r Paneme tähele, et punktlaengu puhul on väljatugevus võrdeline välja tekitava laenguga ja pöördvõrdeline kera pindalaga. See tähendab, et laengu mõju jaotub laengut ümbritsevale pinnale, mis punktlaengu korral laengust eemaldudes suureneb. Vaatame nüüd punktlaengu asemel laetud pinda, kus laengu pindtihedus (ühe ruutmeetri laeng) on . Kui pind on küllalt suur (teoreetiliselt lõpmatu), siis saab temast mõlemal pool olla ainult homogeenne elektriväli, mille tugevus ei olene kaugusest. Analoogia põhjal punktlaenguga võime oletada, et väljatugevus on võrdeline laengu pindtihedusega ja pöördvõrdeline 2-ga, kus 2 tähistab kahte suvalist pinda uuritavast pinnast ühel pool ja teisel pool. Sellise kvalitatiivse analüüsi alusel saame tasapinnalise laengu tekitatud elektrostaatilise välja tugevuseks E= , kus on laengu pindtihedus. 2 0 Pseudojõud
3.p.Laengute vastastikune toime-Punktlaenguks nim keha, mille mõõtmed võib jätta arvestamata võrreldes tema kaugusega teistest elektrilaenguid kandvat kehadest.Columbi seadus f=k(q 1-q2/r2 ) Jõud millega üks punktlaeng mõjub teisele, on võrdeline mõlema laengu suurusega ja pöördvõrdeline laengute vahekauguse ruuduga. E= 0,885*10-11F/m F=1/k*40 4p.Elektrivälja tugevus-Laengud mõjutavad üksteist elektrivälja vahendusel. Iga laeng muudab ümbritseva ruumi omadusi. tekitab seal elektrivälja. E=f/qp kus f-jõud q-proovilaeng E=k(q/r2) k- konstant Elektrivälja iseloomustavat suurust E nim elektrivälja tugevuseks antud punktis. Elektrivälja tugevus on arvuliselt võrdne jõuga, mis mõjub antud väljapunktis asuvale ühikulisele punktlaengule.Punktlaengu väljatugevus on võrdeline laengu (q) suurusega ning pöördvõrdeline laengu ja ...
1.*** Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? Mis on täiendusprintsiip? Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Uurib aine ja välja omadusi ja liikumise seadusi. Klassikaline füüsika koosneb staatikast, kinemaatikast ja dünaamikast. Niels Henrik David Bohr (1885 1962, Taani, Nobeli preemia 1922): Ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatilise tõlgendusega. näiteks: punktmass, ideaalse gaasi mudel, absoluutselt elastne keha, ainepunkt. 2.Mis on mateeria ja millised on tema osad? Mis on ruum ja aeg? Mida tähendab aja ja ruumi homogeensus? Loetlege vastastikmõjud tugevuse kahanemise järjekorras. ...
siis, kui elektrivool läbib ioniseeritud gaasi kahe elektroodi vahel. Neid kiirgab ka Päike, kuid maapinnale jõuab neist vaid väike osa, enamus nimelt kulutab oma energia õhuaatomite ioniseerimisele või neelatakse osoonikihi poolt. Väikesed UV-kiirguse hulgad on elu seisukohalt olulise tähtsusega, kuid suuremad kogused on pigem ohtlikud. (Ibid: 44) Raadiolained - Elektromagnetlained, mis tekivad, kui elektriväli paneb vabad elektronid antennis võnkuma. Võnkumiste sageduse määrab väli, mis tähendab, et lained tekivad korrapärase voona, mitte juhuslikult. Neid laineid kasutatakse muuseas sidepidamiseks suurte vahemaade taha. (Ibid: 44) Mikrolained - Mikrolainete all mõistetakse raadiolaineid sagedusvahemikus 1300 GHz ehk siis lainepikkusega 30cm-st 1mm-ni, harilikus mikrolaineahjus kasutatakse kiirgust sagedusega 2,45 GHz (Sepp, T 2007).
76. Mida nim molekuli vaba tee pikkuseks? Millest ta sõltub? Molekuli vaba tee pikkuseks nimetatakse molekuli kahe põrke vahele jäänud teepikkust. Sõltub põrgetest põrgete arvust, kiirusest, temperatuurist. 77. Mida nim molekuli efektiivdiameetriks? Minimaalne kaugus, kui kerad soojendamisel põrkuvad ja üksteisele lähenevad. 78.Mis paneb liikuma laenguta osakest läbi membraani ? ...laetud osakest? Laenguta: kontsentratsioonide gradient. Laetud osaksesi mõjutab elektriväli. 79.Kuidas tekib elektriväli ioonide difusioonil? Ioonide liikumisel ja keemiliste reaktsioonide tõttu kontsentratsioonid erinevad ja tekib EV. 80.Mida nim ioonide difusioonitasakaaluks? Kui ioone liigub mõlemas suunas (sisse ja välja) läbi membraanis oleva kanali võrdne kogus. 81.Nernsti võrrand. J = -D (dc/dx + Fc/RT *d/dx) 82.Kuidas arvutatakse membraani potentsiaali? Mis on potentsiaal?
kokkuleppeliselt voolu suunaks. S. t. vooluallika "+" pooluselt "_" poolusele. Voolutugevus on füüsikaline suurus, mis näitab juhi ristlôiget ajaühikus läbinud laengut. I = q / t (A) q - laeng ehk elektrihulk (C). (Laeng on 1C (kulon) kui läbides juhi ristlôike 1s jooksul tekitab ta voolutugevuse 1A.) Elektrivoolu tekkimiseks peab aines leiduma piisavalt palju vabu laetud osakesi (juhtides) ja neile peab môjuma kindlasuunaline jôud, mille tekitab elektriväli. Elektrivoolu toimed on : 1) soojuslik - elektrisoojendusriistades 2) valguslik - elektrilampides 3) mehaaniline - elektrimootoris 4) keemiline - elektrolüüsil aku laadimisel 5) magnetiline - generaatoris, elektromagnetites. Voolutugevust môôdetakse ampermeetriga, mis ühendatakse vooluringi jadamisi. Alalisvoolu korral ühendatakse "+"klemm vooluallika positiivse pooluse poole. ______ A +______+ |_____
Hõõrumisel puutuvad kehad mõnedes kohtades üksteisega väga lähedalt kokku ja osa laetud osakesi võib minna ühelt kehalt teisele. Liikuvateks laenguga osakesteks on kehades elektronid, mis kannavad negatiivset elektrilaengut. Positiivset laengut kandvad osakesed, prootonid on aatomite tuumades kinni ja neid sealt lihtsalt kätte ei saa. Elektriseeritud keha tõmbab ligi ka laadimata kehasid, näiteks paberitükikesi. Seda seletatakse elektrostaatilise induktsiooni nähtusega. Laetud keha elektriväli nihutab laadimata kehas olevad vastasmärgilised laengud pisut endale lähemale (vt joonist). Sellega tekib laadimata keha ja laetud keha vahel tõmbejõud. Tõukejõud ei saa aga kuidagi tekkida. Alalisvool. Esineb suunatud ja soojusliikumine. Elektrivoolu korral on voolutugevus suurus, mis näitab ajaühikus juhtme ristlõiget läbinud laengu hulka. See on seda suurem, mida suurem on laengukandjate triivikiirus. Voolu tekkimise tingimused: peavad olema elektriväli ja vabad laengukandjad
seotud laengute piiratud nihkumise või diapoolide orienteerimisega elektrivälja mõjul. Polariseerivad nii polaarsed kui ja neutraalsed materjalid. Neutraalsetes dielektrikutes nihkuvad erinimelised laengud aatomis ja molekulis vastassuundades ning positiivse ja negatiivse laengu keskmed enam ei ühti. Mida suurem on rakendatud elektrivälja tugevus, seda suurem on nihkumine.Polaarsetes paiknevad diapoolid soojusliikumisetüttu kaootiliselt.Kui sellisele doelektrikule rakendada elektriväli, siis see püab pöörata diapoole selliselmet eed oleksid orienteeritud mõjuva elektrivälja jõujoonte sihis. 1.1.2 Dielektrikute elektrijuhtivus Polarisatsioon on seotud laengute nihkumine.See põhjustab dielektrikud lühiajalise voolu, mida nimetatakse nihkevooluks. Alalispingel kestab see vool senikaua, kuni polarsisatsioon jõuab välja kujuneda. See aeg on, olenevalt polarsisatsiooni liigist, väga lühike , ulatudes 10-15s kuni maksimaalselt mõne minutini
Täpistermopaaridega mõõdetakse temperatuuride erinevust alates ohtlike liigpinge tekkeid.nt.Liigrõhu kaitse kompressoritel.Blokkeerimine?- 10-6 _C(joonis 2.13). Peab vältima ohtlike olukordade tekkimist.2 kondaktorit ei tohi korraga Halli tajur?- Halli tajuri töö põhineb Halli efektil, mis seisneb elektrivälja rakenduda,siis tekib lühis.Kontaktor lahutab ja ühendab klemme siis saab tekkimises magnetväljas asetsevas vooluga juhis. Elektriväli on nii reguleerida mispidi tahame,et mootori rootor ringi käiks.Paneb seadme lukku,ei magnetväljaga kui ka voolu suunaga risti. Isotroopse (igas suunas ühesuguste luba teha valet viga. Automaatkontroll?-Mõõdab tehnoloogilise protsessi füüsikaliste omadustega) juhi korral on elektrivälja tugevus E = RH x j, kus H parameetreid.Nt:Temperatuuri kontroll-Möödab temperatuuri
rakendades vajalikke reegleid. 20. Mida iseloomustab Lorentzi jõud? 21. Millest ja kuidas sõltub magnetväljas liikuvale laetud osakesele mõjuv jõud? 22. Kuidas "vasaku käe reeglit" kasutada Lorentzi jõu suuna määramiseks? 23. Miks Lorentzi jõud ei suurenda laetud osakese kiirust? Mis osakesel muutub Lorentzi jõu mõjul? Elektromagnetiline induktsioon (Tarkpea) 1. Mis põhjustab ainult elektrivälja tekkimise ja millele elektriväli mõjub? 2. Millal tekib ruumi magnetväli ja millele see väli mõjub? 3. Millal tekib ruumi elektromagnetväli tervikuna? 4. Milles seisneb elektromagnitilise induktsiooni nähtus? 5. Kirjelda dünamo ehitust ja töö põhimõtet. 6. Millal tekib juhtmetes induktsioonivool, mille poolest on see vool eriline? 7. Kuidas määrata induktsioonivoolu suunda? 8. Millest ja kuidas sõltub induktsioonivoolu suurus ja suund? 9
teistviisi. Iga peatüki STOP märgiga laused. Lk 13. Valguslaine koosneb teineteisega risti olevast elektri- ja magnetväljast, mis on omavahel seotud ja levivad ruumis valguse kiirusega. Valguslaine on ristlaine. Valguslaine elektri- ja magnetväli muutuvad ajas ja ruumis sinusoidaalselt. Valguslaine kirjeldamisel räägitakse ainult elektrivälja muutumisest, sest valguse toime registreerimisel tekitab signaali just elektriväli Valguslaine elektri- ja magnetvälja muutused toimuvad samas faasis. Valguseks nimetatakse elektromagnetlaineid, mille lainepikkus vaakumis jääb vahemikku 380- 760nm. Lk 18. Kõiki värvusi on võimalik saada põhivärvuste abil. Põhivärvused on punane, roheline ja sinine. Valge valgus on Päikese valgus. Inimesed võivad tajuda värvusi erinevalt. Värvipimedad ei näe kõiki värvusi.
vool, et magnetpulga poolsesse otsa tekib samanimeline magnetpoolus nagu pulgalgi. See takistab pulga poolile lähenemist. Kui pulka poolist eemale viia, tekib poolis selline magnetväli, mis takistab pulga eemaleviimist. Selline tulemus on kooskõlas ka energia jäävusega. Selleks, et poolis tekiks vool, tuleb juhtmes olevad vabad laengud suunatult liikuma panna, kuid selleks on vaja teha tööd. Maxwelli ideede kohaselt kutsub muutuv magnetväli esile muutuva elektrivälja ning muutuv elektriväli muutuva magnetvälja. Nii on need väljad omavahel seotud ja moodustavad ühtse elektromagnetvälja. Elektri- ja magnetvälja eraldi käsitlemine on lihtsalt mõnikord otstarbekas. Kuid väljade erinevus on suhteline. Näiteks elektrostaatilise välja tekitab seisvate laengute süsteem. Need laengud on paigalseisvad ainult ühe inertsiaalse taustsüsteemi suhtes(vt. Taustsüsteem). Kuid teiste taustsüsteemide
Elektromagnetlaineid jaotatakse alates pikematest lainepikkustest järmiselt: raadiolained, optiline kiirgus (infravalgus, nähtav valgus, ultravalgus), röntgenikiirgus ja gammakiirgus. Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju põhjustav väli, mis võib avalduda kas elektri- või magnetväljana. Elektromagnetväli levib ruumis elektromagnetlainena, milles elektri- ja magnetväli muutuvad perioodiliselt teineteiseks: muutuv elektriväli tekitab muutuva magnetvälja, see omakorda muutuva elektrivälja. Vaakumis levib elektromagnetväli kiirusega c = 299 792 458 m/s, mida tuntakse valguse kiirusena. Elektroni energia aatomis on nüüdisteooriate kohaselt määratud 4 kvantarvuga: peakvantarv, orbitaalkvantarv, magnetkvantarv ja spinn. Kolme esimese väärtusi kirjeldavad täisarvud, elektroni spinni väärtus on kas 1/2 või 1/2. Elementaarlaenguks e nimetatakse vähimat looduses esinevat laengu väärtust: 1 e = 1,6
2, 3, ... Vastavat numbrit n nimetatakse orbiidi peakvantarvuks , mis määrab elektroni ja koos sellega ka aatomi energia ning elektroni orbiidi raadiuse. Kui elektron siirdub ( langeb ) "kõrgemalt", s.o. suurema peakvantarvuga orbiidilt "madalamale ", siis kiirgub kvant . Aatomi ergastamine ehk üleminek suurema energiaga olekusse võib toimuda vastava energiagakvandi neelamisel aga ka muul viisil energiat saades ( elektriväli, temperatuur ). Aatomid kiirgavad ja neelavad valgust ainult kindlatel lainepikkustel, igale keemilisele elemendile vastab iseloomulik lainepikkuste seeria. Kvantide energia on üheselt määratud energianivoode vahega. Peakvantarvule n = 1 vastab elektroni madalaim, tuumale lähim orbiit ja aatomi põhiolek, kus aatomi energia on minimaalne, seega aatomi põhiolek on väikseima võimaliku energiaga olek. Seda väidet nimetatakse energia miinimumprintsiibiks
ELEKTRIVOOLUKS nimetatakse elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist. Laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda, nim. vabadeks laengukandjateks. Elektrivool tekib järgmistel tingimustel: · On olemas vabad laengukandjad, mis saavad hakata liikuma; · Vabadele laengukandjatele mõjuvad elektrijõudjõud. Vabadeks laengukandjateks nimetatakse laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda. Vabadel laengukandjatele mõjuvad elektrijõud siis, kui aines on tekitatud elektriväli. Elektrivoolu suunaks loetakse kokkuleppeliselt positiivse laenguga osakeste liikumise suunda. Elektrivool võib olla inimesele ohtlik. Liigitatakse alalisvooluks ja vahelduvvooluks. 13. Mis on elektrijuht? ELEKTRIJUHI iseloomulikuks tunnuseks on suure hulga vabade laengukandjate olemasolu selles. Mittejuhtides vabu laengukandjaid ei ole. Metallides on vabades laengukandjateks vabad elektronid. Metallides tekib elektrivool vabade elektronide suunatud liikumise tulemusena.
· arvutitest ja nende üksikseadmetest lähtuvad otsesed riskitegurid; · kujutise kvaliteet kuvari ekraanil; · mõju tugi-liikumisaparaadile, tulenevalt ergonoomiliste nõuete täitmisel töökoha kujundamisel; · vahetu töökeskkonna seisund; · psühhosotsiaalsed riskid ehk psüühiline koormus,mille määravad töökoormus ja -pinge, töökorraldus jms tegurid. Võimalikud spetsiifilised riskitegurid tervisele · elektrostaatiline väli ehk antistaatiline elektriväli · kiirgus, mida tekitab katoodkiiretoru. Et uurida ja hinnata arvutitööga seonduvate tingimuste ja töötajate tervise omavahelist seost, tuleb arvestada · tööülesannete raskust, vaimse töö koormust, nägemiselundi pinget; · aega tööpäevas, mis kulub arvutitööle; · töökeskkonna tingimusi, sh tööruumi mikrokliimat, õhu saastumist, müra tugevust - · töökoha valgustehnilisi tingimusi (valgustuse tugevus, kontrastsus, heledus jms).
Juhul kui lainepikkus on märgatavalt väiksem tõkke mõõtmetest, siis difraktsioon on nõrk. Kõiki valguslaine frondi punkte võib vaadelda uute valgusallikatena, millest kiirgunud lainete interfereerumise tulemusena määratakse lainefrondi iga uus asend. Lainefrondi punktidest väljunud laineid nim. sekundaarlaineteks. Paarisarvu lainefrondi tsoonide korral tekib difraktsiooni miinimum. Paaritu arvu puhul jäävad ühe tsooni piires tulevad lained kustutamata ja tekib difr maksimum 1. elektriväli dielektrikutes 2. kondensaator 3. biot-savarti-laplace seadus 4. elektromagnetiline induktsioon 5. valguse interferents 1. Aatom on mittepolaarne-ei oma pooluseid. Kui aga aatomitest moodustub molekul, siis ei pruugi erimärgiliste laengute raskuskeskmed kokku langeda. Selliseid molekule nimetatakse polaarseteks. Kui poolusi on kaks nimetatakse laengusüsteemi dipooliks. Dielektrik on aine, milles vabade laengute hulk normaaltingimustel on väga väike. 2
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Õpetajahariduse osakond Kadri Mekk MERISUTT Referaat Juhendaja: lektor Triinu Tõrv Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................2 1. MERISUTI ÜLDISELOOMUSTUS..................................................................................3 2. ELUTSÜKKEL JA KUDEMINE.......................................................................................4 2.1. VÕRGUSTIKU SÕLTUVUS..............................................................................................5 3. ELUPAIK............................................................................................................................6 4. TOITUMINE.....................................
(juhtivustsoon) või on moodustunud hübriidtsoon, st valents- ja juhtivustsoon osaliselt kattuvad, keelutsoon puudub. (E=0) Pooljuht tahkis, mille valentstsoon on täielikult täidetud, kuid keelutsoon on kitsas (E=1 3eV). Valguse või soojuse mõjul saavad elektronid siirduda valentstsoonist juhtivustsooni. Dielektrik tahkis, milles esinevad vaid täielikult täidetud ja päris tühjad energiatsoonid. Keelutsooni suure laiuse tõttu ei saa välimine elektriväli põhjustada elektronide siirdumist valentstsoonist juhtivustsooni. (E=510eV). Tuumafüüsika Aatomi tuum koosneb nukleonidest prootonidest ja neutronidest, mida hoiavad koos tuumajõud. Prooton positiivse laenguga (+e) osake, mass = u. Neutron neutraalne osake, mass = u, aatommassi ühik u=1,66*10-27 kg. Prootonite arv määrab elektronide arvu neutraalses aatomis. Prooton positiivse laenguga osake. Neutron neutraalne osake. Massiarv aatommassi ühik u=1,66*10-27kg
8. SI süsteemis on elektrivälja tugevuse ühikuks a. N/C b. V/m 9. Millest sõltub juhi takistus? a. Juhi materjali eritakistusest b. Juhi pikkusest c. Juhi ristlõikepindalast 10. Kahe keha hõõrdumisel omandab üks keha positiivse laengu q. Teine keha omandab sama suure negatiivse laengu. 11. Pinge on sama, mis potentsiaalide vahe. 12. Laengu 4C viimisel punktist A punkti B tegi elektriväli tööd 2 mJ. Punktide A ja B vaheline pinge on järelikult 0,5 mV (U=A/q). 13. Patareidel töötaval seadme pinge on 3V ja seda läbib elektrivool tugevusega 5mA. Kui suur on selle seadme elektriline võimsus millivattides? a. 15 (N=U*I) 14. Juhti, mille takistus on 10 oomi, läbis 2 sekundi jooksul vool 2A. Mitu dzauli eraldus soojusena? a. 80 (Q=I2*R*t) 15. Ajaühikus juhi ristlõiget läbinud laenguhulk on voolutugevus. Magnetism 1
Valem: F= Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. Vektoriaalne suurus (E-vektor). Tähis E, ühik 1 N/C=1 V/m Valem: E=F/q ; E=k(q/r²) Elektrivälja potentsiaal näitab, kui suur on vaadeldavas punktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia. Tähis , ühik 1 J/C. Valem: =E /q ; =kQ/r Pingeks nimetatakse elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet. Kahe punkti vaheline pinge näitab, kui suure töö teeb elektriväli positiivset ühikulist laengut omava keha viimisel ühest punktist teise. Tähis U, ühik 1V=1 J/C. Valem: U=A/q Töö elektriväljas: A=Uq ; A=qE l (l nihe) ; A=q Elektrimahtuvus: Kahe keha omavaheline mahtuvus C näitab, kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge. Tähis C, ühik 1F=1 C/V Valem: C=q/U Üksiku keha mahtuvus näitab, kui suure laengu andmisel kehale tekib keha potentsiaali ühikuline muutus. Valem: C=q/
adsorbeeruvad osaliselt pinnale, kuid ei kompenseeri täielikult liias olevaid ioone. Tuuma pinna lähedal on ülekaalus elektrivälja mõju, kauguse suurenedes see nõrgeneb. 3. Sõnastage elektrilise kaksikkihi teooria põhiseisukohad (Gouy-Chapmani ja Sterni mudelid). Gouy teooria alusel saab lisaks summaarsele elektrilise kaksikkihi laengule määrata ka katioonide ja anioonide osalaenguid elektrilises kaksikkihis. Gouy teooria tuletamisel on tehtud kolm lihtsustust (eeldust): (1) Elektriväli elektrilises kaksikkihis on kirjeldatav Poissoni võrrandiga 2j = - r/ eoe , kus 2 on Laplace'i operaator ja on ruumiline laengutihedus. Poissoni võrrand eeldab, et elektriväli on elektrilise kaksikkihi piires pidev ja potentsiaali on võimalik määrata igas välja punktis. Kahjuks ilmneb reaalsetes süsteemides elektrivälja tugevuse ebaühtlus, mis on seotud sellega, et ioonid on mingite kindlate mõõtmetega (mitte punktid). Siit ka põhjus, miks Gouy teooria on rakendatav
Valem, ühik Potentsiaal näitab, kui suur on selles punktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia. Potentsiaali ühik on volt ja valem: P=Wf/q= Ed E=F/q Potentsiaali arvutamiseks valem: f= Wp/q Wp= f*q Wp= potentsiaal; f= välja tugevus ja q= kaugus laengust. Pingeks nim elektrivälja kahe punkti vahelist potentsiaalset vahet, mis näitab kui palju on vaja teha tööd. Pinge näitab, kui suurt tööd teeb elektriväli ühikulise positiivse laengu viimisel ühest punktist teise. 19. Lorentzi jõud? Lorentzi jõuks nim jõu ja osakeste arvu jagatist. Vasaku käe reegli abil näitab väljasirutatud pöial osakesele mõjuva Lorentzi jõu suunda. Lorentzi jõud mõjub laetud osakestele alati risti nii liikumissuuna kui ka magnetvälja suunaga. 20. Elektromotoorjõud? Emj-ks nim maksimaalset pinget, mida suudetakse teha. Mõõdetakse voltides, ühikuks on pinge
Tuleohtlikuks loetakse rikkevoolu alates 300 mA. 20. Puutepinge- pinge inimese või looma poolt üheaegselt puudutatavate juhtivate osade vahel. Puutepinge võib märgatavalt sõltuda nende juhtivate osadega kokkupuutes oleva inimese või looma takistusest. 21. Elektervalgustus: Hõõglamp- helendub elektrivoolu poolt kõrge temperatuurini kuumutatud hõõgniit (volfram, gaasidega täidetud, sokkel) Luminofoorlamp- elektroodidevaheline elektriväli, starterlülitus, elavhõbedatilk, luminofoorikiht (mustvalgus, meditsiin, solaarium, steriliseerimine, RGB valgus) Halogeenlamp- hõõglamp, mille täidisklaasile on lisatud halogeenühendeid, kiire käivitamine, soe värvsus, Naatriumlamp- ergastatud olekus naatrium, kollane valgus, pikk süttimisaeg (tänavavalgustus, tunnelid, taimekasvatus)
valguseks". Luminestsentsi korral on aatomil mitmeid võimalusi ergastumiseks. Luminestsentsi liigitamine ergastamisviiside järgi on toodud tabelis. Tabel 4.2. Luminestsentsi liigid Luminestsentsi liik Ergastamisenergia allikas Fotoluminestsents Ultravalgus Katoodluminestsents Kiirete elektronide juga Radioluminestsents Radioaktiivne kiirgus Elektroluminestsents Elektriväli Kemoluminestsents Keemiline reaktsioon Bioluminestsents Biokeemiline reaktsioon Erinevalt soojuskiirgusest ei lõpe luminestsents kohe pärast ergastamise lõppu, vaid kestab veel mingi aja, kuigi järjest nõrgenedes. Öeldakse, et luminestsentsi korral esineb järelhelendus. See võib kesta ainult mõni miljondik sekundit, aga ka mitmeid tunde. Kõik oleneb ainest, mis kiirgab. Luminestsentsi kasutatakse näiteks päevavalguslampides ja
(juhtivustsoon) või on moodustunud hübriidtsoon, st valents- ja juhtivustsoon osaliselt kattuvad, keelutsoon puudub. (E=0) Pooljuht tahkis, mille valentstsoon on täielikult täidetud, kuid keelutsoon on kitsas (E=13eV). Valguse või soojuse mõjul saavad elektronid siirduda valentstsoonist juhtivustsooni. Isolaator tahkis, milles esinevad vaid täielikult täidetud ja päris tühjad energiatsoonid. Keelutsooni suure laiuse tõttu ei saa välimine elektriväli põhjustada elektronide siirdumist valentstsoonist juhtivustsooni. (E=510eV). 21 Tuumafüüsika Aatomi tuum koosneb prootonitest ja neutronitest (nukleonidest). Tuumas mõjuvad tuumajõud. Suurusjärk 10-15m. Aatomi tuum on positiivse laenguga q= Z*e Isotoop keemilise elemendi teisend, mille aatomituumas on sama arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid.
korda, suureneb helirõhk 20 dB jne. Võimsuste suhe dB: Pingete suhe dB: dBm võimsuse 1mW suhtes dBV pinge 1 V suhtes, impedantsi arvestamata dBmV pinge 1mV suhtes, impedantsi arvestamata 11. Selgitada, mis on vahe koondatud- ja hajutatud parameetritega süsteemidel raadiotehnikas. Koondatud parameetritega süsteemis on elektriväli koondunud kondensaatori plaatide vahele ja magnetväli väga väikese raadiusega. Hajutatud parameetritega süsteemi saab, kui viia kondensaatori plaadid üksteisest lahku. Vahe on selles, et hajutatud parameetritega süsteemis pole eletriväli piiratud kondensaatori plaatide vahele ning mangetvälja mõju piirkond on tunduvalt suurem. 12. Selgitada, mida mõistetakse takistuste sobitamise all.
Mustunud ja niiskunud vedeliku läbilöögipinge temperatuuri tõusul kasvab, sest suureneb niiskuse lahustuvus nt isoleerõlis 3.9.4. Tahkedielektrikute läbilöök Makroskoopiliselt ühtlase struktuuriga dielektrikute elektriline läbilöök Makroskoopiliselt ühtlaseks võib lugeda sellist dielektrikut, milles ei ole eritatavaid tühemikke ja muid ebaühtlusi. Teatud tinglikkusega võib siia hulka lugeda ka kihilisi immutatud dielektrikuid, kui elektriväli on suunatud kihtidega risti. Läbilöögi toimumisaeg väga lühike, ca 10-7 – 10-8 s. Läbilöök ei ole seotud soojuse eraldumisega dielektrikus. Läbilöök on seotud elektronlaviinide tekkega – elektronid suurendavad põrgetel kristallvõrega selle elastseid võnkumisi kuni sidemete purunemisen. Läbilööki mõjutab väga tugevalt elektrivälja kuju. Ühtlases elektriväljas
Igas elektriahelas toimub energia muundumine. Elektrienergia allikas muundab mehaanilist, keemilist jt. energiat elektrienergiaks. Elektriahela välisosas see elektrienergia muundub mõneks teiseks energia liigiks, näiteks soojuseks. Elektrienergia muundumise mõõduks on elektriahelas laengute ümberpaigutamisel tehtav töö. Alalisvoolu töö - töö, mida teeb elektriväli laengukandjate ümberpaigutamisel juhis. kus A [J] - elektriahelas tehtav töö A=IUt I [A] - voolutugevus elektriahelas U [V] - pinge elektriahela otstel 1J = 1A1V1s t [s] - aeg, mille kestel elektriahelat läbib elektrivool = 1Ws Asendades töö valemisse Ohmi seadusest voolutugevuse või pinge, saame: A = I U t = I I R t = I 2R t
Kiudlasereid tehakse enamasti topeltkattega kiududega. Seda tüüpi kiududel on südamik ja selle peal kaks katet. Materjalide murdumisnäitajad on valitud selliselt, et kiu südamik käitub ühemoodilise kiuna, mille kaudu laserikiir väljub, ja välimine kattekiht käitub mitmemoodilise kiuna pumpava laseri jaoks. [2] Kiudlaserite võimsusele seavad piiri optilised mittelineaarsused, mis hakkavad esile tulema, kui valguse elektriväli piisavalt suureks muutub. Mittelineaarsed mõjud võivad segada laseri tööd ja isegi kiudu kahjustada. [2] Pilt 3 Kiudlaser Pilt 4 Vedeliklaser 4.4 Vedeliklaserid Vedeliklaseritel on kitsas kiirguse lainepikkuse vahemik. Nende eelis on asjaolu, et töötavat ainet jahutab konvektsioonist põhjustatud ringlus. See võimaldab vedeliklaseri impulsienergiat tunduvalt suurendada. [2]
Fc E= = k* Qq/r2q = k* Q/r2, , milles k elektriline konstant (9*109 N*m2/C2) q r- kaugus kahe laengu vahel · Elektriliseks pingeks nimetatakse elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet. A U = , milles U pinge (V) q elektrilaeng (C) q A töö (J) ·Töö elektriväljas: kahe punkti vaheline pinge näitab kui suurt tööd teeb elektriväli ühikulise positiivse laenguga keha viimasel ühest punktist teise. A = qEs · Elektrimahtuvuseks nim. kehade omadust koguda elektrilaenguid. Seadme elektrimahtuvuseks nim. seadme ühelt osalt teisele viidud laengu ja üleviimise tulemusena tekkinud suhet. q C= , milles C mahtuvus (F) U q laeng (C) U pinge (V) · Kondensaatoriks nim. seadmeid, mida kasutatakse elektrilaengute saavutamiseks.
Igas elektriahelas toimub energia muundumine. Elektrienergia allikas muundab mehaanilist, keemilist jt. energiat elektrienergiaks. Elektriahela välisosas see elektrienergia muundub mõneks teiseks energia liigiks, näiteks soojuseks. Elektrienergia muundumise mõõduks on elektriahelas laengute ümberpaigutamisel tehtav töö. Alalisvoolu töö - töö, mida teeb elektriväli laengukandjate ümberpaigutamisel juhis. kus A J - elektriahelas tehtav töö A=IUt I A - voolutugevus elektriahelas U V - pinge elektriahela otstel 1J = 1A1V1s t s - aeg, mille kestel elektriahelat läbib elektrivool = 1Ws Asendades töö valemisse Ohmi seadusest voolutugevuse või pinge, saame: A = I U t = I I R t = I 2R t
Ørstedi katse: sirgvoolu ümber on magnetväli, mille väljajooned on kontsentrilised ringid. Magnetvälja suuna määrab parema käe kruvi reegel. 1820 Ørsted avastab elektrivoolu mõju magnetnõelale Michael Faradayd (1791-1861) - elektri- ja magnetnähtused ühendamine. Välja mõiste. Faraday hüpotees oli, et kaugmõju toimib välja – gravitatsioonivälja ja elaktrivälja – vahendusel ja välja saab kirjeldada väljajoontega. Faraday näitas katsetega, et muutuv elektriväli tekitab magnetvälja ja muutuv magnetväli omakorda elektrivälja. Oletas, et tegemist on ühtse elektromagnetilise välja erikujudega. James Maxwell (1831-1879) – tõestas matemaatiliselt selle, mida Faraday oli näidanud katsetega. formuleeris neli võrrandit, mis lubavad välja arvutada kõik elektromagnetvälja parameetrid. Maxwell väitis, et elektromagnetvälja kaudu vastastikmõjus olevad objektid vahetavad väljaga pidevalt liikumishulka ja energiat
a. juhtmed. b. ampermeeter. c. vooluallikas. d. tarbija. Tagasiside Teie vastus on õige. Õige vastus on: ampermeeter. Küsimus 32 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Mis ümbritseb elektrivooluga juhet? Valige üks või mitu: a. Elektriväli b. Magnetväli c. Energiaväli Tagasiside Teie vastus on õige. Õiged vastused on järgmised: Magnetväli, Elektriväli Küsimus 33 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Mida tähendab standardi EN 60529 järgi kodeering IP 45 Valige üks: a. Kaitse juhupuute eest: Tööriistad ja tahked kehad läbimõõduga üle 1 mm; kaitse vee sissetungi eest: Voolav vesi b. Kaitse juhupuute eest: Tööriistad ja tahked kehad läbimõõduga üle 1 mm; kaitse vee sissetungi eest: Veejoad kõikidest suundadest c.
elektroodide vahel, mille vahekaugus on 1 m. , kus n-normaalne kontsentratsioon, 1000 on üleminekutegur liitritele. Lahuse lahjendamisel ekvivalentjuhtivus kasvab ja läheneb lõpmatul lahjendusel oma piirväärtusele 0. Erijuhtivus sõltub kontsentratsioonist n, liikuvusest u ja ioonide laengust. Iooni liikuvus on iooni kiirus ühikulises elektriväljas . E on elektrivälja tugevus ( ). Vee elektrijuhtivus: Kui puhtale veele rakendada elektriväli E, siis ioonide kiirus selles väljas on v=uE. Kui elektrolüütide lahustes ioonide kiirused on vahemikus (4...8)10-8 m2/Vs, siis vee dissotsiatsiooni tulemusel tekkinud hüdroksüül (OH-) ja hüdrokoosnium (H3O+) ioonide liikuvus on kordi kõrgem (prooton võib hüpata üle ühe vee molekuli juurest teise juurde, sama ka hüdroksüülioonidega). Elektrivälja olemasolu korral toimub prootoni üleandmine ühelt vee
Aastal 1971 lisati neile ka ainehulga ühik mool. 5.Füüsikalised üldmudelid ja objektid. Too näiteid. Selliseid mudeleid, mis on kasutatavad kogu füüsikas, nimetatakse füüsika üldmudeliteks. Füüsika üldmudeliks on näiteks keha ja ka punktmass. Väljad on mitteainelised objektid. Väljade tunnuseks on see, et nad mõjutavad kehi ja omavad energiat. Näiteks Maa gravitatsiooniväli tekitab inimesele mõjuva raskusjõu, elektriväli sunnib juuksed peas püsti tõusma ning elektri- ja magnetvälja koos mõjutavad silma närvirakke selliselt, et tajume valgust. Mitteainelisteks ehk väljalisteks objektideks on veel näiteks heli ja soojus. Kehad on ainelised objektid. Kehadeks on näiteks inimene, kivi, vihmapiisk ja Päike. Kehade juures saab uurida: koostist ja ehitust ning omadusi. 6.Mis on füüsikalise mõttes ruum? Ruum on füüsika üldmudel, mida saab kirjeldada pikkuste võrdlemise teel. 7
Kiiresti tõusvad soojad ja niisked õhumassid kogunevad atmosfääri kõrgematesse kihtidesse, tekitades võimsa ja sademeterohke pilvemoodustise (tihti alasikujuline). Äikesega kaasnevad välk, sageli tugevad hoovihmad (põhjustavad äkilisi üleujutusi), tugev tuul, rahe ning trombid (vesipüksid). Välk.Kui atmosfääri kõrgemates kihtides olevad raheterad hakkavad maale langedes sulama, lõhuvad tõusvad õhuvoolud veetilgad positiivselt ja negatiivselt laetud tilkadeks. Tekib tugev elektriväli. Sellise elektrivälja äkilist tühjenemist nimetatakse välguks. Seega ei ole välk midagi muud kui tohutu lühis. Välgusähvatus kestab tavaliselt väga lühikest aega. Selle aja jooksul jõuab säde käia pilve ja maa vahel üles-alla isegi mitukümmend korda. Tuulispask on väikese läbimõõduga, kuid väga intensiivne õhupööris, mille keskmes on õhurõhk tunduvalt väiksem normaalrõhust. 26.Iseloomusta rahvusvahelisi lepinguid atmosfääri ja kliima kaitseks.
3.5 Loomuliku ja polariseerutud valguse võrdlus Aatomist kiiratud valgus on elektromagnetlaine, mille kaks komponenti elektri- ja magnetlaine levivad koos, suunas , mida nimetatakse valguskiireks. Elektrivälja tugevuse vektori ja magnetvälja induktsiooni vektori võnkesihid on risti nii omavahel kui ka lainete levimise suunaga ning kumbki nendest koos kiirega moodustavad igaüks oma võnketasandi. Seega on valguse puhul tegemist kahe võnketasandiga. Nägemisaistingu põhjustab elektriväli, seepärast on hakatud valguslaine võnketasandiks pidama elektrilise vektori võnketasandit (joonisel ühtib võnketasand joonise tasapinnaga). 20 Michael Faraday ennustas ilma otsest tõestust omamata, et valgus on elektriväli ja magnetväli. Silmaga nähtav (ka mis tahes mõõteriistaga registreeritav) kui tahes kitsas valguskiirte kimp koosneb suurest hulgast samas suunas levivatest valguslainetest kõigi võimalike
üleminekul optiliselt tihedamast keskkonnast optiliselt hõredamasse keskkonda, seljuhul on murdumisnurk suurem langemis nurgast, teatud langemis nurga väärtuse juures murdumisnurk saab võrdseks 90º, sellisele murdumisnurgale vastavat langemisnurka nim. Täieliku peegelduse piirnurgaks. Kui valguskiir langeb suurema nurgaga kui piirnurk, siis ta enam ei murdu vaid peegeldub samas keskkonnas tagasi. Pilet 12.3 Laboratoorne töö: Läätse fookuskauguse määramine. f=ak/a+k Pilet 13.1 Elektriväli. Coulomb'i seadus. Elektri väli on elektri laengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli ja mis mõjutab ruumis paiknevaid teisi elektri laenguid. On elektromagnet välja piirpunkt. Levimis kiirus on võrdne valguse kiirusega vaakumis. Colombi seadus Kaks punktlaengut mõjutavad teinetest jõuga, mille moodul on nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördõvrdeline nende vahelise kaugusega ruudus. Fe=k q1q2/r² Pilet 13.2 Rutherforthi aatomimudel. Borhi postulaadid
külge. Samanimelised poolused põhi ja põhi või lõuna ja lõuna tõukuvad, surudes teineteist eemale. Magnetväli Magnetväli - eksisteerib alati vooluga juhtme ümber. Magnetväljaks nimetatakse liikuva laetud keha poolt tekitatavat välja. Paigalseisev laeng kutsub esile elektivälja, liikuv laen aga täiendavalt ka magnetvälja. Magnetvälja olemasolu täpselt niisama suhteline, kui liikumine. Laengu liikumine vaatleja suhtes tähendab aga seda, et laengu elektriväli vaatleja asukohas muutub. Elektrivälja muutumine tekitab magnetvälja. Siit võiks järeldada, et mingit erilist magnetvälja polegi olemas. On vaid elektrivälja muutumisega kaasnevad nähtused, mida on saanud kombeks nimetada magnetväljaks. Püsimagnet - keha, mis säilitab magnetilised omadused pikema aja vältel. Sõna magnet on tulnud Kreeka linna Magnesia nime järgi. Magneti poolused- kohad, kus magnetiline toime on kõige tugevam. Magnetnõela põhjapooluseks nim
(elektrit juhtiv) objekt satub anduri mähiste magnetvälja mõjupiirkonda, siis selles indutseeritud voolud tektitavad generaatorile lisakoormuse, mida on võimalik mõõta. 57. Mahtuvus lähedus andur Mahtuvusliku lähedusanduri tajur põhineb kõrgsagedusgeneraatoril ehk ostsillaatoril, mille võnkeahela kondensaator moodustab tajuri tundliku elemendi. Ostsillaatori töötamisel tekib kondensaatori ümber kõrgsageduslik elektriväli. Kui mingi elektrit juhtivast või ka isoleermaterjalist objekt, mille suhteline dielektriline läbitavus on suurem kui 1, satub kondensaatori elektrivälja mõjupiirkonda, siis kondensaatori mahtuvus muutub. 58. Optilised andurid 59. Elektrilised rõhuandurid 60. N-P-N väljundiga andurite sisselülitamine 61. P-N-P väljundiga andurite sisselülitamine
tõlgendavad sensoorsete protsesside vahendatut.) Meeled on AINUKE võimalus keskkonnast individuaalseid kogemusi omandada!!! Meeled reageerivad väga piiratud valikule füüsikalistest nähtustest maailmas: * Meeleorganid reageerivad kitsale valguse lainepikkuse ja õhuvõnkumiste lainepikkuse vahemikule, survele, temperatuurile, piiratud hulgale molekulidele ... ... Paljudele füüsikalise maailma muutustele meeleorganid ei reageeri: elektriväli, magnetväli, radioaktiivsus, jne. jne. * Meeleorganid reageerivad ainult kindla suuruse ehk intensiivsusega stiimulitele. Meeleorganite tööd iseloomustab lävi (threshold): minimaalne stiimuli kvantiteet, millele meeleorgan reageerib. Meeleorganite tööl on ka "ülemine" piirang liiga intensiivseid stiimuleid ei saa ka eristada Lävesid on erinevaid: * Absoluutne lävi kas stiimul esines või mitte? * Erinevuslävi kas kaks stiimulit erinevad?
Trafot kasutatakse ettevõtetes, transpordis ning olmes pinge tõstmiseks ning madaldamiseks, kuna nt kadude vähendamiseks kantakse elektrienerigat üle kõrgel pingel ning erinevates asutustes on vaja madalpingelist voolu. 43. Mis on elektromagnetväli ja –laine?- Elektromagnetväli on ühtne väli, mis ühendab endas nii elektrivälja kui ka magnetvälja. Elektromagnetlaine on elektromagnetvälja levimine ruumis. Elektromagnetlaine on ristlaine. Seal on elektriväli ja magnetväli risti ja mõlemad omakorda risti levimise suunaga. 44. Kus kasutatakse elektromagnetlaineid ? oskad iseloom eml skaalat.- Elektromagnetlaineid kasutatakse raadiolainetena, infrapunakiirgusena, ultraviolettkiirgusena, röntgenkiirgusena, gammakiirgusena ja nähtava valgusena. EML skaala: 1.Madalsageduslained – sisuliselt vahelduvool. Neid laineid tekitab vahelduvvoolugeneraator ja nad levivad elektrijuhtides. 2.Raadiolained – elektromagnetilise infoedastuse põhivahendiks
Aktsioonipotensiaali ajal liigub Na+ rakku ja K+ rakust välja. Perioodil, mil rakk on erutunud ja ka erutuse vaibumise ajal ei võta rakk vastu uut erutust tekitavat impulssi. Seda aega nimetatakse refraktaalperioodiks. Erutuse levimisel ja vaibumisel südames tekib elektriväli, mis ulatub kuni keha välispinnani. Selle välja suuruses ja suunas toimuvaid uutusi on võimalik mõõta erinevate kehapiirkondade vaheliste potentsiaalierinevuste mõõtmise teel. Selleks kasutatakse EKG-d. Elektrokardiogramm (EKG) EKG on südame erutuse ja kontraktsiooni väljendus. EKG-ga registreeritakse vastava aparatuuriga ja kujutab endast potentsiaalidiferentside kõverat. Normaalsel EKG-l
Pilet 4 1. Filtriga võimu ehitamine Filter OV väljundisse või sisendisse. Nt RC,CR,LC filter väljundisse. Inv võim, mitteinv. 2. Mahtuvuslik filter alaldis Mahutuvuslik filter on nõrkade voolude jaoks. Tarbijaga paralleelselt konde-väikeste voolude jaoks. q1=1/(2fvCRt). Kui C->lõpmatus pulsatsioone pole. Tühijooksul Rt=lõpmatus->Ud=Uc=U2m=ruutjuur(2U2) 3. Väljatransistor Väljatransistor on pooljuhtseadis, mille pooljuhist voolu juhtiva kanali juhitavust mõjutab elektriväli ja sellest tulenevalt on ta pingega tüüritav element. Väljatransistori nimetatakse ka unipolaartransistoriks, sest tema väljundvool kujuneb ainult ühenimeliste laengukandjate liikumisena. Voolu tüürimise iseloomult jagunevad väljatransistorid: 1)Elektriväljaga muudetava voolukanali ristlõike muutmise teel nagu see toimub pn- siirdega väljatransistoris 2)Laengukandjate kontsentratsiooni kanalis nagu see toimub MOP-transistorides.
eraldub veel lisasoojust ja protsess läheb laviinina käima. Äikesepilve keskel vertikaalselt üles puhuv tuul kiirusega kuni 50 m/s võib kanda hõljuvas olekus poolekiloseid raheterasid. Vertikaaltuul käivitabki pilve staatilise elektri generaatori, mille mehhanism on üsna keeruline. Enamus suuri raheterasid ja tilku kannavad negatiivset ja väikesed tilgad positiivset laengut. Niiviisi viib tuul positiivse laengu maapinnalt üles kuni elektriväli kasvab nii tugevaks, et algab äike. Tavaline välk algab pilves ja levib siksakiliselt mõnekümne meetri pikkuste sammliidriteks nimetatavate sädemetena, ühe sammu aeg on 20-50 mikrosekundit. Liider kannab negatiivset laengut allapoole ja kui ta jõuab maapinna lähedale,
· kujutise kvaliteet kuvari ekraanil; · mõju tugi-liikumisaparaadile, tulenevalt ergonoomiliste nõuete täitmisel töökoha kujundamisel; · vahetu töökeskkonna seisund; · psühhosotsiaalsed riskid ehk psüühiline koormus,mille määravad töökoormus ja -pinge, töökorraldus jms tegurid. Võimalikud spetsiifilised riskitegurid tervisele: · elektrostaatiline väli ehk antistaatiline elektriväli · kiirgus, mida tekitab katoodkiiretoru. Elektrostaatiline väli tekib kuvari sisselülitamisel ja hakkab kiiresti vähenema. Tekib positiivselt laetud ekraani ja kasutaja vahele, kui negatiivselt laetud elementaarosakesed suunduvad kohe ekraani pinnale. Tänapäeval toodetavate kuvarimudelite puhul ei ületa staatilise elektivälja tugevus ohutuspiire. Arvuti poolt tekitatav kiirgus on elektromagnetlaine voog
Reaalses elus seisavad sellele masinale vastu kõiksugu jõud: jaotada, siis mõlemal osal elektrilaeng. Need laengud on suuruselt = ja j,süsteemi mehaaniline koguenergia muutumatu. Konservatiivsete j hulka hõõrdejõud, soojuskaod jne. märgilt vastupidised. kuuluvad näiteks gravitatsiooniväli/staatiline elektriväli ja elastsusj Soojusmasinas olev aine: (vesi, õhk jne) saab soojust kõrgema t Magnetinduktsioon e B-vektor: näitab j, mis mõjub ühikulise vooluga ja reservuaarist, teeb kasulikku tööd annab algolekusse minnes soojust. ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas
Sisukord Stress........................................................................................................................................... 2 Määratlus ja põhjused............................................................................................................. 2 Töövägivald................................................................................................................................ 3 Ahistamine.................................................................................................................................. 3 Arvuti mõju tervisele.................................................................................................................. 4 Arvutite kasutamisega kaasnevad tervisehäired......................................................................5 Mõju nägemiselundile..............................................................................................
)Mittepolaarsel molekulil on p =0 Dielektrikuks nim ainet milles vabade laengute hulk on normaaltingimustel kaduväike. Dielektriku polarisatsioon. Polaarsetes dielektrikutes on molekulide dipoolmomendid tavaliselt orjenteeritud täiesti ebakorrapäraselt. Kogu keha summaarse dipoolmomendi arvutamisel saame tulemuseks 0. Kui dielektrik asetada välisesse elektrivälja muutub dielektrik polaarseks ja omandab dipoolmomendi. Elektriväli püüab korrapärastada dipoolmomente, soojusliikumine segab seda. Polarisatsiooni tugevust isel aine ruumiühiku dipoolmomendiga P =1 / Vp 4. Elektrolüüs, Faraday seadused-Ained milles elektrivool põhjustab keemilisi muutusi, nim teist liiki juhtideks ehk elektrolüütideks. Nende hulka kuuluvad soolade, hapete või leeliste vesilahused või lahused mõne teise vedelikuga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
