Millised on kirjanduse põhižanrid ja nende iseloomulikud jooned? Milline on žanri roll tänapäeva kirjandusuurimises? Milline on žanri roll nn populaarkirjanduse sfääris (nt kriminullid, põnevikud, armastusromaanid, fantaasiakirjandus). Zanr kategoriseerib kirjandust (ka teisi kunstiliike), määrab teatud tunnuste-sarnasuste põhjal, mis kategooriasse teatud teos kuulub. Antiikkultuurist pärit põhižanrid: 1) lüürika(sonett, ballaad, ood, hümn, pastoraal, eleegia, haiku, tanka) Tähtsus suurenes romantismiperioodil Luuletaja kogemuse vahendus, Sisemaailma elamused, Subjektiivne, isiklik, Lüüriline luule: üks mulje, idee või sündmus), Narratiivne luule (lüroeepika): süsteemselt arendatud süžee 2) eepika (proosa). Nii proosa kui värsivorm Žanrid: nt. eepos, romaan, jutustus, novell, muinasjutt, laast, Proosažanrid: romaan, novell, laast, essee, autobiograafia, Klassikaliselt värsivorm, tegelased: kangelased
rida kulmineerub vaimuka puändiga. Riimipaigutuse järgi jaguneb kolmeks: itaalia sonett (4+4+3+3) abab abab cdc dcd prantsuse sonett (4+4+3+3) abba abba ccd eed inglise sonett (4+4+4+2) abab cdcd efef gg Sonetipärg - 15 sonetti, iga järgmine algab eelmise lõppreaga, 1.soneti esimene värss kordub 14.soneti viimases. 15. ehk juhtsonett moodustub eelnevate sonettide avavärssidest. Teised kinnisvormid: eleegia, ood, pastoraal, epigramm. Narratiiv. Narratiivi mõiste. Narratiivi/loo elemendid. Narratiivitüübid. Narratiiv kombineerib jutustamise ja teadmise aspekti. Tekstitüübina sisaldab narratiiv tegevuse arengut. Narratiiv kui sündmustel rajanev ajalise korrastatuse loomise vahend. Narratiivi eelduseks on ajataju. Narratiivi minimaalselt kohustuslikud elemendid: tekst - sündmused(lugu) - jutustamine Tüübid: *seisundinarratiiv *igavese teekonna narratiiv
6. Kirjanduse põhiliigid ja zanrid · Eepika. 1. Eepos, 2. Romaan, 2.1. Seiklus-, 2.1.1. rüütli-, 2.1.2. kelmi-, 2.1.3.kriminaal-; 2.2. Ajalooline-, 2.3. Perekonna-, 2.4. Psühholoogiline-, 2.5.Arengu- (kujunemis-), 2.6. Ulme-, 2.7. jne, 3. Novell, 4. Jutt, 5. veste, 6.miniatuur, 7. skits, 8. humoresk, 9. jutustus, 10. valm, 11. rahvajutt 11.1.muinasjutt, 11.2. muistend. · Lüürika. 1. rahvalaul, 2. hümn, 3. eleegia, 4. satiir, 5. epigramm, 6. epitaaf, 7.läkitus, 8. pastoraal. · Dramaatika. 1. tragöödia, 2. komöödia, 3. tragikomöödia, 4. farss, 5. vodevill, 6. draama 6 Eepika omadused: laiaulatuslikkus, kangelaslikkus, sündmusrohkus, objektivism. Isiksust kujutatakse tavaliselt väljaspool olevat maailma. Isegi siis, kui on olemas
Hephaistos uued relvad kingib ) Ise on öelnud, et Homerose eepostes on palju vale, ent tema räägib tõtt. DIDAKTILISED EEPOSED. 9. Kuidas jagunes vanakreeka poeesia? Milline oli selle seos muusikaga? Nimetage kreeka kuulsamaid jambi- ja eleegialoojaid ning soolo- ja koorilüürikuid. Nimetus lüürika tuleb keelpilli lüüra nimetusest. Luulet esitati tavaliselt pillimängu saatel. Vanakreeka poeesia jagunes zanriti: 1) Eleegia ja jamb (Archilochos, Kallinos, Tyrtaios, Mimnermos, Solon, Theognis, Hipponax, Semonides) 2) Koolilüürika e koorimeelika ( alaliigid: hümn, ood, epiniikon ) (Stesichoros, lbykos, Simonides, Bachylides, Pindaros) 3) Menoodiline lüürika (Alkaios, Sappho, Anakreon, Ibykos) 10. Kes on alltoodud värsside autor? Kuidas nimetatakse seda värsimõõtu? ARCHILOCHOS, jamb??? Küllap mu laitmatu kilbiga nüüd mõni sailane hoopleb, andes jalgele tuld, võssa ma kaotasin ta.
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euro...
7. sajandil eKr hakkas Lesbose saarel arenema kreeka lüürika. Lüürika (kreeka sõnast lyrikos 'lüüra saatel lauldav') nimetus on tulnud keelpillilt Lüüra, mille saatel esitati mitmesuguseid laule. Lüürika väljendab kirjaniku sisemaailma, tema tundeid ja mõtteid, mille aluseks on elamus, mis on tekkinud mõnest sündmusest või nähtusest. Lüürika on enamasti seotud kõnes ( luules). Lüürika peamiseks tunnuseks on riim. Lüürika zanrid: Eleegia - Eleegia on itk ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses kurb lugu, jutt. Eleegia on üks antiiklüürika kolmest põhivormist. Eleegiat viljelesid näiteks Tyrtaios, Archilochos ja Solon. Jambograafia - hõlmab poleemilisi, pilkelisi ja pahesid piitsutavaid luuletusi, mis pärinevad antiikkirjanduse varasalvedest, kuuludes zanriliselt antiiklüürika alla. Jambograafia rajajaks peetakse Archilochost. Meelika - üks antiikkirjanduse esimesi tähtsamaid vorme
vihkas neid. Gaia oli pahane ja palus titaanidelt abi. Vaid üks neist – Kronos (Aeg) jäi isa varitsema ja vigastas teda. Uranose verest tekkisid gigandid - neljandat tõugu lapsed ja erinnüsed ehk fuuriad, kelle ülesandeks oli patuseid karistada. (Maod juuste asemel ja silmadest tilkumas verepisarad.) Muud koletised aeti maalt minema, kuid erinüssed jäid. 4. Kreeka arhailine luule(Tyrtaios, Archilochos, Solon) Luule = lüürika (lüüra saatel loetud luuletused) Eleegia – värsimõõt eleegiline distihhon, read 6/5, õpetliku sisuga, patriootlik, poliitiline õhutus. Tyrtaios, 7.saj e.m.a. Jamb – pilkelaul, satiiriline. Archilochos – isikupärane luule: sõjad, suhted, enesekriitilisus. Meelika – laul kreeka keeles, pilli/tantsu saatel 1. Monoodiline – üksikisiku mõtted/tunded, sõprade seas ettekandmine 2. Koorilüürika – ühiskondlike väärtuste kajastamine 1
Abja Gümnaasium Referaat ,,Cyrillus Kreek" ,,Mart Saar" Koostaja: Evelin Juganson Klass: 12. klass Abja - Paluoja 2 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................4 1 .Lapsepõlv...........................................................................................................................5 1.1.Cyrillus Kreegi lapsepõlv............................................................................................ 5 1.2.Mart Saare lapsepõlv....................................................................................................8 2.Muusikalise hariduse omandamine ja St. Peterburg.........................................................10 2.1. Cyrillus Kreegi muusikalise hariduse omandamine ja St. Peterburg........................10 ...
lauldav') nimetus on tulnud keelpillilt Lüüra, mille saatel esitati mitmesuguseid laule. Lüürika väljendab kirjaniku sisemaailma, tema tundeid ja mõtteid, mille aluseks on elamus, mis on tekkinud mõnest sündmusest või nähtusest. Lüürika on enamasti seotud kõnes ( luules). Lüürika peamiseks tunnuseks on riim. Lüürika zanrid: Eleegia - Eleegia on itk ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses kurb lugu, jutt. Eleegia on üks antiiklüürika kolmest põhivormist. Eleegiat viljelesid näiteks Tyrtaios, Archilochos ja Solon. Herakles tapab Hüdra : Hüdra iga maharaiutud pea asemele kasvas kaks uut. Kui mitu pead tal oli, selles suhtes üksmeel puudub. Kõige levinuma seisukoha järgi
Romaan (vt lisalehelt) · riimiline e uuem Ballaad Novell Hümn Tragikomöödia Lüroeepiline · novellett, miniatuur, Ood Lühikomöödia rahvalaul skets, etüüd, · humoresk, satiir,följeton Eleegia · jant e farss Värssromaan pamflett · vodevill Jutustus Satiir Draama Olukirjeldus Epigramm Valm Epitaaf Rahvajutt: Mõttesalm · muinasjutt, naljand, Läkitus anekdoot, muistend,
Maailmakirjandus III. Valgustus. Romantism. Realism - 15/16 sügis Üldine sissejuhatus: Valgustust ja romantismi vaadeldakse tihti koos, sest nad nö „jooksevad üksteisele sisse“. Valgustus tähistab maailma ümber mõtlemist. Maailm muutub radikaalselt ka muudes valdkondades (industrialiseerumine). 18. sajand on maailmakorra muutumise tähis. Valgusutus paneb rõhku inimeste teadmistele ja haridusele. Inimesi kutsutakse üles mõtlema oma peaga (usuvastasus?). Hariduse arenemise ja tähtsuse eelduseks oli tehnika, ja eriti trükitehnika, areng. Tekkis ka trükikontrolli küsimus, sest kõike, mida trükiti, ei jõutud lihtsalt kontrollida ja reguleerida (see oli ka Prantsusmaal revolutsiooni ja poliitika vastase liikumise edasiviiv jõud). Keskendume nüüd põhiliselt inglise valgustusele. 1711 „The Tatler“ – esimene ajaleht. Loetakse ajalehtede avaldamise alguseks. 18. sajandil hakkas ilukirjanduse hulk suure...
Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini Dante, neid kirjutasid Petrarca ja Boccaccio, eriti tugeva tõuke andis selle levikule Jacopo Sannazaro (,,Arkaadia" nimeline pastoraalromaan 12 ekloogi). Inglismaal Edmind Spenser. · Prantsusmaal rühmitus ,,Plejaad" ,,Prantsuse keele kaitse ja ülistus". Kutsuvad üles viljelema antiikseid ja Itaalia renessansi vorme ood, eleegia, ekloog, sonett, eepos jt. Et täiustada prantsuse luulekeelt ja et tõsta prantsuse luule esteetiliselt kõrgemale senisest levinud tahumatust rahva-ja linnaluulest. Plejaadis oli Pierre de Ronsard (armastatu oli Cassandra), Joachim Du Bellay. Ronsard elegantse iroonia ja mänglevusega sonetid; maise armastuse eelistamine jumalikule; maise ilu kaduvus ja vaimu püsivus.
Kirjanduse arvestus. Talv 2008. Secunda aste. Pilet nr. 1 Jevgeni Onegini analüüs. Onegin oli elupriiskaja, armastuses pettunud, sai päranduseks maamõisa. Ta kolis maale ning kuna seal väga palju haritud inimesi ei olnud, sõbrunes ta noore poeedi Lenskiga. Lenski tutvustas Oneginit kahe õega- Olga ja Tatjanaga.Tatjana armub Oneginisse ja kirjutab talle kirja. Onegin ei vasta talle samaga. Tatjana nimepäevapeol hakkab Onegin Olgaga flirtima, mille peale Lenski Onegini duellile kutsub. Onegin tapab Lenski. Oma teo kohutavust mõistnud on Onegin ka ise kohkunud ning läheb kolmeks aastaks eemale. Kui Tatjana ja Onegin uuesti kohtuvad, on Tatjana juba abiellunud ja väga austatud daam. Onegin armub Tatjanasse ning kirjutab talle kirja, millele Tatjana ei vasta. Oneginis oli nii vooruslikkust kui kõlvatust. Vooruslikkust selles mõttes, et ta oli ikkagi intelligentne ja haritud inimene. Kõlvatust selles mõttes, et ta hakkas Olgaga flirtima n...
eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes. Lüürika objekt on luuletaja isiksus tema sisemaailm, mõtted, elamused. Eepika- ja draamateoste mõistuslik- loogilist või ajalis-põhjuslikku arendust asendavad lüürilises teoses vabad mõtteseosed. Üksikasjaliku kirjelduse asemel kesksel kohal kujund. Kujundi ja kõlaseoste loomise eesmärgil saab eriti tähtsaks sõnavalik. Klassikalised lüürikazanrid on ood, hümn, eleegia, jamb. Seos muusikalise saate (ja tantsuga) muutus nõrgemaks; kõigepealt eraldusid saatest jamb ja eleegia, lüürika teistel liikidel (meelika, melos `laul') kestis seos muusikaga hellenismi- ajastuni ja kauemgi. Laulude ettekandmisviisi järgi jaguneb meelika: a. monoodiline lüürika (monos `ainus); esitas üksiklaulja, subjektiivne tundeväljendus. Alkaios, Sappho (VII-VI saj.), Anakreon (VI saj.) b. koorilüürika; väljendas ühiskondliku elu sündmusi. Laululiigid: ditüramb (Dionysose
ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid (Lermontov, Puskin), ballaadid (Schiller, Under) ja valmid (Krõlov). Valmis peitub otsese tähenduse all teine, olulisem tähendus, mis selgub enamasti valmi lõpus olevast õpetusest ehk moraalist
Maailmakirjandus IV 06.02.12 19. sajand on sajandi lõpul juba kirjanduslik-teoreetiline. Romantismis, mis suuresti ongi teoreetiline suund - õppejõud räägib palju romantismist, aga ei tohiks seda naiivselt nim romantismi kursuseks, püüab käsitleda seda analüütiliselt. Romantismi puhul räägitakse valgustuslik-romantismilisest kontekstist, mis on pärit 18. sajandist. 4 voolu, mis on 19. saj kirjanduses eristatud: romantism, realism, naturalism, sümbolism. Põhilised on romantism ja realsim, teised on nö peale lõiked romantismi ja realismi pealt. 19. sajandi kirjanduse historistlik käsitlemine ongi kastitamine, kõik need -ismid tekkisid 19. sajandil. 19. sajandiks on saanud valgustuslikul ajal (18. saj) loodud uus ilmakord jalad alla. Selle jooksul kaovad varasemad tunnused, üks põhitunnuseid on see, et põllumaj maailma asemel on tekkinud 19. saj alguseks industriaalne ühiskond. Tunneme inimsuhetes ära sellised algelise kuju, mida me tunnem...
Hiljem pöördub Weimarisse tagasi keskendub seal rohkem kunstile. 30 aastat juhatab ta seal õukonnateatrit. Itaaliast naasmise järel tutvus ta noore Christiane Vulpiusega. Sellest naisest sai Goethe laste ema. Goethe eiras norme, sest Christiane oli vaesest perest pärit, kuid Goethe seda ei häbenenud. Abiellusid nad aga ligi 20 aastat hiljem. Õukonna jaoks oli probleem Christiane päritolu ja harimatus. Goethe luuletsükkel ,,Rooma eleegiad" räägibki maisest armastusest (tänapäeval eleegia kurvameelne luule). Goethe hilisluulelooming on mõjutatud idamaadest. Seal on talle eeskujuks Byron oma romantilise idamaaliku käsitlusega. Goethe leiab sarnaseid jooni ida ja lääne vahel, toob välja inimestele iseloomulikke omadusi universaalselt. Selle luulekogu inspireerijaks on tal ka üks naisterahvas Marianne. Seal ta mõtiskleb elu üle nagu ,,Faustis". 2. Byron (1788-1824) Byron sündis Londonis, suursugu päritolu perest
1. loeng. Maailmakirjandus IV eesti kirjandusele on omane olla tõlkekirjandus, kuigi mitte täiesti. 19. sajandi kirjandus. Jüri Talveti maailmakirjandus 1 ja 2 19. sajandil on maailmakirjandus kasvanud tohutult. Tüvitekst mingil kindlal perioodil ülimalt oluline tekst. 19. sajandil on selge mis on tüvitekstid. Ingl k seminal. Tüviteksti mõistet on hakatud kasutama tekstide kohta mis ei ole tegelikult tekstid. Nt laulupidu kui eesti tüvitekst. Kus meil tüvitekst on? Siin tekib jälle küsimus et omas ajas ei ole see tekst tüvitekst, kuid kirjanduse muutudes ajas on läinud vajalikuks kaanonit täiendada. St 20. sajand on täiendav sajand, t'äielikult kirjandusteaduslik sajand. Alates 60ndatest 70ndatest on ta kirjandusteoreetiline sajand. Kirjandusteooria ei ole ainult 20. sajandi termin, kirjandus on ennast püüdnud juba päris kaua teoreetiliselt määratleda. Esimesed katsed leidsid aset juba antiikajal: ars poetica ov...
Praktikuna ei olnud ta eriti andekas. Ta oli hea publitsist, oraator, aga kunstiteoseid tema sulest ei tulnud. Sellepärast olid Karamzini pooldajad andekad kirjanikud. Nende seast kerkisid esile uued nimed. Kõige andekam esimese perioodi kuju on Vassili Zukovski (1783 1852). Ta oli kõige suurem luuletaja ja ta kinkis oma portree Puskinile, kes polnud veel nii suur luuletaja. Z ja Batjuskov viisid luule uuele tasemele. Nüüd oli moes eleegia ja armastus oli luule peamine teema. Z on tihedalt seotud ka Tartuga. 1816. aastal andis TÜ filsoofiateaduskond Z-le audoktori nime. Armastus tõi Z Tartusse siia kolis tema poolõe tütar Maria, kellesse ta oli armunud. Nad ei saanud abielluda, nad olid liiga lähedased sugulased. See oli väga sügav vastastikune armastus. Z oli Maria õpetaja, see oli platooniline armastus. Maria õde abiellus kirjandusprofessoriga, pere kolis Tartusse, kus Maria abiellus arstiga. Maria maeti Raadi
Maailmakirjanduse lühiülevaade Antiikkirjandus Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus 1000 eKr 500 pKr. Euroopa hilisem kirjandus on tugevalt antiigist mõjutatud, kuna seda nähti ideaali, eeskujuna. Eestit mõjutas antiik kirjanduse osas, eriti Kristjan Jaak Petersoni ja 20. saj alguse luulet. Arhailine periood (8.5. saj eKr): eepika ja lüürika Homeros, Hesiodos, Tyrtaios, Archilochos, Solon, Theognis, Alkaios, Sappho, Simonides, Pindaros Vanim iseseisev kirjandus, kuna ei põhinenud ühelgi varasemal kirjandusel. Suuresti mõjutasid arhailist kirjandust mütoloogia ja folkloor. Kreeka kirjanduse säilimise seisukohalt on oluline Bütsantsi kultuur ning kloostrid. Euroopasse jõudis kreeka kirjandus renessansi ajal suuresti tõlgete kaudu. Kreeka keelt oskasid keskajal vähesed. Olulisemad zanrid olid eepos ja luule. Eeposi kanti algul üle suuliselt (aoidid, rapsoodid). Säilinud eeposed pole pärit 8. ja 7. saj eKr, mil nende autorid elasid nee...
mullad", II preemia Paul-Erik Rummo ,,Ikka Liivist mõteldes", III preemia Betti Alver ,,Tähetund". Veel on preemiat saanud Juhan Viiding, Viivi Luik, Doris Kareva, Mats Traat, Hando Runnel, Andres Ehin, Tõnu Õnnepalu, Mehis Heinsaar, Jaan Kaplinski, Lauri Sommer, August Sang. Tegemist on venestusajaga. Ärkamisaja lõpp. Tuglas on öelnud, et Liiv pole oma luuletusi kirjutanud, vaid on need kannatanud. Tahtis saada muusikuks Autobiograafiline eleegia e. kurb laul Luuletaja peegeldas oma traagikat. Näiteks ,,Rändaja" (räägib vaesest ja üksikust rändajast), ,,Laulikutele" vastandamine; nii palju ilu kui ka nii palju valu. ,,Ärge küsige mult luuletusi" retooriline pöördumine. Ta pöördub ka Noor-Eesti poole, et nemad tema luulet ei avaldaks. ,, Mina ei tea, kust ma rõõmu võtan" retooriline küsimus. ,,Helin" allegooria. ,,Oleksin ma luuletaja" (9.juuni 1986). Armastusluule
Teostes püüdsid nad avada kannatava inimese sisemaailma. Sageli kaldusid nad liialdustesse, muutusid härdameelseks. Eesti kirjanduses on sentimentalismi seepärast nimetatud ka haleduse vooluks. Sentimentalistid pöörasid suurt tähelepanu looduskirjeldustele. Nad püüdsid tegelaste hingeelu avada looduse kaudu. Teoste keelde tuli ilukõne. Kangelase tunnete vahetuks edasiandmiseks võeti käsutusele uued kirjandusvormid, näiteks kiri, päevik, eleegia.Tuntud sentimentalistid on prantslane Jean-Jacques Rousseau ja venelane Nikolai Karamzin(Vaene Liisa). Eesti kirjanduses on selle voolu jooni Suve Jaani teostes.Romantism sai Euroopas valitsevaks kunstisuunaks 18. sajandi lõpul, Eestisse jõudis see järgmise sajandi keskel. Romantikud pöörasid pilgu minevikku. Nad otsisid kaugetcst aegadest neid ideaale, mida ei leidnud kaasajast. Ro- mantikutele oli inimene eelkõige hingeline olend. Seepärast oli neile tähtis inimese sisemaailm, tema
17.saj I poolel oli 30- aastane sõda, mis oli saksamaal kurbade tulemustega. Martin Opitz oli üks neist arendajatest ja uuendajatest. Kirjutas "Raamat saksa poeetikast" (1624), mida on peetud pööranguliseks hetkeks saksa luuleloos. Pleaadi manifest (1549) oli üks, millele ta teose kirjutamise toetus. Opitz kirjutab erinevaid klassikalisi värsivorme, kirjeldab ja tutvustab neid, ning mida on võimalik nende vormide abil väljendada. Komöödia, tragöödia, ekloog, eleegia jne teemad. Opitz nõuab klassikalist selgust väljenduses, seda dendentsi mis hakkas valitsema klassitsismis. (Klassitsism jõustus alles kümmekond aastat hiljem.) Opitz ei ole äärmuslik, räägib ka et luule peab sündima hinge erutuse ajel. Meetrika ja luule rütm saksa keeles. Opitzit peetakse silbilis-rõhulise värsisüsteemi rajajaks saksa keeles. Saksa luule oli enne seda kasutanud kas silbilist süsteemi või rõhulist süsteemi (rahvaluule). Opitz ühendas need kaks
Kirjandusteaduse alused 1.Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt? Kirjanduse mõiste on ajalooliselt palju muutunud. Läbi ajaloo on peetud kirjanduseks erinevaid asju. Enne 1800 peeti kirjanduseks igasuguseid kirja pandud teadmisi, kirjutisi, nt matemaatikast, astronoomiast, maailma arusaamadest, kirjandusest jne. Alates 18.sajandi lõpust oli kirjandus pigem väljamõeldis/fiktsioon. Enne oli kirjandus kui retooriline vahend hea argumendi loomiseks. Praegu on kirjandus pigem tõlgendamine, mida kirjandus meile õpetab maailma kohta. 2.Kuidas määratleda kirjandust (4põhitüüpi)? (1) Kirjandus kui poeetiline keel. Ehk kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Kirjandus oma poeetilise keelekasutusega muudab ka igapäeva keelekasutust. Kirjanduse poeetiline keel on igapäevasest keelest hulga intentsiivsem. Kirjanduse keel erineb/võõrandub sellest, lugemisel tekib nn. võõrandumisefekt. Poeetiline keel on kahtlemat...
Teostes püüdsid nad avada kannatava inimese sisemaailma. Sageli kaldusid nad liialdustesse, muutusid härdameelseks. Eesti kirjanduses on sentimentalismi seepärast nimetatud ka haleduse vooluks. Sentimentalistid pöörasid suurt tähelepanu looduskirjeldustele. Nad püüdsid tegelaste hingeelu avada looduse kaudu. Teoste keelde tuli ilukõne. Kangelase tunnete vahetuks edasiandmiseks võeti käsutusele uued kirjandusvormid, näiteks kiri, päevik, eleegia. Tuntud sentimentalistid on prantslane Jean-Jacques Rousseau ja venelane Nikolai Karamzin. Eesti kirjanduses on selle voolu jooni Suve Jaani teostes. Romantism Romantism sai Euroopas valitsevaks kunstisuunaks 18. sajandi lõpul, Eestisse jõudis see järgmise sajandi keskel. Romantikud pöörasid pilgu minevikku. Nad otsisid kaugetcst aegadest neid ideaale, mida ei leidnud kaasajast. Romantikutele oli inimene eelkõige hingeline olend.
Draama- E.Vilde 3. Ballaad- M. Under "Porkuni "Ema on kajaka juures" K.J.Peterson "Kuu" "Tabamata ime" preili" 4. Mõistatused- Seest siiru-viiruline, pealt 4. Jant- O.Luts 4. Poeem- A. Puskin kullakarvaline 4. Haiku "Kapsapea" "Vaskratsanik" 5. Stsenaarium- Elmo 5. Kõnekäänud: sajab nagu 5. Eleegia (kurblaul)- Nüganen "Tõde ja oavarrest Juhan Liiv "Helin" õigus"IV 6. Vanasõnad: Kes teisele augu kaevab, see ise sisse 6. Pastoraal- August Alle 6. Kuuldemäng- Tom kukub "Eesti pastoraal"" Sawyer 7. Romaan- Eduard Vilde "Mäeküla piimamees" 8. Jutustus- Silvia Rannama "Kadri" 9. Novell- Anton Tsehhov "Palat nr 6" 10. Miniatuur- ROMAANITSÜKKEL- A.H
pöördumisi ja järelhüüdeid on rohkem kui varem. Kirjutab enam-vähem surmani luulet. Kui on tegemist rahvuslikult häälestatud autoriga, siis on selge, et poliitiline muutus peaks olema ka luules. Kui 70-80 tuleb kibestunud pol vastuseisuluulet, siis selgelt seda tüüpi sappi enam 90ndate loomingus ei näe. Niisugune kriitiline teravus väheneb ja see aitab eleegilisel kihil tugevamini ka esile tõusta. Hilisluulet ei valitse ainult eleegia, siin on ka mingeid niisugusi tendentse, mis viivad poeetika mitmes mõttes uuele pinnale. Siin võiks rõhutada seda, et tal on kalduvust sümboolse haardega sünteesida küllalt erinevaid teemapilte. Ta võib nt vabalt siduda intiimse armastusluule ja isamaaluule. Või siis religioossete motiividega metafoorse poeetikaga. Religioosne pilt hakkab ka tugevnema hilisloomingus. Ühelt poolt on tegemist nurgelise ja terava autoriga, aga selles ei puudu suur sünteesiv taotlus v tendents
Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 2...
1) Keskaja ajalooliskultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Keskaja mõiste pole kultuuriteaduses ühene. Osa õpetlasi arvab, et Ida rahvaste ajaloole on jagunemine kesk- ja uusajaks võõras. Euroopa kohta valitseb seisukoht, et keskaeg kestis Lä-Rooma keisririigi lagunemisest (5.saj) renessansini (15.saj). Keskaeg valmistas ette uusaegsete rahvuste ja kultuuride sündi. 1000a väldanud ajastu tähtsad tunnused olid uute religioonide levik (kristlus, islam, budism) ja vanade rahvaste ulatuslikud ümberpaiknemised, kokkupõrked ja võitlused eluruumi pärast, ühtede rahvaste hävinemine, teiste esiletõus. Suure rahvasterände (4.6.saj) käigus põhja- ja idapoolsest Euroopast lõunasse ja läände senistele Rooma riigi aladele tunginud germaani hõimud (frangid, lääne- ja idagoodid, anglid, saksid) võtsid 5.6.saj ristiusu omaks, mida hakkasid paganatele levitama. 4.saj keiser Constantinuse ajal oli kristlus ametlikult tunnustatud ...
SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult. Vanemas kirjanduses on tähelepanu all suhted kas tegelaste endi või tegelaste ja ühiskonna vahel, uuemas aga eelkõige isiksuse minapilt ja tunnetuslikud küsimused....
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliik...
Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. LÜÜRIKA: (kreeka lyra keelpill, mille saatel kanti ette lauleluuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Onegini stroof Lüürika liigid: ood pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks (Peterson); eleegia nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul; epigramm satiiriline luuletus (Puskin); sonett Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid (Krõlov) ja valmid (Lermontov, Puskin) EEPIKA: (kreeka sõnast epos sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised:
Teostes püüdsid nad avada kannatava inimese sisemaailma. Sageli kaldusid nad liialdustesse, muutusid härdameelseks. Eesti kirjanduses on sentimentalismi seepärast nimetatud ka haleduse vooluks. Sentimentalistid pöörasid suurt tähelepanu looduskirjeldustele. Nad püüdsid tegelaste hingeelu avada looduse kaudu. Teoste keelde tuli ilukõne. Kangelase tunnete vahetuks edasiandmiseks võeti käsutusele uued kirjandusvormid, näiteks kiri, päevik, eleegia. Tuntud sentimentalistid on prantslane Jean-Jacques Rousseau ja venelane Nikolai Karamzin. Eesti kirjanduses on selle voolu jooni Suve Jaani teostes. Romantism Romantism sai Euroopas valitsevaks kunstisuunaks 18. sajandi lõpul, Eestisse jõudis see järgmise sajandi keskel. Romantikud pöörasid pilgu minevikku. Nad otsisid kaugetcst aegadest neid ideaale, mida ei leidnud kaasajast. Romantikutele oli inimene eelkõige hingeline olend. Seepärast oli neile tähtis inimese