86. Termiline umbrohutõrje (leegitamine, solarisatsioon, kiiritamine, kuum vesi – vahu kasutamine, aurutamine ,külmutamine, elektriga tõrje, laserid, UV kiirgus). o lahtine leek- lahtise leegiga umbr hävitamine. Paaris sek kuumusest piisab, et hävitada umbrohi. Nt maasikate puhul o solarisatsioon- niiske mulla kuumuatmine o Kiiritamine. Infrapuna kiirgusega o kuuma vesi+vaht o aurutamine- kuuma õhuga o külmutamine- o elektriga tõrje- elektrilaeng aurustab taimemahla. o Laserid- 87. Leegitamise mõju umbrohtudele, keskkonnale (mulla mikrofloora ja fauna). Lahtise leegiga paarist sek kuumusest piisab, mis tungib paari mm sügavusele mulda, et hävitada umbrohu paari päeva pärast. Mikrofloorale ja faunale ei mõju see hästi, kuna leek võib selle hävitada. 88. Leegitamise mõju sõltuvalt umbrohuliigist ja umbrohu ning kultuurtaime kasvufaasist. Idulehtede faas – põldsinep, põld-kannike, verev iminõges
Juhi valispind on seega samapotentsiaalipind. Juhi omadust nõrgendada elektrostaatiline väli enda sisemuses nullini kasutatakse näiteks seadmete varjestamisel. Kui juhti viia täiendavalt ühemärgilisi vabu laengukandjaid, nii et juhi kui terviku summaarne laeng hakkab erinema nullist, siis nende laengute omavahelise tõukejõu tõttu paigutuvad need laengukandjad üksteisest võimalikult kaugele, s.t. kogunevad juhi pinnale. Juhile antud elektrilaeng koguneb elektrostaatilisel juhul alati juhi välispinnale. 39. Juhi mahtuvus. Kondensaator. Laengute süsteem ja elektrivälja energia. Mingi juhi mahtuvus näitab, kui suur laeng tuleb anda sellele juhile, et suurendada tema potentsiaali ühe ühiku võrra. Mahtuvuse ühik on üks kulon voldi kohta ehk 1F (farad, soti füüsiku M.Faraday järgi). [C]=1C/V=1F Kerakujuliste juhtide mahtuvus on üliväike ja nende kasutamine elektrilaengute
ELEKTRIMÕÕTMISED ELECTRICITY MEASUREMENTS 3. parandatud ja täiendatud trükk LOENGU KONSPEKT Koostas: Toomas Plank TARTU 2005 Sisukord Sissejuhatus ......................................................................................................................................... 5 MÕÕTMISTEOORIA ALUSED ........................................................................................................ 6 1. Mõõtmine, mõõtühikud, mõõtühikute vahelised seosed.............................................................. 6 1.1. Mõõtmine ............................................................................................................................ 6 1.2. Mõõtühikud ja nende süsteemid ..........................................................................................
(härmatis, kaste, hall, jäide). Omakorda vedelateks ja tahketeks. Tavaliselt mõõdetakse sademetehulka millimeetrites mingi ajavahemiku jooksul. Näiteks Eestis on sademete keskmine aastane hulk 520820 mm. Sademeid mõõdetakse sadememõõturiga. Pilves, kus on piisavalt vett, on teised olulised faktorid: 1) pilvetilkade suurusjaotus, 2) pilve paksus, 3) ülesliikuvate õhuvoolude olemasolu pilves, 4) pilvepiiskade elektrilaeng ja elektriväli pilves. On 2 olulist protsessi sademete tekkeks: 1) põrkumine koagulatsioon (liitumine), 2) jää-kristalli protsess. Kõige vähem sajab Tsiilis Atacama kõrbes, umbes 0,8 mm aastas. Kõige rohkem sajab Cherrapunji (Indias) sajab aastas keskmiselt 11 000 mm vett ruutmeetrile. 12. Ilm ja kliima. Kliimasüsteemide hierarhia. Ilm on meteoroloogiliste elementide kompleks antud kohas antud ajahetkel (mõõtmismomendil)
maksimaalse täpsusega tehtud mõõtmisi; ühetähenduslikku keelt – füüsika keelt; idealiseeritud nähtuste matemaatilist kirjeldamist . Füüsika eesmärgiks on välja selgitada looduseseadusi ja tõlkida need inimesele arusaadavasse keelde nn. füüsika keele abil. Füüsika keel on spetsiifiline keel, mis tugineb tavakeelele, kuid millele on omased järgmised tunnused: kaotab sõnade mitmetähenduslikkuse (näit. laeng : elektrilaeng, lõhkelaeng, emotsionaalne laeng ); võimaldab lühemalt üles kirjutada füüsikas kasutatavaid lauseid ( näit.: nõgusläätse fookuskaugus on 25 cm asemel f = - 25 cm ); võimaldab kajastada objektide või mõistete vahelisi suhteid ( näit: I = U / R ); võimaldab pidada sidet eri rahvusest ja eri põlvkondade füüsikuil. Füüsika keelele on omased nagu igale teisele keelelegi: alfabeet (märkide süsteem); süntaks (märkide kombineerimise reeglistik);
kõverdusest, kuid on võimeline mõjutama aegruumi struktuuri. 4. Elektrilaengu ( magnetlaenguid looduses ei eksisteeri ) mõju aegruumile kirjeldab üldrelatiivsusteoorias tuntud Reissner-Nordströmi meetriline matemaatika. 115 5. Mida suurem on kehal mass, seda rohkem see aegruumi kõverdab ja sama on tegelikult ka elektrilaenguga – s.t. mida suurem on kehal elektrilaeng ( ehk mida rohkem on väljal energiat ), seda enam kõverdab see aega ja ruumi. Kuid siin peab arvestama seda, et kui keha massi mõju aegruumi meetrikale on pöördvõrdeline raadiusega ehk kaugusega massist, siis keha elektrilaengu korral on see aga pöördvõrdeline kauguse ruuduga laengust. 6. Et inimene saaks rännata ajas, peab ta selleks olema elektrostaatiliselt laetud, kuna elektrilaeng suudab mõjutada aegruumi kõverust. 7
· maksimaalse täpsusega tehtud mõõtmisi; · ühetähenduslikku keelt füüsika keelt; · idealiseeritud nähtuste kirjeldamiseks matemaatika abi. Füüsika eesmärgiks on välja selgitada looduseseadusi ja tõlkida need inimesele arusaadavasse keelde nn. füüsika keele abil. Füüsika keel on spetsiifiline keel, mis tugineb tavakeelele, kuid millele on omased järgmised tunnused: · kaotab sõnade mitmetähenduslikkuse (näit. "laeng": elektrilaeng, lõhkelaeng, emotsionaalne laeng ); · võimaldab lühemalt üles kirjutada füüsikas kasutatavaid lauseid ( näit.: "nõgusläätse fookuskaugus on 25 cm" asemel "f = - 25 cm" ); · võimaldab kajastada objektide või mõistete vahelisi suhteid ( näit: I = U / R ); · võimaldab pidada sidet eri rahvusest ja eri põlvkondade füüsikuil. Probleeme 1. 1. Määrati keha tihedust, mille ruumala oli 20 cm3 ja mass 54 g. Tihedus leiti seosest = m/V = 54 g / 20 cm3 = 2,7 g/cm3
asendatakse need resistiivsete ekraanidega. Mahtuvuslikud puuteekraanid Mahtuvusliku ekraani puutetundlikuks osaks on elektrit juhtiva läbipaistva kihiga kaetud kilest plaat, mille neljas nurgas on elektroodid. Nendele antakse ühesugune vahelduvpinge, mis tekitab ühtlase elektrivälja üle ekraani. Ekraani puudutamisel sõrme või mingi elektrit juhtiva esemega elektrivälja jaotus plaadil muutub, sest puutekoha kaudu siseneb inimese kehasse mahtuvusliku sidestuse läbi lekkevooluna teatud elektrilaeng. Selle tulemusena muutuvad ka lekkevoolu komponendid, mis sisenevad plaadi nurkade kaudu: mida suurem on puutepunkti kaugus mingist nurgast, seda suurem on nurga ja puutepunkti vaheline takistus ning vastavalt ka vool nõrgem. Nende vooluväärtuste järgi arvutab kontroller puutepunkti koordinaadid. Mahtuvuslikud puuteekraanid on usaldusväärsed, vastupidavusega kuni 200 miljonit puudutust (~6,5 aastat ühesekundilise intervalliga), ei karda vedelikke. Läbipaistvus on kuni 90%
tiirlemisperiood ja v on tiirlemissagedus. Küllastunudud veeauru rõhk E oleneb t*st mida kõrgem t*, seda suurem küllastatud veeaururõhk. Eksperimentaalne Magnuse valem kirjeldab küllastava veeauru rõhu (millibaarides) sõltuvust t*st ºC: E(t )= 6.1070*10 7,63t/241.9+t (mb). 6. Keha tunneme ära sellest, et tal on olemas mass, mis samaaegselt väljendub nii liikumise inertsis kui ka keha ümbritsevas grav.väljas. Kehal võib olla ka elektrilaeng, mis tekitab teda ümbritseva elektro-magnetvälja. Vastastikmõju tekib, kui uuritav keha satub antud keha ümbritsevasse välja. kehale avalduv jõud on seda tugevam, mida kiiremini muutub välja energia/ potentsiaal antud ruumipunktis. Jõud mõjub alati suunas, mis viib energia/potentsiaali vähenemisele. Seega, kehade vastastikmõju avaldub jõuväljana ruumis, millel on nii suurus kui suund (vektorväli). Väli ja aine on mateeria eksisteerimise kaks võrdväärset vormi
1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D – deutee...
MAAVILJELUSE PÕHIKURSUS (3 AP) 40 loengut ja 30 laboratoorset tööd Eksam: test + laboratoorsed tööd peavad olema sooritatud! Kirjandus: - E. Haller ,,Maaviljelus" (mullafüüsika, umbrohud; põhiraamat) - ,,Maaviljeluse käsiraamat" (vähem saadaval) - ,,Agrokeemia 2006" - M. Karmin ,,Umbrohud ja nende tõrje" - ,,Teraviljakasvatuse käsiraamat" - ,,Mahepõllumajanduse alused" - Mahepõllumajanduse leht - Masanobu Fukuoka ,,Ühe kõrre revolutsioon" (Maaülikooli tudengi tõlge) - H. Lõiveke (koostaja) ,,Taimekaitse käsiraamat" ...
Kordamisküsimused : TEST: Loeng 11 Elektriväli ja magnetväli. Suurused: · Elektrilaeng - q (C) · elektrivälja tugevus E-vektor (1N / C) · elektrivälja potentsiaal = töö, mida tuleb teha (positiivse) ühiklaengu viimiseks antud väljapunktist sinna, kus väli ei mõju. (J) · magnetiline induktsioon B-vektor · Coulomb'i seadus kui pöördruutsõltuvus - Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga.
Kordamisküsimused : TEST: Loeng 11 Elektriväli ja magnetväli. Suurused: · Elektrilaeng - q (C) · elektrivälja tugevus E-vektor (1N / C) · elektrivälja potentsiaal = töö, mida tuleb teha (positiivse) ühiklaengu viimiseks antud väljapunktist sinna, kus väli ei mõju. (J) · magnetiline induktsioon B-vektor · Coulomb'i seadus kui pöördruutsõltuvus - Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga.
Kesknärvisüsteemis on Schwanni tupe asemel oligo dendrogliia rakud. ·Nii eristatakse müeliinkiudeja müeliinitakiude. Viimaseid katab ainult neurilemm. ERITUSE ELEKTRILINE ISELOOM ·Erutuse teke ning levik närvi-ja lihaskoes on seotud rakumembraanide elektriliste potentsiaalide ja nende muutustega. ·Puhke seisundis on rakumembraan polariseeritudolekus, mis avaldub selles, et rakumembraani välispinnal on positiivne ja sisepinnal negatiivne elektrilaeng. ·Negatiivse laenguga osakesed on koondunud vahetult rakumembraani sisepinna lähedusse, neid tasakaalustavad välispinnal olevad positiivsed laengud. ·Ülejäänud rakusisemuses on negatiivseid ja positiivseid laengukandjaid võrdselt, nii et seal valitseb elektroneutraalsus. ·Rakumembraanidel suhtelises rahuolekus esinevat potentsiaalide diferentsi nimetatakse puhkepotentsiaaliks(PP). ·PP tekitamisel osaleb Na+-K+-pump, mis ühe molekuli ATP hüdrolüüsiga viib rakku sisse 2 K+-
2. R/W ehk kas toimub kirjutamine või lugemine 3. OE ehk Output enable. Lubab andmeid lugeda mälust ja edastada need data bus-ile. 2. Dünaamiline pooljuht suvapöördusmälu (DRAM) – kõige kompaktsem ja madalama tootmiskuluga pooljuhtmälu. Mahutab rohkem kui SRAM ja tihti võtab ka vähem voolu. Salvestavad 1 biti informatsiooni ühte transistor mälu pessa. Ehk 1 transistor=1 bit, SRAMi puhul 4transistori=1 bit, 4x effektiivsem on DRAM sellest aspektist. Bit on salvestatud kui elektrilaeng. Chip hõlmas endas kõige vajalikku, et mingile mälupesale ligipääseda, kirjutada sinna 1 v 0, lugeda mälupesa sisu lugemistsükli ajal. DRAMi puhul on tarvis kahte kontrollsignaali, et aadressi kätte saada: rea aadress (row address strobe – RAS) ja veeru aadress (column address strobe – CAS). DRAMi nõrgad küljed: 1. Info on salvestatud elektrilaenguna, millel on omadus aja möödudes kaduda/leakida. Maksimum garanteeritud
tulemuse saavutamiseks head paberit. Tuleb arvestada ka sellega, et värviline töö valmib analoogilise mustvalgega võrreldes mitu korda pikema prindiaja jooksul. 32 värvilaserprinterite tööpõhimõte ei erine oluliselt monokroomsete laserprinterite omast. Laserkiirega moodustatakse valgustundliku kihiga kaetud trumli pinnale igale osavärvile vastav kujutis (CMYK-mudel). Trumli pinnale kujunenud elektrilaeng kogub pulbrilise värvaine (tooneri) kujutise reljeefile vastavatesse kohtadesse ja moodustunud kujutis siirdatakse edasi erilise rihma või trumli pinnale. Kui kõik osavärvid on üle kantud, toimub prinditava kujutise ülekanne paberile ja selle fikseerimine kuumutamise teel samal viisil, kui monokroomprinterites. Kõikides värvilaserprinterites saab kasutada tavalist paberit, kuigi eelistatum on värvipaljundusmasinate jaoks valmistatud spetsiaalne läikpaber. Enamik neist
Komisjoni ringkirjaga 353 ( Maritime Safety Committee). Kui inertgaasisüsteem pole rikke tagajärjel võimeline tootma nõutavas koguses gaasi või hoidma tankides ülerõhku tuleb pumpamisoperatsioon otsekohe lõpetada ja tarvitusele võtta meetmed, vältimaks õhu sattumist tankidesse tekiklapi sulgemise teel. Pärast seda tuleb alustada inertgaasisüsteemi remonti. Naftasaaduste liikumisel torujuhtmetes tekib hõõrdumise tagajärjel torustiku sisepinnal staatiline elektrilaeng, välispinnal aga vastandmärgiga laeng. Pinge võib ulatuda tuhandetesse voltidesse ja lõpptulemuseks võib olla sädelahendus, mis tekitab plahvatuse või tulekahju. Staatiliste laengute eemaldamiseks torujuhtmed maandatakse. Naftasaaduste aurud on sissehingamisel mürgised, kui aurude kontsentratsioon õhus ületab bensiini puhul 0,2...0,3 %, ligroiini korral 0,3 %, vääveloksiidi puhul 0,02 %.
Sünapsid jaotuvad elektrilisteks ja keemilisteks, mis siis on vastavalt tundlikud mingile ülekandeainele (mediaatorile) või voolujaotusele. Nii jõuavad signaalid efektorrakkudeni. Puhkepotentsiaali füüsikalis-keemiline loomus. Puhkepotentsiaal on potentsiaalide diferents, mis esineb rakumembraanidel rahulolekus, st rakumembraan on laetud (see on iseloomulik elusatele kudedele). Avaldub see selles, et rakumembraani välispinnal on positiivne ja sisepinnal negatiivne elektrilaeng. Negatiivse laenguga osakesed on koondunud vahetult rakumembraani sisepinna lähedusse, neid tasakaalustavad välispinnal olevad positiivsed laengud. Raku sisemuses valitseb elektroneutraalsus, st negatiivseid ja positiivseid laengukandjaid on võrdselt. Puhkepotentsiaali põhjuseks on K+ ja Na+ ning Cl- ja anorgaaniliste anioonide ebavõrdne jaotus rakusiseses ja rakuvälises vedelikus, samuti rakumembraani ioonkanalite valikuline läbilaskvus nende ioonide suhtes. Rakus on
Eesti Mereakadeemia Informaatika ja arvutitehnika õppetool INFORMAATIKA - I Arvutite riistvara (loengukonspekt) Koostas: J.Pääsuke Tallinn 2001-2004.a. Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................4 1.1. Arvutite (personaalarvutite) ajaloost...............................................................................5 1.2. Mõningaid põhimõisteid..................................................................................................6 1.3. Arvuti väljast ja seest vaadatuna.....................................................................................7 2. Arvutite protsessorid.....................................................................
(Silde 1974, 165-169) 119 3.2.2.3 Reissner-Nordströmi meetrika Tehes aga veel mõningaid tensorarvutusi, saame viimasest seosest järgmise kuju: kus R on Schwarzschildi raadius ja ning konstant on kus ühikuks on SI. Ehk saame välja kirjutada nüüd selle nii: Sellist välja ( joonelemendi ruutu ) nimetatakse Nordströmi väljaks. Siin on näha seda, et peale massi ,,kõverdab aega ja ruumi" ka massi elektrilaeng. See näitab ühtlasi ka seda, et must auk võib tekkida ka näiteks elektriliselt laetud ainest. Ka elektriliselt laetud aine võib tekitada aegruumi kõverdumist. See võrrand näitab ka kahe üksteise sees oleva horisondi teket. Füüsikaline põhjendus sellele, et miks elektrilaeng samuti mõjutab aegruumi nagu seda teeb keha mass, seisneb selles, et vastavalt seosele E = mc2 on energia ja mass ekvivalentsed suurused.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
