, mis on omavahel konfliktis (näiteks tööandja ja töötaja roll). Erving Goffman – sotsiaalne dramaturgia, rolliteooria kõige äärmuslikum variant Inimesed täidavad pidevalt, kogu oma elu, mingeid rolle; sellist aega, kus inimene oleks ilma ühegi rollita, ei ole; seega pole ka mõtet otsida inimese “tõelist mina”, mis oleks vaba ühiskonna poolt ette antud rollidest. “Mina” on mulje mida me tahame teistes enda kohta tekitada. Inimtegevuse peaeesmärgid: 1) endast soovitud mulje jätmine; 2) viisaka konsensuse säilitamine.
· Tegelik mina- milline usun end olevat; · Ideaalmina- milline ma tahaksin olla; · Oodatav mina- arusaam sellest, milliseks me võime muutuda. Üldine enesehinnang peegeldab täheldatavat vahet tegeliku mina ja ideaalmina vahel. W.James väljendas seda erinevust järgnevalt: enesehinnang=edu/taotlused. 30 3. Mina- esitus. E. Goffman. Mina- esituse strateegiad, enesekahjustamine, mina- monitooring Avalike esinemiste analüüsimisel on üheks kõige tunnustatumaks lähenemiseks Erving Goffmani dramaturgilist lähenemist. See pilt, mida me endast teistele loome vib olla erinev meie enda mina käsitlusest. Mnikord inimesed manipuleerivad vi loovad mingi pildi endast, et soodustada suhtlemist vi siis järgitakse mingeid omi eesmärke. Mina-esitus (mida mnikord nimetatakse ka mulje kujundamiseks) on seotud protsessiga,
tulemuste mõistmise tasandil, sest nõuab meistri kätt ja meistri reputatsiooni; (d) arvatakse, et tänapäeva ühiskonna keeruline struktuur ja suhted reaalse protsessina omandavad järjest rohkem hermeneutilisi jooni ning on selle metodoloogia alusel ,,kergemini" analüüsitavad. Herbert Meadi kahe mina (mina ja mind) teooriast tulenevalt on tõlgendamine nende kahe mina vaheline suhtlemine. Oma ,,dramaturgilises" sümbolilises interaktsionismis selgitab Erving Goffman (1922-1982) interpreteerimisist kui ,,oma mina kujutamist teise omana" ehk teise inimese asemele asumist. ,,Klassikaliseks" võib nimetada Schleiermacheri selgitust hermeneutilise kunsti olemuse kohta: interpretaatori eesmärk on mõista kogu teose terviklikkust. Selleks peab ta selle osadeks lahutama ja taastama kui terviku. Kõigepealt tutvub interpretaator esialgse osaga (loeb fragmendi teosest) ja selle alusel loob esialgse hüpoteesi terviku kohta. Ilma tervikut ette
periooodil toimub domineerivate funktsioonide vahetumine. (minu joonis arengust XX sajandil) 39.küsimus Vangla kui keskonna kahjulikkus(prisoniseerumine) Vangla ebaõnnestumine ja sisemised probleemid said selgeks juba varakult, sest suure arvu kurjategijate ühtekoondamine ei andnud loodetud positiivset tulemust. Vanglad muutusid "kuritegevuse ülikoolideks", kus ebasoovitav käitumine süveneb. Oma klassikalises töös vaatab Erving Goffman vanglat koos teiste totaalsete institutsioonidega, et teha kindlaks nende mõju inimkäitumisele (Asylums. Essays on the Social Situation of Mental Patients and Other Inmates, 1961). Goffmani järgi on sellised institutsioonid peale vangla psühhiaatriahaiglad, kloostrid ja sõjaväe väljaõppekeskused. Erinevus vabas ühiskonnas ja totaalses institutsioonis elamise vahel seisneb järgmises: 1
1 Mis on tarbimissotsioloogia? 1. Sissejuhatus Meie väike Eesti asub Lääne kultuuriruumis ja siin elades puutume me kokku meeletu hulga tarbekaupade ja äriteenustega ja tekstide või siis peenemalt öeldes diskursustega, mida identifitseeritakse kui tarbimiskultuuri või tarbimisühiskonda. Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad. Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultu...
arusaam sellest, mis on haigus. Szaszi on öelnud, et psühhiaater ei ravi vaimu selliselt, nagu arst ravib keha. Pigem lihtsalt tegeletakse. Tähtis on sotsiaalne kontekst. Kuidas juhtub, et teatud käitumine sildistatakse vaimuhaiguseks? Arusaadavalt võivad inimesed näha, kuulda vms asju sõltuvalt geenidest perekonnast, stressist vms. Kui inimese käitumine muutub segavaks ja ühiskonnale ohtlikuks, sildistatakse inimene lihtsalt hulluks. E. Goffman toimub muutus patsiendi mina-käsitluses ja patsient määratleb ennast vaimuhaigena esmalt ning alles seejärel määratlevad teised inimesed teda nii. Otsustavat rolli mängivad karjäärijuhused sotsiaalsed faktorid, mis määravad inimese tuleviku sellega, et avavad ja sulevad võimalusi. Lisaks on vajalik kindel agentide ring, et määratleda kedagi vaimuhaigena. Sellesse agentide ringi kuuluvad nii informaalsed sotsiaalse kontrolli agendid (sõbrad, perekond, naabrid) kui
Szaszi on öelnud, et psühhiaater ei ravi vaimu selliselt, nagu arst ravib keha. Pigem lihtsalt tegeletakse. Tähtis on sotsiaalne kontekst. Kuidas juhtub, et teatud käitumine sildistatakse vaimuhaiguseks? Arusaadavalt võivad inimesed näha, kuulda vms asju sõltuvalt geenidest perekonnast, stressist vms. Kui inimese käitumine muutub segavaks ja ühiskonnale ohtlikuks, sildistatakse inimene lihtsalt hulluks. E. Goffman toimub muutus patsiendi mina-käsitluses ja patsient määratleb ennast vaimuhaigena esmalt ning alles seejärel määratlevad teised inimesed teda nii. Otsustavat rolli mängivad karjäärijuhused sotsiaalsed faktorid, mis määravad inimese tuleviku sellega, et avavad ja sulevad võimalusi. Lisaks on vajalik kindel agentide ring, et määratleda kedagi vaimuhaigena.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
