Aatomituuma koostisse kuuluvad alati positiivse laenguga prootonid ja peaaegu alati neutraalse laenguga neutronid (viimast ei ole vaid vesiniku levinuimal isotoobil). Tuuma läbimõõt on suurusjärgus 1015 m, seega umbes 100 000 korda väiksem teda ümbritsevast negatiivse elektrilaenguga elektronkattest. Kui aatomituuma oleks võimalik suurendada nööpnõelapea suuruseks, siis terve aatom oleks suure staadioni suurune. Neutron Neutron on aatomituuma koostisosa. Neutroni elektrilaeng on 0, st ta on neutraalne. Neutroni mass on 1,0005 amü ehk 1,6749 × 10-27 kg (939,573 MeV/c², pisut rohkem kui prooton). Neutroni lagunemisel prootoniks eralduvad elektron ja antielektronneutriino. Prooton Prooton on aatomituuma osake e. nukleon, mis on positiivse elektrilaenguga (+1 e ehk 1,602 × 10-19 C). Prootoni mass on 1 amü ehk 1,6726 × 10-27 kg ning läbimõõt umbes 1,5×10-15 m. Lisaks prootonitele kuuluvad nukleonide hulka ka neutronid, mis võivad koos
Teoreetilised teadmised, mis on aluseks ülesannete lahendamise oskusele. Elektrostaatika 1. Milles seisneb keha elektriseerimine? Mis elektriseerimise käigus kehas toimub? 2. Kuidas kontrollida kehal laengu olemasolu (kolmel viisil)? 3. Mida nimetatakse elementaarlaenguks ja mis on selle kandjaks? 4. Milline on sõna "elektrilaeng" tähendus? 5. Defineeri laenguühik 1C. 6. Millist liiki on laenguid ja kuidas laetud kehad teineteist võivad mõjutada? 7. Selgita laengute jäävuse seadust. 8. Mida nimetatakse punktlaenguks? 9. Sõnasta Coulombi seadus? (valem) 10. Mida näitab kontstant k? 11. Mida nimetatakse keskkonna dielektriliseks läbitavuseks? 12. Iseloomusta ja võrdle omavahel ainet ning välja. 13. Defineeri elektrivälja tugevuse mõiste. (valem) 14. Kuidas arvutada punktlaengu elektrivälja tugevust? 15. Kuidas leida elektriväljade resultanti? (elektriväljade superpositsiooni printsiip) 16. Mida ...
Induktiivanduri väljundsignaaliks on voolutugevus mähises st. I = f(). kus: õhupilu pikkus; 2 Mähis 3 liikuv ankur Piesoelektrilised andurid. Piesoelektrilised andurid töötavad piesoefekti põhimõttel piesoelektrikute vastastahkudel, kui kristalle mehaaniliselt deformeeritakse (surutakse kokku, venitatakse välja), tekib vastasmärgiline elektrilaeng. (vastupidiselt toimub ka nende kristallide deformeerumine välise magnetvälja toimel). Kuna genereeritava elektrilaengu suurus on proportsionaalne rakendatud deformeerivale jõule, annab see võimaluse anduri kasutamiseks rõhu, koormuse ja kiirenduse mõõtmiseks. 8.Elektrilised andurid. Parameetrilised andurid. Generaatorandurid. Elektrilisi andureid, mis muudavad oma elektrilisi parameetreid (takistust, mahtuvust,
7. Magnetvoog. Magnetväli. Magnetiline induktsioon Magnetvoog on füüsikaline suurus, mis näitab magnetvälja suutlikkust läbida vaadeldavat pinda. kus on magnetvoog; on pinna magnetinduktsioon; on pinna pindala; (beeta) on nurk pinna normaali ja magnetvälja suuna vahel. On mateeria üks eksisteerimisvorme.Tema põhiomaduseks on mõjutada liikuvaid laenguid elektrivoolu. Magnetväli esineb elektrivoolu ümber. Iga liikuv elektrilaeng tekitab enda ümber magnetvälja. Magnetvälja iseloomustab voolielemendile (Ll) mõjuv jõud, mida nim. magnetinudktsiooniks. Magnetinduktsioon ehk Bvektor näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. B=F/ Ll Bvektori suund on voolu siina ja juhtme mõjuva jõu suunaga risti. 8. Aheldusvoog. Enda ja vastastikuse induktsiooni elektromotoorsed jõud
Füüsika põhivara II Põhivara on mõeldud üliõpilastele kasutamiseks õppeprotsessis aines FÜÜSIKA II . Koostas õppejõud Karli Klaas Tallinn 2014 1. Elektrivälja olemus ja omadused; laengute vastastikune toime; elektrivälja tugevus. Elektrilaeng Elektromagnetiline vastasmõju on seotud elektrilaenguga, mida on kahte liiki (+ ja -), mille algebraline summa elektriliselt isoleeritud süsteemis ei muutu ja mis saab olla vaid elementaarlaengu täisarvkordne 1C (1 kulon) on laeng, mis läbib juhi ristlõiget sekundis, kui voolutugevus on 1 A (amper) Prootoni ja elektroni laengud on võrdsed, erinev on mass Laengute jäävuse seadus Elektriliselt isoleeritud süsteemis on igasuguse kehadevahelise vastasmõju korral kõigi
....................................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus...............................................................................................................10 2 Anioon Anioon on negatiivse elektrilaenguga ioon.Aatomi või ühendi negatiivne elektrilaeng tuleneb normaalsest suuremast arvust elektronidest ehk elektronide koguarv ületab positiivse laenguga prootonite koguarvu. Anioonide jagunemine Erinevalt katioonidest, mis kvalitatiivsel analüüsil jaotatakse viide analüütilisse rühma, puudub anioonidel range jaotus rühmadesse. Anioonide klassifiktasioon põhineb vastavate hapetebaariumi- ning hõbedasoolade erineval lahustuvusel.Nende reaktiivide suhtes jaotatakse kõik anioonid kolme rühma.
Aromaatne side kaksikside ei ole lokaalne. Radikaal - Radikaalid on molekulid või aatomid, mille elektronkihis asub paardumata elektron. Funktsionaalrühm - Orgaanilises keemias on funktsionaalrühm ehk funktsionaalne rühm spetsiifiline aatomite rühm molekulis, mis määrab molekuli peamised keemilised omadused. Elektrofiil - Elektrofiil on aineosake, millel on vaba või osaliselt vaba aatomorbitaal ja selle tulemusena positiivne elektrilaeng või osalaeng. Nukleofiil - Nukleofiil on aineosake, millel on vaba elektronpaar ja selle tulemusena negatiivne laeng või osalaeng. Nukleofiilid on näiteks hüdroksiidiioon, halogeniidiioon ja vesi. Polümerisatsioon - Polümerisatsioon on keemiline protsess, milles madalmolekulaarse ühendi (monomeeri M) molekulid ühinevad üksteisega moodustades kõrgmolekulaarse (makromorekulaarse) ühendi, milles üksteisele järgnevalt (lineaarsete ahelatega polümeer) või
I kursus. Mehaanika Mehhaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine on liikumine, mille puhul keha sooritab mistahes võrdsetes ajvahemikes võrdsed nihked. s l s = vt x = x0 + vt v= vk = t t Ühtlaselt muutuv liikumine on liikumine, mille puhul keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdse suuruse võrra. at 2 at 2 s = v0t ± x = x0 + v0t + v 2 - v02 = ±2as 2 2 Taustsüsteem on kella ja kordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Teepikkus on määratud keha poolt läbitud trajektoori pikkusega. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. Hetkkiirus on kiirus, mida keha omab trajektoori antud punktis, antud ajahetkel ja m...
Elektrostaatika põhiülessanne on elektrivälja kuju leidmine laengute juhtide dielektrikute ja muude laetud kehade etteantud paigutuse järgi. Elektrivälja kuju järgi on võimalik arvutada ka laengutele mõjuvaid jõude. Elektrivälja kuju arvutamise üks põhivõrrandeid on Poissoni võrrand. Elektrostaatika aluseks on Coulombi seadus, millele 19. sajandi esimesel poolel lisandus vajalik matemaatiline teooria. Elektrilaengu jäävuse seadus Makroskoopilise keha elektrilaeng võib muutuda. Sel juhul annab ta osa oma laengust üle kehale, millega ta on kokkupuutes. Kehade suletud süsteemi summaarne elektrilaeng (kehade elektrilaengute algebraline summa) ei muutu. Seega saab ühe keha elektrilaeng suletud süsteemis muutuda üksnes nii, et ülejäänud kehade summaarne elektrilaeng muutub samapalju vastupidises suunas. See on elektrilaengu jäävuse seadus. Elektrilaenguks ehk laenguks nimetatakse elementaarosakese omadust osaleda
12. Aine ja energia jäävus seadus. Keha energia ja seisuenergia summa vastastikuse muundumise võimalus. 13. Kirjelda tuuma ehitust. Prooton. Neutron. Tuum on kerataoline keha aatomi keskmes, mille ümber tiirlevad elektronid. Tuuma mõõtmed on ligi 100 000 korda väiksemad kui aatomil. Tihedus on tuumal väga suur. Prooton on tuuma tähtsaim osake, sest nende arv määrab keemilise elemendi. Prootoni mass on ligi 2000 korda suurem kui elektronil, elektrilaeng on võrdne kuid vastasmärgiline. Prootoni laeng on positiivne. Tuuma massi suurendajateks on neutraalse laenguga neutronid. Neutron on veidi suurema massiga kui prooton ja leidub tuumas üldiselt samas koguses. Prootonite ja neutronite A = Z + N nimetatakse tuuma massiarvuks. 14. Mida nimetatakse aatomnumbriks? Mida nimetatakse massiarvuks? Aatomnumber on laenguarv ehk laeng tuumal. Massiarv on tuuma prootonite ja neutronite koguarv. 15
• Pindaktiivsed peptiidid, mis koosnevad 4-10 glütsiinist (hüdrofoobne aminohape) ja kahest aspartaadist (hüdrofiilne aminohape) assambleeruvad vees neutraalses keskkonnas nanotorudeks ja nanokerakesteks. Milleri-Urey katsetes moodustus suures koguses just glütsiini, aga tekkis ka Mikrobioloogia I 2017 aspartaati Kuidas sattusid ürgsed biopolümeerid „raku sisaldised“ ürgrakku? RNA Elektrilaeng!!! (elektroporatsioon); Erilised peptiidid RNA kandjatena. Protobiont ehk ürgrakk Mikrobioloogia I 2017 Kui liposoomid segada lahustuvate valkude või nukleiinhapetega (biopolümeerid) ja seejärel kuivatada, siis moodustub mitmekihiline “võileib”, millele vee lisamisel moodustuvad lipiidmembraaniga kerakesed,
ELEKTROSTAATIKA 1. Elektrilaeng. Laengute vastasmõju. Coulomb’i seadus. Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektromagnetilises vastastikmõjus osalemise ja elektromagnetvälja tekitamise ning sellele allumise intensiivsust ja viisi. Elektrilaengu väärtus on positiivse laengu puhul positiivne arv ja negatiivse laengu puhul negatiivne arv. Neutraalsele osakesele või kehale võidakse omistada elektrilaengu väärtus 0. Elektrilaeng on kvanditud suurus, s.t talle saab lisada või ära võtta vaid kindla väärtuse. q= n* e kus n on elementaarlaengute hulk ja e on elementaarlaeng (1,6*10-19 C). Elektronilaeng ja prootonilaeng on väikseimad vabalt eksisteerivad laengud. (prootonis on u ja d (mingid kahtlased osakesed - prootonid ja neutronid koosnevad KVARKIDEST - elementaarosakesed) vahekorras u kvark (ülemine) ⅔*e ja d kvark (alumine) -⅓*e).
Tahkete ainete aurumist nimetatakse sublimeerumiseks. Aatomiks (vanakreeka sõnast (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid võivad aines esineda üksikuna või molekulideks liitununa. Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga tuumast ning seda ümbritsevast sama suure negatiivse elektrilaenguga elektonkattest ehk eletronkestast, mis jaguneb eletronkihtidest. Tema summaarne elektrilaeng on null. Niiviisi mõistetud aatomit nimetatakse neutraalseks aatomiks ehk ioniseerimata aatomiks. Aatomituum koosneb lähestikku asetsevatest nukleonidest positiivse elektrilaenguga prootonitest ja elektrilaenguta (neutraalsetest) neutronitest. Prootoni ja neutroni mass on ligikaudu võrdsed. Prootoneid ja neutroneid hoiab tuumas koos tuumajõud, mis on positiivselt laetud prootonite omavahelisest elektrostaatilisest tõukejõust umbes 100 korda suurem
märki. Rahvusvaheline kiirgusohu märk IONISEERIVA KIIRGUSE KINDLAKSTEGEMINE Ioniseeriva kiirguse olemasolu saame kindlaks teha kassetti asetatud tavalise fotofilmiga. Film on kaitstud valguse mõju eest ja peale ilmutamist on tumenemine võrdeline saadud doosiga. Geiger-Mülleri loendaja koosneb õhukeseseinalisest klaas- või metalltorust, mis on täidetud hõrendatud gaasiga ja milles on kaks elektroodi. Ioniseeriva kiirguse toimel tekib elektrilaeng, mis vallandub lugejas impulsi. Need impulsid registreeritakse ja need võidakse ka kuuldavaks muuta. Loetud impulsside arv on võrdeline saadud doosiga, nende saabumise sagedus aga doosikiirusega. Mõnedel sellistel loendajatel on väga õhukese seinaga aken, et registreerida veel ka alfa ja beetakiirgust. Geiger-Mülleri loendaja KIIRGUSKAITSE EESKIRJAD Töötajate ja elanikkonnakaitseks ning juurdepääsu tõkestamiseks kontrollitavatele aladele kehtivad spetsiaalsed eeskirjad.
Lisa takistite värvikoodid. MUUTTAKISTID muuttakistite põhiparameetrid on samad mis püsitakistitel. 1. Lisaks töökindlus 2. Reguleer karateristik reguleerimise karakteristik muuttakistite liigid: 1. reguleertakistid kasutame seadmetega töötamisel 2. seade takistid seadme esmasel väljahäälestamisel, tehases võilaboratooriumis. Kulumiskindlus (20000 pööret garantii) Kondensaatorid Juhile antud elektrilaeng muudab tema potentsiaali, kusjuures potentsiaali muutus sõltub peale laengu suuruse ka juhi omadusest, mida nimetatakse elektrimahtuvuseks. Juhi elektrimahtuvus C on suurus, mida mõõdetakse elektrilaenguga Q, mis muudab selle juhi potentsiaali ühe ühiku võrra: C=Q/ Elektrimahtuvuse ühikuks on C (kulon)/V (volt) = F (farad). 1 F on niisuguse juhi mahtuvus, mille potentsiaali laeng 1 C muudab 1 V võrra. 1 F on
RAKENDUSFÜÜSIKA Õppeaine nimi "füüsika" pärineb kreekakeelsest sõnast " ", mis tõlkes tähendab "loodus". Antiikajal moodustasid inimeste teadmised loodusnähtuste kohta ühtse terviku füüsika. Aja jooksul inimkonna teadmised loodusest täienesid ja üldisest loodusteadusest arenesid välja iseseisvad eriteadused, nagu astronoomia, keemia, geoloogia jt. Nime "füüsika" on säilitanud teadus, mis uurib aine ja välja üldisi omadusi ning liikumise seaduspärasusi. Esialgu olid füüsikateadmiste peamiseks allikaks vaatlused. Vaadeldes ei mõjutata loodusnähtust, ainult jälgitakse tema kulgu. Loodusnähtuste üksikasjalikumaks tundmaõppimiseks hakati korraldama katseid. Neis püütakse luua tingimusi, milles loodusnähtuse meid huvitav külg avaneks eriti ilmekalt. Vaatlustest ja katsetest saadud andmete põhjal tehakse üldistusi, püstitatakse nn hüpotees teaduslikult põhjendatud oletus. Kui see leiab edaspidiste katsete käigus kinnitust, kujuneb sellest...
gluuon omab abil luuakse keemilised kvargi muut u->d)) sidemed molekulides. värvilaengut. Tugev vastasmõju on tõeliselt Vahebosonil on laeng Kuna elektrilaeng võib olla nii positiivne kui negatiivne, siis tugev. Kahe kvargi vaheline ja seisumass. võib elektromagnetilise kooshoidev jõud on Nõrk vastasmõju toimib nii vastasmõju tulemusena suurusjärgus 100 njuutonit. kvarkide kui ka leptonite
elektrivool põhjustada ka lihaskrampe, mistõttu kannatanu ei pääse vooluringist välja. Nii võib kannatanu olla ikka veel elektriliselt laetud, kui keegi sündmuskohale saabub. Tavaliselt juhtuvad elektritraumad kodus või töökohal madalpingevooluga kokkupuutumise tõttu. Need võivad tekkid ka kontaktist kõrgepingevooluga, näiteks mahalangenud elektriliinidest. Kõrgepingevoolu löögi saanud jäävad harva ellu. 2.1. Välk Välk kui looduslik atmosfääris vabanenud elektrilaeng kujutab endast intensiivset valguse ja kuumuse leviku joont. Välk tungib maapinda läbi lähimal asuva kõrge loodusliku objekti ja võimalik, et ka läbi ligidal seisva elusolendi. Välgulöök võib süüdata rõivaid, paisata kannatanu maha või põhjustada isegi silmapilkse surma. Suuna kõik inimesed välgulöögi paigast eemale nii kiiresti kui võimalik.
Antud töö raames tuleb mõõta magnetvälja iseloomustavat magnetvootihedust ehk magnetilist induktsiooni. Elektromagnetväljade osas on juba pikemat aega viidud läbi palju uurimusi ning katseid, et jõuda üheste järeldusteni ohu osas – seda aga ei ole suudetud. Teadlased jõudnud konsensuseni, et elektromagnetväljad ilmselt kujutavad inimestele ohtu, ent palju tööd tuleb veel teha, et jõuda inimorganismile avaldatava mõju ulatuse osas. Magnetväli. Iga liikuv elektrilaeng tekitab enda ümber magnetvälja, st elektrivoolul on magnetilised omadused. Magnetväli on ruumis pidev ja võib mõjutada teisi liikuvaid laenguid – siit tuleb välja ka tema oht. Katses kasutatav seade mõõdab vahelduvvoolust tekitatud magnetväljade magnetilist B induktsiooni nanoteslades, tähis nT. 2
suhtes. Valemiks Ep=mgh. Ühikuks 1 džaul. SOOJUSENERGIA – Soojusenergia on soojusenergia, mida kasutatakse energeetilistel eesmärkidel. E=3/2kT SOOJUSHULK – Füüsikaline suurus, mis iseloomustab soojusvahetuse teel ülekantud energiahulka. Soojushulka tähistatakse tähega Q. Q=c*m*deltat TÖÖ – Füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühelt punktilt teisele kantud energia hulka. Töö tähis on A. Mõõtühikuks džaul. Valemiks A=F*s VOOLUTUGEVUS – Näitab, kui suur elektrilaeng läbib juhi ristlõiget ühes ajaühikus. Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga. Selle ühikuks on 1 Amper ja tähiseks A. Voolutugevust arvutatakse valemist I=q/t või I=U/R. PINGE – Füüsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektrivälja potentsiaalide erinevust. Tähiseks on V. Ühikuks volt. Pinget saab mõõta voltmeetriga. U=A/Q või U=IR VÕIMSUS – Füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teeb jõud ühe ajaühiku jooksul. Tähiseks on W
Antud töö raames tuleb mõõta magnetvälja iseloomustavat magnetvootihedust ehk magnetilist induktsiooni. Elektromagnetväljade osas on juba pikemat aega viidud läbi palju uurimusi ning katseid, et jõuda üheste järeldusteni ohu osas seda aga ei ole suudetud. Teadlased on jõudnud konsensuseni, et elektromagnetväljad ilmselt kujutavad inimestele ohtu, ent palju tööd tuleb veel teha, et jõuda järeldusteni inimorganismile avaldatava mõju ulatuse osas. Magnetväli. Iga liikuv elektrilaeng tekitab enda ümber magnetvälja, st elektrivoolul on magnetilised omadused. Magnetväli on ruumis pidev ja võib mõjutada teisi liikuvaid laenguid siit tuleb välja ka tema oht. Katses kasutatav seade mõõdab vahelduvvoolust tekitatud magnetväljade magnetilist induktsiooni B nanoteslades, tähis nT. Alusdokumentides on sellele suurusele viidatud kui magnetvootihedusele B, mida loetakse magnetvälja iseloomustavaks füüsikaliseks suuruseks, mis määrab selles väljas liikuvale
FÜÜSIKA II. MÕISTEID JA SEADUSI I. Elektrostaatika Elektromagnetiline vastasmõju on seotud elektrilaenguga, mida on kahte liiki (+ ja -), mille algebraline summa elektriliselt isoleeritud süsteemis ei muutu ja mis saab olla vaid elementaarlaengu ( e = 1.6 10 -19 C ) täisarvkordne; elektrilaeng on alati seotud laengukandjaga ja on relativistlikult invariantne suurus. Liikumatute punktlaengute q1 ja r r q1 q 2 r q 2 vastastikune mõju on määratud Coulombi seadusega: F = k , kus r2 r
elektromotoorjõu ning voolu teke. Kui muutub magnetinduktsiooni tugevus, siis on indukt siooni elektromotoorjõu tekkepõhjus teistsugune. Muutuv magnetinduktsioon tekitab uue välja: pööriselektrivälja.Pööriselektrivälja jõujooned moodustavad suletud kõveraid nagu magnetinduktsioonigi jõujooned. Kui laeng liigub tavalises elektriväljas, siis sõltub elektrivälja poolt laengu liigutamiseks tehtud töö vaid laengu alg- ja lõpp-punktist, mitte aga sellest, kuidas elektrilaeng ühest punktist teise jõudis. Pööriselektrivälja korral sõltub laengu liigutamiseks tehtud töö ka laengu trajektoorist. Kui elektroni trajektooriks on ringjoon, siis on tavalise elektrivälja töö null, kuid mitte pööriselektrivälja töö. Pööriselekt riväljas mõjuvad laengutele jõud välja jõujoonte sihis ja kuna pööriselektrivälja jõujoonteks on silmused nagu magnetväljalgi, siis sunnib pööriselektriväli elektrone ringiratast ühes suunas liikuma
Mehaanika Mehaaniline liikumine ühtlane sirgjooneline liikumine - Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul trajektooriks on sirge ja keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes on võrdsed teepikkused. ühtlaselt muutuv liikumine - Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra. taustsüsteem - Taustsüsteem on mingi taustkehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. teepikkus - Trajektoor, mille keha läbib teatud ajavahemiku jooksul. nihe - Sirglõik, mis ühendab keha liikumise algusasukohta lõppasukohaga. hetkkiirus Keha kiirus teatud ajahetkel. kiirendus Näitab kui palju muutub kiirus ajaühikus. liikumise suhtelisus Keha liikumine sõltub taustsüsteemi valikust. Ei ole olemas absoluutselt liikumatut taustsüsteemi. Seega mehaaniline liikumine on alati suhteline. liikumisvõrrand Võrrand, mis kirje...
Füüsikaline Maailmapilt Füüsika aines ja teaduslikud meetodid: mudelid, keel, põhjuslikkus. Makroskoopiliste kehade liikumine ja selle põhjused; Newtoni seadused. Kehasüsteemide liikumine – aine molekulaar-kineetiline teooria, olekuparameetrite muutumise seaduspärasused. Suure tihedusega molekulaarsüsteemid. Soojus – aineosakeste kaootilise liikumise energia. Elektromagnetism: elektrilaengud ja nende liikumine magnet- ja elektriväljas. Valguse dualism – osakeste voog versus elektromagnetlainetus. Mikromaailma ehituskivid – elementaarosakesed. Kvantmehaanika põhiideed. Relatiivsus maailma käsitlemisel: erirelatiivsusteooria postulaadid, energia ja massi ekvivalentsus ning aegruumi kõverdumine. Universumi teke, struktuur ja evolutsioon. Füüsikas avastatud seaduspärasuste rakendatavus teistes teadustes. Õpimeetodid: loengud, seminarid. Iseseisev töö: töö kirjandusega ja harjutusülesannete lahendamine. 1 MAKROSKOOPILISTE KEHADE LIIKUMINE...
tarviti jaoks muutumatud suurused ) 2).Kui suur on voolutugevus hõõglambis , mille takistus on 8 ja mis on ühendatud vooluringiks 12 V akuga ? Andmed : R=8 I= 12v/8= 1,5 a U=12V I=U/R I=? V= i = 1,5a 3)Auto käiviti on ühendatud vooluringiks 12 V akuga . Kui suur on käiviti vooluringi takistus takistus , kui käivitit läbib vool tugevusega 180 A ? Andmed U=12V I=U/R R=U/I R=12V/180A=0,067 I=180A R=? V: R=0,067 4.5-oomise takistusega juhti läbis 1,5 minutiga elektrilaeng 45 C . Leia juhi otstele juh rakendatud pinge Andmed R=5 I=U/R Y= I*R T=1,5MIN=90s Et I= 1/t , siis U=Q*R/T Q?45C U=? U=45c*5/90s=2,5V V=2,5V 5.Kui suur pinge tleb rakendata 30 cm pikkuse ja 1,5 mm2 ristlõikega alumiiniumtraadi otstele , et saada voolu 10 A ? Andmed Lahendus L=30 cm I=U/R-U=I*R S=1,5mm2 R= Q*L/S m.e
korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga F = k q1 q2 / r 2. Jõud on suunatud piki laetud kehi ühendavat sirget ja sõltub ainest, milles nad asuvad. Vaakumis võrdetegur k = 1/(4 0), kus suurust 0 nimetatakse elektrikonstandiks. k = 9 . 10 9 N. m2/C 2. See tähendab, et kahe punktlaengu 1 C vahel mõjub vaakumis vahekaugusel 1 m jõud 9 . 10 9 N. Coulomb'i seadus on analoogiline gravitatsiooniseadusega, elektrilaeng raske massiga, Coulomb'i võrdetegur k gravitatsioonikonstandiga G. Mõlema jõu pöördvõrdeline sõltuvus kauguse ruudust on tingitud vastava välja ühtlasest jaotumisest üle pinna, mille punktides väli eksisteerib. Ohmi seadus: Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega: I = G U = U /R. Võrdetegurit G nimetatakse juhtivuseks, tema pöördväärtust R aga juhi takistuseks. Juhi takistus
Elektrilise induktsiooni nähtus Kui juht satub elektrivälja hakkavad vabad laengukandjad liikuma. Positiivsed hakkavad liikuma elektrivälja suunas ja negatiivsed vastassuunas. Seal, kus jõujooned sisenevad tekib negatiivne laeng ja seal, kus jõujooned väljuvad tekib positiivne laeng. Elektrostaatiliseks induktsiooniks nimetatakse erinimeliselt laetud laengute eraldumist elektrivälja asetatud juhis. Näiteks kui elektrivälja asetatud metallkeha kaheks osaks jaotada, siis on mõlemal osal elektrilaeng. Need laengud on suuruselt võrdsed ja märgilt vastupidised. 62. Dielektrikus ei saa laengukandjad vabalt liikuda. Nad võivad vaid pisut nihkuda asendist, milles nad olid elektrivälja puudumisel. Suhteliseks dielektriliseks läbitavuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis näitab, mitu korda on elektrivälja tugevus homogeenses materjalis väiksem väljatugevusest vaakumis. Dielektriline läbitavus iseloomustab aine polariseerumisvõimet
Ümber aatomituuma erinevatel elektronkihtidel tiirlevaid elektrone kokku nimetatakse elektronkatteks. Igasse elektronkihti mahub kindel arv elektrone. Aatomid erinevad üksteisest massi, mõõtmete ja sisemise ehituse poolest. Aatomituum on aatomi keskel paiknev aineosake, mis koosneb nekleonitest. Aatomituum on aatomist ligi 100000 korda väiksem. Nukleoniteks on prootonid ja neutronid, need omakorda koosnevad kvarkidest. Prootonitel on positiivne elektrilaeng, neutronitel laeng puudub ehk neutronid on elektriliselt neutraalsed. Aatomi ehituse seosed perioodilisustabeliga: Aatomnumber (järjenumber) = tuumalaeng = prootonite arv = elektronide koguarv Perioodi number = elektronkihtide arv A-rühma number = elektronide arv väliskihil B-rühma elementidel on väliskihil tavaliselt 2 elektroni Ümardatud aatommass = massiarv = prootonite + neutronite arv 8. Ionisatsioonienergia
siis kasvab elektriväli maapinnal nii tugevaks, et seal algab uus säde. See on liidrist märksa võimsam ja sirutub sirgjooneliselt liidrile vastu. Kui liider ja vastutulev lahendus maapinnast mõnekümne meetri kõrgusel ühinevad, siis sulgub juhtiv voolukanal ja tuhandikuks sekundiks tekib midagi pilve ja maa vahelise lühiühenduse taolist. Selles staadiumis vabanebki välgu energia. Enamasti aga ei jõua välgu ülemist otsa ümbritsev elektrilaeng tuhandiksekundi jooksul maha laaduda ja umbes kümnendiku sekundi pärast tekib uus ja pea sama võimas lahendus nüüd juba ette kuumutatud ja ioniseeritud kanalit pidi. Välgulahendus võib niiviisi korduda kuni kümme korda enne kui välgu ülemise otsa ümbrusesse kogunenud laeng ammendub. Eesti kliimas piirdub välk tavaliselt vaid 1-5 lahendustsükliga ja kestab kokku alla poole sekundi. Enamik välkudest algavad ja lõpevad äikesepilves ning nad ei põhjusta muud, kui
hoida ning tuum voib laguneda (N:tuumaelektrijaamades). · Prootonite arv tuumas (laenguarv ehk aatomnumber Z) maarab, millise keemilise elemendi aatomiga on tegemist. Et prootonite arv tuumas vordub ka elektronide arvuga elektronkattes (ioniseerimata aatomi korral), on erineva prootonite arvuga aatomitel erinevad keemilised omadused ja optilised omadused. Elektronkate · Aatomi elektronkate koosneb elektronidest, millel on negatiivne elektrilaeng. · Elektronid ei tiirle umber aatomi selle sona klassikalises moistes, vaid moodustavad elektronpilve. · Elektronpilve labimoot on mitu suurusjarku suurem aatomituuma labimoodust, seega maarab elektronpilve labimoot ara aatomi mootmed. Aatomi labimoodu suurusjark on 10-10 m. Uhte sentimeetrisse mahuks ritta asetatuna umbes 100 miljonit aatomit. · Elektronkatte peakvantarv (n) maarab ara elektronkihi, millel elektron asub. Tapse orbitaali
energialiigiks. Elektrienergia on mugavaks vahelüliks loodusest ammutatava ning inimtegevuses kasutatava energia vahel. Elektromagnetiline side- ja infotehnika hõlmab helides, kujutistes vms. sisalduva info esitamist elektriliste võnkumiste jadana ehk elektrisignaalina, selle signaali töötlemist, edastamist ruumis ning taasesitamist inimesele vajalikul kujul (nt. telegraaf, telefon, raadioside ja televisioon, grammofonid, magnetofonid, elektronarvuti). Elektriõpetuse keskne mõiste on elektrilaeng. Elektrilaeng (tähis q või Q) on füüsi- kaline suurus, mis näitab, kuivõrd keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Sõna laeng kasutatakse enamasti kolmes eri tähenduses. Need on: 1) keha omadus osaleda elektromagnetilises mõjus, 2) füüsikaline suurus selle omaduse kirjeldamiseks (omaduse mõõdetavus), 3) aineosakeste kogum, millel on laeng kui omadus (liikuv laeng, kuskil paiknev laeng). Looduses leidub kahte liiki laenguid, mida kokkuleppeliselt nimetatakse positiivse-
= 120 % = 20% m Akas = = 120 J 100% Q1 = 600 J Q -? Akas - ? 3. kursus ELEKTROMAGNETISM Elektriväli Elektrilaeng on mitme tähendusega mõiste. Keha elektrilaeng q näitab keha osalemise intensiivsust elektromagnetilises vastastikmõjus. Huvitav on massi ja laengu vahekord: mass võib ilma laenguta olemas olla, aga laeng ilma massita ehk laengukandjata mitte kunagi. Elektron kannab negatiivset laengut, prooton positiivset. Keha kui terviku laeng sõltubki nende arvulisest suhtest, sest qe = q p . [ q ]SI =1C (kulon). Elektroni ja prootoni laengut qe = q p = e =1,6 10 -19 C nimetatakse elementaarlaenguks
= 120 % = 20% m Akas = = 120 J 100% Q1 = 600 J Q -? Akas - ? 3. kursus ELEKTROMAGNETISM Elektriväli Elektrilaeng on mitme tähendusega mõiste. Keha elektrilaeng q näitab keha osalemise intensiivsust elektromagnetilises vastastikmõjus. Huvitav on massi ja laengu vahekord: mass võib ilma laenguta olemas olla, aga laeng ilma massita ehk laengukandjata mitte kunagi. Elektron kannab negatiivset laengut, prooton positiivset. Keha kui terviku laeng sõltubki nende arvulisest suhtest, sest qe = q p . [ q ]SI =1C (kulon). Elektroni ja prootoni laengut qe = q p = e =1,6 10 -19 C nimetatakse elementaarlaenguks
Seejärel juhitakse gaasisegu spetsiaalse puhuri (ingl k blower) abil turbiini, mis annab segule suure kiiruse. Edasi suundub suure kiiruse saanud gaasisegu resonaatorisse see on koht, kus tekitatakse laserkiir.Laserkiire täpne tekkeprotsess võib olla tootjati erinev. Kuid väga lühidalt öelduna toodetakse laserkiirt nii, et suure kiirusega gaas suunatakse spetsiaalsete lampide (lampide asemel võib kasutada ka elektroode vms) vahele, kus gaasisegule antakse elektrilaeng ning seeläbi tekitataksegi laserkiir. Tekkinud kiirt ei suunata kohe resonaatorist välja, vaid seda peegeldatakse resonaatoris nii mitu korda, kui suurt väljundvõimsust vajatakse. Peeglite arv resonaatoris on eri tootjatel erinev ning resonaatori suurus sõltub laserseadme väljundvõimsusest. Laserkiire tekitamine on soojust eraldav protsess. Selle käigus gaas ei põle ära, aga kuumeneb ja kaotab talle eelnevalt antud kiiruse.
Elektrostaatiline induktsioon:erinimeliselt laetud laengute eraldumist Mehaanilise energia jäävuse seadus:jäävusseadus mille kohaselt see, et kasutegur on väiksem kui 100 %. Max kasuteguriks loetakse ka elektrivälja asetatud juhis. Nt elektrivälja asetatud metallkeha kaheks osaks isoleeritud süsteemis, kehade vahel mõjuvad ainult konservatiivsed 62%. Reaalses elus seisavad sellele masinale vastu kõiksugu jõud: jaotada, siis mõlemal osal elektrilaeng. Need laengud on suuruselt = ja j,süsteemi mehaaniline koguenergia muutumatu. Konservatiivsete j hulka hõõrdejõud, soojuskaod jne. märgilt vastupidised. kuuluvad näiteks gravitatsiooniväli/staatiline elektriväli ja elastsusj Soojusmasinas olev aine: (vesi, õhk jne) saab soojust kõrgema t
Ülepingekaitse Energeetikaseadmed vajavad kaitset ka erinevatest allikatest tingitud ülepingete vastu. Ohtlike ülepingete allikateks võivad olla välgu otsene sisselöök elektriliini või lahtise alajaama seadmetesse, mitmete elektriseadmete sisse- ja väljalülitamistel tekkivad ülepingeimpulsid jne. Alajaamade seadmete piksekaitseks kasutatakse peamiselt piksevardaid, elektriliinide kaitseks aga piksetrosse ( vt Energiaõpik, www.energia.ee). 11.6 Staatiline elekter Staatiline elektrilaeng koguneb seadmete ja aparaatide metallosadele, mis on seotud vedela või puistematerjali ümbertöötlemisega, segamisega. Võib toimuda elektrilahendus, kui potentsiaalide vahe keskkonna ja seina vahel läheb liiga suureks. Elektrilahendus võib süüdata põlema keskkonna ja toimuda plahvatusena, põlenguna. Tekkimiskohad: 1) dielektriliste vedelike voolamisel 2) tolmu- ja õhusegude liikumisel (pneumotransport) 3) materjalide töötlemisel segistites 4) riidematerjalide lõikamisel
Lahusti on see aine, mis lahuse m oodustumisel ei muuda oma agregaatolekut. ! ! Alus on aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone. Hape on aine mis annab vesilahusesse vesinikioone Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustumisega kaasnev aine jagunemine ioondieks - toimub vastandiktoime polaarsete molekulidega. Elektrolüüdid on happed, alused ja soolad. ! Elektrofiil on aineosake, millel on vaba või osaliselt vaba aatomorbitaal ja selle tulemusena positiivne elektrilaeng või osalaeng.(happed)! Nukleofiil on aineosake, millel on vaba elektronpaar ja selle tulemusena negatiivne laeng või osalaeng. (alused)! ! pH näitab lahuse happelisust.! Erinevad lahused võivad olla kas happelised, neutraalsed või aluselised. Neutraalses lahuses on H+- ja OH--ioone võrdselt. Happelises lahuses on H+-ioonid ülekaalus. Mida happelisem on lahus, seda suurem on selle vesinikioonide sisaldus. Aluselises lahuses on aga OH--ioone rohkem kui H+- ioone
paisuda niikaua, kuni ta temperatuur on omandanud jahuti temperatuuri. Niisiis me näeme, et soojus saab 1.Elektostaatika muutuda tööks ainult samaaegselt sellega (ja tänu sellele), kui süsteem 1.1 Laengute vastasikune mõju ja laengu ,,jahuti + soojendav keskkond" kasvatab entroopiat. Samas ei saa jäävuse seadus kasutegur olla kunagi 1, sest jahutav Elektrilaeng kui elementaarosakeste keha ei saa olla absoluutselt omadus-on mõningate mikroosakeste nulltemperatuuril. omadus tõmbuda või tõukuda. elektromagnetiline vastastikmõju on · Kasutegur - on selge, et ka jahutaja väikeste kehade puhul suurem poolt ärajuhitav soojushulk pärineb gravitatsioonilisest vastastikmõjust. soojendilt, seega ei muutu kasulikuks
Inglise füüsik Joseph Thomson avastas 1897. aastal esimese elementaarosakese - elektroni. Nimetus elementaarosake võeti kasutusele 1930ndatel aastatel. Elementaarosakesteks nimetatakse ka tuuma koostisosakesi. Elementaarosake struktuurita või struktuuriga mikroosake, mis osaleb kõigis nüüdisajal tuntud füüsikalistes protsessides kui jagamatu tervik. Elementaarosakesed ei koosne teistest tuntud osakestest. Elementaarosakesi iseloomustavad: 1. Mass 2. Elektrilaeng 3. Spinn (iseloomustab osakese pöörlemist) 4. Eluiga Elementaarosakesed jaotatakse: 1. Leptonid 2. Mesonid 3. Barüonid Mõisted: Antiosakesed massid võrdsed, laengud vastupidised (elektron positron). Avastati 1928.a. inglise füüsiku Paul Diraci poolt. Kvargid kõik mesonid, barüonid ja resonantsosakesed koosnevad kvarkidest ja antikvar- kidest, kusjuures iga osake moodustab erineva kvarkide kombinatsiooni. Avastati 1963.a. M
LIIKUMISHULK 1. Kui suur on 10 tonni kaaluva veoki liikumishulk, kui ta kiirus on 12.0 m/s? Kui kiiresti peaks sõitma 2-tonnine sportauto, et ta liikumishulk oleks sama? p 10t p m v v1 12.0m/s p m v 1000kg 12.0m/s 120'000kg m/s p2 2t . p 120'000kg m/s v2 ? v 60 m m 2'000kg s 2. Pesapall massiga 0.145 kg veereb y-telje positiivses suunas kiirusega 1.30 m/s ja tennispall massiga 0.0570 kg y-telje negatiivses suunas kiirusega 7.80 m/s. Milline on süsteemi summaarse liikumishulga suurus ja suund? v2 7,80m/s p1 m1 v1 0,1885kg m/s m2 ...
Absoluutselt elastne põrge on selline, mille käigus kehade summaarne kineetiline energia ei muutu: kogu kineetiline energia muutub deformatsiooni potentsiaalseks energiaks ja see omakorda muutub täielikult kineetiliseks energiaks. Pärast põrget kehad eemalduvad teineteisest. Absoluutselt mitteelastne põrge on selline, mille käigus osa summaarsest kineetilisest energiast muutub kehade siseenergiaks. Pärast põrget jäävad kehad paigale või liiguvad koos edasi. Aeg: ajahetke tähistab nn. jooksev aeg (kunas?), tähis t , ühik 1s; kestust tähistab ajavahemik (kui kaua), tähis t, ühik 1 s. Aineid jaotatakse vabade laengukandjate kontsentratsiooni järgi kolmeks: juhid, dielektrikud (isolaatorid) ja pooljuhid. Juhtides on vabade laengukandjate kontsentratsioon väga suur. Näiteks 1 cm3 metalli sisaldab ca 1022 ...1023 vaba elektroni. Seetõttu on metallid head elektrijuhid. Dielektrikutes ehk isolaatorites on vabu laengukandjaid väga vähe, 1 cm3 ca...
adiabaatiline jahtumine (õhu tõusmisel ruumala suurenemine, mille käigus õhk jahtub) ja seega veeauru kondenseerumine. Kondenseerumisest üksi ei piisa, vaid need osakesed peavad ka omavahel liituma, muutudes raskemaks. Kõige olulisem faktor vihmapiiskade tekkel on vedela vee sisaldus pilvedes. Pilves, kus on piisavalt vett, on teised olulised faktorid: 1) pilvetilkade suurusjaotus, 2) pilve paksus, 3) ülesliikuvate õhuvoolude olemasolu pilves, 4) pilvepiiskade elektrilaeng ja elektriväli pilves. On 2 olulist protsessi sademete tekkeks: 1) põrkumine – koagulatsioon (liitumine), 2) jää-kristalli protsess. 25. Maa pöörlemine ja seda mõjutavad tegurid. V: Maa pöörleb umber oma keset läbiva mõttelise pooltelje. Täispöörde ümbritseva tähesüsteemi suhtes teeb Maa umbes 23 ja 56 minutiga (Täheööpäev). Maa pöörlemine aeglustub pikkamööda Kuu ja Päikese poolt pähjustatud loodete mõjul, nii et Täheööpäev pikeneb
lõhkumisel) tekkiv energia ülejääk võimaldabki toota tuumaenergiat. Et vesiniku tuum koosneb vaid ühest prootonist, on prootoni masside summa tervelt 0,7 protsendi võrra neist moodustatud heeliumituuma massi. Seega annab iga kilogramm vesinikku heeliumiks muutudes 150 miljardit kilovatt-tundi energiat. Kuid selleks, et seda energiat kätte saada, tuleb kõigepealt sundida vesinikutuumasid ühinema. Ühinemist takistab vesinikutuuma -- prootoni -- elektrilaeng. Et kaks prootonit ühineksid, tuleb nad viia teineteisele lähemale kui 10-13 m. See tähendab, et nende kineetiline energia peab olema suurem elektrijõudude potentsiaalsest energiast: Pannes valemisse prootoni massi mp = 1,67 * 10-27 kg ning laengu qp = 1,6 * 10-19 C, saame kiiruseks mis ruutkeskmise kiiruse valemist annab temperatuuriks 55 miljonit kraadi. Näeme, et saadud temperatuur on umbes viis korda suurem varem mainitud kümnest miljonist kraadist
Selle energia määramiseks kasutatakse mõistet potentsiaal Väär ! 10. Vale Valida õige vastus Mis on elektripinge? 1. Laengute hulk, mis läbib juhet ühes sekundis. 2. Elektrivoolu töö ühes sekundis. 3. Jõud, mis tekitab toiteallika klemmide vahele potentsiaalide vahe. 4. Potentsiaalide vahe vooluahela osal. 5. Elektrihulk, mis läbib juhet ühes sekundis. SAADA VASTUSED Kordamine Vasta küsimustele 1. Kas positiivne elektrilaeng liigub elektrivälja mõjul? 2. Kas elektrivälja iga punkt omab energiat ja millist mõistet selle energia määramiseks kasutatakse? 3. Mis juhtub positiivse elektrilaenguga positiivselt laetud elektriväljas? 4. Kuidas liigub positiivne elektrilaeng positiivselt laetud elektriväljas? 5. Kas laeng liigub ühesuguse potentsiaaliga punktide vahel? 6. Mida nimetatakse potentsiaaliks? 7. Mis on elektrilaengu liikumiseks vajalik? 8. Mida nimetatakse pingeks?
suhtega H= B/MM0 (väike). Väljatugevuse mõõtühik on A/m (amprit meetri kohta) 3.Faasi ja liini suurused kolme faasilises süsteemis Kolmefaasiline vool on sisuliselt liitvool kolmest ühefaasilisest, mille elektromotoorjõud on teineteisest ajas kolmandikperioodi ehk 120 kraadi võrra nihutatud ÜLESANNE: Q1=3MC Q2=6MC C=? C= C1*C2 / C1+C2=2MF(mikro) 3.1 Elektrimahtuvus; Dielektriline läbitavus; Dielektriline läbilöök Elektrimahtuvus- juhile antud elektrilaeng muudab ta potentsiaali, kusjuures potentsiaali muutus sõltub lisaks laengu väärtusele ka juhi omadusest, mida nim. elektrimahtuvuseks. (kondensaatorid) C= Q/ Dielektriku läbitavus- Ea keskkonna absoluutne dielektriline läbitavus, mida võib esitada kahe suuruse korrutisena: Ea=EE0, kus E on keskkonna suhteline dielektriline läbitavus, see on ühikuta suhtarv, mis näitab mitu korda on laengute vahel mõjuv jõud selles keskkonnas väiksem kui vaakumis. Vaakumi jaoks on E=1 E0 nim.
tekitava keha, nii, et taustkeha ja välja allikas moodustavad liikumise kirjeldamiseks vaja mineva taustsüsteemi - näiteks on ortonormaalne reeper, kus välja allikas asub koordinaadistiku nullpunktis. Teljed võime suunata suvaliselt. Gravitatsioonivälja tugevuseks nimetame jõuväljas olevale kehale mõjuva gravitatsioonijõu suhet selle keha massiga: o Elektriväli: elektrilaeng, väljatugevus ja potentsiaal, nende ühikud Elektrilaengut, mis ei muuda protsessi (katse) käigus oma asukohta, nimetatakse staatiliseks elektriks o Väljatugevuste liitmine vektorkujul Loen 12 o Suurused: voolutugevus, voolutihedus, pinge, elektromotoorjõud Voolutugevuseks nimetame ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengut Voolutugevus sõltub laengukandjate arvust ja kiirusest. Kiiruse määrab laengutele mõjuv jõud (seega
kuumusel kauem mõjuda. Aurutamine tehnoloogia, mis võimaldab tõrjuda taimi ja patogeene. Surve all auru lastakse 3 8 minutit metallkausside alla, värsketele peenardele. Aur tõstab mulla temperatuuri 70 100 kraadini, tappes enamuse umbrohuseemnetest vähemalt 10 cm sügavuseni. Seda tehnikat EI peeta sobivaks mahesüsteemides, kuigi lühiaegne madala temperatuuriga mulla aurutamine on uuringute järgi vastuvõetavam viis kahjurite, haiguste ja umbrohtude tõrjeks. Elektriga tõrje. Elektrilaeng aurustab taimemahla, rikkudes kudesid. Laserid, UV kiirgus ja kiiritamine on olnud päevakorral, kuid on osutunud · kas liiga ohtlikuks · või kalliks farmis kasutamiseks · või läinud vastuollu mahepõllunduse põhimõtetega. 44. Multsi kasutamine umbrohutõrjel. Multsimiseks nimetatakse mullapinna katmist mingi kihiga. See võib olla kõdunev (lehemuld, koor või kompost) või kõdunematu. Mõlemad vähendavad umbrohtumust ja säilitavad
Näiteks soojus ei saa minna ise külmemalt kehalt kuumemale. Soojusmasin on seade, mis muundab soojusenergiat mehaaniliseks tööks või vastupidi. Soojusmasina kasutegur näitab, kui suure osa masinale antavast soojusenergiast muundab masin kasulikus tööks. h=Q1 - Q2/Q1 100% Aine agregaatolek on ühe ja sama aine olekuvorm: tahke, vedel ja gaasiline. Aine agregaatoleku muutumine on aine üleminek ühest agregaatolekust teise. ELEKTROMAGNETISM Elektrilaeng füüsikaline suurus, mis näitab kui tugevasti laetud kehad osalevad vastastikmõjus. Laengu jäävuse seadus väljendab, et elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. Punklaeng on elektriliselt laetud keha mudel, milles keha mõõtmeid ei arvestata ehk mõõtmed on tühiselt väikesed võrreldes laetud kehade vahelise kaugusega. Coloumb'i seadus ütleb, et kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline
kuumusel kauem mõjuda. Aurutamine tehnoloogia, mis võimaldab tõrjuda taimi ja patogeene. Surve all auru lastakse 3 8 minutit metallkausside alla, värsketele peenardele. Aur tõstab mulla temperatuuri 70 100 kraadini, tappes enamuse umbrohuseemnetest vähemalt 10 cm sügavuseni. Seda tehnikat EI peeta sobivaks mahesüsteemides, kuigi lühiaegne madala temperatuuriga mulla aurutamine on uuringute järgi vastuvõetavam viis kahjurite, haiguste ja umbrohtude tõrjeks. Elektriga tõrje. Elektrilaeng aurustab taimemahla, rikkudes kudesid. Laserid, UV kiirgus ja kiiritamine on olnud päevakorral, kuid on osutunud · kas liiga ohtlikuks · või kalliks farmis kasutamiseks · või läinud vastuollu mahepõllunduse põhimõtetega. 44. Multsi kasutamine umbrohutõrjel. Multsimiseks nimetatakse mullapinna katmist mingi kihiga. See võib olla kõdunev (lehemuld, koor või kompost) või kõdunematu. Mõlemad vähendavad umbrohtumust ja säilitavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
