Mille poolest erinevad erakonnad ja survegrupid? Esitage kaks erinevust nende taotluste ja tegutsemisviiside järgi.1)Erakonnad on laia sepktriga ja kindla liikmeskonnaga. Seevastu on survegrupid kitsa spektriga(ühe kindla probleemi kaitsja või edendaja). Liikmeskond võib muutuda kiiresti. 2) Erakond taotleb võimule pääsenust, kuid survegrupi eesmärk on võimu survestada, mitte luua poliitikat.Kuidas mõjutab massimeedia valijate käitumist? Tooge välja kaks positiivset ja kaks negatiivset mõju *positiivselt: 1)valimiskampaania käigus inimeste teadlikkus tõuseb ning otsus on adekvaatsem. 2) Inimesed politiseeruvad. Valimisaktiivsus suureneb.*negatiivselt: 1)Valimiskampaania käigus on oht langeda populismi ohvriks. 2) Erakondade vaheline poriga loopimine võib tõugata inimesed eemale ehk valimistahe kaob 3. Põhjendage, millised on oma vaadetelt järgmised parteid (kas vasak- või parempoolne). *Sots. Demokraadid on vasakpoolsed, sest 1) progres...
Erakondade põhitüübid. Erakond – e partei – poliitiline ühendus, kuhu võimu teostamiseks koonduvad inimesed, keda seob sarnane arusaam poliitikast ja ühiskonna eesmärkidest. Tänapäeva demokraatiat on erakondadeta võimatu ette kujutada. Erakondade roll demokraatias: Valijate esindamine – parteid esindavad erinevate ühiskonnagruppide huve ja vaateid Eri ühiskonnagruppide huvide koondamine ja avalike eesmärkide sõnastamine – erakonnad üritavad kuulata valijaid, jälgida ideid mis ühiskonnas liiguvad. Sellest lähtudes koostavad programmi valimisteks Inimeste kaasamine ja sidumine poliitilise süsteemiga – loovad kodanikele tunde, et keegi seisab nende huvide eest, mis toetab usku demokraatia toimimisse Poliitikute värbamine ja erakond kui poliitilise eliidi kasvulava – erakondade kaudu tõusevad esile võimekas poliitilised liidrid, kes hiljem hakkavad riiki valitsema
Eesti põhiseadus. Kodanike ja välismaalaste jaoks kehtivad õigused ja vabadused. Kodanike osalemine avalikus elus. Demokraatia põhimõtted ja säilimise tugisambad. Kodanikuühiskond. Ühiskonnaelus osalemise võimalused. Huvi- ja survegrupid. Valimised. Valimiste vajalikkus. Üldmõisted. Valimisõiguse ajaloost. Valimissüsteemid: enamusvalimised ja võrdelised valimised. EV Riigikogu valimised. Kohalike volikogude valimised. Poliitilised voolud enne ja nüüd. Erakonnad. Poliitiline skaala. Parem- ja vasakpoolsuse mõiste tekkimine. Alalhoidlikkus ja vabameelsus 18. sajandil ja 19. saj alguses. Sotsialistliku voolu kujunemine. Parempoolsus tsentrism vasakpoolsus. Parem- ja vasakpoolsus tänapäeval. 20. sajandi ja tänapäeva vasakvoolud (sotsiaaldemokraatia, "kolmas tee"). Heaoluühiskond. 20. sajandi liberaalsed voolud (klassikaline liberalism, sotsiaalliberalism). 20. sajandi parempoolsed voolud (konservatism, kristlik demokraatia, neokonservatism)
kokkupuude parteiga. · Väärtusorientatsioonid. · Perekonnatraditsioonid ja isiklik kogemus kolmandik valijatest langetab otsuse viimasel nädalal. Pikemaajalist tähtsust omab mitte kandidaatidele antud toetus, vaid hääletamas käinute osakaal ja selle muutumine aastate lõikes. Et seda tõsta, on muudetud reegleid paindlikumaks kasutatakse nt eelhääletust. Mõned riigid on muutnud valimise kohustuslikuks (Austraalia, Belgia, Brasiilia, Kreeka, Uruguay) 12 Ü Erakonnad tänapäeva poliitikas Demokraatlikku ühiskonda iseloomustab ideoloogiate paljusus, valimiskonkurents ja kodanikuorganisatsioonide kaasatus poliitikasse. Erakondade funktsioonid: · koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve ja propageerida oma ühiskonnanägemust. Selleks koostatakse programm - erakonna üks põhidokumente, milles esitatakse oma nägemus ühiskonna arendamisest ja ideoloogiast (parem-vasak). · Pääseda võimule läbi valimiste.
demokraatlikel valimistel. Asetus ja põhimõtted: · Vasakpoolsed - Indiviidivabadus, Madalad ja võrdsed maksud kõigile, Konkurents ja vabaturumajandus, Riik sekkub majandusse vähe, Ühiskond toetub traditsioonidele. · Parempoolsed Võrdsus, Erasektori kõrval peab olema riiklik sektor, Riigi roll majanduses on suur, Kõigile väärikas elatustase riigi poolt, Kõike on kõigile võrdselt, Välistab eraomandi. 6.Eesti erakonnad (juhid) · IRL Isamaa ja rahvaliit Urmas Reinsalu · Keskerakond Edgar Savisaar · Reformierakond Andrus Ansip · Sotsiaaldemokraatlik erakond Sven Mikser 7.Survegrupid Survegrupp legaalselt tegutsev ühendus, liikumine või võrgustik, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. Erakond loob poliitikat, survegrupp mõjutab seda. Survegruppidel ei pruugi olla kindlat liikmeskonda. 8
Valimiste funktsioonid: Tagada võimu vahetumine Regulaarsus(4.a tagant) Vahendada võimudele kodanike nõudmisi Hariv funktsioon Vanusepiirangud: 16- 1kohas elav inimene valib kohalikel valimistel. 18-võib hääletada, kandideerida kohalikku omavalitsusse. 21-kandideerida riigikokku ja parlamenti./40-presidendi kohale. Valimissüsteemid: Majoritaalne Proportsion valimissü aalne vali Igast Mitmemand ringkonnast aadilised pääseb valimisringk parlamenti 1 onnad. saadik.tähtis Jagab tulla esimeseks, saadikukoha 2,3 koht pole d parteide midagi.lihthäält vahel eenamuse võrdeliselt põhim. neile antud häältega, kandidaadid üles erakonna valimisnime kirjas. +selgus,lihtsus, +pluralismi suurpareidel valitsemine eelised. – paremin...
3.4 valimiskäitumine ja valimistulemus Riik kehtestab filtri nendele, kes lülituvad kampaaniasse vaid huvi pärast. Presidendikandidaat registreeritakse alles peale teatud hulga toetajate saamist, nõutakse kautsjonit, (pärast vb makstakse tagasi). Riik valmistab ette kogu hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni, tagab infosüsteemida ja andmebaaside töövalmiduse, rahastab riigieelarvest kõiki valimiste läbiviimisega seotud toiminguid 3.5 erakonnad tänapäeva poliitikas Erakond- ühesugust poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon. Ül koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve ja propageerida oma ühiskonnaprogrammi. Massipartei, poulistlik partei(väidab esindavat kogu rahvast, mitte klassi, lubades kõike) Vasakpartei sotsdemod, KE, astmeline tulumaks, tasuta haridus blablabla parempartei kõik muu (v.a. Rahvaliit) 3.6 survegrupid ja sotsiaalsed liikumised kui huvide vahendajad
ning esitab Riigikogule riigieelarve täitmise aruande; 6) annab seaduste alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi; 7) korraldab suhtlemist teiste riikidega; 8) kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas; 9) täidab muid ülesandeid, mis põhiseaduse ja seadustega on antud Vabariigi Valitsuse otsustada. 2. Erakonnad riigikogus, nende liidrid ja põhiideoloogiad Riigikogu 12. koosseis, mille valis Eesti kodanikkond 2011. aasta Riigikogu valimistel 6. märtsil 2011. Riigikokku kandideeris 789 inimest. 9 erakonna üles seatud nimekirjades kandideeris 757 inimest ja 32 inimest kandideeris üksikkandidaadina. Riigikokku saamiseks Riigikogu valimise seadusega ettenähtud viie protsendi künnise ületas neli erakonda – Eesti Reformierakond, Eesti Keskerakond, Isamaa ja Res Publica Liit ning
(sooliste) kvootide kehtestamine, vähemusrahvuslasele parlamendis esindatuse tagamine sõltumata 5% klauslist. Internetihääletajal on võimalik antud häält muuta. 2.2.3 VALIMISTEGA SEONDUV ÕIGUSKAITSE Valimispõhimõtetet või seaduste rikkumise korral peab igaühel, kelle õigusi seeläbi rikuti, olema õigus saada efektiivset õiguskaitset. Efektiivne:kui tagatakse kiiresti. Abinõud-häältetulemuste kehtetuks tunnistamine. 2.2.4 ERAKONNAD Parlamenti on mõeldamatu ette kujutada ilma erakondadeta. Erakonnad ei ole riiklikud organisatsioonid, tegemist on erasfääri ühendustega nign seega omavad erakonnad põhiõigusi. Erakondadel ei ole poliitilises elus osalemise monopoli.Poliitilisi otsuseid omavad ntks ettevõtjad; keskkonnakaitsjad ja muud ühendused. Vaid erakonnad võivad riigikogu valimistel osaleda oma nimekirjaga. 2.2.4.1 ERAKONNA MÕISTE, TEMA ASUTAMINE JA LÕPETAMINE
Võimalused on: *Lihthäälte enamusega *Absoluutse häälteenamusega Proportsionaalset mul pole ! 5.KUIDAS SELGITATAKSE VÄLJA KOHTAD RIIGIKOGUS?(kolm vooru, kaks valemit) 6.MIS MÕJUTAB VALIJATE KÄITUMIST? *Klassikuuluvus *Seotus põllumajanduse või kirikuga *Massimeedia 7.MIKS KASUTATAKSE EELHÄÄLETAMIST? Selleks, et inimesed, kellel pole valimispäeval valima minna, saaksid ka oma hääle anda. 8.MIKS VÕIME ÖELDA, ET KAASAJA ERAKONNAD ON POPULISTLIKUD? Püütakse olla kõigi valijagruppide meelejärgi ning seetõttu antakse palju katteta lubadusi. 9-MILLISED EESTI ERAKONNAD ON PAREM- MILLISED VASAKPOOLSED? Parem: Reformierakond ja IRL Vasak: Keskerakond ja Sotsiaaldemokraadid. 10.MIS VAHE ON ERAKONNAL JA SOTSIAALSEL LIIKUMISEL? Sotsiaalsel liikumisel puudub kindel liikmeskond ja nad on rahvusvahelised võrgustikud. 11.MIS ON POLIITILINE SOTSIALISEERUMINE
Eesti Reformierakond on Eesti partei. Eesti Reformierakonna eesmärgiks on jõuka kodanikuühiskonna kujundamine. Erakond asutati 13. novembril 1994. Sel päeval toimus Tallinnas kaks poliitilist kogunemist Eesti Panga toonase presidendi Siim Kallase ümber koondunud uue erakonna algatusrühma istung ja 1990. aastal asutatud Eesti Liberaaldemokraatliku Partei (ELDP) erakorraline kongress. Algatusrühm otsustas ühineda ELDP-ga, uus erakond Eesti Reformierakonna nime all ellu kutsuda ning asuda valmistuma 1995. aasta parlamendivalimisteks. ELDP kiitis kongressil heaks liitumise Reformierakonna algatajatega. Kahe struktuuri juhtkonnad ühendati, erakonna esimeheks valiti Siim Kallas. Siseministeerium registreeris Eesti Reformierakonna 9. detsembril 1994. 1995. aasta parlamendivalimistel sai Reformierakond 87 531 häält ehk 16,19%, mis andis 19 kohta Riigikogus. 1995. aasta sügisel lõi erakond valitsuskoalitsiooni Koonderakonna ja Maarahva Ühend...
Kõrgeim seadusandlik võim-rahva valitud parlament/RIIGIKOGU.Parlamendi ül-käsitleda rahumeelsetes kõnelustes riigielu olulisi probleeme,esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid,arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid,seaduste vastuvõtt,valitsuse ametissepanek ja selle kontroll,eelarve vastuvõtt.minister ei meeldi, tehakse umbusaldushääletus.Selle poolt peab olema vähemalt 51 riigikogu liiget.Riigikogu võtab vastu riigieelarve.Riigikogul on 2 istungijärku.Üks jaanuar-jaanipäev, teine september jõulud.Juulis parlament puhkab.Erakorraline istung tuleb,kui on kiire.Parlament valib juhatuse,juhatuse esimehe ja 2 aseesimeest.Ülejäänud liikmed on komisjonis.Iga komisjon arutab oma valdkonna probleeme. Nt: kultuuri, rahandus, keskkonna, põhiseadus, riigikaitse, sotsiaal,õigus,majandus,välis, maaelukomisjon.Koalitsioonivalitsus:mitmeparteiline valitsus. Koalitisoonipartei-kellel on kohti ka valitsuses-vastupidi opositsioo...
,,Mul on täiesti poogen, aga viiulit ei ole" Valima saavad minna täisealised isikud, alates siis kaheksateistkümnendast eluaastast. Noored ei ole poliitikaga kursis ning ei lähe niisama lihtsalt valima. Tavaliselt minnakse just seetõttu, et kedagi lihtsalt valida. Peaasi, et oled käinud. Sageli ei omata seisukohta, mille põhjal oma otsus langetada. Noored ei pruugi aru saada erakondade seisukohtadest, põhimõtetest ja vaateväljadest. Küsimusele, miks ei minda valima on noored väga erinevalt vastanud. Põhjusteks on näiteks, et pole kedagi valida, liiga palju korruptsiooni, ei ole huvitatud asjast, pole kursis erakondade vaadetega ja veel palju muud. Otsus, kas minna valima või mitte langetatakse tavaliselt perekonna mõjutusel, erakondade vaadete järgi või kui noorel on oma kindel isik, keda ta teab ja tunneb ning võib olla ka mõni muu põhjus. Paljud noored virisevad, et Eestis pole hea elada. Kõik noored, kes tahavad , et ...
Kordamisküsimused: Kodanikud, huvid ja demokraatia Demokraatlike valimiste põhitunnused Üldine valimisõigus, kandidaatide võistlus, valimisprotsessi reguleerivate õigusaktide olemasolu. Erakonnad: PAREMPOOLSED ERAKONNAD Reformierakond, Isamaa ja Res Publica liit (IRL). VASAKPOOLSED ERAKONNAD Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik erakond(SDE). OPOSITSIOONIERAKONNAD Keskerakond ja SDE. KOALITSIOONIERAKONNAD IRL ja Reformierakond. Millist ideoloogiat kannavad Eesti erakonnad? Reformierakond=liberalism, IRL=konservatism, Keskerakond=vasaktsentrism, SDE=sotsiaaldemokraatlik. Sotsiaalsed liikumised kollektiivse sotsiaalse käitumise vormid, mida iseloomustavad osalejate pühendumus
Otsene,esindusdemokraatiaotsene e vahetu demokr omane antiikkreekalevabad linnakodan otsust avaliku elu küs rahvakoosolekul,nim ka klassikal demok,rahvas kaasatud,põhil kohalikus omavalitss.riigi tasandil otsese demok teostam peam viis referendum e rahvahääletus. Nüüdisaja peam vormesindus e vahendatud demok,nim ka liberaalne demok,rahva nimel võimu teost isik valimine,kodand ei osale vahetult,alaliselt otsust ses,õigused delegeerinud saadikutele.mandaatühendav seos valijate, valitute vahel.saadikul kohustus arvest otsuse tegeml inimtega,kes ta saadikuks valinud,annab saadikule v erakle õiguse tegut,oma valimisprogr ellu viia.Demokr poliit kultuur nõuab,et saadik käituks mandaadile vastavalt. Osalus,elitaardemokrosalusdemisel kodanikkonna pidev,mitmekülgne kaasatus polsse,võimalus osaleda küs arutam,otsuste vormimisel.pole ainult ühekordsed massiaktsioonid,kampaan vaid kodanikufoorumid,ümarlaudade ja võrgustike tegevus.kindlam ...
2. vahendavad võimudele kodanike nõudmisi 3. näitavad rahva usaldust 4. harivad Vabade e demokraatlike valimiste põhimõtted: 1. üldine valimisõigus + kodakondsuse- ja vanusepiirang 2. vaba konkurents Vabadus kandideerida ning hääletada oma isiklike veendumuste järgi. Kandidaatide esitamise õigus on igal legaalselt tegutseval parteil, kodanik võib ka iseenda kandidatuuri esitada. Tavaliselt tegutseb riigis 4-5 tugevat erakonda ja väiksemad erakonnad, mis tekitabki erakondade vahel konkurentsi. 3. võrdsed e ühetaolised valimised Võrdsed võimalused oma vaadete propageerimiseks. Kõik hääled on võrdsed ning igal valijal on 1 hääl. Valimissüsteemid 1. majoritaarne e enamusvalimiste süsteem Ühemandaadilised valimisringkonnad igast ringkonnast pääseb parlamenti 1 saadik. Lihthäälteenamuse põhimõte parlamenti pääseb saadik, kes saab enim hääli.
Philipp ). Soome sai tema ajal oma parlamendi ning meil sel ajal ärkamisaeg. Alexander III ajal algab venestusaeg. Kreuzwaldi ja Jakobsoni surm 1882. Hurt lahkub Eestist. Sajandi lõpul uued liidrid Jaan Tõnisson (liberaal) ja K. Päts. Tõnissoni seostati kultuuri arenguga ja teda hinnati kui aatemeest. ,,Postimees``. Päts (reaalpoliitik) panustab majanduse edendamisele, Tallinnas ,,Teataja``. Kuni 1905 Vene impeeriumis poliitilised erakonnad keelatud (olid põrandaalused). 1898 Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei (VSDTP). Minskis selle partei esimene kongress (9 in.) imiteeriti sünnipäeva. 1903 lõhenemine enamikud e. polsevistid (revolutsioonilisem)(lõi Kalinin) / vähemlikud e. mensevistid (mõõdukama suuna esindajad). Stalini ajastu paradoks- suurmeeste naised vangilaagris (Kalinin ja Molotov). 1902 teine põrandaalune erakond- Sotsialistide-Revolutsionääride e. esseenide partei (SR)
docstxt/126247875177359.txt
Piirangud - varanduslik, kodakondsus, tervislikud, vanuselised Mandaadid- isikumandaat (riigikogu valimistel saadud), ringkonnamandaat (kõikidest ringkondadest saadud), kompensatsioonimandaat (jaotamata jäänud mandaatide jagamine erekondade vahel) Kvoodid- häälte miinimumnorm, mida kandidaat peab koguma (seadusest tulenevalt kehtestatud), hääled, mis saadakse üle kvoodi jagatakse nimekirjakaaslasele Künnised- häälte piirnorm, mis kehtib erakondadele, parlamenti saavad need erakonnad, kes ületavad valimiskünnise (5%) 4. Valimissüsteemid Valimissüsteem Majoritaarne Proportsionaalne Ringkondade arv Võrdne parlamendikohtadega 1-20 Mandaatide arv ringkonnas 1 Mitu Mandaadi saamis tingimus Kandidaat sai enim hääli Kandidaat ületas kvoodi
täiustamist. Parlamentaarne demokraatia ei tähenda pelgalt enamuse õigust teostada riigivõimu ükskõik millisel moel ja hoolimata ükskõik millistest väärtustest. Enamuse otsustusmäär on vaieldamatult piiratud rahvusvaheliselt tunnustatud ja kaitstud inimõiguste normidega, mille kohaselt tuleb arvestada ka vähemuste õigusi ega või neid enamuse hääle taustal ignoreerida. 2. Presidendi institutsioon. Peame vajalikuks presidendi otsevalimise kehtestamist. 3. Erakonnad ja nende vastutus. Üleriiklikul tasandil toetab Keskerakond tugeva ja suure liikmeskonnaga erakondade kujunemist, kes oleksid suutelised tagama vajalike reformide elluviimise. Poliitilise stabiilsuse suurendamiseks ja Riigikogu liikmete vastutuse tõstmiseks oma valijate ees peame otstarbekaks, et valimistel osaleksid ainult erakonnad ja üksikkandidaadid. 4. Demokraatia ja omavalitsused. Tõelise demokraatliku riigi kujundamiseks tuleb kohaliku
Liberalism on ideoloogia, mis väljendab kõige paremini minu vaateid Liberalism ehk vabameelsus lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. Liberalismi kohaselt on kõik inimesed vabad ja võrdsed. Inimene on end võimeline arendama ja täiustama, ta ei vaja pidevat riigpoolset hoolitust. Suurimaks hüveks ühiskonnas on vabadus. Läbi aegade on liberalismi eri riikides tõlgendatud väga erinevalt. Ameerika Ühendriikides põhineb vabameelsus inimõigustel, tähtis on, et kõikidel inimestel oleksid võrdsed õigused. Euroopas on liberalism pigem majandusvabadus, ei pooldata piiranguid ( näiteks: tollipiirangud ). Inimestele on kõige tähtsam olla vaba nii vaimselt kui füüsiliselt. Keegi ei salli piiranguid ja võimu peale surumist. Näitena võib tuua aja, mil venelased üritasid Eesitit venestada. Eestlased ei talunud mõtet sellest, et neil pole oma riiki ja ,et nad peavad alluma võõrale võimule. Nende võitlus vabaduse nimel nä...
5.1.Seaduse ülemlikkus- kõik on seaduste ees võrdsed 5.2.Süütuse presumptsioon- Sa ei ole seni süütu kuni kohus on teinud oma otsuse. 6. 3 võimalust kodakondsuse saamiseks: 1. Sündides saab kodanikuks (üks vanematest peab olema eesti kodanik). 2. Naturalisatsiooni korras.( kodakondsuse taotlemine) 2.1. vaja elada 5 aastat Eestis. a. tuleb sooritada keele ja põhiseaduse tundmise eksam. 3. Kodakondsuse saamine eriteenete eest. 7.Millist rolli täidavad riigis erakonnad ja mille poolest nad üksteisest erinevad? Erakonnad erinevad üksteisest erinevate maailmavaadetega ja seisukohtadega. Erakonna roll riigis on esindada samade seisukohtade ja maailmavaadetega inimesi. 8.Nimeta 3 inimõigust mille tagamisega peaks Eesti riik midagi ette võtma. Põhjenda. a. Õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele( ei ole kõige paremas korras) b. Õigus inimväärsele elatustasemele( miinimumpalk ei ole siiski piisav) c. Perekond( perevägivald) 9
Võib esineda ka olukord, kus valitakse kuulsaid või tuntuid inimesi näiteks sportlaseid, kuid lubadustega ei olda kursis. Ühiskonnas, kus keskmine vanus on üsna vähe, võib tekkida vastuolusid. Eakamatel inimestel on omad vaated ning nad võivad olla üsna konservatiivsed. See-eest noortel on aga omad huvid. Nad eelistvad tavaliselt uuendusi, mis aga ühiskonnas tekitav vastuolu vanema generatsiooniga. Tihti esineb ohtusid ka parteide vahel. Valimistel võitnud erakonnad ei pruugi arvestada valimistel alla jäänud parteidega. Mille tõttu ei arvestata vähemusrahva huvidega. See omakorda vähendab mitmekesisust. Demokraatias võib ilmneda veel valimistulemuste võltsimist. Samuti ei pruugi poliitikud esiplaanile panna ühiskonna heaolu. Võib esineda, et poliitikutel on tähtsam isiklik karjäär ning nad võtavad vastu rahva silmis ebapopulaarseid otsuseid. Lisaks võidakse käituda vastavalt oma parteijuhile. See aga ei pruugi kodanike soovidega ühtida
ning kampaania rahastamise reegleid, keskvalimiskomisjon täpsustab valimisõiguslie kodanike aastab arvu ja korrastab registrit, valimiskomisjon registreerib kandidaadid, kelle dokumendid vastavad nõuetele. Riik valmistab ette kogu hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni, tagab infosüsteemide ja andmebaaside töövalmiduse ning rahastab vajalikke toiminguid. Valimiste mitteametlikud tulemused saadakse teada juba 3- 4 tunni pärast. Valimiste lõppedes peavad kõik erakonnad esitama valimiskomisjonile oma tulude ja kulude aruande. Hääletusvalikut mõjutavad tegurid: 1. majanduslikud tingimused 2. poliitilised tingimused 3. valimiskampaania mõjutused 4. arvamused vaidlusküsimustes 5. kokkupuude parteiga 6. kandidaadi meeldivus 7. massimeedia mõju 8. sõprade mõju 9. ajaloolised tavad 10. väärtusorientatsioonid 11. valitsuse tegevus
Sisepoliitiline areng 1920.-1930. aastatel Poliitilised erakonnad. Parempoolseks erakonnaks oli Põllumeeste Kogud- selle liikmeid ühendas ühine huvi- põllumajanduse edendamine suurtalude soodustamise teel. Vanimaks parteiks oli Eesti Rahvaerakond- mõõdukas-liberaarne erakond, mida sidus eeskätt rahvusluse rõhutamine. Rahvuserakonnast eraldus 1919.a Kristlik Rahvaerakond- see ühendas rahva klerikaalsemat osa, kes polnud rahul kiriku osatähtsuse vähenemise ja kristliku moraali nõrgenemisega.
Erakondade kujunemine tänapäeva poliitikas Aleksander Kohlap 12C Miks on erakondi vaja? Demokraatilist ühiskonda iselouumustavad ideoloogiate paljusus, valimiskonkurents ja kodanikuorganisatsioonide kaasatus poliitikasse. Ajalooliselt kujunesidki parteid ehk erakonnad välja kui valimisvõitluse agentuurid, mille olulisimaks ülesandeks oli koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve ja propageerida valijate hulgas omas ühiskonnaprogrammi. Programm annab olulist teavet erakonna ideoloogiliste orientatsiooni kohta. Tavaliselt vaatavad erakonnad oma programmi üle just enne valmimis, enamik erakondi koostab ka spetsiaalse valimisprogrammi ehk -platvormi, mis on lühem ja löövam, püüdmaks hääletajate tähelepanu. Valimised
1.4 INIMESTE MITMEKESISED HUVID. LK 20 23 Huvide mitmekesisus ehk pluralism rikastab ühiskonda. Demokraatia idee kohaselt ei tohi riik inimese individuaalsust alla suruda, vaid vastupidi, peab looma tingimused selle arenguks. Ühiskonda, kus on lubatud mitmed vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid nimetatakse pluralistlikuks ühiskonnaks. Ühiskonna või kogukonna liikmete vaimset ühtekuuluvust nimetatakse rahvuse või riigi identiteediks. Tolerantsus sallivus (nii üksikisikute kui ka inimrühmade eriarvamuste ning käitumis ja suhtumisviiside suhtes). Nulltolerants täisleppimatus (eelmise mõiste, tolerantsuse, vastand!) Demokraatlik poliitika järgib pingete ja vastuolude lahendamisel järgmisi põhimõtteid: · tegutseda tohib ainult seadusega lubatud raamides · sõlmitud kokkulepet tunnustavad kõik osapooled · lähtuma peab ühisest hüvest ja enamuse t...
Ühiskonna sektorid ja valdkonnad Avalik sektor poliitika riik Erasektor majandus turg Kolmas sektor kodanikuühiskond kodanikuühendused Eraelu kodu perekond Kommunikatsioon ühiskonns Kommunikatsioon on suhtlemine. Sotsiaalne protsess ühenduslülina erinevate valdkondade vahel. Vanal ajal levinud vahetu suhtlemine on asendunud tänapäeval massikommunikatsioonidega. Massimeediumideks on ajalehed, ajakirjad, raadio ja televisioon. Arvuti teel suhlemist nimetatakse interaktiivseks kommunikatsiooniks.. Massikommunikatsioonide abil on võimalik mõjutada suurt hulka rahvast. Ühiskonna osa Demokraatlik Mittedemokraatlik Ajakirjandus Vaba Kontrollib võim Infoallikad Palju Üksikud ja võimuprteide poolt kontrollitud Teabe eest vastutaja Teabe väljastaja Tsentuur Ametnike tege...
nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas 2. Mida tähendavad: komisjon, fraktsioon, koalitsioon, opositsioon, koosseisu häälteenamus, poolthäälteenamus? Komisjon – riigikogu tööorgan, mis valmistab ette seaduseelnõusid Riigikogu täiskogus menetlemiseks; kattub ministeeriumide vastavate valdkondadega Frkatsioon – parlamendis esindatud erakonna saadikurühm Koalitsioon – erakonnad kes kuuluvad valitsusse: RE, SDE Opositsioon – erakonnad, kes ei kuulu valitsusse: Keskerakond, IRL Koosseisu häälteenamus – hääletamisprotseduur, mille puhul otsuse vastuvõtmiseks peab poolt hääletama enam kui 50% kõigist esinduskogu liikmetest Poolthäälteenamus – poolt on rohkek kui vastu 3. Riigikogu struktuur. – Esimees, kaks abiesimeest, komsjonid ja fraktsioonid 4. Millised erakonna kuuluvad praegu koalitsiooni, millised opositsiooni? Koalitsiooni – erakonnad, kes kuuluvad valitsusse: RE, SDE
NSV liit saavutas ülevõimu ida-euroopas ning aasia riikides. Nendes maades tehti kommunistlik diktatuur ja pääsesid võimule Moskva meelsed erakonnad ning neid üritada piirata raudse eesriidega eraldades muust maailmast Külm sõda: see oli kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate s.o lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel. Seda vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks.vaenutsevad pooled ei olnud küll sõjategevuses kuid üritasid vastats üle trumbata kõikidel elualadel:relvade tootmises, maj.arendamises, mõjuvõimu
loobus troonist ja võim läks üle Ajutisele Valitsusele. Venemaal kehtestati demokraatlik valitsuskorraldus, mida püüdsid ära kasutada eestlased. Eestimaa kubermangu komissariks sai Jaan Poska, hakati nõudma Eestile autonoomiat, mis saavutati märtsi lõpus. Valitsusorganiks loodi Ajutine Maanõukogu (Maapäev), mille juurde kuulunud Maavalitsuse juhiks sai K.Päts. Vene ametnikud asendati eestlastega. Suvel kujunesid välja eesti erakonnad: Eesti Demokraatlik erakond (J.Tõnisson), Eesti Tööerakond (J.Vilms), Eesti Maaliit (K.Päts), Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus ja Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei. Sügisel vallutati sakslaste poolt Lääne-Eesti saared, Venemaa oli alla jäämas. Selleks ajaks oli Eestis ligi 20 000 enamlast, moodustati Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mis haaras võimu oktoobris. Maapäev saadeti laiali, kuid vahetult enne seda kuulutati Maapäev kõrgeimaks võimuks Eestis
sufrazett-naisõiguslane. Liberalism ja konservatism.. L. Olid uuendustele vastuvõtlikumad, kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. K. Arvates oli hea see, mis ajaloos läbi proovitud, ei tormanud kõike muutma, vaid otsisid tuge mineviku kogemu., 19.saj lõpul hakkasid ka nemad rohkem kaitsma vaba turgu ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. Sellega said enda poole valijaid, kes varem olid liberaalide poolel. Peale I ms kaotasid liberaalid oma senise mõju. Konservatiivsed erakonnad juhtivad paremerakonnad peale sb ka mujal riikides Nende vastasteks osutusid sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid. Sb esindas sotsiaaldemokraatlikku suunda 20.saj algul loodud tööerakond ehk leiboristlik partei Neid nimetati parempoolseteks. Nende arvates oli riigi kohus toetada abivajajaid=> suuremad maksud; elanike vahel ei oleks varalist eba= ümberkorraldused e reformid, sellel eesmärgil. 1920-30 Skandinaavias etteotsa.
Süütuse presumptsioon korrakohase õigusmõistmise põhimõte, mille kohaselt ei tohi kedagi süüdi mõista enne kohtuotsuse langetamist. Konventsioon rahvusvaheline lepe, mis reguleerib riikide õigusi ja kohustusi teatud valdkonnas. ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, loodi peale Teist maailmasõda 1945. aastal, et vältida riikidevahelisi konflikte. ERAKONNAD & AMETIÜHINGUD Huvide realiseerimise kanalid : 1) ühiskondlikud liikumised 2) huvi (surve) grupid 3) erakonnad 4) kodanikuosalus Riigikogus on esindatud 6 erakonda. Valitsuskoalitsiooni moodustavad: Reformierakond, IRL ja Eesti Sotsiaaldemokraatlik erakond. Vasakpoolsed erakonnad sotsiaalne õiglus ja võrdsus, põhivastutus kodanike elujärje eest peab olema riigil. [ Sots.dem. erakond, Keskerakond ] Parempidised erakonnad igaüks peab ise vastutama oma käekäigu eest, inimest peab suunama ja innustama töötama, kaitsevad rikkamate ja jõukamate huve.[ Reformierakond, IRL]
EESTI AEG 1. Riigikord ja sisepoliitika 1920-1934 ESIMENE PÕHISEADUS Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse võttis vastu Asutav Kogu vastu 15. juunil 1920, eeskujuks võeti Weimari Saksamaa, Prantsusmaa ja USA põhiseadused. Ülimalt liberaalse põhiseaduse järgi oli Eesti demokraatlik parlamentaarne vabariik. Kõrgeid seadusandlik organ oli Riigikogu, koosnes 100 liikmest, kes valiti 3 aastaks ning proportsionaalse esindatuse alusel. Näiteks, kui partei sai valimistel 5% antud häältest, siis sai ta parlamendis 5 kohta. Valimisõigus oli kodanikel alates 20. eluaastast. Täitevvõim kuulus Riigikogu poolt moodustatud valitsusele eesotsas peaministriga e. riigivanemaga. Valitsus oli parlamendist täielikult sõltuv, Riigikogu võis teda igal ajal lahkuma sundida, kuid Riigikogu ennast polnud võimalik ennetähtaegselt laiali saata. Ministeeriume oli 7-11. Omavalitsusüksusteks olid 11 maakonda, vallad, linnad, alev...
Parlamendi valib rahvas, presidendil mingit erilist võimu ei ole. Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega. Konstitutsioonilise monarhiaga riikides (Suurbritannias, Rootsis, Norras, Belgias ja Taanis) presidenti ei valita, sest riigi esindajad ülesandeid täidab monarh. Parlament on seadusandlik võim. Ta kinnitab valitsuse antud seaduseelnõu seaduseks. Parlament kinnitab valitsuse väljatöötatud riigieelarve seaduseks. Parlament määrab ametisse valitsuse, mille moodustavad need erakonnad, kes on saanud parlamendivalimistel enamuse. Parlament toetab valitsust, kuid võib korraldada valitsuse vastu umbusaldushäälestuse. Täidesaatev võim ehk valitsus ehk ministrite kabinet esitab parlamendile seaduseelnõu ning viib ellu parlamendi vastuvõetud seadused, so. juhib praktiliselt riigi elu. Parlament ja valitsus peavad teineteist toetama. Kui nende vahel tekib tõsine konflikt, võib see kaasa tuua uue valitsuse moodustamise või isegi uued parlamendivalimised.
pühapäeval toimuvad valimised, kus Eesti kodanikud valivad riigi esinduskogu ehk RK RK on EV parliament, rahva esinduskogu, seadusandliku võimu kandja, 101 liiget, 4a. tähtsaim töö seaduste vastuvõtmine Valitsuskoalitsioon on erakondade liit, mille loovad parlamendis kaks või mitu parteid ühise valitsuse moodustamiseks koalitsioonierakonnad sõlmivad koalitsioonilepingu (ühised eesmärgid) Opositsioon on RK erakonnad, kelle esindajad valitsusse ei kuulu. Valitsuskoalitsioonist välja jäänud. nende ülesanne on esile tuua valitsuskoalitsiooni ja valitsuse töö puudusi ning pakkuda lahendusviise Vabariigi Valitsuse seab ametisse RK koos presidendiga Presidendi valib RK üksi või kohalike omavalitsuse esindajatega kõrgeim aukandja - president riigi tegelik juht - peaminister Kui mingi hulk erakondi on valitsuskoalitsiooni moodustamises kokku leppinud, määrab president loodava
Eesti Vabariik kahe maailmasõja vahel POLIITIKA 23. aprill 1919 astus kokku Asutav Kogu 15. juuni 1920 Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse (jõustus 21.detsembril 1920) Põhiseaduse kohaselt: kõrgeimaks võimukandjaks rahvas, seadusandlik võim Riigikogu, täidesaatev võim Vabariigi Valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Puudus presidendi ametikoht. Mitmeparteiline erakondlik süsteem: erakondade paljusus (agraarerakonnad, liberaalerakonnad, sotsialistlikud erakonnad, vähemusrahvaste erakonnad). Tõi kaasa parlamendi killustatuse. Koalitsioonivalitsused tegid järelandmisi. MAJANDUSELU 10. oktoober 1919 võeti vastu maaseadus Maareform riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jms. Loodi uusi asundustalusid. Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega. Majandustõus eriti kiiresti arenes tööstus. Keskenduti siseturu vajadustele. 1923 majanduskriis, sai alguse rahandusest
Ühiskonna KT 1. Mõisted: fraktsioon – saadikurühm, mille moodustavad nii koalitsiooni- kui ka opositsioonierakondade saadikud opositsioon – erakonnad, kes ei ole valitsuses esindatud (Eestis: Kesk-, Vaba-, Konservatiivne Rahvaerakond) koalitsioon – erakonnad, kes kuuluvad valitsusse (Eestis: Reform, Sotsid, IRL) komisjon – Riigikogu organ, kus valmistatakse ette seaduseelnõusid, katavad riigielu valdkondade kaupa. Erikomisjonid moodustatakse kindlate ülesannete täitmiseks. kantsler – ministeeriumi kõrgeim ametnik, kes vastutab ministeeriumi igapäevatöö sujumise eest, tasakaalustab ministri rolli minister – ministeeriumi juhtiv poliitik enamusvalitsus – üks eraknd kogub enamuse valijate häältest ja moodustab üksinda valitsuse
VALIMISED *valmiste peamine funktsioon- tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vaheldumine + võimulolijad saaksid tagasisidet + usalduseindikaator + hariv funktsioon *vabade valimiste põhimõtted(5)- ühele kohale mitu kandidaati + kõigil võrdne võimalus oma vaateid levitada + valijal õigus iseseisvaks ja salajaseks valikuks + aus häälte lugemine ja tulemuste täielik avalikustamine + valmiste regulaarsus *VALIMISED ON ÜLDISED, ÜHETAOLISED, SALAJASED *majoritaarne valimissüsteem- enamusvalmised; valitakse enim oma valimisringkonnas hääli saanud kandidaat (nt UK); head küljed: selgus, lihtsus halvad küljed: annab eelised suurparteidele, kaotsiläinud hääled *proportsionaalne valimissüsteem- iga partei saab parlamendis kohti vastavalt kogu riigis kogutud häälte arvule (nt EST); head küljed: hääled ei lähe kaduma, sest neid saab üle kanda halvad küljed: keerukus, erakondade suur mõju; iseärasused: hääletatakse ühe in poolt mingist parteis...
Ei möödu ühtegi päeva, mil me ei puutuks kokku poliitikaga. See määrab, kuidas me elame, töötame ning anname oma panuse ühiskonna arengusse. Et pääseda võimule, üritavad poliitilised organisatsioonid rahvale võimalikult palju meeldida. Kuid kas kõik võtted on läbinisti ausad ja vajalikud? Valimiste, eriti Riigikogu valimiste eel alustavad erakonnad juba varakult valimiseelsete kampaaniatega, et koguda endale võimalikke toetajaid. Selle tähtsaimaks osaks on rahvale mitmesuguste lubaduste andmine, mida erakond täidab võimule saades. Enamlevinud lubadusteks on maksude alandamine ning pensioni ja palkade tõstmine, teised muutused sõltuvad juba sellest, kas partei on vasak- või parempoolne. Kahjuks ei pruugi olla alati kõik nii roosiline, kui paistab kord võimule saanud, unustavad erakonnad antud ausõna, mis tegelikult tundus juba
valimisringkonnad). Jagamisele lhevad 3 liiki mandaadid. Isiku mandaat - selle saab see kandidaat, kes kogub lihtkvoodi hli. Kvood - valijahlte piirmr. Ringkonna mandaat - ringkonna mandaat jagatakse lahtise nimkirja alusel. Valimispnnis - minimaalne hlte %, mida erakond vaja parlamenti psemiseks. Valimiste 4 perioodi Ettevalmistav periood - valimiskomisjon tegeleb sellega ja kontrollib, kes kandidaatidest on reganud. Valimis kampaania periood - erakonnad teevad propagandat, reklaamid jne. Hletamine - toimub kahel viisil, e-hletamine ja valmis kastis. Hlte lugemine - lplikud tulmused selguvad ndala jooksul. ##IDEOLOOGIA## Ideoloogia on korrastatud ideede kogum, mis propageerib kindlaid vrtusi. Iga ideoloogia pole poliitiline (budism, feminism) Poliitline ideoloogia seletab, kuidas viks korraldada majandusi ja sotsiaalseid suhteid, kaasata rahvast valitsemisse. Ideoloogia jaguned: 1)Vasakpoolsed: Thtsustavad avaliku sektori vrdsust hiskonnas.
*Valitsuse tegevust juhtis riigivanem *Teiseks vajakajäämiseks oli riigipea puudumine, mistõttu tekkis oht, et seadusandlik võim hakkab domineerima täidesaatva võimu üle *Kuna Riigikogu üle puudus nii rahva kui ka riigipea kontroll, siis kasvas parlamendi tähtsus Eesti riigi juhtimisel suuremaks, kui põhiseaduse loojad olid kavandanud *Laialdase demokraatia tingimustes kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem. Sellesse kuulusid agraarerakonnad, liberaalsed erakonnad, sotsiaalsed erakonnad ning vähemusrahvuste erakonnad *Erakondade paljusus tõi paratamatult kaasa parlamendi killustatuse ning seetõttu ei suutnud valimistel võitnud partei moodustada valitsust üksinda, vaid pidi tingimata leidma koalitsioonipartnereid *Koalitsioonivalitsustes osales tavaliselt neli-viis erakonda, mis kõik tegid valitsuse moodustamise käigus järeleandmisi *Aastatel 1921-1931 tegutses Eestis 11 valitsust Majanduselu
Seal olid kirjas tema õpetuse põhimõtted ja selle raamatu nimi oli Mein Kampf (,,Minu võitlus"). See oli isegi väga hea, et ta selle kirjutas. Ma aravan, et nii mõnigi inimene sai tänu sellele raamatule mingi õpetuse või juhise enda eluteele. 1933. aastal toimus Riigipäevahoone põleng, mille süüdlaseks peeti kommuniste ja ma arvan, et tõenäoliselt oligi see nii. Valitsus sai parlamendilt erakorralised volitused, et kehtestada üheparteisüsteem. Saadeti laiali kõik erakonnad peale Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei. Ametiühingud keelati. Hitler muutus diktaatoriks ehk füüreriks. 1935. aastal jõustus mitu seadust, millega piirati juutide poliitilisi ja kodanikuõigusi. Suur osa juutidest oli sunnitud riigist lahkuma. Need kes ei jõudnud seda teha, saadeti surmalaagritesse. See surmalaagritesse saatmine on minu arust vale. Milleks teha inimestele nii, kui nad pole jõudnud lahkuda. Oleks võinud hoiatada veel ja kui siis ka ei
Kuna Eesti peamiseks majandusharuks oli põllumajandus, tabas see kriis esmajoones põllumehi. Kokku vähenes põllumajandustoodang ligi kaks korda. Ettevõtete sulgemine, talude pankrotistumine, väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks. Tööpuuduse kasv töötuid 32 000. 1933 krooni devalveerimine (Jaan Tõnissoni valitsuse poolt). Alates sellest hakkas riigi majanduselu vähehaaval toibuma. Majanduskriisiga kaasnes sisepoliitiline kriis. Süüdistati valitsust kõikides hädades. Erakonnad hakkasid lagunema, siis koonduma. Kujunes uus poliitiline jõud vabadussõjalased. 30.aastate teisel poolel hakkas majanduses suurenema riiklik sektor, hakati soosima rahvuslikku kapitali. Tähtsamad tööstusharud: tekstiili-, keemia-, toiduainete-, metalli-, paberi-, puidu-, mineraalainete töötlemise ja nahatööstus. Kiiresti arenes põlevkivitööstus. Eestis valmistati lennukeid, laevu, vedureid, põllumajandusmasinaid, raadioaparaate, lifte, sidevahendeid jm. Eesti
Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte
Kas Eesti erakondade poliitiline kultuur vastab valijate ootustele? Eesti on demokraatlik riik ning selle juhtimine käib parteide kaudu. Parteid valib võimule rahvas, kelle arvamusega peavad erakonnad hiljem arvestama. Tundub, et valijate arvamust pole raske arvesse võtta, kuid tahes tahtmata juhtub nii, et poliitilisi valikuid tehes, jääb rahva arvamus tahaplaanile. Kas me siis oleme ikkagi rahul Eesti erakondade poliitilise kultuuriga? Ühe sõnaga ei saa sellele küsimusele vastata. Kui küsida rahvalt, siis tundub, et vastus on üsna selge. Eesti erakonnad ei suuda inimeste arvamusega piisavalt arvestada. Päris nii see tegelikult pole, aga puudusi poliitilises kultuuris on
See muudaks väga keeruliseks valitsuse moodustamise näiteks USA-s, kuid kahepartei süsteem siis pakub ainult kahte suuremat programmi, mille vahel valida. See muudab süsteemi seal stabiilisemaks ja tagab tugeva valitsuse. Eestis seevastu oleks oma väikeriigi staatuse seisukohalt oluline mitmeparteisüsteem, kuna siis saab erakondade vaated paremini välja tuua enamikele kodanikele. Juhul kui Eestis oleks kaheparteisüsteem, siis erakonnad hakkasid võitlema inimeste häälte eest, kellel ei ole maailmavaade nii selgelt välja kujunenud. Mitmeparteisüsteemi puhul inimene saab valida kõige sobivama maailmavaate ja ei pea minema tsentrislikke parteide poole nagu oleks kaheparteisüsteemi korral. Teiseks Eestis kaheparteisüsteem muudaks erakonnad pillavamaks ja lubatakse rohkem kui reaalselt see võimalik oleks. Seda iseloomustab USA, kus on suurim riigivõlg maailmas, kuna
Asutav Kogu moodustas uue valitsuse, mida juhtis tööerakondlane Otto Strandman. Asutava Kogu tähtsaimaks ülesandeks oli põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine. 20. detsembril 1920 lõpetas Asutav Kogu oma töö ja ametisse astus I Riigikogu. I Riigikogu valiti 1920. aasta novembris. Enim kohti parlamendis said Tööerakond, Põllumeeste Kogud, Eesti Sotsiaaldemokraatline Tööliste Partei. II Riigikogu valiti 1923. aasta mais. Suuremad erakonnad olid Põllumeeste Kogud, Eesti Sotsiaaldemokraatline Tööliste Partei ja Tööerakond. III Riigikogu asus riiki juhtima 1926. aasta mais. Suuremad erakonnad olid Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei, Põllumeeste Kogud ning Asunikkude, Riigirentnikkude ja Väikepõllupidajate Koondus. Nad valitsesid 3 aastat ja peale neid valiti IV Riigikogu 1929. aasta mais. V Riigikogu valiti 1932. aasta mais. 1934. aasta jaanuaris hakkas kehtima uus põhiseadus. Märtsis kehtestati
12. Kodanikuühiskond- omaalgatus, inimesed loovad vabatahtlikult seltse, ühinguid, organisatsioone. Ül: 1) olla erialaselt tugev 2) tegeleda oma huvialaga 3) mõjutada riigivõimu. Koolis- läbi õpilasomavalitsuse saab muuta koolireegleid. 13. Majoritaarne- võidavad need, kes saavad rohkem hääli Proportsionaalne- kui mitu % valijate häältest erakond sai, nii mitu kohta saab ta parlamendis Koalitsioon( valitsus)-erakonnad, kes moodustavad valitsuse Opositsioon- erakonnad, kes parlamenti pääsesid, kuid valitsusse mitte Radikaalne- käremeelne, kiireid ja põhjalikke muutusi sooviv Konservatiivne- alalhoidlik, kinni traditsioonides, pooldab muutusi, aga aeglaseid Korruptsioon- äraostmine, kui ametiisik raha või muu eest kellelegi mingi teene teeb Onupojapoliitika (nepotism)- huvide konflikti vorm, riigiametnik kasutab ära oma ametikohta, et oma sugulastele tööd anda Altkäemaks- e. pistis, mingi hüve saamiseks, ametiisikule maksmiseks
1920. aasta põhiseaduse alusel oli Riigikogu riigi kõrgemate organite seas tähtsaim. Riigikogu oli ühekojaline, sajaliikmeline, keda hääleõiguslikud kodanikud valisid kolmeks aastaks üldisel, ühetaolisel, otsesel ja salajasel hääletamisel proportsionaalsuse alusel. I Riigikogu valiti 1920. aasta novembris. Enim kohti parlamendis said Tööerakond (22), Põllumeeste Kogud (21), Eesti Sotsiaaldemokraatline Tööliste Partei (18). II Riigikogu valiti 1923. aasta mais. Suuremad erakonnad olid Põllumeeste Kogud (23), Eesti Sotsiaaldemokraatline Tööliste Partei (15) ja Tööerakond (12). III Riigikogu valiti 1926. aasta mais. Suuremad erakonnad olid Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (24), Põllumeeste Kogud (23) ning Asunikkude, Riigirentnikkude ja Väikepõllupidajate Koondus (14). IV Riigikogu valiti 1929. aasta mais. Suuremad erakonnad olid Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
