Elektromgnetism käsitleb laetud osakeste mitteuhtlast liikumist ning elektri ja magnetvälja muundumist teineteiseks. Elektromagneetilise induktsiooni nahtuseks nimetatakse elektrivalja tekkimist magnetvalja muutumisel. Pööriselektrivaljaks nimetatakse elektrivälja, mille jõujooned on kinnised jooned ehk pöörised. Sellibe elektriväli tekib magnetvälja muutumisel. Endainduktsiooni nähtuseks nimetatakse Elektromagneetilise induktsiooni alaliiki, mille korral magnetvoo muutus on põhjustatud voolu muutusest vaadeldavas juhis endas. Üks veeber 1Wb on magnetvoog, mis läbib 1ruutmeetri suurust magnetvälja suunaga ristuvat pinda, kui välja magnetinduktsioon on 1T. Seega 1Wb=1T*1m^2 1H=1Wb/1A 1henri Induktsiooni elektromotoorjõuks nimetatakse tôöd, mida juhet liigutav jõud teeb ühikulise positiivse langu läbiviimisel vooluringist. Katkestatud vooluringi korral võrdub induktsiooni elektromotoorjõud juhtmelõigu otstel tekkiva pi...
selle juhtmega ristuva magnetvälja poolt jõud 1 njuuton, siis on välja magnetinduktsioon 1 tesla. 9) Mis on superpositsiooni printsiib? Superpositsiooniprintsiip kehtib elektromagnetväljas, kus laengute süsteemi poolt tekitatud väljatugevus võrdub sama süsteemi üksikute laengute poolt tekitatud väljatugevuste vektoriaalse summaga. 10) Kuidas on suunatud elektrivälja ja magnetvälja jõujooned? Elektriväli Elektriseeritud kehadel on suunatud väljajooned positiivselt kehalt negatiivsele. Magnetväli Magnetiseeritud kehal on suunatud väljajooned põhjapooluselt lõunapoolusele. 11) Mis asjad on solenoid ja pool? Solenoid Kõrvutiasetsevatest keerdudest koosnev juhtmepool. Kui solenoidi läbib elektrivool, siis tekib magnetväli. Pool - elektroonikakomponent, mida kasutatakse võnkeringide ja filtrite induktiivelemendina. 12) Mida nim
Joonis 2.25 Gabariitide võrdlus õhk- ja elegaasisolatsiooni kasutamisel Vahel kasutatakse gaase siseisolatsioonis kõrgendatud rõhu all. 24. Pindlahendus ühtlases väljas Joonis 2.29 Dielektrik ühtlases väljas Lahenduspinge alanemise põhjused (võrreldes õhkvahemikuga): · dielektriku pinnale adsorbeeruv niiskus · dielektriku pinna saastumine · dielektriku ja elektroodide mittetäielik ühendus Niiskus: 1. sisaldab + ja ioone 2. elektriväljas hakkavad ioonid liikuma 3. elektriväli muutub ebaühtlaseks 4. lahenduspinge dielektriku pinnal alaneb (kestval pingel rohkem, impulsspingel suhteliselt vähe) Saast: 1. seob niiskust 2. sisaldab erineva dielektrilise läbitavusega aineid (sealjuures ebaühtlaselt) 3. elektriväli muutub ebaühtlaseks 4. lahenduspinge dielektriku pinnal alaneb Ebatihe kontakt Joonis 2.30 Dielektriku halb kontakt elektroodidega 1. dielektriku ja elektroodi vahele jääb õhkvahemik 2. õhkvahemikus suhteliselt tugev elektriväli 3
juhtide potentsiaalide vahe suhet. Plaatkondensaator koosneb kahest juhist, mis on teineteisest eraldatud õhukese dielektriku kihiga. Alalisvool: Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste korrapärast(suunatud) liikumist. Voolutugevus võrdub ajavahemikus t juhi ristlõiget läbinud laengu q ja selle ajavahemiku suhtega. Elektritakistuseks nimetatakse juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju. Elektrivoolu töö on töö, mida elektriväli teeb laetud osakeste ümberpaigutamisel juhis. Elektrivoolu võimsus võrdub voolu töö ja selle töö sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhtega. Joule-Lenzi seadus elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojushulk võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega. Ohmi seadus vooluringi osa kohta Voolutugevus vooluringi osas on võrdeline pingega selle otstel ja pöördvõrdeline juhi takistusega.
Dielektrikutes saab tekitada vaid tühiselt närka elektrivoolu . Seetõttu nimetatakse dielektrikud mõnikord ka elektriliselt isoleerivateks aineteksehk isolaadsedeks . Pooljuhid on ained , milles laengukandjate arv on reguleeritav ( sõltub temperatuurist , pealelangenudest valgusest jne ) . Pooljuhid paiknevad oma juhtivuse poolest juhtide ja dielektikute vahel . Vabade laengukandkate suunatud (korrastatud ) liikumise tekitab elektriväli . Elektrivälja iseärasusest olenevalt on tekkiv elektrivool kas alalisvool või vahelduvvool . Kui elektriväli on ketvalt sama tugev ja sama mõjusuunaga , tekib alalisvool . Alalisvooluks nimetatakse elektrivoolu , mille tugevus ja suund ajas ei muutu . Alalisvoolu (kokkuleppeliseks ) suunaks positiivsete laengukandjate liikumise suund . Kui elektriväli on tugevuselt ja mõjusuunalt perioodiliselt muutuv , tekib vahelduvvool . Vahelduvvooluks
V: Seade, millega on võimalik kindlaks teha kas kehal on laeng või mitte. 12. Mis on elektrijuht? V: asi või ese, mille kaudu saab kanduda laeng ühelt kehalt teisele 13. Mis on maandamine? V: See on seee, kui laetud keha ühendatakse elektrijuhi abil maaga. 14. Kui meil on laetud keha ja laadimata keha, siis laadimata keha saab pool laengust. 15. Kas inimene suudab oma meeleorganite abil kindlaks teha elektrivälja olemasolu? V: Ei, ei suuda. 16. Millal on elektriväli nõrk, millal tugev? V: kui on kehal suur laeng, on see tugevam, kui on nõrk on see nõrgem. Mida kaugemale kehast läheme, seda nõrgemaks ta muutub. 17. Elementaarlanegust saame nimetada... V: prootonite ja elektronide elementaarlaeng. 18. Elektrilaengu tähis on? V: q ELEKTRIVOOL 1. Elektrivool laenguga osakeste kindlasunaline liikumine 2. Soolade elektrilahuses on vabadeks laengu kandjateks.. V: ioonid. 3
16-19) Pinge on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrivälja võimet teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel juhis. Elektrivälja pinge juhi kahe punkti vahel on arvuliselt võrdne elektrivälja tööga ühikulise elektrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise. U=A/q Pinge ühik on 1volt (1V) Pinge juhi kahe punkti vahel on 1 volt, kui 1 kuloni suuruse elektrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise teeb elektriväli tööd 1 dzaul. 1V=1J/1C Pinget mõõdetakse voltmeetriga. 20) Ohmi seadus - voolutugevus juhis on võrdeline pingega juhi otstel ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I=U/R. 21) Juhi takistus on tingitud vabade elektronide ja kristallvõre tippudes võnkuvate ioonide vastastikmõjus. Juhitakistus on 1 oom siis kui juhi otstele rakendatud pinge 1 volt korral läbib juhti vool tugevusega 1 amper. 22) Elektrivoolu töö on võrdne voolutugevuse, pinge ja aja korrutisega; Elektrivoolu tööd
1. Mis on elektrivool? Elektrivool on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumine. 2. Mis on vaba laengukandja? Vaba laengukandja on laetud osake, mis saab aines vabalt liikuda. 3. Millised tingimused peavad olema täidetud, et tekiks elektrivool? 1) On olemas vabad laengukandjad, mis saavad hakata liikuma. 2) Vabadele laengukandjatele mõjuvad elektrijõud. 3) Aines tuleb tekitada elektriväli. 4. Miks kasutatakse vooluallikaid? Et saada kestev elektrivool. 5. Kuidas ja miks on määratud elektrivoolu suund? Elektrivoolu suund on määratud kokkuleppeliselt ning selle suunaks loetakse positiivse laenguga osakeste liikumissuunda. 6. Miks juhid juhivad elektrit, mittejuhid mitte? Kuna elektrijuhtides on vabu laengukandjaid, mittejuhtides pole. 7. Mis on vaba elektron? Vabad elektronid on elektronid, mis pole seotud ühegi teise osakesega . 8
pinnalt. · Elektrivool vaakumis kujutab endast elektronide suunatud voogu. Elektrivool vedelikes elektrolüütides · Elektrolüüdid (leeliste, soolade ja hapete lahused) juhivad elektrit; lõhuvad aatomid ioonideks. · Ioonide tekkimine elektrolüütides elektrolüütiline dissotsiatsioon (leelise, happe või soola neutraalsete molekulide lagunemine ioonideks lahuse toimel). CuSO4 Cu2+ + SO42- · Kui elektrolüüdis tekitada elektriväli, siis tekib elektrivool. · Elektrivool elektrolüütides on ioonide suunatud liikumine. Faraday seadused · Elektrolüüs elektrolüüdi koosseisu kuuluvate ainete eraldumine elektroodidel. · Elektrolüütilisel teel kaetakse näiteks ühe metalli pind teise metalli õhukese kihiga. · Faraday I seadus voolu toimel elektroodile sadestunud aine mass on võrdeline elektrolüüti läbinud laenguga (m = kq = kIt, sest q = It).
Füüsika teooria: I Generaator seade või masin, mis muundab üht liiki energiat teist liiki energiaks või toodab elektrienergiat või lainet Elektrigeneraatori tööpõhimõte põhineb magnetvälja jõujoonte lõikamisel vooluta juhtme poolt. Generaator pannakse pöörlema enamasti mitteelektrilise jõumasinaga nöiteks auruhüdro või gaasiturbiiniga, sisepõlemis-või diiselmootoriga. Selle jõu mõjul tekib magnetväljas liikuvas juhis elektrivool Transformaator ehk trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev staatiline (liikuvosadeta) energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvvoolu tugevust ja pinget voolusagedust muutmata. On erinevaid transformaatorite liike: jõutrafod, autotrafod, eraldustrafod, impulsstrafod, keevitustrafod II Elektromagnetlained Atomistlik printsiip väidab, et nii ainet kui välja pole võimalik lõutult jagada samade omadustega osadeks. Energia miinimumi printsiip väidab, et kõik iseeneslikud protsessid kulgevad kehade sü...
Vooluring Kestev elektrivool saab olla ainult suletud vooluringis. Elektri tarvitis muundub osa elektrivälja energiast mingiks teiseks energia liigiks. Juhtmeid kasutatakse vooluringi osade ühendamiseks. Lüliti abil saab vooluringi vastavalt vajadusele kas sulgeda või avada. Pinge Elektrivälja võimet teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektriväljas kirjeldab elektrivälja pinge. Mida suurem on juhis ümberpaigutavate laetud osakeste kogulaeng, seda suurem on töö, mida elektriväli nende ümberpaigutamisel teeb. Pingeks nim elektrivälja poolt laetud osakeste tehtud töö ja osakeste kogulaengu jagatist. Elektrivälja pinge juhi kahe punkti vahel on arvuliselt võrdne lektrivälja tööga ühikulise elektrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise. Elektrivälja töö Pinge = Elektri laeng A U=q J (jaul) 1V (volt)= 1C (kulon) Ohmi seadus/ Elektritakistus Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega.
muutuvad. f- sagedus (Euroopa riikides määratud 50 hertsi) ; T-periood (20 millisekundit); U- pinge (220V). Reeglina muutub ka voolusuund. Vahelduvvoolu tekkeks on vaja vahelduvvoolu generaatorit ning graafikuks on siinusfunktsiooni graafik. Nt. T= (voolutugevuse mistahes väärtus kordub iga 0,02 s ehk 20ms järel) 8. 9. Elektromagneetiline võnkumine on laengu, voolutugevuse ja pinge perioodiline muutumine. Kui elektriväli ja magnetväli samaaegselt perioodiliselt muutuvad nimetatakse seda elektromagnetvõnkumiseks ning seda tekitab võnkering. 10. Võnkering on kondensaatorit (C) ja induktiivpooli (L) sisaldav vooluring, kus tekitatakse elektromagnetvõnkumine. (kasut. raadiosagedusliku 30kHz-300MHz filtrina) Võnkeringis muundub kondensaatori energia perioodiliselt pooli magnetvälja energiaks ja vastupidi. 11
Valgusoptika Valguse kohta on 2 teooriat: 1)Laineteeoria 2)Korpuskulaarne teooria (osakeste tooria) Valgus kui elektromagnetlaine Valguslained on ristlained, milles risti võnguvad elektriväli ja magnetväli. On tehtud kindlaks, et inimese silm on tundlik just elektrivälja muutustele. Nähtav valgus on lainepikkustega 380-760nm . Laine pikkus ja sagedus on seotud valemiga C = Lambda * f , f = C / Lambda C = 3 * 108 m/s f = sagedus (Hz) Valge valgus on liitvalgus, ta koosneb 7 spektrivärvi valgustest: Punane – 760-630 (nm) Oranž – 630-600 (nm) Kollane – 600-570 (nm) Roheline – 570-520 (nm) Helesinine – 520-470 (nm) Sinine – 470-420 (nm) Violetne – 420-380(nm)
Vooluring Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas elektritarviti ja lüliti tekib vooluahel. Vooluallikas elektritarviti lüliti ja juhtmed on vooluahela osad kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring. Voolu ring on suletud vooluahel milles saab tekkida vool vooluahelas võib olla mitu vooluringi.vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on nt elektrimootor, küttekeha, lamp jne. Tarvitis muutub elektrienergia mingiks teiseks energia liigiks. Juhtmed on vajalikud vooluringi osade ühendamiseks igal elektriseadmel on juhtmete ühendamiseks vähemalt 2 klemmi. Lüliti on seade vooluringi sulgemiseks ja avamiseks. Vooluringi avamine tähendab seda et mingis vooluringi osas vooluahel katkestatakse. Vooluringi saab avada e katkestada ka juhtmeotsa eemaldamisega vooluallika klemmilt klemmi ja juhtme v...
Q E =k r2 Elektrivälja tugevus on vektoriaalne suurus ja teda võib lühidalt nimetada E-vektoriks. E-vektor on alati suunatud positiivselt laetud kehast eemale ja negatiivselt laetud keha poole. Kehtib superpositsiooniprintsiip (liitumise põhimõte): laetud kehade süsteemi väljatugevuse leidmiseks tuleb üksikute kehade E-vektorid liita. Töö elektriväljas Pinge elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahe. kahe punkti vaheline pinge näitab, kui suure töö teeb elektriväli positiivset ühikulist laengut omava keha viimisel ühest punktist teise. U = 1 -2 U pinge (ühik: 1V) U = A U pinge (ühik: 1V) potentsiaal q A töö (ühik: 1J) q laeng (ühik: 1C) Elektrimahtuvus iseloomustab elektrit juhtivakeha või kehade süsteemi laadumisvõimet.
Kasuteguriks nimetatakse kasuliku töö ja kogutöö suhet. Näitab, millise osa kogutööst moodustab kasulik töö. Protsentides. ELEKTRIÕPETUS Elektroskoobiga saab kindlaks teha, kas keha on laetud või mitte. Laetud keha ühendamist elektrijuhi abil Maaga nimetatakse maandamiseks. Elektrijuhiks nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele. Elektrilaenguga kehasid ümbritseb elektriväli, mis vahendab laetud kehade vastastikmõju. Elektrivälja mistahes punktis mõjub laetud kehale alati kindla suuruse ja suunaga elektrijõud. Elementaarlaeng vähim looduses eksisteeriv elektrilaeng. Elektrivool elektrilaenguga osakeste suunatud liikumine. Vabad laengukandjad laetud osakesed, mis saavad aines vabalt liikuda. Et tekiks elektrivool, tuleb aines tekitada elektriväli. Peavad olemas olema vabad laengukandjad.
9.3 Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand 9.4 Aine siseenergia. Ideaalse gaasi siseenergia. Temperatuur ja selle seos ideaalse gaasi siseenergiaga. 9.5 Avogadro seadus. Ideaalse gaasi olekuvõrrand ehk Mendelejev-Clapeyroni võrrand. 9.6 Isoprotsessid 9.7 Gaasi töö. Soojushulk. Siseenergia 9.8 Gaasi töö ja soojusvahetus isoprotsessidel 9.9 Adiabaatiline protsess 10.STAATILINE ELEKTRIVÄLI VAAKUMIS 10.1 Coulombi seadus vaakumis. Elektrilaengu jäävuse seadus 10.2 Elektriväli 10.3 Millikani katse elektroni laengu määramiseks 10.4. Elektrivälja potentsiaal 10.5 Töö laengu liikumisel elektriväljas 10.6 Elektrivälja tugevuse ja potentsiaali vaheline seos. 10.7 Elektrivälja graafiline kujutamine 10.8 Elektrivälja tugevuse vektori voog. Gaussi teoreem. 10.8a. Elektrivälja tugevuse voo mõiste. Selle geomeetriline tähendus 10.8b Gaussi teoreem 10.8c Gaussi teoreemi rakendus: lõpmata pika, ühtlaselt laetud varda tekitatud elektrivälja
Tähtsaim elektriõpetusest Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste suunatud liikumist. Elektrivool tekib siis, kui : 1) on olemas vabad laengukandjad, mis saavad hakata liikuma; 2) vabadele laengukandjatele mõjuvad elektrijõud. Vabadeks laengukandjateks nimetatakse laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda. Vabadel laengukandjatele mõjuvad elektrijõud siis, kui aines on tekitatud elektriväli. Elektrivoolu suunaks loetakse kokkuleppeliselt positiivse laenguga osakeste liikumise suunda. Elektrivool võib olla inimesele ohtlik. Liigitatakse alalisvooluks ja vahelduvvooluks. Elektrijuhi iseloomulikuks tunnuseks on suure hulga vabade laengukandjate olemasolu selles. Mittejuhtides vabu laengukandjaid ei ole. Metallides on vabades laengukandjateks vabad elektronid. Metallides tekib elektrivool vabade elektronide suunatud liikumise tulemusena. Elektrolüütide
· kõik lisalaengud on koondunud juhi pinnale; · väljatugevuse vektor juhi pinnal on pinnaga risti. Dielektrik on mittejuht, vabu laengukandjaid mittesisaldav aine (aatom või molekul moodustab elektriliselt neutraalse tervikliku süsteemi). Aine, milles elektrivälja mõjul toimub seotud laengukandjate nihkumine oma tasakaaluasendi suhtes. Elektrivälja puudumisel ümbritsevad välimised elektronid aatomi siseosa ühtlase kihina. Kui aatomile mõjub elektriväli, siis nihkub elektronpilv rakendatud väljale vastupidises suunas. Selle tagajärjel ei ühti välimise elektronkihi negatiivse laengu kese enam aatomi positiivse laengu keskmega. 6. Plaatkondensaatori mahtuvus Kindla mahtuvuse saamiseks luuakse kehade süsteem, mida nim kondensaatoriks. Kondensaatori moodustavad 2 elektrit juhtivat plaati, mille vahel on dielektrikuks kiht. Kondensaatori mahtuvus on tema katete (e. plaatide) mahtuvus
reeglil. Magnetvälja jõujoon- mõtteline joon, mille igas punktis on B- vektor suunatud piki selle joone puutujat. Lorentzi jõuks nimetatakse magnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuvat jõudu. Lorentzi jõu suunda saab määrata vasaku käe reegliga. Vasaku käe reegel ütleb, et kui juhis liiguvad negatiivse laenguga osakesed, siis tuleb vasak käsi asetada nii, et väljasirutatud sõrmed näitavad kiirusvektori suunale vastupidist suunda. F on jõud (ühik njuuton N) E on elektriväli (volti meetri kohta V/m) B on magnetväli (veeberit ruutmeetri kohta Wb/m2, ehk tesla T) q on osakese laeng (kulonit C) v on osakese hetke kiirus (meetrit sekundis m/s). Magnetiline läbitavus on füüsikaline suurus, mis näitab, mitu korda erineb magnetiline induktsioon homogeenses keskkonnas magnetilisest induktsioonist vaakumis. Diamagneetikud ained, mille molekulide magnetväljad orienteeruvad vähesel määral välise magnetvälja mõjul
Elektromagnetvõnkumised- elektri-ja magnetvälja perioodilised muutumised teineteiseks, nt.vahelduvvool Elektromagnetlaine-elektroimagnetvõnkumiste levimine. Saavad levida aka vaakumis, ainet pole vaja Induktsioonivool-muutuva magnetvälja korral tekkiv vool. Kui juht panna magnetväljas liikuma, siis koos juhiga liiguvad temas olevad vabad laengukandjad, neile mõjub Lorentzi jõud, mis on risti magnetväljaga. Pööriselektriväli- juhtme liikumisel magnetväljas tekkiv elektriväli, jõujooned on kinnised kõverad, tekkiv väli ei ole potentsiaalne st et töö kinnisle trajektooril ei võrdu nulliga. Emj all mõistetakse siin voolu kontuuri kui tervikliku vooluallika maksimaalselt pinget, isel. Kõrvaljõudude tööd. Elektromagnetilise induktsiooni korral on kõrvaljõududeks need meh.jõud, mis panevad juhtme magnetväljas liikuma, nende toimel liigub laeng läbi kogu vooluringi. Tekkinud emj
Põhiliselt kasutatakse keraamilise dielektrikuga seadekondensaatoreid, mille plaatideks on dielektrikule sadestatud hõbedasektorid. Seadekondensaatorid on väikese mahtuvusega, mis jääb vahemikku 1...33 pF. 2.Kuidas kondensaator töötab? Kondensaatorid on seadmed, mida kasutatakse elektrilaengute kogumiseks ja säilitamiseks. Kondensaatori moodustavad kaks plaati, mis on teineteisest eraldatud dielektrikuga. Neid laetakse vooluallikast. Laengu kogunemisel plaatidele tekib nende vahele elektriväli, pinge suureneb pidevalt, lõpuks võib toimuda läbilöök. 3.Mahtuvuse arvutamine. (valem, ühikud) Kondensaatori mahtuvus näitab, kui suur laeng plaatidel tõstab plaatidevahelist pinget 1V võrra. C= q / U , kus q= ühe plaadi laeng ; U= pinge ; [C]= 1C / 1V = 1F (farad) 4.Kondensaatori ruumalaühikusse salvestatav energiahulk. W= CU : 2 , W Salevestunud energia J ; C- kondensaatori mahtuvus F ; U- kondensaatorile rakendatud pinge V. 5. Kondensaatorite jadaühendus.
1. Püsi- ja elektromagnetid. Magnetvälja suund. Püsimagnet on 6. Vooluga juhtmele magnetväljas mõjuv jõud. Ampere'i 11. Magnetvoog. Magnetvoog iseloomustab magnetvälja läbi keha mida alati ümbritseb elektriväli, neid on erineva suuruse ja seadus. Magnetinduktsioon. Vooluga juhtmele magnetväljas terve pinna. kujuga. Püsimagnetite omadus on tõmmata raudesemeid ligi mõjuv jõud on võrdeline voolutugevuse, juhtme pikkuse ja Magnetvoog on võrdne magnetinduktsiooni, pinna pindala ja sealhulgas ka rauapuru. Püsimagneti erinimelised poolused magnetilise induktsiooniga ning magnetvälja ja voolu suundade magnetinduktsiooni ning pinna normaali vahelise nurga koosinuse
1. Püsi- ja elektromagnetid. Magnetvälja suund. Püsimagnet on keha mida alati ümbritseb elektriväli, neid on erineva suuruse ja kujuga. Püsimagnetite omadus on tõmmata raudesemeid ligi sealhulgas ka rauapuru. Püsimagneti erinimelised poolused tõmbuvad, samanimelised poolused tõukuvad. Kui kaks poolust poolitada, on mõlemal olemas mõlemad poolused. Magnetvälja suund on alati positiivselt negatiivsele. 2. Voolu magnetväli ja selle kirjeldamine. Jõujooned. Joonised. Vooluga juhe avaldab magnetväljale orienteeruvat mõju. Magnetvälja jõujooned -mõttelised jooned, mille igas punktis on magnetinduktsioon suunatud piki selle joone puutujat. 3. Kruvireegel magnetvälja suuna määramiseks. Magnetvälja suund oleneb voolu suunast juhtmes ja seda saab määrata kruvireegli abil: kui paremkeermega kruvi liigub voolu I suunas, siis kruvi pöörlemissuund ühtib juhet ümbritseva magnetvälja jõujoonte suunaga. 4. Maa magnetvälja poolused. Maakera põhjapoolkera...
· Lenzi seadus väidab, et elektrivoolu toimel juhis eraldub soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistuse R ja voolu kestvusega t. Elektrivoolu võimsus · Elektrivoolu võimsus on voolutugevuse ja pinge korrutis · Elektrivoolu töö- elektrivälja tööd lanegukandjate suunatud liikumise tagamisel nimetatakse elektrivoolu tööks · Võimsuse ühikuks on 1 vatt(1W). Juhis eraldub võimsus üks vatt, kui elektriväli teeb tööd juhis 1 sek jooksul 1J tööd. · Üks kilovatt-tund on energia, mis ühe tunni jooksul eraldub seadmes võmusesega üks kilovatt Ohmi seadus kogu vooluringi kohta Mis on vooluallikas? - vooluallikaks nimetatakse seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks Mis on kõrvaljõud? - Vooluallikas toimivaid jõude nimetatakse nende mitteelektrilise päritolu tõttu kõrvaljõududeks
ioonide vahel kristallides 9.Energiatsoon- Elektronide lubatud energiate vahemik. 10.Miks metallid on head elektrijuhid-metalli korral on pooltäidetud juhtivus ja valentsoon, on piisavalt elektrone ja alamtasemeid, mille arvel energia saab kasvada. 11.Mida kujutab endast keelutsoon? 12.Selgita doonor ja aktseptorlisandi olemust. 13.Iseloomusta dielektrikuid. on väga väikese elektrijuhtivusega aine või ainete segu. Dielektrikud võivad olla nii tahked, vedelad kui gaasilised. Elektriväli tekitab dielektrikusdielektrilise polarisatsiooni. Dielektrikute tähtsaimateks omadusteks on dielektriline vastuvõtlikkus, läbitavus ja läbilöögitugevus. Näiteks kasutatakse dielektrikuna kummit, klaasi ja õhku. 14. Elementide keemilised ja füüsikalised omadused on määratud elektronide arvuga väliskihil SIIT ALATES ON LAUSED VIHIKUST 15.Bohri aatomiteooria statsionaarsete olekute postulaat väidab, et aatom võib
1. Mis on elektromagneetiline induktsioon? (induktsiooni seadus) Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, kus magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja. Faraday induktsiooniseadus – induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutmise kiirusega. U=vBlsinα U-pinge (V), v-juhi kiirus (m/s), B-magnetiline induktsioon (T), l-juhi pikkus(m), α-nurk B ja v vahel 2. Mis on pööriselektriväli? Pööriselektriväli on elektriväli, mille jõujooned on alguse ja lõputa kinnised jooned ehk pöörised. Tekib magnetvälja muutumisel või elektromagnetilise induktsiooni tulemusena . 3. Millest sõltub elektromotoorjõu (emj) tekkimine magnetväljas liikuvates juhtides? Induktsiooni elektromotoorjõud on pinge, mis tekib magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstele siis, kui juhtmes puudub vool. elektrivool+magnetväli=liikumine magnetväli+liikumine=elektrivool 4. Mis on magnetvoog? Millest see sõltub?
kaugused), mahu muutumine (muutuvad keha punktide vahekaugused), võnkumine (perioodilised ehk kindla ajavahemiku tagant korduvad liikumised) ja laine (võnkumise edasikandumine ruumis). Ainelised objektid - võtavad alati enda alla mingi ruumi, kuhu teisi samalaadseid objekte asetada ei saa. Aine tõrjub teist ainet. Väli - kehade vastastikmõju vahendaja, jõu tekkimise võimalikkus. Mis tähtsus on väljadel meie elus - gravitatsiooniväli hoiab esemeid ja inimesi maapinnal, elektriväli ümbritseb iga laetud keha ja magnetväli mõjutab elektrivoolu ja magnetilisi materjale.
Füüsika kontrolltööks 1. Maxwell: Elektrivälja muutumine ühes punktis põhjustab kõigepealt muutuva magnetvälja ja selle magnetvälja muutus kutsub elektromagnetilise induktsiooni teel esile elektrivälja muutumise naaberpunktis. 2. elektromagnetväli liigub ruumis lainena algse elektrivälja muutusega ristuvas suunas. Elektriväli ja magnetväli on laines omavahel risti ja nad mõlemad on ka risti laine levimissuunaga. Elektromagnetlaine on ristlaine. 3. Elektromagnetlainete toime sõltub lainete sagedusest f ehk ajaühikus toimuvate võngete arvust. Samas sõltub see ka lainepikkusest λ ehk naaber-laineharjade vahekaugusest. Elektromagnetlaine üleminekul ühest keskkonnast teise võib laine kiirus muutuda. See kutsub esile ka lainepikkuse muutumise, kuid laine sagedus sealjuures ei muutu kunagi. 4. Elektromagnetlaine skaala lainealad: madalsageduslained, raadiolained, optiline kiirgus, röntgenkiirgus, gammakiirgus....
Viies kaks metall plaati ruumi, ühe neist ühendame vooluallika pos. poolusega, teise negatiivsega. Anoodi ja katoodi vahel tekitatakse pinge. Kui katoodi kuumutada, siis hakkavad elektronid liikuma anoodi suunas. Elektrivool vaakumis kujutab endast elektronide suunatud voogu. Elektrivool vedelikes(elektrolüütides) Elektrolüüdid juhivad elektrit, lõhkudes aatomid ioonideks. Ioonide tekkimist nime. Elektrolüütiliseks dissotsiatsiooniks.(nt CuSo4->Cu+So4) Kui elektrolüüdis tekitada elektriväli, hakkavad ioonid väljal suunatult liikuma, tekib elektrivool. Elektrivoolelektrolüütides on ioonide suunatud liikumine. Faraday seadused Vool läbib elektrolüüti, katoodiga kokkupuutel saavad positiivsed ioonid juurde puuduvad elektronid ning sadestuvad katoodile neutraalsete aatomitena - ainena. Anoodiga kokkupuutel annavad negatiivsed ioonid ära liigsed elektronid, mis lähevad vooluringi välisosa kaudu katoodile ja sealt ühinevad positiivsete inoonidega. = elektrolüüs
Vooluring ja seosed sellega 1. Mis ülesanne on vooluallikal? *Teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel vooluringis. *Tekitada juhis elektriväli ja säilitada seda pika aja vältel. 2. Mida nim. pingeks? Lisa valem Pinge on füüsikaline suurus, mis iseloomustav elektrivälja võimet teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektriväljas. Elektrivälja pingeks juhi kahe punkti vahel nimetatakse elektrivälja poolt laetud osakeste ümberpaigutamisel tehtud töö ja osakeste kogulaengu jagatist. U=A/q (Pinge =elektrivälja töö jagada elektrilaenguga) 3. Mis on pinge ühikuks, millega võrdub pinge ühik.
Potentsiaalid tekitatakse vaadeldavas kohas teise laengu poolt kaugusel r. 21. Kasutades seost tuletage laetud kondensaatori energia ja elektrostaatilise välja energiatiheduse valem. - Laetud kondensaatori energia 22. Mis on elektrivool. Tuletage allolev valem. Tehke joonis. - Elektrivool on igasugune laengute korrapärane ümberpaiknemine. Kaks liiki elektrivoolu. 1. Juhtivusvool. Laetud kehadele mõjub elektriväli. 2. Konvektsioonvool. Laetud kehadele mõjub mitteelektriline jõud. Laetud kehale mõjub näiteks raskusjõud, Archimedese jõud. Selles osas tegeleme ikka elektrivälja poolt initseeritud kehade liikumisega. 23. Tuletage allolev voolutiheduse valem. Voolutihedus: Elektrivoolu detailseks iseloomustamiseks. Suund määratakse positiivse laengu suunatud liikumise kiirusvektoriga. 24. Lähtudes alltoodud seostest, tuletage seos pinge kohta ahela osal
7. Milline on dielektrikus juhtivuskadude korral elektrijuhtivuse ja tan vaheline seos. Variant 4 1. Milliseid materjale loetakse kõvamagnetmaterjalideks? 2. p-tyypi pooljuhid 3. Defineerige molekuli dipoolmoment 4. Kirjeldage osalahenduskadude teket 5. Makroskoopiliselt ühtlase struktuuriga dielektrikute elektriline läbilöök 6. 7. I 1. Gaaside läbilöögimehhanism. Toimub siis, kui rebestatakse välja elektrone. Elektriväli peab olema samuti piisavalt tugev. Tekib põrkeionisatsioon. Valguskvant footonid tekitavad elektronlaviine. 2. Dipoolpolarisatsioon tekkemehhanism ja põhilised seosed. Esineb dipoolsete molekulidega ainetes. Dipoolid on pidevas kaootilises soojusvõnkumises ja molekulide püsivale dipoolmomendile vaatamata, pole dielektrik polariseerunud. Elektrivälja mõjul dipoolid püüavad orienteeruda oma telgedega elektrivälja suunas, kuid seda takistab soojusvõnkumine. Seega nad pöörduvad
p - pooljuht (aukjuhtivusega pooljuht) Lisandi - boori aatomil on üks elektron vähem kui ränil - alumises täidetud tsoonis tekib vaba koht (nn. "auk"), kuhu võib sattuda elektron naaberaatomi juurest. DIOOD, pn -siire: Laengute tõttu tekib p- ja n-kihi vahele potentsiaal, mille suurus sõltub ainest (germaaniumi korral ligikaudu 0,3 volti; räni puhul pisut üle 0,6 voldi). n- ja p-pooljuhte eraldavat pinda läbib vool vaid siis, kui elektriväli suunab nii elektronid kui "augud" eralduspinna poole. Vastassuunalise pinge korral tekib pooljuhtide eralduspinnal vastassuunalise väljaga Ev tõkkekiht. Pn-siire on monokristalse pooljuhi ala, milles toimub üleminek aukjuhtivuselt (p-juhtivuselt) elektronjuhtivusele (n-juhtivusele). (Kogu pooljuhtseade on ühes terviklikus kristallis. Kristallil on erinevate lisanditega ehk erineva juhtivusega piirkonnad, et tekiks
Vahelduvvool ja elektromagnetvõnkumised Mis nähtusel põhineb trafo töö? Elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. Milleks kasutatakse vahelduvvoolugeneraatorit ja kus? Vahelduva elektromagnetväljas energia tootmiseks elektrijaamades Mille tekitajaks on muutuv elektriväli? Vahelduvvooli tekitajaks Miks kasutatakse trafot vahelduvvoolu korral? Trafot kasutatakse vahelduvvoolu pinge tõtstmiseks või madaldamiseks. Millisteks aladeks jaguneb optiline kiirgus elektromagnetlainete skaalal? Nimetused ultravalgus, nähtav valgus, infravalgus Milleks kasutatakse trafot ja kus? Trafot kasutatakse vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel, kasutatakse enne tarbjani jõudmist elektrijaamades Mille tekitajaks on muutuv
Kriitiline temperatuur temperatuur, millest alates aine muutub ülijuhitavaks. Elektrivoolu töö elektrivälja töö laengukandjate suunatud liikumise tagamisel.(ühik: 1 kWh) elektriseadme võimsus - on voolutugevuse ja pinge korrutis elektriseadmes. Nimivõimsus (märgitud elektriseadmele), ühes ajaühikus vabanev energia. nimipinge pinge, millel elektriseade arendab nimivõimsust, (märgitud elektriseadmele) 1W juhis eraldub 1 W, kui elektriväli teeb juhis ühe sekundi jooksul ühe dzauli tööd 1 kWh - on energia, mis ühe tunni jooksul eraldub seadmes võimsusega 1kW 2.Elektrivoolu tekkimise tingimused: · Peab eksisteerima see, mis liigub · peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise 3.Takistuse sõltuvus: · Suurendades juhi pikkust on juhi takistus R võrdeline tema pikkusega l · Muutes ristlõikepindala on juhi takistus R pöördvõrdeline juhi ristlõikepindalaga S
Ühikuks 1 farad, kuid elektro- ja raadiotehnikas kasutatakse enamasti palju väiksemaid konensaatoreid, mille mahtuvust mõõdetakse mikrofaradites ja pikofaradites. Laadimine Et laadida kondensaatorit, tuleb anda selle ühele plaadile positiivne, teisele negatiivne laeng. See tähendab, et tuleb laenguid ümber paigutada, mis nõuab aga teatud tööd. Tehes laengute ümberpaigutamisel tööd, kulutatakse energiat, mis akumuleerub laetud kondensaatoris. Kuna kondensaatoris tekib seejuures elektriväli, võime rääkida, et kondensaatori laadimiseks kulutatud energia on muundunud elektrivälja energiaks. Selleks, et moodustada kondensaatori ühel plaadil positiivne ja teisel negatiivne laeng q, on kõige hõlpsam kanda see laing ühelt plaadilt teisele. Oletame, et kanname alumiselt plaadilt laengu q ülemisele plaadile. Sel juhul moodustub alumisel plaadil laeng q (negatiivsete laengute puudus) ning ülemisel q (negatiivsete laengute üleküllus). Kui jätkata sama
Need kohad on aga vabad kõrvalolevas p-osas. Sellises olukorras hakkavad elektronid soojusliku difusioonse liikumise tulemusena liikuma p-osas olevatele vabadele kohtadele. Laengute liikumise tulemusena saab p-osa laenguid juurde ja omandab negatiivse laengu, n-osa aga kaotab samapalju elektrone ja omandab seega positiivse laengu. Need laengud vahetuvad ainult piirkihis, sest difusiooni teel liikudes ei jõua laengukandjad kaugele ja seda liikumist hakkab takistama ka tekkiv elektriväli. Joonisel 4.5. on selgitatud seda nähtust ruumilaengu tiheduse ja potentsiaalide erinevuse graafiku abil. Tekkivat potentsiaalide vahet nimetatakse potentsiaalibarjääriks. ELEKTROONIKA KOMPONEND1D lk. 22 JOONIS 4.5. Kui aga on olemas erinimelised laengud ja potentsiaalide vahe, siis esineb ka elektriväli Epn, mis on suunatud n-osast p-ossa. Tekkinud elektriväli on aga suunatud
Kogunenud kineetilise energia võib elektron kaotada hajutamise käigus ja pöörduda tagasi algnivoole. Tihti on mugavam näidata teljel koguenergiat E, millest on lahutatud elektrivälja energia eU, seega E-eU (joonis 2.13b). Sellisel juhul kujutab elektroni liikumist horisontaalne sirge, energeetilised nivood (potentsiaalne energia) on aga kaldu. Kaldenurk on võrdeline elektrivälja tugevusega. Seega energianivoode käik vastab potentsiaali muutumisele. Kui pooljuhis tekib sisemine elektriväli (näiteks p-n siirde alal), siis seal energiatsoonid on kaldu. Pooljuhi erijuhtivus on elektron(n)- ja auk(p)juhtivuste summa: = n + p = e * n * n + e * p * p kus n elektronide kontsentratsioon; p aukude kontsentratsioon; n ja p on vastavalt elektronide ja aukude liikuvused; e elektroni laeng -1,6 10-19 C. Omajuhtivusega pooljuhis tekib iga vaba elektroni kohta juhtivustsoonis üks vaba auk valentstsoonis ja
pingelanguks e. pingeks U. U= φ1- φ2+epsilon12 =∆ φ+espilon. 11. OHMI SEADUS Vastavalt Ohmi seadusele mööda homogeenset metallijuhti kulgeva voolu tugevus (I) on võrdeline pingelanguga (U) juhil. I=U/R. Elektrivool on korrapärane suunatud liikumine, mille suund ühtib positiivsete laengute liikumise suunaga. Liikuma on võimalik panna vabu laengukandjaid elektrivälja mõjul (juhi sees tekitatud elektriväli). Voolu jaoks on vaja, et elektriväli püsiks. See saavutatakse, kui juhi otstel hoitakse pidevalt potensiaalide vahet. Kui sellist potensiaalide vahet e. pinget hoitakse mingi välise jõu abil, siis ei ole elektriväli langu pinnaga risti. Suletud vooluringis i=ε/R; i= ε/R+r. U=iR= ε/R+r*R, kui R=0, siis U=0; kui R->∞, siis U= ε/R+r*R= ε 12. OHMI SEADUS DIFERENTSIAALKUJUL i=U/R j*ds=E*dl/ρ(dl/ds) j=1/ ρ*E Takistuse suurus sõltub juhi kujust, mõõtmetest ja juhtivmaterjali omadustest
Elektromagneetilist kiirgust saab liigitada kaheks: ioniseeriv ja mitte ioniseeriv. Elektromagneetiline saaste on tulemuseks meie keskkonnas olevatest elektrilistest seadmetest, mis kiirgavad elektromagneitlaineid. Probleemi tähtsus on tõusnud kuna tänapäeva keskkonnas on väga palju elektroonikat ning iga seade on kiirguse allikaks. 1. Elektromagnetväli Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piirjuhtudeks on elektriväli ja magnetväli. Elektromagnetväli võib levida elektromagnetlainena, milles elektriväli ja magnetväli perioodiliselt muutuvad. Vahelduvvoolu läbiminek kondensaatori plaatide vahel paiknevast mittejuhtivast ainest saab teoks muutuva elektrivälja vahendusel. Laaditava plaadi tugevnev elektriväli paneb laengukandjad teisel plaadil liikuma. Sellist nähtust nimetatakse nihkevooluks. On ka teada, et laengukandjate liikumisega kaasneb magnetväli. Elektri ja magnetväli on ühtsed nähtused,
elektrivälja arvutamine kui pind on sile E=q/0**S -elektriline konstant aines. 0- dielektriline konstant vaakumis( 8,85*10(-12)) C²/N*m² E-väljatugevus q-laeng S-pindala Töö- füs.suurus,mis näitab ,kui pika tee läbib keha talle mõjuva jõu tulemusel.tähis:A ühik: J A=m*g*h A=q*E*s Laeng liigub madalama energia suunas(kokkuleppeliselt miinuselt plussile) Pinge-füs. suurus,mis näitab kui palju tööd peab tegema elektriväli,et viia ühikuline laeng ühest punktist teise. tähis: U ühik: V U=A/q U=E*s E=U/s Mahutavus sõltub mõõtmetest,vahekaugusest ja dielektrilisest läbitavusest. Mahtuvus -füs. suurus, mis näitab kui sure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib nende vahel ühikuline pinge. tähis:C ühik F C=q/U C=*0*s/d(diameeter) kasutamine(raadio,mikrofon,klavituur)
29.722 7.51 × 10 26.107 23.6 Kuidas sõltub takistus voolu väärtusest? Takistus sõltub voolu väärtusest ligikaudu eksponentsiaalselt. Mitu korda erineb takistus pärilülituse korral takistusest vastulülituse korral? Miks? Erinevus on umbes miljon korda. Põhjuseks on pn-siirde eripära vastupingestamisel voolu mitte läbi lasta. Siirdele vastupinge rakendamisel liitub väline elektriväli siirde oma väljaga samasuunaliselt. Selle tulemusena muutub potentsiaalibarjäär sedavõrd kõrgeks, et enamuslaengukandjate difusioon lakkab. Vähemuslaengukandjad läbivad siirde küll takistamatult, kuid neid tekib toatemperatuuril vähe ja vastuvool jääb nõrgaks. Miks on dioodil pärilang ja kui suur see on teie dioodil? Dioodi pärilang on põhjustatud dioodi triivvoolust, mis mõjub difusioonvoolule vastupidiselt ja
tulemusena hakkab kondensaator läbi pooli tühjenema. 13.Mis on omavõnkesagedus? Kuidas seda arvutatakse? +valem 1 0 = Omavõnkesagedus on võnkeringi parameetritega määratud sagedus. LC 14.Thomsoni valem? Mille kohta käib? +valem ise Võnkeringi perioodi kohta. T= 2L*C 15.Mis on elektromagnetväli? Elektromagnetilist vastastikmõju vahendav väli, mille piirjuhtideks on elektriväli ja magnetväli. 16.Mis on elektromagnetlaine? Selle omadused? On ristlaine, kus elektri- ja magnetväli on omavahel risti ja mõlemad on omakorda risti levimise suunaga. 17.Laine kiiruse valem? V= *f , V=laine levimis kiirus , -lainepikkus , f- sagedus 18.Mis on kiirgumine? Kiirgumine on elektromagnetlainete tekkimine. 19.Millest ja kuidas sõltub elektromagnetlaine energia? Elektromagnetlaine energia sõltub sagedusest ja lainepikkusest. Lainepikkuse vähenedes sagedus suureneb. 20
Voolutugevus on võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbiva laenguga. I = dq / dt Voolutugevuse ühikuks on amper ( A ). Voolutihedus on antud kohas vooluga risti asuvat pindalaühikut läbiv voolutugevus. j = dI / dS ; j = e n v , kus e - laengukandjate laeng n - laengukandjate arv v - laengukandjate suunatud liikumise kiirus. 3.Dielektrikud ehk isolaatorid- on väga väikese elektrijuhtivusega aine või ainete segu. Dielektrikud võivad olla nii tahked, vedelad kui gaasilised. Elektriväli tekitab dielektrikus dielektrilise polarisatsiooni. Dielektrikute tähtasimateks omadusteks on dielektriline vastuvõtlikkus, läbitavus ja läbilöögitugevus. Näiteks kasutatakse dielektrikuna kummit, klaasi ja õhku. 4.Valguse dispersioon, valguse hajumine- Dispersiooniks nimetatakse aine murdumisnäitaja olenevust elektromagnetlaine sagedusest ( lainepikkusest ). Aine murdumisnäitajat võib defineerida kahel viisil:
2. COULOMB'I SEADUS kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga Valem F= k* [ q1*q2 / r ruudus] Tõmbejõud=võrdtegur*[ laend1 *laeng2 / raadius ruudus] Coulombi katses anti kuulikestele ühenimelised laengud, üks kuulike liikus teisest eemale, hoidmaks kuulikest endisel kaugusel väänati elastset traati mingi nurga võrra, selle põhjal määratigi kuulikesele mõjuv jõud k=1/(4o), kus suurust o=1/(49*109)=8,85*10-12 C2/Nm2 nim elektriliseks konstandiks k=1/(4o) vaakumis; k/=1/(4o) keskkonnas Elektrilaengu ühikuks SI-s on 1C (kulon) 1 kulon on laeng, mis läbib 1s juhi ristlõiget, kui voolutugevus juhis on 1A 3. ELEKTRIVÄLI -materiaalne st ta eksisteerib sõltumata meist ja meie teadmistest temast Elektrivälja iseloomustatakse füüsikalise suuruse elektrivälja tugevuse abil Punktlaeng on laetud keha, mille mõõtmeid antud tingimustes ei ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD MAGNETISM JA ELEKTROMAGNETISM Uurimustöö Koostaja: Allan Pertel Rühm: AA-10 Pärnu 2010 Elektromagnetism Elektromagnetism on elektromagnetvälja füüsika. Elektromagnetväli on väli, mis avaldab mõju elektrilaenguga osakestele ja mis on omakorda mõjutatud nendest osakestest ja nende liikumisest. Muutuv magnetväli tekitab elektrivälja (see nn. elektromagnetilise induktsiooni nähtus on elektrigeneraatorite, induktsioonmootorite ja trafode tööpõhimõtte alus). Sarnaselt, muutuv elektriväli tekitab magnetvälja. Sellise elektri- ja magnetvälja vastastikuse sõltuvuse tõttu on mõistlik neid käsitleda seotud nähtusena - elektromagnetväljana. Magnetväli tekib elektrilaengute liikumise ehk elektrivoolu tõttu. Magnetväli põhjustab magnetjõudude tekke, mis seonduvad tavalisel...
Tuumade muundumisel muutub tuumade seoseenergia. Radioaktiivsus on ühtede aatomituumade iseeneslik muundumine teisteks tuumadeks, millega kaasneb mitmesuguste osakeste kiirgamine (ebastabiilse aatomituuma iseeneslik lagunemine). Gammakiired. Läbitungimisvõime on kõige suurem, isegi röntgenkiirtest suurem. Beetakiired. Elektri- ja magnetväljas on võimalik teha kindlaks, et need on valguse kiirusele lähedase kiirusega liikuvad elektronid. Alfaosakesed. Magnet- ja elektriväli kallutavad neid väga nõrgalt. Selle laeng on võrdne kahekordse elemetaarlaenguga. Alfaosakese kummagi elementaarlaengu kohta tuleb kahe aatommassiühiku suurune mass. Sama suur laeng ja mass on heeliumituumal. Seega Alfaosake on heeliumituum. Radioaktiivsel alfaosakese lagunemisel tekib heelium. a- kiirgus Heeliumi tuumade voog b- kiirgus elektronide voog
MAGNETISM Magnetväli. Püsimagnetid. Elektrivooluga kaasneb alati magnetväli. Magnetväljaks loetakse liikuva laetud keha poolt tekitatud välja. Seisva laenguga osakese ümber magnetvälja ei ole, aga elektriväli on. Püsimagnet on keha, mida alati ümbritseb magnetväli. Selle magnetvälja tekitavad osakesed, millest püsimagnet koosneb. Peamiselt on nendeks elektronid, millel on oma sisemine liikumine ehk spinn. Püsimagneti põhiomadused: 1) magnetitel on alati 2 poolust 2) magnetnõelad võtavad põhja-lõuna suuna 3) püsimagnet võib muuta temaga kokkupuutes olevad raudesemed ajutiselt magnetiks
Valguse kiirgumine ja neeldumine 31.03.2009 Martin Terras 9A Valgus kiirgub ja neeldub aatomis. Valguslaine muutuv elektriväli sunnib aatomis olevat elektroni võnkuma, suurendades nii selle energiat. See tähendab, et valgus neeldus aatomis: valguslaine energia muutus elektroni ja tuuma vastastikmõju energiaks . Kui elektroni energia suureneb, siis elektron läheb tuumast kaugemale. Seda protsessi nimetatakse ergastamiseks. Siin on analoogia mehaanilise potentsiaalse energiaga: mida suurem on keha potentsiaalne energia, seda kõrgemal Maa kohal keha asub. Selleks, et keha tõsta mingile kõrgusele, peavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
