Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"Elementaarlaeng" - 123 õppematerjali

elementaarlaeng - kõige väiksem eksisteeriv laeng looduses) tähis e λ e= 1,6 • 10 C λ R. Avastas, et vesiniku aatomi tuumalaeng on +e λ Kulla aatomi läbimõõt on 3 • 10 m λ Töötas välja α- osakeste elektrilise reageerimismeetodi λ Rutherfordi α-osakeste hajumiskatse- kullalehe pommitamisel positiivselt laetud alfaosakestega põrkuvad vaid üksikud α-osakesed kullalehelt tagasi.
thumbnail
2
docx

Füüsika - elekter ja magnetism

Aatomist mööduv elektron läbi aatomi ning teda mõjutab tuuma tõmbejõud, mis liidab elektroni aatomi elektronkattesse. Täiendav elektroni negatiivne laeng paigutab ülejäänud elektronid elektronkattes veidi ümber ja kõik Z + 1 elektroni korralduvad ümber uutele energeetilistele tasemetele. Elementaarlaeng - Elementaarlaeng on prootoni (positiivne) või elektroni (negatiivne) elektrilaeng. Elementaarlaeng on universaalne füüsikaline konstant ja tema tähis on e. Elektriväli - Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli ja mis mõjutab ruumis paiknevaid teisi elektrilaenguid. Elektrivälja levimiskiirus on võrdne valguse kiirusega vaakumis. Elektriväli on elektromagnetvälja piirjuht. Elektrivälja tekitab ka muutuv magnetväli....

Füüsika
63 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Füüsika kt mõisted

Columbi seadus: Kuloni seadus on elektrostaatika põhiseadus. Kuloni seadus võimaldab leida laenguta vahel mõjuva jõu. SEADUS: Kaks punktlaengut mõjutavad teinetist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. 2. Elementaarlaeng - vähim, katseliselt tuvastatud laengu väärtus. Elementaarlaeng on laeng, mida omavad elementaarosakesed elektron ja prooton. 3. Voolutugevus näitab, kui suur laeng läbib 1s juhiristlõiget.!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! 4. Elektriväli-mõjub laetud kehale jõud igas punktis.Tekitavad: laetud kehad. Isel suurused: elektrivälja tugevus, potensiaal, pinge. Magnetväli-Isel suurused: magnetinduktsioon,. Tekitavad: püsimagnet, elektrivool....

Füüsika
15 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Elektriline jõud

(Tõmbuvad või tõukuvad) Elektrilaeng: Keha omadus, tõmmata enda poole teisi kehasid. Keha, millel on elektrilaeng nimetatakse elektriliselt laetud ehk elektriseeritud kehaks. Elementaarlaeng: e = 1,6 * 10 (astmel -19) C Kehade laadimine: Keha laadimiseks tuleb kehalt ära võtta või juurde anda laetud osakesi ­ tavaliselt elektrone. Üheaegselt tekib alata kaks laetud keha. Elektrone kaotanud kehal tekib tasakaalustamata (+) laeng ja elektrone juurde saanud kehal tekib sama suur (-) laeng. Laengute vastastikmõju: Iseloomustatakse elektrijõu abil. Samaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad ja eriliigilise elektrilaenguga kehad tõmbuvad. Juhid ja mittejuhid: Elektrijuhid on ained, milles on suur hulk vabu laengukandjaid ehk nad juhivad elektrit (Nt: Metallid; Vesilahused; Ioniseeritud gaas.) Mittejuhtides ehk dielektrikutes pole vabu laengukandjaid ja järelikult nad ka elektrit e...

Füüsika
4 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Elektrilaeng

Mõisted Elektrilaeng ­ keha iseloomustav füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastik mõjus (tähis q) Laengute jagunemine ­ jagunevad positiivseteks ja negatiivseteks. Samanimelised laetud kehade vahel mõjub tõukejõud, erinimeliste laengute korral aga tõmbejõud. Elementaarlaeng - Elementaarlaeng on prootoni (positiivne) või elektroni (negatiivne) elektrilaeng Laengu jäävuse seadus ­on füüsika seadus, mille kohaselt elektriliselt isoleeritud süsteemis on igasuguse kehadevahelise vastasmõju korral kõigi elektrilaengute [algebraline summa] jääv Juhid ­ on ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur Dielektrikud e mittejuhid ­ sisaldavad väga vähe vabu laengukandjaid ning seetõttu on neis tekkiv elektrivool väga nõrk...

Bioloogiline füüsika
2 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Elektrostaatika.Kordamisküsimused ja vastused.

Kordamisküsimused ja vastused. 1. Mis on elektrilaeng? Kirjuta elektrilaengu tähis ja selle mõõtühik. Kuidas registreeritakse elektrilaengu olemasolu? 2. Mis on elektroskoop? Milles seisneb elektroskoobi töö põhimõtte? 3. Mida nimetatakse elementaarlaenguks ? Elementaarlaengu tähis? Kui suur laeng on prootonil ja elektronil? 4. Sõnasta laengu jäävuse seadus. 5. Mida nimetatakse elektrijõuks? Millest sõltub elektrijõudude tugevus? 6. Sõnasta Coulomb´i seadus. Anna valem ja valemis esinevate suuruste nimetused ja mõõtühikud. 7. Mida nimetatakse elektriväljaks ja elektrostaatiliseks väljaks? Nimeta eletrivälja omadused. 8. Mida nimetatakse elektrivälja tugevuseks? Anna valem ja valemis esinevate suuruste nimetused ja mõõtühikud . 9.Kuidas joonisel määratakse elektrijõu suunda antud punktis, kus asub laeng? 10.Mida nimetatakse homogeenseks elektriväljaks? 11.Mida nimet...

Füüsika
25 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Elektrostaatika, alalisvool ja elektromagnetism

Füüsika II I Elektrostaatika 1. Elektrostaakika väli vaakumis 1.1. Elektrilaengute vastastikune mõju Olemas + ja ­ laenguid, elementaarlaeng e, mistahes laeng q on e kordne ­ elektrilaeng on kvanditud q = ne n Z . Elektriliselt isoleeritud süsteemis on laengute algebraline summa muutumatu ­ laengu jäävuse seadus. Elektrilaengu suurus ei sõltu taustsüsteemist. Punktlaeng ­ laetud keha mõõtmeid ei tule arvestada q q Coulomb'i seadus - F12 = k 1 2 2 e21 - kahe liikumatu punktlaengu vaheline jõud r 1.2...

Füüsika
635 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Laetud kehad, elektrivool

Kui meil on laetud keha ja laadimata keha, siis laadimata keha saab pool laengust. 15. Kas inimene suudab oma meeleorganite abil kindlaks teha elektrivälja olemasolu? V: Ei, ei suuda. 16. Millal on elektriväli nõrk, millal tugev? V: kui on kehal suur laeng, on see tugevam, kui on nõrk on see nõrgem. Mida kaugemale kehast läheme, seda nõrgemaks ta muutub. 17. Elementaarlanegust saame nimetada... V: prootonite ja elektronide elementaarlaeng . 18. Elektrilaengu tähis on? V: q ELEKTRIVOOL 1. Elektrivool laenguga osakeste kindlasunaline liikumine 2. Soolade elektrilahuses on vabadeks laengu kandjateks.. V: ioonid. 3. Millistel tingimustel tekkib elektrivool? V: Kui on olemas vabad laengukandjad ja neile mõjuv elektrijõud. 4. Milliste seadmete abil saame tekitada kestvat elektrivoli? V: Vooluallika abil. ( aku patarei, jne) 5. Elektrivoolu kokkuleppeline suund?...

Füüsika
38 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Thomsoni "rosinakukkel" ja Rutherfordi aatomimudel

väheneb nullist negatiivsuse suunas valemi 4 Eo En= - kaudu, kus E o on energia, millele vastab n = 1 ja E n mistahes teistele statsionaarsetele n2 olekutele vastab n = 2, 3, 4... energiaväärtus Kesktõmbe- ehk tsentripetaaljõuks F, mis hoiab elektroni tuuma ümber tiirlemas, on elektrijõud tuuma ja elektroni vahel Coulombi seaduse järgi ke 2 F = 2 , kus e - elementaarlaeng ja k = 1 / 4 0 , milles 0 elektriline konstant k = 9 10 9 rn Nm 2 C2 v n2 mv n2 ke 2 Kesktõmbekiirendus a = . Rakendades Newtoni 2. seadust F = m a , saame F = = rn rn rn , kust saab leida orbiitidele raadiusega rn vastavad energiatasemed E n...

Füüsika
333 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Füüsika 2 - Mere - teooria 1-15

Mis on elektrilaeng ja millised tema 5 põhiomadust. Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus nii nagu masski. Elektrilaeng põhjustab teda ümbritsevas ruumis elektrivälja tekke, mida on võimalik avastada teise elektrilaenguga. Elektrilaengul on järgmised omadused. 1. Elektrilaenguid on kaks tüüpi: positiivne ja negatiivne 2. Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed. Elementaarlaeng . 3. Elektrilaeng ei eksisteeri ilma laengukandjata. 4. Kehtib elektrilaengu jäävuse seadus: Isoleeritud süsteemis on elektrilaengute algebraline summa jääv. 5. Elektrilaeng on relativistlikult invariantne. Ei sõltu taustsüsteemist. 2. Coulomb' seadus, joonis, valem, seletus. See on elektrilise vastastikmõju põhiseadus nii nagu Newtoni seadused. Samanimelised laengud tõukuvad. Erinimelised laengud tõmbuvad. 3. Elektrivälja tugevus. Valem, ühik, suund. Jõujoon...

Füüsika ii
597 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Küsimused ja vastused elektrivoolu kohta

Mis on elektrivool? Elektrivool on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumine. 2. Mis on vaba laengukandja? Vaba laengukandja on laetud osake, mis saab aines vabalt liikuda. 3. Millised tingimused peavad olema täidetud, et tekiks elektrivool? 1) On olemas vabad laengukandjad, mis saavad hakata liikuma. 2) Vabadele laengukandjatele mõjuvad elektrijõud. 3) Aines tuleb tekitada elektriväli. 4. Miks kasutatakse vooluallikaid? Et saada kestev elektrivool. 5. Kuidas ja miks on määratud elektrivoolu suund? Elektrivoolu suund on määratud kokkuleppeliselt ning selle suunaks loetakse positiivse laenguga osakeste liikumissuunda. 6. Miks juhid juhivad elektrit, mittejuhid mitte? Kuna elektrijuhtides on vabu laengukandjaid, mittejuhtides pole. 7. Mis on vaba elektron? Vabad elektronid on elektronid, mis pole seotud ühegi teise osakesega . 8. Millised osakesed on metallides vabadeks laengukandjateks?...

Füüsika
128 allalaadimist
thumbnail
5
doc

11. klassi konspekt

mõjutavad teineteist jõududega, mis on võrdeline laengute F-laengutevaheline jõud (N) absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise q1 ja q2-laengute abs.väärtused (C), kauguse ruuduga. r-kaugus(m), k-võrdetegur ( ) Elementaarlaeng Elektrivälja põhiomadus: see mõjub välja sisse asetatud laengule mingi jõuga: elektrijõuga. E-välja tugevus (N/C) Superpositsiooniprintsiip: kui mitu laengut tekitavad antud punktis E=E1+E2+E3... (kõik vektorid) elektriväljad, siis resultantväljatugevus on võrdne nende vektorsummaga. A=q*U (J) [U-pinge] Elektrivälja kahe...

Füüsika
404 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem

1 dzaul 1J 0,278 x 10­6 kWh Energia 1 kilokalor 1 kcal 41`900 J 1 elektronvolt 1 eV 1,6 x 10­19 J Võimsus 1 hobujõud 1 hj 735,5 W TÄHTSAMAID KONSTANTE Konstant Tähis Väärtus Valguse kiirus C 300`000 km/s Elementaarlaeng e -1,6 x 10­19 C Avogadro arv N 6,02 x 1023 1/mol Gravitatsioonikonstant G 6,67 x 10­11 Nm/kg Vaakumi dielektriline läbitavus o 8,86 x 10­12 F/m Magnetiline konstant µo 4 10 ­7 H/m Keemiline ekvivalent c 0,01036 mg/C INFOT VÕIB LEIDA MEREKOOLI ARVUTI SISEVÕRGUST AADRESSIL I:OpeYldopPublicFüüsika...

Füüsika
72 allalaadimist
thumbnail
3
doc

ELEKTROTEHNIKAS VAJALIKUD PÕHIMÕISTED

LOODUSTEADUSLIK-TEHNILISI PÕHIMÕISTEID Mateeria objektiivne reaalsus, see tähendab kõik, mis on olemas sõltumata inimese mõttemaailmast ja võib selles peegelduda. Kõik olemasolev on materiaalne: kogu maailm koosneb mitmesuguses vormis esinevast liikuvast ja muutuvast mateeriast, mis on igavene ja hävimatu. Aine üks mateeria liikidest, millest koosnevad kõik füüsikalised kehad. Molekulaar-atomistliku teooria põhiseisukohad: molekul on aine väikseim osake, millel on selle aine keemilised omadused; molekulid koosnevad aatomitest; keemilistes reaktsioonides aatomid ei lagune; keemilistes reaktsioonides jaotuvad ümber aatomid - siirduvad lähteainest reaktsioonisaadustesse. Aatom keemilise elemendi väikseim osake. Aatom...

Füüsika
60 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Elektrilaeng

Mis on elektriväli Elektriväli ümbritseb laetud kehi ja vahendab nende kehade elektrilist vastastikmõju. Mis on elektrostaatiline väli Elektrostaatiline väli on paigaloleva keha elektriväli 10. Kuidas saab kindlaks teha elektrivälja olemasolu Elektrivälja olemasolu saab kindlaks teha laetud keha abil. Elektrivälja mistahes punktis mõjub laetud kehale alati kindla suuruse ja suunaga elektrijõud, mis paneb selle keha liikuma. 11. Mis on elementaarlaeng ? Kui suur see on Elementaarlaeng on vähim looduses eksisteeriv elektrilaeng. Elektroni ja prootoni elektrilaengud on suuruselt võrdsed elementaarlaenguga. Kokkuleppeliselt loetakse elektroni laengut negatiivseks ja prootoni laengut positiivseks. Milline laeng on aatomil? Miks? Aatom tervikuna on elektriliselt neutraalne ­ aatomil puudub elektrilaeng. Kuna prootoni ja elektroni elektrilaengud on suuruselt võrdsed, on aatomi...

Füüsika
174 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Füüsika praktikumi protokoll nr 12 Takistuse temperatuurisõltuvus

W/2 on ühe laengukandja vabastamiseks vajalik energia (aktivatsioonienergia W kulutamisel tekib paar elektron-auk). Pooljuhi erijuhtivus avaldub järgmiselt: - W = n eo ( b+ + b - ) = n eo ( b+ - b - )e 2 kT [4] kus b+ ja b- on vastavalt augu ja elektroni liikuvus ja eo on elementaarlaeng . Kuna R~1/, siis takistuse temperatuurisõltuvus avaldub kujul - W R = Ro e 2 kT [5] kus Ro oleks takistus temperatuuril T>. Logaritmides seost [5], saame - W 1 R = ln R o + . 2k T Mõõtes 2 erineval temperatuuril pooljuhi takistuse, saame arvutada aktivatsioonienergia W. Valemist [6]...

Füüsika
476 allalaadimist
thumbnail
64
ppt

Aatomi ja tuumafüüsika

KL Mikro ja makro Mikro ja makro1 Mikromaailma all tuleb mõista aine elementaarosakesi ja nendega toimuvaid füüsikalisi protsesse. Vastav füüsikaosa kannab nimetust mikrofüüsika. Teadusharu on tekkinud 20. Sajandil. Eelduseks oli radioaktiivsuse, aatomi ja tuuma avastamine. Põhiliseks uurimismeetodiks on siin kaudne katse. Makromailm on see, mida me oma meeltega vahetult tajume. Selles maailmas kehtib klassikaline füüsika oma seadustega. Alused pärinevad 17. Sajandist. Mateeria ja aine · Ld. k materia ­ algollus · Vanakreeka filosoofias algaine · Loodusteadustes ­ aine · Kaasaegses füüsikas mateerial kaks vormi ­ aine ja väli Millest koosneb aine? · Demokritos V-IV sajand eKr ­ atomus ­ jagamatu · XVII sajandil aatomi idee taassünd ­ inglise keemik John Dalton käsitles keemilist elementi ainena, mis koosneb ainult üht tüüpi aatomit...

Füüsika
176 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Elektromagnetiline induktsioon

Elektrivälja energiatihedus näitab selle elektrivälja ruumala ühiku energiat. W=Ep/V, kus W-energiatihedus (J/m2); Ep-energia (J); V-ruumala (m2). W=0E2/2, kus - aine dielektriline läbitavus, E- elektrivälja tugevus (V/m), 0-8,85*10-12 (F/m). C=q/U ; E=q 0S Alalisvoolu tekkeks: 1)aine oleks juht; 2)ajas muutumatu elektriväli tekitada. I=enSv, kus I-voolutugevus (A), e- elementaarlaeng 1,6*10 -19C, n-juhtimiselektronide kontsentratsioon (1/m2), S- juhtme pindala (m2), v ­elektronide suunatud liikumise kiirus (m/s). Ohmi seadus: voolutugevus mingis lõigus on võrdeline lõigu otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline selle lõigu takistusega: I=U/R, kus I-voolu tugevus (A), U-pinge (V), R-takistus (). Takistite rööpühendus: I=I1+I2+... ; U=U1=U2=... ; 1/R= 1/R1+1/R2+... Takistite jadaühendus: I=I1+I2+... ; U=U1+U2... ; R=R1+R2+...

Füüsika
90 allalaadimist
thumbnail
22
ppt

Füüsikaline maailmapilt

Vastastikmõjud Gravitatsiooniline ­kõik kehad Elektromagnetiline ­laetud kehad Tugev (prooton ja neutron) Nõrk (elementaarosakesed) Elementaarosakesed Väikseimad aine ja välja osakesed Eristatakse: Fundamentaalosakesed ­ peetakse jagamatuteks, (ilma sisestruktuurita) Jagunevad: Mateeriaosakesed --aine algosakesed Vaheosakesed ­ vastastikmõjusid vahendavad osakesed Igal mateeriaosakesel on olemas ka antiosake (laengud vastupidise märgiga) Elementaarlaeng 1e = 1,6 · 10 ¯¹ Mudel Originaali ligilähedane koopia, loodusnähtuste seletamiseks Põhjused, miks kasutatakse mudeleid: Vt lk ..... Mõõtmine Otsemõõtmine ­ tulemus saadakse vahetult mõõteriista skaalalt. Kaudmõõtmine ­ otsemõõdetud tulemustest arvutuste abil. Mõõtmistega kaasneb alati mõõteviga Erand ­ loendamine heades vaatlustingimustes Mõõtemääramatus Tekkepõhjused = mõõtevea allikad: mõõteriist mõõtmisprotseduur...

Füüsika
37 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Elektrodünaamika

Teadlane, kes pani paika elektri ja magnetnähtused -Maxwell. Elektrodünaamika uurib elektrilaengute liikumist ja vastastikmõju ning elektromagnetvälja omadusi. Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektromagneetilise jõu tugevust. Mass on gravitatsiooni laeng. Laeng näitab kui tugev on jõud kehade vahel. Elementaarlaeng -looduses kõige väiksem olemasolev laeng. elektron on elementaarlaengu kandja. Kvargid-prootonid ja neutronid koosnevad kvarkidest. Laengu jäävuse seadus: elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. Elektronid ei teki ega kao, vaid jagunevad ümber. Elektrivool on liikuv laeng. Pooljuhtide juhtivus sõltub välistingimustest - saab juhtivust vajadusel muuta. Juhis on palju vabu laengukandjaid, mittejuhtides pole. Elektrivoolu tekkimiseks on vaja 2 tingimust: vabasid laengukandjaid ja peab olema jõudu...

Füüsika
37 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Mehaanika,optika ja elektri valemid

Mehaanika valemid: Nihe, teepikkus S=v*t Aeg, ajavahemik Vk Kiirus V=s:t Tihedus P=m:v Jõuõlg F1*I1=F2*I1 Intersmoment L=mr2 Optika valemid: Optiline tugevus D=1:f Joonsuurendus S=h:2=k:a Fookuskaugus f=1:D Eseme kaugus 1:a+1:k=1:f Elektri valemid: Elementaarlaeng e=1,6 10 (10 ülesse nurka väikselt -19) C Laeng Q=I*1;q=+ne ...

Füüsika
60 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun