Krooniline kiirgustoime – väikesest doosist, korduva e kumulatiivse ekspositsiooni järgselt. 0,5 siiverti – tulevad näidustused 6 siiverti – surm 49. Iseloomusta ja nimeta mateeriaosakesi Elementaar- ehk mateeriaosakesed on osakesed, mis ise ilmselt ei koosne väiksematest osakestest. Mateeriaosakesed on näiteks: Leptonid, mis võivad üksikult esineda nt elektron. Kvargid, mis saavad eksisteerida 3 kaupa koos. Nad omavad väiksemat laengut kui elementaarlaeng. Kvarkidest koosnevad prootonid ja neutronid. 50. Mis on värvilaeng? Värvilaeng on tugeva vastastikmõju laeng, mida on kolme erinevat liiki nagu ka põhivärvusi. 51. Mis on antiosake ja mida tähendab annihileerumine? Antiosake on samade omadustega nagu talle vastav põhiosake, ainult vastandmärgiga / vastandlaenguga. Annihileerumine on nähtus, kus antiosake ja talle vastav osake kohtuvad, mille tulemusena mõlemad kaovad ja järgi jääb puhas energia.
Kahjustuvad eelkõige koed. 0,5 siiverti tulevad näidustused 6 siiverti surm 49. Iseloomusta ja nimeta mateeriaosakesi Elementaar- ehk mateeriaosakesed on osakesed, mis ise ilmselt ei koosne väiksematest osakestest. Mateeriaosakesed on näiteks: Leptonid, mis võivad üksikult esineda nt elektron. Kvargid, mis saavad eksisteerida 3 kaupa koos. Nad omavad väiksemat laengut kui elementaarlaeng. Kvarkidest koosnevad prootonid ja neutronid. 50. Mis on värvilaeng? Värvilaeng on tugeva vastastikmõju laeng, mida on kolme erinevat liiki nagu ka põhivärvusi. 51. Mis on antiosake ja mida tähendab annihileerumine? Antiosake on samade omadustega nagu talle vastav põhiosake, ainult vastandmärgiga / vastandlaenguga. Annihileerumine on nähtus, kus antiosake ja talle vastav osake kohtuvad, mille tulemusena mõlemad kaovad ja järgi jääb puhas energia. 52
põhivorme ja vastastikmõjusid, teised konkreetseid mateeria avaldumisvorme ja nendevahelisi seoseid. Esimesed on fundamentaalkonstandid, mis seovad loodust ja füüsika võrrandeid (on võrdetegureiks). Need näitavad näiteks kui suur on kahe punktmassi vahel mõjuv jõud (kindla kauguse korral) - see on gravitatsiooni konstant , või kui suur mass on prootonil. Enamtuntud fundamentaalkonstandid on valguse kiirus vaakumis c, gravitatsioonikonstant G, elementaarlaeng e, Plancki konstant h, Avogadro arv NA, Boltzmanni konstant k, elektrikonstant 0. Teised konstandid kirjeldavad konkreetseid füüsikalisi suurusi, näiteks murdumisnäitaja, tihedus jne. Ka need on määratud fundamentaalkonstantidega, kuid kasutamise lihtsuse huvides on nad antud teisel kujul. Näiteks n = c/v või = m/V , kus m = (m p + mn ) . 5 Mis juhtub, kui muutuks elementaarlaeng ?
1 dzaul 1J 0,278 x 106 kWh Energia 1 kilokalor 1 kcal 41`900 J 1 elektronvolt 1 eV 1,6 x 1019 J Võimsus 1 hobujõud 1 hj 735,5 W TÄHTSAMAID KONSTANTE Konstant Tähis Väärtus Valguse kiirus C 300`000 km/s Elementaarlaeng e -1,6 x 1019 C Avogadro arv N 6,02 x 1023 1/mol Gravitatsioonikonstant G 6,67 x 1011 Nm/kg Vaakumi dielektriline läbitavus o 8,86 x 1012 F/m Magnetiline konstant µo 4 10 7 H/m Keemiline ekvivalent c 0,01036 mg/C INFOT VÕIB LEIDA MEREKOOLI ARVUTI SISEVÕRGUST AADRESSIL I:OpeYldopPublicFüüsika
Elektrilaeng- on mikroosakeste fundamentaalne omadus, mis iseloomustab osakeste võimet avaldada erilist (elektrilist) mõju ja ka ise alluda sellele mõjule. Füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektromagnetilist vastasmõju. Põhjustab teda ümbritsevas ruumis elektrivälja tekke, mida on võimalik avastada teise elektrilaenguga. 1.Neid on kahte tüüpi: positiivne (prooton) ja negatiivne (elektron). 2.Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed. Elementaarlaeng- q=1.6*10-19C. 3. Erimärgiliste laengute vahel mõjub tõmbejõud, samamärgiliste vahel aga tõukejõud.4. Elektrilaeng ei eksisteeri ilma langukandjata.5.Elektrilaeng ei sõltu taustsüsteemist. Elektrilaengu jäävuse seadus- Elektriliselt isoleeritud süsteemis (kuhu ei tule elektrilaenguid juurde ja kust neid ei lahku) on elektrilaengute algebraline summa jääv. q1+q2+...=const. Mingi pos elektrilaengu +q tekkimisega kaasneb alati temaga absol...
Füüsika II I Elektrostaatika 1. Elektrostaakika väli vaakumis 1.1. Elektrilaengute vastastikune mõju Olemas + ja laenguid, elementaarlaeng e, mistahes laeng q on e kordne elektrilaeng on kvanditud q = ne n Z . Elektriliselt isoleeritud süsteemis on laengute algebraline summa muutumatu laengu jäävuse seadus. Elektrilaengu suurus ei sõltu taustsüsteemist. Punktlaeng laetud keha mõõtmeid ei tule arvestada q q Coulomb'i seadus - F12 = k 1 2 2 e21 - kahe liikumatu punktlaengu vaheline jõud r 1.2
AATOMI JA TUUMAFÜÜSIKA 12. KL Mikro ja makro Mikro ja makro1 Mikromaailma all tuleb mõista aine elementaarosakesi ja nendega toimuvaid füüsikalisi protsesse. Vastav füüsikaosa kannab nimetust mikrofüüsika. Teadusharu on tekkinud 20. Sajandil. Eelduseks oli radioaktiivsuse, aatomi ja tuuma avastamine. Põhiliseks uurimismeetodiks on siin kaudne katse. Makromailm on see, mida me oma meeltega vahetult tajume. Selles maailmas kehtib klassikaline füüsika oma seadustega. Alused pärinevad 17. Sajandist. Mateeria ja aine · Ld. k materia algollus · Vanakreeka filosoofias algaine · Loodusteadustes aine · Kaasaegses füüsikas mateerial kaks vormi aine ja väli Millest koosneb aine? · Demokritos V-IV sajand eKr atomus jagamatu · XVII sajandil aatomi idee taassünd inglise keemik John Dalton käsitles keemilist elementi ainena, mis koosneb ainult üht tüüpi aatomit...
FÜÜSIKA EKSAMI KONSPEKT 1. Elektrivälja olemus ja omadused. Elektriväli ümbritseb laetud kehi. Elektriväli on vektorväli, elektrivälja tugevus on vektoriaalne suurus. Elektrivälja tugevust määratakse positiivse proovilaenguga. 2. Elementaarlaeng. Elektromagnetiline vastasmõju on seotud elektrilaenguga, mida on kahte liiki (+ ja -), mille algebraline summa elektriliselt isoleeritud süsteemis ei muutu ja mis saab olla vaid elementaarlaengu täisarvkordne. 1C (1 kulon) on laeng, mis läbib juhi ristlõiget sekundis, kui voolutugevus on 1 A (amper). 3. Laengute jäävuse seadus. Elektriliselt isoleeritud süsteemis on igasuguse kehadevahelise vastasmõju korral kõigi elektrilaengute algebraline summa jääv.
Termodünaamika II seadus. Suletud, avatud süsteemid. Ringprotsess. Pööratavad ja mittepööratavad protsessid. Reaalne soojusmasin. Ringprotsessid reaalsetes soojusmasinates (erinevad konkreetsed näited). Reaalsete soojusmasinate kasutegurid. Külmuti ja soojuspump. Entroopia. Entroopiaprintsiibi rakendused igapäevaelus. Soojusmasinad ja keskkonnakaitse. Elektromagnetism (kokku 70h) Elektrostaatika. Kehade elektriseerumine. Elektrilaeng. Positiivne ja negatiivne laeng. Elementaarlaeng. Elektriliselt isoleeritud süsteem. Laengu jäävuse seadus. Laetud keha, punktlaeng. Coulomb'i seadus. Elektriväli. Elektrivälja tugevus. Elektrivälja superpositsiooni printsiip. Elektrivälja jõujooned. Homogeenne elektriväli. Juht elektriväljas. Varjestamine. Dielektrik elektriväljas. Polarisatsioon. Dielektriline läbitavus. Piesoelektriline efekt, piesoelektrikud. Töö laengu liikumisel elektriväljas. Laetud keha potentsiaalne energia. Elektrivälja potentsiaal ja pinge
Mateeria (mõnikord ka: aine) mõistet on filosoofias traditsiooniliselt kasutatud Aristotelese mõistes. Aristoteles nimetab mateeriaks materjali, millest mingi substants koosneb. Substantsi mateeria võib ka ise olla mingi substants, näiteks maja mateeria on tellised. Elementide mateeria on algmateeria, mida aktuaalsena olemas ei ole. Mateeriale vastandub vorm, mis substantsi organiseerib ja korrastab. Elementaarlaeng on prootoni (positiivne) või elektroni (negatiivne) elektrilaeng. Elementaarlaeng on universaalne füüsikaline konstant ja tema tähis on e. Elektrivoolu tugevus ehk voolutugevus (tähis I) on füüsikaline suurus, mis kirjeldab ajaühikus elektrijuhi ristlõiget läbinud elektrilaengu Q hulka. Voolutugevuse mõõtühik SI-süsteemis on amper (tähis A). Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga, kusjuures ampermeeter ühendatakse vooluringi jadamisi. Konstantse voolutugevuse puhul võib kasutada valemit , Kus Q on aja t jooksul juhti läbinud laeng
1.*** Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? Mis on täiendusprintsiip? Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Uurib aine ja välja omadusi ja liikumise seadusi. Klassikaline füüsika koosneb staatikast, kinemaatikast ja dünaamikast. Niels Henrik David Bohr (1885 1962, Taani, Nobeli preemia 1922): Ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatilise tõlgendusega. näiteks: punktmass, ideaalse gaasi mudel, absoluutselt elastne keha, ainepunkt. 2.Mis on mateeria ja millised on tema osad? Mis on ruum ja aeg? Mida tähendab aja ja ruumi homogeensus? Loetlege vastastikmõjud tugevuse kahanemise järjekorras. ...
väheneb nullist negatiivsuse suunas valemi 4 Eo En= - kaudu, kus E o on energia, millele vastab n = 1 ja E n mistahes teistele statsionaarsetele n2 olekutele vastab n = 2, 3, 4... energiaväärtus Kesktõmbe- ehk tsentripetaaljõuks F, mis hoiab elektroni tuuma ümber tiirlemas, on elektrijõud tuuma ja elektroni vahel Coulombi seaduse järgi ke 2 F = 2 , kus e - elementaarlaeng ja k = 1 / 4 0 , milles 0 elektriline konstant k = 9 10 9 rn Nm 2 C2 v n2 mv n2 ke 2 Kesktõmbekiirendus a = . Rakendades Newtoni 2. seadust F = m a , saame F = = rn rn rn , kust saab leida orbiitidele raadiusega rn vastavad energiatasemed E n
Entroopia statistiline tõlgendus: S=k*lnP 60. Mis on elektrilaeng ja millised on tema 5 põhiomadust? Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus nii nagu masski. Elektrilaeng põhjustab teda ümbritsevas ruumis elektrivälja tekke, mida on võimalik avastada teise elektrilaenguga. Elektrilaengul on järgmised omadused. 1. Elektrilaenguid on kaks tüüpi: positiivne ja negatiivne 2. Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed. Elementaarlaeng. 3. Elektrilaeng ei eksisteeri ilma laengukandjata. 4. Kehtib elektrilaengu jäävuse seadus: Isoleeritud süsteemis on elektrilaengute algebraline summa jääv. 5. Elektrilaeng on relativistlikult invariantne. Ei sõltu taustsüsteemist. 61. Coulomb' seadus, joonis, valem, seletus. See on elektrilise vastastikmõju põhiseadus nii nagu Newtoni seadused. Samanimelised laengud tõukuvad. Erinimelised laengud tõmbuvad. 62. Elektrivälja tugevus. Valem, ühik, suund
osalemise ja elektromagnetvälja tekitamise ning sellele allumise intensiivsust ja viisi. Elektrilaengu väärtus on positiivse laengu puhul positiivne arv ja negatiivse laengu puhul negatiivne arv. Neutraalsele osakesele või kehale võidakse omistada elektrilaengu väärtus 0. Elektrilaeng on kvanditud suurus, s.t talle saab lisada või ära võtta vaid kindla väärtuse. q= n* e kus n on elementaarlaengute hulk ja e on elementaarlaeng (1,6*10-19 C). Elektronilaeng ja prootonilaeng on väikseimad vabalt eksisteerivad laengud. (prootonis on u ja d (mingid kahtlased osakesed - prootonid ja neutronid koosnevad KVARKIDEST - elementaarosakesed) vahekorras u kvark (ülemine) ⅔*e ja d kvark (alumine) -⅓*e). Elektrilaeng ehk elektrihulk kui füüsikaline suurus iseloomustab ka näiteks muutuva elektrilaenguga keha elektrilaengu muutu ja mingit pinda läbivate osakeste elektrilaengute summat
𝑘( 1 2 ) 𝑞 ruuduga.𝐸 = 𝑟2 𝑞2 = 𝑘 𝑟21. Kui laeng q(laeng, millele mõujub jõud f väljatugevusega E on positiivne, langeb jõu suund kokku vektori E suunaga. Negatiivse q korral on vektorite f ja E suunad vastupidised. Elektrivälja tugevus ei sõltu kesklaengust ega temale mõjuvast jõust. See oleneb hoopis välja laengutest, nendest mis välja põhjustavad. Elementaarlaeng on: 1,6*10~ -19 C Potentsiaal – on arvuliselt võrdne tööga, mida teevad elektrostaatilise välja jõud positiivse ühiklaengu eemaldamisel vaadeldavast punktist lõpmatusse. Ühikuks on volt. Potnetsiaalses jõuvaäljas asuval kehal on potentsiaalne energia, mille arvel välja jõud teevad tööd. Järelikult on viimane valem esitatav laengu q´ potentsiaalse energia väärtuste vahena laengu q välja punktides 1 ja 2: A12=Wp1 – Wp2
ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng kui elementaarosakeste omadus Vastastikmõju järgi võib elementaarosakesi vaadelda järgmiselt: gravitatsiooniline vm interaktsioon; Elektromagnetiline vm; tugev vm tuumaosakeste vahel; nõrk vm tuumade muundumisel. Elektrilaengu järgi: elektron -prooton + neutron 0 Iga keha koosneb laetud osakestest (elementaarosakestest). Nad tekitavad elektrilaengu abil elektrivälja. Makrokeha on laetud siis kui tema erimärgiliste laengute summa on erinev. Tavaliselt on keha neutr, kui aga mingil viisil luua kehas teatud elementaarosakeste ülejääk osutub keha laetuks. Elektrilaengud on elementaarosakeste lahutamatuks omaduseks. El.laeng on min laeng, mida omavad elektron ja prooton. Vabad elektrilaengud on alati elementaarlaengu täisarv kordsed. See on konstant e=1,6·10-19 C Laengu(q) mõõtühik on 1 C (üks kulon). Üks C on laeng, mis läbib elektrijuhtme ristlõiget 1s jooksul, kui I juhtmes on 1 A. Coulomb'i s...
elektrivool on pidevalt olemas. 3. Magnetism - magnetnähtused ja elekter ning magnet koos juhatavad sisse järgmise kursuse. 5.1.1 Staatiline elekter * Elektrilaeng (q) - näitab ära, kuidas keha osaleb elektrimagnetilises vastastikmõjus. -) Sõna laeng kasutatakse keha omaduse väljendamisel. -) Elektrilaengud on positiivsed ja negatiivsed (nad on kokkuleppelised) ning samanimelised tõukuvad ja erinimelised tõmbuvad. *) Kõige väiksem laeng, mis looduses eksisteerib on elementaarlaeng, mida tähistatakse e'ga. Elektroni laeng on täpselt sama märgiga ja prootoni laeng on lihtsalt miinusmärgiga. Tegelikult on looduses olemas ka murdarvulised laengud ehk kvargid, mille laengud on 2/3 ja -1/3 ning nii elektronid, prootonid kui ka neutronid koosnevad kõik kolmest kvargist ehk siiani on elementaarlaengud ainsad laengud, mis saavad eksisteerida ka üksi, sest kvarke pole suutnud teadlased seni veel eraldada.
YFR0012 Eksami küsimused Mis on elektrilaeng ja millised tema 5 põhiomadust. Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus. Elektrilaengu põhiomadused: Elektrilaenguid on kahte tüüpi: positiivne ja negatiivne. Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed. Elementaarlaeng. Elektrilaeng ei eksisteeri ilma laengukandjata. Kehtib elektrilaengu jäävuse seadus: Isoleeritud süsteemis on elektrilaengute algebraline summa jääv. Elektrilaeng on relativistlikult invariantne. Ei sõltu taustsüsteemist. Coulomb’ seadus, joonis, valem, seletus. Samanimelised laengud tõukuvad. Erinimelised laengud tõmbuvad. Valem: k∗1 ∗q 1∗q 2 ε r 12 ∗⃗ r 212 ⃗ F12=
jätkumist tõkestav, laengute ümberjaotumise tulemusel tekkinud tõkkepinge (potentsiaali-barjäär). q on elementaarlaeng (elektroni laeng). Difusioonvool läbi siirde tekib soojusliikumise tulemusel ja triivvool tõkkekihi sisese
e.m.a. Demokritos). See oli esmane kvandi idee kasutamine, sest kvant on mingi füüsikalise suuruse vähim hulk, mille võrra saab antud suurus muutuda. Kvandi mõistet kasutas ka Newton, kes rääkis 1670-l aastail, et valgus koosneb väikestest silmaga nähtamatutest osakestest - korpuskulitest. Sada aastat hiljem kirjeldas ainete soojuslikke omadusi Lomonossov, kes rääkis aatomitest ja nende soojusliikumisest. Veel hiljem võeti kasutusele elementaarlaeng (Helmhotz 1880). Kvantide idee pole midagi erilist, sest kõik meid ümbritsev koosnev väiksematest osadest (maja: tellised, kruusaterad, tsemenditolm; jutt: laused, sõnad, tähed). Teoreetiliselt põhjendatult võttis valgukvandi ehk footoni mõiste kasutusele 1900. aastal Max Planck. Kvandi mõiste abil seletas ta hõõguvate tahkiste spektrite omadusi. Ta sidus ka footoni energia E ja sellele vastava valguse sageduse f, pakkudes seoseks: E/f = const.
Seega kera on võimeline ajas liikuma. Laetud sfääri pinna ( kera ) sees välja ei ole. Seal võiks siis olla inimene ehk antud juhul ajarändur. Antud juhul ei ole kera sees ka aega ega ruumi. Tekkinud on hyperruum ( tavaruumis ). 3.2.1.5 Elementaarlaengute arv On teada seda, et igasugune laeng q moodustub elementaarlaengutest, on ta elementaarlaengu e täisarvkordne: Seega: Kui laengu q suurus on 1,1753066 * 1017 (C) ja e on elementaarlaeng 1,60 * 10-19 (C), siis saame laengu kontsentratsiooni N suuruseks 7,3456662 * 1035. See arv näitab seda, et kui palju elemen- taarlaenguid e-sid ( ehk näiteks elektrone ) on vaja vastava laengu q tekitamiseks. See arv võib näidata ka osakeste arvu. Kuna see arv on tõesti väga suur, siis võrdluseks toogem välja mõningaid näiteid laengute kontsentratsioonidest. 1. Näiteks taskulambi hõõgniidis ( kui S võrdub 3 * 10-10 m2 ja voolutugevus I on 0,3 A )
See näitabki seda, et aegruumi kõverdumiseks on vaja reaalselt väga suurt elektrilaengut, kuid keha elektrilaeng ei saa olla mistahes suur, sest siis hakkavad laengute vahel ilmnema tõukejõud. Niisamuti ka keha elektrimahtuvus ei võimalda omada mistahes suurt laengut. Igasugune laeng q moodustub elementaarlaengutest ehk see tähendab ta on elementaar-laengu e täisarvkordne: ja seega laengu kontsentratsiooni N saame Kui laengu q suurus on 1,17 * 1017 (C) ja e on elementaarlaeng 1,60 * 10-19 (C), siis saame laengu kontsentratsiooni N suuruseks 7,34 * 1035. See arv näitab meile seda, et kui palju elementaarlaenguid ehk e-sid ( näiteks elektrone ) on vaja vastava laengu q tekitamiseks. See arv võib näidata ka osakeste arvu. Kuna see arv on tõesti väga suur, siis võrdluseks toogem välja mõningaid näiteid laengute kontsentratsioonidest: 1. Taskulambi hõõgniidis ( kui pindala S võrdub 3 * 10-10 m2 ja voolutugevus I on 0,3 A ) on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
