1. Mida tähendab, et elektromagnetlaine on ristlaine? Elektromagnetväli liigub ruumis lainena algse elektrivälja muutusega ristuvas suunas. Elektriväli ja magnetväli on laines omavahel risti ja nad mõlemad on ka risti laine levimissuunaga. Elektromagnetlaine on ristlaine. 2. Kuidas kirjeldas Maxwell elektromagnetlainete levimist ruumis? Elektrivälja muutumine ühes punktis põhjustab kõigepealt muutuva magnetvälja ja selle magnetvälja muutus kutsub elektromagnetilise induktsiooni teel esile elektrivälja muutumise naaberpunktis 3. Nimeta elektromagnetlainete skaala lainealad nende sageduse kasvamise järjekorras.
. v-samanimeliselt. 11.kui viia magnetvälja vooluga juhe siis.. Vooluga juhtmele mõjub jõud. 12.milline alljärgnev väide ei ole õige? v-elektroskoobiga mõõdetakse laengute olemasolu. 13.elektrivool tekib.. v-elektronide suunatud liikumise tulemusena. 14.võrdle eboniitpulga ja klaaspulga laenguid.. v-klaaspulgal on suurem laeng 15.oerstedi katse tulemusena selgus et.. v-vooluga juhtme läheduses asuv magnetnõel võib pöörduda. 16.mille poolest on elektriväli homogeenne? v-väljatugevus ja suund on igas punktis sama. 17.millisel joonisel on tegemist erinimeliste laengute elektrivälja jõujoontega? v-joonisel a 18.mille poolest erinevad juhid mittejuhtidest? v-juhtides on väga palju vabu laengukandjaid.
tuletus. Lähtudes ühiklaengu käitumisest pinna juures ja sümmeetria kaalutlustest, on elektriväljatugevuse vektor risti pinnaga. Valime suletud pinna risttahukakujulise nii, et otspind on risti elektriväljatugevuse vektoriga. Risttahuka sisse jääb osa tasandist, mille laeng on : Voog läbi külgpinna on null, sest: Järelikult koguvoog on ainult läbi kahe põhja S Vastavalt Gauss'i teoreemile. Elektriväljatugevus ei sõltu kaugusest lõpmatu laetud tasndi juures. See on homogeenne elektriväli. Iga reaalset pinda, ka kõverat, saab vaadelda homogeense välja allikana, kui vaatluspunkt valida piisaval kaugusel pinnast. 67. Kasutades joonist, tuletage seos elektriväljatugevuse ja potentsiaali vahel. 68. Elektridipool. Dipoolmoment. Elektridipooli käitumine homogeenses ja mittehomogeenses elektriväljas. Dipooli enda elektriväli on suhteliselt kergesti kirjeldatav. Dipooli muutuv elektriväli on ruumis leviva elektromagnetilise laine allikas. Dipoolina käitub iga raadioantenn
* Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. * Laetud kehade vahelise kauguse suurenedes elektrijõud väheneb. * Elektrilaeng tehakse kindlaks elektroskoobi abil. * Elektrivool on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumine. * Laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda, nimetatakse vabadeks laengukandjateks. * Elektrivoolu tekkimiseks tuleb aines tekitada elektriväli. * Kestva elektrivoolu saamiseks on vaja vooluallikat. * Vooluallikal on 2 erinimelist poolust tähisteks on ,,+" ja ,,-". * Elektrivoolu suunaks loetakse positiivse laenuga osakeste liikumise suunda. * Elektrivool vooluallikaga ühendatud juhis on suunatud vooluallika positiivselt pooluselt negatiivsele. * Voolutugevus on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega.(Voolutugevus = elektrilaeng/aeg)
Faas-f- näitab võnkeseisundit nurga ühikutes. Ringsagedus w- näitab ajaühikus faasinurga muutust radiaanides. Takistused vahelduvvoolu allikas: Aktiivtakistus- R- sama takistus mis on olemas alalisvoolu korral. Iseloomustab laengukandjate suunatud liikumisel mõjuvate pidurdusjõudude toimet. Aktiivtakistusel muutuvad pinge ja voolutugevus faasis e nad saavutavad üheaegselt maksimaal- kui ka minimaalväärtuse. Elektrivoolu säilitamiseks peab elektriväli tegema tööd pidurdavate jõudude vastu, eraldub elektrivälja energia soojusena. R=U/I. Induktiivtakistus- XL- on tingitud endainduktsiooni nähtusest. Voolutugevuse muutumisel poolis muutub ka magnetvoog pooli keerdudes. Poolis tekib endainduktsiooni elektromotoorjõud, mis takistab talle väljaspoolt peale surutavat voolutugevuse muutust. Juhtmepool avaldab vahelduvvoolule takistust. Selle takistuse tulemusena energia soojusena ei eraldu
1 MEDITSIINILINE KEEMIA keemilised ja füüsikalised mõjud rakukomponentide vahel 1. Keemiline vastastoime. Definitsioon: Üldjuhul tähendab keemiline vastastoime vesinksidemete teket ja hüdraatumist 1. Näited: + alkohol + - ketorühm aminorühm seda kõike loetakse keemiliseks interaktsiooniks Tänu vesinioksideme tekkele süsteemi energia väheneb tänu sellele lahustuvad vees polaarsed ühendid - toimub hüdraatumine. Seetõttu nim. vees lahustuvaid polaarseid ühendeid hüdrofiilseteks. Vees lahustuvad ka paljud orgaanilised ühendid (valgud kaasaarvatud), kus ülekaalus on polaarsed e. hüdrofiilsed omadused....
Elektrivool 1. Nimeta voolu tekkimise 2 tingimust ? vabade laengute olemasolu, juhis peab olema tekitatud elektriväli 2. Voolu toimed. Soojuslik:vooluga el.juht soojeneb ; keemiline:aku ; magnetiline:magnetnõel pöördub el.vooluga juhtme juures. 3. Defineeri voolutugevus ja pinge. Tähised ja mõõtühikud. I=Juhi ristlõiget ajaühikus läbinud laengu suurus. Tähis I [A] I=q/t; Pinge 2 punkti vahel näitab, milline töö tehakse laengu 1C ümberpaigutamisel U[V] 4. Milles avaldub juhi takistus, tähis, ühik ja 1 oomi definitsioon ? Füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi vastumõju elektrivoolule, tekib elektroni ja juhi kristallvõre vastasmõju tulemusel. R[oom] 1oom-takistus on 1oom, kui pinge on võrdne voolutugevusega 5. Mida nim. eritakistuseks, mida see iseloomustab, tähis ja mõõtühik? Takistuse sõltuvus temperatuurist? Eritakistus näitab 1m pikkuse ja 1mm2 ristlõikepindalaga juhi takistust. Juhtide(metallide) takistus suureneb temp. tõustes. ...
1. MIS ON ELEKTRIVOOL? ...on positiivsete või negatiivsete elektrilaenguga laengukandja korrapärane liikumine. 2. ALALISVOOLU JA VAHELDUVVOOLU ERINEVUS JA SARNASUS: Alalisvoolu suund ja tugevus ajas ei muutu, kuid vahelduvvoolul perioodiliselt muutub. --MILLIST VOOLU KUMBKI NEIST ANNAB? Alalisvoolu kasutatakse seal, kus on vaja võrgust sõltumatut toiteallikat (akud, patreid jne). Vahelduvvool annab muutliku vooliu, mis tuleb ainult otse vooluvõrgust. 3. VOOLU TEKKIMISE TINGIMUSED: *elektriväli *vabad laengukandjad 4. VOOLUTUGEVUST MÄÄRAVAD SUURUSED (1.valem S=vSqn(konsedratsioon)) v=laengukandjate suunatud liikumise keskmine kiirus *q=elektrilaeng? *S=ristlõike pindala? *n= laengukandjate konsedratsioon 5. OHMI SEADUS VOOLURINGI OSA KOHTA (I=U/R) Vooluahelat läbiva elektrivoolu tugevus (I) on võrdeline selle lõigu otste potentsiaalide vahega (U) ja pöördvõrdeline lõigu takistusega (R). , kus · I on juhis ku...
soojenemine maapinna poolt. Kuna soe õhk on kergem, tõuseb üles. Samaaegselt hakkab veeaur kondenseeruma tõusvas õhuvoolus, mis tingib veel omakorda õhu soojenemise. Vertikaaltuul paneb käima äikesepilve staatilise elektri generaatori, mille mehhanism on väga keeruline. Suured raheterad ja tilgad kannavad negatiivset ning väikesed tilgad positiivset laengut. Niiviisi viib tuul positiivse laengu vastu elektrijõudu üles kuni elektriväli kasvab nii tugevaks, et algab äike. Joonis 1. Äikesepilv 4 Kuna maapinaal on positiivne laeng ja pilve allosas negatiivne, tekib nende vahel voolukanal. Liider kannab negatiivset laengut allapoole, kuni liidri ja pilve alla kogunenud positiivse laengu vaheline väljatugevus põhjustab vastassuunalise läbilöögi. 2. Ettevaatusabinõud 2.1. Piksevardad Selleks, et kaitsta enda kodutehnikat ja iseennast, on soovitatav majade külge
edastamine tunduvalt aeglasemalt kui looma organismis. Alguses toodetakse mürki ja peale seda aktiviseerub uus kasvupuhang. Samal põhimõttel toimivad ka Aafrikas kasvavad akaatsiad. Veel võib tuua näiteks aeduba, kes on vaevatud lehetäidest, ta võib kutsuda SOS signaali abil appi lehetäivamplasi. PUTUKAD · Tiivulised sipelgad ajastavad oma pulmalennu tavaliselt äikesega, sest sellel ajal tekib atmosfääri väga tugev elektriväli. Neis tingimustes võiad tiivulised sipelgad helendada ja tekitada küllalt valgust, et seda öösel näha on. PUTUKAD · Teatud liblikad helendavad samuti elektriväljas, näiteks liblikate parv pärast äikest võib veenda kogenematuid pealtvaatajaid, et tegemist on UFO-ga. MÜÜT Mongoolias väidetavalt elutseb surmauss, kes pritsib kiiresti sööbivat mürki või siis võib tappa elektrilöögiga. Ussi pole
Elektriväli Magnetväli Ümbritseb laetud kehi (paigalseisvaid, liikuvaid) Ümbritseb püsimagneteid ja vooluga juhte (liikuvaid laetud kehi) Keha omadusi kirjeldab elektrilaeng q või Q Keha omadusi kirjeldab vooluelement I l Selle SI ühik on: kulon (1 C) vooluelement = voolutugevus × juhtme pikkus Selle SI ühik on: amper korda meeter(1 A x m) Mõju põhiseadus on Coulomb'i seadus: kaks Mõju põhiseadus on Ampere'i seadus: kahe punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on vooluga juhtme vahel mõjuv jõud on võrdeline võrdeline nende laengutekorrutisega ja voolutugevusega mõlemas juhtmes pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga kus F - jõud,...
Elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks nimetatakse elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel. Kui muutuvasse magnetvälja asetada kinnine voolukontuur, siis selles tekib elektrivool. Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju põhjustav väli, mis võib avalduda kas elektri- või magnetväljana. Elektromagnetväli levib ruumis elektromagnetlainena, milles elektri- ja magnetväli muutuvad perioodiliselt teineteiseks: muutuv elektriväli tekitab muutuva magnetvälja, see omakorda muutuva elektrivälja. Vaakumis levib elektromagnetväli kiirusega c = 299 792 458 m/s, mida tuntakse valguse kiirusena. Elementaar-laenguks e nimetatakse vähimat looduses esinevat laengu väärtust: 1 e = 1,6 . 10 -19 C. Prootoni laeng on +e , elektronil e. Elementaarosakesed on väikseimad aine ja välja osakesed. Neist eristatakse fundamentaalosakesi, mida peetakse jagamatuteks (ilma sisestruktuurita) osakesteks. Fundamentaalosakesed jagunevad
40. Coulomb’ seadus. Mida näitab elektrivälja tugevus ja kuidas leida mitme laengu poolt põhjustatud summaarse elektrivälja tugevus. (Põhjendada) Jõud, millega üks punktlaeng mõjub teisele on võrdeline mõlema laengu suurusega ja pöördvõrdeline laengute vahekauguse ruuduga. (Jõu siht ühtib laenguid läbiva sirge sihiga) 1 q q ⃗ r ⃗ F12=¿ ∙ 1 2 ∙ 12 4 πε ε 0 r 12 r 12 ε0 = 8,85 * 10-12 F/m ε – näitab, mitu korda om elektriväli aines nõrgem kui vaakumis 1 m2 =k =8.99 ∙10 9 N 2 4 πε ε 0 C q1 ja q2 on teineteist mõjutavad laengud r on nendevaheline kaugus F on jõud, millega laengud teineteist mõjutavad q 1∙ q 2 Lühemalt: F=k , kus k on võrdetegur, q1 ja q2 vastastikuses r∙r mõjustuses olevqate laengute suurused ning r laengute vahekaugus. Elektrivälja tugevus: F ⃗ q r⃗
väike. Tulemusena selgub et PN siirde ventiili omadused temperatuuri tõustes halvenevad. See asjaolu piirab pooljuht seadiste suurimat lugatavat töötemperatuuri. 1.4 PN siirde läbilöök Kui suurendada vastupingestatud siirdele mõjuvat pinget siis tugevneb siirdes mõjuv elektriväli ning see elektriväli hakkab kiskuma ära tõkkekihis olevate aatomite elektrone. Tulemusena tekib vastuvoolu suurenemine, mis läheb üle laviini taoliseks, siire hävib. Nimetatud põhjusel ei tohi siirdele mõjuv vastupinge ületada teatud piirväärtust ja see väärtus peab olema läbilöögi pingest väiksem. Läbilöögi protsess sõltub ka temperatuurist. Kõrgematel temperatuuridel on vastuvool suurem ja mõjuva elektrivälja
olema CE märgistus. Kuvar peab vastama vähemalt TCO-92 ja TCO-95 nõuetele. Elektrostaatilise välja ja elektromagnetväljade terviseohutus tagatakse vastavusega alljärgnevas tabelis toodud piirväärtustele: Väli Piirväärtus Mõõtmiskaugus Elektrostaatiline väli +50V 10cm Madalsageduslik elektriväli (VLF) <1,0V/m 50cm; eest 30cm Eriti madalsageduslik elektriväli (ELF) <1,0V/m 30cm Madalsageduslik magnetväli (VLF) <25nT 50cm Eriti madalsageduslik magnetväli (ELF) <250nT 50cm; 30cm 1) Röntgenkiirguse doosi ekspositsioonivõimsus ruumi mis tahes punktis 5cm kaugusel kuvari ekraanist ja arvuti korpusest ei tohi ületada 7,74×10-15A/kg (10,8uR/h);
liikumisest magnetväljas. Liikuv juht: ajas muutumatu magnetväli induktsioonivool on põhjustatud Lorenzi jõust. i = B v l sin i induktsiooni emj [V], B-mag. Induktsioon [T], v-juhtme kiirus [m/s], l juhtme pikkus [m], nurk B ja v vahel 5. Mis on pööriselektrivälja tekke põhjuseks, millised on selle välja jõujooned ja mida tekitab pööriselektriväli? Pööriselektiväli ei ole potentsiaalne, pööriselektriväli on elektriväli, mille jõujooned on alguse ja lõputa kinnised jooned ehk pöörised. 6. Mis on endainduktsioon, millistes vooluahelates tekib, valem? Endainduktsiooniks nim. nähtust, kus kontuuri läbiva magnetvoo muutumisega kaasneb induktsiooni emj ka vooluga juhtmes endas. Vooluringis peab olema suurt magnetvälja tekitav seade see on pool ehk mähis. I ei - endainduktsioon [V], L-induktiivsus [H], I-voolutugevuse muut ei = - L ---- t - ajavahemik t 7
Kahe magneti põhja- ja lõunapoolus tõmbavad teineteist külge. Samanimelised poolused põhi ja põhi või lõuna ja lõuna tõukuvad, surudes teineteist eemale. Magnetväljaks nimetatakse liikuva laetud keha poolt tekitatavat välja. Paigalseisev laeng kutsub esile elektivälja, liikuv laen aga täiendavalt ka magnetvälja. Magnetvälja olemasolu täpselt niisama suhteline, kui liikumine. Laengu liikumine vaatleja suhtes tähendab aga seda, et laengu elektriväli vaatleja asukohas muutub. Elektrivälja muutumine tekitab magnetvälja. Siit võiks järeldada, et mingit erilist magnetvälja polegi olemas. On vaid elektrivälja muutumisega kaasnevad nähtused, mida on saanud kombeks nimetada magnetväljaks. Elektrivoolu magnetvälja uurimise alguseks võib lugeda aastat 1820. Oma töö tulemuse avaldas Hans Christian Oestred. Nimelt avastas Oestred, et juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale ojenteeruvat mõju. Magnetnõel
Difraktsioonvõre. Klaasplaadil olevate paralleelsete pilude süsteem. Holograafia, Esemetest ruumilise kujutise fotografeerimine. Valguse polarisatsioonElektrivälja tugevuse vektor võngub ühes kindlas tasandis. See tekitab teatud kristallid, mis lasevad läbi kindlas tasandis. Need on POLAROIDID. Rakendused:Polaroid päikeseprillid.3D kino Max Plancki hüpotees. Footoni energia arvutamine. 1902. Osakestena ehk footonitena käitub valguskiirgamisel ja neeldmisel. Muutuv elektriväli tekitab muutuva magnetvälja muutuv magnetväli tekitab muutuva elektrivälja. Elektromagnetlaine on muutuvate elektri ja magnetväljade levimine lainena. Eml koosneb kahest komponendist : elektriväljast ja magnetväljast. Eml-s toimub elektri-ja magnetvälja perioodiline muutus. Muutumine on samas faasis ja toimub ajas sinusoidaalselt. Elektromagnetlained tekitavad suure sagedusega võnkuvad laetud osakesed ehk suure sagedusega vahelduvvool.
Elektriväli esineb- laetud kehade ja osakeste ümber, mõjutab- teisi laetud kehasid ja osakesi saab nähtavaks muuta- mannaterad, riidetükid, juuksedMagnetväli esineb- liikuvate laengute ümber, mõjutab- teisi liikuvaid laenguid, saab nähtavaks muuta- rauapuruMagnetvälja suund Kui voolusuund ühtib kruvi edasi liikumise suunaga, siis kruvi pöörlemisesuund ühtib magnetvälja suunaga. El.v. jõujooned algavad + ja lõpevad -. M.v. pole olemas algust ja lõpu. Ampere'i seadus avastas katselise valemi vooluga juhtmele m.v mõjuva jõu arvutamiseks. F=IBlsina (F-vooluga juhtmele m.v. mõjuv jõud (1N), I- voolutugevus juhis (1A), l- juhi pikkus (1m), a- nurk juhi ja jõujoone vahel, B- magnet(iline) ind., iseloomustab m.v. mõju, suurust (1T), vasakukäe reegel.) Vooluraam m.v. Jõumoment= jõud* jõu õlg M=2F*r Moment on max, kui jõujooned paiknevad raami tasandil. M=0, kui jõujooned on risti raamiga. Mmax= 2Fr=2IBlsin90*r=IBl*2r=IBS Mmax=IBSnMoment on seda ...
1. Nimeta vastastikmõju liigid,mille vahel need jõud esinevad. * Gravitatsiooniline (kõik kehad) Gravitatsioonijõud mõjuvad mistahes kahe keha vahel. Seda jõudu vahendab gravitatsiooniväli.* Elektromagnetiline (laetud kehad) Elektriline jõud esineb ainult elektriliselt laetud kehade vahel. Seda jõudu vahendab elektriväli. Magnetiline jõud esineb liikuvat (kulgevat või pöörlevat) elektrilaengut omavate kehade vahel. Seda jõudu vahendab magnetväli. *Tugev (prooton ja neutron) Tugev vastastikmõju avaldub peamiselt tuumajõududena. Need on jõud, mis hoiavad nukleone koos. Selle mõjuraadius on väga väike. Tuumajõud esineb nii elektriliselt laetud kui laadimata osakeste vahel. *Nõrk (elementaarosakesed) Esineb kõikide elementaarosakeste vahel. Selle mõjuraadius on veel väiksem. 2
Alalisvool 1. Mida nimetatakse elektrivooluks? Elektrivool on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumine 2. Mida nimetatakse alalisvooluks? Elektrivool, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. 3. Mille poolest juhid erinevad mittejuhtidest? Juhis võib tekkida elektrivool 4. Millistel tingimustel saab elektrivool tekkida? kui selles leidub vabu laenguid ja neile mõjub elektrijõud ehk elektriväli. 5. Mida loetakse voolu suunaks? positiivse laenguga osakeste liikumise suunda 6. Mida iseloomustab voolu tugevus? 7. Sõnasta Ohmi seadus vooluringi osa kohta. Valem. Voolutugevus vooluringi mingis lõigus on võrdeline pingega selle lõigu otstel ja U I R pöördvõrdeline selle lõigu takistusega. 8. Millest ja kuidas sõltub juhi takistus
Elektrivool Elektrivool kujutab endast vabade laetud osakeste suunatud liikumst. Vaba laetud osake pole seotud oma aatomiga. Vabadeks laetud osakesteks võivad olla elektronid, ioonid või augud. Elektriväli mõjutab laetud osakestele elektrijõuga ja see paneb nad liikuma. Seega, elektrivoolu tekkimise tingimusteks on 2 asjaolu: 1) Vabade laetud osakeste olemasolu 2) Elektrivälja olemasolu Metallis on vabu elektrone. Elektriliste omaduste poolest jaotatakse ained kolmeks: 1) Elektrijuhid(Juhid) – Kõik ained, mis juhivad elektrit, eriti head on hõbe, kuld, vask, alumiinium. Juhid on ka elektrolüüdid e. Hapete, aluste ja soolade vesilahused. 2) Mittejuhid(Isolaatorid, dielektrikud) - Gaasilised, vedelad ja tahked, nt klaas, puit, puhas vesi, õlid. 3) Pooljuhid – pooljuhte on vähe, kuid neid kasutatakse palju, nt räni ja germaanium, seleen, arseen, indium. Elektrivool metallides Elektrivool metal...
F- jõud E=U/d U- pinge d- väljajoone suunaline kaugus. Elektrivälja tugevus on vektoriaalne suurus. Väljatugevuse vektori suund ühtib positiivsele proovilaengule q mõjuva jõu suunaga. Elektrivälja potentsiaal- elektrivälja mingisse punkti viidud proovilaeng q omandab potentsiaalse energia, sest ta võib hakata väljajõu mõjul liikuma, mille puhul see jõud teeb tööd. =A/q A- töö q- laeng - potentsiaal. Laengu elektriväli ulatub lõpmata kaugele. Potentsiaaliühik-1V Potentsiaal on skalaarne (suunata) suurus. Pinge- elektrivälja kahe punkti vaheliseks pingeks nim. nende punktide potentsiaalide vahet ja selle suuruse tähis on U. U=1 2 Elektrivälja kahe punkti vaheline pinge on suurus, mida mõõdetakse tööga, mis kulub positiivse ühiklaengu ühest punktist teise üleviimiseks U=A/q mõõdetakse voltides. 2.Magnetväljatugevus Magnetväljatugevus H on üks magnetvälja iseloomustavaid suurusi, mida
molekulid vedeliku pinnalt eralduda, mismtõttu vdelik säilitav ruumala, kuid mitte kuju. ● gaasilise olekus- aine molekulid või aatomid liiguvad täiesti vabalt ja täiesti korratult ning täidavad kui tahes suure ruumala. Gaasil ei ole kindlat kuju ega kindlat ruumala. ● Aine üleminekut ühest olekust teise nimetatakse faasimuutuseks. ● vedelik-gaas (aurustumine kondenseerumine) ● tahke-gaas(sublimeerimine- desublimeerimine) ● tahke-vedelik (sulamine, hangumine) 29. Elektriväli. Elektrivälja omadused ● elektriväli- vektorväli(nt. õhurõhk ja temperatuur on skalaarsed) ● elektrivälja tugevust on võimalik määrata positiivse proovilaenguga q 0 ● elektriväljatugevuse suund on määratud positiivsele laengule mõjuva jõu suunaga. s.t elektrivälja jõujooned eemalduvad positiivsest laengust. ● elektrivälja põhiomadus- mõjutada väljas olevat laengut kindla jõuga 30. Laengute vastumõju. Elektrivälja tugevus
Vooluring: Ohmi seadus vooluringi osa ja koguvooluringi kohta, juhtide jada- ja rööpühenduse seadused, multimeeter. Elektrivool · Voolu, mille tugevus ja suund aja jooksul ei muutu, nimetatakse taks alalisvooluks. · Alalisvoolu võib vaadelda kui laengukandjate ühtlast liikumist. Elektrivoolu tekkimise tingimused 1. Peab eksisteerima see, mis liigub - laengukandjad 2. Peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise elektriväli 3. Voolu suunaks loeme kokkuleppeliselt positiivsete laengute liikumise suunda voolutugevus · Elektrilaeng võib mööda juhet edasi kanduda samamoodi kui vesi voolab torus · Voolamist iseloomustab voolukiirus, mis näitab, kui palju vett läbib toru ühe sekundi jooksul · Elektrivoolu iseloomustab elektrivoolu tugevus ehk VOOLUTUGEVUS · Voolutugevus näitab, kui suur laeng (q) q läbib juhet 1 sekundiga
absoluutväärtuselt suurim,kuid vastupidise märgiga laengu ja pingega.Pooli magnetväli on muundunud kondensaatori elektrivälja energiaks.Vool poolis on suurima väärtusega alles siis ,kui kondensaator on täielikult tühjenenud ja elektrivälja energia pooli magnetväljale üle läinud. Päripäeva kulgevas voolus liigu posit. laeng inertsiga kondensaatori plaadile.Laaduv kondensaator pidurdab voolu. Elektromagnetväli ja elektromagnetlained . Laaduva plaadi tugevnev elektriväli paneb laengukandjad teisel plaadil liikuma, seda nim.nihkevooluks. Laengukandjate liikumise kaasneb magnetväli. Faraday katsetulemustele vastas jaatavalt soti füüsik. J.C.Maxwell. Faraday näitas,et magnetvälja muutumisel tekib pööriselektriväli sõltumatult muutuse päritolust. Maxwell oletas, et ka magnetväli võib tekkida elektrivälja muutumise tagajärjel sõltumatult muutuva elektrivälja päritolust. See oletus tähendas elektri ja magnetvälja vaatlemist ühtsena.,seda
Vaimud ja paranormaalsed nähtused Nähtused, mida võib segi ajada kummitamisega .. Nähtuseid ja asju, mis põhjustavad meile aistinguid, mida võib segi ajada kummituste või vaimudega, on suhteliselt palju. Siinkohal paar näidet: · Elektromagnetväli · Infraheli · Nägemisorganite iseärasused · Päikese ja Kuu tsüklid Elektromagnetväljad Esmalt käsitleme elektromagnetvälju, kuna üha enam ja enam tuleb infot sellest, kuidas elektromagnetkiirgus inimesi ning nende tunnetust mõjutab. Elektromagnetväli on väli, mida tekitavad elektrilised masinad, elektrijuhtmed jms, mis on lülitatud vooluvõrku. Elektrivälja tugevus muutub koos voolutugevusega. Kui muidu lülitati elektriväljad välja, kui elektrilised masinad kinni pandi, siis nüüd seoses sleepmode süsteemidega, on elektriväljad pidevad majas. Elektromagnetväljad On täheldatud, et inimesed tunnetavad enda ümber nõrku elektrivälju. Tunnetused varieeruvad kõhedast tundest, ...
Jõudu määratleb tugevus ja suund (mõnikord on oluline ka rakenduspunkt). Tegemist on seega vektoriaalse suurusega. Jõudu tähistatakse enamasti sümboliga . F 4) Töö ja energia - Mehaanilise energia jäävuse seadus on jäävusseadus mille kohaselt isoleeritud süsteemis, mille kehade vahel mõjuvad ainult konservatiivsed jõud, on süsteemi ,mehaaniline koguenergia muutumatu.[1] Konservatiivsete jõudude hulka kuuluvad näiteks gravitatsiooniväli (raskusjõud), staatiline elektriväli, elastsusjõud (vedru) jms. Näiteks keha vabal langemisel Maa raskusjõu väljas muundub potentsiaalne energia kineetiliseks, kuid nende summa jääb muutumatuks. Pots.energia vastastikmõju e. Asendi energia. Vektorväli (igas punktis mõjub kehale mingi suuruse ja suunaga jõud). Igat konservatiivse jõuvälja punkti saab iseloomustada sinna asetatud kehale mõjuva jõuga ja potentsiaalse energiaga. Peab olema seos energia ja jõu vahel. Leiame selle. Vaatame tööd nihkel
1. Missugustel põhjustel võib ruumi tekkida magnetväli? Liikuvad laetud osakesed, elektrivoolu olemasolu, püsimagnetid, ajas muutuv elektriväli. 2. Mida kujutavad endast püsimagnetid? Mõndade materjalide pidev omadus tõmmata külge rauast esemeid. Jagnunevad U- ja sirgmagnetiteks. 3. Mida nimetatakse magneti poolusteks? Kõigil magnetitel on paarisarv pooluseid, see on magneti piirkondi, kus tema magnetilised omadused avalduvad kõige tugevamini. Tavaliselt on pooluseid kaks, põhja- (N) ja lõunapoolus (S). Pooluste nimed on pandud selle järgi, milline pöördus
TARMO KORDAMINE ELEKTROMAGNETVÄLJAD: 1.Kuidas tekib elektriväli- ja magnetväli? Kuidas on nendega seotud elektromagnetväli? Elektriväli tekib, kui seadmes on pinge, nt lamp on pistikusse ühendatud. Magnetväli tekitatakse, kui juurde lisandub voolu liikumine. Elektromagnetväli on väli, mida tekitavad elektrilised masinad, elektrijuhtmed jms, mis on lülitatud vooluvõrku. Kus iganes liigub elekter, tekivad mõlemad – nii elektri- kui magnetväli. 2. Kuidas mõjuvad inimesele elektromagnetväljade otsesed mõjud ja kuidas kaudsed mõjud? Otsene mõju - peapööritus, meelelundite, närvide ja lihaste stimulatsioon, keha või teatud kehapiirkonna kudede kuumenemine, pindmiste kudede kuumenemine Kaudne mõju - tugevad elektromv võivad rikkeid põhjustada elektrilistes meditsiiniseadmetes sh südamestimulaatorid jm siirdatud või kehal kantavates meditsiiniseadmetes. Ferromagnetiliste objektide lendamine(Koobalt, nikkel, raud) (MRT mis on pm hiiglaslik magn...
TARMO KORDAMINE ELEKTROMAGNETVÄLJAD: 1.Kuidas tekib elektriväli- ja magnetväli? Kuidas on nendega seotud elektromagnetväli? Elektriväli tekib, kui seadmes on pinge, nt lamp on pistikusse ühendatud. Magnetväli tekitatakse, kui juurde lisandub voolu liikumine. Elektromagnetväli on väli, mida tekitavad elektrilised masinad, elektrijuhtmed jms, mis on lülitatud vooluvõrku. Kus iganes liigub elekter, tekivad mõlemad nii elektri- kui magnetväli. 2. Kuidas mõjuvad inimesele elektromagnetväljade otsesed mõjud ja kuidas kaudsed mõjud? Otsene mõju - peapööritus, meelelundite, närvide ja lihaste stimulatsioon, keha või teatud kehapiirkonna kudede kuumenemine, pindmiste kudede kuumenemine Kaudne mõju - tugevad elektromv võivad rikkeid põhjustada elektrilistes meditsiiniseadmetes sh südamestimulaatorid jm siirdatud või kehal kantavates meditsiiniseadmetes. Ferromagnetiliste objektide lendamine(Koobalt, nikkel, raud) (MRT mis on pm hiiglaslik magn...
Tööpõhimõte : väikese takistusega emitterringis sisendpinge poolt tekitatud voolumuutused kanduvad peaaegu samasuurtena üle suure takistusega kollektorringi ning kollektorringi lülitatud koormustakistilt saamegi võimendatud väljundpinge. Seega võime transistori vaadelda ka kui takistuse muundit, millest on tuletatud ka selle nimetus. (TRANSfer resISTOR). 26. Väljatransistoriks nimetatakse pooljuhtseadist, mille pooljuhist voolu juhtiva kanali juhtivust mõjutab elektriväli ja sellest tulenevalt on ta erinevalt bipolaartransistorist pingega tüüritav element. Konstruktsioonilt jagunevad väljatransistorid p-n siirdega väljatransistorideks (JFET) ja isoleeritud paisuga ehk isoleerkihiga väljatransistorideks (MOSFET). 27. Ühise baasiga: Ühise emitteriga: Emitterjärgija: 28. Ühise baasiga lülituses (joonis 6.5) toimub transistori tüürimine emittervooluga, st. Isis = IE :
Elektrivool osakeste suunatud liikumine El.voolu tigimused: 1)peab olema vabu laegukandjaid 2)neile peab mõjuma jõud(elektriväli) Alalisvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. El välja mõjul liikuvaid laengu kadjaid iseloomustab keskmine kiirus v , al voolu korral v=const Alalisvoolu võib käsitleda, kui laegu ühtlast liikumist Samal ajal osaleb osake ka kaootilises soojuliikuvuses. Valents elektron aatomi väliskihi elektronid Juhtivuselektron valents elektron mis võib aines vabalt liikuda. Voolutugevus sõltub: 1)vabade osakeste arv ruumala ühikus 2)ühe osakese laengust 3)ristlõike pindala Suurust, mis näitab laengu kandjate arvu aine ruumala ühikus nim laengu kandjate kontsentratsiooniks I=q*n*s*v n=N/v 1/m3 Ohmi seadus Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I=U/R Juhtivus ja takistus iseloomustavad kehaosakeste vastastikmõju va...
Sissejuhatus Selle referaadi eesmärk on uurida välja, milleks on püsimagnet vajalik ja kuidas see tekib. Tahaks teada saada selle referaadi käigus ka, kuidas püsimagnetit ära tunda ja millega see täpsemalt tõmbub. Loodan, et saan targemaks. Püsimagneti omadused Püsimagneti kõige tähtsam on see, et magneetunud rauast esemed säilitavad magneti omadused peale sellega kokku puutumist. Püsimagnetit ümbritseb alati elektriväli. Samuti on selle omaduseks tõmmata ligi raudesemeid. Püsimagneti omadusi määrab elektroonide olemuslik magnetväli. Igal püsimagnetil on kaks poolust: põhjapoolus ja lõunapoolus. Poolustes on magneti mõju raudesemetele kõige suurem. See osa, kui puudub mõju on neutraalne. Neid poolused on saanud nime tänu sellele, et üks pool pöördub
Elektriväli Magnetväli Keha omadusi kirjeldab elektrilaeng q või Q Keha (juhtmelõigu) omadusi kirjeldab vooluelement I l Selle SI ühik on: kulon (1 C) vooluelement = voolutugevus × juhtme pikkus Selle SI ühik on: amper korda meeter (1 A - m) q1 q2 I1 l1 I 2l1 F12 = k F12 = K Mõju põhiseadus on Coulomb'i seadus: r2 , Mõju põhiseadus on Ampere'i seadus: r2 , kus F12 jõud, millega esimene keha mõjutab teist, (paralleelsete juhtmete korr...
1. Elektrilaeng. - Füüsikaline suurus, mis iseloomustab kui tugevasti keha osaleb elektrilistes vastastikmõjudes 2. Mõiste ,,laeng" kolm tähendust. -füüsikaline suurus -keha omadus -osakeste kogum 3. Elektrilaengute liigitamine. - positiivne ja negatiivne 4. Elementaarlaeng. -Vähim looduses eksisteeriv laeng 5. Elektrilaengu jäävuse seadus. -Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogu laeng on jääv.Täienda 6. Juhid, pooljuhid ja dielektrikud. - Juhid-palju vabasid laengukadjaid, neid saab elektriliste jõudude abil liikuma panna. Pooljuhid-On olemas laengukandjad, kuid nad ei ole vabad, neid saab muuta soojendades. Dielektrikud-Aine vabad laengukandjad puuduvad 7. Elektrivool. Voolutugevus. Elektrivool- laengukandjate suunatud liikumine Voolutugevus-Laenguosakeste kiirus ühik-A(amper) I=q/t 8. Coulomb i seadus. Punktlaeng. Coulomb i seadus-Kirjeldab kahe laetud keha vahel olevaid jõudusid. Laetud kehade vahel mõjuv jõud on võrdeline laengute...
Kohe pärast sõja lõppu, 1945. aastal moodustas Belli laboratoorium grupi füüsikutest. Grupi etteotsa kuulusid Shockley ja keemik Stanley Morgan. Töötajaskonda kuulusid veel Bardeen ja Brattain, füüsik Gerald Pearson, keemik Robert Gibney, elektroonikaekspert Hilbert Moore ja mitmed teised tehnikud. Nende ülesandeks oli otsida alternatiive elektronlambi võimendile. Esimesed katsetused põhinesid Shockley ideel kasutada elektrivälja pooljuhtide peal nii, et elektriväli mõjutaks pooljuhtide juhtivust. Üllatuslikult eksperimendid aga luhtusid, hoolimata paigutusest ja materjalist. Et teada saada, milles viga, siis otsustas grupp suunata oma tähelepanu pinnaseisundite õppimisele ja nad kohtusid peeaegu iga päev, et arutada oma tööd. Kooskõla grupis oli suurepärane ja ideid vahetati vabalt. 1946. aasta talveks oli neil nii piisavalt materjali, et Bardeen esitas ühele füüsikaajakirjale artikli pinnaseisunditest. Brattain alustas aga eksperimenti,
respiraatori kasutamine. Survepihustamine on üks paremaid värvimisviise, sest selle viisiga on võimalik peale kanda kõiki värve. Värvimisseade koosneb kõrgrõhukompressorist rõhupaagist, kõrgrõhupihustist, kõrgrõhuvoolikutest ja värvipaagist. Survepihustamisel on värvikadu väiksem kui õhuvoolus pihustamisel. Värv võib olla suurema viskoossusega. Osa lahustist lendub pihustamise käigus ja värv kuivab kiiremini. Kui siia lisada elektriväli väheneb värvi kadu veelgi. Elektriväljas värvimisel on ese miinusega ja pihusti plussiga ühenduses. Pinge on 10000...15000 V. Elektrivälja mõjul liiguvad värviosakesed värvitavale pinnale ühtlase kihina. Pihusti töörõhk on 12...20 MPa. Pihustuse parandamiseks lisatakse värvile glükoolestreid või alkohole. Halvasti pihustuvad elektriväljas tärpentin, lakibensiin, tolueen, solvent. Survepihustamist kasutatakse nii masinvärvimisel kui käsitsivärvimisel.
ELEKTROMAGNETLAINE KUJUTAB ENDAST MUUTUVATE ELEKTRI- JA MAGNETVÄLJADE SÜSTEEMI, MIS LEVIVAD RUUMIS KIIRUSEGA 3•10 M/S. ELEKTROMAGNETLAINET SAAB UURIDA: 1) VAADELDES LAINET MINGIS RUUMIPUNKTIS VÕIME MÕÕTA LAINE PERIOODI (T) JA 2) VAADELDES LAINET MINGIL AJAHETKEL SAAME GRAAFIKULT MÕÕTA LAINEPIKKUST (λ). VALGUSLAINED ON ELEKTROMAGNETLAINED, MIS KOOSNEVAD AJAS PERIOODILISELT MUUTUVATEST NING RISTI PAIKNEVATEST MAGNET- JA ELEKTRIVÄLJAST NING MILLE LAINELINE OLEMUS AVALDUB RUUMIS LEVIVATE ELEKTRI- JA MAGNETVÄLJADE PERIOODILISES MUUTUMISES. VALGUSLAINE ON RISTLAINE, SEST ELEKTRI-JA MAGNETVÄLJADE MUUTUSED TOIMUVAD RISTI LAINE LEVIMISSIHIGA. NÄGEMISAISTINGU PÕHJUSTAB ELEKTRIVÄLJA MÕJU MEIE SILMALE. LAINEFRONT- SAMAS FAASIS VÕNKUVATE PUNKTIDE PIND JA ERIJUHUL VÕIB SEE OLLA KA TASAPIND. LAINEFRONT ERALDAB LAINETE POOLT HÄIRITUD RUUMIOSA SELLEST RUUMIST, KUHU LAINED POLE VEEL JÕUDNUD. VALGUSLAINED ON KERALAINED- VALGUSALLIKAST EEMALDUDES LEVIVAD N...
[vaata | 1. Füüsikaliste suuruste mõisted, definitsioonid ja ühikud muuda] Voolu töö ja võimsus. Joule-Lenzi seadus. Potentsiaal ja pinge. Elektriväli, suund ja tugevus. Voolu tugevus ja tihedus. Takistus, selle sõltuvus juhi mõõtmetest. Eritakistus. Laeng ja mahtuvus. Induktiivsus. Vooliuallika elektromotoorjõud, lühisvool ja sisetakistus. Voolu töö ja võimsus. Voolu töö on võrdeline voolutugevusega I, pingega U juhi otstel ja ajaga t. [ J ] Võimsus on ajaühikus tehtud töö. [ W ] A p= t
Elektrivälja jõujooned algavad positiivsetel laengutel ja lõpevad negatiivsetel (või suunduvad lõpmatusse). Need jõujooned on kõverad, millele elektrivektor E on igas punktis puutujaks. Homogeenne elektriväli tugevus igas ruumipunktis nii suunalt kui suuruselt ühesugune. 1.2 Elektrostaatilise välja tugevus ja selle Juhtivast ainest graafiline kujutamine keha elektriväljas: Kui ruumis asetsevale punktlaengule mõjub
punktlaeng laetud kehad, mille mõõtmed on tühised võrreldes kehade vahekaugusega. Coulomb'i seadus kaks punktlaengu mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. elektrivälja tugevus - elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. pinge kahe punkti vaheline pinge näitab, kui suurt tööd teeb elektriväli ühikulise positiivse laenguga keha viimisel ühest punktist teise. elektrimahtuvus kahe keha omavaheline mahtuvus näitab, kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge. plaatkondensaator kehade süsteemi, mis on loodud kindla mahtuvuse saamiseks nimetatakse kondensaatoriks. Alalisvool elektrivool laengukandjate suunatud liikumine. voolutugevus näitab kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ühes ajaühikus.
Tõmbuvad / tõukuvad mehaanilise jõuga, mille suuruse määrab laengute suurus ja vahekaugus. Meh jõud on seda tugevam, mida suuremad on nende kehade laengud ja mida väiksem on nende vahekaugus. Elektronide hulk = laeng = tähis Q. Ühik kulon. Keha omab laengu 1C, kui mahutab endas 6,25 * 10 astmel 18 elektroni laengu. 1C on elektrihulk, mis läbib juhi ristlõiget 1 sek jooksul, kui voolutugevus on 1 amper ehk 1C = 1 ampersekund. Elektriväli Elektriväljaks nim elektrilaengut kandva keha ümbrust, kus ilmnevad elektrilised jõud, mis avaldub mehaalinise jõuna teistele laetud osakestele. Elektriväli ei koosne aineosakestest. Inimene ei tunneta elektrivälja. Elektrivälja olemasolu saaab kindlaks teha laetud kehaga. Jõujooned on mõeldavad jooned elektriväljas, mida mööda püüab liikuda sellesse välja asetatud keha. Jõujoonte suunaks (jõudude mõjumise suunas) elektriväljas loetakse leppeliselt suunda,
Dielektrikute elektrijuhtivuse mõiste; Esineb dipoolsete molekulidega gaasilistes, elektrijuhtivuse seos laengukandjate vedelates ja tahketes dielektrikutes. Dipoolid on kontsentratsiooni ja liikuvusega. pidevas kaootilises soojusvõnkumistes ning pole Dielektrikutes tekib elektrijuhtivus vabade polariseeritud. Kui dielektrikule rakendada laengukandjate mõjul. Elektrijuhtivus sõltub elektriväli, siis püüavad dipoolid pöörata laengukandjate konsentratsioonist võrdeliselt, sest eletrivälja suunas, kuid seda takistab mida rohkem laegukanjaid, seda suurem soojusvõhkmine. Kokkuvõttes pööravad nad vaid voolutihedus j. Oletame, et dielektrikus on ainult osaliselt elektrivälja suunas ehk dielektrik ühemärgilised laengukandjad, siis j=nqvk , kus q- polariseerub
Füüsika Eksam 1.Elektrilaengute tekkimine elektroonteooria põhjal. *Elektrivooluks nimetatakse elementaarlaengute suunatus liikumist juhis. 2.Coulombi seadus. *Kahe punktlaengu vahel mõjuv jõud on võrdeline laengute suurustega ja pöördvõrdelinelaengute vahelise kauguse ruuduga. 3.Elektriväli, väljatugevus. *Elektrivälja tugevus mingis välja punktis võrdub antud punkti paigutatud laengule jõu ja laengu suuruse suhtega. 4.Elektrivälja potensiaal, töö elektriväljas. *Elektrivälaja mingi punkti potensiaaliks nimetatakse antud punkti paigutatud laengu potensiaalse energia ja laenu suuruse suhet. 5.Elektrimahtuvus. *Elektrimahtuvus kui füüsikaline suurus on võrdeline plaatidel oleva laenguga ja on pöördvõrdeline plaatide potensiaalide vahega. 6.Kondensaatorid. *Kondensaatori ülessandeks on koguda endasse elektrilaengut(elektrit). Kondensaatorid jagunevad: a)alalise mahtuvusega kondensaator, b)muudetava mahtuvuseg...
Tulemus viis Maxwelli mõttele, et ka valgus on elektromagnetlaine. Hiljem selgus, et elektromagnetlaineid on veel väga mitmeid. (esimesena mõõtis valguse kiiruse 1675. Aastal Römer.) Veel tõestas Maxwell, et elektromagnetlaine on ristlaine, kus elektri ja magnetväljad võnguvad teineteise suhtes risti. Mudelina: hiljem tõestas seda väidet valguse polarisatsiooninähtus. Elektromagnetlaine levimine ruumis toimub Maxwelli arvates nii: kõigepealt tekitatakse muutuv elektriväli. See tekitab temast veidi kaugemale muutuva magnetvälja, see omakorda muutuva elektrivälja jne. Maxwelli teooria ilmumise järel kerkis küsimus, kas on võimalik tektada ka mingeid muid elektromagnetlaineid peale valguse. Sellega sai hakkama 1887. Aastal Hertz. 2. Hertsi katse ja raadio sünd. 1887. aastal tegi Hertz katse. Tema katseseade oli lihtne. Herts uuris mitmeid Mxwelli poolt ennustatud elektromagnetlainete omadusi ja selgus, et need oli sellised nagu Maxwell oli ennustanud
ionisatsioonikambrit, triivkambrit, aja-projektsioonikambrit, pooljuhtdetektoreid, 14) Wilsoni kamber auru rõhk langetatakse järsult osakeste saabumise hetkel, mille abil tekib üleküllastus, rõhu taastamisel taastub ka temperatuur ning uus mõõtmine on võimalik, mullikamber üleküllastus tekib vedelikumullikeste keemisel osakeste ümber, üldine tööpõhimõte sarnane Wilsoni kambriga, ionisatsioonikamber ioniseeritud gaasis tekitatakse elektriväli, mis paneb osakesed liikuma, mis paneb need nii kiirelt liikuma, et uued vabanevad laengud tekitavad kergesti mõõdetava voolutugevuse, triivkamber ioonkambri põhjas asetsevas traatvõrgustikus triivivad ioonid tekitavad võrgule piki elektrivälja jõujooni liikudes kujutise, milles kulgev info saadetakse otse arvutisse, pooljuht kamber tuhandete pooljuhtdioodide pingestatud siirdes tekib ioniseeriva osakese läbilennul lühike vooluimpulss,
III kursus. Elektromagnetism Elektriväli Elektrilaeng- füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilistes vastastikmõjudes. Laengu jäävuse seadus- elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv. Punktlaeng-ideaalne objekt, elektriliselt laetud keha, millel puuduvad mõõtmed. Coulomb'i seadus-2 punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga, määrab ära arvväärtuse mitte suuruse. Elektrivälja tugevus- füüsikaline suurus, selleks nim. elektriväljas pos. laengule mõjuva jõu ja laengu suuruse suhet. Elektrivälja töö- elektrivälja võime teha tööd, laengute vastastikmõjutõttu on tal olemas energia. Töö on ärakulutatud energia. Pinge- potentsiaalide vahe Elektrivälja mahtuvus- füüsikaline suurus, mis näitab, kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge. Mahtuvus 10 F näitab. Et peame juhi üh...
laetud kehade vastastikumõju seadus. Seda seadust kasutades saab arvutada ühe elektriseeritud keha poolt teisele elektriseeritud kehale mõjuva elektrijõu suuruse. Veel ei osatud aga vastata küsimusele, kuidas üks elektriseeritud keha mõjutab teist elektriseeritud keha. Sellele küsimusele saadi vastus 19. sjandi keskel, kui loodi teooria, mille kohaselt elektriseeritud kehade vastastikumõju vahendab neid kehi ümbritsev elektriväli. Umbes pool sajandit hiljem, 20.sajandi künnisel avastati electron, aineosake, mis ongi kõigi elektrinähtuste põhjustajaks. Benjamin Franklin Ameerika füüsik ja riigimees Benjamin Franklin uuris soojusnähtusi, tegeles okeanograafiaga ja meteoroloogiaga.Tema meelistegevuseks kujunes elktrinähtuste – elektrisädemete ja välgu
mõtteliste ettekujutuste ning neid väljendavate matemaatiliste avaldiste abil, on tegemist abstraktse mudeliga. 4. Füüsikaline objekt-Füüsikalised objektid on materiaalsed, st eksisteerivad sõltumata inimese teadvusest. Füüsikalisi objekte on kahesuguseid : Väljad on mitteainelised objektid. Väljade tunnuseks on see, et nad mõjutavad kehi ja omavad energiat. Näiteks Maa gravitatsiooniväli tekitab inimesele mõjuva raskusjõu, elektriväli sunnib juuksed peas püsti tõusma ning elektri- ja magnetvälja koos mõjutavad silma närvirakke selliselt, et tajume valgust. Mitteainelisteks ehk väljalisteks objektideks on veel näiteks heli ja soojus. Kehad on ainelised objektid. Kehadeks on näiteks inimene, kivi, vihmapiisk ja Päike. Kehade juures saab uurida: koostist ja ehitust; omadusi. 1. Nähtus- Füüsikalisteks nähtusteks on füüsikaliste objektidega toimuvad muutused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
