Näiteks oli riigil suur välisvõlg, majandusraskused, lubatust vähem maid ja liitlased suhtusid Itaaliasse üleolevalt. Totalitaarne süsteem Nõukogude liidus hakkas kujunema 1917. Aastal kui bolsevikud tulid võimule. Sama aasta novembris moodustati esimene nõukogude valitsus ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan. Pärast oktoobripööret tuli võimule kommunistlik partei. Paari aasta jooksul likvideeriti kõik teised erakonnad. Kehtestati ühepartei süsteem. Suurbritannias ja Prantsusmaal oli toimiv demokraatlik kord mis ei vajanud ümber muutmist, liitlased toetasid neid, ning huvi sõdida puudus. Käsitletud riikide poliitiline areng ei olnud positiivne. Paljud pettusid demokraatlikus riigikorras ja diktatuurid rikkusid inimeste õigusi ja hoidsid neid pideva hirmu all.
Veerand mandaatidest jaotatakse üleriigilise nimekirja alusel nn kompensatsioonimandaatidena. Üleriigilises nimekirjas kandidaatide häälte arvu alusel ümberjärjestamist ei toimu, seega on otsustav erakonna otsus. Kümmekonna häälega siiski Riigikokku jõuda ei saa, sest ka üleriigilises nimekirjas on nõutav teatud minimaalne häälte arv. Lisaks kasutatakse Eesti riigikogu valimistel 5%st häälte künnist, s.t. Riigikokku pääsevad vaid need erakonnad, kes saavad vähemalt 5% kogu riigis antud häältest. Ka see on tekitanud valijates pettumust, sest väikeste erakondade poolt hääletades on paratamatuks tulemuseks häälte "kaotsiminek". Valimiskünnise sisseviimine välisriikide eeskujul on Eestis vähemalt osaliselt põhjustatud ka ajaloolisest kogemusest. Rohkete väikeparteide pääs parlamenti killustas poliitilisi jõude juba 1920. aastatel ning ei lubanud moodustada tõeliselt teovõimelist parlamenti.
· Kandidaadid seatakse üles parteide valimisnimekirjas, kuid pole keelatud kandideerida üksikisikuna. · Et osutuda valituks, tuleb koguda kokku kvoot. Need hääled, mis kandidaat kogub üle kvoodi, kantakse tema nimekirjakaaslastele. · Häälte ülekandmise põhimõte rõhutab erakondliku koostöö tähtsust. (suurendada erakonna esindatust volikogus v parlamendis) · Riigikokku pääsevad ainult need erakonnad, kes saavad vähemalt 5% valijate häältest üle Eesti- seda protsendimäära nim valimiskünniseks. Seda kasutatakse selleks, et vältida parlamendi killunemist Parteifraktsioonideks. Hübriidsed valimissüsteemid · Tähendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhimõtteid. (jagatakse võrdselt mõlema süsteemi vahel) · Käibel ka Venemaal, Itaalias, Saksamaal, Leedus, Ungaris
Põhiseadus · Võeti Asutava Kogu poolt vastu 15. juunil 1920 · Jõustus 21. detsembril 1920 · Võim Eestis oli rahva käes · Rahvaesindus ehk parlament nimega Riigikogu · Valitsus, mis koosnes ministritest ja riigivanemast. Poliitika · 1921-1931 vahetus 11 valitsust. · Kommunistide mässukatse 1. detsembril 1924 · 1930. aastal ülemaailmne majanduskriis · Eestimaa Kommunistlik Partei. Tegutses nii-öelda põranda all, salaja. Tähtsamad erakonnad parempoolsed · Põllumeeste kogud (K. Päts, J. Laidoner) · Eesti rahvapartei (J. Tõnisson) Tähtsamad erakonnad vasakpoolsed · Eesti tööerakond (O. Strandmann) · Eesti sotsialistlik tööliste partei (eesmärk oli kehtestada sotsialism rahulikul teel) Vapsid · 2 juuni 1929 loodi Eesti Vabadussõjalaste Keskliitiit · 1933 võeti vastu vapside poolt koostatud põhiseaduse eelnõu 12 märts 1934
Puutumatus,kirjavahetuse saladus,ühinemise,koosolekute,südame Tunnistuse usu ja sõnavabaduse. Põhiseaduse kõrgemaiks võimukandjaks rahvas, kes Viis oma võimu ellu valimiste,rahvahääletuste ja rahvaalgatuse Kaudu.Seadusandliku võimu teostas riigikogu-100 liikmeline Ühekojaline parlament-täidesaatvat võimu vabariigi valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Mitmeparteiline erakondlik süsteem-kuulusid agraarerakonnad Põllumeestekogud,asunike koondis,liberaarsed erakonnad Rahva erakond,kristlik rahvaerakond ja sotsialistlikud erakonnad Eesti sotsialistlik tõõliste partei. Maareform-reformi käigus riigistati mõisate maad, Hooned,tehnika,kariloomad.Loodi asendustalusid. Tulemusel:asendus mõisamajandus talumajandusega, Kadusid varasemad terevad vastuolud ning tekkis eesti Vabariigile lojaalne väikeomanike kiht. Majandustõus arenes tööstus,uues tehased,paljud ettevõted Keskendusid siseturu vajadusele.oma osa venemaal:
VABAD VALIMISED Vabad valimised on demokraatliku ühiskonna üks põhitunnus. Valimiste funktsioonid: · Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. On korralised ja erakorralised valimised(parlament näiteks saadetakse laiali) · Vahendada võimudele kodanike nõudmisi. Valimistulemustest sõltub, millised erakonnad saavad võimule ja hakkavad valijate nõudmisi arutama, seadusi vastu võtma. · On rahva usalduse indikaator. Kõrge ja stabiilne osalus näitab demokraatia kindlust. Madal osalus, et võimu legitiimsus on väike jne · Hariv funktsioon. Jälgitakse rohkem uudiseid, erakonna programme jne. Totalitaarses riigis valimised mittedemokraatlikud: · Üksainus partei · Valimistulemusi sageli võltsitakse Vabade valimiste põhimõtted: 1. Valimisõigus on üldine.
Hitler. Hitlerlased lõid relvastatud rünnakurühmad, keda hakati riietuse pärast kutsuma pruuniks katkuks. Nad üritasid hirmutada rahva vaenlasi e. juute ja kommuniste ning püüdsid ka algatada mässu, peale mida natsism keelati ja Hitler veetis aasta vanglas. Kui see sai aga taas avalikult tegutsema hakata, kogus see palju poolehoidu. 1932. aastal said hitlerlased kolmandiku saadikukohtadest ning Saksamaa kantsleriks määrati Adolf Hitler. Peale Riigipäevahoone põlengut, aeti kõik erakonnad peale Töölispartei laiali ning Hitlerist sai peale riigipresident Hindenburgi surma füürer. Hitleril oli rahvaga sama soov tõsta riigi sõjalist võimsust. Eesmärkide täitmiseks võttis riik suurettevõtjatelt ja pankadelt laenu, lubades peale vallutusi tagasi maksta. Kehtestati plaanimajandus, rajati tehaseid ja vabrikuid sõjatehnika ja varustuse tootmiseks, ehitati tuhandete kilomeetrite jagu kiirteid , mis
Eesti Vabariik 1. Kuidas valitseti Eestit 1920.a. põhiseaduse järgi? Seadusandlikku võimu teostas ühekojaline parlament- riigikogu- ja täidesaatva võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustusele ka riigipea (presidendi) esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud. Neil aastateil osalesid Eesti poliiitka kujundamisel paljud erakonnad. Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. Oli olemas riigipeaametikoht ja Eesti oli demokraatlik vabariik, kus olid inimõigused. 2. Mis oli peamine sisepoliitiline probleem Eestis 1920ndail (tulenes osaliselt põhiseadusest)? Parteisid oli palju, kelle vahel sai valida. 11 kuud valitsust. Riigipea ametikoht puudus. 3. Kriis 1930ndate algul - miks, milles seisnes?
Valimisseadus riigikogu 1. isikumandaat 2. ringkonnamandaat 3. üleriigiline kompensatsiooni mandaat Isikumandaat: (riigikogus 20-25 inimest) Lihtkvoot = kehtivad hääled : mandaatide arv Ringkonnamandaat · ei osale üksikkandidaadid · saavad osaleda erakonnad, kes on kogunud vähemalt 5% selle ringkonna häältest. · Liidetakse kõik hääled · Häälte arv : lihtkvoot = ringkonna mandaat (kui jään on suurem, kui ,75 saab erakond ühe koha juurde) · Reastatakse nimekiri vastavalt saadud häältele ja kes on kõige kõrgemalt, saab mandaadi. Üleriigilised mandaadid : Jagatakse kompensatsiooni mandaadid d'Holdt'i valemi järgi. Poliitika ja majandus
Ameerika Ühendriigid · Aprill 1945 suri FDR > H. Truman > Tuleb vastu seista kommunismi levikule > USAst peab saama Euroopa liider > loobuti neutraliteedi ja isolatsiooni poliitikast · USA muutus mõjuvõimsaks riigiks > Kogu maailm hakkab sõltuma USAst · 60.-70. Aastail mitmed reformid elujärje parandamiseks · Poliitiline süsteem: o President (4a) o Kongress (Esindajate Kogu ja Senat ehk Ülemkogu = osariikide esindus) o Erakonnad (IP ja DP) · USAs kardeti kom levikut, v.poolseid vaateid = makartism > v.poolsete ja vabamõtlejate tagakiusamine · 60.aastatel neegerrahutused > võeti vastu seadused, mis võrdsustasid neegrid valgetega · 50.aastateni oli Vietnam Prantsusmaa asumaa > 50.algul löödi prantslased välja > 1954 Vietnam jagati > põhjas Vietnami Demokraatlik Vabariik, lõunas Vietnami Vabariik · 50.lõpus alustas Põhi sõjategevust Lõuna vastu · VDVd toetasid Hiina ja NL · VVd toetas USA
Kooloniate ülestõusukatsed 3. Peamised poliitilised 5. Asumaid oli vähem jõud: konservatiivid ja liberaalid 4. Monarhia kriis 1936. Diktatuuridega võitlemiseks Edvard loobus troonist loodi Rahvusrinne, kuhu Wallis Simpsoni pärast. koondusid pahempoolsed erakonnad Tunduvalt vähem kolooniaid Sõe asemel vedelkütus Välismaised toorained Suleti kaevandusi Briti impeeriumil ülisuured moolad kogu maailmas.
ee-st arvamuste rubriigist. Artikli pealkiri on Indrek Saar: 300 krooniga ei osta maja, 30000 krooniga ei võida valimisi. (http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/indrek-saar-300-krooniga-ei-osta-maja-30000- krooniga-ei-voida-valimisi.d?id=35662597 ) TEES- Eestis on erakondade rahastamisskeem läbipaistmatu. ARGUMENDID- 1. Valimiskulud jäeti deklareerimata 2. Erakondade valimiskampaaniate kulud on tunduvalt suuremad kui välja näidatakse 3. Erakonnad varjavad oma valimiskulutusi ja rahaallikaid 4. ,,Musta" raha kasutamine 5. Sõltumatute vaatlejate kaasamine 6. Audiitorite töö ennetaks rahastamisvigureid 7. Sõltumatu kontroll tõstaks rahva usaldust erakondade vastu ARTIKLIS ESITATUD ARGUMENTIDE TÕESUST TÕESTAVAD MITMED FAKTID: 1. 2007. aastal kerkis skandaal reformierakondlaste Jaanus Rahumäe ja Robert Antropovi
Sisepoliitiline areng 1920.aastatel Silver Siivard Poliitilised erakonnad Põllumeeste Kogud Eesti Rahvaerakond Kristlik Rahvaerakond Eesti Tööerakond Asunike Koondis Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (ESTP) Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP). Esimene põhiseadus 15. juunil 1920.a konstitutsiooni vastuvõtmine Kodanike täielik võrdsus seaduste eest, vaatamata rahvusele, soole, usule, jne Tallinnas, piiriäärsetes rajoonides ja raudtee piirkonnas kehtis kaitseseisukord Vastavalt põhiseadusele oli Eestis kõrgeimaks võimukandjaks rahvas
Parempoolsus on üksindus ja üksinda olemise pöhitunnus . Vasak aga tähendab et tahad teistega koos olla ja teha rohkem tegusi. Vasak ning parempoolsus on seotud südamevereringega punasevärviga . Parem tähendab mõistlkust ,mõtlemisel on kirge ja tundelikust ning käitub see õigesti . Vasak on alguse fermaalsus ja vabaarusaam. Inimene on vaba nii hingelt kui sünnilt ,ning ka vaba omanikuna. Nende eest ei pea vastama ning nendega ei puutu kokku eriti . Tänapäeva erakonnad on täiesti ära miksitud . Minevikusuhe kas minna mineviku tagasi või ei. Arstid ei tööta kui ei saa palka , keegi ei töötaks. Keegi ei saa muuta maksu süsteeme ega ka majandust. Majandus on pöhja minemas . Ajalugu ei saa muuta mitte ühegi valemiga . Kõigil on kalduvused . Poliitika on piiratud ka, praegu pole enam.
Riigikord ja sisepoliitika 1920-1934 Alguses oli Eesti 47 450 km² pindalaga, kus elas 1 059 000 inimest. I põhiseadus võeti vastu 15.juunil 1920 Asutava kogu poolt, milles enamused olid sotsialistlikud erakonnad. Dokumendi koostajad pidasid silmas Saksamaa, Prantsusmaa, Sveitsi ja mõnede teiste riikide tolleaegseid liberaalseid põhiseadusi ning kujundasid nende EV-st parlamentaarse demokraatia. Eesti kõrgeim seadusandlik organ 1kojaline 100liikmeline parlament RIIGIKOGU 3aastaks. Valijaid olid vähemalt 20aastased mehed ja naised. Riigipea puudus. Välissuhtlemises esindas riiki peaminister, keda nimetati riigivanemaks. Igapäevaelu juhtis EV valitsus, 7-10ministrit. Eesti jaotati 11maakonnaks
Kod õiguse tagamine ja eraomnadi kaitse. 40. Mitmes põhiseadus Eesti Vabariigis kehtib? 4. 41. Mis aastal võeti vastu praegu kehtiv põhiseadus? Kes töötas põhiseaduse välja? 1992, põhiseaduse assamblee 42. Missugune institutsioon kannab Eesti Vabariigis seadusandlikku võimu? Riigikogu 43. Mis on Eesti Vabariigi parlamendi nimi? Riigikogu 44. Missugune institutsioon kannab Eesti Vabariigis täidesaatvat võimu? Valitsus 45. Missugused on Eesti Vabariigi parlamendi erakonnad. (Kirjuta erakonna täisnimi.) Sotsiaaldemokraatlik erakond, Eesti reformierakond, Keskerakond, Isamaa ja Res Publica Liit 46. Millised on parlamendi opositsiooni, millised koalitsiooni erakonnad? Koal.- irl ja reform. Opos.- kesk ja sotsid 47.Kes on parlamendierakondade esimehed? Ansip, Savisaar, Mikser, U. Reinsalu 48.Mis on erakond?Ühendus ük ja avaliku võimu vahel, kellele kod usaldavad valimistel ük juhtimise riiklikul või koalikul tasandil. 49.Nimeta Eesti parlamendierakonnad
· ESP praegune president on Poul Nyrup Rasmussen Taani Sotsiaaldemokraatlikust Parteist. · ESP liikmeid võib leida kõikidest tähtsamatest Euroopa Liidu institutsioonidest. · ESP fraktsiooni liider on Martin Schulz Saksa Sotsiaaldemokraatlikust Parteist. · Parteil on Euroopa Parlamendi 785 kohast 218. · Eestit esindavad Marianne Mikko, Katrin Saks ja Andres Tarand (SDE). Maailmavaade ja ühisprogrammid · Sotsiaaldemokraatlikud erakonnad kujunesid välja 19. sajandi lõpus töölisliikumisest, mis võitles paremate elutingimuste ja õiglasema ühiskonna eest ja kujunes üheks demokraatliku poliitika dominandiks. · Sotsiaaldemokraatia sümboliks on kas punane roos või punane nelk. · Sotsiaaldemokraatia eesmärk on tagada inimestele võrdsed võimalused ja heaoluriik. · Põhiväärtused: õiglus, rahu, õitseng, võrdsus, solidaarsus.
Alaealiste selline käitumine võib olla põhjustatud vähesest informeeritusest, lõdvast kasvatuses või väikestest trahvitest, mis on nii või naa suunatud vanematele. Selliste olukordade parandamiseks tuleks teha üha rohkem sokireklaame, et tuua ülemeelikuid noori uuesti jalgadega maa peale. Seaduse rikkumised ei ole alati põhjustatud just alaealiste poolt ega selliste põhjuste pärast. Seadustega vasturääkivusse võivad sattuda ka erinevad erakonnad. Tehes oma propagandat, ei panda tähele, et ülimalt lihtne on sattuda seadustega vastuollu. Soovitakse küll inimestele kõige paremat, aga tuleb ikkagi välja midagi vastupidist. Head näide siinkohal on Karl Muuli artikkel ,,Poeg tanu alla", kus ta kommenteerib sotsiaalministeeriumi reklaami homoabielu suhtes. Nimelt sotsiaalministeerium propageerisis homoabielu ja rääkis sellest nagu see oleks lubatud, aga Eesti Vabariigis on abielu kahe samasoolise vahel keelatud.
otsene-ja esindusdemokraatia. Esindusdemokraatia on kasutusel tänapäeval, sest inimesi on nii palju riigis et nad ei mahuks ühte kohta ära ning riigipindala on väga suur. Diktatuuri kujunemine algas sellega, et töölised tõusid esile ja langes keskklassi tähtsus. Kuna pojud riigid olid pikka aega kriisis siis seda kasutasid diktaatorid ära ja lubasid rahvale kiiret majanduse kasvu ning karmikäelisust. Demokraatlikus riigis on tähtis roll juhikultusel ja keelatud on kõik teised erakonnad. Juhti pidid kõik imetlema ja austama ning alluma täielikult riigile. Rahva allutamiseks hirmutati rahvast kõigega millega vähegi oli võimalik näiteks: teised riigid, sisevaenlased ja teised rahvused. Rahva jälgimiseks ja allutamiseks loodi salaorganisatsioone ja salateenistusi.
S aks a Liitvabariik Saksamaa pärast Teise maailmasõja lõppu Saksamaa jagatakse neljaks okupatsioonitsooniks. Läänepoolsed tsoonid: USA, Suurbritannia, Prantsuse sõjaadministratsioon. Idatsoonis Nõukogude sõjaväeline juhtkond. Võitjate eesmärgiks natsismi väljajuurimine ning maa demokratiseerimine. Okupatsioonitsoonides tekkisid ülesaksamaalised poliitilised erakonnad. Taastati ametiühingute ning teiste ühiskondlike organisatsioonide tegevus. 1947.aastal loodi uus majanduspiirkond USA ja Suurbritannia tsoonis. Hiljem liitus sellega ka Prantsumaa. 1948.aasta suvel toimus rahareform. 1949.aastal toimusid Lääne-Saksamaa parlamendivalimised. Kinnitati Saksa Liitvabariigi põhiseadus. Idapoolsetel aladel kuulutati välja Saksa Demokraatlik Vabariik. Majandus Sotsiaalse turmajanduse poliitika.
Vabariik valitava võimuga riik. Õigusriigi põhimõtted: 1) kogu valitsemine käib seaduste järgi 2) kõik inimesed on seaduse ees võrdsed 3) võim pole koondunud ühe inimese kätte 4) võim on avalik 5) eraelus on inimene vaba ja seadusega kaitstud omavoli ning tagakiusamise eest 6) poliitika on humaanne, st et esikohal on inimese huvid 7) poliitika ajamisel arvestatakse ka vähemuste huve. Autoritaarne riik pole rahva osaluseks niisuguseid tegusaid võimalusi nagu valimised, erakonnad, kodanikuorganisatsioonid. Kogu võimutäius on koondunud ühe inimese kätte, ei pea valitseja vajalikuks ise seadusi järgida. Seaduste muutmine käib valitseja suva järgi. Totalitaarne riik Rahvas on muudetud võimuloleva rühmituse tööriistaks. Riik planeerib ja kontrollib kõike ühiskonnas toimuvat, kaasa arvatud kodanike eraelu. Totalitaarses riigis kehtib range tsensuur, välissuhtlemine on keelatud.
Valitsuse nim. ametisse Riigikogu, valitsus vastutas Riigikogu ees ning juhul kui Riigikogu avaldas valitsusele umbusaldust, tuli viimastel ametist lahkuda. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes lisaks peaministri kohustele täitis ka mõningaid riigipeale kuuluvaid esindusülesandeid. Esimene põhiseadus toimis edukalt kuni 1930 a algul vallandunud ränga kriisini. Laialdase demokraatia tingimustes kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem: agraarerakonnad, liberaalsed erakonnad, sotsialistlikud erakonnad, vähemusrahvaste erakonnad. Erakondade paljusus tõi kaasa parlamendi killustatuse, seetõttu ei suutnud valimistel võitnud parteid moodustada üksinda valitsust, vaid pidid tingimata leidma koalitsioonipartnerid. Koalitsioonivalitsustes osales tavaliselt 4-5 erakonda- lahkhelid- koalitsiooni lagunemine valitsuse tagasiastumine ja valitsuskriis. Aastatel 1921-31 tegutses Eestis 11 valitsust-
Inimeste õigused ja vabadused Inimese õigused on õigused, mille kinni pidamiseks on vajalikud tingimusi, riik peab tagama ( valitsus). Inimestel on õigus nõuda nende austamist. Inimõigused on kirja pandud ÜRO deklaratsiooni. Teiste õigus liikide puhul kehtib olukord, kus riik nõuab ja kodanikud alluvad. Inimõigusi rühmitakse järgmiselt: 1. Isikuõigused e. Põhiõigused a) õigus elu le b) õigus vabadusele c) õigus võrdsusele d) isiku puudumatusele e) õigus eraelule ja perekonna elule f) õigus kodule ja omandi puutumatusele g) õigus inikliku kohtlemisele h) õigus seaduse kaitsele ( pöörduda kohtusse) i) õigus vaimsele ühte kuuluvus tundele 2. Poliitilised õigused a) õigus valida, hääletda ja olla valitud. b) õigus väljentada oma seisukohti (vabadus) c) õigus pöörduda riigiasutustesse d) õigus usu ja mõte vabadusele e) õigus kuu...
kandideerida saab 21+ ja EV kodanik. Parl ül: 1)seaduste loomine ja vastuvõtmine 2)riigieelarve koostamine ja vastuvõtmine 3)kontrollib valitsuse tegevust Spiiker-parlamendi esimees fraktsioon-ühtsete vaadete põhjal loodud saadikuühendus parlamendis. Komisjon-riigikogu töörühm, mille moodustavad erinevate erakondade saadikud. Toimub riigikogu sisuline töö. Koalitsioon-moodustavad parlamendis valitsuserakonnad. Opositsioon-moodustavad väljajäänud erakonnad. Järjesta protsetuurid: 1)Riigikogu valimise tulemuste väljakuulutamine 2)President nimetab peaministrikandidaati 3)peaministrikanditaat komplekteerib valitsuse 4)President nimetab valitsuse ametisse 5)Riigikogu otsustab peaministrikandidaadile volituse andmise 6)valitsus annab riigikogu ees ametivande. Valitsuse moodustamise võimalused: 1)valitsus moodustatakse alati peale riigikogu valimisi 2)uus valitsus moodustatakse ka sellel juhul, kui peamin astub tagasi v avaldatakse umbusaldust
Fourth level Fifth level REVOLUTSIOONILISED VORMID Palvekirjade esitamine: Korraldati koosolekuid Eesti keele kasutamise laiendamine Taotleti omavalitsuse, kiriku, ja maareformi Tekkisid Eesti esimesed erakonnad: Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus Eesti Rahvameelne Eduerakond (Peeter Speek) Aula koosolek Tartus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level SAAVUTUSED Jaan Tõnissoni asutatud Eesti esimene erakond jäi püsima Saadi aimu, mida kujutab endast pahempoolne ideoloogia
Kuidas moodustatakse Eestis valitsus? Toimub riigikogu valimised, peale mida alustavad erakonnad läbirääkimisi valitsuse moodustamiseks. President määrab peaministrikandidaadi, mida ta tutvustab riigikogule, kes seejärel hääletavad poolt või vastu. Millal valitsus tagasi astub? Kui tekib peaministri umbusaldus. Millised on valitsuse ülesanded? Õigusalane tegevus, majandus, sotsiaalne heaolu ja kultuur, välissuhted. Kui palju võib Eestis olla maksimaalselt ministreid? See loetelu pole seadusega määratud. Millest räägitakse, kui räägitakse ministriportfellidest
· Loodi eesti (Eesti diviis; Joh. Laidoner) 20. 05. 1917. a. rahvusväeosad. · Järk-järgult muutusid üha mõjukamateks enamlased, kes valmistusid jõuga võimu haarama. · 1917. a. sügisel maabusid Lääne-Eesti saartel Saksa väed. Iseseisvuse eeldused · 25. august 1917. a. Saksa väed vallutavad Riia. · 8. oktoober 1917. a. Saksa väed vallutavad Lääne-Eesti saared. Laidoner 1915. a. Iseseisvuse eeldused Suvel 1917. a. kujunevad poliitilised erakonnad: · Maarahva Liit (suurtalunikud) · Demokraatlik Erakond (Lõuna-Eesti keskkihid ja suurtalunikud) · Tööerakond (linna keskkihid) · VSDTP suurim erakond Eestis Iseseisvuse eeldused Oktoobripööre 1917. a. 23-25 oktoober/7. november. · Enamlaste võimuhaaramine; nõukogude võimu kehtestamine. · 2. november 1917. a. Nõukogude manifest Venemaa rahvaste enesemääramisest. Iseseisvuse eeldused · 15. november 1917. a. Maanõukogu koosolek Tallinnas
Kaitsepolitsei (kapo) – tagab riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist Eesti on riigikorralt demokraatlik (parlamentaarne) vabariik. Eestis kõrgeima võimu kandja on rahvas. valib iga 4 aasta tagant Riigikogusse oma Rahva Riigikogu Iga 5 aasta tagant valib Riigikogu üksi või koos omavalitsuse esindajatega presidendi Pärast valimisi selgitavad erakonnad läbirääkimiste käigus välja, millised erakonnad moodustavad President määrab Presiden peaministri Nimetab ministrid t ametisse Valitsus Peaminis ter Kui Riigikogu otsustab peaministrile volitused anda, moodustab peaminister
Kaitsepolitsei (kapo) tagab riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist Eesti on riigikorralt demokraatlik (parlamentaarne) vabariik. Eestis kõrgeima võimu kandja on rahvas. valib iga 4 aasta tagant Riigikogusse oma Rahvas Riigikogu Iga 5 aasta tagant valib Riigikogu üksi või koos omavalitsuse esindajatega presidendi Pärast valimisi selgitavad erakonnad läbirääkimiste käigus välja, millised erakonnad moodustavad valitsusi President määrab President peaministri Nimetab ministrid ametisse Valitsus Peaministe r Kui Riigikogu otsustab peaministrile
nende partei mõnda aega keelatud, Hitler ise aga pidi veetma aasta aega vangistuses. Kui natside partei sai uuesti võimaluse tegutseda, hakkas ta kiiresti poolehoidu koguma. Suurenes ka valijate arv, kes hääletasid nende poolt. 1933. aastal sai Hitlerist vabariigi viieteistkümnes kantsler. Esialgu tegutsesid natsionaalsotsialistid põhiseaduse piires, kuid 1933 toimus Riigipäevahoone põleng, mille süüdlaseks peeti kommuniste. Kõik erakonnad peale NST saadeti laiali. Parlament kaotas oma tähtsuse ja pärast riigipresidendi surma võttis Hitler endale ka selle ameti, kuigi tegelikkuses muutus ta diktaatoriks ehk füüreriks. Natsionaalsotsialistid tulid võimule ajal, mil Saksamaa vaevles majanduskriisis. Hitler püüdis kriisi ületada majanduse riikliku juhtumisega, mis sisuliselt tähendas sda, et kogu maal ja rahval oli üksainus suur eesmärk - tõsta riigi sõjalist võimsust. Kehtestati plaanimajandus,
mahus kasutamata. Eestis kasutati kuuldavasti ära vaid üks kolmandik sisse ostetud vaktsiinist. Eks põhjus ole selles, et siis, kui vaktsineerimisi alustati, oli suurem paanika juba möödas. Aga sellest hoolimata tõestas meedia nende sündmuste käigus oma jõudu, aga ka mõjutatavust. Üks valdkond, kus meedial on väga suur roll ja mõju, on poliitika ja eelkõige valmiseelne võitlus. Tavaliselt hakkab meedia vahendusel valimisvõitlus peale juba aastake enne valimisi. Kõik erakonnad üritavad meediasse sokutada vastaseid mustavat ja ennast ülistavat infot. Selleks kasutatakse kõikvõimalikke võtteid. Erakondade juures on terve rida inimesi, kelle üheks ja ainsaks ülesandeks ongi meediaga tegelemine. Paljud erakonnad on loonud lausa oma meediakanaleid, et edastada saaks ainult endale soodsat infot. Tööle meediaga panustatakse väga palju aega ja vahendeid, sest ainult meedia abil on võimalik võita valimisi. Loomulikult mõjutavad inimeste valikuid ka muud tegurid,
Saksamaa välispoliitika muutus aga aina sõjakamaks. Hitleri peamiseks eesmärgiks oli Versaille's süsteemi tühistamine ja vaenlastele kättemaksmine ning maade vallutamine. Kuna Prantsusmaal oli raske ületada majanduskriisi said paljud diktaktuuri pooldajad sellest innustust. Äärmuslased korraldasid meeleavalduse. Üritati teha riigipööret mis aga maha suruti. Ühiskonnas tekkis tänu sellele ohutunne. Loodi Rahvarinne kuhu koondusid sotsialistid, kommunistid ja teised pahempoolsed erakonnad. 1936. aastal saavutas Rahvarinne parlamendivalimistel võidu tänu millele hakati vastu võtma seadusi, mis tagasid elanikele väärikama elu. Majanduse elavnemine hoiti ära diktaktuurioht kuid uueks välisohuks oli Hitleri Saksamaa. Suurbritannia ei olnud pärast sõda enam juhtiv tööstus- ja rahandusriik. Tekkis suur tööpuudus. Söe hind kallines ning tänu sellele alandati palkasid. Tekkisid suured kaevurite streigid, mis kohe ka maha suruti
Riigikontroll on oma tegevuses sõltumatu riigi majanduskontrolli asutus. Õiguskantsler e. ombudsman on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Õigust mõistab ainult kohus. Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab läbi kohtulahendeid kassatsiooni korras. Riigikohus on ka põhiseadusliku järelevalve kohus. opositsioon - erakonnad, kes ei kuulu valitsusse (praegu keskerakond, vabaerakond ja EKRE) koalitsioon – erakonnad, mis kuuluvad valitsusse (praegu IRL, Reform, SDE) õigusakt – ametlik juriidiline dokument (õigusaktid jagunevad üldaktideks ja üksikaktideks) erakond – kindla ülesehituse, liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mille eesmärgiks on võimule pääsemine ja oma huvide realiseerimine poliitikas
tegevus) · Majanduskriis mõjutas Eesti sisepoliitikat rahvas oli rahulolematu ja toetas vabadussõdalasi. Vapside eesmärkideks oli tugevam võim Eestis ja © Siimo Lopsik 2011 presidentaalne vabariik. Esimeste ettevõtmistena keelustati vabadussõdalaste liit ja liikmed arreteeriti. 9. Milliseid ebademokraatlikke ümberkorraldusi teostati Eestis vaikival ajastul? · 1)1935 keelustatakse erakonnad 2)Asutati Võimu ainupartei Isamaaliit 3)Piiratakse sõnavabadust tsensuur 4)Erinevate kutsealade esindajad koondati kutsekodadesse 5)Kohalike omavalitsuste õigusi vähendati keskvalitsuse kahjuks 6)Koolireform rõhutas kutsehariduslikku suunda 10. Võrrelge 1920.a. ja 1938.a. Eesti põhiseadust ning tooge välja peamised erinevused? · 1938. a loodi riigipea e presidendi ametikoht, kes valiti 6 aastaks. President
tegevus) · Majanduskriis mõjutas Eesti sisepoliitikat rahvas oli rahulolematu ja toetas vabadussõdalasi. Vapside eesmärkideks oli tugevam võim Eestis ja © Siimo Lopsik 2011 presidentaalne vabariik. Esimeste ettevõtmistena keelustati vabadussõdalaste liit ja liikmed arreteeriti. 9. Milliseid ebademokraatlikke ümberkorraldusi teostati Eestis vaikival ajastul? · 1)1935 keelustatakse erakonnad 2)Asutati Võimu ainupartei Isamaaliit 3)Piiratakse sõnavabadust tsensuur 4)Erinevate kutsealade esindajad koondati kutsekodadesse 5)Kohalike omavalitsuste õigusi vähendati keskvalitsuse kahjuks 6)Koolireform rõhutas kutsehariduslikku suunda 10. Võrrelge 1920.a. ja 1938.a. Eesti põhiseadust ning tooge välja peamised erinevused? · 1938. a loodi riigipea e presidendi ametikoht, kes valiti 6 aastaks. President
kogus kiiresti toetajaid, kuna taheti majandust madalseisust välja tuua ja Itaalia võimsaks muuta ning seda just fašistide esimees Benito Mussolini lubaski. 1925. aastal algas fašistliku diktatuuri kinnitamine. Enamustes riikides võtab juhtimise üle üks isik, sellepärast on ka palju riike, kus valitseb diktatuur. Selliseid liite on näiteks Nõukogude Liit, kus enamlaste poolt likvideeriti kõik demokraatlikud rahvaesindused ja poliitilised erakonnad ning kehtestati üheparteisüsteem ehk kommunistlik partei. Enamlaste tegevuse ja poliitikaga ei olnud rahul teised poliitilised jõud. Sellepärast puhkes kodusõda, mis kestis 2 aastat, mille võitsid rahvahulkade toetusel enamlased. Tänu enamlaste võidule kehtestatigi NSV-s kommunistlik partei ja kaotati demokraatia. Kommunistliku partei esimene esimees ja juht oli Lenin, kes rajas ka sotsialistliku riigi. Ka Saksamaal kehtestati diktatuur
Ühiskonna mõisted Ülemvõim-kui riigi valitsejaks on teise maa kuningas ,keiser või diktaator Okupatsioon-kui maa on osaliselt või täielikult võõra relvajõudude võimu all Iseseisvus-riigi sõltumatus teistest riikidest Vabariik-riigivalitsemisvorm,kus kõrgeimad riigivõimuorganid on valitavad Demokraatia-poliitilise korra vorm-rahva heaks,rahva seast Parlament-riigi kõrgeim seadusandlik organ Kodakondsus-inimese õiguslik seaos riigiga Naturalisatsioon-kui inimene taotleb kodakondsust omal soovil Välismaalane-teise riigi kodinik Illegaal-ebaseaduslikult riigis viibib isik Kodakondsuseta isik-isik ,kellel puudu yhegi riigi kodakondsus Riigikogu valimised-iga 4 a.tagant märtsikuu 1.pühapäeval-kodanikud valivad riigi esinduskogu Valitsuskoalitsioon-erakondade liit Opositsioon-erakonnad,mis ei kuulu valitsusse ja kes peavad valitsuse puudusi esile tuua Riigikogu-EV parlament(101 liiget,4 a..) Lihthäälte enamus-kui kohalolevatest h...
riik peab sekkuma nii palju kui võimalik. Vasakpoolsuse pooldajad aktsepteerivad valitsuse sekkumist majandusse kui sobivat ja tarvilikku abinõu rikkuse õiglasemaks jaotamiseks. Majanduspoliitikas on parempoolsete eesmärk: minimaalne riik. Vasakpoolsust iseloomustab püüd riigi kaudu teostada sotsiaalset ja majanduslikku võrdsustamist. Parempoolsust iseloomustab põhimõte, mille kohaselt iga ühiskonna liige on ise vastutav oma sotsiaalse ja majandusliku heaolu eest. Paigutades Eesti erakonnad parem-vasak skaalale, näeks asetus välja nii: Vasakpoolsus: Eestimaa Ühendatud Vasakpartei Vasaktsentrism: Sotsiaaldemokraatlik Erakond Tsentrism: Keskerakond Paremtsentrism: Eestimaa Rahvaliit, Iseseisvuspartei Parempoolsus: Isamaa ja Res Publica liit, Reformierakond Erakond Eestimaa Rohelised paigutavad ennast klassikaliselt vasak-parem-skaalalt väljaspoole ja toovad juurde keskkonnamõõtme. Mina pooldan parem poolseid parteid.
Arvamus tekkis seisukohast, et kuigi riigid võivad väliselt sarnased olla, on nende poliitika ikkagi erinev. Seega tuleb iga riiki uurida lähtuvalt konkreetset poliitikast lähtuvalt. · Näide behaviouralistlikust uurimisest: Eesti on sarnane Läti ja Soomega, aga nende ühiskonnad on poliitiliselt erinevad (Lätis on erinevalt Eestist ja Soomest oligarhide suur roll; Soome on iseseisvam kui Eesti ja Läti; Lätis erakonnad riigilt rahastust ei saa). Näide annab tõestust, et kuigi tõdetakse sarnasust, ei panda neid veel ühte patta. · Behaviouralism pöörab tähelepanu käitumisele (poliitiline käitumine kõige aluseks), mitte institutsioonidele (nagu institutsionalism seda teeb) · Beh.lism on palju andnud juurde sotsiaalteadustele · Omaseks statistiline andmetöötlus (faktide põhisus) · Kaks koolkonda: o Psühholoogiline o Utulitaarne (musta kasti teooria)
n Inglehart: väärtuste nihe materiaalsetelt postmateriaalsetele 20. sajandi teise poole Läänes (vs. postkommunismi instrumentaalsus) n Kitschelti seletusmudel: poliitilise konflikti nihkumine 20. sajandi teise poole Lääne-Euroopas kapitalismi-sotsialismi vastuolult liberalismi-autoritarismi suunas, erakondade erinev kohanemisedukus Erakonna ideoloogiline stabiilsus n Kaks lähenemist, kui vastuvõtlik on partei muutustele valijate arvamuses: n a) erakonnad, kes saavad ja muudavad oma ideoloogiat vastavalt oma valijate ootustele konkurentsilähenemine n b) erakond kui oma ,,ajaloo ja institutsiooni vang", st minevik määrab, kas ja mis ulatuses muutusi tehakse institutsionaalne lähenemine Alusideoloogiad ® Liberalism vabadus ® Sotsialism õiglus, solidaarsus ® Konservatism vastutus, pärimus ® (Rohelised? suhe laiemasse keskkonda Liberalism Põhiideed: ® Individualism
kandideerivatele parteidele ja üksikkandidaatidele võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Valimiste ühetaolisus seisneb ka selles, et kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks hääl. Valimissüsteemid Valimissüsteemi peaksid tundma nii hääletajad kui kandideerijad. Hääletajad suudavad sel juhul paremini mõista, miks just üks või teine inimene valituks osutub, kandidaadid ja erakonnad saavad aga oskuslikumalt planeerida oma kampaaniat. Valimissüsteemi hea tundmine võib märgatavalt suurendada partei valimisedu. Lisaks mõjutab valimissüsteem ka valimiste tulemust, näiteks seda, kui mitu erakonda tavaliselt valitsuse moodustab. Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem on kõige vanem, seda rakendati Inglismaal juba enam kui 500 aastat tagasi. Enamusvalimiste süsteemis moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad
ERAKONNAD TÄNAPÄEVA POLIITIKAS Miks on erakondi vaja? Tavaliselt mõeldakse erakondadest rääkides ainult demokraatiale. Ei maksa siiski unustada ka totalitaarset valitsemisreziimi, kus ainuparteile kuulub võimumonopol. Partei on niisugusel juhul sisuliselt riigiga kokku kasvanud, kontrollides kõiki olulisemaid valitsemisfunktsioone- seadusloomet , ressursside hankimise ja jagamise poliitikat, julgeolekut ja sotsiaalseid suhteid. Ajalooliselt kujunesidki parteid ehk erakonnad välja kui valimisvõitluse agentuurid, mille olulisimaks ülesandeks oli koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve ja propageerida valijate hulgas oma ühiskonnaprogrammi. Valimised on tänapäevalgi tähtsal kohal , kuna erakond pääseb võimu juurde ainult valimistulemuste põhjal. Samas on varasemast olulisemaks muutunud ka valitsemine ja selle kaudu oma nõudmiste realiseerimine poliitikas. Sellest tulenevalt omandab valitsemisprogramm ehk valitsusse kuuluvate erakondade
Portugal Pindala: 92 153 km Rahvaarv: 10 501 100 ( 2006 ) Pealinn: Lissabon ( lissaboa; 508 200, eeslinnadega 2 616 100 elanikku ) Haldusjaotus: 18 ringkonda ja 2 autonoomset piirkonda Riigikeel: portugali keel Raha ühik: euro( EUR ) Riigitähised: PRT , PT Portugal on parlamentaarne vabariik. Riigipea on president, kelle valib 5 asstaks rahvas. Sama isik võib olla ametis kaks järjestikust ametiaastat. Seadusandlik organ on ühekojaline Vabariigi kogu, mille 230 liiget valitakse proportsionaalsuse põhimõttel 4ks aastaks. Peaministri ja ministrid nimetab president. Portugalis on mitmeparteisüsteem. Olulisemad erakonnad on Sotsiaal Partei ja paremtsentristlik Sotsiaal Demokraatlik Partei. Kohtu süsteem on kolme astmeline. Kõrgem kohus on ülemkohus, põhiseaduslikkuse järelvalvega tegeleb konstitutsioonikohus. Portugali lipu punane värv sümboliseerib revolutsiooni ja võitlust, roheline lootust. Lipul on Portugali vapi kilp. Vapi keskel...
kellegi poolt hääletada. Paljude noorte arvamus ei ole veel objektiivne. 16 aastaselt ei ole paljudel veel välja kujunenud poliitilisi eelistusi. Arvan, et 18 aastaselt on poliitilised eelistused juba selgemini paigas. Paljud lähtuks pigem vanemate eelistustest ja kodus kuuldust,kuid kui mõnel on tekkinud objektiivne arvamus saab ta ka oma vanemaid mõjutada. Vanemate kaudu saab samuti hääletada. 16 aastased on ka kergesti mõjutatavad. Erakonnad saavad sellest kasu lõigata ja hakata tegema just nii noortele suunatud reklaame ,mis lubavad võimatut. Neid saab kergesti mõjutada valimis reklaamiga ja nende hääl on küllatki äraostetav. Negatiivseks pooleks on muidugi see ,et riigikogu võtab vastu otsuseid mis puudutavad meie tulevikku, aga juba 2 aasta pärast saame ka meie minna valima ja see vähene aeg ei päästa midagi. Ka 18 aastased noored on ju meie häälekandjad. Otsused mis vastu võetakse ja mis
puhusid Laulva revolutsiooni tuuled ja rahvas seisis ühtse ketina oma maa vabaduse eest. Pole mõtet nostalgitseda. Need ilusad ajad on kahjuks möödunud. Jah, meil on demokraatia. Nimetus tuleneb kahest kreekakeelsest sõnast demos ehk rahvas ja kratos ehk valitsema. Meil justkui oleks kõik korras - tugev valitsus, stabiilne parlament, tore president. Ent olgem ausad ja vaadakem selle Potjomkini fassaadi telgitaguseid. Omavahel kemplevad ja teineteist mustavad erakonnad. Raha pilli järgi tantsiv marionetist peaminister. Kena naeratusega president, kelle võim piirdub välisesinemiste, käepigistuste, kõnede ja naeratusega. Teiselt poolt: lastetoetus, mis pea kümmekond aastat on püsinud muutumatuna. Naeruväärne miinimumpalk ja pensionid. Haridus- ja meditsiinitöötajate konkurentsivõimetud palgad. Armas rahvas, kas pole miski mäda siin Eestimaal? Probleem on mitmetahuline ja sügav, kuid selle üks peamisi tahke on valesti jaotatud rahad
teisele. Demokraatlikud riigid Võim on on mitmesuguste asutuste ja ametikandjate vahel jagatud. Seda nim. võimude lahususeks. Parlamentaarse demokraatia puhul valib parlamendisaadikud rahvas otsestel valimistel ja parlament valib omakorda presidendi. Presidentaalse demokraatia puhul valib rahvas otse nii parlamendi kui presidendi. Autoritaarsed ja totalitaarsed riigid Autoritaarses riigis pole rahva osaluseks niisuguseid tegusaid võimalusi nagu valimised, erakonnad ja kodanikuorganisatsioonid. Kogu võimutäius on koondunud ühe isiku või ustava kildkonna kätte. Totalitaarses riigis on rahvas muudetud võimuloleva rühmituse tööriistaks. Riik planeerib ja kontrollib kõike ühiskonnas toimuvat, kaasa arvatud ka kodanike eraelu, ametialaseid suhteid jne. Föderaal ja unitaarriigid Niisugused riigid, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus, nim. föderaalriikideks. Need riigid, kus kohaliku elu määrab põhijoontes
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia ? Diktatuur on õigusevastane valitsemisvorm, mille puhul üks isik (diktaator) või isikute grupp on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta.Diktatuur jaguneb kaheks:autoritaarne ja totalitaarne.Autoritaarses riigis pole rahva osaluseks niisuguseid tegusaid võimalusi nagu valimised, erakonnad ja kodanikuorganisatsioonid.Rahva harimatus, passiivsus ja allaheitlikus lubavad ise- valitsejal lähtuda omakasust või ambitsioonidest. Totalitaarses riigis on rahvas muudetud võimuloleva rühmituse tööriistaks.Valitseja tohutute, ebareaalsete ning sageli ka inimvaenulike plaanide realiseerimiseks sunnitakse elanikke tegutsema täpselt kindlaks määratud viisil.Totalitaarne diktatuur oli Natsi-Saksamaal ja NSV liidus, siiani on see Põhja-Koreas. Fasistlik diktatuur kehtestati, sest Mussolini õpetus õigustas diktaatorliku rii...
· Alates 1870 a. Vabariik. · Valitsuse eluiga väga lühike. · Krahh levis 1930 a. Ka Prantsusmaale, kuigi algul seda ei usutud. · Meeleavaldused, taheti diktatuuri. · 1936 a. Võttis parlament rohkem kui 100 seadust vastu, heaolu heaks. · 1930 a. Välisoht Hitleri Saksamaa. USA · Toimis kaheparteisüsteem. · Valitses vabariiklik kord, mitte monarhia. · Seadusi võttis vastu kongress. · President valiti neljaks aastaks. · Juhtivad erakonnad Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. · Vaba turu võim 1920 a. ( ettevõtjate vabaduset piiramine) · Hirm kommunismi ees. · .Poliitika vorm majanduslik liberalism. · See tõi sõjajärgsel ajal edu. · Vapustavad tulemused uue tehnika ja tootmisviiside kasutuselevõtmisel vabaturu tingimuses. · Tarbekaupade hulgitootmine. · Ehitustegevuse buum, pilvelõhkujad. · 1927 a. Ületas Charles Lindbregh lennukiga Atlandi Ookeani.
laiali? 1.märtsiks - Kolm peaministrikandidaati e suuda valitsust moodustada. Millest sõltub valitsuse kestus? Töötulemustest ja seadustest. Mida tähendavad mõisted koalitsioon ja Koalitsioon võimul olevad erakonnd opositsioon? Opositsioon erakonnad, kes ei kuulu valitsusse Millal moodustatakse uus valitsus? - Pärast riigikogu valimisi - Peale umbusalduse avaldamist peaministrile või valitsusele tervikuna Kas bürokraatia on positiivne või negatiivne Pigem positiivne, sest see tagab ühtse ja ausa nähtus? poliitika ning otsuste elluviimise. Bürokraatiat
Mina arvan, et kuigi iga inimene võiks tunda kohustust valida, ei saa seda siiski sundida, sest see oleks vastuolus demokraatlike põhimõtetega. Eestile on eeskujuks tugeva demokraatiaga riigid, nagu põhjamaad, kus valimisaktiivsus on väga kõrge. Miks siis eestis ei kasuta paljud inimesed oma põhiseaduslikku õigust valida? Ehk on põhjuseks meie poliitiline kultuur või pigem selle puudumine? Möödunud valimiste eel nägime ju iga päev, kuidas erakonnad üksteist täiesti arusaamatutel põhjustel maha tegid. Sellegi poolest püstitati viimastel valimistel rekord, mis näitab, et ehk oleme lõpuks õigel teel. Valimistel osalemist saab vaadelda kui privileegi, kuid tegelikult on tegemist ka vastutusrikka kohustusega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
