4) Välismaalasetele tähtajaliste 6) põhiseaduskomisjon; elamislubade andmisega 7) rahanduskomisjon; seotud asjaolude 8) riigikaitsekomisjon; väljaselgitamise 9) sotsiaalkomisjon; uurimiskomisjon 10) väliskomisjon; 11) õiguskomisjon. Fraktsioon · (Enamasti) ühe partei esindajatest koosnev saadikuterühm · Fraktsioon esindab üht huvigruppi · Lepib kokku vaated ja põhiseisukohad Erakonnad jagunevad valitsusse kuulumise järgi KOALITSIOON OPOSITSIOON · Erakonnad, mille · Erakonnad, mille liikmed kuuluvad liikmed ei kuulu valitsusse valitsusse · Praegu: · Praegu: Keskerakond Reformierakond (33) (21) ja ja Isamaa ja Res Sotsiaaldemokraatlik Publica Liit (23) Erakond (19) Otsustamine · Toimub hääletades: · Poolthäälteenamus (nt 80st 45)
Rapollo leping-1922,saksa ja vene koostööleping.komintern-kommunistlik sekkumine majandusse,kõrgemad maksud,kaotada ebavõrdsus.liberalism-tugev valimisõigus tõsteti 20 aastale.miks hakkas tekkima diktatuure-demokraatia internatsionaal.reini pakt-kindlsutati saksa läänepiir.briand-kellogi pakt-1928 majandus,inimene töötab ise jõukuse välja. traditsioonid olid nõrgad,erakonnad olid arenemata.konservatism-vaba turu keelustati sõda ja konflikte lahendati rahumeelselt.uus kurss-rooseveldi kaitse,üksikisiku vabadus,traditsioonid.sotsiaaldemokraatia-riigi suurem reformikava(tuleb tõsta sissetulekuid,kõrgemad maksud,soodustada Rapollo leping-1922,saksa ja vene koostööleping.komintern-kommunistlik sekkumine majandusse,kõrgemad maksud,kaotada eba...
põhiseaduse. Põhiseaduse kohaselt oli kõrgeimaks võimu kandjaks rahvas. Seadusandlikku võimu toetas riigikogu 100-liikmeline ühekojaline parlament. Täidesaatvat võimu aga Vabariigi valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes lisaks peaministri kohustele täitis ka mõningaid riigipeale kuuluvaid esindusülesandeid. Laialdase demokraatia tingimustes kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem. Sellesse kuulusid agraarerakonnad, liberaalsed erakonnad, sotsialistlikud erakonnad ning vähemusrahvuste erakonnad. Majanduselu-Kuna enne iseseisvumist oli Eesti majandus allutatud Venemaa huvidele, siis vajas senine majandussüsteem põhjalikke ümberkorraldusi. Esimeseks sammuks sai radikaalne maareform, mille aluseks oli 10 okt 1919 vastu võetud maaseadus. Reformi käigus riigistati mõisate maa, hoomed, tehnika, kariloomad jne. Lõviosa võõrandatud maadest jagati välja, kokku loodi 35 000 uut asundustalu. Pärast Vabadussõja lõppu algas ülikiire majandustõus
Kui võim on rahva käes, siis kelle käes on võim? Riigis on võim rahva käes, kuid rahva hulka kuuluvad ka president, erakonnad ja muid võimuorganeid juhtivad valitsejad. Valijad saavad hääletustel anda oma panuse uue riigi võimuorgani valimises. Milliseks kujuneb aga edasine elu riigis, võib ainult oletada, sest kunagi ei või teada, kas ja kuidas valitsejad üldse oma lubadusi täidavad. Räägitakse, et rahva käes on võim. Tegelikult on rahval väga väike osa riigi valitsemises. Rahvas saab ainult hääletada ja selle järgi valitakse uus president, valitus või omavalitsus.
Kommunistide puhul oli põhjus selles, et nende nimekirjadesse olid lülitatud NSVL-s elavad ja sealsete kodanike hulka kuuluvad liidrid, kel Eestis kandideerimise õigust ei olnud. Ka tühistati valimiste järgselt 2367 kahtlast (ei vastanud standardile) Rahvaerakonna häält. III Riigkogu valimesed toimusid 15.-17. mail 1926. Valimiste eel uuendati valimisseadust:viidi sisse tagatisrahade süsteem ja nõuti parlamenti pääsemiseks vähemalt kahe koha võitmist. Suuremad erakonnad olid Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei, mis sai 24 saadiku kohta ja Põllumeeste Kogud, mis sai 23 kohta IV Riigikogu valimised toimusid 1929. aasta 11.-13. mail. Suuremad erakonnad olid jälle Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei, mis sai 25 saadiku kohta ja Põllumeeste Kogud, mis sai 24 kohta V Riigikogu volitused kestsid 15. juunist 1932 kuni 31. detsembrini 1937.V Riigikogu valis 19. juulil 1932 Kaarel Eenpalu esimese valitsuse, 1. novembril 1932 Konstantin Pätsi
algatab seadusi Riigivalitsemise vormid VABARIIK MONARHIA o Parlamentaarne · konstitutsiooniline o presidentaalne · absoluutne Poliitika, erakonnad, valimised · Poliitika riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus. · Erakonnad- kindla liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mis püüab valimiste kaudu võimule saada, et oma seisukohti ellu viia. · Ideoloogia kindel raamistik, kuidas ühiskonna asju näha. · Konservatiivne alalhoidlik, ei poolda äkilisi muudatusi, hindab traditsioonilisi väärtusi.
*Valitsuse tegevust juhtis riigivanem *Teiseks vajakajäämiseks oli riigipea puudumine, mistõttu tekkis oht, et seadusandlik võim hakkab domineerima täidesaatva võimu üle *Kuna Riigikogu üle puudus nii rahva kui ka riigipea kontroll, siis kasvas parlamendi tähtsus Eesti riigi juhtimisel suuremaks, kui põhiseaduse loojad olid kavandanud *Laialdase demokraatia tingimustes kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem. Sellesse kuulusid agraarerakonnad, liberaalsed erakonnad, sotsiaalsed erakonnad ning vähemusrahvuste erakonnad *Erakondade paljusus tõi paratamatult kaasa parlamendi killustatuse ning seetõttu ei suutnud valimistel võitnud partei moodustada valitsust üksinda, vaid pidi tingimata leidma koalitsioonipartnereid *Koalitsioonivalitsustes osales tavaliselt neli-viis erakonda, mis kõik tegid valitsuse moodustamise käigus järeleandmisi *Aastatel 1921-1931 tegutses Eestis 11 valitsust Majanduselu
Rahuleping sõlmiti Venemaaga 1920. aasta 2. veebruaril. Esimesed üldvalimised Eesti Vabariigis toimusid 1919. aasta 5.-7. aprillini, kui rahvas valis Asutava Kogu. Asutava Kogu tähtsaimaks ülesandeks oli põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine. * I Riigikogu valiti 1920. aasta novembris. Enim kohti parlamendis said Tööerakond, Põllumeeste Kogud, Eesti Sotsiaaldemokraatline Tööliste Partei. * II Riigikogu valiti 1923. aasta mais. Suuremad erakonnad olid Põllumeeste Kogud, Eesti Sotsiaaldemokraatline Tööliste Partei ja Tööerakond. * III Riigikogu valiti 1926. aasta mais. Suuremad erakonnad olid Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei, Põllumeeste Kogud ning Asunikkude, Riigirentnikkude ja Väikepõllupidajate Koondus. * IV Riigikogu valiti 1929. aasta mais. Suuremad erakonnad olid Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei, Põllumeeste Kogud ning Asunikkude, Riigirentnikkude ja Väikepõllupidajate Koondus. * V Riigikogu valiti 1932
Analüüsis erinevaid valitsemisvorme. Vabariik on sobivaim. Pooldab tsentralismi. Augustinius Aurelius- keskaegne filosoof. Räägib kahest riigist. On olemas jumala riik ja maapealne riik, võrdleb neid. G.Le BON- sotsiaalpsühholoog , avaldas Hulkade psühholoogia. Rõhutas, et ühiskonna poliitiliseks jõuks on eeskätt massid. Massis inimene kaotab oma identiteedi. 3. Kuidas liigitatakse erakondi ideoloogilisel alusel (3) liberaalsed erakonnad konservatiivsed erakonnad sotsialistlikud erakonnad liberaalsed reformierakond konservatiivsed IRL sotsialistlikud parteid - Sotsiaaldem. 4. Selgita mõisted: ad hoc- ajutine survegrupp, looduud mingiks kindlaks otstarbeks klerikalism-riik ja kirik on ühte kasvanud despootia-idamine diktatuur. Hiigeliku territooriumiga riikide valitsejatele sobiv valitsusvorm. Üks mees kasutab ja käsutab kõike ja kõiki. Liberalism- vabameelsus
koalitsioon, mis opositsioon (lk 18-20) Eesti riigvorm on vabariik ja riigikord on parlamentaarne demokraatia. Eestit valitsevad rahvas, riigikogu, valitsus, peaminister,president. Eesti kõrgeim aukandija on president. Riigi tegelik juht on peaminister. Valitsus moodustatakse riigikogu koos presidendiga president nimetab ministrid ametisse, president määrab loodavale valitusele peaministri. Pärast riigikogu valimisi selgitavad erakonnad läbirääkimiste käigus välja, millised erakonnad moodustavad valitsuse. Kui riigikogu otsustab peaministrile volitused anda, moodustab peaminister ministrid valitsusse. Koalitsioon riigikogu erakonnad, kes kuuluvad valitsusse. Opositsioon riigikogu erakonnad, kelle esindajad valitsusse ei kuulu ja kelle ülesanne on esile tuua valitsuskoalitsiooni ja valitsuse töö puudusi ning pakkuda uusi lahendusviise. 3
fassaadidel ning kirevad bannerid interneti avarustes. Kõigi nende sõnumid on uued ja paljulubavad, kuid sisult trafaretsed. Häid näiteid sellele on palju. Antud plakat on pärit linnapildist. Joonis 1. Väliplakat (foto erakogust). Samuti hea näite toob järgnev väljalõige internetist, kus ainuüksi poolelt lehelt leiab kahe vastasleeri loosungid. Hetkel on konkurents suur ja enda ideede levitamiseks kasutavad erakonnad maksimaalseid väljundeid. Peale tavalisemate vormide, tulevad erakonnad tihti välja ka uute ja kurioossete propaganda ideedega. Huvitava lahendusega tuli näiteks välja Rahvaliit viimastel riigikogu valimistel. Nimelt lisaks häälekandjate nimekirjadele lisati valijate postkastidesse ka meeneid, mille hulka kuulusid ka pastakad ning hügieenilised huulepulgad (Puidet 2007). Kõige rohkem ebatavalistest propaganda vormidest küttis kirgi Keskerakonna
3)Kuidas hääletatakse Riigikogus? 4)Mida tähendab umbusalduse avaldamine? 5)Kuidas toimub presidendi valimine? 6) Kuidas toimub valitsuse moodustamine? 7)Riigikantselei, kantsler, riigisekretär, portfelita minister . 8)Mis on maakond, kelle institutsioon on maavalitsus ja maavanem? 9)Iseloomusta Eesti kohtusüsteemi apellatsioon, kassatsioon, advokaat, prokulör, kaasistuja. 10)Milline on Eesti riigikaitse süsteem? 11)Millega tegeleb KAPO? 12)Erakond, vasakpoolsed, parempoolsed, erakonnad, tsentriparteid. 13)Mis on AÜ? 14)Mis on kodanikuühiskond? Vastused: 1)Fraktsioonis räägitakse läbi partei seisukohad arutusele tulevates küsimustes, koostatakse nende põhjal seaduseelnõud, parandus ettepanekud ning kooskõlastatakse kuidas käituda hääletamisel. Iga komisioon arutab oma valdkonna probleeme ja seaduseelnõusid. 2)koalitsioon- erakonnad, kes osalevad valitsuses ja valitsemises Oppositsioon- erakonnad, kes pole valitsusega seotud
aga sõja võitsid demokraatlikud siis demokraatia kasuks otsustasid paljud uued riigid ___________________________________________________________________________ _ja demokraatia laienes siseriiklikult ka pärast uusi seadusi mis suurendas kodanike demokraatlikke õigusi ___________________________________________________________________________ _ 2. Lõpeta skeem. Parempoolsed erakonnad Põhiseisukohad Kodanikuõiguste ja vabaduste Liberaalid tagamine Ettevõtlusvabadus,riik peab võimalikult vähe sekkuma inimese ellu stabiilsus ja ettevaatlikud, järkjärgulised Konservatiivid reformid,
oma ameti poolest ja osa määrati presidenti poolt) · Vabariigi valitsuse eesotsas peaminister(määras president) · Rahvalt oli ära võetud rahvaalgatuse õigus, samuti tõsteti valimisõiguse tsentsust 20 eluaastalt 22le. · Piirati kodanikuvabadusi · Põhiseadus võimaldas jätkata autoritaarset valitsemist 2. Eesti sisepoliitika 20-ndatel aastatel · Mitmeparteisüsteem · Jagunemine agraarerakonnad, liberaalsed erakonnad ja sotsialistlikud erakonnad. · Koalitsioonivalitsused · Populaarsemad erakonnad : Põllumeeste kogud( K. Päts ja J.Laidoner) Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei ( A. Rei ) 3. Maareform ja põllumajanduse areng · Aluseks oli 1919 vastuvõetud Maaseadus · Riigistati mõisamaa, hooned, tehnika, kariloomad · Mõisnikele maksti kompensatsiooni · Moodustati riiklik maafond · Enamus maast jagati välja vabadussõjast osavõtnutele, hiljem ka teistele soovijatele
hindade tõus 1917 Nikolai II loobus troonist (2), Ajutine valitsus, nõukogud, Jaan Poska kubermangu komissar(esim.), aj.v ühendas kubermangud, autonoomia (30.03.17) MAAPÄEV oli omamoodi tolleaegne parlament, olid parteilised esindused, enamlaste pooldajate kasv (03-10.17) OKTOOBRIPÖÖRE 26.10.17, Eestis kaksikvõim, põrandaalune Maapäev, Eesti alamdiviis (JL), Eestis kõik erakonnad enamlaste vastu (va.EKP), 23.02.1918 Pärnus, päev hiljem TLN., Argument, Bresti rahu, Ajutine Valitsus (K. Päts) SAKSA OKUPATS. baltisakslased, saksa keel, de facto (ITA,FRA,ENG), 11.11.18 Compiegne. RAHVUSL. ÄRKAM. Kalevipoeg: Kreutzw, Faehlmann. C.R.Jakobs. radikaalsem, Sakala, eestl=saksl, balti erikord, otsis tuge venelastelt, jõukas taluperemees, kurgja. J.Hurt eestl. folkl., rahvuskultuur, rahvuslus, omariiklus, pol. ühend
rohkem hääli. Üleriidiline valimiskirjade (suletud tüüp) kõik selle erakonna kandidaadid Kuidas jaotatakse mandaadid? I. Voorus arvutatakse välja ringkonna lihtvoot (kehtivate hääletussedelite arv jagatakse eraldatud mandaatide arvuga. Kõik sõltumata erakonnast, kes on kogunud hääli vähemalt 1 kvoodi jagu saavad juba siit Riigikogu mandaadi, (enamasti jagatakse nii üle vabariigi 15-17 mandaati). II. Voorus: a) Arvutatakse üle riigi välja need erakonnad, kes on ületanud valimiskünnise e kelle kandidaadid kokku on kogunud vähemalt 5% valijate häältest ületanud valimiskünnise. b) igas ringkonnas liidetakse kokku erakondade kaupa nende poolt antud hääled, kaasaarvatud nende, kes said mandaadi lihtkvoodiga. Summa jagatakse ringkonna lihtkvoodiga. Mandaate saavad erakonnad selle jagatise jagu (mõni ei saa ühtegi). Häältelugemise I ja II voorus opereeritakse valijate poolt faktiiselt antud häältega. III
Valiti ka uued linnapead. Enamik Tallinna rahva inimestest lootis, et E.Savisaar kukub oma kohalt ära, ning võimule tuleb J.Kross, kes esindas Isamaa ja Res Publica Liitu. Eestlaste viga ongi see, et eestlaseid huvitab poliitika ainult valimistel, aga see mis toimub selle nelja aasta vahepeal, seda ei pane keegi tähele. Rahvas vaatab tänavatel ning telekas tulevaid reklaame ning kellel on kõige paremad reklaamid, neid valitakse, kuna rahvad arvab, et need erakonnad on kõige rohkem linna jaoks teinud. See on tegelikult ainult lõks, et rahvast mingit erakonda valima meelitada. Väga suur tähtsus on kaubandusel ning kaubanduslik sõltuvus suurriikidest. Suurriigid on alati seotud väiksemate riikide valimistulemustega. Kui väiksemates riikides on võimul erakonnad, mis suuremate riikide juhtidele ei meeldi, siis kannatab selle all välispoliitika ja just nimelt kubanduslikud välissuhted
omavalitsuse saavutamine. · 30.03.1917 ühendati Eesti ala üheks autonoomseks kubermanguks. Esmakordselt ajaloos oli Eesti ala ühendatud üheks administratiivseks üksuseks tervikuks. · Enamat Eesti poliitikud veel ei taotlenud, püüti järgida Soome eeskuju. · Mai lõpus 1917. valiti Maapäev mis oli rahvaesindus, omamoodi piiratud volitustega parlament. Maapäevas olid ülekaalus sotsiaaldemokraadid ent vaatamata erimeelsustele suutsid erakonnad koostööd teha. Erandiks olid enamlased (kommunistid), kes lootsid võimu haarata jõu abil ja vastandusid kõigile teistele erakondadele. 2. Enamlased võimul · Enamlased tõotasid rahvale rahu, maad ja leiba ning saavutasid 1917. aasta suve ja sügise jooksul suurt edu. Erakonna liikmete arv tõusis paari kuuga 150lt 20 000ni, toetajaskond mitmekordistus, nende kätte läks Tallinna ja Narva linnavalitsus. · 26. 10
Eestis on parlament ühekojaline Riigikogu, riigikogu 101 saadikut valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse ja suletud nimekirja põhimõttel neljaks aastaks. Erakonnad saavad kandidaadid üles seada 12. Valimisringkonnas. Valimistulemused tehakse kindlaks valimisringkonna tasandil, kasutades lihtkvoodi meetodit. Iga kandidaat, kes sai hääli rohkem või võrdselt lihtkvoodiga, saab isikumandaadi alusel riigikokku. Soome-Eduskund(200 liiget), Rootsi-Rikstag(349), Läti-Saeima(100), Venemaa-Riigiduum(450),nSuurbritannis 2- kojaline Inglise parlament. USA-kongress(2-kojaline). 1920-I Riigikogu. Praegu on 12. Riigikogu
Demokraatlik maailm Euroopa riigid ja USA pärast Teist maailmasõda Demokraatia laienemine • Teise maailmasõja järel taastati enamikus Lääne- Euroopa riikides demokraatlik kord. • Riigivalitsemine muutus stabiilsemaks, stabiliseerus ka erakondlik süsteem. Enamasti tulid võimule kas konservatiivsed või sotsiaaldemokraatlikud erakonnad. • Erakondade kõrval suurenesid sõjajärgsel perioodil ametiühingute mõju. • Majanduse ülesehitamisele aitasid kaasa Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (IBRD, tuntud ka kui Maailmapank) ning Rahvusvaheline Valuutafond (IMF). • Arengu tulemusena jõuti heaoluühiskonda esimesena sai see teoks Põhjamaades kõige ennem Rootsis. USA • Ühendriigid suutsid kiirelt demobiliseerida oma armee ning taastada
Mis mõjutab valijate käitumist? Klassikuuluvus, massimeedia, seotus põllumajanduse või kirikuga Miks kasutatakse eel-hääletamist? - Võimalus hääletada, kui ei viibita kodumaal - Võimalus süsteeme kontrollida ja võimalus saada ülevaadet erakondade populaarsusest Miks võime öelda, et kaasaja erakonnad on Antakse katteta lubadusi häälte võitmise nimel populistlikud? Millised Eesti erakonnad on parempoolsed, P Reformierakond, IRL millised vasakpoolsed? V Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid Mis vahe on erakonnal ja sotsiaalsel Erakonnal on kindel liikmeskond ja programm, nad tahavad liikumisel? pääseda võimule ning tegutsevad korraga ühes riigis.
Kuna Eesti peamiseks majandusharuks oli põllumajandus, tabas see kriis esmajoones põllumehi. Kokku vähenes põllumajandustoodang ligi kaks korda. Ettevõtete sulgemine, talude pankrotistumine, väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks. Tööpuuduse kasv – töötuid 32 000. 1933 – krooni devalveerimine (Jaan Tõnissoni valitsuse poolt). Alates sellest hakkas riigi majanduselu vähehaaval toibuma. Majanduskriisiga kaasnes sisepoliitiline kriis. Süüdistati valitsust kõikides hädades. Erakonnad hakkasid lagunema, siis koonduma. Kujunes uus poliitiline jõud – vabadussõjalased. 30.aastate teisel poolel hakkas majanduses suurenema riiklik sektor, hakati soosima rahvuslikku kapitali. Tähtsamad tööstusharud: tekstiili-, keemia-, toiduainete-, metalli-, paberi-, puidu-, mineraalainete töötlemise ja nahatööstus. Kiiresti arenes põlevkivitööstus. Eestis valmistati lennukeid, laevu, vedureid, põllumajandusmasinaid, raadioaparaate, lifte, sidevahendeid jm. Eesti
Eesti valimissüsteem Üldised jooned: · Proportsionaalne ehk võrdline valimissüsteem · 1992. a · Valimisringkonnad, millele eraldatakse mandaate vastavalt ringkonna hääleõiguslike kodanike arvule · Riigikogu valimistel täidetakse 101 mandaati · Erakonnad esitavad 2 kandidaatide nimekirja: 1)Üleriigiline suletud nimekiri 2)Ringkonnapõhine avatud nimekiri · Riigikogu kohtade jaotus selgub kolme häältelugemisvooruga I häältelugemisvoor lihtmandaadi selgumine Arvutatakse välja iga ringkonna lihtkvoot (häältekogus, mille eest antakse nimekirjale üks saadikumandaat) valimisringkonna kehtivate hääletussedelite summa jagatakse valimisringkonna mandaatide arvuga. Kõik kandidaadid, kes on isiklikult kogunud hääli
3. 1917. aastal tungisid Saksa väed Eesti saartele ja sellega kaasnes sõjavastaste loosungitega esinevate enamlaste populaarsuse tõus. Ning sellises segaduses loodi algeline plaan iseseisva Eesti riigi jaoks. Varsti hakati tegutsemiskava täiendama salajastel koosviibimistel ning küsiti nõu ja abi teistelt riikidelt, loodi välissaatkond. 4. Üleminek eestikeelsele asjaajamisele aitas poliitikasse kaasa haarata rohkem inimesi. 5. 1917. aasta suvel kujunesid Eestis välja erakonnad: Eesti Demokraatlik Erakond, Eesti Maarahva Liit, Eesti Tööerakond, Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus, Eesti Sotsialistide- Revolutsionääride Partei. Need erakonnad võitlesid enamlastega eestlaste huvide eest. 6. 26. märtsil 1917. aastal korraldati Petrogradis eestlaste demonstratsioon, kus osales umbes 40 000 inimest, sh. 12 000 täies relvastuses sõjaväelast. Kolonnides kanti revolutsiooni punalippude kõrval sinimustvalgeid rahvuslippe
rahvusvähemuste tõrjutus, eesti ja vene kogukondade eraldi tegutsemine, mittekodanikest elanike kasvav arv ning sotsiaalne tõrjutus, mis omakorda on tekitanud uusi probleeme. Tähelepanu tuleks pöörata ka välismaal elavatele eestlastele. On ju selge, et võõramaalasi ei kohelda kunagi nagu kaasmaalasi. Suur osa pagulastest on pidanud kannatama tagakiusamist, ümberrahvastamispoliitikat ning repressioone. Meie riik on kasutanud erinevaid võtteid, et saada uusi elanikke. Erakonnad on pakkunud variante, mis peaksid Eesti rahvaarvu iivet tõstma. Näiteks on Keskerakond välja toonud mitmeid erinevaid punkte rahvuspoliitika paremaks muutmiseks. Erakonnad ei leia üksmeelt mis viib järeleandmistele. Küll aga järeleandmised mõjuvad negatiivselt. Näiteks on vähenenud Eesti kodakondsuse taotlemine. Isegi kui Eesti riik pingutab rahvaarvu kasvamise nimel, ei anna see tulemusi. Isiklikult
youtube.com/watch?v=vThI1NA L1Ko&feature=youtu.be ASEESIMEHED EDGAR SAVISAAR Sündinud 31. mail 1950.a Keskerekond 1991 Keskerekonna esimees Haridus käik: 1966 Vastse-Kuuste 8-klassiline kool 1966-1968 Tartu 7. Keskkool 1968 Tartu Kaugõppekeskkool 1973 Tartu Riiklik Ülikool, ajaloolane AJALUGU ERAKONNA LOOMINE 1991a Rahvarinde baasil 204 liiget asutasid Esimees Edgar savisaar 1991-1993 Eesti Rahva-Keskerakond LIITUNUD ERAKONNAD 1994- EEE ehk Eesti Ettevõtjate Erakond 1996- eraldub osa liikmeid- Arengupartei 1997- Õigusliku Tasakaalu Erakond 1998- Rohelised ja osa Eesti Rojalistliku Erakonna liikmeid 2004- Eesti Pensionäride Erakond PÕHIKIRI TEGEVUSE ALUSED Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus Teeb koostööd demokraatlike organistasioonidega Tegutseb oma põhikirja alusel Järgib EV seadust STRUKTUUR JA JUHTIMINE Struktuurüksused
Kellele: Teema: Erakond Koostas: Hetkel on Eestis sellised erakonnad Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Eestimaa Rohelised, Reformierakond, IRL, Konstitutsioonierakond, Vene Erakond Eestis, Keskkerakond, Eesti Iseseisvuspartei, Eesti Vasakpartei, Eestimaa Rahvaliit. Mulle meeldib isiklikult kõige rohkem Reformierakond. Seda sellepärast, et nende mõtted on kõige loogilisemad. Nad on enamus oma lubadusi, mis nad enne valimisi lubanud on ka tõeks teinud. Reformierakond on palju teind Eesti elu parandamiseks. Selles
Sest sõjast väsinud inimesed arvasid, et demokraatlik valitsus suudab kiiresti ületada sõjajärgsed majandusraskused ja poliitilise segaduse ning tagab rahvale heaolu. 5. Mis iseloomustab sotsiaaldemokraatiat? Nende arvates on riigi kohus toetada abivajajaid. Eesmärgiks sotsialism ehk ühiskond. Rikastele suuremaid maksud ning raha võrdselt ära jagada, et luua võrdsust. 6. Nimeta tähtsamad USA parteid ja iseloomusta neid Vabariiklik Partei ja Demokraatlik Partei. Mõlemad erakonnad pooldasid vabaturumajandust. Vabariiklased pidasid riigi sekkumist majandusse täiesti lubamatuks. Demokraadid aga arvasid, et riik võib vajadusel majandusse sekkuda. 7. Miks kasvas USA-s hüppeliselt organiseeritud kuritegevus? Mis võimaldas kuritegelikel gruppidel edukalt tegutseda? Keeluseadus - Alkohoolsete jookide valmistamise keelamine. Sest nad ostsid riigi ametnikud ära ning said tänu sellele suhteliselt avalikult tegutseda. 8. Mida tähendab USA isolatsionistlik poliitika?
Riigikogu on Eestis seadusandlik võim, kelle ülesanne on seadusi välja töötada ja vastu võtta ning esindada kodanike huve. Võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande. Otsustab rahvahääletuse korraldamise. Valitsus on Eestis täidesaatevvõim, kelle ülesanne on seaduste elluviimine ja riigi igapäevase toimimise korr aldamine. Koostab riigieelarvet ja esitab selle Riigikogule. Korraldab suhtlemisi teistee riikidega. Kohtusüsteemil on Eestis kohtuvõim, kelle ülesanne on seaduse kuulekuse tagamine, järelevalve võimu üle ning sõltumatu ja aus õigusemõistmine. Spiiker on parlamendi esimees, kes juhib parlamendi igapäevatööd. Alalised komisjonid on paralamendi osad, mis on keskendunud erinevatele valitsemisaladele.Ajutis ed komisjonid on loodud erakorraliste ning oluliste probleemide uurimiseks. Koalitsioon on parlamendi erakonnad, kes moodustavad valitsuse. Opositsioon on parlamendi erakonnad, kes ei moodusta valitsust ...
laialisaatmine. Valimiste ärajäämine või edasilükkamine hoiatab, et riik on demokraatlikult arenguteelt kõrvale kaldumas. Konkurents ja õigus teha oma valik sõltumatult kuuluvad avatud ühiskonna kõigi valdkondade juurde. Valimiste korraldamisel tähendab see vabadust kandideerida ning hääletada oma isiklike veendumuste järgi, kartmata survet või tagakiusamist. Demokraatlikus riigis pääsevad võimule pärast valimisi need erakonnad, kes said rahva poolt kõige enim hääli. Jaanus Karilaid on öelnud, et ,,Eesti-suguses väikeriigis jäävad erakonnad demokraatia viljelemise peamiseks vormiks. Teised võimalused on väljaarendamata ametiühingud alamehitatud, protestirühmad väiksearvulised. Kõige suurema osakaaluga huvigrupid ongi erakonnad. Nende osatähtsuse kasv tähendab niisiis ka demokraatia kasvu." (Karilaid 2002: 42) Ent kui uurida, mille alusel rahvas oma otsuse tegi, selgub tihtipeale, et
miks siis ma ei võiks sama erakonda valida mida valivad minu sõbrad. Kuigi kuna valiku teen ma ikkagi selle järgi millisest erakonnast just minule kõige rohkem kasu on ning näen ,et just nemad täidavad enda lubadusi nii nagu nad seda lubanud olid. Veel üks tähtis mõjutus tegur on tänapäeval meedia. Meedias näidatakse kõike ilusa ja kenana ,et panna inimesi uskuma ,et just nende erakond on parim ning samas erakonnad pakuvad välja selliseid lubadusi mis tunduvad ilusad ja teevad meele heaks kohe aga kuid samas ei tundu see kuidagi võimalik ning siis ongi nii ,et tegelt kõik mis meedias kajastub ei ole tihtipeale tõsi aga kuna paljud inimesed lasevad end väga kergelt välistel teguritel mõjutada siis tihtipeale toob meedias kuuldu hea meele ning valitaksegi erakond kes tegelikult ei täida enda lubadusi mida valijad kuulnud olid
Essee Missugune peab olema valimisreklaam ? Tänapäeval eksisteerib väga palju valimisreklaame erinevate erakondade poolt. Mõned nendest on efektiivsed, kuid enamus lihtsalt tüütab inimesi ära ning võib kohati ka pahaseks teha. Enda esses kirjutan missugune peab olema valimisreklaam minu arvates. Valimisreklaam peab olema väga lihtne ning tabav. Ei tohi olla liigset informatsiooni ning tunnistamist enda erakonda parimaks, öeldes seda välja otseselt. Reklaam peab olema nii öelda muuseas. Inimesed peavad seda märkama sellel ajal, kui nad näiteks sõidavad bussis või jalutavad õues. See peab neile meelt tõstma ning tegema nende tuju paremaks. Kodanikud peavad hakkama huvi tundma reklaami vastu ning otsustama uurida selle järgi ise edasi. Näiteks: Keskerakond korraldab tihti tasuta kontserdeid, igasuguste projektide avamisi ning isegi on loonud kohviku nimega ,,Edgari k...
Poliitilised ideoloogiad Eesti Riigikogus Lähtudes poliitilisest ideoloogiast, jagunevad erakonnad vasakpoolseteks ja parempoolseteks. Vasakpoolsed tuginevad eelkõige sotsialistlikul või sotsiaaldemokraatlikul ideoloogial ja traditsiooni järgi esindavad nad pigem tööliskonna huve. Nende peamine mõte on, et riik tagab ja vastutab üksikisiku sotsiaalse turvalisuse eest. Parempoolsed see-eest leiavad, et üksikisik vastutab ise oma heaolu eest, mistõttu kogub riik vähem makse ja pakub inimestele väiksemat sotsiaalturvat
ning asju. Kuna enamus Eesti kodanikke ei ole väga rikkad, kes suudavad vaba aega veeta palju huvitavamalt(see nõuab palju raha vahel), siis tuleb palju inimesi ka kohale ning saavad nendest üritustest palju elamisi. Kui inimene on juba elamust saanud, siis talle tekib tahe saada seda veelkord ning ta otsustab hääletada just selle erakonna poolt, kes talle neid andis, et saada neid jälle.Enamusel inimestest puudub Eestis kõrgharidus ning neil ei ole tahet uurida, millega tegelikult erakonnad tegelevad ning mis nende reformid võivad tuua riigile. Kui kasvõi iga teine inimene omaks Eestis kõrgharidust, siis tõenäoliselt niiöelda ,,rahva erakonnad” ei saaks nii palju hääli, kui nad praegu saavad. Reklaam ei pea olema palju lubav. Piisab kasvõi ühest, kuid kindlast faktist. Näiteks: ehitame 100 uut lasteaeda või tõstame õpetajate palka. Iga erinev väide iga kandidaadi poolt moodustavad kokku suure lubaduste kuhja, kust iga inimene
Valitseb Kommunism, teisiti mõtlemine keelatud. Pärast Esimest maailmasõda ei olnud Suurbritannia enam maailma juhtiv rahandus- ja tööstusriik. Muret tekitas tööpuudus. Prantsuse majandus arenes soodsamates tingimustes, kui Suurbritannia oma. Riik sai küll maailmasõjas tugevasti kannatada ning välisvõlg oli üsna suur, kuid tänu võidule liideti riigiga uusi alasid. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi Rahvarinne, kuhu koondusid sotsialistid kommunistid ja teised pahempoolsed erakonnad. Rahvarinne saavutas ülekaaluka võidu ning moodustas valitsuse. Rahvarinne valitsus asus riigis laialdasi ümberkorraldusi tegema. NSV Liidus lammutati täielikult tsaariaegne riigi aparaat ja rajati uus. Samuti võeti vastu uus põhiseadus. Saksamaal tegutses Hitler esialgu seaduse raames, hiljem sai temast ainuvalitseja. Saksamaa majanduskriisi lahendamiseks hakati majandust riiklikult juhtima, keelati kõik teised erakonnad ja ametiühingud ning kaotati töötus, kõik
ülesannetest, pane tähele ka seaduse menetlust (108-109) (menetleda ja vastu võtta seadusi; ratifitseerida välislepinguid; kinnitada riigieelarve; kinnitada presidendi esitatud kõrgemate riigiametnike kandidatuurid; kontrollida täitevvõimu/valitsuse tegevust ülesanded) Koalitsioon parteid, kes moodustavad valitsuse. Tuleb ette ka valitsusi, kus kõik ministrikohad on ühel parteil, aga siis räägitakse parteivalitsusest, mitte koalitsioonist. Opositsioon erakonnad, kes ei kuulu valitsusse. Nende kohustusks on kritiseerida valitsuse ettepanekuid ja pakkuda neile alternatiive (mõistuse piires, eks) Valitsuse moodustamise põhimõtted alustuseks valib rahvas Riigikogu. Valimistel enim hääli saanud erakonnale teeb president hea tava kohaselt ettepaneku moodustada valitsus. Valitsuse koosseisu kinnitab Riigikogu. Moodustamise kohta pikemalt lk 112 Monarhia ja vabariik monarhia ehk valitsusvorm, kus võim on pärandatav; vabariigi
Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja J.Laidoner, kes kuulutasid välja sõjaväelise riigipöörde. 3)Millised tunnused iseloomustavad vaikivat ajastut ? Kaitseseisukord Suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid Vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast Lükati edasi organisatsioonid Keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused Riigikogu saadeti laiali ja ei lubatud saadikutel enam uuesti koguneda Erakonnad asendati ainuparteidega Olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena Ajakirjandus allutati järelvalvele ja ajalehed suleti 4)Miks tungis Punaarmee 1918.aasta novembris Eestisse ? Esmalt tungis Punaarmee Narva ning sundis väikesearvulised üksused taanduma. Kuu ajaga vallutati pool Eestit, lootes sellega suurendada oma territooriumi. See ei õnnestunud. Nende vastu võitlesid koolipoisid, sest kõik vanemad inimesed keeldusid. 5)Seleta mõisted !
2 Presidendi aktide täitmist Kes juhib selle Riigikogu esimees Peaminister Riigikohtu esimees tööd Henn Põlluaas Jüri Ratas Vilu Kõve (ametinimetus+nimi) 9. Seleta mõiste ja nimeta erakonnad, mis kuuluvad praegu opositsiooni ja koalitsiooni Opositsioon- vastasseis. Valitsuses- erakond, mis vastandab end võimul olevale erakonnale. Poliitiline opositsioon võib olla riigi või omavalitsuse tasemel, kuid ka erakonnasisene. Praeguses valitsuses: Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik erakond Koalitsioon- erakonnad, mis moodustavad valitsuse Praeguses valitsuses: Keskerakond, EKRE, Isamaa 10
63,0% (Vikipeedia, 2015). 2015. aasta valimistel olid edukad kaks uut parteid, mis näitab, et rahvas ootab valitsusse muutusi ja uusi tuuli. Vabaerakond ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond said Riigikogusse vastavalt 8 ja 7 mandaati, mis oli suhteliselt üllatav tulemus. Sellel on nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Demokraatia paraneb, sest Riigikogusse jõuab erinevaid vaateid ja arvamusi ning ühel erakonnal on raskem võimutseda. Samas on oht Riigikogu killustumiseks, sest erakonnad omavad erinevaid vaateid ning on oht lahkhelideks. Seda eriti, mis puudutab Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda, kes kogub tuntust oma äärmuslike vaadete puhul. Siiski arvan, et on oluline, et Riigikogusse jõuaks ka väiksemate parteide hääl. Kohaliku omavalitsuse valimistel on valimisaktiivsus üldiselt veelgi madalam, kuigi valitakse enda omavalitsuse otseseid juhte. 2013. aasta valimistel oli valimisaktiivsus 57,68%. Samas
samaväärsed õigused. Benito sõjakas poliitika viiski välja fasistliku diktatuuri kujunemiseni Itaalias. Venemaal hakkas kujunema totalitaarne diktatuur 1917. aastal, pärast bolsevike võimule tulekut. Sama aasta novembris moodustati esimene nõukogude valitsus ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan. 1918. aasta jaanuaris saatsid bolsevikud laiali Asutava Kogu. Mõne aasta jooksul likvideeriti kõik teised poliitilised erakonnad ja kehtestati üheparteiline süsteem. 1918. aastal võeti vastu esimene nõukogude põhiseadus, mis fikseeris nõukogude võimu senise tegevuse riikluse ülesehitamisel. Riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik (VNSFV). 1922.aastal moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. Lõplikult kujunes nõukogude riiklik korraldus välja 1936. aastal kui võeti vastu põhiseadus.
majanduses pooldavad astmelist tulumaksu, polldavad suuremat riigirolli majanduses, populistlik partei, penisionäris ka armastavad KEd (naiivsusest, arvavad, et penisioneid kahekordistatakse) 3) Rahvaliit (Karel Rüütli) (esindab eelikõige maarahva huvisid. pooldab suuri dotatsioone põllumeestele riigieelarvest, pooldavad kaitsetolle põllumajandustoodetele, linnades on rahvaliidu toetus väike, tõenäoline on, et nad ühinevad keskerakonnaga või sotsiaaldemokraatidega) Need erakonnad elavad kerges nõukogude nostalgias, esindavad rahulolematute seisukohti 4) Sotsiaaldemokraadid (vasaktsentris) (Jüri Pihl) (esindavad töövõtjate huvisid, kõige tihedamalt ametiühingutega seotud, 92st aastast kuni selle aastani on neil olnud tihe koostöö paremerakondadega, läänemeelne, pooldavad kiireid reforme, heaoluühiskonna ülesehitamine, nad on uue tööseaduse vastu - töötajat kergem valllandama, lüham aeg etteteatamiseks, väiksem kompensatsioon (see ajas
õigused ja piiramatu võimu. Saksamaal loodi Saksa Töölispartei, mis 1920.aastal nimetati ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks, mille esimeheks sai Adolf Hitler. Hitleri meelest pidi Saksamaa saama jälle suureks ja tugevaks. Selleks tuli tühistada kõik alandavad lepingud ja laiendada sakslaste eluruumi. 1933. aastal, peale Riigipäevahoone põlengut sai valitsus parlamendilt erakorralised volitused kehtestada üheparteisüsteem ning kõik erakonnad peale Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei saadeti laiali. Peale riigipresidendi Hindenburgi surma sai Hitler diktaatoriks ehk füüreriks. Kuigi ka Suurbritannia oli peale Esimest maailmasõda viga saanud, suutis ta ikkagi demokraatlikuks riigiks jääda. Suurbritannia ei olnud enam maailma juhtiv rahandus- ja tööstusriik ning seal oli suur tööpuudus. 1920.aastate teisel poolel algas Suurbritannias majanduslik tõus, mille katkestas ülemaailmne majanduskriis
Miks ühtedes riikides kehtestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia? Maailmas on palju riike, mõned neist on diktatuurriigid, näiteks Venemaa, Itaalia ja Saksamaa ,kuid ülejäänud riikides valitses demokraatia, kaasaarvatud Suurbritannias ja Prantsusmaal. Demokraatia on teatud valitsemisvorm. Demokraatlikus riigis on inimestel sõnavabadus , trükivabadus, koosolekute vabadus, südametunnistuse vabadus ja elukoha valiku vabadus. Diktatuuririigis on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim. Mitte üheski diktatuuririigis ei kehti demokraatiale iseloomulik mitmeparteisüsteem. See on asendatud juhikultuse ning ühe partei ainuõigusliku seisundiga. Samuti ei ole diktatuuririigis sõnavabadust. Opositsiooni ja teisitimõtlejate maha sur...
kolmeks aastaks Hiljem, kui Päts, 1938 sai presidendiks, muutus Riigikogu kahekojaliseks(põhiseadusega seotud muudatused):Ülemkoda (Riiginõukogu, 40 liiget), Alamkoda( Riigivolikogu, 80 liiget) 120 saadikut kokku. Täidesaatev võim-Vabariigi valitsus Puudus riigipea, kohustusi täitis riigivanem(valitsuse juht) Palju parteisid ja valimiskümnis puudus (agraarerakonnad-edukamad, liberaalsed erakonnad, sotsialistlikud erakonnad-edukamad , vähemusrahvaste erakonnad) Valitsused vahetusid tihti, koalitsioonid ebapüsivad Koalitsioonivalitsused 2)Asutav kogu (1919-1920) Eesti riigi alused pani paika Asutav kogu, esimene Eesti parlament Võttis vastu olulised, seadusandlikud aktid: 1)Maaseadus (1919) 2)EV põhiseadus (1920, laialdased kodanikuõigused:võrdsus seaduste ees,isiku-ja
vabariigi esimese põhiseaduse. Põhiseaduse kohaselt oli kõrgeimaks võimu kandjaks rahvas. Seadusandlikku võimu toetas riigikogu 100-liikmeline ühekojaline parlament. Täidesaatvat võimu aga Vabariigi valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes lisaks peaministri kohustele täitis ka mõningaid riigipeale kuuluvaid esindusülesandeid.Laialdase demokraatia tingimustes kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem. Sellesse kuulusid agraarerakonnad, liberaalsed erakonnad, sotsialistlikud erakonnad ning vähemusrahvuste erakonnad. Majanduselu-Kuna enne iseseisvumist oli eesti majandus allutatud Venemaa huvidele, siis vajas senine majandussüsteem põhjalikke ümberkorraldusi. Esimeseks sammuks sai radikaalne maareform, mille aluseks oli 10 okt 1919 vastu võetud maaseadus. Reformi käigus riigistati mõisate maa, hoomed, tehnika, kariloomad jne. Lõviosa võõrandatud maadest jagati välja, kokku loodi 35 000 uut asundustalu.
võimu kandjaks on rahvas.Diktatuur-ainuvalitsus, sõjavälise riigipöörde teel võimule tulnud reziim.Autoritaarneriik-isiku või institutsioon ebademokraatlik valitsemine.Totalitaarne riik-isiku või institutsiooni hirmuvalitsus. 4)Paks riik-ulatuslikku sotsiaalset turvalisust pakkuv riik.Õhuke riik-riik mis pakub inimestele minimaalset sotsiaalset turvalisust ning sekkub vähe ühiskonna majandustegevusse.5)Parempoolne erakond- jõukale valijale orjenteeritud erakonnad, pooldavad madalaid maksusi, vaba tulumajandust, sotsiaalsed tagatised väikesed (IRL, Reformierakond).Pahempoolne-sotsiaalset võrdsust ja võrdseid võimalusi taotlevad erakonnad, Pooldavad kõrgeid maksusid, korralik pension. Pooldavad riigi sekkumist majanduse ellu.Selline liigitamine sai alguse 18. sajandi lõpust Prantsuse revolutsiooni päevilt, mil Rahvuskogus traditsioone asutavad saadikud istusid juhata poolt vaadates saali paremal tiival ja uuendusmeelsed vasakul
aastatel tööstuslikult arenenud riikides majanduskriisi? Maailmaturu üleküllastumine pikaajaliseks kasutamiseks mõeldud tarbekaupadega. 5. Millised abinõud aitasid kriisist väljuda? Inimesed asendati masinatega, võeti kasutusele ka miniprotsessorid, hakati liikuma infoühiskonna suunas. Automatiseerimine. 6. Paranda lausetes vead ja kirjuta lause õigesti. Pärast teist maailmasõda taastati enamikus riikides demokraatlik riigikord. Mitmes riigis laiendati valimisõigust. Kõik erakonnad rõhutasid reformide vajadust sotsiaal sfääris. Kõige populaarsemad olid konservatiivide ja sotsiaal demokraatide erakonnad. 1960. aastatel tekkisid hipiliikumine ja roheliste parteid, kes ei kuulutand end ei parem poolseteks ega ka vasakpoolseteks. 7. Lõpeta laused. Majanduslik integratsioona tähendab eri riikide majandus poliitika ühtlustamist ja majandusliku koostööd. 1951. aastal loodud Euroopa Söe ja Teraseühenduse alusel kujunes Euroopa Liit
Võtab vastu riigieelarve(seadus, mitte majanduslik) Valib presidendi. Riigikogu valitakse iga 4 asta järelt ja selle tööd juhib riigikogu esimees(Ene Ergma) ja kaks aseesimeest(Jüri Ratas ja Laine Landjärv) Riigikogu komisjon-riigikogu liikmete rühm, kes arutavad/tegelevad teatud valdkondade probleemidega(keskkonna-, kultuuri-, majandus-, välis-, sotsiaal-, õiguskomisjon) Fraktsioon-saadiukurühmad, ühe erakonna esindus parlamendis. Koalitsioon- erakonnad mis on riigikogus ja moodustavad valitsuse. Opositsioon- riigikogu erakonnad, kuid valitsuse tegevuses ei osale. Parlamendi ülesanded Parlamendi õigused Esindada poliitikas erinevaid ühiskonnagruppe ja vaateid. Ühineda fraktsioonis Arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid. Kuulutada välja referendum Seaduste vastuvõtmine Valitsusele umbusaldust avaldada Valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle. Saadiku puutumatus Riigieelarve vastuvõtmine
Tööstusliku toodangu järsk kasv 20.sajandil ning järsk langus 21. sajandil Keskkonna reostuse ühtlane kasvamine 20. ja 21.sajandi I pooles, seejärel vähenemine. Mida peaks tegema riik, et kindlustada demokraatiat? (ühiskonna demokratiseerimine) demokratiseerumise all mõeldakse ühiskonna liberaliseerimist kõigis elusfäärides. Niisuguses ühiskonnas väärtustatakse inimese poliitilisi ja kodanikuvabadusi ja õigusi; vabalt ja legaalselt tegutsevad erinevate poliitiliste vaadetega erakonnad ja mitmed kodanikuorganisatsioonid, kelle arvamust võtavad kuulda võimulolijad; tagatud sõna- ja eneseväljendusvabadus. Iseloomusta Eestit peale NL-i kokkuvarisemist. Kas siirdeperiood Eestis on juba lõppenud? Põhjenda. (siirdeühiskond) Siirdeperiood Eestis on juba lõppenud, Eesti on jõudnud infoühiskonda. Nii enne, kui ka praegu heaoluriiki hästi palju kritiseeritakse. Leia ka sina mõningad heaoluriigi nõrgad kohad. (heaoluriik)
Riigikogu juhatusse valitakse esimees ja kaks aseesimeest. Riigikogu ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse. Riigikogu alalised komisjonid: Maaelukomisjon Riigikaitsekomisjon Euroopa Liidu asjade komisjon Majanduskomisjon Sotsiaalkomisjon Keskkonnakomisjon Põhiseaduskomisjon Väliskomisjon Kultuurikomisjon Rahanduskomisjon Õiguskomisjon Olulist rolli etendavd riigikogu tegevuses erakonnad, täpsemini – erakondade parlamendiesindused. Neid nimetatakse fraktsioonideks ehk saadikurühmadeks. Riigikogus esindatud erakondadest on osal kohti ka valitsuses. Neid nimetatakse valitsus- ehk koalitsiooniparteideks. Erakonnad, mis pole valitsusega seotud, moodustavad opositsiooni. Suurem osa riigikogu hääletusi toimub poolthäälteenamuse põhimõttel. Tähtsamad seadused vajavad aga riigikogu koosseisu häälteenamust.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
