Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"Elektriväli" - 501 õppematerjali

thumbnail
2
doc

Elektriväli looduses

Õhus on alati elektrit. Ka täiesti puhtas õhus leidub alati laetud osakesi. Päikeselt liigub Maa poole peale valgust kandvate neutraalsete (ilma elektrilaenguta) osakeste ka laetud osakesi. Nende energia on tohutult suur. Kui sellised energiapommid õhu molekulidega kokku põrkavad, tekib ioone veelgi juurde. Seetõttu on õhk umbes 50 km kõrgusel kosmiliste kiirte mõjul tugevasti ioniseeritud. Ka Maal on küllaltki suur elektrilaeng (negatiivne). Elektriväli paneb enda mõju all olevad laetud osakesed liikuma. Tekib elektrivool, mis on suunatud maapinna poole. Selle tulemusena jõuab iga sekundiga maapinna igale ruutmeetrile elektrilaeng. Et meie planeedi pindala on küllalt suur, läbib Maa atmosfääri kokkuvõttes umbes 1800-amprine vool, mis toob maapinnale igas sekundis keskmiselt 1800 kuloni suuruse positiivse laengu. Maapinnani jõudnud positiivne laeng peaks kiiresti maapinna negatiivse laengu kompenseerima...

Füüsika
54 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Inimene ja elektriväli

Järjest enam lisandub teaduslikke uurimusi andes lisa tõestusele, et elu Maal on elektromagnetiline ja seda ei saa vaid seletada mehhaaniliste või biokeemiliste vahendite ja tähenduste kaudu. Elusobjektide magnetilised omadused on tagasihoidlikud. Eluskudede elektrilistes omadustes on oluline koht elektrilisel mahtuvusel rakkude vahel. Madalal sagedusel on erinevatel kudedel väga erinevad eritakistused. Madalsagedusliku elektrivoolu toime organismile on tingitud nii kudede erutuvusest elektrivoolu mõjul kui ka elektrivoolu soojuslikust toimest. Elektrivoolu ohtlikuimaks tagajärjeks on südame fibrillatsioon. Fibrillatsiooni lõpetamiseks kasutatakse defibrillaatoreid. Kõrgsageduslikku elektrivoolu kasutatakse kudede veretuks kirurgiaks. Inimese füüsilises kehas toimib samaaegselt kaks elektrisüsteemi. Üheks neist on...

Füüsika
34 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Elektrilaengud, Elektriväli ja Elektrivool - KT kordamine

Mittejuhtides vabu laengukandjaid ei ole. Metallides on vabadeks laengukandjateks vabad elektronid. Metallides tekib elektrovool vabade elektronide suunatud liikumise tulemusena. Elektrolüütide vesilahustes on vabadeks laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid, mis tekivad elektrolüüdi lahustumisel vees. Elektrolüütide vesilahustes tekib elektrivool positiivsete ja negatiivsete ioonide suunatud liikumise tulemusena. Voolu toimeteks nimetatakse elektrivooluga kaasnevaid nähtusi. Elektrivoolu soojuslik toime seisneb vooluga juhi soojenemises. Tavalistes tingimustes soojenevad voolu toimel kõik juhid. Elektrivoolu keemiline toime seisneb selles, et elektrivool eraldab elektrolüütide vesilahustest selle koostisosi. Metallist juhtides voolu keemilist toimet ei esine. Elektrivoolu mangetiline toime seisneb selles, et vooluga juhi ja magnet...

Füüsika
150 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Elektriväli

*välja tekitava laengu suurusest, võrdeliselt *kauguse ruudust, pöördvõrdeliselt *keskkonna dielektrilisest läbitavusest, pöördvõrdeliselt Aine dielektriline läbitavus näitab mitu korda on elektriline jõud vaakumis suurem jõust antud aines. Jõujoon on mõtteline joon, mille puutujaks igas punktis on elektrivälja tugevuse vektor. Jõujooned algavad alati positiivselt laetud kehalt ja lõpetab alati negatiivselt laetud kehal. homogeenne elektriväli ­ ühtlase väljatugevusega elektriväli, mille jõujooned on paralleelsed sirged ja jõujoonte vahekaugus ei muutu...

Füüsika
19 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Elektriväli

Elektrivälja tugevus on vektor, mille suund ühtib positiivsele laengule mõjuva kehale. Elektrivälja jõu jooned on jooned mille puutuja siht, mis tahes puntkis üthib elektrivälja tugevuse Vektori sihiga antud punktis. Elektrivälja, mille väljuv tugevus on igas punktis samasuur ja suund samas suunas nim. homegeenseks elektriväljaks. Elektrivälja jõujoonte omadused: nad ei lõiku, mida tihedamalt paiknevad jõujooned seda tugevamad on elektriväli , ajas muutumatu elektrivälja korral saavad jõu jooned alguse kas pluss laengult või lõpmatustest ja lõpevad kas miinus laengult või lõpmatustest. Kehtib elektrivälja super positsiooni prindsiip. Sumaarne elektrivälja tugevus võrdub liituvate elektriväljade tugevuste summaga. Liita tuleb vektoreid. Potentsiaal ­ sellised jõu väljad, mille poolt tehtud töö sõltub ainult keha alguse ja lõppunkti asukohast on potentsiaalsed väljad...

Füüsika
16 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Elektriväli

asetatud positiivsele r punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega: r F E= . q Elektrostaatilise välja jõudude töö laengu ümberpaiknemisel selles väljas on võrdne laengu suuruse ja laengu liikumise trajektoori alg- ja lõpp-punkti potentsiaalide vahe korrutisega: A = q . Elektrivälja kahe punkti vaheliseks pingeks nimetatakse tööd, mida teeb elektriväli positiivse ühiklaengu ümberpaigutamiseks ühest väljapunktist teise: A U= . q Elektrostaatilises väljas võrdub kahe punkti vaheline pinge nende punktide potentsiaalide vahega: U = 1-2. Kondensaatori elektrimahtuvuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis on võrdne kondensaatori ühe katte laengu ja plaatidevahelise pinge suhtega: q C= . U...

Füüsika
12 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Elektriväli ja magnetväli (võrdlus)

Elektriväli Magnetväli Ümbritseb laetud kehi (paigalseisvaid, liikuvaid) Ümbritseb püsimagneteid ja vooluga juhte (liikuvaid laetud kehi) Keha omadusi kirjeldab elektrilaeng q või Q Keha omadusi kirjeldab vooluelement I l Selle SI ühik on: kulon (1 C) vooluelement = voolutugevus × juhtme pikkus Selle SI ühik on: amper korda meeter(1 A x m) Mõju põhiseadus on Coulomb'i seadus: kaks Mõju põhiseadus on Ampere'i seadus: kahe punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on vooluga juhtme vahel mõjuv jõud on võrdeline võrdeline nende laengutekorrutisega ja voolutugevusega mõlemas juhtmes pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga kus F - jõud,...

Füüsika
55 allalaadimist
thumbnail
7
rtf

Füüsika, elektriväli (elektriõpetus)

Elektriväli Mõiste "elektriväli" võttis kasutusele inglise füüsik ja keemik Michael Farady (1791- 1867). ta väitis, et: *Kõigi elektrilaenguga kehi ümbritseb elektriväli, mis on tingitud nende kehade elektrilaengust. *Elektrivälja tähenduseks on olla omamoodi vahelüli elektrijõu mõju edastamisel ühelt kehalt teisele Definitsioonid: Elektriväljaks nim. elektrilaenguga keha või osakese ümbrust, milles mõjuvad elektrijõud. See ümbrus e. elektriväli, on elektrilaenguga kehade elektrilise vastastikmõju vahendaja. Elektrivälja nim. elektrostaatiliseks väljaks, kui selle tekitab paigalseisev elektrilaenguga keha. Elektrivälja nim. homogeenseks (ühetaoliseks) elektriväljaks, kui see mõjutab selles väljas asuvat elektrilaenguga keha välja igas punktis ühesuguse elektrijõuga. Sellise elektrivälja tekitavad kaks võrdse suuruse ja paraleelse asetusega, kuid erinimeliste elektrilaengutegametallplaatiplaadivahelisse ruumi....

Füüsika
2 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Elektrilaengud ja elektriväli

Elektrilaeng ­ füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikumõjus. Elektrijõud ­ jõud, millega üks laetud keha mõjutab teist laetud keha. Kehad elektriseeruvad omavahel kokku hõõrudes või elektriseeritud keha puudutades. Hõõrutud kehal on omadusi, mida hõõrumata kehal ei ole. Hõõrutud keha tõmbab elektrilaengu abil enda poole teisi kehi. Keha, millel on elektrilaeng, nimetatakse elektriliselt laetud ehk elektriseeritud kehaks. Hõõrumisel elektriseeruvad mõlemad kokkupuutuvad kehad. Elektriliselt laetud kehad mõjutavad üksteist. Laetud kehade vastastikumõju on põhjustatud nende elektrilaengutest. Elektriline vastastikmõju ilmneb alati kas elektriseeritud kehade tõmbumise või tõukumisena. On kahte liiki laenguid: po...

Elektriõpetus
13 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Elektrilaeng ja elektriväli

Elektrilaeng Elektriseeritud kehaks nimetatakse keha, millel on elektrilaeng. Keha saab elektriseerida  Keha teise kehaga hõõrdudes;  Keha laetud kehaga puudutades. Hõõrumisel elektriseeruvad mõlemad kokkupuutuvad kehad. Lihtsaim kodune viis tekitada väikest elektrilaengut on hõõruda plastikjoonlauda näiteks majapidamispaberi või puuvillast riidega. Plastikjoonlaud omandab negatiivse elektrilaengu. Kui nüüd joonlaud (täpsemalt, selle hõõrutud osa) viia väikeseks lõigatud või rebitud paberitükkide lähedusse, siis paberitükid tõmbuvad joonlaua poole. Paberitükkide endi elektriseerumist selgitab laengu indutseerimise nähtus. Joonis 1 Elektriseeritud kehade vastastikumõju. Kahte liiki laengud Elektrijõuks nimetatakse jõudu, millega üks laetud keha mõjutab teist laetud keha. Elektrilaeng näitab, kui tugevasti osalevad laetud kehad elektrilise...

Füüsika
34 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Elektriväli ja magnetväli KT küsimused

Millised on sõna laeng 3 tähendust? Laeng on keha omadus, võtta osa elektromagnetilisest vastastikmõjust. Laeng on samas ka füüsikaline suurus, see tähendab, et me saame laengu suurust mõõta ning laengu all saame mõista ka osakeste kogumit, millel on olemas elektrilaeng kui omadus. 2. Mille poolest erineb juht dielektrikust? Juhid on ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur. Dielektrikud ehk mittejuhid sisaldavad väga vähe vabu laengukandjaid. 3. Mida nimetatakse voolutugevuseks? Voolutegevus on füüsikaline suurus, mida mõõdetakse juhi ristlõiget ajaühikus läbiva elektrilaenguga. Voolutugevuse ühikuks on 1 amper (1A) 4.Mida kujutab endast elektrivool? Elektrivool metallides kujutab endast vabade elektronide suunatud liikumist, elektrolüütides ioonide suunatud liikumist. 5.Mida nimetatakse elementaarlaenguks? Elementaarlaenguks nimetatakse vähimat katseliselt tuvastatavat laengu väärtust. 6.Mis tekitab elektrivälja? Ele...

Bioloogia
18 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Füüsika elektriväli

v-samanimeliselt. 11.kui viia magnetvälja vooluga juhe siis.. Vooluga juhtmele mõjub jõud. 12.milline alljärgnev väide ei ole õige? v-elektroskoobiga mõõdetakse laengute olemasolu. 13.elektrivool tekib.. v-elektronide suunatud liikumise tulemusena. 14.võrdle eboniitpulga ja klaaspulga laenguid.. v-klaaspulgal on suurem laeng 15.oerstedi katse tulemusena selgus et.. v-vooluga juhtme läheduses asuv magnetnõel võib pöörduda. 16.mille poolest on elektriväli homogeenne? v-väljatugevus ja suund on igas punktis sama. 17.millisel joonisel on tegemist erinimeliste laengute elektrivälja jõujoontega? v-joonisel a 18.mille poolest erinevad juhid mittejuhtidest? v-juhtides on väga palju vabu laengukandjaid....

Füüsika
3 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Elektriväli ja magnetväli

Millised on sõna laeng 3 tähendust? - 1. Osakeste kogum, millel on olemas laeng kui omadus. 2. Keha omadus osaleda elektromagnetilises vastastikmõjus. 3. Seda omadust kirjeldav füüsikaline suurus. 2.Mille poolest erinevad juht dielektrikust? ­ Juht - materjal, mis juhib elektrit hästi. Dielektrik -materjal, mis ei juhi elektrit. 3.Mida nimetatakse voolutugevuseks? (valem, tähis, mõõtühik) - Näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. Valem: I=q/t Tähis: I (i) Ühik: 1A (amper) 4.Mida kujutab endast elektrivool? - Vabade laengukandjate suunatud liikumist. 5.Mida nimetatakse elementaarlaenguks - Prootonite või elektronite elektrilaeng. Vähimat katseliselt tuvastatavat laengu väärtust on hakatud nimetama elementaarlaenguks. 6.Mis tekitab elektrivälja? - Laetud kehad või vooluga juhe. 7.Mida väidab Coulomb'i seadu? - Laetud kehade vahel mõjuv elektrijõud on pöördvõrdeline kehade vahekauguse ruuduga. kaks punktlaengut q1 ja q2 m...

Füüsika
29 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Elektriväli ja magnetväli

aine dielektriline läbitavus ­ näitab, mitu korda on elektrilised jõud nõrgemad antud aines, kui nad on vaakumis magnetväli ­ ümbritseb liikuvaid laenguid ja püsimagneteid elektrivälja tugevus ­ näitab, kui suur jõud mõjub ühikulise positiivse laenguga kehale (saab kindlaks määrata teise laengu abil) magnetindukstioon ­ näitab magnetjõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvad magnetväljas homogeenne elektriväli ­ jõujoonte tihedus on igal pool sama juhid ­ ained, milles vabade laengukandjate arv on suur mittejuhid ­ sisaldavad vähe laengukandjaid pooljuhid ­ laengukandjaid saab vabadeks muuta elektivälja jõujoon ­ mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat Amperé seadus · Kahe vooluga juhtme vahel esineb magnetjõud · Paralleelsete juhtmete korral on jõud maksimaalne · Ristuvate sirgete korral jõudu ei esine...

Füüsika
17 allalaadimist
thumbnail
10
docx

E 3 Tööleht: Elektromagnetlained

E 3 Tööleht: Elektromagnetlained 1.Igasugune elektrivälja ja magnetvälja muutus levib ruumis lainena, mida nimetatakse elektromagnetlaineks. 2.Muutuv elektriväli tekitab alati muutuva magnetvälja ja vastupidi. 3.Elektriväli ja magnetväli on omavahel elektromagnetlaines risti. 4.Elektromagnetlainete toime sõltub lainete sagedusest ehk ajaühikus toimuvate võngete arvust. 5.Kuidas on seotud omavahel sagedus, laine kiirus ja lainepikkus (valem?) Samas sõltub see ka lainepikkusest ehk naaber-laineharjade vahekaugusest. Nende kahe suuruse seos tuleneb ühtlase liikumise kiiruse valemist . Teepikkuseks s on laine korral...

Füüsika
59 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Elekter

mõjuv jõud k=1/(4o), kus suurust o=1/(49*109)=8,85*1012 C2/Nm2 nim elektriliseks konstandiks k=1/(4o) vaakumis; k/=1/(4o) keskkonnas Elektrilaengu ühikuks SIs on 1C (kulon) 1 kulon on laeng, mis läbib 1s juhi ristlõiget, kui voolutugevus juhis on 1A ELEKTRIVÄLI. ELEKTRIVÄLJA TUGEVUS Elektriväli on materiaalne st ta eksisteerib sõltumata meist ja meie teadmistest temast Elektriväljal on kindlad omadused ­ põhiomadus: elektriväli mõjub elektrilaengutele jõuga Elektrivälja isel füüsikalise suuruse elektrivälja tugevuse abil Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale E=F/q Vektori E sound ühtib väljas positiivsele laengule mõjuva jõu suunaga http://www.abiks.pri.ee E=F/q=kQq/(r2q)=kQ/r2 punktlaengu väljatugevuse valem Väljade superpositsiooniprintsiip...

Füüsika
141 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Elektrivälja ja aine vastastikmõju

Kordamisküsimused kontrolltööks ,,Elektrivälja ja aine vastastikmõju" 11 klass 1. Milles seisneb elektrivälja ja aine vastastikmõju? Aines kutsub elektriväli laetud osakeste ümberpaiknemise vastavalt nende laengule (positiivsed laengud elektrivälja suunas, negatiivsed vastassuunaliselt). 2. Milliseid aineid nimetatakse juhtideks, milliseid dielektrikuteks? Juht ­ aine milles vabade laengukandjate arv ei erine oluliselt aatomite ( v molekulide) üldarvust ... lühidalt: aine mis omab vabu laengukandjaid. Juhtides saab nende osakeste liikuma panemisel teel tekitada elektri voolu....

Füüsika
239 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Füüsika riigieksami konspekt

MÕÕTÜHIKUD SI ­ System International, 7 põhisuurust ja põhiühikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarfüüsika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojusõpetus) 6. elektrivoolu tugevus 1 A (elekter) 7. valgusallika valgustugevus 1 cd (optika) Täiendavad ühikud on 1 rad (radiaan) ­ nurgaühik ­ ja 1 sr (steradiaan) ­ ruuminurga ühik. m m Tuletatud ühikud on kõik ülejäänud, mis on avaldatavad põhiühikute kaudu, näiteks 1 ,1 2 , s s kg m 1 N 2 , 1 J ( N m) . s Mitte SI ühikud on ajaühikud 1 min, 1 h, nurgaühik nurgakraad, töö- või energiaühik 1 kWh, rõhuühik 1 mmHg. Ühikute eesliited: piko- (p) 10-12...

Füüsika
1329 allalaadimist
thumbnail
43
ppt

Elekter ja magnetism

11.12 15:01 (C) V. Kalling 8 Coulomb'i seadus2 q1 q2 F =k 2 R 2 1 Nm k= = 9 109 2 4 0 C 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 9 COULOMB'i JÕUD 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 10 Elektriväli · Coulomb'i laengutevahelise vastasmõju seaduse matemaatiline väljendusvorm ei ava vastasmõjuprotsessi füüsikalist olemust: see ei vasta küsimusele, mil viisil antakse laengu q1 mõju edasi laengule q2. · Ühe võimaliku vastuse sellele küsimusele annab kaugmõju teooria, mis väidab, et elektrilaengutel on võime mõjutada üksteist hetkeliselt läbi tühjuse. 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 11 ELEKTRIVÄLI1 · Iga laengu ümber on elektriväli....

Füüsika
322 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Elektrilaengud ja elektriväli, kehade elektriseerimine.

9. Kuidas määraksid millised ained on elektrijuhid ja millised ained on mittejuhid (ehk isolaatorid, dielektrikud) V: Paneksin need asjad kahe elektroskoobi vahele , kui laenduvad mõlemad , on tegemist elektrijuhiga, kui ei laendu siis ei ole tegemist elektrijuhiga. 10. Mida nimetatakse maandamiseks? V: Laetud keha ühendamist elektrijuhi abil Maaga nimetatakse maandamiseks. 11. Mis on elektriväli ? Millest sõltub elektrivälja tugevus?. V: Elektrilaenguga kehasid ümbritseb elektriväli, mis vahendab laetud kehade vastastikmõju. Elektrivälja tugevus sõltub kui suur on keha laeng mida ta übritseb. 12. Millistele kehadele mõjub elektriväli.? V: Kehadele millel on elektrijõud. 13. Kirjelda aatomi ehitust : tuumaosakeste arv, prootonite arv ja laeng, neutronite arv, elektronide arv. Täida tabel. Keemiline Tuumaosakeste...

Füüsika
201 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun