Astunud 1903. aastal Kopenhaageni ülikooli, sai temast aktiivne üliõpilane, kes osales filosoofiaringis ning leidis aega ja tahtmist iseseisva teadusliku uurimustöö tegemiseks. Juba üliõpilasena sai ta 1907. aastal Taani Kuningliku Teaduste Akadeemia kuldmedali vedelike pindpinevuse eksperimentaalse uurimise eest. Oma uurimustöö teostamiseks kasutas ta oma isa ülikooli laborit. Selle eduka katse järel otsustas Bohr loobuda filosoofiast ning alustada õpinguid füüsika valdkonnas. 1909. aastal valmis tal magistritöö ning 1911. aasta aprillis kaitses Niels Bohr väga edukalt oma doktoritööd metallide elektronteooriast. Samal aastal sai värske doktor tänu ,,õllestipendiumile" võimaluse santazeerida välismaal, mida ta otsustas kasutada töötamiseks J.J Thomsoni juures laboratooriumis. Rutenfordi juures algaski Niels Bohri teaduslik ,,tähelend". Siin alustas ta aatomi planetaarse mudeli stabiilsuse teoreetilise põhjenduse otsinguid ning juba 1913
2.1 ETTEVÕTTE ÜLDANDMED Ettevõtte nimi – OÜ Kiirelt Targaks Ettevõtte juriidiline vorm - Osaühing Aadress – Gonsiori 17, Tallinn, Harjumaa. Telefonid - 55512345 E-mail – [email protected] Juhatuse liikmed – Põhikapital – 2500€ Omanikud, nende osa kapitalist – Peeter (100%) Kontaktisik, tema telefon – Peeter, 5541250 2.2 TOOTMISE / TEENINDUSE PLANEERIMINE Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede 16.00- 17.00 Füüsika Matemaatika Keemia Inglise keel Keemia Vene keel Inglise keel Matemaatika Matemaatika Füüsika 17.10- 18.10 Inglise keel Füüsika Inglise keel Matemaatika Vene keel Matemaatika Keemia Füüsika Vene keel Inglise keel Kokkuleppel on võimalik tundide aegu muuta, samuti on võimalus võtta eratunde ka laupäeviti. Soovi korral saab osta ka kohvi ja küpsist
Tallinna Lilleküla Gümnaasium WOLFGANG ERNST PAULI referaat Ester Alasalu 12a Tallinn 2010 Sisukord 2 Sissejuhatus Teemaks on valitud kuulus teadlane Wolfgang Ernst Pauli, sest tema kohta ei ole väga palju teada. Töö on oluline, sest füüsika on kiirelt arenev ala ja seetõttu on tähtis pidada meeles neid teadlasi, kes on avastanud ja kirja pannud füüsika alustalad. Wolfgang Ernst Pauli on kindlasti üks neist ja on väärt teada tema kohta rohkem kui koolitunnis mainitakse. Töös keskendutakse teadlasele kui inimesele, on mainitud tema perekondlik taust ja isiklikud suhted, loomulikult on kirjutatud ka Pauli avastustest, mis ta füüsikalukku kirjutanud on. 3
Füüsika läbi ajaloo Füüsika eellugu Kronoloogia Veel kümme tuhat aastat tagasi ei muretsenud inimesed looduse ehituse ja ülesannete pärast. Alatasa liikvel olev küttide hõim oli osa loodusest ja tema suhtedki loodusega piirnesid poolreflektoorsetel reageeringutel hetkeolukorrale. Mälu ja tähelepanelikkus aitasid märgata ka lihtsamaid põhjuslikke seoseid, aga neist järelduste tegemiseks oli vaja vähemalt kahte asja: aega ning püsivust.
Kontrollküsimused ,,Füüsika uurimismeetodid. Füüsika üldprintsiibid" Mudeli mõiste, milleks mudeleid kasutatakse? Kuidas mudeleid liigitatakse. Too näiteid. Loodusteadustes nimetatakse üldiselt mudeliks loodusobjekti jäljendust, mis asendab originaali selle lihtsamaks mõistmiseks ning uurimiseks . Liigitatakse tavaliselt ainelisteks ja abstraktseteks mudeliteks. Füüsikalise objekti mõiste. Too näiteid väljade ja kehade kohta. Füüsikalised objektid on materiaalsed, st eksisteerivad sõltumata inimese teadvusest. Väljad on mitteainelised objektid. Väljade tunnuseks on see, et nad mõjutavad kehi ja omavad energiat. Kehad on ainelised objektid. Kehadeks on näiteks inimene, kivi, vihmapiisk ja Päike. Too näiteid füüsikaliste nähtuste kohta. Kuidas saab nähtusi kirjeldada? Füüsikalisteks nähtusteks on füüsikaliste objektidega toimuvad muutused. Füüsikalisi nähtusi saab kirjeldada erinevate...
· Kokkuvõte 10 · Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus Sõnal elementaarne on kaks tähendust -- lihtne ja millegi koostisosa. Elementaarosakeste puhultulevad kõne alla mõlemad tähendused. Elementaarosakesteks loetakse osakesi, mis on kõigelihtsamad, st. ise enam millestki ei koosne. Samas koosnevad teised osakesed ja lõpuks kogu ainelinemateeria elementaarosakestest. Elementaarosakeste füüsika tegeleb aine ja kiirguse vähimate osakeste - elementaarosakeste ja nendevaheliste vastasmõjudega. Seda kutsutakse mõnel juhul ka suurte energiate füüsikaks, kuna põhiliseks uurimismeetodiks on erinevate osakeste suure kiirusega toimunud kokkupõrgete tulemuste uurimine. Selleks kasutatakse suuri osakeste kiirendeid. Enamus niinimetatud ,,elementaarseid" osakesi ei ole tänapäevaste teadmiste kohaselt enam elementaarsed (st
Põhikool ALFRED NOBEL referaat autor: 8. klassi õpilane Juhendaja: Füüsika õpetaja Juhendaja: Arvuti õpetaja 2011 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Varane eluiga...............................................................................................................................4 Leiutised.............................................................................................................
Lapsepõlv · Boltzmann sündis 1884. aastal Austria-Ungari keisririigi pealinnas Viinis. · Boltzmanni isa Ludwig Georg oli Viinis maksuametnik. · Boltzmann sai oma alghariduse koduõpetajalt. · Pärast koduõpet läks Boltzmann Linz'i keskkooli Ülem-Austrias. · Boltzmanni oli 15, kui ta isa suri. Austria-Ungari keisririik Hariduse lõpp ja karjääri algus · Boltzmann alustas 1863. aastal Viini Ülikoolis füüsika õpinguid. Ülikoolis tutvus ta lähemalt Maxwelli töödega. · 1869. aastal sai Boltzmann Graz'i ülikooli Matemaatilise füüsika professoriks . · 1873. aastal kutsuti Boltzmann Viini Ülikooli professoriks, kus ta õpetas kuni 1876. Boltzmann ülikooli aastatel. Perekond · 1872. aastal kohtas Boltzmann Henriette von Aigentler'i, kellesse ta armus. 1876. aastal abiellus paar ning neile sündis 3
Tartu Ülikool ( 19.sajand ) · Ülikooli taasavamine 1802.a · Oli tähtis sündmus · Pidulik avamine toimus 21.aprillil · Loenguid alustati 1.mail · Esimene rektor oli G.F.Parrot · Ülikoolis rajati 19. sajandi algul hästivarustatud füüsika kabinet, suurepärane observatoorium ja keemialaboratoorium, mis olid eelduseks täppisteaduste tõusule Teaduskonnad Ülikoolis · Algul oli neid 4 · Filosoofia, -õigus , -arsti ja usuteaduskond · 1850.a moodustati filosoofiateaduskonna baasil matemaatika ,- loodus- ja ajaloo-keeleteaduskond · 1803.a loodi ülikooli juurde õpetajate instituut, kus hakati ette valmistama algkooliõpetajaid , ning samal aastal loodi ülikoolis eesti keele lektori koht ·
Põhikooli füüsika kordamisleht Füüsika valemid, mida peaks teadma. 8. klass 1 s kogu D m v s v keskm , raskusjõud F m g , f , tihedus V , kiirus t , keskmine kiirus t kogu Optiline tugevus F A p N rõhk S , töö A F s , võimsus t , kineetiline energia E p m g h , potentsiaalne energia m v2 Ek f ...
Piirkiirus (välja levimise kiirus c) on kõigis taustsüsteemides ühesugune. Kõik teised liikumised on suhtelised (relatiivsusprintsiip). See tähendab: Iga vaatleja võib maailma kirjeldada, valides taustkehaks iseenda (eeldada, et just tema on paigal ja teised liiguvad). Absoluutse kiiruse printsiip väljendab tõdemust, et aeg ja ruum on suhtelised. PRINTSIIP üldkehtiv põhimõte 2. Sõnasta massi mõiste definitsioon kaasaegse füüsika tähenduses. Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust: · mass kui inertne mass väljendab keha inertsi ehk võimet säilitada oma liikumise kiirust (selle muutmiseks on tarvis rakendada jõudu); · mass kui raske mass väljendab keha võimet tõmmata ligi teisi kehi ehk gravitatsioonivõimet. Ekslikult mõistetakse mõnikord massi all ka kaalu. 3. Kuidas mõista väidet, et mass ja energia on samaväärsed (ühe nähtuse kaks
Mõõtmisseeria lõppresultaadi x juhusiku vea hindamisvalem: n ( x - x) 2 i x j = t n -1, i =1 n( n - 1) (2) tn-1,- Studenti tegur ("Füüsika praktikumi metoodiline juhend I", lk.17, tabel 1) - usaldatavus; füüsika praktikumides tavaliselt =0,95 Füüsika praktikumis saadud mõõtmistulemuste vea hindamisel oletatakse, et süstemaatiliseks veaks on põhiliselt mõõteriistaviga. Seejuures lähtutakse sellest, et iga mõõteriista jaoks määratakse riiklike standarditega lubatud. Usaldusvahemik mistahes usaldatavuse jaoks: x x s = t 3 (3)
KS 14 Dana Makejenko Ülevaade viimase ajatrendide kohta toitude valmistamisel. «» 20. sajandil lõpus oli omaette haru - molekulaarse gastronoomia, on kohaldanud keemia ja füüsika teadmisi toode juurde. Molekulaarse gastronoomia ja toiduvalmistamise asutajad olid Prantsuse teadlane Herv Tees (Herve This) ja Oxfordist füüsika professor Nikolas Kurti (Nicholas Kurti). 1999. aastal, Heston Blumental (Heston Blumenthal), kuulsam inglise Fat Duck restorani peakokk, valmistas esimene "molekulaarne rooga" restorani jaoks - kalamarja vahtu ja valge sokolaadist. Nagu selgub, on need tooted sisaldavad sarnaseid amiinid ja kergesti segunevad. 2005. aastal Reimsil (Prantsusmaa) pühitseti maitse, gastronoomia ja kulinaaria kunsti suunaga instituut, (Institute for Advanced Studies on Flavour, Gastronomy and the
Valiti juht, kes sai ametinimetuseks dekaan. Ülikooli privileegid ja luba saadi paavstilt, hiljem riigivalitsejatelt. Skolastika ülikoolides viljeldud teadusi nimetati skolastikaks. Iseloomulik joon on toetumine autoriteetidele - hüljati kogemus. Põhilise autoriteedina tõusis esile Aristoteles. 1210. tühistatud keeld Aristotelese teostel tühistati 1270. Roger Bacon ja empiirilise teaduse algus Vastandiks skolastikale, kogemusele rajatud teadus. (matemaatika, füüsika ja astronoomia) Roger Bacon lähtus araabia käsikirjade uurimisest, kuid tegi seekõrval ka keemia ja füüsika katseid. Esitas väite, et kogemus annab tõese lahenduse. Oletas, et kunagi tekivad iseliikuvad sõidukid vette, maale ja õhku. Koostas esimese püssirohuretsepti. Vastuolus Piibli tõdedega, istus 14 a. vangis. Gutenberg ja trükikunst Trükikunst - keskaja suurim saavutus, pikaajalise arengu vili. Euroopas leiutas trükikunsti Johann Gutenberg. 1456. trükkis Piibli
Elementaarosakeste füüsika Elementaarosakesteks nimetatakse osakesi, mis on kõigelihtsamad, st. ise enam millestki ei koosne. Samas koosnevad teised osakesed ja lõpuks kogu aineline mateeria elementaar - osakestest. Osakesed ja vastastikmõjud Looduses eksisteerib nelja liiki vastasmõjusid ehk interaktsioone gravitatsioonijõud elektromagnetiline jõud tugev vastastikmõju nõrk vastastikmõju. Gravitatsioonijõud - mõjub vastavalt massile, mõjub AINULT tõmbuvalt. Elektrimagnetiline jõud Elektrilised ja magnetilised jõud esinevad alati teineteisest lahutamatult üheskoos. Looduses eksisteerib kaht liiki elektrilaenguid (+ ja -), seega võib el.magn vastasmõju avalduda nii tõmbumise kui ka tõukumisena. Tugev vastastikmõju - hoiab kvarke koos ja hoiab aatomeid kristallvõres kinni. Nõrk vastastikmõju aitab elementaarosakestel vastastikku muunduda, väga väikese mõjuraadiusega.Nad mõjuvad nii kvarkide kui teist liiki fundamentaalosakeste ...
Füüsika KT kordamisküsimused + vastused! Selgita mõisted: · Astronoomia füüsika osa, mis tegeleb kosmoses toimuvate protsesside, nähtuste ja mateeria uurimisega. · Astroloogia horoskoope uuriv `libateadus' · Asimuut nurk, mis saadakse lõuna suunast piki horisonti tähe all (0o-360o) · Tähekõrgus nurk mis saadakse tähe alt horisontaaltasandilt (0o-90o) · Teodoliit mõõduriist horisondiliste koordinaatide mõõtmiseks · Sodiaagivöö meie galaktikas öösiti nähtav tähtkujude asukoht
EML-te omaduste (kasutusalade) sõltuvus nende lainepikkusest? 1) : - 104 m - madalsageduslained 2) : 104 10-4 m raadiolained (AM ja FM ?) 3) : 10-4 10-8 m optiline kiirgus a) Infrapunane kiirgus b) Nähtav valgus 0,38µm 0,76 µm (eml.-te skaala) c) Ultravioletne kiirgus 4) : 10-7 10-11 m röntgenikiirgus 5) : 10-10 10-15 m - -kiirgus Mis on optika ja kuidas see jaguneb? Optika on füüsika osa, mis uurib kõiki valgusega seotud nähtusi. Optika jaguneb: Fotomeetria- tegeleb valguse mõõtmisega Geomeetriline optika- uurib valguse levimise seadusi. Füüsikaline optika- uurib valguse olemust. Kvantoptika- käsitlev valgust kui osakeste voogu. Mis on fotomeetria? Fotomeetria- tegeleb valguse mõõtmisega Mida iseloomustab valgustugevus? (tähis ja ühik ka) Valgustugevus- I ( cd ) ( kandela ) Valgustugevus on antud ruuminurka kiirgava valgusvoo jagatis
Füüsika Opsis - nägemine Valgusoptika - valgusõpetus Optika on füüsika osa mis uurib ja seletab valgusnähtuseid. Optika - valguskiir Valguskiir - valgusenergia levikut näitav joon Valgusallikas - koht, kust valgus tuleb Liigitatakse järgmiselt: 1. Looduslikud valgusallikad (Päike, jaanimardikas...) 2. Tehislikud/Kunstlikud valgusallikad Valguse vastuvõtja - koht, kuhu valgus läheb (Silm) Valguskiirus = u 300 000 km/s (vaakumis - keskkond kus pole aineosakesi) Tähis: c Mida optiliselt tihedam on keskkond, seda väiksem on valguskiirus.
Kui peegeldunud heli hilineb põhiheliga võrreldes sedavõrd, et kuuleme kahte iseseisvat heli, siis on tegemist kajaga Tallinna lauluväljakule ehitati hiigelsuur kaar, et lauljate hääl kostaks tuhandete kuulajateni. Müra Müra tekitavad korrapäratult võnkuvad kehad Müra on tervisele kahjulik Inimene saab ennast kaitsta eriliste kõrvaklappidega antifoonidega Inimesel on eriti kahjulik infraheli sagedusega 8 12Hz Lennukid tekitavad palju müra. Füüsika ja muusika Tämber on muusikariistale omane kõlavärving. Põhitooniks nimetatakse pillikeele kõige madalamat sagedust Ülemtooniks nimetatakse põhitooni kordset sagedust Helitaju pole võrdeline kõrva tungiva heli energiaga. Helitaju mõõduks on võetud kasutusele helivaljus. Helivaljuse mõõtühikuks on 1dB=0,1B Kuuldelävi kõige nõrgem heli, mis tekitab heliaistingu Igal keelpillil on erinev tämber. Kokkuvõte Heli
Füüsika Opsis - nägemine Valgusoptika - valgusõpetus Optika on füüsika osa mis uurib ja seletab valgusnähtuseid. Optika - valguskiir Valguskiir - valgusenergia levikut näitav joon Valgusallikas - koht, kust valgus tuleb Liigitatakse järgmiselt: 1. Looduslikud valgusallikad (Päike, jaanimardikas...) 2. Tehislikud/Kunstlikud valgusallikad Valguse vastuvõtja - koht, kuhu valgus läheb (Silm) Valguskiirus = u 300 000 km/s (vaakumis - keskkond kus pole aineosakesi) Tähis: c Mida optiliselt tihedam on keskkond, seda väiksem on valguskiirus.
FÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1.Vastastikmõju on loodusnähtus, mille tulemusena enamasti muutub selles olevate kehade liikumisolek. Vastastikmõju suurust kirjeldab jõud (F) 2. 3.Väli on looduse põhivorm, mis vahendab vastastikmõjusid kehade vahel. Aine on looduse põivorm, millest koosnevad kõik ained 4.Relativistlik füüsika on selline aja ja ruumi käsitlus, mis lähtub absoluutkiiruse printsiibist. 5.Süsteemiks nimetatakse omavahel vastastikmõjus olevate kehade hulka. Suletud süsteem on süsteem, millesse kuuluvad kehade on vastastikmõjus ainult omavahel ja millel puudub aine- või energiavahetus väliskeskkonnaga. Avatud süsteem on süsteem, milles kuuluvad kehad on vastastikmõjus ka süsteemi mittekuuluvate ja süsteemil esineb aine- või energiavahetus väliskeskkonnaga. 6
FÜÜSIKA Kinemaatika Mehaanika Füüsika haru, mis uurib liikumist ja selle muutumise põhjusi. Mehaanika põhiülesanne leida keha asukoht mis tahes ajahetkel. Mehaanika harud: *Kinemaatika uurib ja kirjeldab kehade liikumist ruumis. *Dünaamika uurib, kuidas liikumine tekib ning erinevate mõjude tagajärjel muutub. *Staatika uurib, mis tingimustel liikumine ei muutu. Liikumine on keha asukoha muutus teiste kehade suhtes mingi aja jooksul. Liikumist vaadeldakse alati teiste kehade suhtes.
1. Millist füüsika haru nimetatakse mehaanikaks? – Füüsika see haru, mis uurib liikumist ja selle muutumise põhjusi, kannab nime mehaanika. 2. Milles seisneb mehaanika põhiülesanne? – Mehaanika põhiülesanne on leida keha asukoht mis tahes ajahetkel. 3. Millisteks harudeks jaguneb mehaanika ja millega need harud tegelevad? – Kolm haru. Kinemaatika uurib ja kirjeldab kehade liikumist ruumis. Dünaamika uurib kuidas liikumine tekib ning erinevate mõjude tagajärjel muutub
2 Mis on maailm? Miks maa, miks ilm? 3 Kuidas saab teada, mismoodi loodus toimib? 4 Mis on loodusseadus? 5 Kes on vaatleja, mida ta vaatleb ja miks ta vaatleb? 6 Mis on vaatlus? Mille poolest võivad vaatlused erineda? 7 Mis on katse, mis on eksperiment? 8 Mida teha vaatlustest ja katsetest saadud andmetega? Kuidas seda teha? 9 Mis on teadus? Milliseid teadusi on olemas ja mille poolest nad erinevad? 10 Kuidas sündis teadus, see, mida me tänapäeval teaduseks nimetame? 11 Miks püüab füüsika vaadata üha kaugemale Universumi ja üha sügavamale ainesse? 12 Mis on nähtavushorisont? Kuidas füüsika suhtub nähtavushorisontidesse? 13 Miks on mõistlik vahet teha mikro-, makro- ja megamaailma uurimisobjektidel? 14 Kuidas loodusteaduslik meetod püüab uurimistööd üles ehitada? Millised on olulised etapid teadusliku teadmise saavutamisel? 15 Miks on mõõtmine nii oluline? Millised võivad olla raskused? 16 Mida on vaja selleks, et mõõtmist läbi viia?
Sageli nimetatakse neid loodusseadusteks. Loodusteadused võimaldavad tunnetada loodusseaduseid. Seadus on üldine, objektiivne, püsiv ja paratamatu seos nähtuste või nähtuste külgede vahel. Seadusi saab avastada ainult praktika ja eksperimendi kaudu. Seadused on dünaamilised ( Newtoni seadused ) ja statistilised ( kvantmehhaanika). Loodusteaduste põhiharud on : matemaatika füüsika , bioloogia, keemia ja geoloogia Fundamentaalteadused on sellised, mille uurimine võib olla nii empiiriline kui teoreetiline, nii teadusharusisene ( üldrelatiivsusteooria ) kui ka teadusharudevaheline ( ökoloogia ). biofüüsika looduskaitse biokeemia bioonika BIOLOOGIA biotehnoloogia biomeetria meditsiin
Aineklass, Funkt- Ees- või Näited Füüsika-lised Leidumine, Keemilised omadused sio- üldvalem, järelliited omadused saamine, naalne mõiste nimetuses kasutamine rühm -aan CH4 metaan C1-C4 gaasid Maagaas(CH4) 1.)Põlemine(täielik oksüdeerumine) Alkaanid C2H6 etaan C5-C16 vedel. Nafta(vedelate CH4+2O2CO2+2H2O CnH2n+2 alkaanide segu C3H8 propaan C17-...tahked 2.)Pürolüüs(kuumutamine õhu juurdepääsuta) Küllastunud Parafiin(tahke-te süsivesinkud, C4H10 buta...
Küsitlesin kokku 67-t õpilast, kellest 36 olid naised ja 31 mehed. Kõik õpilased olid 16-18 aastased. Kokku küsisin neilt kümme küsimust: sugu, vanus, kuidas suhtud reisimisse (meeldib/ei meeldi), kas reisid pigem välismaal või Eestis, kaugeim sihtpunkt, millist sõiduvahendit eelistad, mis aegadel reisid enamasti (vaheaeg, kooliaeg), kas räägid mõnd võõrkeelt suhtlustasemel (kui jah, millist), kas võõrkeele oskus on reisil aidanud ja füüsika hinne. Minu uurimustööl oli kolm eesmärki. Esimeseks teada saada, kas reisimine kooli ajal mõjutab õpitulemusi või on NRG õpilased nii usinad, et reisimine õppetöö ajal ei riku nende õppeedukust. Selleks küsisingi füüsika hinde ja uurisin kas reisimine kooli ajal on mõjutanud seda. Teine küsimus, millele lootsin vastust leida oli, kas võõrkeele oskusega õpilane on targem kui teised
b) Maailmas toimuv on jumala tahe, jumala otsene sekkumine. Ei püütagi müüte seletada. Filosoofiline maailmaseltus: a) Mõistusele tuginev maailmavaade. b) Maailma seletati läbi teadusharude ja otsiti algainet. 7) Kes olid järgmised isikud? Millega said nad tuntuks? Too üks näide nende tegevusest! Aristoteles- filosoof, Platoni õpilane. Ta oli antiikaja üks mitmekülgsemaid õpetlasi (Valdas järgmisi valdkondi: loodusteadus, loogika, füüsika, loogika, ajalugu, riigikord, eetika, muusika jne.). Aleksander Suure õpetaja. Võttis kasutusele mõisted füüsika, loogika, botaanika, poliitika. Asutas kooli Lykeioni gümnaasiumi. Herodotos- Ajaloolane, kes kirjutas Kreeka - Pärsia sõdadest. Tema teos "Historia" sai ajalogu tähistavaks üldmõisteks. Ta pälvis omale austava nime "ajaloo isa". Kirjeldas erinevate rahvaste kombeid. Elas 5. saj eKr. Sokrates- Ateena filosoof. Vaidles ägedalt sofistidele vastu. Ta ei kirjutanud
Seejärel pakuti talle tasuvamat tööd Kölni jesuiidigümnaasiumis, kus oli ka korralik füüsikalabor. Ohm unistas ülikooliprofessori töö saamisest. 1825. aastal leppis ta poole palgaga, saades sel viisil võimaluse uurimistöödele pühenduda. Järgneva kahe aasta jooksul tõestas ta, et voolutugevus alalisvooluahelas sõltub antud lõigu potentsiaalide vahest. 1827.aastal avaldas ohm raamatu, milles füüsikalisele osale eelneb matemaatiline. Tol ajal liikusid füüsika ja matemaatika teineteisest lahus ja isegi saksa juhtivad füüsikud polnud võimelised ilma matemaatilise taustaga tutvumiseta Ohmi avastust mõistma. Ohmi lootus, et raamatule järgneb tööpakkumine mõnelt ülikoolilt, osutus alusetuks. Aastal 1833 sai ta professori koha Nürnbergis, kuid mitte ülikoolis. Alles kaks aastat enne surma (suri 6. juulil 1854) täitus Ohmi eluunistus: Müncheni ülikool kutsus ta füüsikaprofessoriks.
EINSTEIN Füüsika Sjuzana Solonenkova Albert Einstein 1879–1955 Kes ta oli ? •Sündis Saksamaal •Juut •Kasvas kaupmehe perekonnas •Elas Saksamaal, Itaalias, Šveitsis, Ameerikas •Õppis Kotolik algkool Münchenis, Aarau kantonikool Šveitsis, Zürichi Tehnikaülikooli •Lõpetas ülikooli keskmise hindega 4,91 (kuuepallises hindeskaalas) Töökäik 1908. aastal sai Einstein loengute pidamise õiguse Berni Ülikoolis. 1909. a. teoreetilise füüsika erakorraline professor Zürichi Ülikoolis. 1911. aastal korraline professor Praha saksakeelses ülikoolis. 1914 Keiser Wilhelmi nimelise Füüsikainstituudi direktor. Berliini Ülikooli professor. Perekond Isa : Hermann Einstein Ema : Pauline Einstein Esimene abikaasa: Mileva Maric Teine abikaasa: Elsa Einstein Löwenthal Pojad: Hans Albert ja Eduard Tütar: Lieserl Millega tuntud? Relatiivsusteooria looja Tuhandete raamatute autor E=mc²
40 leiutist. Peale Archimedese kruvi on neist tähtsaimad: nõguspeegel, igavene kruvi ning mudel, mis kujutas päikese, kuu ja planeetide liikumist. Matemaatika ja füüsika Archimedes on matemaatilise füüsika, eriti staatikateaduse isa. Tema leidis kangiseaduse, avastas nn Archimedese printsiibi, mis seisneb selles, et iga vedelikku asetatud keha kaotab oma
Paradigma on eelkõige teooria, millest lähtutakse teatud valdkonna nähtuste käsitlemisel ning ettekujutus ka sellest, milles seisneb teaduslik tegevus (milliseid väärtusi tunnistatakse, kuidas organiseeritakse teadustegevus jne). Selliseid paradigmasid on olnud mitmeid: nt Ptolemaiose astronoomia, Koperniku astronoomia, Aristotelese füüsika, Newtoni füüsika, korpuskulaarne optika, laineoptika. Teadlased, kes pooldavad teatud paradigmat, moodustavad teadlaskonna (ingl scientific community). Kui teadlased on omaks võtnud teatud paradigma, siis seda etappi teaduse arengus võib Kuhni arvates nimetada normaalteaduse (ingl normal science) perioodiks. Teadlaste ülesandeks on siis töö tunnustatud paradigma raames: faktilise materjali süstematiseerimine, eksperimentide läbiviimine jne
suuremaks alapeatükiks milleks on “Aeg füüsikalise terminina ja relatiivsusteooria”, “Aeg filosoofias” ja “Aeg psühholoogias” kõigi alateemade raames keskendun ka nende arengule läbi inimkonna ajaloo. Uurimuslikus leian vaste küsimusele "Mida teavad Kadrioru Saksa Gümnaasiumi õpilased aja mõistest." Töö hüpoteesiks püstitan väite “Aeg on subjektiivne ning tema olemusele ei ole võimalik leida vastet kasutades vaid üht valdkonda olles selleks siis füüsika, filosoofia või psühholoogia." Uurimustöö eesmärgiks olen seadnud uurida aja mõiste arengut läbi inimkonna ajaloo ning aja kolme suuremat erilaadilist liigitust füüsikas, filosoofias ning psühholoogias. Meetoodidena leiavad kasutust intervjuud mille viin läbi füüsika ning psühholoogia valdkonna esindajatega. Elektrooniline teabeotsing mille raames kasutan “Eesti Entsüklopeediat”. “Encyclopaedia Britannicat” ja teisi internetis leiduvad teaduspõhiseid
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Füüsika laboratoorne töö Silindri inertsmoment Õppeaines: Füüsika I Mehaanikateaduskond Õpperühm: Üliõpilased: Juhendaja:P.Otsnik Tallinn 1.Tööülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2.Töövahendid. Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3.Teoreetilised alused.
17.saj- 19. saj mehhanistlik maailmapilt valitses Newtoni mehaanika seadusel, millest tulenesid maailma ehituse ja olemise iseärasused. Newton Tänapäeva mehaanika Mehaanika jaotatakse kolmeks : 1. Kinemaatika 2. Dünaamika 3. Staatika Mehaanika osa, mis käsitleb kehade liikumist ja paigalseisu ruumis ning liikumise muutust mitmesuguste mõjude tagajärjel. Kasutatud kirjandus Peil, I. (1993). Füüsika X klassile. Tallinn: "Koolibri" Karu, G. (2000). Füüsika lühikursus gümnaasiumile. Tallinn: "Koolibri" Aitähh !
1/R=1/R1+1/R2+1/R3 R=R1/n 7. Millega mõõdetakse voolutugevust ja millega pinget? Kuidas need mõõteriistad ühendama peab? Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga. ................ Ampermeeter ühendatakse mõõdetava seadmega jadamisi, nt ..................... . Pinget mõõdetakse voltmeetriga ............. , see ühendatakse seadmega alati rööbiti. Võib ka ühendada otse vooluallika klemmidega. 8. Joule Lentzi seadus on füüsika seadus, mille kohaselt elektrivoolutoimel juhis eraldub soojushulk Q on võrdne voolutugevuse J ruudu, juhitakistuse R ja voolu kestuse t korrutisega. 9. Alalisvoolu töö ja võimsus. Mõõtühik 1kwh. Alalisvoolu töö: A=UIt, A- voolu töö (J) U-pinge (v) I- voolutugevus (A), t-aeg (s) A=N*t A- voolutöö (kwh) N- elektriseadme nimivõimsus (kW) t- seadme töötamise aeg(h) Alalisvooluvõimsus: N=UI, kus N- võimus(w) U-pinge (v) I- voolutugevus (A) 10.Vooluallika emj
Gümnaasiumi füüsika laiendatud ainekava 10. KLASS MEHAANIKA Sissejuhatus gümnaasiumi füüsikasse Inimese elukeskkond sotsiaalne ja looduslik. Füüsika koht teiste loodusteaduste hulgas. Loodusteaduslik meetod. Loodusteaduslik ja täppisteaduslik käsitlus. Füüsikalised objektid ja füüsikalised suurused. Mõõtmine. Mõõtühikute areng. SI mõõtühikute süsteem. Mõõtemääramatus. Juhuslik jaotus, standardhälve. Mudelid füüsikas. Mudelite kasutamine reaalsuses. Mehaanika kui füüsikaliste mudelite alus. (koos sissejuhatusega 75h) Üldmõisted: keha, punktmass, liikumine. Kehade vastastikmõju. Vastastikmõju liigid. Aine ja
mida pole näha, seda pole olemas Aristoteles: kogu maailm koosneb neljast elemendist tuli, vesi, maa ja õhk. Nende olemasolu ei olnud vaja tõestada. 455 - 370 e.m.a. Ludvig Edward Boltzmann Sündis 20.02.1844 Viinis Suri 5.10.1906 Duinos Juhtis teoreetilise füüsika õppetooli Grazis, matemaatika õppetooli Viinis ja eksperimentaalfüüsika õppetooli jälle Grazis ja siis teoreetilise füüsika õppetooli Viinis. 1900 aastast korraks Leizigis aga seal oli töökaaslaseks tema kõige suurem oponent Wilhelm Ostwald Tähtsamad avastused statistilise mehaanika, elektromagnetismi ja
................................................................................................15 Kokkuvõte.................................................................................................................................17 Kasutatud allikad...................................................................................................................... 19 2 Sissejuhatus Valisin oma uurimustöö füüsika valdkonnast, kuna füüsika on aine, mis on mulle alati huvi pakkunud. Kui me aasta alguses õppisime Newtoni kolme põhiseadust, siis saime ka lisamaterjali, kust lugeda nende kohta täpsemalt. Nendega lähemalt tutvudes, hakkas mind see teema üha enam ja enam köitma. Isaac Newton, inglise füüsik, astronoom ja matemaatik, on inimene, kes muutis meie jaoks füüsikas asjad lihtsamaks ning arusaadavamateks. Tema teooriad on põnevad, mis tekitasid ka töö valmistamisel palju huvi.
peamiselt vundamendipragude kaudu. Igal aastal haigestub radooni tõttu kopsuvähki Eestis umbes sada inimest. 50 KOSMILISED KIIRED 86 % prootoneid 13 % heeliumi tuumi 1 % raskemat tuumi Neutronkiirgus on radioaktiivse kiirguse liik, mille puhul tuumalagunemise (või tuumalõhustumise) tagajärjel kiiratakse vabu neutroneid. Neutronkiirgus on kaudselt ioniseeriv kiirgus. Elementaarosakeste füüsika Elementaarosakeste füüsika Elementaarosakeste füüsika on füüsika haru, mis uurib elementaarosakesi ja nende muundumisi Eesmärgiks on elementaarosakeste süstematiseerimine ja eri vastastikmõjusid ühendav teooria. 54 Vastastikmõjud looduses Gravitatsiooniline vastastikmõju. Oma olemuselt universaalne, gravitatsioonile alluvad kõik kehad. Väljendub kehade tõmbumises. Elektromagnetiline vastastikmõju Gravitatsioonilisest tugevam
Seal jätkab ta oma haridusteed Aarau kantonikoolis sveitsis. 1896 loobub saksa kodakondsusest ja astub Zürichi Tehnikaülikooli. !900 lõpetab ülikooli keskmise hindega 4,9 kuuepallilises hindeskaalas. 1901 saab ta endale sveitsi kodakondsuse. 1902 pärast kaheaastast töötamist matemaatikaõpetajana Winterthur ´is ja Schaffhausen ´is asub tööle Berni patendibüroos eksperdina. Töö kõrval tegeles noor Einstein oma huvides ka uurimistööga teoreetilise füüsika alal. 1903 abiellub Mileva Maric ´iga (1875- 1948). Sellest abielust sünnivad pojad Hans Albert (1904- 1965), kellest saab edukas hüdraulikainsener ja Eduard (1910- 1965), kes haigestub skisofreeniasse. Tütar Lieserl (1902- ?) sündis enne abielu ja anti adopteerimisele. Tema edasine saatus on tänaseni teadmata. 1905 ilmuvad 26 aastase teadlase sulest artiklid ajakirjas ,,Annalen der Physik", millest igaühest piisanud ajalikku minekuks.
September - 7.-11. Detsember Aatom- ja tuumafüüsika 1. Ainestruktuur Sissejuhatus Juba 5. Sajandil eK arvas Vana-Kreeka filsoof Demokritos, et aatom on kõige väikseim jagamatum osake. Sõna ,,aatom" tähendab silmaga nähtamatut, jagamatut osakest. Aatomifüüsika on füüsika haru, mis tegeleb aatomi ehituse ja omaduste uurimisega. 1.1 Aatomi ehitus Aatom Tuum Elektronid Prootonid ja neotronid nukleonid Kvardid Neutronid laenguta Prootonid positiivsed Tuum positiivne Elektornid negatiivsed Aatom laenguta.
Antroopsusprintsiip. Stephen William Hawking. Antroopsusprintsiip on tees, mille kohaselt maailm on tekkinud selleks ja niisugusena, et seal saaks eksisteerida inimene, sest muidu ei oleks inimesel võimalik seda vaadelda ega kirjeldada. on füüsika kui loodusfilosoofia tipp, küps eneseiroonia nende inimeste poolt, kes on jõudnud äratundmisele tunnetusvõime piiratusest. Päritolu Seda väljendit kasutas teadaolevalt esimesena 1973. aastal Cambridge'i Ülikooli professor kosmoloog Brandon Carter Mikolaj Koperniku 500. sünniaastapäevale pühendatud sümpoosionil "Confrontation of Cosmological Theories with Observational Data" (Kosmoloogiateooriate kõrvutamine vaatlusandmetega). Antroopsusprintsiibi sisu:
Elektriväli materiaalne keskkond, mille kaudu toimub ühe keha mõju teisele. Igal elektrilaengul on ümber elektriväli. Elektrivälja olemasolu saab kindlaks teha tema mõju järgi mingile proovilaengule. Elektriväli on mateeria eksisteerimise vorm, ta eksisteerib meist sõltumata. Elektriväljal on kindlad omadused. Kahe laengu vaheline kaugus ei ole vektor, sest laengu suund võib olla ühest laengust teiseni või teisest esimeseni. Elektrostaatika füüsika osa, mis tegeleb liikumatute laengute uurimisega. Põhiseaduseks on kahe liikumatu punktikujulise laenguga keha või osakeste vastastikuse mõju seadus. Coulumbi seadus füüsika seadus, mis ütleb, et kaks punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga F, mille moodul on võrdeline laengute absoluutväärtuste korrutisega, ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga. Kulon 1 kulon on väga suur laeng
MEHAANIKA füüsika osa, mis uurib mehaanilist liikumist. MEHAANILINE LIIKUMINE keha asukoha muutumine ruumis teiste kehade suhtes, aja jooksul. MEHAANIKA PÕHIÜLESANNE määrata keha asukoht suvalisel ajahetkel STAATIKA füüsika osa, mis uurib, kuidas erinevad jõud üksteist tasakaalustavad. KULGLIIKUMINE selline liikumine, mille korral keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt. (keha punktide ühendused on sirged) PUNKTMASS keha, mille mõõtmed võib antud liikumistingimustes arvestamata jätta. Läbitud teepikkus on suurem kui keha mõõde. TRAJEKTOOR kujuteldav joon, mida mööda keha liigub. (srge, kõverjooneline, ring) NIHE suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukohta lõppasukohaga.
Eisnteinist tähtsaim. Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm 18. aprill 1955 Princeton) oli Saksamaal sündinud ning hiljem Sveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi füüsikateoreetik. Paljud peavad teda 20. sajandi suurimaks teadlaseks. Einstein lõi relatiivsusteooria ning aitas kaasa ka kvantmehaanika, statistilise mehaanika jakosmoloogia arengule. Aastal 1921 sai ta Nobeli preemia füüsikas teenete eest teoreetilise füüsika alal (fotoefekti seletuse eest, mille ta avaldas 1905). Vastuvõtule Stockholmi sõitis ta tagasihoidliku inimesena kolmanda klassi piletiga. Einstein sai maailmakuulsaks pärast üldrelatiivsusteooria formuleerimist novembris 1915. Hiljem ületas tema kuulsus kõikide teiste teadlaste oma ajaloos, ja populaarkultuuris on "Einstein" hakanud tähendama erakordset intellekti ja geniaalsust.
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Füüsika laboratoorne töö nr 3 Raskuskiirendus Õppeaines: FÜÜSIKA I Mehaanikateaduskond Õpperühm: Üliõpilased: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 1. Tööülesanne Maa raskuskiirenduse määramine. 2. Töövahendid Pendlid, sekundimõõtjad, mõõtelint. 3. Töö teoreetilised alused Tahket keha, mis on kinnitatud raskuskeskmest kõrgemal asuvast punktist ja võib raskusjõu mõjul vabalt võnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks. Idealiseeritud süsteemi, kus masspunkt võngub lõpmatult venimatu ja kaaluta niidi otsas, nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli võnkeperiood T avaldub järgmiselt: T= 2(l/g) kus l pendli pikkus g raskuskiirendus Siit saame ka avaldada raskuskiirenduse g= 4 2l/T2 Valem kehtib ainult väikeste võnkeamplituudide korral, kui võnkumist võib lugeda harmooniliseks. Mat...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Füüsika laboratoorne töö nr 3 Raskuskiirendus Õppeaines: FÜÜSIKA I Mehaanikateaduskond Õpperühm: Üliõpilased: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 1. Tööülesanne Maa raskuskiirenduse määramine. 2. Töövahendid Pendlid, sekundimõõtjad, mõõtelint. 3. Töö teoreetilised alused Tahket keha, mis on kinnitatud raskuskeskmest kõrgemal asuvast punktist ja võib raskusjõu mõjul vabalt võnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks. Idealiseeritud süsteemi, kus masspunkt võngub lõpmatult venimatu ja kaaluta niidi otsas, nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli võnkeperiood T avaldub järgmiselt: T= 2π√(l/g) kus l – pendli pikkus g –raskuskiirendus Siit saame ka avaldada raskuskiirenduse g= 4 π2l/T2 Valem kehtib ainult väikeste võnkeamplituudide korral, kui võnkumist võib lugeda harmooniliseks....
Erirelatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini poolt loodud füüsika teooria , mis revideerib Newtoni mehhaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades ühtlasi nende alusel ühtse, seesmiste vastuoludeta teooria. Erirelatiivsusteooria on relatiivsusteooria osa. Relatiivsusteooria koosneb erirelatiivsusteooriast (avaldatud 1905) ja
*astromeetria tegeleb taevakehade asukoha määramisega ning taevakaartide koostamisega; *taevamehaanika uurib taevakehade, eeskätt planeetide liikumist ruumis ja selle liikumise kajastumist taevasfääril; *astrofüüsika uurib taevakehadelt tulevat kiirgust ja teeb sellest järeldusi nende ehituse ja arenemise kohta. Objekti järgi jaguneb astrofüüsika neljaks: *planetoloogia (koos geofüüsikaga) uurib planeetide, nende kaaslaste jt Päikesesüsteemi objektide ehitust); *tähtede füüsika (uurib tähti); *galaktikate füüsika uurib galaktikaid (tähesüsteeme); *kosmoloogia (uurib Universumi, st kogu maailma ehituse ja arengu seaduspärasusi). Astronoomiaga on lahutamatult seotud ka teised teadused nagu füüsika ja matemaatika. Need kolm teadust on aja jooksul üksteist mõjutanud ja koos arenenud. Traditsiooniline on olnud astronoomia koostöö ka geodeesiaga, ajaarvamisega, kalendriarvutustega ning optikaga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
