6. Kirjanduse põhiliigid ja zanrid · Eepika. 1. Eepos, 2. Romaan, 2.1. Seiklus-, 2.1.1. rüütli-, 2.1.2. kelmi-, 2.1.3.kriminaal-; 2.2. Ajalooline-, 2.3. Perekonna-, 2.4. Psühholoogiline-, 2.5.Arengu- (kujunemis-), 2.6. Ulme-, 2.7. jne, 3. Novell, 4. Jutt, 5. veste, 6.miniatuur, 7. skits, 8. humoresk, 9. jutustus, 10. valm, 11. rahvajutt 11.1.muinasjutt, 11.2. muistend. · Lüürika. 1. rahvalaul, 2. hümn, 3. eleegia, 4. satiir, 5. epigramm, 6. epitaaf, 7.läkitus, 8. pastoraal. · Dramaatika. 1. tragöödia, 2. komöödia, 3. tragikomöödia, 4. farss, 5. vodevill, 6. draama 6 Eepika omadused: laiaulatuslikkus, kangelaslikkus, sündmusrohkus, objektivism. Isiksust kujutatakse tavaliselt väljaspool olevat maailma. Isegi siis, kui on olemas jutustaja, on eepiline maailm alati laiem, suurem, mitmekülgsem sellest subjektiivsest
Lüürika: algselt existeeris luule ainult muusikalise saatega. 7-6 saj.lüürika jaguneb ettekande järgi 2x: monootiline (esitas 1inimene); koori lüürika. Vormiliselt jagunes lüürika värsimõõdu järgi: eleegia-luuletused, mis loodud kindla skeemi järgi, eleegiline distihhon (kaxikvärsside kaupa hexa+pentameeter), räägib igapäevastest tõsielulikest asjadest, tihti õpetliku ja poliitilise sisuga; jamb: temaatika õelam, iroonilisem, satiirilisem. Teised zanrid: epitaaf (hauakivi), epiniikion (kindla sisuga erinevate mängude võitjate aux), enkoomion (valitseja aux kirjutatud). Sappho (7.-6. saj eKr) esimene kreeka naisluuletaja. Pärit Lesbose saarelt, rajas tütarlaste sõpruskonna, kus õpetas muusikat, luulekunsti ja laulmist. Paljud luuletused on pühendatud õpilastele. Tema monoodilises lüürikas (nt. hümnid) on kesksel kohal tundekülluse ja siirusega kirjeldatud armuelamused. Peamotiiv: armastus, enamasti õnnetu ning vastamata armastus. Tuntud
A abstraktsionism 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. absurdikunst kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis ...
Koorilüürika väljendab kollektiivseid tundeid, esitati kooris, hümnid Jumalate kiituseks, näiteks ditürambid – Dionysose auks, epiniikion – hümn sportlaste jaoks, enkoomion – kiituslaul tuntud isiku või rühma jaoks, eleegia – luuletused, mis loodud kindla skeemi järgi, eleegiline distihhon (kaksikvärsside kaupa heksa- ja pentameeter), räägib igapäevastest tõsielulikest asjadest, tihti õpetliku ja poliitilise sisuga; jamb – temaatika õelam, iroonilisem, satiirilisem, epitaaf (hauakivi). Skeem: tuntud müüt -> teema arendus -> lõppeb luuletaja enese arvamusega. SAPPHO – elas Lesbose saarel. Antiikaja kuulsaim poetess. Sappho oli kasvatajanna, kes andis kõrgest soost tütarlastele abielueelset õpetust. Looming räägib sõprusest ja armastusest. Sappho luules avaldub omaenese tundeelu teadvustamine kuid seda väljendatakse 6
torni, mingit hambulist kindlust kujutavat linnaväravat: see oli Philippe Auguste'i kindlustatud klooster. Taamal rohendasid aasad, kaugenesid teed, mille ääres asusid eeslinna viimased majad, mis aga kaugemal järjest harvenesid. Mõnel neist eeslinnadest oli tähtsustki. Nii evis seda, kui Tournelle'ist alata, kõigepealt Saint-Victori agul oma ühekaarelise sillaga üle Biere'i, oma kloostriga, kus figureeris veel Louis Paksu epitaaf, epitaphium Ludovici Grossi, ja oma kirikuga, mille torn nelja üheteistkümnendast sajandist pärit oleva kellatornikese keskel oli kaheksatahuline (selletaolist võib veel näha EtampesMs, see pole veel hävitatud); siis Saint-Marceau agul, kus juba tol ajal oli kolm kirikut ja üks klooster. Veel edasi, kui jätta vasakule Gobelinide veski neli valget müüri, siis Saint-Jacques'i eeslinn oma kauni nikerdatud ristiga teeristil; Saint-Jacques
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
