JUHTIMISARVESTUS TAK0010 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS 2 2. KULUDE LIIGITAMINE 6 3. KULUDE KÄITUMINE 13 4. KULU-MAHU-KASUMI ANALÜÜS 19 5. OTSUSTE LANGETAMINE 25 6. EELARVESTAMINE 29 7. RAHAKÄIBE ARUANNE 40 8. KVALITEEDIKULUD 45 9. FINANTSARUANNETE ANALÜÜS 48 10. INVESTEERINGUTE EELARVESTAMINE JA ANALÜÜS 51 11. VASTUTUSKESKUSED 53 12. JUHTIMISARVESTUSSÜSTEEMI LOOMISE ALUSED 56 TESTIKÜSIMUSTE VASTUSED 59 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS
Kordamisteemad kontrolltööks Õppeaine arvestuse alused, 1. Arvepidamise ajalugu, Lähis-Ida roll 2. Luca Pacioli 3. Majandusarvestuse olulisus ja otstarve 4. Majandusarvestuse valdkonnad: kuluarvestus, finantsarvestus, maksuarvestus, finantsanalüüs, auditeerimine, finantsjuhtimine, eelarvestamine ehk finantsplaanimine, juhtimisarvestus. Nende valdkondade vahelised seosed. 5. Majandusinformatsiooni kasutajad ja nende erinevus infovajaduse poolest 6. Raamatupidamiskohustuslane 7. Majandustehingud 8. Algdokument ja sellele esitatavad nõuded 9. Varad 10. Kohustused 11. Omakapital 12. Tulu 13. Kulu 14. Kasum ja kahjum 15. Rekvisiidid 16. Raamatupidamisbilanss. Tuleb osata koostada 17. Varade, kohustuste ja omakapitali seos ning sõltumine, omakapitali osatähtsus varades 18. Kontod 19
5) Ligilähedaste mahtude meetod mõõdet vaid kõige tähtsamate, kallimate tööde mahud ja rakendatakse vastavaid hindu nt katuse konstruktsioon m2-tes; karkass tervikuna, viimistlus jne 6) Maksumusmudelid keerulisemad matem. meetodil, algoritme, mis võivad haarata mitmesugused tegureid. Mõnikord käsit. omaette veel hinnakataloogide kasutamist, vahest ka hinnaindeksite meetodite klassifitseerimine. Üldine lääne riikide jaotus. 1. Detailiseeritud eelarved 2. Parameetriline eelarvestamine 3. Ajalooline eelarvestamine 4. Fiktseeritud eelarvete kasut. meetod 5. Spetsiaal- või erieelarvete meetod 6. Kombineeritud Lk 15. teine pool Detailiseeritud meetod on mikroeelarvestamise tase. Detail eelarved kost. tööelementide struktuuri kõige täpsemal tasemel, põhinevad tööjõu ja materjalide ühikmaksumustel. Need saadakse, kas enda kogemuste alusel või käsiraamatutest. See eeldab iga väiksemagi ehitise detaili kokkulugemist ja hindamist.
Eksam õppeaines ,,Controlling" I. Test. (vali ÜKS) 1. Õige on, et a) nii finantsarvestus kui ka juhtimisarvestus kajastavad ettevõtte möödunud tegevust ning info on kogutud välistarbijate jaoks; b) Raamatupidamise standardeid tuleb rangelt järgida nii juhtimisarvestuses kui ka finantsaruannete koostamisel; c) Juhtimisarvestuse põhieesmärk on abistada juhte otsuste langetamisel. (2P) Õige 2. Juhtimisarvestus erineb finantsarvestusest selle poolest, et juhtimisarvestuse info a) koostamisel lähtutakse kindlatest reeglitest; b) lähtub maksuseadustikust; c) koostamisel kasutatakse meetodeid, mis arvatakse olevat firmale kasulikud. (2P) Õige 3. Lõunasöögi valmistamine ja toidu maitsmine (degusteerimine) on näited a) kavandamisest; b) controllingust; c) eelarvestamisest; d) analüüsimisest. (2P) Õige 4. Kui tegevusmaht muutub olulisusvahemiku piires; siis a) muutuvkulude kogusumma ja püsivkulude kogusumma ei muutu; b) muutuvad muutuvkulu...
Raamatupidamisarvestus on majandusarvestussüsteem ettevõtte tasandil, peegeldades ettevõtte varasid, nende moodustamise allikaid ja nendega kaasnevaid tehinguid. Statistika on massinähtuste uurimise süsteem. Statistika koondab ettevõtete raamatupidamisinfo (statistilistest aruannetest) ja töötleb seda edastamiseks rahvamajanduse juhtimistasandile. Raamatupidamisarvestuse koostiosad Finantsraamatupidamine,juhtimisraamatupidamine,kuluraamatupidamine,maksude arvestus,finantsplaneerimine e. eelarvestamine,finantsanalüüs,tegevuse sisekontroll,audiitorkontroll Milleks kasutavad majandusinfot omanikud. Omanikud vajavad infot, mille alusel hinnata ressursside kasutamist ning määrata isikliku kapitaliosa suurenemine või vähenemine. Milleks kasutab majandusinfot firma juhtkond. Juhtkond vajab infot tegevuse planeerimiseks, vastuvõetud plaanide/otsuste hindamiseks ning dividendide jaotamise aluse määramiseks. Nendele peab olema
Iga dokument tekib mingi kindla funktsiooni täitmise käigus. Funktsioonid jagunevad: põhifunktsioonid (igal org-l erilised) ja tugifunktsioonid (kõikidel org-del sarnased) Rahvusarhiivi poolt enim soositud dokumentide liigitussüsteem Näit. Funktsioon 1 Raamatupidamise arvestamine 1.1 Raamatupidamise ja aruandluse korraldamine 1.2 Eelarvestamine Funktsioon 2 Töö- ja teenistussuhted 2.1 Personali planeerimine, värbamine, arvestus 2.2 Personali arendamine ja koolitamine Funktsioon 3 Järelevalve korraldamine 3.1 Mälestiste järelevalve 3.2 Muinsuskaitsealade järelevalve Struktuuripõhine liigitamine Organisatsioonid jagunevad osakondadeks, jaoskondadeks, talitusteks, divisjonideks või
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise Instituut Personalijuhtimise eriala Liis Peet KODUTÖÖ 2, ARVUTAMINE Tallinn 2009 Kodutöö 2, arvutamine KODUTÖÖ NR 2 AINES PERSONALI PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINE 1) Ülesandes on toodud tööjõukulud töötaja kohta. Arvuta kui suured on kaudsed tööjõukulud ja otsesed tööjõukulud kuus? 3p • Töölepingujärgne brutopalk=22 000 eek/kuu • Toitlustamiskulud = 600 eek/kuu • Koolituskulud = 26 400 eek /aasta • Kulutused sportimisele = 900 eek/kuu • Igakuised tulemustasud = 0 • Aasta tulemustasud = 32 000 • Sotsiaalmaks = 6600 eek/kuu • Töötuskindlustusmaks = 60 eek/kuu
9. Finantsjuhtimise eesmärgid: Finantsjuhtimise eesmärgiks on ettevõtte väärtus ja selle loomine kõige laiemas mõttes. Maksimeerida ettevõtte turuväärtus ning selle kaudu suurendada omanike jõukust/rikkust. Selleks: finantsanalüüs ja planeerimine, varade struktuuri juhtimine, finantsstruktuuri juhtimine, dividendipoliitika väljatöötamine.Finantsjuhi kohustused: rahakäibe juhtimine, raha hankimine kapitaliturult, likviidsete väärtpaberite juhtimine, kapitali eelarvestamine, investeerinugprojektide hindamine ja kavandamine. 10. Riski ja tulu vahekord: Risk tähendab investeeringult tulu saamise tõenäosuse muutumist, kaasa arvatud võimalus kaotada investeeritud vahendid. Mida madalam risk, seda väiksem tulu. Riski juhtimise strateegiate väljatöötamisel on oluline pidada silmas riski ja tulususe vahekorda. Investeeringute tasuvus= (jooksev tuli + kasum kapitalilt)/ investeeritud summa 11. Finantsaruandlus (bilanss, kasumiaruanne, rahavooguse aruanne)
juhtida kulusid, mõõta ja tõsta tootlikkust ning täiustada tootmisprotsesse. Juhtimisarvestuse süsteem peaks ka välja tooma toodete täpsed omahinnad, et saaks teha hinnaotsuseid, esitleda uusi tooteid, loobuda vananenud toodetest ja vastata konkureerivatele toodetele. Juhtimisarvestussüsteemi komponendid on omavahel kooskõlas olevad, ettevõtte eripäradega ja töötajate vajadustega sobivad ning kohandatud: kuluarvestus, eelarvestamine ehk planeerimine, aruandlus, tegevustulemuste mõõtmine. Kuluarvestus ja juhtimisarvestus Kuluarvestus on ettevõtte ressursside omandamise või kasutamisega seotud informatsiooni mõõtmine ja aruandlus. Kuluarvestus ühendab endas finants- ja juhtimisarvestust. Kuluarvestus jälgib kulude kajastamist ettevõtte finantsarvestuse protsessis (raamatupida- mine, aruanded jne) ja samuti kulude kogumist, süstematiseerimist ja analüüsimist
Tallinna Tehnikakõrgkool University of Applied Sciences Kask Kuusk LASTEAED KURSUSEPROJEKT Õppeaines: EELARVESTAMINE JA NORMEERIMINE Ehitusteaduskond Õpperühm: Õppejõud: Tallinn 2010 KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE EHO 018 NORMEERIMINE JA EELARVESTAMINE PROJEKT TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL EHITUSTEADUSKOND ÕPPERÜHM ............................ ÜLIÕPILANE ......................................................................................... KURSUSEPROJEKTI ALUSEKS OLEV HOONE: .......................................................................................................................................... KURSUSEPROJEKTI NÕUTAV KOOSSEIS: 1.TIITELLEHT 2.SISUKORD 3.KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE 4
Tallinna Tehnikaülikool Majandusteaduskond .......... instituut Turunduse õppetool Terttu Kadarpik KÜLMUTUS- JA KÖÖGISEADMETE TURUNDUS KODUTURUL Turunduskontroll Juhendaja: Dotsent Ann Vihalem Tallinn 2007 Sisukord Sissejuhatus...................................................................................3 1.Turg...........................................................................................4 2.Tarbijad.......................................................................................4 3.Konkurendid.................................................................................5 4.Teenus........................................................................................6 5.Strateegia...................
Majandusarvestust vajatakse eelkõige ärimaailmas, kuid ilma selleta ei saa hakkama ka ükski teine ühiskonna grupeering: riigivalitsus; linna- ja maakonnavalitsus; koolid; raviasutused; kirikud jne. Kõik nad peavad kontrollima oma ressursse ja nende kasutamisega seotud muudatusi, et oleks võimalik teha otsuseid edaspidiseks. Majandusarvestuse kui süsteemi koostisosad on: - finantsarvestus - juhtimisarvestus - kuluarvestus - maksude arvestus - finantsplaneerimine e. eelarvestamine - finantsanalüüs - tegevuse sisekontroll - audiitorkontroll Majandusarvestust nimetatakse ka “ärikeeleks”, mida on tarvis mõista selleks, et: - iseloomustada ettevõtte finantsseisukorda mõjutavaid majandustehinguid, - hinnata ettevõtte tegevust; - planeerida võimalikke muutusi majandustegevuses. Arusaadavalt ei ole majandusarvestusest saadav info piisav andmaks ammendavaid vastuseid kõigile informatsioonivajajate küsimustele. Samuti tuleks teada, et kasu
Eksami kordamisküsimused 1) Allokatsioonifunktsioon – mida toodab avalik sektor, millega erasektor toime ei tule.(riik tagab nende teenuste täitmise) ostab teenuseid sisse Jaotusfunktsioon – sissetulekud jaotatakse ümber, jaotatakse maksude kaudu. Majanduse stabiliseerimise funktsioon – hoida inflaktsioonimäära kontrolli all, riigi eelarve poliitika, rahapoliitika. 2) Lorenzi kõver näitab sissetuleku ebavõrdset jaotumist ühiskonnas. Näitab ebavõrdsust ühiskonnas. (näide: mis on ebavõrdsus...) 3) Häiretest turul annavad märku hinnad, kulud ja kasum. Kõiki neid mõjutab pakkumise ja nõudmise vahekorra muutmine. 4) Ühiskondlikud kaubad – konkurentsitu tarbimine (päike,tuul,vihm). 5) SKP – sisemajanduse koguprodukt, toodete mahtu terrotooriumil. RKP – rahvamajanduse koguprodukt, rahvuse poolt toodetud teenused ja hüvised kokku 6) Kulude ja tulude ringkäik – hüviste turg, ressursside tu...
VARA on raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus), mis: (a) on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel). KOHUSTUS on raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, (a) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. OMAKAPITAL (NETOVARA) raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; TULU aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali; KULU aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud ...
tootmishoonetele tootmisvajadusteks ja eksisteeriva reaalkapitali remondiks . Puhasinvesteering lahutades koguinvesteeringust olemasoleva reaalkapitali amortisatsiooni (netoinvesteeringu).Puhasinvesteering ongi kogukapitali suurenemine. 26:Investeerimis soovi tekke 1.ettevõtluse rajamiseks (uusettevõtlus) 2:olemasoleva ettevõtte tegevuse laiendamiseks, 3: ettevõtte rekonstrueerimiseks 27:Kapitali eelarvestamine ebakindluse tingimustes ( tegurid mis mõjutavad majandustulemusi) Kapitali eelarvestamine kujutab endast erinevate investeerimisvõimalustega seotud tulude mõõtmist ja nende võrdlemist projekti maksumusega. Tihti tuleb seda teha ebakindluse tingimustes, sest raske on hinnata projekti tulevasi tulusid, kui pole teada mida tarbija täpselt soovib mõne aasta pärast või mida teevad konkurendid või kuidas muutub tootmismeetod.
6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus. Investeeringute eelarvestamine 24 4.1. Raha aja väärtus 4.2. Investeeringute eelarvestamine. Projekti tasuvuse hindamine 30 Projektide vastuvõtmine ja tasuvuse hindamise meetodid. 32 3 Tallinna Tehnikagümnaasium I. ETTEVÕTTE TEGEVUSE EESMÄRK JA FINANTSOTSUSTE TEGEMISE ALUSED
27. Investeerimise soovi tekke 1.ettevõtluse rajamiseks (uusettevõtlus) 2.olemasoleva ettevõtte tegevuse laiendamiseks, 3.ettevõtte rekonstrueerimiseks 4.keskkonnakaitselisteks projektideks(puhastus seadmed); 5.uurimustöö projektideks(uued tehnoloogiad ja tooted) 6.turu-uuringu projektidega Investeerimise puhul peab lahendama põhiprobleemid: a)kui palju peab ettevõte investeerima; b)kui palju võib ettevõte investeerida c)millistesse varadesse investeerida 28. Kapitali eelarvestamine ebakindluse tingimustes (tegurid mis mõjutavad majandustulemusi) Kapitali eelarvestamine kujutab endast erinevate investeerimisvõimalustega seotud tulude mõõtmist ja nende võrdlemist projekti maksumusega. Tihti tuleb seda teha ebakindluse tingimustes, sest raske on hinnata projekti tulevasi tulusid, kui pole teada mida tarbija täpselt soovib mõne aasta pärast või mida teevad konkurendid või kuidas muutub tootmismeetod.
- kui projektis ei ole nõutud teisi, tuleb seinte plaatkatte kõrgust mõõta aluspõranda või vahelaetarindi pealt kuni kõrgemal asuva vahelaetarindi alla, ripplae korral sellest 10 cm kõrgemale - plaatriba pikkust tuleb arvestada selle pikima mõõtme järgi - püsisisustusega kaetud seina- või laeosa plaatkatte mahtu ei arvestata, kui ehitusprojektis ei ole nõutud teisiti Maha arvatakse - enam kui 0,5 m2 pinnaga avad 4.4. Ehitusplatsi kulude eelarvestamine 4.4.1. Ehitusplatsi ülevaatuse akt Enne tööde plaani ja hinnapakkumise arvutuste tegemist on vajalik lisaks lepingutingimuste, kavandi dokumentide, töömahtude loendi ja töökirjelduste spetsifikatsioonidega tutvumist kohapeal üle vaadata tulevane ehitusplats. Krundi kuju, geoloogilised ja hüdroloogilised tingimused, olemasolevate rajatiste iseloom krundil ja naabruses võivad oluliselt mõjutada nii valitavat ehitustehnoloogiat (s.h. masinate arvu ja paiknemist
1940 1950 periood tekib hulgaliselt kirjendavaid rahateooriaid (Nt. duratsiooni mudel millega saab iseloomustada investeeringu tegelikku tähtaega. Kordoni mudel aksiaväärtuse määramiseks. Markovitsi mudel portfelli teooria ning ka riskide hajutamise teooria). Tekib uuesti kapitali soetamine (peale I ms.), päevakorras on maksevõime ja pankrotid. Finantstegevuse kavandamine saab alguse. Raha ja kapitali eelarvestamine. 1950 1970 periood hakatakse kasutama diskonteeritud rahavoogusid. Ehk rakendust leiab raha ajaväärtuse konseptsioon. Kasutusele võetakse firma rahanduse, juhtimise ja kontrolli teaduslikud meetodid (sisekontroll ja siseaudit). Hakatakse hindama firma väärtust. Hakatakse rakendama kapitali struktuuri teooriat. 1970 1990 periood - kasutatakse kompaktseid rakendus teooriaid, millega püütakse hõlmata kõiki finantstegevuse aspekte st
Raamatupidamisarvestus on majandusarvestussüsteem ettevõtte tasandil, peegeldades ettevõtte varasid, nende moodustamise allikaid ja nendega kaasnevaid tehinguid. Statistika on massinähtuste uurimise süsteem. Statistika koondab ettevõtete raamatupidamisinfo (statistilistest aruannetest) ja töötleb seda edastamiseks rahvamajanduse juhtimistasandile. Raamatupidamisarvestuse koostiosad Finantsraamatupidamine,juhtimisraamatupidamine,kuluraamatupidamine,maksude arvestus,finantsplaneerimine e. eelarvestamine,finantsanalüüs,tegevuse sisekontroll,audiitorkontroll Milleks kasutavad majandusinfot omanikud. Omanikud vajavad infot, mille alusel hinnata ressursside kasutamist ning määrata isikliku kapitaliosa suurenemine või vähenemine. Milleks kasutab majandusinfot firma juhtkond. Juhtkond vajab infot tegevuse planeerimiseks, vastuvõetud plaanide/otsuste hindamiseks ning dividendide jaotamise aluse määramiseks. Nendele peab olema
varade (intellektuaalse kapitali) arvestuseks. Controlleri peamised vastutusvaldkonnad ja nende ajanõudlus üldisest tööajast on järgmised (Weber, Schäffer, 2008, sulgudes keskmine % ajakasutusest): - Sisemine ja väline aruandlus 24,2% - Operatiivne planeerimine ja monitooring 18,8% - Kuluarvestus 15,2% - Muud juhtimiskonsultatsiooni valdkonnad 11,8% - Teatud projektid 11,3% - Strateegiline planeerimine ja monitooring 7,5% - Kapitali eelarvestamine 5,8% - Muud 5,4% 4.2. Tulemusjuhtimise kontseptuaalsed alused Tulemusjuhtimine (TUJU) TUJU ON HÄID TULEMUSI TAOTLEV JUHTIMISKONTSEPTSIOON, mis viiakse organisatsioonis ellu PERSONALI POOLT JA KAUDU ja mille olemuseks on selline lähenemine juhtimisele, et organisatsiooni RESSURSID SUUNATAKSE TULEMUSTE SEISUKOHAST OLULISTESSE TEGUTSEMISVALDKONDA- DESSE JA -SUUNDADESSE. KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING T. Haldma 57
Andres Laar 2008 2007 Mida Te peale kursust peate oskama? Hinnata ettevõte finantsseisundit Hinnata kapitali hinda ettevõttes ja turgudel Hinnata ettevõtte äriprojekte nende tasuvuse põhjal Hinnata raha ajaväärtust Omama ülevaadet muudest finantstöö olulistest aspektidest nagu -- eelarvestamine -- käibekapitali juhtimine -- väärtuse hindamine -- finantsriskidest Kursus lõpeb eksamiga, selle sooritanud on väärt 2 AP. Eksam on kirjalik. Andres Laar 2008 2007 MÕNED FINANTSJUHTIMISE "KULDREEGLID" SPENCERI FINANTSSEADUSED 1. Proovibilanss ei tule välja 2. Tegevuskapital pole selline, milline ta näib 3
põhjendamiseks. Muudatused ehitise põhiplaani kujus ja korruste kõrguses mõjutavad kõigi üksikhindadel põhinevate meetodite kasutamist, see mõju on aga kompleksne ja raskelt hinnatav, mistõttu neid meetodeid saab kasutada vaid eelarvestamise varasematel etappidel. Tabel 6.1. Harjutuse lähteandmed 6 Tabel 6.2. Eelarvestamise meetodite võrdlus 6.4. Eelarvestamine konstruktiivelementide alusel Kuigi korruste meetod võiks kaasa tuua eelarvestamise arvutustäpsuse tõusu, pole siiski võimalik ühendada tööjooniseid nende eelarvetega, mis on koostatud eelkirjeldatud meetoditega. Saadud suurused ei anna täpset maksumust igale arvutatud pinnale, saadakse vaid nende teoreetilised keskmised. Arutlusest mis järgnes korruste meetodi esmaavaldamisele, küsiti: kui seinad, põrandad ja
MAJANDUSARVESTUS · Ettevõtte eesmärk on oma majandusliku tegevusega teenida kasumit. Kasumit saab teenida siis, kui kaupade järele on nõudlus. · Ettevõte teenib kasumit siis, kui tema pakkumine vastab turunõudlusele. Kui tururiski on valesti hinnatud saadakse kahjumit. · Oodatav nõudluste maht määrab ettevõtte tootmismahu ja investeeringud s.o. oma- ja võõrkapitali finantseerimise. · Kasum või kahjum on vahe turustatavate kaupade ja teenuste müügimaksumuse ning antud kaupade ja teenuste tootmiseks või ostmiseks tehtud kulutuste vahe. Majandusarvestuse funktsioonid · mõõtmine majandustehingud on tehingud, mis on rahaliselt mõõdetavad; · dokumenteeritakse, töödeldakse, rühmitatakse ja võetakse kokku; · koostatakse aruanne raamatupidamise aastaaruanne, mis koosneb haldus- ja finantsaruandest need on bilanss, kasumiaruanded ja lisad. Majandusarvestuse valdkonnad · Raamatupidamisarvestus; · Ma...
tulevikus saadav kroon. 3. Peamine on raha, mitte kasum. 4. Konkurents raske on leida eranditult tulusaid projekte. 5. Efektiivne kapitaliturg kiirelt kohanev turg ja õiglased hinnad. 6. Esindamisprobleem juhtide huvid ei lange kokku omanike huvidega. 7. Maksud mõjutavad äriotsuseid. 8. Kõik riskid pole võrdsed mõned on hajutatavad, mõned mitte. 9. Eetiline käitumine on õige. Finantsjuhtimise funktsioonid: Kapitali eelarvestamine Kapitali struktuuri planeerimine Käibekapitali juhtimine 1. Kapitali eelarvestamine: Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine; Oodatavate rahavoogude suuruse ja ajastatuse hindamine; Riskide hindamine. 2. Kapitali struktuuri planeerimine Millised on investeeringute allikad? Milline on oma- ja laenatud vahendite suhe? 3. Käibekapitali juhtimine Jooksva käibekrediidi juhtimine; Igapäevaste rahavoogude juhtimine;
kasutamine. Teema 2 Raha ajaväärtus 9. Raha ajaväärtuse kontseptsiooni sisu ja rakendamise valdkonnad. Raha ajaväärtuse kontseptsiooni alus – igasugune rahasumma on täna rohkem väärt kui mingil ajahetkel tulevikus. Põhjused: Inflatsioon Täna investeeritud raha toob homme tulu. Rakendamine: Laenude tagasimaksete graafikute koostamine Väärtpaberite väärtuse leidmine Kapitali eelarvestamine Investeerimisprojektide võrdlemine jne. 10. Intresside tüübid ning arvutamise metoodikad, sh-s erinevused liht- ja liitintressi ning nominaalse, reaalse ja efektiivse intressimäära vahel. Lihtintress – on intress, mis arvutatakse põhi- ehk algsummalt. Liitintress – on intress, mis arvutatakse põhi- ehk algsummalt ja sellele lisandunud eelmise perioodi intressilt ehk intressi kapitaliseeritakse.
Investeerimineon raha piagutamine pikemaks perioodiks ja kindla, kestvalt ilmneva efekti saavutamiseks. 1. Tootmistingimused ( looduslikud, majanduslikud) 2. Tootmistehnoloogia 3. Tootmise mastaap Investeeringute otsuseid mõjutavad majanduslikud tegurid on saaduste ja sisendite hinnad, mis on hinnatsüklitega seotud, neid iseloomustab teatud kõikumine. 27.Investeerimisvõimaluste analüüs: milles seisneb teostavatuse, milles tasuvuse analüüs? Kapitali eelarvestamine ehk investeeringute analüüs on otsustusprotsess põhivaradesse tehtavate investeeringute suhtes. Lihtsamalt tähendab see: investeerimisostustega seotud tulevaste tulude mõõtmist ja nende võrdlemist projekti maksumusega. Teostatavuse uuring annab ülevaate sellest , kui kättesaadavad on vajalikud ressursid (inim-, materjal- ja raharessursid). Tasuvusuuring tehakse ülevaate saamiseks selleks, et teada kuidas projekti arendada ja kui suures ulatuses finantseerida
Eelarve koostamise eesmärgid: eelarved ja strateegia, abi planeerimisprotsessis, eelarve kui analüüsivahend, kui kommunikatsioonivahend, kui motsivatsioonivahend. Planeerimine on tegevus, mille käigus valitakse ja täpsutatakse eesmärgid, valitakse alternatiivide hulgast parimad, otsustatakse kuidas eesmärkide saavutada. Prognoosimine on tegevus, mille eesmärk on ära arvata tuleviku sündmusi, olukordi ja tulemusi organisatsiooni tegevuskeskkonnas. Baasiline eelarvestamine – võtab vastu eelmiste peroodi näitajad. Nullbaasieelarve – ei võeta vastu varasemate perioodide tulusid ja kulusid. Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse õlekannetega: riigi ja munitsipaalasutused, riigile või omavalitsusele kuuluvad fondid ja ettevõtted. Avaliku sektori ökonoomika uurib avaliku sektori kulude, maksustamise ja majandusagentide vahelisi suhteid. Avalik haldus keskendub riigi tegevuse korraldamisele.
põhineb mitmetasandilisel usaldussuhtel (finantssüsteem) Rahakasutuse sotsiaalsed dimensioonid ja nende olulisus Rahaloomise ja rahale ligipääsu võimaldamise protsess kui võimuallikas ja kihistumise looja Kultuuriliste erinevuste kinnistamine rahale omistavate tähenduste kaudu, identiteedid ja kuuluvus Raha sümbooliline väärtus tarbimisühiskonnas: seos staatuse kujunemisega, võimuga Mentaalne arvepidamine, raha mentaalne märgistamine, eelarvestamine, erinevateks kasutusvõimalusteks, vastavate tähenduste sotsiaalne konstrueeritus Swedberg, R. (2003/2007) „Principles of Economic Sociology“: ptk 5 ja 6 (Carruthers, B.G. ja L. Ariovich (2010) „Money and Credit“: ptk 3 Aspers, P. (2011) „Markets“: ptk 4)
RAKVERE GÜMNAASIUM Majandusarvestuse alused I osa Loengukonspekt koos ülesannetega Koostaja: Malle Kasearu Rakvere 2008 1 SISUKORD 1. MAJANDUSARVESTUSE OLEMUS...................................................................3 2. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAV SEADUSANDLUS............................. 4 3. BILANSS JA BILANSI ÜLESEHITUS.................................................................6 4. BILANSIS TOIMUVAD MUUDATUSED............................................................7 5. KONTO MÕISTE JA LIIGID................................................................................8 6. RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE......................................................11 2 1. Majandusarve...
PÄRNU MNT 153 EELPROJEKT KURSUSEPROJEKT Õppeaines: EELARVESTAMINE JA NORMEERIMINE Õpperühm: Õppejõud: Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:……………..
46 Guido Leibur ISO 20000 Protsessid Juhtimissüsteemid Plaanimine ja evitamine Uute teenuste plaanimine Teenuste tarne protsessid Mahuhaldus Infoturbe haldus Teenuste talitluspidevuse ja Teenustaseme haldus IT teenuste eelarvestamine ja käideldavuse haldus Teenusearuannete esitamine arvestus Ohjeprotsessid Konfiguratsioonihaldus Muudatusehaldus Suhtekorraldusprotses- Reliisiprotsessid Lahendusprotsessid sid
Plaanid Otsused tuleviku suhtes 2/9/2015 Mai Takkis 7 Raamatupidamise allsüsteemid RAAMATUPIDAMINE FINANTS- JA MAKSUARVETUS JUHTIMISARVESTUS info väljapoole info sissepoole KULUARVESTUS EELARVESTAMINE ANALÜÜS 2/9/2015 Mai Takkis 8 Ettevõtjate liigid FIE OÜ AS Omanikud Ainuomanik Üks või mitu Üks või mitu Kapital - 2 500 25 000 Isiklik Kogu varaga Ei vastuta Ei vastuta
........................................................................39 9.5Tasuvusaeg...................................................................................................................40 9.6Puhaskasumi tundlikkus..............................................................................................40 Lisad.....................................................................................................................................42 Lisa 1. Stardikapitali eelarvestamine................................................................................42 Lisa 2. Kasumiaruanne.....................................................................................................43 Lisa 3. Bilanss...................................................................................................................44 Lisa 4. Kassavood.............................................................................................................45 Lisa 5. Tooted.....
Saabas EELARVESTAMISE PROJEKT KURSUSEPROJEKT Õppeaines: EELARVESTAMINE JA NORMEERIMINE Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 SISUKORD 1.DETAILNE PAKKUMISEELARVE................................................................................................4 2
strateegiad) Organisatsioon kujutab endast kindla inimrühma tervelikult korrastatud ühendust, mis võimu ja eesvedamise mõjutisel ning tegevusi koos kõlastades püüab saavutada ühest eesmärki. Org. võtmetegurid on inimesed, struktuur, tehnoloogia ja strateegia. Org. on tervik süsteem, mis koosneb paljudest koostis osadest. Süsteemi kuuluvate osade arv varieerub lähtuvalt ettevõtte strateegiast. Juhtimise ülesanded: prognoosimine, modeleerimine, eelarvestamine. Tootmisstrateegia lähtub äristrateegiast ja toob välja selle kuidas tootmine aitab äristrateegiat edukalt elluviia. Tootmistrateegia sisaldab: tootmisemeetodi valikut, tootmise fookust, tootmise ja teenuse plaane, tootmisprotsesse ja tehnoloogiat, ressurside jaotust ja tootmishoonete mahte paiknemist ja plaane. Tootmismeetodite strateegiad: lattu tootmine MTS, tellimuse alusel tootmine MTO, tellimuse alusel kokkupanek ATO, tellimuse alusel projekteerimine ETO.
6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus. Investeeringute eelarvestamine 24 4.1. Raha aja väärtus 4.2. Investeeringute eelarvestamine 30 Projektide vastuvõtmine ja tasuvuse hindamise meetodid. 32 3 Tehnikagümnaasium I. ETTEVÕTTE TEGEVUSE EESMÄRK JA FINANTSOTSUSTE TEGEMISE ALUSED
6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus. Investeeringute eelarvestamine 24 4.1. Raha aja väärtus 4.2. Investeeringute eelarvestamine 30 Projektide vastuvõtmine ja tasuvuse hindamise meetodid. 32 3 Tehnikagümnaasium I. ETTEVÕTTE TEGEVUSE EESMÄRK JA FINANTSOTSUSTE TEGEMISE ALUSED
6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus. Investeeringute eelarvestamine 24 4.1. Raha aja väärtus 4.2. Investeeringute eelarvestamine 30 Projektide vastuvõtmine ja tasuvuse hindamise meetodid. 32 3 Tehnikagümnaasium I. ETTEVÕTTE TEGEVUSE EESMÄRK JA FINANTSOTSUSTE TEGEMISE ALUSED
stsenaarium n: avalduse/taotluse menetlemine, haige ravimise protsess andmevahetusprotsess andmete vahetamise, dokumentide liikumise kord 55. Toimimisprotsesside tüübid Kommertslikus mõttes olulised protsessid, mille tulemused toodete või teenuste näol antakse organisatsioonivälistele klientidele esmased või tuumprotsessid n: tellimuse täitmine Toimimise efektiivseks funktsioneerimiseks vajalikud protsessid tugiprotsessid n: eelarvestamine, tööjõu värbamine Juhtimise protsessid juhtide tööd kirjeldavad näitavad, kuidas teisi protsesse juhitakse ja toimimise seoseid omanikega n: strateegiline ja taktikaline planeerimine, eesmärkide püstitamine 56. Seisundite modelleerimine Mõisted kordamiseks 12 Sissejuhatus infosüsteemidesse IDU3530 © Karin Rava
esteetilisuse saavutamisel; • visuaalne taju - kaarte "kasutatakse" silmade abil. Hea kaart arvestab inimsilma omadusi, nägemise seoseid teiste meeltega ning ka inimpsüühikat; • ruumiandmete haldus - hea kaardi tegemiseks kogutakse, organiseeritakse ja analüüsitakse suurt andmehulka; • piirangud (map conditions) - kaartide kasutamisega seotud juriidilised küsimused, seadused, standardid, eelarvestamine jne Kaardiõpetus õpetab tundma geograafilisi kaarte, nende arengut, omadusi, elemente, liike ning kaartide kasutamise meetodeid. Matemaatiline kartograafia on õpetus kaardiprojektsioonide liikide, omaduste, hinnangumeetodite, valiku ja uurimise kohta. Rakenduslik matemaatiline kartograafia lahendab kaartide kasutamisel tekkivaid ülesandeid, sh mõõtkavade, koordinaadi-võrkude ja aluspunktide probleeme, mis on seotud kartograafilisteprojektsioonidega.
SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 2 1. HOONE ÜLDISELOOMUSTUS ....................................................................................... 3 2. EHITUSTÖÖDE KIRJELDUS .......................................................................................... 4 2.1. Mullatööde kirjeldus .................................................................................................... 4 2.2. Hüdroisolatsiooni kirjeldus.......................................................................................... 4 2.3. Vundamentide rajamise kirjeldus ................................................................................ 4 2.4. Raudbetoon karkassi kirjeldus ..................................................................................... 4 2.5. Katusetööde kirjeldus ...
aluseks Plaan - Üldisemalt või üksikasjalikumalt väljendatud teabekogum, mis määrab organisatsiooni edasise tegutsemissuuna ja selle täitmiseks vajalikud tagatised eelarve- andmekogu, mis sisaldab informatsiooni ressursside (rahaliste ja materiaalsete väärtuste) sihipärase soetamise ja kulutamise kohta tulevikus; · tulevikus ellu viia kavatsetavate ürituste stsenaarium koos selle elluviimiseks vajalike aja-, materjali-, seadme- ja rahakulude arvutlusega. eelarvestamine (eelarve koostamise mõistes)- tulude-kulude tasakaalustamine enne ürituse alustamist Ettevõtte põhi- ja funktsionaalsed strateegiad i.Logistikastrateegia- Logistikastrateegia on ettevõtte äristrateegia osa, ühtlasi ka üks nn funktsionaalseid strateegiaid ii. Logistika strateegilise planeerimise põhieesmärk kulude ja investeeringute vähendamine, teenindustaseme tõstmine iii. Süsteemne planeerimis- ja juhtimistsükkel
selle rakendamine ettevõttesiseses juhtimisarvestuse protsessis (toodete ja teenuste omahinna kalkuleerimisel, kulude planeerimisel, hinnakujundamisel jne). Kulude arvestus on kulude juhtimise allsüsteem, mis on seotud toodete, teenuste, projektide, tegevuste jt objektide kulude kindlakstegemisega, mis võivad huvi pakkuda juhtidele; Kulude arvestus on operatsioonide, protsesside, tegevuste või toodete/teenuste eelarvestamine, standard- ja tegelike kulude kindlakstegemine ning kulu hälvete ja kasumlikuse analüüs; Kulude arvestus on organisatsiooni ressursside omandamise või kasutamisega seotud informatsiooni mõõtmine ja aruandlus, mis varustab infoga nii juhtimis- kui ka finantsarvestust. Kulude arvestuses keskendutakse: Kuluobjektide arvestusele; Tegevuste kulude arvestusele; Kulukohtade arvestusele; Kululiikide arvestusele.
- Rentaablussuhtarvud (rentaablus - tootlus e kasumlikkus) Müügikäibe rentaablus; omakapitali puhasrentaablus d. Võrdlevanalüüs kui spetsiaalanalüüs Kahe või enama majandusüksuse andmete alusel teostatav analüüs, mille eesmärgiks on jõuda nende majandustegevuse üksikasjade suhtes majanduslikult oluliste järeldusteni. - Võrdlus asendikeskmistega - Võrdlus parima praktikaga (benchmarking) 6. Eelarvestamine ettevõttetasandil a. Plaan - Üldisemalt või üksikasjalikumalt väljendatud teabekogum, mis määrab organisatsiooni edasise tegutsemissuuna ja selle täitmiseks vajalikud tagatised (sõnaline osa, eelarve) Eelarve - tulevikus ellu viia kavatsetavate ürituste stsenaarium koos selle elluviimiseks vajalike aja-, materjali-, seadme- ja rahakulude arvutlusega. Eelarve on plaani rahaline osa. Prognoos ei ole täitmiseks kohustuslik, eelarve on. b
eesmärgil). 3)ettevõtte rekonstrueerimiseks (seadmete asendamine kaasaegsete vastu, et vähendada jooksvaid kulutusi või olemasoleva põhivara moderniseerimine ja täiustamine). 4) keskkonna-kaitselsed projektid (kulutused puhastusseadmete soetamiseks või ehitamiseks, keskkonnasõbralike tehnoloogiate väljatöötamiseks). 5)uurimustöö projektid (uute toodete või tehnoloogiate väljatöötamiseks). 28. Kapitali eelarvestamine ebakindluse tingimustes (tegurid, mis mõjutavad majandustulemusi) Kapitali eelarvestamise otsuseid tuleb tihti teha ebakindluse tingimustes. Seega mõjutavad projektide valikut ka teatud määral otsustajate (juhtide) subjektiivsed eelistused, intuitsioon ja arvamused. Põllumajanduse jaoks on mitmeid investeerimisprojektide tulemust määravad tegurid nagu müügihind, kulude, s.h. palga tase ebakindlad. 29. Riskid investeerimisel
Loeng nr 1. Sissejuhatus 1.1. Ajalooline areng ehitusmaksumuse määramisel Iidsetest aegadest on inimesed enne ehitamise alustamist vajanud teavet selle kohta, millised kulusid ehitus endaga kaasa toob. Ehituse maksumuse prognoosimine pole sama, mis maksumuse plaanimine, samuti kui ilma prognoosimist ei saa nimetada ilma plaanimiseks. Mõlemal juhul võib tegelik olukord kujuneda väga erinevaks oodatust, seda täiesti sõltumatult prognoosijast. 19. sajandi alguseni tehtud prognoosid rahuldasid inimeste vajadusi küllaltki hästi ja enamik tähtsatest ehitustest võeti ette kas lihtsalt heas usus edule või siis väga jõukad inimesed ehitasid oma lõbuks ning mõlemal juhul leiti lõpuks ka vajalikud vahendid, ehitise lõpetamiseks. Ehitusprotsess koosnes seejuures paljudest küllaltki lihtsatest ja sõltumatutest ning suhteliselt püsivate kuludega tööoperatsioonidest. Vaatamata sellele tekkisid aga ka siin vead ehituse maksumuse hindamises. Esimene...
Strateegiline juhtimine eksam 1. Selgitada strateegilise juhtimise uuemaid käsitlusi oma töökaaslastele. Strateegilise juhtimise uuemad suunad on: · Ressurssidel ja kompetentsidel baseeruvad strateegiad koolkonna lähenemise võtmeks on tuumkompetentsi mõiste. Tuumkompetents on oskuste, tehnoloogiate, teadmiste ja ressursside integreeritud kominatsioon, mis läbi organisatsioonilise õppimise on arendatud täiuslikkuseni. Sisemine oskuste, tehnoloogiate, teadmiste ja ressursside kooslus baseerub harva üksikisikutel või väiksematel ettevõttesisestel gruppidel, samuti ei ole tuumkompetents mingit tüüpi kaubamärgiga seotud vara ega tootmisprotsess. Pigem on tuumkompetentsiks suutlikkus kaubamärki ja tootmisprotsessi juhtida, organiseerida ja hallata. Selleks, et tuumkompetents viiks välja konkurentsieelise kujunemiseni, peaks ta peale integreeritud terviku moodustam...
ja enda käes. Äriseadustiku § 282, p.2, lg.2 kohaselt võib aktsiaseltsi käes olevate omaaktsiate nimiväärtuse summa olla kuni 10% aktsiakapitalist. Juhul, kui aktsiaselt ei võõranda omaaktsiaid ühe aasta jooksul peale nende omandamist, kuuluvad omaaktsiad tühistamisele. Omaaktsiad ei anna aktsiaseltsile mingeid aktsionäriõigusi. Jätka siia teksti 15 3) KAPITALI EELARVESTAMINE Kapitali eelarvestamine hõlmab kapitali paigutamisega seotud otsuseid paljude alternatiivsete võimaluste vahel piiratud ressurssidega tingimuse juures. Investeeringuid võib jaotada: - reaalinvesteeringud (maa, ehitised, sisseseade, kaubavaru soetamine), - finantsinvesteeringud (väärtpaberite soetamine), - mitteainelised investeeringud (R&D, koolitus, keskkonnakaitse, kaubamärgi soetamine) Projektide analüüsimisel tuleks hoiduda arvestamast nende elluviimisel
Ühesuguse tootmissuuna ja realiseerimishinna taseme juures võivad erinevates pk-s olevate ettevõtete tulud kujuneda erinevaks, sest loodustingimuste erinevus on suur. Investeeringute efektiivsust mõjut maj-d tegurid on saaduste ja sisendite hinnad, hindade stabiilsus ja turu ulatus ning kasvu väljavaated. Kasutatav tehnoloogia mõjutab nii kulude kui tulude poolt, kuid täiendavate invest-te stiimuliks võib olla ka uute ja tehnoloogia väljatöötamine. 45. Kapitali eelarvestamine ebakindluse tingimustes (majandamistulemusi mõjutavad tegurid). Kapitali eelarvestamine hõlmab ettevõtte tegevuse kõiki külgi-tootmist, turustamist juhtimist ehk organisatsiooni, strateegiat, Tavaliselt nõuavad investeeringud küllaltki suuri väljaminekuid projekti alguses. Need summad määravad ettevõtte jaoks mingi kindla tegevuskäigu suhteliselt pikaks ajaks. Kui kapitali eelarvestamise otsus on vale, siis vea parandamine läheb väga kulukaks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
