3. Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel. GLÜKOOSI LAGUNDAMINE AEROOBSELT, summaarne võrrand: C6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O 38 ADP + 38P 38 ATP Glükoosi lagundamine ANAEROOBSELT, PIIMHAPPEKÄÄRIMINE: Glükoos 2 piimhape (C3H6O3 ) 2 ADP + 2P 2 ATP ----------------------------------------------------- Glükoosi lagundamine ANAEROOBSELT, ETANOOLKÄÄRIMINE: Glükoos 2 etanool (C2H5OH) + CO2 2 ADP + 2P 2 ATP O2 NADH2 NADH2 GLÜKOLÜÜS TSITRAADI HINGAMIS- Glükoos TSÜKKEL AHELA REAKTS. H2O
Alkoholi lagunemine organismis Tartu 2011 Alkoholid § orgaanilised ained, milles vesiniku aatomid on asendunud ühe või mitme hüdroksüülrühmaga (OH). § Vees hästi lahustuvad. § Suhteliselt kõrge keemistemperatuuriga. Tuntumad alkoholid § Metanool (CH3OH) puupiiritus § Etanool (CH3CH2OH) piiritus § Etaandiool (CH2(OH)CH2OH) § Propaantriool (CH2(OH)CH(OH)CH2OH) glütserool Alkoholi lagunemine 1 § Osa alkoholist eraldub uriini ja väljahingatava õhu kaudu muutumatult, ülejäänud lammutatakse organismis. § Keskmise inimese organism lagundab umbes 13 ml alkoholi tunnis. Alkoholi lagunemine 2 · Imendumine toimub maos ja peensooles. ·
vesi 18 1 0 °C 100 °C dibensaal- 132 0.786 110 °C 130 °C ei lahustu vees atsetoon bensaldehüüd 106,1 1,05 -26 °C -179 °C vees vähe lahustuv 50% lahusel 50% lahusel naatrium- 28 2,13 12°C (100% 140°C (100% vesi hüdroksiid 327 °C) 1390 °C) etanool 34 0,794 -112 ºC 78 ºC vesi
38 ADP + Pi 38 ATP Glükoosi lagundamise etapid 1. Glükolüüs toimub päristuumse raku tsütoplasmavõrgustikul. 2. Tsitraaditsükkel toimub mitokondri sisemuses. 3. Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel. Glükolüüs GLÜKOLÜÜS Aeroobne glükolüüs Anaeroobne glükolüüs Hapnikku on piisavalt Hapnikku ei jätku piisavalt; moodustub etanool või piimhape Aeroobne glükolüüs Erinevate ensüümide toimel toimub 10 erinevat üksteisele järgnevat reaktsiooni, mille tulemusena tekib 2 püroviinamarihappe molekuli ning 4 vesiniku aatomit. Glükoos2 püroviinamarihape (CH3COCOOH) + 4H 2 ADP + Pi 2 ATP Eraldunud vesinikuaatomid seostuvad vesinikukandjaga NAD – mis võimaldab vesinikuaatomeid hiljem kasutada. 2 NAD + 4 H 2 NADH2 NAD molekul – nikotiinamiid adeniin dinukleotiid
CnH2n+1 -OH;R-OH Mitmehüdroksüülne.al-alkoholi mol.on mitu hüdrok.rühma Vesinikside-mol.veheline side mis tekib ühe mol. + osalaenguga H-aatomi & teise mol. vahel.;Hape-loovutab prootoneid;alus-seob prootoneid;Funktsionaalne rühm-Mol. kõige kergemini muundatav osa.;Diool-alkohol , milles 2OH rühma; eetrid-R1 -O-R2 Metanool-CH3OH(puupiiritus) kasut.keemiatööstus. lahustite koostisosana. Väga mürgine,värvuseta,iseloomuliku lõhnaga vedelik,lahustub hästi vees,,hea lahusti. Etanool (samad om.)C2H5OH,piiritus.Kasut. lahustina ja sünteeside lähtainena. Inimesele mõju-mõjutab närvisüsteemi.narkootilise toimega.kahj.maksa ja neere. Etanool-atanaal-etaanhape-CO2+H2O Etaandiool-HOCH2CH2OH, 198¤tp. Lahust.hästi vees,vesilahused madala külmumis temp.kasut. automootorijahutuss.koostises. Propaantriool(glütserool)HOCH2CH(OH)CH2OH Looduslik ühend,isegi toitaine. Kuulub rasvade mol.koostisesse. Viskoosne vedelik,seguneb hästi veega,värvitu,magus maitse,lahtistava toimega
org/namedreactions/hantzsch-dihydropyridine- synthesis.shtm Meetodi olemus: 1,3-Dikarbonüülühendid koos aldehüüdidega ja ammoonumiga annavad 1,4.Dihüdropüridiini, mis on kirjeldatav Hantschi reaktsiooniga Kasutatavad nõud: 1) 50 ml ümarkolb 2) magnesegaja 3) magnetsegajapulk 4) jahuti 5) pasteuri pipett 6) 25 ümarkolb+ pulk sellele 7)Petri tass 8) silikageeli plaadid Kasutatavd ained: 1) ammooniumatsetaat-2 g kaaluti 2,223 g 2) urotropin-0,8 g kaaluti 0,822 g 3) etanool 4) etüülatsetoatsetaat-7,8 ml 5) heksaan 6) etüülatesetaat Arvutused: M(CH3COONH4)=77,0828 g/mol (CH3COONH4)=1,17 g/ml m(CH3COONH4)=2,223 g n(CH3COONH4)= 2,223 g /(77,0828 g/mol)=0,029 mol ammooniumatsetaat V(CH3COONH4)=0,822 g/(1,17 g/ml)=0,70 ml M(C6H12N4)=140,1816 g/mol (C6H12N4)=1,331 g/ml m(C6H12N4)=0,822 g urotropin n(C6H12N4)= 0,822 g /(140,1816 g/mol)=0,056 mol V(C6H12N4)=0,822 g /(1,331 g/ml)=0,61 ml M(C6H10O3)=180,8 g/mol (C6H10O3)=1,021 g/ml V(C6H10O3)=7,8 ml
Töö ülesanne koos õppejõu poolt antud lähteandmetega (kontsentartsioon, kat Teooria. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tas produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: Töövahendid. Töövahendid. Bürett, pipetid, 100 või 250-ml mahuga lihvitud klaaskorgiga sule Reaktiivid. 0,5 M NaOH lahus, fenoolftaleiini (ff) indikaator, etüületanaat (etüül % etaanhape (jää-äädikhape), absoluutne etanool. Töö käik. Kahte 250-m1 mahuga korgiga suletavasse täiesti kuiva kolbi valmistada vasta korraldusele üks järgmistest segudest (kaheks paralleelkatseks): 4) 5 m1 3M HCl + 4 ml etüületanaati + 1 ml etanooli, Need kaks kolbi, milles on reageeriv segu, suletakse kiiresti ning jäetakse seism Kuna reaktsiooni tasakaal nihkub aeglaselt, on tasakaalukontsentratsioonid mä Reageerivad segud tiitritakse kõige varem 48 tunni möödudes, veel parem näd praktikumis)
Füüsika tabelid 1. Olulisenad füüsikakanstandid Valguse kiirus vaakumis Gravitatsioonikonstant Avogadro arv Boltzmanni konstant Universaalne gaasikonstant Elementaarlaeng Elektroni seisumass Prootoni seisumass Neutroni seisumass Elektriline konstant Magnetiline konstant Plancki konstant 2. Kütteväärtused Bensiin Petrooleum Diislikütus Piiritus (etanool) Kuiv kasepuit Püssirohi Kivisüsi Turvas Nafta Vesinik 1 3. Aine agregaatoleku muutumine Aine Sulamis- Sulamissoojus Keemis- Auramissoojus temperatuur temperatuur keemis- (°C) normaalrõhul ...
mürkkemikaalide, ravimite, taimekasvustimulaatorite, lõhke-, park- ja sünteetiliste kiudainete tootmisel. Alkoholid · Alkoholid on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad molekulis hüdroksüülrühma ( -OH). · Üldvalem CnH2n+1OH ehk R-OH · Struktuurvalem · Nimetuse lõpp -ool · Funktsionaalne rühm hüdroksüülrühm ( -OH) · Homoloogiline rida 7) C7H15OH heptanool 1) CH3OH metanool 8) C8H17OH oktanool 2) C2H5OH etanool 9) C9H19OH nonanool 3) C3H7OH propanool 10) C10H21OH - dekanool 4) C4H9OH - butanool 5) C5H11OH pentanool 6) C6H13OH heksanool · Füüsikalised omadused: homoloogilises reas liikmed 1-11 on vedelikud, 12-20 "tardunud rasva" kujul ja ülejäänud alkoholid on tahked ained. Esimesed 5 liiget lahustuvad vees, edasi lahustuvus väheneb. Kõik alkoholid on veest kergemad ja mürgised. Metanool · Omadused: on värvuseta, iseloomuliku
Keemia KT 1. Alkoholide tunnusrühmad? OH 2. Tuntumad alkoholid ja nende iseloomustus? Metanool Etanool Struktuuri valem CH3OH C2H5OH Molekuli valem CH4 C2H6 Rahvapärane nimetus puupiiritus Piiritus Lõhn / värvus Värvusetu/ piirituse lõhn Värvusetu, piirituse lõhn Mürgisus Väga mürgine Suuremates kogustes mürgine
2.ülesanne: glükoosi lagundamine jaguneb kolmeks etapiks. Nimeta neid. glükolüüs, tsitraaditsükkel ja hingamisahel. 3. ülesanne: täida tabel Etapid Kus toimub? Mis eraldub? Glükolüüs Tsütoplasmavõrgustiku Tekib 2 ATP, 4 H või siledapinnalises osas 2 ATP-d ja piimhape või 2 ATP-d ja etanool Tsitraaditsükkel Mitokondri maatriksis CO2 molekulid Hingamisahel Mitokondri sisemembraani 36 ATP-d harjakestel 5.ülesanne: Mida tähendavad lühendid, kui on võimalik, siis kirjuta nende struktuurvalemid ATP — Adenosiintrifosfaat C10H16N5O13P3 TKT — Trikarboksüülhapete tsükkel NADH - Nikotiinamiid adeniin dinukleotiid C21H27N7O14P2 ADP — Adenosiindifosfaat C10H15N5O10P2 6
benseen tahmava leegiga. AREENIDE FÜSIOLOOGILISED OMADUSED: Aromaatsetel süsivesinikel on narkootiline toime. Kahjustavad närvisüsteemi. Mõjuvad ärritavalt nahale. Mitmetsüklilised ühendid on kantserogeensed. Enamikule areenidele on iseloomulik elektrofiilne asendureaktsioon. Fenoolid on hüdroksüareenide üldnimetus. Fenool on hüdroksübenseen. Laengu delokalisatsioon elektronide või laengute jaotumine aatomite vahel. Miks on fenool happelisem kui etanool, kuigi neil on sama funktionaalrühm? Fenoolil on hüdroksüülrühma aromaatse ringi tugev vastastikmõju. Kumb on aluselisem kas aniliin või etüülamiin? Selgitage erinevuse põhjused. Aniliin, sest lämmastiku vaba elektronpaar on delokaliseerunud, seega on aniliini aluselised omadused nõrgemad kui etüülamiinil. Alkeen+H2 CH2=CH-CH3-+H2 (H+) CH3-CH2-CH3 Alkeen+HCl pent-2-een + HCl CH3- CH=CH-CH2-CH3+HCl CH3-CH2-CHCl-CH2-CH3 alkeen+H20 CH2=CH2+H2O (H+)
Lagundamise etapid: 1) glükolüüs ehk glükoosi algne lagundamine toimub päristuumse raku tsütoplasmavõrgustikul 2) tsitraaditsükkel toimub mitokondri sisemuses 3) hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel, selles etapis vabaneb kõige rohkem energiat Glükolüüs jaguneb:1)Anaeroobne glükolüüs hapnikku ei jätku piisavalt, moodustub etanool või piimhape 2)Aeroobne glükolüüs hapnikku on piisavalt. Erinevate ensüümide toimel toimub 10 erinevat üksteisele järgnevat reaktsiooni, mille tulemusena tekib 2 püroviinamarihappe molekuli ning 4 vesiniku aatomit. Glükoos 2 viinamarihape (CH3COCOOH) + 4H Piimhappekäärimine toimub lihaskoe rakkudes hapniku puudusel. Vesinikku ei eraldu. Glükoos 2 piimhape (C2H4COOH) Etanoolkäärimine suhkru lagundamine pärmseente toimel. Glükoos 2 etanool (C2H5OH) + CO2
butüülalkohol lahustub vees piiramatult, kuid sama molekulmassiga butaan-1-ool kõigest 7,9 g/100 g vees. 3) Hüdroksüülrühmade arvust Mida rohkem on hüdroksüülrühmi süsivesinikahelas, seda paremini lahustub alkohol vees. Sel põhjusel dioolid, trioolid jne lahustuvad vees igas vahekorras. 2 Alkoholide tuntumad esindajad ETANOOL ehk piiritus ehk etüülalkohol CH3CH2OH Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava. kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on -112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³. Etanool lahustub veega igas vahekorras. Etanooli segunemisel veega esineb kontraktsioon. Kontraktsioon on nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad
butüülalkohol lahustub vees piiramatult, kuid sama molekulmassiga butaan-1-ool kõigest 7,9 g/100 g vees. 3) Hüdroksüülrühmade arvust Mida rohkem on hüdroksüülrühmi süsivesinikahelas, seda paremini lahustub alkohol vees. Sel põhjusel dioolid, trioolid jne lahustuvad vees igas vahekorras. 2 Alkoholide tuntumad esindajad ETANOOL ehk piiritus ehk etüülalkohol CH3CH2OH Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava. kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on -112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³. Etanool lahustub veega igas vahekorras. Etanooli segunemisel veega esineb kontraktsioon. Kontraktsioon on nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad
Olulisel määral kahjustab alkohol maksa, sest seal lagundatakse enamik veres leiduvast etanoolist. Alkohol mõjub rängalt pärilikkusele, mille otseseks tagajärjeks on nõrgamõistuslikud lapsed. Olenevalt inviduaalist, võib alkoholi korduv tarbimine tekitada ka sõltuvust. Inimese organismis ei ole ühtki rakku ega organit, mida alkohol ei kahjustaks. Seega on etanooli liigtarvitamine äärmiselt ohtlik. Ensüümide toimel oksüdeerub etanool. organismis mitmesugusteks mürgisteks aldehüüdideks ja sealt edasi karboksüülhapeteks ning pärast veel mitmeid vahereaktsioone lõpuks süsihappegaasiks ja veeks. Kõige enam avaldab alkohol mõju peaajule, kuna ajukoorerakkude hukkumise tõttu väheneb ka ajumaht. Sügavamad muutused toimuvad ajukoore osades, mis on seotud mõttetegevuse ja mäluga.
katalüsaatorite abil (CO + 2H2 CH3OH). Tänapäeval kasutatakse seda keemiatööstuses, ka süütevedelikes (lahustite tähtis koostisosa) Etanool (C2H5OH) ehk piiritus. Valmistatakse põhiliselt eteeni (etüleeni) katalüütilisel hüdraatimisel (CH2=CH2 + H2O CH3CH2OH), sahhariidide kääritamisel (C6H12O6 2 CH3CH2OH + 2 CO2; tooraineks kartul, teravili). Seda kasutatakse farmaatsiatoodetes, kosmeetikas, alkohoolsetes jookides. Inimesega vahetult kokkupuutuv etanool peab olema valmistatud kääritamise teel. Käärimissegus on alkoholisisaldus 7-14%, sest siis hakkavad organismid oma heitainesse surema. Alkoholi tootmine sai alguse 11. sajandil Itaalias, 1485. aastal Eestis. ,,Spiritus vini" ehk veini vaim. Destillatsiooni teel on võimalik saada alkoholi, mis sisaldab 95,5% etanooli, 4,5% vett. Absoluutselt alkoholi saab vee keemilisel/füüsikalisel sidumisel. Etanool destilleeritakse inimese kehas etanaaliks äädikhappeks CO2 + H2O
Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 12.03.2012 Töö ülesanne: Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H20 Aparatuur: Bürett, 5-ml pipett, 2-ml pipett, 1-ml pipett, 250-ml mahuga lihvitud klaaskorgiga suletavat kolbi, kaaluklaas. Reaktiivid: 0,5n NaOH lahus, ff indikaator, etüületanaat (etüülatsetaat), kontsentreeritud HCI, 100-% etaanhape (jää-äädikhape), absoluutne etanool. Töö käik: 250-ml mahuga klaaskorgiga suletavasse täiesti kuiva kolbi pipeteerisin vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele lahuse: 5ml 3n HCl + 3ml etüületanaati + 2 ml etanooli Sulgesin kolvi kiiresti ning jätsin kaheks nädalaks seisma. Iga reagendi hulga määrasin kaalumise teel. Võtsin hulgad, mida kasutati lahuste valmistamisel ja lasin pipeti tühjaks voolata otse kaaluklaasi. Katalüsaatori (HCl) hulga uuritavates lahustes määrasin 5ml 3n HCl lahuse tiitrimise teel 0,5n
tsütoplasmas) Tekib püroviinamarihape Pikemalt: glükoosi täielik lõhustumine hapniku olemasolul, mis koosneb kõigist glükolüüsi reaktsioonidest, tsitraaditsüklist (TCA) ja hingamisahela reaktsioonidest. Anaeroobse glükolüüsi reaktsioonid toimuvad raku tsütoplasmas, tsitraaditsükkel ja hingamisahel toimuvad mitokondrites. Anaeroobne glükolüüs hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp produktiks on kas piimhape või etanool. Tekib piimhape ja etanool Pikemalt: käärimine ehk glükoosi osaline lõhustumine. Kokku 11 reaktsiooni. Toimub tsütoplasmas hapniku puudumisel või defitsiidi korral. Organismid: bakterid piimhappekäärimine, seened etanoolkäärimine, kõrgemad loomad piimhappekäärimine lihastes. Fotosünteesi tähtsus -Tekib glükoos, energiallikas -Tekib hapnik, hingamiseks -Tekib hapnik, surnud orgaanilise aine lagundamiseks -Tekib hapnik, moodustab osoonikihi
10 Kemikaali mida kasutan ehitusviimlistusses 1.Atsetoon ehk 2-propanoon - (keemiline valem CH3COCH3) on tuleohtlik madala keemistemperatuuriga läbipaistev vedelik. Atsetooni keemistemperatuur on 56 °C. Keemiline ühend kuulub ketoonide aineklassi hulka. 2-propanooni saadakse sünteetiliselt propeenist. Atsetooni kasutatakse nii plastikute tootmisel kui ka lahustina. 2.Vesiehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidiaan -on keemiline ühend keemilise valemiga H2O. Seega koosneb üks vee molekul kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. Kasutan pahtli või krohvi segamisel 3.Formaldehüüd ehk metanaal -on lihtsaim aldehüüd.Metanaali keemiline valem on HCHO.Metanaali 37-protsendine vesilahus on formaliin. Kasutan lakimisel ja värvides 4.Tselluloos -on -D-glükopüranoosi jääkidest moodustunud polüsahhariid, elementaarlülide arv makromolekulis on 1000-6000. Tselluloosi ehitust kirjeldab valem (C6H10O5)n, kus n on elementaa...
reaktiivid keemiliselt halogeniidid) toimivad kui nukleofiilid, rünnates elektrofiilseid süsiniku aatomeid, moodustades süsinik-süsinik sideme Etüülformiaat Kaltsiumkloriid, naatriumkarbonaat · Tunnistatud inimesele ohutuks aineks · R36 ärritab silmi Sipleghape Etanool · R10 tuleohtlik · R11 väga tuleohtilk · R35 põhjustab põletusi · R61 võib olla halb sündimata lapsele Bromoetaan Dietüüleeter · R11 väga tuleohtlik · R12 eriti tuleohtlik · R20/22 ohtlik neelamisel ja kokkupuutel · R19 võib sisaldada plahvatusohtlikke
-metaanhape CH4 metaan - - CH3OH metanool HCOOH etaanhape C2H6 etaan C2H4 eteen C2H2 metüün C2H5OH - etanool CH3COOH propaanhape C3H8 propaan C3H6 propeen C3H4 propüün C3H7OH propanool C2H5COOH butaanhape
Anaeroobne glükolüüs- ehk käärimine, hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagunemine, üheks lõpp-produktiks on kas piimhape või etanool. Aine- ja energivahetus- sünteesi- ja lagunemisprotsessid, mille kaudu on organism seotud ümbritseva keskkonnaga. Aeroobne glükolüüs- kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagunemine hapnikurikkas keskkonnas. Assimilatsioon- organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum. ATP- kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine- ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana.
ALKOHOLID Tuntumad Struktuurvalem Füüsikalised ja Kasutamine ja esindajad füsioloogilised tootmine omadused Etanool on iseloomuliku Kasut: lõhnaga kergesti lenduv Alkohoolsete tuleohtlik vedelik. Ta jookide tootmisel, H H seguneb veega igas hea lahusti, | | vahekorras, moodustades parfümeeriatööstus, H -- C -- C --O negatiivse ravimid, meditsiin, Etanool --H aseotroobi.Etanool on kütus.
vees mittelahustuvad orgaanilised ained (süsivesinikud, eetrid jm) kogunevad ülemisse kihti (kuna on veest kergemad). Füsioloogilised oamdused: mürgised; lenduvatel ainetel narkootiline toime (kloroform). 4. Alkoholide füüsikalised ja füsioloogilised omadused. Alkoholid võivad osaleda vesiniksidemete moodustamises vees hästi lahusutvad, hüdrofiilsed (kehtib ainult lühema süsinikuahelaga alkoholide kohta, nt metanool, etanool, propanool). Pika süsinikuahelaga alkoholid on vees vähe lahustuvad (nt pentanool jne). Füsiol.: Alkoholid ja nende vahesaadused on vähem või rohkem mürgised; üldiselt narkootilise toimega. Eriti ohtlik on metanool ehk puupiiritus, sest see imendub ka läbi naha ning mürgituse võib saada ka seda auru sisse hingates. Mürgistused mõjutavad silmi, aju, maksa, neerusid. 5. Kirjuta alkaani reaktsioon hapnikuga ja halogeeniga mittetäielik oksüdeerumine.
a) 3-kloro-2-butanool b) 1,2,3-propaantriool c) 3-kloro-3-metüül- heksanool 2) Osata alkohole nimetada EMBED ACD.ChemSketch.20 EMBED ACD.ChemSketch.20 3) Osata iseloomustada ja võrrelda alkoholide füüsikalisi omadusi (sulamistemp, keemistemp, lahustuvus vees) lähtuvalt süsinike arvust ja hargnevusest) Näide: a) kumb lahustub vees paremini- kas propanool või metanool? Põhjenda b) kummal keeb kõrgemal temperatuuril- kas etanool või butanool? Põhjenda. 4) Kuidas tõestada, et alkohol on nõrga happe omadustega? 5) Alkoholide keemilised omadused. Näide: Kirjuta reaktsioonivõrrandid ja anna saadustele nimetused a) etanooli põlemine b) metanool + kaltsium c) propanooli põlemine 6) Metanool (igapäeva nimetus, saamine, füüsikalised omadused, toime organismile, kuidas ravitakse metanooli mürgitust, metanooli kasutamine) 7) Etanool (saamine, füüsikalised omadused, kasutamine)
R--OH C--OH · · · ALDEHÜÜDID, KETOONID KARBONÜÜLÜHENDID, CO-RÜHM · ALKOHOLIDE SAAMINE · ALKAANIDE OKSÜDEERUMINE · SÜSINIKMONOOKSIIDI LIITMINE HAPNIKUGA · GLÜKOOSI KÄÄRIMINE · PUIDUTÖÖTLEMISJÄÄKIDE TÖÖTELMINE, PUIDU UTMINE (KUIVATAMINE) · NAFTA KRAKKGAASIDES SISALDUVA ETEENI HÜDRAATUMINE O = · · ALKOHOLIDE LEVIK · HEAD LAHUSTID, LAGUNEVAD KERGESTI, PÕLEVAD HÄSTI · ETANOOL ALKOHOOLSETE JOOKIDE TOOTMINE, AUTOKÜTUSTES, RAVIMID · METANOOL ODAV LAHUSTI, LÄHTEAINE AINETE SAAMISEL EETRID, ESTRID · GLÜTSEROOL KOSMEETIKA, MEDITSIIN, EMAILVÄRVIDE JA LAKKIDE VALMISTAMINE, ANTIFRIISINA AUTOKÜSTUSTES, TOIDUTÖÖSTUSES · LOODUSES LÕHNAD ALKOHOLIDE TOKSILISUS · MÜRGISED, NARKOOTILINE TOIME, DIUREETIKUM · EI OLE ÜHTEGI RAKKU EGA ORGANIT, MIDA ALKOHOL EI KAHJUSTAKS!!! · METANOOL 20-30 GRAMMI SURMAV
võimalik segust puhtaid aineid eraldada Tuntumad molekulid Lämmastik (moodustab 78% õhust) - N2 Hapnik (moodustab 21% õhust) - 02 Vesi - H2O Süsihappegaas - CO2 Metaan (maagaasi peamine koostisaine) - CH4 Vääveldioksiid - SO2 Vingugaas - CO Osoon - O3 Raud - Fe Teemant - C Vask (cuprum, punakas värvus, hea elektrijuhtivus) - Cu Sool - NaCl Etanool - C2H5OH Paekivi - CaCO3 Ränihape - H4SiO4 Väävel (kollane ja rabe) - S7 Kloor (kollakasrohelist värvi mürgine kaas) - Cl2 Lihtaineid, mis on tavatingimustel vedelad - Hg, Br2 Liitained, mis on tavatingimustel vedelad - H2O, C2H5OH (etanool)
bensiinis peituv energia, oleks heitgaaside hulk atmosfääris 5 korda väiksem. [1] 3 2. Lahendus Parim lahendus oleks saasteaineid tekitavate kütuste mitte kasutamine, kuid kuna seda pole hetkel võimalik teostada, sest kõik kütused saastavad kas otseselt või kaudselt loodust. Seega toon siinkohal välja parimad alternatiivid, mis suure tõenäosusega hakkavad bensiini ja ka muid fossiilseid kütuseid asendama või juba seda teevad. 2.1. Etanool kütus Ladina-Ameerikas, kus suhkruroo töötlemisest jääb üle väga odav etanool, kasutatakse seda bensiini lisandina, kohati lausa eraldi kütusena (100%). Seal on määratud etanooli sisaldusele bensiinis miinimum, milleks on alates 2007. aastast 25%. [4] Teine suur etanooli kasutaja bensiinis on USA. Koos Brasiiliaga, võtavad nad enda alla 88% etanool kütuse tarbimisest. USA-s on lubatud etanooli sisaldus osariigiti erinev, seega ühest arvu on võimatu öelda
· Vabanev vesinik seotakse hapnikuga, moodustub vesi · Veest osa eemaldatakse ja osa läheb uuesti käiku. NADi kasutatakse uuesti glükolüüsis ja nitraaditsüklis. Selle arvel sünteesitakse 36 ATP molekuli. Glükolüüsi lõplikul lagundamisel moodustub 38 ATP molekuli Glükoosi anaeroobne lagundamine Hapniku puudumisel tekib püroviinamarihappest, kas piimhape (lihaskoe rakkudes või piimhappebakterite elutegevuse tulemusena) või etanool (pärmseente ja mõningate bakterite elutegevuse käigus) Piimhappekäärimine Toimub lihaskoe rakkudes piimhappebakterite elutegevuse käigus. Vesinik ei eraldu. Glükoos-> 2 piimhape Etanoolkäärimine Suhkru lagudamine pärmiseente toimel. Protsess kestab seni kuni jätkub glükoosi, või tekkiv etanool pärsib pärmiseente elutegevuse. Eraldun süsihappegaas. Kasutegus: 2 ATP eraldumine. Lõppprodukitd erinevad. Etappe vähem (alkohol, piimhape). Lähteained samad. 4.4 Fotosüntees
püroviinamarjahappe molekuli. Aine- ja energiavahetus- sünteesi- ja lagunemiseprotsessid, mille kaudu on organism seaotud ümbritseva KK-ga. Hõlmab ainete omastamist välisKK-st ja sinna jääkproduktide väljutamisest, aga ka otsest energia ülekannet. Eristatakse assimilatsiooni ja dissimilatsiooni. Anaeroobne glükolüüs- hapniku puudumisel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp-produktiks on kas piimhape või etanool. Assimilatsioon- organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum. ATP-kõigis rakkudes esinev makroenergiline ühend, mis osaleb raku aine- ja energiavahetuses energia universiaalse talletaja ja ülekandjana. Autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud org. ühendid välisKK-st saadavatest anorg. ainetest. Kasutades valgusenergiat või redoksrektsioonidel vabanevat energiat. Calvini tsükkel-fotosünteesis pimedusstaadiumis tsükliline reaktsioonide jada,
Alkoholism Alkoholism on haigus, mille puhul tekib organismil sõltuvus etanoolist. Alkoholismi tähistamiseks on kasutatud ka mõistet krooniline alkoholism. Kuid käibiva RHK-10 järgi oleks õige termim alkoholisõltuvus.Kui alkoholismi tekkepõhjus on teada (etanool), siis alkoholismi arengu seaduspärasused on senini selgusetud. Probleemi komplitseerib tõsiasi, et etanool on kehaomane aine tekib ainevahetuse käigus. Alkoholismi esmased kirjeldused ulatuvad antiikaega. Hippokratese poolt pärinevad esimesed teadaolevad delirium tremensi ehk joomahulluse kirjeldused. Alkoholismi iseloomustab pidev soov alkoholi tarvitada. Kaob kontroll tarvitatud alkoholi koguse üle, mis viib mitmepäevaste (mitmenädalaste) joomasööstudeni. Kui mingil põhjusel alkoholi tarvitamine katkestatakse (raha lõpeb, tervis läheb halvaks), arenevad ärajäämanähud
· Lahus on ühtlane segu, mis koosneb: lahustist (tavaliselt vedelik) ja selles ühtlaselt jaotunud ühest või mitmest lahustunud ainest. LAHUS = LAHUSTUNUD AINE + LAHUSTI siirup = suhkur + vesi füsioloogiline lahus = keedusool + vesi viin = etanool + vesi gaseeritud vesi = süsihappegaas + vesi jooditinktuur = jood + etanool Lahustatav aine on pihustunud tavaliselt üksikute molekulide või ioonideni! LAHUSTUMISPROTSESS Vee karedus Vee karedus on tingitud vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisooladest. · Karedas vees seep hästi ei vahuta. · Karedas vees leiduvad vesinikkarbonaadid lagunevad kõrgemal temperatuuril ning küttekehale tekib katlakivi LAHUSTUMISPROTSESS · Polaarsed vee molekulid rebivad naatrium- ja kloriidioonid soola kristallist välja:
pimedusstaadium- calvini tsükkel saab alguse lipiidie ja aminohapete süntees püroviinamarihape- glükoosi vaheprodukt tsitraaditsükkel- moodustub NADH valgusstaadium- ATP süntees Laused 1. Organismi aine-ja energiavahetus koosneb assimilatsioonist ja dissimilatsioonist 2. Assimilatsiooniprotsesside üheks põhieesmärgiks on sahhariidid, lipiidid, valgud. 3. Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad assimilatsiooni 4. Käärimise lõpp-produkt on etanool, CO ja piimahape 5.Tsitraaditsükli reaktsioonide käigus eraldub CO 6. Hingamisahela reaktsioonide lähteaine on O 7.Molekulaarne hapnik eraldub fotosünteesi valgusstaadiumi reaktsioonides 8. Fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli. 9. Kõige enam ATP molekule saab sünteesida lipiidide oksüdatsioonil ( 38,9 kJ) 10.Aeroobse glükolüüsi toimumisel peab olema rakus piisavalt hapnikku. 11. Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad mitokondrites. 12
lõhna- ja värvaineid, ravimeid, mürkkemikaale. Metanool on lahustite koostisosaks. Mõnedes kohtades kasutatakse metanooli automootorite kütusena Etaanooli Kasutatakse termomeetrites, sest külmumistemperatuur on 112 oC. Kõrge kütteväärtuse tõttu kasutatakse kütusena reaktiivmootorites, sisepõlemismootorites Meditsiinis Biokütusena Alkoholi mõju organismile Etanooli mõju organismile on keerukas. Ensüümide toimel oksüdeerub etanool organismis mitmesugusteks ühenditeks ning lõpuks süsihappegaasiks ja veeks. Alkoholi toime avaldub organismis koheselt, veres leidub 4-5 minuti pärast. Peamine osa imendub verre peensoolest. Kõige suurem on alkoholi sisaldus veres umbes 1 tund pärast etanooli sissevõtmist. Koheselt algab organismis ka alkoholi lõhustumine. Osa alkoholist eraldub uriini ja väljahingatava õhu kaudu muutumatult, ülejäänud lammutatakse organismis.
Glükoosi lagundamise üldvalem: C6H12O6 + 6O2 = 6CO2+ 6H2O + 38ATP GLÜKOOS ENERGIA Kui selles etapis pole piisavalt O2-te, siis ei lõpe protsess püroviinamarjahappe ja vesiniku moodustumisega, vaid jätkub käärimisena ehk anaeroobsena. Käärimisi on mitu liiki: 1) Piimhappekäärimine moodustub 2 molekuli piimhapet ja vesinik kasutatakse ära. Protsess üldiselt lõpeb. 2) Etanoolkäärimine toimub pärmseente abil. Tekib etanool ja süsihappegaas. Seda käärimist kasutatakse toiduainetööstuses. Kui selle käärimise juures satub õhku juurde, tekib veiniäädikas. Tsitraaditsükkel Toimuvad mitokondrite maatriksi piirkonnas. Lähteaineks on püroviinamarjahape. 2C2H3OCOOH 6CO2 + 10H2 (vesinik jällegi seotakse NADiga, tekib 10NADH2) Energiat selles protsessis ei teki, see läheb pigem kaduma soojuse näol. Hingamisahela reaktsioonid 12NADH2 + 6O2 36ATP + 12H2O + 12NAD
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL KEEMIAINSTITUUT Orgaanilise keemia õppetool YKO5606 Orgaaniline keemia II praktikum Lõputöö Bensaalatsetofenooni süntees atsetofenoonist Tallinn 2010 SISUKORD 1. Sissejuhatus lk 2 2. Ainete omadused kirjanduse alusel lk 3 3. Ainete ohtlikkus lk 4 4. Vajaminevad ainehulgad lk 5 5. Reaktsioonide mehhanismid ja iseloomustused lk 6 6. Teoreetiliste ja kirjanduslike saagiste arvutused lk 8 7. Töö käik lk 9 8. Andmete töötlus ja analüüs lk 10 9. Pilte sünteesist lk 11 10. Kokkuvõte ...
Anorgaaniline: Keemiline side-iooniline side NaCl, Sulamistemp- üle 350 o, Keemistemp üle 750o, Lahustuvus a)vees-hea, b)orgaanilistes ainetes halb, süttivus-enamasti ei sütti, Elektrijuhtivus- enamasti juhivad. Orgaaniline: Keemiline side- enamasti kovalentne side CH 4-metaan, Sulamistemp alla 350o, Keemistemp alla 750o, l ahustuvus a)vees- enamasti halb, b) Orga. Ainetes hea, süttivus enamasti süttivad, Elektrijuhtvus- enamasti ei juhi. Isomeeria: On nähtus kus ainetel n ühesugune element koostis ja molekulmass, kuid erinev struktuur ja seetõttu ka erinevad omadused. Valents olek: -C- Neli üksiksidet, -C= 2 üksiksidet 1 kaksik side, =C= 2 kaksikside, -C= 1 üksikside ja 1 kolmikside Valentsolekud:Lämmastik(N): -N-, -N=, N=, Hapnik(O): -O-, O=, Vesinik(H): H- Valents: Näitab mitu kovalentset sidet võib antud aatom moodustada. Orgaaniliste ühendites süsiniku valents on alati 4. Molekulvalem: Näitab aine koostist kui palju ja milliste ele...
Alkohol on orgaaniline ühend, mis molekulis on kas 1 või enam vesiniku aatomit asendatud hüdroksüüdrühmaga.NT: CH3OH (metanool) Karboksüülhape süsivesinikust tuletatud ühend, mis sisaldab karboksüülrühma: -COOH. NT: HCOOH (metaanhape e. Sipelghape) Metanool CH3OH (puupiiritus) vedelik,läbipaistev,põletava maitsega, Väga mürgine, lahustub vees. 2CH4 + O2 2CH3OH CO + 2H2 CH3OH Lahusti, klaasipesuvedelik,automootori kütusena Etanool CH3CH2OH = C2H5OH (piiritus) vedelik, läbipaistev, värvusetu, piirituslambi lõhnaga, lahustub vees, lahustub orgaanilisi ühendeid, pole mürgine C6H12O6 2C2H5OH + 2CO2 suhkur pannakse käärima Vein Põlemine: reag hapnikuga C2H5OH + 3O2 2CO2 + H2O Etaandiool e. Etüleenglükool OH-CH2-CH2-OHvärvusetu, läbipaistev, viskoosne, lahustub vees, on magusa maitsega. Mürgine pole aga on kahjulik. -Automootori jahutusvedelik(dosool). Propaantriool e. Glütserool OH-CH2-CH-CH2-OH värvusetu, läbipaistev, viskoosne, magusa...
Bioloogia mõisted Glükolüüs kõigis rakkudes toimuv glükoosi esmane lagundamine Aeroobne glükolüüs kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli Anaeroobne glükolüüs (käärimine) hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõppproduktiks on kas piimhape või etanool Aine ja energiavahetus (metabolism) sünteesi ja lagunemisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskeskkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia(soojus ja valgusenergia) ülekannet. Eristatakse assi ja dissimilatsiooni Assimilatsioon organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum Dissimilatsioon organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum
18.Subarahnoidaalne (SAH) hematoom tekib: 19.*Pehmekelme ja ämblikvõrkkesta vahele 20.Prerenaalse neerupuudulikkuse põhjuseks võivad olla:vähenenud südame minutimaht, vasodilatatsioon,hüpovoleemia 21.Ägedale seedetrakti verejooksule võib viidata: *Musta värvi väljaheide ning kahvatu ja niiske nahk 22.Nimeta peamised mürkide organismi sattumise teed:söömine, joomine, naha kaudu, sissehingamine, lokaalselt 23.Leia antidoodid: PARATSETAMOOL ETANOOL HEROIIN ACC ETÜLEENGLÜKOOL NALAKSOON 24.Deliruim tremens’i e. joomahulluse klassikalisteks sümptomiteks on: *Teadvuse hägunemine ja segasus, hallutsinatsioonid, silmatorkav treemor 25.Leia antidoodid: METANOOL NALAXON OPIAADID 100% HAPNIK VINGUGAAS ETANOOL 26.Morfiini manustamisel võib tekkida: *Hüpovoleemia ja hingamisdepressioon 27
Tsitraaditsükkel toimub mitokondri sisemuses, lähteaineks on PVA, toimuvad tsüklilised ensüümreaktsioonid. Tekib CO2 ja NADH2. Hingamisahel toimub mitokondri membraanides. Energia saadakse vesiniku lõhustamisel, sealjuures seotakse hapnik vesiniku molekuliga, mille tulemusena saadakse vesi, saaduseks on ka 36 ATP-d. Anaeroobne glükolüüs (käärimine) hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp-produktiks on kas piimhape või etanool. Piimhapekäärimine toimub hapniku puudusel lihaskoe rakkudes, aga ka piimhappebakterite elutegevuse käigus. Sel juhul saadakse ühest glükoosi molekulist 2 piimhappe molekuli, kuid H aatomeid ei eraldu ning kogu protsess piirdub 2 ATP molekuli sünteesiga. Etanoolkäärimist põhjustavad pärmseened või bakterid. Käärimisel ei eraldu H aatomeid ja moodustub vaid 2 etanooli ja 2 ATP molekuli. Fotosüntees klorofülli sisaldavates taimerakkudes (mõnedes bakterites, protistides) toimuv
puhul on tasakaalukonstant püsiv. Tööl on praktiline tähtsus keemilise sünteesi jaoks, kus on vaja teada teoreetilist saagist antud lähteainete kontsentratsiooni puhul. Arvutusi saab teha teades tasakaalukonstanti, eeldades, et reaktsiooni aeg on küllaldane tasakaalu saavutamiseks. Töö käik Kasutatud reaktiivid: 0,5 n NaOH lahus, ff indikaator, etüületanaat (etüülatsetaat), kontsentreeritud HCI, 100-% etaanhape (jää-äädikhape), absoluutne etanool. 50-m1 mahuga klaaskorgiga suletavatesse täiesti kuivadesse kolbidesse pipeteeritakse segu 1 ja 2 1) 5 ml 3n HCl + 5 ml vett, 2) 5 ml 3n HCl + 5 ml etüületanaati, Kõikidel juhtudel tehakse ka paralleelkatse. Iga kolb suletakse kiiresti ning jäetakse seisma nädalaks, vahetevahel loksutades. Pärast seismist tiitrida iga kolvi sisu (otse kolbi) 0,5 n NaOH lahusega fenoolftaleiini juuresolekul. Katse andmed ja arvutused Arvutused: 1. HCl-ga sisse viidud vee hulga leidmine
Glükoosi keemilised omadused: 1. oksüdeerimine (hõbepeegli reaktsioon) C5H11- CHO + Ag2O C5H11O5COOH + 2Ag Glükoonhape 2. redutseerimine (+H2) C5H11O5CHO + H2 CH2OH(CHOH)4CH2OH Sonbiit 3. käärimine a) alkoholikäärimine C6H12O6 2C2H5OH + 2CO2 kõik alkohoolsed joogid Etanool b) piimhappeline käärimine C6H12O6 2C6H6O3 Piimhape CH3CH(OH)COOH 4. Molekulisisene poolatsetaali tekkimine: Glükoosi ahelvormist tekib kas - või - glükoos 5. Molekulidevahelise glükoosiidsideme teke. Tekivad di- , oligo- või polüsahhariidid. DISAHHARIIDID: 1. sahharoos (roo- või peedisuhkur) C12H22H11 - glükoos + fruktoos (ketorühm) vt. õpikust lk 205 2
kogustes põhjustanud nägemise kaotust või surma. · etanooli C2H5OH, mida nimetatakse ka viinapiirituseks, saadakse suhkrut sisaldavate lahuste kääritamisel pärmseente etanooli struktuurivalem abil ilma õhuhapnikuta.Tööstuses kasutatakse lähteainena tärkliserikkaid toitaineid (rukis, nisu, mais, riis), mille tärklis esmalt muudetakse suhkruks ja seejärel kääritatakse saadud suhkur alkoholiks. Etanool on väga hea lahusti ja sellepärast kasutatakse seda laialdaselt värvi- ja lakitööstuses, parfüümide, ravimite (taimsete ravimite) ja lõhkeainete valmistamisel (suitsuta püssirohi). Riikides, kus kasvatatakse ohtralt suhkruroogu, leiab etanool kasutamist ka autokütusena.
Paldiski Gümnaasium ALKOHOLID Anna-Maria Belousova 10.kl Oponent: Matheus Matthiessen Paldiski 2012 Sisukord Sissejuhatus Füüsikalised omadused Keemilised omadused Metanool Etanool Etaandiool Propaantriool Ksülitool ja sorbitool Sissejuhatus Alkoholid on ained, mille molekulis süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga (-OH) Alkoholidel on järelliide ool Molekulis võib olla mitu hüdroksüülrühma (-diool, triool, jne) Alkoholi esineb looduses vähesel määral, kuna madala keemistemperatuuri tõttu ta lendub kergesti. Seetõttu hoitakse alkoholi sisaldavat segu kinnistes anumates.
Alkoholid ja karboksüülhapped Alkoholid on sellised süsivesinikest tuletatud ühendid, milles üks või enam vesiniku aatomit on asendatud ühe või enam hüdroksüülrühmaga (-OH- rühmaga) Alkoholid ei muuda indikaatori värvi. R-alküülrühm (tuletatakse alkaani valemist lahustades ühe vesiniku aatomit) R-OH CH4 metaan ; CH3 metüül ; CH3OH metanool Metanool CH3Oh on suure süsinikuühendite rühm alkoholide kõige lihtsam esindaja. Metanooli võib saada metaani oksüdeerumisel: 2CH4 + O2 -> 2 CH3OH Metanool on värvitu, põletava maitsega mürgine vedelik, mis keeb temperatuuril 65C ja seguneb veega igasuguses vahekorras. Vähene kogus metanooli võib põhjustada raskeid tervisehädasid, sealhulgas pimedaks jäämist. Etanool CH3CH2OH on tähtsaim ja tuntuim alkohol. Etanooli saadakse glükoosi lagunemisel: C6H12O6 -> 2CH3CH2OH + 2CO2 Etanool on värvitu, põletava maitsega, lahustub hästi vees, keeb 78C juures, joomine te...
KOKKUVÕTE .......................................................................................................... 9 KASUTATUD KIRJANDUS ...................................................................................... 10 SISSEJUHATUS Artikli eesmärk on anda lühike ülevaade kofeiini, nikotiini, etanooli ja tetrahüdrokannabinooli (THC) toimest ja füsioloogilisest mõjust ning hinnata nende potentsiaali muuta sportlikku jõudlust. Kofeiin, nikotiin, etanool ja tetrahüdrokannabinool (THC) on kõige enim levinumad ning kultuuriliselt aktsepteeritavad sõltuvust tekitavad ained tänapäeva lääne ühiskonnas. Liigne alkoholi tarbimine, kanepi ja sigarettide suitsetamine tekitavad sõltuvust ning seega kujutava tõsist ohtu rahvatervisele. Need ained ei ole igapäevased ainult tavainimeste seas, vaid on leidnud tee ka tippsporti, oma väidetavate tulemusi parandavate omaduste tõttu. Neid aineid ühendab asjaolu, et nad
Tärklise lagunemisel, vabaneva energia arvel on võimalik sünteesida ATP molekuli. GLÜKOOSI LAGUNDAMINE 1. Kuidas säilitavad organismid oma glükoosivarusid? Enamikus organismides talletatakse glükoosivarud polüsahhariididena tärklise või glükogeeni kujul. 2. Millised erinevused on aeroobsel ja anaeroobsel glükolüüsil? Anaeroobne glükolüüs ehk käärimine toimub hapniku puudumisel. Selle tulemusina moodustub kas etanool ja süsihappegaas või piimhape. Aeroobne glükolüüs toimub kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli. 3. Tooge näiteid rakkudest, kus anaeroobse glükolüüsi lõpp-produktiks on piimhape või etanool. Piimhappekäärimine toimub hapniku puudusel lihaskoe rakkudes. Lihastesse kuhjuv
antud lähteainete kontsentratsiooni puhul. Arvutusi saab teha teades tasakaalukonstanti, eeldades, et reaktsiooni aeg on küllaldane tasakaalu saavutamiseks. Aparatuur. Bürett, 5-ml pipett, 2-ml pipett, 1-ml pipett, 8 50-ml mahuga lihvitud klaaskorgiga suletavat kolbi, kaaluklaas. Reaktiivid. 0,5 n NaOH lahus, ff indikaator, etüületanaat (etüülatsetaat), kontsentreeritud HCI, 100-% etaanhape (jää-äädikhape), absoluutne etanool. Katse käik. 50-m1 mahuga klaaskorgiga suletavatesse täiesti kuivadesse kolbidesse pipeteeritakse esimene segu ja vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele Kaks parallelkatset (kolbi), millesse on mõõdetud 5 ml 3n HCl + 5 ml vett pannakse eraldi riiulile seisma. Ning seejärel valmistatakse kaks paralleelkatset reaktsioonilahustest (5 ml 3n HCl+ 4 ml etüületanaati + 1 ml etanooli) Tähelepanu! Kõikidel juhtudel tehakse ka paralleelkatse. Iga kolb suletakse kiiresti ning
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
