Füüsika II kõik vajalikud valemid, ka lahti seletatud, väga asjalik.
Elektroskoop. Juhid ja mittejuhid. Elektroskoop. Kas kehal on elektrilaeng või mitte, saab kindlaks teha lihtsa omavalmistatud seadme abil. Niidi otsas rippuva suure raudnaela terava otsa külge on plastiliiniga kinnitatud kaks samade mõõtmetega õhukest paberist kitsast riba. Otsapidi naela külge kinnitatud paberiribad ripuvad teineteisega paralleelselt. Kui puudutada naela laetud kehaga, kandub osa elektrilaengust naelale ja sealt paberiribakestele. Paberiribakesed omandavad samaliigilised elektrilaengud ja tõukuvad teineteisest eemale. Kui naelale anda
ELEKTRIVOOL · Elektrivool tekib vabade laengute suunatud liikumise tõttu. Liikuda saavad elektronid, vabad idoonid, mis ei ole kristallvõrega seotud ja ka molekulid (näiteks vee voolamine). · Metallides tekitavad elektrivoolu elektronid. · Elektrolüüdi lahustes tekitavad elektrivoolu(näiteks happed, erilised õlid, soolalahused) ioonid · Voolutugevus näitab, kui suur hulk laenguid läbib vooluelementi ajaühikus I= I voolutugevus (A), q=I×t q elektrilaeng, t= t aeg (s)
Elektrilaeng (Q, q) iselom mingi keha füs suur Laeng näit keha osal tugevust elektromagneetilises mõj Keha 2. suh paigal mõj elektrijõud liikuvale ka magnetjõud Laengu olemas olu elektri- ja magnetjõudude põhjal Laeng: keha om, om kirj füs om, osakeste om elektr laetud, laengu mõõtmise võimal, osakes kogum laengu omadusega Looduses + ja laengud Gravitatsioonilaeng mass Elektrijõud tõmbe (erinim) ja tõuke (samanim) Laengu arvväärtus määrab jõu suuruse, märk aga suuna. Elementaarlaeng (e) vähim võimalik laengu väärtus, suurus 1,6 10-19 C me 9,1 10-31 kg Iga keha laengu suurus algosakeste langute summa Prooton, neutron kvargist +( - Aatom + elektorn = neg ioon Keha + = keha laadub neg e jagamatus algosakeste terviklikkust. Laeng ei teki ega kao kehade süst laeng saab muutuda ss kui süst +/- osakesi. q = l t (elektriliselt isol süst kogulaeng on jääv suurus). Laengukandjate suunatud liikumine elektrivool. Laengukandjate sisald...
1.Mida uurib elektrodünaamika? Elektrodünaamika uurib elektrilaenguga osakeste ja kehade liikumisest tulenevaid elektromagnetilisi efekte ning elektromagnetvälja.2.Kirjelda aatomi ehitust. Aatomi keskel asub positiivselt laetud tuum. Tuum koosneb tuumaosakestest prootonitest + ja neutronitest0. Tuuma ümber tiirlevad elektronid-, mis moodustavad elektronkatte, mis omakorda jaguneb elektronkihtideks.3.Mida iseloomustab elektrilaeng? Tähis, ühik .Elektrilaeng iseloomustab keha aktiivust elektri- ja magnetnähtustes. Tähis q, ühik C.4.Mis on elementaarlaeng? Elementaarlaeng on vähim võimalik laengu väärtus.5.Millal on keha elektriseeritud? Keha on elektriseeritud siis, kui ta omab elektrilaengut.6.Miks on keha laeng elementaarlaengu täisarvkordne? Keha laeng on alati elementaarlaengu täisarvkordne, sest tema elektrilaeng on tema koosseisus olevate elementaarlaenguga või selle vastandväärtusega
ELEKTRILAENG on füüsikaline suurus, mis iseloomustab laetud keha võimet võtta osa elektromagneetilisest vastastikmõjust. ELEKTRIVOOLUKS nim. Vabadae laetud osakeste suunatud liikumist. Selle tekkeks vajalikud tingimused on vabade osakeste ja elektrivälja olemasolu. Metallides on vabadeks laengukandjateks elektronid, elektrolüüdi vesilahuses pos. ja neg. ioonid. q I= ELEKTRIVOOLU VOOLUTUGEVUS on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrivoolu ja ta on võrdne t juhi ristlõiget mingi ajavaheminu jooksul läbinud vabade laetud osakeste laengu ja selle ajavaheminu suhtega. SI-s mõõdetakse elektrivoolu voolutugevust amprites (1A), kusjuures 1A on võetud SI põhiühikuks. Seda mõõdetakse ampermeetriga, kusjuures ta ühendatakse tarbijaga (takistusega) alati jadamisi. SI-s on elektrilaengu ühik q defineeritud elektrivoolu tugevuse def.valemi abil: I = q = I t SI : 1C...
FÜÜSIKA KT JOONAS SILD ELEKTRILISELT LAETUD KEHAD Elektriliselt laetud keha nimetatakse elektriseeritud kehaks. Keha võib omada elektrilaengu hõõrumisel või kokkupuutel laetud kehaga. Hõõrumisel elektriseeruvad mõlemad kehad. ELEKTRILAENG • Elektrilaeng – füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. Elektrilaengu ühikuks on 1 kulon, ühiku tähis on 1 c. Elektrilaenguid on 2 liiki, positiivne ja negatiivne. Samaliigilise languga kehad tõukuvad, eriliigiliste laengutega kegad tõmbuvad. ELEMENTAARLAENG • Nimetatakse vähimat looduses eksisteerivat laengut. Elektrooni ja prootoni elektrilaengud on suuruselt võrdsed elementaarlaenguga.
Voolutugevus. Voolutugevuse ühik Kui tugevasti elektrivoolu toimed ilmnevad, sõltub füüsikalisest suurusest, mida nimetatakse voolutugevus. Kui metalljuhtmes on elektrivool, läbib igas ajaühikus juhtme suvalist ristlõiget teatud hulk suunatult liikuvaid vabu elektrone. Mida suurem on ajaühikus edasikandunud elektrilaeng, seda suurem on voolutugevus juhis. Voolutugevus on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega. Voolutugevuse ühikuks on 1 amper, selle tähis on 1 A. Mida suurem on vabade laengukandjate suunatud liikumise kiirus, seda suurem on ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaeng ehk voolutugevus juhis. Elektrivool on inimese elule ohtlik. Voolu, mille suund ja tugevus ajas ei muutu, nimetatakse alalisvooluks.
1.Elektrinähtuste tekkepõhjus ja elektrilaeng Elektrinähtuste tekkepõhjuseks on asjaolu, et maailmaruumi kogu aine sisaldab elektriliselt aktiivseid algosakesi elektrone prootoneid ioone jms Elektrilise aktiivsuse annab osakestel nende elektrilaeng elektrilaeng on elektriõpetuse keskne mõiste. Elektrilöaeng kui füüsikaline suurus iseloomustab keha või aineosakese elektrilise aktiivsuse astet ja näitab kui tugevasti osaleb keha või osake elektrinähtustes. Elektrilanegu tähiseks on keha korral täht Q ja punktlaengu korralt täht q. Punktlaneguks nimetatakse laetud kehi mille mõõtmed on tühiselt väikesed võrreldes nende vahekaugusega. Punktaleng on keha mudel mille korral keha laengut võib vaadelda koondununa ühte punkti
voolutugevuse ühikuks ja tähiseks? Voolutugevus on füüsikaline suurus, mis arvuliselt on võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega. q I=— A t Voolutugevuse ühikuks on 1 amper(A) Voolutugevuse tähiseks on I 2. Kirjuta füüsikaliste suuruste tähised ja mõõtühikud. tähis ühik aeg t s(sekund) elektrilaeng q C voolutugevus I A 3. Joonisel on skemaatiliselt kujutatud metalljuhi ristlõiget läbivaid suunatult liikuvaid elektrone. Millises juhis kandub ajaühikus edasi suurim, millises vähim elektrilaeng? . Ajaühikus kandub suurim elektrilaeng edasi juhis B. Ajaühikus kandub vähim elektrilaeng edasi juhis C
Elektrostaatika Elektrostaatika on füüsika osa, mis uurib paigalseisvate elektrilaenguga kehade vahelist vastasmõju. Elektrilaeng Elektrilaeng on füüsikaline suurus, st et see on keha omadus, mida saab mõõta (on olemas mõõtühik, tähis, arvutuseeskiri). Elektrilaeng ei ole iseseisev nähtus ega objekt. Laengu mõistet kasutatakse erineva tähendusega: 1) keha omadus osaleda mingis vastasmõjus, 2) seda omadust kirjeldav füüsikaline suurus, 3) osakeste kogum, millel on kõnealune omadus. Elektrilaeng näitab, kui tugevasti kehad osalevad elektrilises vastatikmõjus. Keha, millel on elektrilaeng, nim elektriseeritud ehk laetud kehaks. Punktlaenguks nim sellist laetud keha, mille mõõtmed on tühised
Kui laetud kehadele mõjub elektrijõud, siis see keha asub kindlasti mingi teise laetud keha elektriväljas. Elektriväli levib vaakumis 300,000km/s. Elektriväli on tugevam laetud keha läheduses, laetud kehast kaugel on elektriväli nõrgem. Kõikidel elektronidel on samad laengud. Elektronid asuvad elektronkihtidel. Elektronil on negatiivne laeng. Väiksemat looduses eksisteerivat elektrilaengut nimetatakse elementaarlaenguks. Kõigi elektronide ja prootonite elektrilaeng on täpselt sama suurusega. Aatom tervikuna on elektriliselt neutraalne. Laetud keha elektrilaeng on füüsikaline suurus. Elektrilaeng: tähis: valem: mõõtühik: Elektrone rohkem kui prootoneid = negatiivne laeng. Prootoneid rohkem kui elektrone = positiivne laeng. Elektroskoobiga saab kindlaks teha, kas keha on laetud või mitte. Mida suurem on elektroskoobi elektrilaeng, seda suurem on osuti kalle. Elektroskoobi töö põhineb samaliigilise elektrilaenguga kehade tõukumisel.
1§ Kehade elektriseerumine. Hõõrutud keha tõmbab endapoole teisi kehasid. Hõõrdumisel tekkinud omadust, tõmmata enda poole teisi kehasid, kirjeldatakse elektrilaengu ehk laengu abil. Keha, millel on elektrilaeng, nimetatakse elektriliselt laetud ehk elektriseeritud kehaks. Elektrilaeng on füüsikaline suurus. Elektrilaengul on mõõtühik, mingi arvuline väärtus ning seda saab mõõta. Keha elektri laeng võib olla erinev. l Hõõrdumisel laaduvad mõlemad kokkupuutuvad kehad. l Elektrilaeng võib kanduda laetud kehalt teistele kehadele, mille tulemusel need kehad laaduvad. Mõisted: elektrilaeng, elektriseeritud keha, laeng 2§Elektriseeritud kehade vastastikmõju
8. Teisenda. 0,005A = 5 mA 350mA = 0,35 A 9. Joonisel 1 on kujutatud ampermeetri skaala. Kui suur on selle ampermeetri skaala jaotise vrtus ja ampermeetriga mdetud voolutugevus? Ampermeetri mtepiirkond on 0A - 10A. (skaalal: suuri kriipse - 11, kahe suure kriipsu vahel on kriipse 1, kokku - 10; ampermeetri nool on viienda vikese kriipsu peal) Skaala jaotise vrtus on 0,5A Mdetud voolutugevus on 2,5A 10. Taskulambipirnis on voolutugevus 200mA. Kui suur elektrilaeng lbib taskulambipirni 2 minuti jooksul? Andmed: I= 200mA = 0,2A I= q/t q= I*t t= 2 min = 120s q= 0,2A * 120s = 24C q= ? Vastus: Kahe minuti jooksul lbib taskulambipirni 24C elektrilaeng. B-POOL. 1. Milliseid osakesi nimetatakse vabadeks laengukandjateks? Laetud osakesed, mis saavad aines vabalt liikuda. 2. Kirjuta tingimused, mille tidetuse korral vib aines tekkida elektrivool.
ELEKTRILAENGUD ELEKTRISEERUMINE Elektriseeritud kehaks nimetatakse keha, millel on elektrilaeng. Keha võib elektrilaengu omandada hõõrumisel või kokkupuutel laetud kehaga. Hõõrumisel elektriseeruvad mõlemad kehad. Elektriseeritud kehad mõjutavad teineteist suurema jõuga siis, kui nad on teineteisele lähemal või kui laengud on suuremad. ELEKTRILAENG Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. Elektrilaengu ühik 1 kulon. Tähis 1 C. Kahte liiki: positiivsed ja negatiivsed. Samaliigilise laenguga kehad tõukuvad, eriliigilised tõmbuvad. Laetud keha elektrilaeng on suuruselt võrdne elementaarlaengute summaga ning on elementaarlaengu täisarvkordne. ELEKTROSKOOP Seade, millega saab kindlaks teha, kas keha on laetud või mitte.
1§ Kehade elektriseerumine. Hõõrutud keha tõmbab endapoole teisi kehasid. Hõõrdumisel tekkinud omadust, tõmmata enda poole teisi kehasid, kirjeldatakse elektrilaengu ehk laengu abil. Keha, millel on elektrilaeng, nimetatakse elektriliselt laetud ehk elektriseeritud kehaks. Elektrilaeng on füüsikaline suurus. Elektrilaengul on mõõtühik, mingi arvuline väärtus ning seda saab mõõta. Keha elektri laeng võib olla erinev. lHõõrdumisel laaduvad mõlemad kokkupuutuvad kehad. lElektrilaeng võib kanduda laetud kehalt teistele headele, mille tulemusel need kehad laaduvad. Mõisted: elektrilaeng, elektriseeritud keha, laeng 2§Elektriseeritud kehade vastastikmõju
1. Elektrilaeng. -Füüsikaline suurus, mis iseloomustab kui tugevasti keha osaleb elektrilistes vastastikmõjudes 2. Mõiste ,,laeng" kolm tähendust. -füüsikaline suurus -keha omadus -osakeste kogum 3. Elektrilaengute liigitamine. - positiivne ja negatiivne 4. Elementaarlaeng. -Vähim looduses eksisteeriv laeng 5. Elektrilaengu jäävuse seadus. -Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv 6. Juhid, pooljuhid ja dielektrikud. - Juhid-palju vabasid laengukadjaid, neid saab elektriliste jõudude abil liikuma panna. Pooljuhid-On olemas laengukandjad, kuid nad ei ole vabad, neid saab muuta soojendades. Dielektrikud-Ainel vabad laengukandjad puuduvad 7. Elektrivool. Voolutugevus. Elektrivool- laengukandjate suunatud liikumine Voolutugevus- Laenguosakeste kiirus ühik-A(amper) I=q/t 8. Coulomb'i seadus. Punktlaeng. Coulomb'i seadus- Kirjeldab kahe laetud keha vahel olevaid jõudusid. Laetud kehade vahel mõjuv jõud on võrdeline laengute korrut...
Füüsika II eksami kordamisküsimused 1. Elektrilaeng ja väli · Elektrilaeng (+ elementaarlaeng, omadused) ja laengu jäävuse seadus (+valem, näide, selgitamine) Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus (nii nagu masski), mis iseloomustab osakeste võimet avaldada erilist (elektrilist) mõju ja ka ise alluda sellele mõjule. Elektrilaeng põhjustab teda ümbritsevas ruumis elektrivälja tekke, mida on võimalik avastada teise elektrilaenguga. Elektrilaenguid on kaks tüüpi: § Positiivne (prooton) § Negatiivne (elektron)
1. Mida tähendab mõiste elektrilaeng? · Elektrilaeng on keha omadus mis näitab kui tugevasti see keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. · Elektrilaeng on füüsikaline suurus mida saab mõõta. · Elektrilaeng on laetud osakeste kogu, mis võib liikuda aines ( ained mis kannavad elektrit edasi juhid) 2. Mis on elementaarlaeng ja kui suur see on ? · Elementaarlaeng kõige väiksem jagamatu laeng looduses. · e = 1,6 * 10-19C 4. Culoni seadus, valem, tähistused? · Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist vaakumis jõuga mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga.
tugevalt keha osaleb elektrilises vastastikmõjus. Sõnaga ,,laeng" tähistatakse ka tihti keha omadust või ka keha enda tähisena. Laeng ei ole lõpmatuseni jagatav. *Vähimat looduses vabalt eksisteerivat laengut nim. Elementaarlaenguks. Ioon on selline aatom, mis on juurde võtnud või ära andnud elektrone. Kehtib laengu jäävuse seadus : isoleeritud süsteemi kogu laeng on jääv. Kogulaeng süsteemi kõikide kehade laengu summa. MIS ON ELEKTRILAENG? Elektrilaeng on füüsikaline suurus omades mõõtühiku, on mõõdetav ja omades mingi arvväärtuse. Elektrilaeng võib kanduda laetud kehalt teisele kehale. Elektrilaeng näitab, kui tugevasti osalevad laetud kehad elektrilises vastastikmõjus. ELEKTRIVOOL ELEKTRIVOOL ...laetud osakeste suunatud liikumine. Voolusuunaks loetakse positiivsete laengute liikumise suunda. *Kui liiguvad neg laenud, siis tegelikult on liikumise suund kokkulepitud voolusuunaga vastupidine. NT
Voolutugevus. Voolutugevuse ühik Kui tugevasti elektrivoolu toimed ilmnevad, sõltub füüsikalisest suurusest, mida nimetatakse voolutugevus. Kui metalljuhtmes on elektrivool, läbib igas ajaühikus juhtme suvalist ristlõiget teatud hulk suunatult liikuvaid vabu elektrone. Mida suurem on ajaühikus edasikandunud elektrilaeng, seda suurem on voolutugevus juhis. Voolutugevus on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega. Voolutugevuse ühikuks on 1 amper, selle tähis on 1 A. Mida suurem on vabade laengukandjate suunatud liikumise kiirus, seda suurem on ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaeng ehk voolutugevus juhis. Elektrivool on inimese elule ohtlik. Voolu, mille suund ja tugevus ajas ei muutu, nimetatakse alalisvooluks.
1. Kehade elektriseerimise võmalused. 1) Vastastikune hõõrumine (tehakse selleks, et suurendada kehade kokkupuute pinda.) 2) Vastastikune kokkupuude ja sellele järgnev lahutamine. 2. Millist keha nimetatakse elektriseeritud kehaks? Elektriseeritud kehaks nimetatakse keha, millel on elektrilaeng. 3. Mida näitab keha elektrilaeng? Elektrilaeng näitab, kui tugevasti laetud kehad vastastikmõjus osalevad. 4. Kahte liiki elektrilaengud. Nende vastastikune mõju. Positiivsed elektrilaengud, negatiivsed elektrilaengud Samamärgiliselt laetud kehad tõukuvad. Erimärgiliselt laetud kehad tõmbuvad. 5. Mida nimetatakse elementaarlaenguks?
Kontrolltöö: elektriväli ja selle tugevus 1. Mis on elektromagnetiline vastastikmõju? 2. Kus kasutatakse elektromagnetilist vastastikmõju? 3. Mida näitab elektrilaeng ja kuidas laetud kehad teineteist mõjutavad? 4. Kirjelda aatomi osakeste laenguid. Mis on elektrilaeng? 5. Mida ütleb laengu jäävuse seadus? 6. Defineeri elektrijuhid, dielektrikud ja pooljuhid. Too näiteid. 7. Mida näitab voolutugevus? 8. Kirjuta Coulomb-i seadus ja valem. 9. Kuidas defineeritakse välja? 10 .Lähimõju ja kaugmõju teooria. 11. Mille poolest erinevad aine ja väli? 12. Mida näitab elektrivälja tugevus? 13. Joonista positiivse ja negatiivse punktlaengu jõujooned. 14. Joonista positiivse ja negatiivse laengu vastastikusemõju elektrivälja jõujooned. 15
Elektriväli Elektrilaenguga kehasid ümbritseb elektriväli, mis vahendab laetud kehade vastastikmõju. Paigaloleva laetud keha elektrivälja nimetatakse elektrostaatiliseks väljaks. Elektrivälja mistahes punktis mõjub laetud kehale alati kindla suuruse ja suunaga elektrijõud. Elektriväli levib väga suure kiirusega. Laetud keha ümbritsev elektiväli on seda tugevam, mida suurem on keha elektrilaeng. Elektriväli on tugev laetud keha läheduses, laetud kehast kaugel on elektriväli nõrk. Kes võttis kasutusele elektrivälja mõiste? Inglise füüsik Michael Faraday. Mis ümbritseb laetud keha? Laetud keha ümbritseb elektriväli, mis vahendab laetud kehade vastastikmõju. Kas inimene tunnetab oma meeleorganitega paigalseisva laetud keha elektrivälja? Ei tunneta. Mis on elektrivälja põhitunnuseks?
YFR0012 Kordamis küsimused eksamiks 1. Mis on elektrilaeng ja millised tema 5 põhiomadust. Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus nii nagu masski. Elektrilaeng põhjustab teda ümbritsevas ruumis elektrivälja tekke, mida on võimalik avastada teise elektrilaenguga. Elektrilaengul on järgmised omadused. 1. Elektrilaenguid on kaks tüüpi: positiivne ja negatiivne 2. Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed. Elementaarlaeng. 3. Elektrilaeng ei eksisteeri ilma laengukandjata. 4
1. Aatom - aine väikseim osake, mis koosneb tuumast ja elektronidest. 2. Dielektrik ehk mittejuhiks (ka ISOLAATORIKS) nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng ei kandu ühelt kehalt teisele. 3. Elektrijõud on jõud, millega üks laetud keha mõjutab teist laetud keha. 4. Elektrijuht nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele. 5. Elementaarlaeng on vähim looduses eksisteeriv elektrilaeng. 6. Elektriseeritud ehk laetud keha keha, millel on elektrilaeng. 7. Elektriliselt isoleeritud süsteem on siis, kui elektrilaengu ülekannet süsteemi või süsteemist välja ei toimu. 8. Elektriskeem vooluringi joonis. 9. Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli ja mis mõjutab ruumis paiknevaid teisi elektrilaenguid. 10. Elektrivool juht, mida mööda laengukandjad liiguvad. 11
ka laetud osakesi. Nende energia on tohutult suur. Kui sellised energiapommid õhu molekulidega kokku põrkavad, tekib ioone veelgi juurde. Seetõttu on õhk umbes 50 km kõrgusel kosmiliste kiirte mõjul tugevasti ioniseeritud. Ka Maal on küllaltki suur elektrilaeng (negatiivne). Elektriväli paneb enda mõju all olevad laetud osakesed liikuma. Tekib elektrivool, mis on suunatud maapinna poole. Selle tulemusena jõuab iga sekundiga maapinna igale ruutmeetrile elektrilaeng. Et meie planeedi pindala on küllalt suur, läbib Maa atmosfääri kokkuvõttes umbes 1800-amprine vool, mis toob maapinnale igas sekundis keskmiselt 1800 kuloni suuruse positiivse laengu. Maapinnani jõudnud positiivne laeng peaks kiiresti maapinna negatiivse laengu kompenseerima. Ometi säilib maakeral pidevalt negatiivne laeng. Põhjus on selles, et lisaks maapinna poole suunduvale voolule kulgeb samas piirkonnas vastassuunas kulgev vool, mis tugevneb just pilvise ja sajuse ilma korral
Neid on aga tunduvalt vähem kui maailmaruumi avarustest tulevas kosmilises kiirguses sisalduvaid vesiniku-, heeliumi-, süsiniku-, hapniku-, raua- jt. ioone arvust. Nende energia on miljoneid kordi suurem, kui energia, mida on osakestele suudetud anda inimese poolt loodud kiirendites. Kui sellised energiapommid õhu molekulidega kokku põrkavad, tekib ioone veelgi juurde. Seetõttu on õhk umbes 50 kilomeetri kõrgusel kosmiliste kiirte mõjul tugevasti ioniseeritud. Ka Maal on küllaltki suur elektrilaeng. Mõlema laengu suurus on umbes 100 000 kulonit: ionosfääril positiivne, maapinnal negatiivne laeng. Elektriväli paneb enda mõju all olevad laetud osakesed liikuma. Tekib elektrivool, mis on suunatud maapinna poole. Voolutugevus pole küll suur: igas mõttelises üheruutmeetrise ristlõikepindalaga õhutorus kulgeb vool tugevusega 1012 amprit. Selle tulemusena jõuab iga sekundiga maapinna igale ruutmeetrile elektrilaeng, mille suuruseks on vaid üks miljondik miljondikust kulonist
Sõle Gümnaasium ELEKTRI AVASTAMISE AJALUGU Referaat Koostaja: Angeelika Tsaban Klass: 9a Tallinn 2006 Sisukord Sissejuhatus 3 Elektri avastamine 4 Kehade elektriseerumine. Elektrilaeng. 4 Elektriseeritud keha vaststikumõju. Kahte liiki laengud. 5 Benjamin Franklin füüsik 6 Esimene vooluallikas 7 Tähtsamad tegelased elektri ajaloos 9 Kokkuvõtteks Kuidas teaduses saadakse uusi teadmisi 12 2 Sissejuhatus Elektril on oluline osa meie igapäevaelus
Elektrivälja iseloomustavad omadused: ta on pidev ja katkematu,ta on lõpmatu,ta levib kiirusega 300 000 m/s, ta vahendab laengue vastastikmõju. Elektrivälja jõujooned algavad positiivselt laengult ja lõpevad negatiivsel laengul või suunduvad lõpmatusesse. Jõujoone puutuja näitab igas punktis elektrivälja tugevust. Kehade elektriseerimine on kehale elektrilaengu andmine. Elektrilaeng on mõnede kehade omadus mille kaudu väljendub nende kehade elektromagnetelist vastastikmõju. Elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele. Samaliigiliste kehade vahel mõjub tõukejõud,eriliigilistel tõmbejõud. Coulombi seadus Kaks elektrilaenguga keha mõjutavad teineteist võrdvastupidiste jõududega. Kummagi jõu moodul on võreline kehade elektrilaenguteabsoluutväärtuste korrutistega ning päärdvõrdeline kehade vahelise kauguse ruuduga. Võrdetegur K näitab kui suurte jõududega mõjutavad teineteist kaks ühe kuloni suuruse laenguga keha kui nende vaheline kaugus on 1m.
Elektrivälja iseloomustavad omadused: ta on pidev ja katkematu,ta on lõpmatu,ta levib kiirusega 300 000 m/s, ta vahendab laengue vastastikmõju. Elektrivälja jõujooned algavad positiivselt laengult ja lõpevad negatiivsel laengul või suunduvad lõpmatusesse. Jõujoone puutuja näitab igas punktis elektrivälja tugevust. Kehade elektriseerimine on kehale elektrilaengu andmine. Elektrilaeng on mõnede kehade omadus mille kaudu väljendub nende kehade elektromagnetelist vastastikmõju. Elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele. Samaliigiliste kehade vahel mõjub tõukejõud,eriliigilistel tõmbejõud. Coulombi seadus Kaks elektrilaenguga keha mõjutavad teineteist võrdvastupidiste jõududega. Kummagi jõu moodul on võreline kehade elektrilaenguteabsoluutväärtuste korrutistega ning päärdvõrdeline kehade vahelise kauguse ruuduga. Võrdetegur K näitab kui suurte jõududega mõjutavad teineteist kaks ühe kuloni suuruse laenguga keha kui nende vaheline kaugus on 1m.
veekeetja, hõõglamp, põrandasoojendus. b) Magnetiline toime, kasutatakse raadio, teler, elektrimootor. c) Keemiline toime, kasutatakse metalliga katmisel, ainete tootmisel. 5) Vooluringi moodustavad vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti(d). Lisatud võivad olla ka ampermeeter (voolutugevuse mõõtmiseks) ja voltmeeter (pinge mõõtmiseks). Tingmärgid õpikus lk 58. 6) Voolutugevus on füüsikalne suurus, mis näitab, kui suur elektrilaeng läbib juhi ristlõiget ajaühikus. Tähis: I, ühik: 1A (amper) I=q/t » voolutugevus=elektrilaeng/aeg 7) Voolutugevus 1 A on suur, arvestades seda, et 0,1A on inimese keha läbides inimesele ohtlik. 8) Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga. See tuleb alati vooluringi ühendada jadamisi, pluss ja miinus ühendatud vastavalt plussi ja miinusega. Ampermeetrit EI tohi ühendada ilma tarvita.
Elektiväli 1. Milleks muutubaatom siis, kui ta haarab elektrone juurde?- negatiivse laenguga iooniks. 2. Kirjuta Al3 elektronskeem. Al3:13/2/8 3. Hõõrdumisel omavad kehad eri nimelise elektrilaengu. 4. Lünkade täitmine Negatiivse laenguga kehas on elektrone rohkem kui prootoneid. Negatiivselt laetud keha ühendamisel neutraalse kehaga hakkab osa elektrone liikuma negatiivselt kehalt neutraalsele kehale. Negatiivse laenguga keha elektrilaeng siis väheneb neutraalne keha omandab aga negatiivse elektrilaeng
Esimesena kirjeldas elektrinähtusi VI sajandil Thales, pannes tähele, et villaga hõõrutud merevaik tõmbab ligi kergeid esemeid. Elektriseeritud kehaks nimetatakse keha, mis tõmbab enda poole laenguta kehasid. Aatomi keskel on aatomi tuum . Tuum koosneb prootonitest ja neutronitest. Aatomituuma ümber tiirlevad elektronid. Prootonitel on positiivne laeng, neutronid on aga ilma laenguta. Kokkuleppeliselt loetakse elektroni elektrilaengut negatiivseks. Seega aatomi elektronkatte elektrilaeng on negatiivne. Aatomit, mis on kaotanud, või liitnud endaga elektrone nimetatakse iooniks. Aatom, mis on loovutanud elektrone nimetatakse positiivseks iooniks, tal on positiivne elektrilaeng. Aatom, mis on elektrone liitnud endaga, nimetatakse negatiivseks iooniks, tal on negatiivne elektrilaeng. Elektrilaengu ühikuks on 1 kulon, tähis 1 C. Negatiivse laenguga kehas on elektrone rohkem kui prootoneid. Positiivse laenguga kehas on elektrone vähem kui prootoneid. Vasta küsimustele
Neid on aga tunduvalt vähem kui maailmaruumi avarustest tulevas kosmilises kiirguses sisalduvaid vesiniku-, heeliumi-, süsiniku-, hapniku-, raua- jt ioone arvust. Nende energia on miljoneid kordi suurem kui energia, mida on osakestele suudetud anda inimese poolt loodud kiirendites. Kui sellised energiapommid õhu molekulidega kokku põrkavad, tekib ioone veelgi juurde. Seetõttu on õhk umbes 50 kilomeetri kõrgusel kosmiliste kiirte mõjul tugevasti ioniseeritud. Ka Maal on küllaltki suur elektrilaeng. Mõlema laengu suurus on umbes 100 000 kulonit: ionosfääri positiivne, maapinnal negatiivne laeng. Elektriväli paneb enda mõju all olevad laetud osakesed liikuma. Tekib elektrivool, mis on suunatud maapinna poole. Voolutugevus pole küll suur: igas mõttelises üheruutmeetrise ristlõikepindalaga õhutorus kulgeb vooltugevusega 1012 amprit. Selle tulemusena jõuab iga sekundiga maapinna igale ruutmeetrile elektrilaeng, mille suuruseks on vaid üks miljondik miljondikust kulonist
Nähtav valgus Nähtamatu valgus: Infrapunavalgus (soojuskiirgus; ümbritseb kõiki sooje kehasid ja seda ka pimedas) Ultravolettvalgus (millega me päevitame; liigse UV kiirguse eest kaitseb osoonikiht) Valgusallikad: Soojuslikud valgusallikad (kiirgavad lisaks valgusele ka soojust) Külmad valgusallikad Valgusfiltrid Valguse peegeldumine Peeglid (kumer- ja nõguspeegel) Fookus Valguse murdumine Valguse liikumine suurema tihedusega keskkonda - valgus murdub allapoole Valguse liikumine väiksema tihedusega keskkonda - valgus murdub ülespoole Optiline tugevus = 1 / fookuskaugus; ühikuks on dioptria (dpt) D=1/f tihedus; ühikuks on kg/m³ =m/V Fr maapinna lähedal olevatele kehadele mõjuv raskusjõud; ühikuks on njuuton (N) Fr = m · g g 9.8 N/kg Hõõrdejõud P rõhk; ühikuks on paskal (Pa) P = F / S = mg / S = hg (h kõrgus) Vedelikule või gaasile avaldatud rõhk levib vedelikes ja gaasides igas suunas ühtemoodi. (Pascali seadus) Fü ...
Aatomite puhul ei kehti klassikalise mehaanika seadused; nende kirjeldamiseks tuleb kasutada kvantmehaanika mõisteid. Aatom koosneb positiivse elektrilaenuga tuumast ning seda ümbritsevad sama suure negatiivse nimetatakse neutraalseks aatomiks ehk ioniseerimata aatomiks. Laiemas mõttes nimetatakse aatomiteks ka ioniseeritud aatomeid; need erinevad ioniseerimata aatomitest selle poolest, et nende elektrilaengu absoluutväärtus erineb tuuma elektronkatte omast; nende summaarne elektrilaeng erineb nullist ja nad kuuluvad ioonide hulka. Aatomi ehitus: Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga aatomituumast, mida ümbritseb negatiivselt laetud elektronkate ehk elektronkest. Viimane jaguneb elektronkihtideks, mis omakorda koosnevad negatiivse elementaarlaenguga elektronidest. Aatomi tuum annab 99,9%kogu aatomi massist; aatomi elektronkate määrab ära aatomi läbimõõdu. Vähima aatomi mass on suurusjärgus 1027 kg ja läbimõõt suurusjärgus 1010 m (ehk üks ongstrüm).
Füüsika kontrolltöö nr 3. Alalisvool 26.11.2014 Alalisvool-elektrilaenguga osakesed liiguvad pidevalt ühes suunas. Elektrivoolu kandjateks on positiivsed/negatiivsed ioonid. Alalisvoolu tekkimise tingimused: Peab olema vabasid laengukandjaid piisavalt Laenguga osakestele peal mõjuma kindla suunaline jõud. Elektrovoolu tugevus näitab kui suure elektritugevus läbib elektrijuhi ristlõiget aja jooksul. J=Q/t (1A) 1 kulon on elektrilaeng,mis läbib juhi ristlõiget 1s. jooksul kui voolutugevus on 1 A Elektrivoolu suund-Elektrivoolu kokkuleppeline suund on positiivse elektrilaenguga osakeste liikumise suund. Vooluring, Ohmi seadus Ohmi seadus-Voolutugevus vooluringi mingis lõigus on võrdeline pingega selle lõigu otstes ja pöördvõrdeline selle lõigu takistusega.J=U/R Pinge olemasolul tekib elektrovool. Vooluring- Osad: vooluallikas, juht,lüliti, voltmeeter(ühendatud vooluringi paralleelselt ehk rööbiti.)
Neid on aga tunduvalt vähem kui maailmaruumi avarustest tulevas kosmilises kiirguses sisalduvaid vesiniku-, heeliumi-, süsiniku-, hapniku-, raua- jt ioone arvust. Nende energia on miljoneid kordi suurem kui energia, mida on osakestele suudetud anda inimese poolt loodud kiirendites. Kui sellised energiapommid õhu molekulidega kokku põrkavad, tekib ioone veelgi juurde.Seetõttu on õhk umbes 50 kilomeetri kõrgusel kosmiliste kiirte mõjul tugevasti ioniseeritud. Ka Maal on küllaltki suur elektrilaeng. Mõlema laengu suurus on umbes 100 000 kulonit: ionosfääril positiivne, maapinnal negatiivne laeng. Elektriväli paneb enda mõju all olevad laetud osakesed liikuma. Tekib elektrivool, mis on suunatud maapinna poole. Voolutugevus pole küll suur: igas mõttelises üheruutmeetrise ristlõikepindalaga õhutorus kulgeb vool tugevusega 1012 amprit. Selle tulemusena jõuab iga sekundiga maapinna igale ruutmeetrile elektrilaeng, mille suuruseks on vaid üks miljondik miljondikust kulonist
Elektri laengud ja elektiväli Kehade elektriseerimine Vana kreeka õpetlased märkasid, et villaga hõõrutud merevaik hakkab tõmbama enda külge mitmesuguseid esemeid. Kreeka keeles tähendab sõna elektron merevaiku ja seepärast hakatigi nim nähtusi, mis ilmesid teineteisega kokkupuutuvale kehade hõõrumiseks elektrilisteks. Elektriseeritud kehaks nim keha, millel on elektrilaeng. Elektriseerida võib erinevast ainest valmistatud kehasid. Elektrilaeng on füüsikalien suurus. Elektrilaengul on mõõtühik ning arvuilne väärtus, mida saab mõõta. Keha elektrilaeng võib olla erineva suurusega. Tavaliselt on kehad laadimata olekus (nad ei ole elektriliselt laetud) Kehade elektriseerimiseks on kaks võimalust vastastikune hõõrumine, teda tehakse selleks, et suurendada kehade kokkupuute pindala ja vastastikuse kokkupuude ja sellele järgneva lahtuamine
Elektrodünaamika füüsika osa, mis uurib elektrilaenguga osakeste liikumist ja vastastikmõju. Elektrilaeng füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektromagnetilist vastastikmõju. Elektrilaengu jäävuse seadus elektriliselt suletud süsteemi kogulaeng on muutumatu. Elektriväli 1) on üks mateeria vorme. 2) ümbritseb nii
Füüsika Elektrostaatika.Kordamisküsimused ja vastused. 1. Mis on elektrilaeng? Kirjuta elektrilaengu tähis ja selle mõõtühik. Kuidas registreeritakse elektrilaengu olemasolu? 2. Mis on elektroskoop? Milles seisneb elektroskoobi töö põhimõtte? 3. Mida nimetatakse elementaarlaenguks? Elementaarlaengu tähis? Kui suur laeng on prootonil ja elektronil? 4. Sõnasta laengu jäävuse seadus. 5. Mida nimetatakse elektrijõuks? Millest sõltub elektrijõudude tugevus? 6. Sõnasta Coulomb´i seadus. Anna valem ja valemis esinevate suuruste nimetused ja mõõtühikud. 7
XI klass. Test nr. 1. I variant. 1. Katsest selgub, et laetud kehad võivad kas tõukuda või tõmbuda. Selle põhjal võime väita, et (1p.) a) looduses esinevad laetud osakesed, b) iga keha elektrilaeng saab olla vaid elektroni (prootoni) laengu täisarvkordne, c)looduses esineb kahte liiki elektrilaenguid (lk 9) 2. Millised otsused ei kirjelda elektrostaatilise välja omadust ? (2p.) a) Ei sõltu meist ega meie teadmistest. b) Tekitavad seisvad elektrilaengud. c) Ei muutu ajas. d) Mõjub elektriliselt laetud kehadele. e) Sõltub välja tekitava laetud keha massist. f) On seotud liikuvate laetud kehadega (lk 29). 3. Elektriliselt laetud kehade vastastikmõju (1p.)
Voolu keemiline toime seisneb selles et elektrovool eraldab juhist selle koostisosi.Voolu keemiline toime esineb ainult elektrolüütide vesilahustes või elektrolüütide sulandites, metallides elektrivool selliseid muutusi esile ei kutsu. Vooluga mähis mõjutab magnetnõela. Elektrivoolul on seega kolm toimet: soojuslik, keemiline ja magnetiline. Voolu olemasolu saab kindlaks teha galvanomeetri abil. Mida suurem on ajaühikus edasikandunud elektrilaeng, seda suurem on voolutugevuse juhis.Voolutugevus on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengusuurusega Voolutugevus=elektrilaeng/aeg Voolutugevus tähis on I aega nim t ja elektrilaengu q tähisega. Voolutugevuse ühikuks on 1 amper ehk 1 A NB!! · 1 nA (nanoamper) = 0,000000001 A · 1 yA (mikroamper)=0,000001 A · 1 mA (milliamper)=0,001 A · 1 kA (kiloamper)=1000 A
Elektrilaeng näitab kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. 1 kulon elektrilaeng, mis läbib juhi ristlõiget 1s jooksul voolutugevuse 1A korral. Elementaarlaeng vähim võimalik laeng 1,6 x 10-19C. Elektrilaengu jäävuse seadus: elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. + ioon: elektronide lahkumisel aatomist. ioon: elektronide lisandumisel aatomisse. Elektrostaatika tegeleb paigalseisvate laetud kehade vastastikmõju uurimisega. Coulumb s- kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ning pöördvõrdeline nende laengute vahelise kauguse ruuduga. Võrdetegur k kaks ühe kuloni suurust laengut mõjutavad vaakumis teineteist 1m kauguselt jõuga 9 x 109N. Aine di elektriline läbitavus ainet iseloomustav suurus, mis näitab mitu korda nõrgeneb elektrilaengute vastastikmõju keskkonnas võrreldes vaakumiga. Elektriväljatugevus näitab kui su...
s teepikkus (m) t aeg (h, s) g 10 S pindala Q = mc (tk tm) Q = Lm Q = m Q soojushulk (J) Q soojushulk (J) m mass (g) c erisoojus (J/kg*oc) L keemissoojus (J/kg) sulamis- t temperatuur (oc) m mass (g) I=q:t I=U:R U=A: q I voolutugevus (A) I voolutugevus (A) U pinge (V) q elektrilaeng (C) U pinge (V) A elektrivälja töö (J) t aeg (s) R takistus () q elektrilaeng (C) R = (l : S) l juhtmelõigu pikkus (m) S ristlõike pindala (mm2) - eritakistus
Neid on aga tunduvalt vhem kui maailmaruumi avarustest tulevas kosmilises kiirguses sisalduvaid vesiniku-, heeliumi-, ssiniku-, hapniku-, raua- jt ioonide arvust. Nende energia on miljoneid kordi suurem kui energia, mida on osakestele suudetud anda inimese poolt loodud kiirendites. Kui sellised energiapommid hu molekulidega kokku prkavad, tekib ioone veelgi juurde. Seetttu on hk umbes 50 kilomeetri krgusel kosmiliste kiirte mjul tugevasti ioniseeritud. Ka Maal on kllaltki suur elektrilaeng. Mlema laengu suurus on umbes 100 000 kulonit: ionosfril positiivne, maapinnal negatiivne laeng. Elektrivli paneb enda mju all olevad laetud osakesed liikuma. Tekib elektrivool, mis on suunatud maapinna poole. Voolutugevus pole kll suur: igas mttelises heruutmeetrise ristlikepindalaga hutorus kulgeb vool tugevusega 1012 amprit. Selle tulemusena juab iga sekundiga maapinna igale ruutmeetrile elektrilaeng, mille suuruseks on vaid ks miljondik miljondikust kulonist. Et
* Kasuliku töö ja kogutöö suhe on kasutegur. Kasutegur = kasulik töö / kogutöö * Kasuteguri tähis (eeta), kasulik töö Akas ja kogutöö A. = Akas / A * Kogutöö on alati kasulikust tööst suurem, sest osa tööst kulub hõõrdejõu ületamiseks. Elektriõpetus: * Elektrilaengu ehk laengu abil kirjeldatakse keha hõõrumisel tekkinud omadust tõmmata enda poole teisi kehasid. * Elektriliselt laetud ehk elektriseeritud keha on keha, millel on elektrilaeng. * Elektrilaeng on füüsikaline suurus. * Hõõrdumisel laaduvad mõlemad kehad. * Elektrilaeng võib kanduda laetud kehalt teisele, mille tulemusel need kehad laaduvad. * Elektriliselt laetud kehad mõjutavad üksteist vastastikku. Vastastikmõju on põhjustatud nende elektrilaengutest. * Elektriline vastastikmõju ilmneb alati kas laetud keha tõmbumise või tõukumisena. * Elektrilenguid on kahte liiki positiivne ,,+" ja negatiivne ,,-" - Benjamin Franklini ettepanekul.
ioonid ELEKTRIVOOL ELEKTROLDI VESILAHUSES - ioonide suunatud liikumine Elektrivooluga kaasnevad nhtused - voolu toimed Soojuslik toime - vooluga juht soojeneb Keemiline toime - elektrivool eraldab juhist selle koostisosi Magnetiline toime - vooluga mhis mjutab magnetnela Galvanomeetri abil saab kindlaks teha voolu olemasolu juhis. Galvanomeetri phiosad on magnet ja selle teljele paigutatud mhisega raamike ning osuti. Mida suurem elektrilaeng, seda suurem voolutugevus juhis. Voolutugevus = elektrilaeng / aeg l = q/t 1amper(A) Voolutugevust mdetakse ampermeetriga. Nidu saamiseks tuleb lugeda jaotiste arv osutini ja korrutada jaotise vrtusega. Elektrivooli on 2 liiki: ALALISVOOL JA VAHELDUVVOOL ALALISVOOL - vool, mille sund ja tugevus ajas ei muutu VAHELDUVVOOL - vool, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad
Sulamissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub 1 kg aine sulamiseks või tahkumiseks. Aurumiseks nimetatakse nähtust, kus aine muutub vedelast olekust gaasiliseks. Aurumise kiirus sõltub õhu liikumisest, vedeliku temperatuurist, õhuniiskusest ning ainest. Aurustumissoojuseks nimetatakse soojushulka, mille peab andma kindlal temperatuuril oleva aine massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks. 4. Elektriõpetus · Elektrilaeng ja elektriline vastastikmõju Elektriseeritud kehadeks nimetatakse keha, millel on elektrilaeng. Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. Elektrilaengu ühikuks on 1 kulon, ühiku tähis 1 C. Keha on positiivselt laetud, kui kehas on elektrone vähem kui prootoneid. Keha on negatiivselt laetud, kui kehas on elektrone rphkem kui prootoneid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
