Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"Erakonnad" - 501 õppematerjali

erakonnad on ühenduslüliks ühiskonna ja avaliku võimu vahel, nende liikmetele usaldavad valijad ühiskonnaelu juhtimise riiklikul või kohalikul tasandil Erakonna seadus paragrahv 1- erakond on eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendu, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine Erakond on mittetulundusühing Demokraatia toimib ka erakonna sees
thumbnail
34
pdf

Ettevalmistus eksamiks

Et säärast olukorda vältida, kehtestati sel aastal kohustuslik kogumispension, mille tarvis maksab iga töövõtja oma palgast teatud protsendi pensionifondi ja riik lisab sellele omalt poolt juurde. Kahjuks ei aita kohustuslik kogumispension kaasa ühiskonna vananemisprotsesse peatamisele. Peamine prioriteet on ikkagi sündivuse tõstmine, mida erakonnad osavalt oma huvides ära kasutavad, lubades 1000-- krooniseid lapsetoetusi. Utoopiline? Näib nii, sest ega kõrgepalgaline lase ennast sellest mõjutada. Hoopis tõenäolisem on , et pead tõstavad sotsiaalselt ebakindlad isikud. Joodikutele kujuneks sellest tulus teenimisallikas ning sünniks juurde aina rohkem lapsi, kes hiljem hooletusse jäätaks. Minule näib, et eelkõige tuleks rahvastiku vananemise probleemiga võidelda läbi erudeeritud ja...

Ajalugu
483 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti Iseseisvumine ja taasiseseisvumine

1991. aasta augustis Moskvas läbikukkunud riigipöörde katsed andis Eestile ja teistele Balti riikidele võimaluse omariikluse taastamiseks. Eesti Vabariik kuulutati esmakordselt välja 23. veebruaril 1918. aastal Pärnus ja 24. veebruaril kuulutati manifest välja Tallinnas. Sellise rõõmsa sündmuseni jõuti tänu Venemaa nõrgenemisele, mis pani aluse paljude väikeriikide tekkele. Juba 1917. aasta suvel kujunesid Eestis välja erakonnad : Eesti Demokraatlik Erakond, Eesti Maarahva Liit, Eesti Tööerakond, Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus, Eesti Sotsialistide- Revolutsionääride Partei. Suurimaks poliitiliseks jõuks jäid siiski enamlased, kes ei tahtnud rahvuslikest huvidest midagi teada. Kuid 1917. aastal tungisid Saksa väed Eesti saartele ja sellega kaasnes sõjavastaste loosungitega esinevate enamlaste populaarsuse tõus. Ning sellises segaduses loodi algeline plaan iseseisva Eesti riigi jaoks. Varsti...

Ajalugu
718 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti iseseisvumine

Märtsi lõpus loodi autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus, mida juhtis Ajutise Valitsuse komissar (J.Poska) ning valimiste teel tuli moodustada Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev. Senised vene ametnikud asendati eestlastega, asjaajamiskeeleks sai eesti keel. Asuti rahvusväeosade moodustamisele (1. Eesti Polk). 1917.a. suvel kujunesid välja Eesti erakonnad : Eesti Demokraatlik Erakond (juht J.Tõnisson), Eesti Maarahva Liit, Eesti Tööerakond; Vene sotsiaaldemokraatide vähemlaste tiivast kasvas välja Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus ning esseerid moodustasid Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei. Suurimaks poliitiliseks jõuks jäid siiski enamlased, kes ei tahtnud rahvuslikest huvidest kuuldagi. Maapäev tuli kokku juulis. Ametisse nimetati Maavalitsus ja sellega olid esialgsed eesmärgid saavutatud...

Ajalugu
498 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ajajoon terve maailm

märts 1934 K. Pätsi ja J. Laidoner teostavad sõjaväelise riigipöörde, asudes autoritaarse valitsemiskorra juurde. Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord. 2. oktoober 1934 Riigikogu saadetakse laiali. Vaikiva oleku algus 30. juuni 1934 ,,Pikkade nugade öö" Saksamaal 1934 Autoritaarse korra kehtestamine Lätis kevad 1935 Eestis keelustati Vaikiva ajastu raames poliitilised erakonnad . Lubatud oli ainult Isamaliit. 1935 Itaalia sissetung Etioopiasse (Abessiinia kriis) 1935 Saksamaa asub looma uut sõjaväge ­ Wehrmacht`t 1935 NSV Liidu Prantsusmaa vastastikuse abistamise leping 1935 Juutide poliitilisi ja kodanikuõigusi piiravad seadused Saksamaal aasta lõpp 1935 Oli demokraatlik kord Eestis asendunud autoritaarse diktatuuriga. 8...

Ajalugu
165 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Rahvuslik Ärkamisaeg

Tallinna Mustamäe Gümnaasium Rahvuslik ärkamisaeg Referaat Koostaja:Tiina Ree Klass: G1L Juhendaja: Kati Küngas Tallinn 2007 Sisukord Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused.................................................lk3 Kristjan Jaak Peterson.........................................................................lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7 Põhilised poliitilised ja rahvuskultuurilised üritused...

Ajalugu
194 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Eesti 1920nendatel aastatel

Rahareform Inglise pankadelt laenati 28 miljonit krooni, millega korraldati ümber Eesti rahandus ja pangandus. 1. jaanuarist 1928 hakkas kehtima uue rahaühikuna kroon, mis oli seotud Rootsi krooniga. Algas Eesti majanduse integreerumine Euroopa majandusruumi. 1 § 14 Sisepoliitiline areng 1920. aastatel. Poliitilised erakonnad Parempoolseimaks erakonnaks olid Põllumeeste Kogud, mis moodustuasid jõukamast talurahvast ja põllumajandusega seotud linnakodanlusest. Erakonna liidriteks olid K. Päts, J. Laidoner. Vanimaks parteiks oli J. Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond. See koondas intelligentsi, linnakodanlust ja talurahvast. Sinna kuulusid Jaan Poska, Jakob Vestholm. Rahvaerakonnast eraldus Kristlik Rahvaerakond, mis ühendas klerikaalsemat osa. Tsentrisse kuulus Eesti Tööerakond, mille moodustas väikekodanlus...

Ajalugu
161 allalaadimist
thumbnail
8
docx

vabadussõda, eesti iseseisvumine

Vabadussõda Kerlin Miklas 12K Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Tallinn 2008 Sisukord 1. Eesti iseseisvumine 2. Vabadussõda Eestis 3. Vabadussõja lõpp 1.Eesti iseseisvumine Eestlaste kätte muutus vallavõim ning järk-järgult linnades (esialgu koalitsioon venelastega sakslaste vastu). Siiski ei mõelnud keegi iseseisvuse peale, rahvas oli üldiselt monarhistlik. Äratajaks sai 1905. a revolutsioon, väljendus massilistes streikides ja talurahvamässudes. Tsaar tegi järeleandmisi (parlament, konstit monarhia). Detsembris toimus massiline mõisate rüüstamine ja põletamine, mis suruti karistussalkade abil maha. Eestlased nõuavad autonoomiat. Siiski püsis tsaarivõim kindlatel jalgadel. Lagundajaks sai I maailmasõda. Sõda andis meestele sõj...

Ajalugu
142 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti iseseisvumine

luua rahvuslikud väeosad. Peale pikki kauplemisi andis Vene väejuhatus maikuus selleks loa. Suvel 1917 loodigi Rakveres 1. Eesti polk, hiljem kujunes sellest Eesti diviis (ülemaks sai Johan Laidoner). Eesti poliitilistel parteidel oli päevapoliitilistes küsimustes küll erimeelsusi, kuid põhiasjades ­ autonoomia ja rahvusväeosade moodustamine ­ olid kõik erakonnad üldjoontes üksmeelel. Erandiks olid bolsevikud ehk enamlased (kuulusid VSDTPsse), kes ei pooldanud iseseisvust, sest arvasid, et see kahjustab peagi saabuva maailmarevolutsiooni huve. Suvel ja sügisel 1917 kasvas enamlaste populaarsus ka Eestis, sest nende loosungid (näiteks: "Maha sõda"!") meeldisid rahvale. Ka Eestis olid Veebruarirevolutsiooni ajal tekknud Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud. Neid koondavaks katusorganisatsiooniks oli Eestimaa Nõukogude...

Ajalugu
93 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Eesti Vabariik aastatel 1920-1940

Tõnisson *Eesti Tööerakond *Asunike,Riigirentnike ja Väikepõllupidajate Koondis Vasakparteid *Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei *Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei Paljud erakonnad ühinesid Riigikogu valimiste eel, kuid suured liitparteid osutusid ebapüsivateks ja lagunesid peagi. EKP- Eestimaa Kommunistlik Partei. Eesmärgiks oli iseseisva Eesti hävitamine ja ühendamine NSV Liiduga. Nende tegevus keelati Eestis ära! Valimised *II Riigikogu valimistel osales 26 parteid ja rühma *Valimistest osavõtt ulatus peaaegu 75%-ni *Kokkulepetest taganemine ja liitude lagunemine põhjustasid sagedasi valitsuskriise 1...

Ajalugu
226 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Parlament ja valitsus

kogu valitsusele; valitsuskriisi lahendamiseks asendatakse kas mõni minister või kogu valitsuse koosseis Valitsus täidesaatva võimu organ; Eestis tegutsevad vabariigi valitsus, maavalitsused ja linna/valla valitsused 2 Üheparteiline valitsus selle saab luua erakond, kellele kuulub vähemalt pool parlamendikohtadest Mitmeparteiline ehk koalitsioonivalitsus seal on need parlamendis esindatud erakonnad , kes suudavad tulevase poliitika põhijoonte suhtes omavahel kokku leppida ehk luua koalitsiooni. Peaminister valitsuse juht Minister valitsuse liige Ministeerium valitsemisasutus teatud valdkonnas Portfellita minister temal pole ministeeriumi, ainult väike büroo Kantsler ministeeriumi tegevust korraldav parteiliselt sõltumatu tippametnik Riigikantseleitäidesaatva võimu asjaajamise korrashoidmiseks tegutsev valitsuse kõrvalosa(?) RiigisekretärRiigikantselei juht...

Ühiskonnaõpetus
482 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Ärkamisaeg

Vene Keisri Aleksander 3nda käsul. Valitsemiskorraldus: Eesti ja Saksa ametnikud vahetati välja umbvenelastega. Eriti innukas Venestaja Eestis oli kindralkuberner Sahhovskoi Koolikorraldus: Koolireform, õppetöö vene keeles. Koolmeistrid kes ei osanud vene keelt vallandati. Tartu Ülikool muudeti Jurjevi Ülikooliks. Keel: Kõik asjaajamine vene keeles 7.K. Pätsi ja J. Tõnissoni tegevus 20 saj algul? (Erinevused? Sarnasused?) Sarnasused: Mõlemate erakonnad andsid välja ajalehte Tõnissonil oli ,,Postimees" ja Pätsi häälekandjaks sai ,,Teataja". Mõlemad pidasid Eesti probleemiks vähest rahvustunnet ning eneseteadvust. Erinevused: Tõnisson toetas Tartu liberaale, Saksameelne. Päts aga toetas Tallinna Radikaale Venemeelne. 8. Nimed, daatumid? Johann Voldemar Jansen- Möldri poeg, käis Vändra köstri ja kihelkonna koolis. Ta oli Vändra köster ja Pärnu vallakooli õpetaja. Laulis kirikukooris ja tõlkis juturaamatuid...

Ajalugu
61 allalaadimist
thumbnail
1
xls

Demokraatia ja Diktatuuri võrdlus tabelina

(um. 1930) valimisõigus mehed al. 21 eluaasta mehed, naised naised al. 30 eluaasta iseloomulikud jooned a) rahva määrav osa a) juht b) kodanikuvabaduste b) ainupartei ja õiguste c) sala ja julgeoleku olemasolu teenistus d) propaganda erakonnad Liberaalid Natsionaalsotsialistlik konservatiivid Saksa Töölispartei Sotsiaaldemokraadid Kommunistlik partei Leiboristlik Partei Fasistlik partei Esiriigid Prantsusmaa Saksamaa Suurbritannia Nõukogude Liit USA Jagunemin...

Ajalugu
201 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti 1918-1934 (kordamine)

(presidendi koht ei eksisteerinud tol ajal) 1920 üritati luua Balti Liit (soome, eesti, läti, leedu, poola) ei õnnestunud 1923 Eesti Läti kaitseliiduleping 1930 majanduskriis. Ettevõtteid tabas pankrott, tööpuudus. 1930 Eesti Vabadussõjalaste Keskliit ­ põhiseaduse puudused + täiustamine 12.03.1934 K.Pätsi ja J. Laidoneri (EV vägede ülemjuhataja) vedamisel riigipööre > suleti organisatsioonid, riigikogu läks laiali, erakonnad lõpetasid tegevuse, vaid Isamaa jäi alles. VAIKIV AJASTU 1937 loodi presidendi ametikoht, 1938 esimene president EV: K. Päts Maareform ­ riigistatud maavaldused anti talupoegadele. Esimesena said vabadussõja osavõtjad Põllumajandus +, tööstus 0 . kultuus ­ haridus, tõlkimine, sport. Vabadussõda 11. 11 1918 Saksamaa kirjutas alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas I ms. ja okupatsiooni Baltimaades....

Ajalugu
95 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Mis põhjustas demokraatia kriisi Eesti Vabariigis

Sellest tulenesid ka rohked valitsuskriisid, mis tõid kaasa põhiseaduse ulatusliku reformimise 1933.aastal. 1920ndail tegutses Eestis hulgaliselt parteisid, kellest edukamad olid valimistel tavaliselt Põllumeestekogud ja Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei. Eesti poliitilisel maastikul olid esindatud ka vähemusrahvuste erakonnad . Erakondade rohkus tõi kaasa parlamendi killustatuse ja sellega seoses probleemi üksmeelsete ja pikaaealiste valitsuste moodustamisel. Ükski partei ei saavutanud valimistel ainuparteilise valitsuse moodustamiseks piisavat ülekaalu ning tuli moodustada koalitsioonivalitsus, kuhu kuulus tavaliselt esindajaid 4-5 erakonnast. Et üksmeelt oli valitsuses raske saavutada, viisid vastuolud sageli valitsuskriiside ja valitsuste lagunemiseni. 1921-31 oli Eestis 11 valitsust keskmise elueaga 11 kuud....

Ajalugu
87 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Demokraatlik valitsemine

Õigusriigi põhimõtted: 1) kogu valitsemine käib seaduste järgi 2) kõik inimesed on seaduse ees võrdsed 3) võim pole koondunud ühe inimese kätte 4) võim on avalik 5) eraelus on inimene vaba ja seadusega kaitstud omavoli ning tagakiusamise eest 6) poliitika on humaanne, st et esikohal on inimese huvid 7) poliitika ajamisel arvestatakse ka vähemuste huve. Autoritaarne riik ­ pole rahva osaluseks niisuguseid tegusaid võimalusi nagu valimised, erakonnad , kodanikuorganisatsioonid. Kogu võimutäius on koondunud ühe inimese kätte, ei pea valitseja vajalikuks ise seadusi järgida. Seaduste muutmine käib valitseja suva järgi. Totalitaarne riik ­ Rahvas on muudetud võimuloleva rühmituse tööriistaks. Riik planeerib ja kontrollib kõike ühiskonnas toimuvat, kaasa arvatud kodanike eraelu. Totalitaarses riigis kehtib range tsensuur, välissuhtlemine on keelatud....

Ühiskonnaõpetus
521 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Demokraatia liigid

Aga ka massimeedia sõnumid, perekonnatraditsioonid ja isiklik kogemus. Erakonnad ­ e.parteid kujunesid välja kui valimisvõitluse agentuurid, mille olulisimaks ülesandeks on koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve ja propageerida valijate hulgas oma ühiskonnaprogrammi.Pääseb võimu juurde ainult valimistulemuste põhjal. Koalitseenileping - valitsemisprogramm · Tegevuse eesmärk - Luua poliitikat; · Seotus ideoloogiaga ­ Eesti erakonnad ­ Survegruppide erinevus erakonnast: Erakond Survegrupp Tegevuse eesmärk Luua poliitikat Mõjutavad poliitikat Vahend eesmärgi teostamiseks Tulla võimule Avaldada survet võimulolijatele Haarab poliitika kõiki Käsitleb üht valdkonda või Programmi ulatus valdkondi probleemi...

Avalik haldus
257 allalaadimist
thumbnail
4
doc

valitsemine ja avalik haldus

o Kohaliku omavalitsuse ülesandeks on korraldada kogu kohalik elu o Euroopa omavalitsuse harta, millega ka Eesti on ühinenud, sätestab kohustuse kaasata kohalik elanikkond neid puudutavate otsuste väljatöötamisse ning mitte reglementeerida kohalikku elu liigselt keskvalitsuse poolt. · Põltsu linnavalitsus- juhib 17 liikmeline volikogu, kõik erakonnad esindatud. o Raha tuleb- (aluseks eelarve) maksudest, saastetasudest. Muud tulud- müüakse vara, mida pole vaja. o Kulud- suurim haridusele. Veel maamajandus, energia ja sooja, teede korrashoid, turism, keskkonnakaitse, jäätmekäitlus, haljastus, vaba aeg, kultuur, religioon. o Kõik kulud ~ 75 milli, tulud ~ 80 milli Bürokraatia e ametnikkond...

Avalik haldus
307 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kommunistliku maailma lagunemine

aastate lõpul Nõukogude Liidus alanud stagnatsioon süvenes 1970. aastail veelgi. Majandust arendati ekstensiivselt, st loodi täiendavaid töökohti ja laiendati loodusvarade kasutuselevõttu olukorras, kus tööviljakuse kasv jäi tagasihoidlikuks. Käsumajandus ei soosinud inimeste algatusvõimet ega ettevõtlikkust, mistõttu kadus uuenduslikkus. 1970. aastate alguseks oli Nõukogude majandussüsteem ennast ammendanud ja selle päästis vaid juhus: sellal, kui läänt tabas araabia maade naftaembargo, mis sundis tõhusamalt majandama, avastati NSV Liidus tohutud naftamaardlad. Nafta- ja gaasidollarite eest osteti Läänest tarbekaupa ning toiduaineid, sealhulgas teravilja. Niimoodi säilis küll näiline majanduslik stabiilsus, kuid sisuline mahajäämus aina suurenes. Täisvõimsusel töötas vaid sõjatööstus, kuid seegi ei suutnud Läänega sammu pidada. Kuigi NSV Liit oli sõjaliselt ja poliitiliselt üks maailma suurimai...

Ajalugu
193 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Esimene maailmasõda ja 1917 aasta

Esimene maailmasõda ja 1917 aasta Maailma sõda puhkes sellepärast ,et 1914 aasta juulis tappis serbia anarhist Gavrilo Princip Austria- Ungarile kuuluva Bosnia provintsi pealinnas Sarajevos Austria-Ungari kroonprintsi, ertshertsog Ferdinandi.ühele poolelele asetuseid saksamaa, austria-ungari,türgi ja bulgaaria ; teisele poolele asetusid Prantsusmaa,inglismaa,Venemaa, ja lõppkokkuvõttes enamik maailma riike, k.a. Ameerika Ühendriigid. Põhjuseks olid ka mitmete riikide vahelised vastuolud. Eestalsed oli 1914 aasta augustist saadik sõdiva riigi alamad.Mobiliseeriti umb 60000 eestlast (kohe);hiljem veel kümmneid tuhandeid. Kokku said vene mundri selga umbes 100000 eesti meest, kellest surma said 10000. entusiastlik meeleolu;venemeelseks muutus riigi valitsus.keelati saksakeel ametlik kasutamine;olmelised ebamugavused( paljud tarbekaubad ,,kaardi peale");1915 sakslased riia all. Veebruari revolutsioon ; 1917 aasta veebruaris puhkesid Petr...

Ajalugu
83 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eetsi iseseisvumine

Suur kriis Majanduskriis 1930-1934 Majanduskriis puudutas enam maarahvast ja põllumajandust. Talurahva sissetulekud vähenesid, põllumehed olid sunnitud toodangut piirama, nõrgemal järjel olevad talud läksid pankrotti. Ka ettevõtted läksid pankrotti, samuti pangad, inimesed jäid töötuks Sisepoliitiline kriis Valitses rahulolematus valitsuse suhtes. Erakonnad jälle lagunesid. Lokkas korruptsioon, valitsuskriiside tekitamine, toimus pidev riigipiruka jagamine, samuti lehmakauplemine, portfellide jagamine. Tekkis vabadussõjalaste liikumine. Põhiseaduslik kriis Taheti uut põhiseadust, kus oleks ka presidendi ametikoht. Eriti tahtis seda Pätsi partei. Vabadussõdalased ehk vapsid Vabadussõdalaste koondumine ei olnud esialgu poliitiline, see oli lihtsalt sõjaveteranide...

Ajalugu
337 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun