Politeia Platon ,,Politeia" on Platoni dialoog, mis kätleb õiglust ja haridust. Antud tekstist selgub, et on olemas kahte tüüpi inimesi, on neid, kellel on omatud haridus, kuid nad on suunatud kindlale teele ja need kes ei ole haritud, kuna neile ei ole antud kunagi võimalust. Vaadeldes koopamüüdi näidet, kus on inimesed sunniviisiliselt koopas kinni seotud ja sellega täiesti harjunud. Nende arvates nad teavad piisavalt palju , mis nende ümber toimub.
Alustades juba sellest tühisest faktist, et raamatus oli Laural poeg, filmis aga tütar, ning lõpetades sellega, et kõik oli täiesti pea peale pööratud. Seda nii sündmuste sisu kui ka ajalise järjestuse poolest. Filmis oli ka üks tegelane - Mati keda raamatus ei olnud. Tundus, et sarnasused raamatuga olid ainult peamised tegelased, mõned üksikud sündmused ja tegevuspaik. Undi originaalteksti on filmis alles õige vähe, kuid dialoog polegi selles linateoses kesksel kohal. Tuleb lihtsalt tegevust jälgida. Kui ekraniseeringut kirjaniku tekstiga pisut võrrelda, siis tundub, et Õunpuu on tõstnud esile kaks üsna vastandlikku noort meest-sveitseri ja kirjaniku-ning huvitub ülejäänutest hoopis vähem. Filmi naisrollid, Maarja Jakobsoni mängitud Laura ehk välja arvata, on minu meelest üsna karikatuursed ja tühjad. Taavi Eelmaa mängitud sveitser Theo restoranist Miraaz on mu meelest parim roll selles filmis. Punases
Homerose ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" nendest on tekkinud rüütlikirjandus ja kreeka mütoloogiat kasutatakse tänasepäevani kirjanduses. Peale kangelaseeposte on Vana-Kreeklaste käest me saanud ka lüürika. Lüürikast kujunesid välja tänapäeva laulud ja luuletused. Kreeka teater ja ültse teater nagu me seda praegu teame on välja kasvanud Dionysosele, kes on kreeka veinijumal, pühendatud pidustustel. Esialgu oli see ainult koori ja ühe näitleja dialoog aga pärast tekkis näitlejaid juurde, aga koor säilitas oma osa etenduses. Keeka olümpiamängudest on tekkinud kaasaegsed olümiamängud ja kuna oli kreeklstel vaja kuskil harjudada siis tekitati olmeruumid gumnasion, kus poisid ja noored veetsid oma aega ja tänu sellele hakkadi poisse õpetama seal ning sellest tekkiski gümnaasium. Olümpiamängud olid ainsad üritused mis olid tollel ajastul ülekreekalised. Neid peeti piksejumal Zeusi auks iga nelja aasta tagant.
juuni 2011 AS Haljastus Avaldus Lp hr juhatuse esimees Palun võtta mind tööle ajavahemikus 1.07.11- 30.07.11 tööle linna haljasalade hooldajana. Marie Kikkas Sünd. 1996 Suure 10-2 15467 Haapsalu CURRICULUM VITAE Nimi: Kadri Kimsen Sünniaeg ja -koht: 08.10.1976 Saue vald Aadress: Lehe 20 Telefon: (00) 594 382 97 Perekonnaseis: vallaline, peres tütar Hariduskäik: Gustav Adolfi Gümnaasium, Giidi erikool, TÜ ajaloo-osakond Täiendõpe: Koolitusõpe Dialoog (vene k) 1998 - 1999 Teenistuskäik: Tallink Lisainfo: eesti keel ja rootsi keel aktiivne, vene keel passiivne, A -kategooria autojuhiload Huvialad: Jooga, jalgpall, ajalugu Elulookirjeldus Mina, Kati Järv, sündisin 3.oktoobril 1994.a Jõgeva maakonnas Palamusel, kus mu ema töötas õpetajana. Olen 2-lapselise perekonna esiklaps. Minu isa on praegu ajaloolane, ema raamatupidaja. 1996.a kolis meie perekond Võrru, kus astusin Kreutzwaldi
3 elementi Kreeka kultuurist meie kultuuris: 1. Tänapäeva teater sai alguse just Kreekast. Esialgu toimusid etendused kevadistel dionüüsiatel, mis olid veinijumal Dionysose auks peetavad mängud. Kui tänapäeval toimuvad siiski enamus etendused siseruumides, toimusid Kreekas etendused lageda taeva all. Esalgu oli näidend koori ja ühe näitleja vaheline dialoog, hiljem lisandus näitlejaid, kuid koorjäi mängima keskset osa. Peale dionüüsiate toimusid Ateenas ka pantenaiad, millega tähistati uue aasta algust. Ka tänapäeval on levinud uue aasta saabumise tähistamine suursuguste pidustustega. Vana-Kreekast said alguse ka tänapäeval tuntud teatrižanrid tragöödia ja komöödia. 2. Kui varasemalt seletati maailma müütide ja jumalate abil, siis Kreeka kultuur oli
rääkida sellest millest soovivad ning lõpetada oma arutluse, siis kui õigks peavad. Ori aga räägib aja peale. Ta on väiklane ja kõver inimene, kes püüab oma õpitud kavalusega peremehe soosingut saavutada. Nende arvates on peremees eelkõige isik, kes on oma mõtete, arvamuste ja uskumuste peremees, teisisõnu filosoof. Kas mina tahaksin olla pigem peremees või ori? Nii peremehel kui orjal olemisel on minu vaatepunktist mitmeid eelised ning samuti puuduseid. Theodorose ning Sokratase dialoog oli küll väga pikka aega tagasi, kuid selle kõne põhimõte on aktuaalne kuni tänase päevani. Meil ei eksisteeri küll enam orjapidamist, kuid siiski on kahtesorti inimesi. Inimesed, kes elavad ühiskonna survel, peavad oluliseks oma staatust ning elavad elu teistele, et mitte pälvida tagarääkimist ning maha tegemist. Teised on aga need, kes endiselt otsivad elu tõelist olemust, tegeledes endaga ning tehes otsuseid lähtudes enda isiksuse omapäradest.
Ta suutis mõelda vaid iseendale ja mitte kellelegi teisele. Uhkeldajast ei saanudki mitte mingisugust suuremat sõbralikust välja lugeda, kui siis ainult niipalju, et ta suhtles väikese printsiga sõbralikult väikese dialoogi. Esimene asi, mille ta väikesele printsile selgeks õpetas oli käte plaksutus, et ennast hästi tunda, mõtlemata sellele, kuidas väike prints ennast sellest tunda võib. C) Joodik Sellest tegelasest ei ole väga palju rääkida, kuna tema dialoog väikese printsiga oli üsna tagasihoidlik dialoog. Joodiku iseloomust oli näha, et uhkus, mis oli eelmisel kahel planeedil olevad tegelaskujul, oli temast kadunud. Tal oli häbi oma tegude pärast ja ta oskamatusest nende probleemidega tegeleda pani joodiku jooma ja proovima unustada kõik tehtu. D) Ärimees Tema oli oma tähtedega nii uhkeks läinud, et ta ei pannud väikest printi alguses tähelegi. Peale natukest aega ta siiski märkas teda, kuid olles kinni oma
(A.Puskin (""Mustlased", B.Alver "Lugu valgest varesest Haiku väike jaapani loodusluuletus, mis on välja kasvanud idalikust elutunnetusest ja kunstimõistmisest. Sünniajaks peetakse 16.sajandit. Koosneb 3 värsist, milles on silpe (vastavalt 5+7+5. Olulised on intuitsioon ja fantaasia. (M.Bash, J.Kaplinski Dramaatika Ka draamakirjandus ehk näitekirjandus, mida iseloomustavad lavalisus, sündmustiku tihedus ja dialoog ehk kahekõne. Draamateosed on mõeldud .laval ettekandmiseks ja neid iseloomustab tegevuse ühtsus Tragöödia Enamjaolt kurb ning kurva lõpuga Komöödia heidetakse nalja Draama pole otseselt koomilisust ega tragöödiat, kujutab enamjaolt tavaelu (Vaatusteks jagunevad näidendid, nagu peatükid (enamasti kaheks .Pildid on osad vaatustest .Stseenideks jagunevad vaatused/pildid. Osa, kus tegelaste koosseis ei muutu
Ka laulutekste on ta ise kirjutanud, kuid on kasutanud ka tänapäeva poeetide luuletusi. Tõnis Mäe kõigis etevõtmistes on tunda oma joont, tugevat isikupära. Ta karedavõitu, mehise hääle tunneb ära sadade seast. Ta ei sea omaette eesmärgiks anda edasi muusika välist ilu, vaid püüab avada laulu hinge, luua tugevait karaktereid. Pinged ja vastuolud, traagilised ja dramaatilised kujundid saavad tema esituses tõepärase tõlgenduse. Ta on aus ja siiras kunstnik. Laval on ta liikuv , dialoog publikuga on sundimatu. Vajaduse korral mängib ta kontserditel kaasa kitarri, klaverit, suupilli.
tahtnud absoluutselt luuletajaks saada.Ta mõtles, et see võiks olla üks kõrvalhobi. Kristiinale meeldib ka väga joonistada. Ta on oma joonistamis huvi saanud väiksest peale. Kui ta oli noor käis ta Raplas multifilmistuudios Mini-Anima ja seal tuli tal palju joonistada. Kristiina peab ka päevikut. Ta on pidanud seda alates 12 aastaselt. Kuni jõuludeni ei kavatsenud ta oma Mohni päevikut avaldada, siis hakkas tunduma, et seal, üksikul saarel peetud dialoog iseendaga on tähenduslikum ja tihedam kui varasemad sissekanded. Seal jagas ta päevikuga ka neid mõtteid, mida muidu oleks ta jaganud inimestega enda ümber. Looming: Luulekogud "Kevad Astrahanis: luuletusi 19921999" (Tallinn 2000) "Simunapäev" (Tallinn 2003) "Luigeluulinn" (Tallinn 2004) "Kaitseala" (2005) "The Drums of Silence" (Oleander Press, 2007) Tema luuletusi on soome keeles ilmunud antoloogias "Kivikuu: virolaista
Nad ei olnud lähedased sõbrad, kuid ometigi julges I. rääkida , mida ta tunneb. (näide raamatust lk 8). Võib-olla oleme me kõik mingisuguses hüpnoosis, et me ei tunneks, et meid vaadeldakse. Kuna I oli Silmast huvitatud, siis hakkas ta end täiendama. Varsti ta kadus ning KGB võttis ühendust teose minategelasega. Pärast I kadumist läheb lugu edasi saadetud teksti kujul peategelasele, kus lastakse aimata, et I on elus. ,,Silm" on filosoofiline ja religioosne dialoog. ,,Silma" loo käigus positsioonid vahetuvad: esimeses poole juhib dialoogi I. ,kes tajub kõikenägeva Silma pilku. Teises osas saab juhtivaks pooleks sügavamas mõttes vaimseks teejuhiks hiinlasest munk. Raamatus toimuvad intensiivsed dialoogid ,,mina" ja I vahel. Kui I kaob, siis dialoogi on vähem ja välist kirjeldust rohkem, aga vestlused KGB-s säilitavad endiselt dialoogilist sidet. Teose teises pooles kohtus peategelane hiinlasega
kogu ühiskonnale viimane, aga see-eest tõeliselt julge ja otsustav tegu, mis annaks julgust oma nõrkustest üle saada. Komöödia hakkab tavaliselt äärmiselt tõsisest olukorrast. Olukorrast, mis oleks tavaelus liigagi karm. Aga kui inimene näeb sellist olukorda enda ees teatrilaval, kus see on turvaliselt siiski ainult väljamõeldis. Kujundlik, sotsiaalne, irooniline, sarkastiline, igavikuline, tabav, julge. Ta on kõike korraga. Lisaks sellele veel teravmeelselt kiire dialoog ja ootamatute pööretega süzee, mis lõppeb hoopis mujal kui seal, kus algas. Etendus oli suurepäraselt tehtud lavastuses osalejate poolt ning see koostöö kajastus ka etenduses. Etendus paneb mõtlema, mida inimesed tahavad, aga ei tea, miks ja milleks on nad võimelised selle saamiseks. Ükskõik, mis hinna eest, peaasi, et oma tahtmised ja soovid jääksid peale. Tegeleste arusaam maailmast, väljaarvatud
Kuristik rukkis J. D. Salinger Jerome David "J. D." Salinger 1919 2010 Abielus kolm korda "Kuristik rukkis" "Üheksa juttu" "Franny ja Zooey" "Puusepad, tõstke kõrgele sarikad" "Seymour, sissejuhatuseks" Tegelased Holden Caulfield (16 a vana) hullunud koolist väljaheidetu Mr. Spencer ajalooõpetaja D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Koolist väljalangemine Holden on väljas ja vaatab kaugemalt jalgpalli matsi Jõuluvaheaeg Pencey koolist väljalangemine eksamitel põrumise eest Pole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud Inglise keele tegi ära, ajaloos kukkus läbi Mäel seistes jätab kooliga hüvasti Tunded, olemus: külm (kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv), hingeldab (kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab pal...
Dramaatika kordamisküsimused 1.Mis on dramaatika? Üks kirjanduse põhiliik, näitekirjandus 2.Kuidas dramaatika jaguneb (põhizanrid)? Tragöödia, komöödia, draama 3.Kuidas jaguneb näitekirjanduse tekst? Stseenideks, vaatlusteks, piltideks 4.Nimeta dramaatika põhiomadused - Dialoogivorm, lavalisus, sündmustiku tihendatus, olevikus kulgev tegevus. 5.Mis on dialoog? Kahekõne 6.Mis on monoloog? Kirjandusteose tegelase mina vormis üksikkõne kas juuresolijale või omaette 7.Kes on dramaturg? Näitekirjanik 8.Mis on remark? Autori selgitav märkus lavastajale või näitlejale. 9.Mis on veel draamakirjandusele iseloomulik? Jutumärgid puuduvad, puudub jutustaja 10.Nimeta klassikalise teose kompositsiooni osad - Sissejuhatus, sõlmitus, arendus, kulminatsioon, pööre, lõpetus. 11.Mis ülesanne on sissejuhatusel? Tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja kohta
Kes sa pilvede sülesta, Nii kui pungasta lillike Lõbusa valge palgega Üles tõused taeva all, Kus tulised tähed Maha on langemas Sinu eest musta, Pimeda uju sisse. Nõnda, inimeste vaim, Oled sa ujus ujumas, Kui su mõte on otsimas 8 Jumalat tähtede alta. Vastupidiselt poeetilistele oodidele esindavad rõõmsameelsed karjaselaulud hoopis teistsugust luulemaailma. Needki põhinevad antiikeeskujudel, kusjuures tähtsaks väljendusvahendiks on ka dialoog. Ühtaegu on selgesti tuntav eesti rahvalaulu kõla. Pastoraalides kujutatakse karjalaste idüllilist elu kauni looduse rüpes. Näiteks ,,Karjaste laul. Ott ja Peedu", ,,Jaak, Jüri karjapoisid" ja ,,Elts ja Tiiu Karjased". Nendes karjaselauludes võib hõlpsalt ära tunda antiigist pärinevat anakreontilist luulelaadi. Kogu Kristjan Jaak Petersoni looming on sügavama elumõtte otsing ning inimese dialoog nähtamatu igavikulise maailmaga. Niiviisi tekib veetlev põiming, kus laulud
GALILEO GALILEI Referaat Koostaja: ************ Juhendaja: Viivi Rohla Lähte 2009 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhtatus.........................................................................................................................3 Haridustee............................................................................................................................ 4 Iseseisva elu algus................................................................................................................5 Pisa periood (1589-1591).....................................................................................................5 Galileo Galilei edasine elukäik.....................................................
· Abielus on nii mees kui naine võrdsed. Ülesanne: kirjuta iga luuletuse mõte, idee, moraal või sõnum. Lk 33 39, lk 43 62. KESKAJA TEATER · Keskaja teater on alguse saanud kirikust. · Kiriku seinte vahel toimusid liturgilised jumalateenistused, liturgia kujutas seda, et vaimulik kandis ette piiblilugusid, nende elavamaks muutmiseks esitas koor ka laule, tekkis omamoodi dialoog vaimuliku ja koori vahel, vahest esitas vaimulik küsimuse ka rahva poole ja tekkis dialoog inimeste ja vaimuliku vahel, dialoogidest arenes välja draamaelementidega stseenide esitamine, milles kujutati piibliepisoode. · Kui stseenide sekka hakkasid ilmuma kuradid keelati kirikus ära seesuguste etenduste andmine ja näitlejad kolisid kiriku esistele platsidele. · Mida jumalavallatumaks muutusid näidendid, seda kaugemal kirikust neid esitati.(mida
Seltskondlik suhtlemine ei ole kõnelus, sest kõneluses peavad osaleda kõik inimesed. · Telefoonikõneluses teine ei ole valmis süganeda ja läheneda inimesele. Tal on barjer, ta ei näe emotsioone ja ta ei tea täpselt, kas teisel inimesel on tõsiselt rõõm teda kuulama. Rääkimine telefooni teel vaestab kõnelust. Ka kõik tehnika sided vaestavad kõnelust, inimestel kadub vajakus kõneleda reaalajas ja dialoog ei ole täis. · Suhtlemine kirjateel on vähenenud, inimesed vähem kirjutavad, sest on uus ja lihtsam meetod kõneleda tehnika, aga on nüüd rohkem asju millest kirjutama ja elu on keerulisem. · Kui kaks inimest kohtuvad, siis kohtuvad kaks erinevat maailma. Nad vahetevad kogemusega ja teadmistega, nad saavad aru millest räägivad.
19.saj 1pool:kaotati pärisorjus, talupojad said perek nimed, kirjaoskuse levik, teoorjus,estofiilide tegevus.Masing: Narva gümn,saksamaa halle ülikool(usuteadus). eesmärk:rahva silmaringi ja mõtlemisvõime avardamine köitva popul. teaduslike lugemismat varal. Tegevus:koostas ning andis välja rahv raamatu"Pühapäeva..." mis tutvustas eesti lugejaid paljude võõraste maade, sealse looduse ja inimestega.. Ajakiri "Marokva Näddalla-Leht".Kirjutas õppekirjandust. ped saavutused:Ärgu sunnitagu last kurjaga lugema siis,kui lapsel on parim mänguhoog, lugemine ärgu olgu karistuseks...keelealane:rikastas eesti kirja ja valmistas ette uuele kirjaviisile ülemineku . õ täht.Sentimentaalne jutukirj: lugejale, äritolu:saksa rahvaraamatud. Suve Jaan:Eesti sent. kirj. silmapaistev esindaja,elupõline kooliõpetaja. Ta tegutses Tallinas rakv, ja pärnu kreisikoolis vene keele ning joonistuse õpetajana. Peterson: Jakobi algkool>riia kreisikool>riia kuberm gümn....
tegelikkuse,unemaastiku või hoopiski millegi muuga. Romaan on kirjutatud minavormis ning see jutustab mehest, kes rändas ühes vägagi kummalises majas. Minategelane kohtub seal mitmete huvitavate persoonidega ja võtab osa erilistest sündmustest. Minule tundus vahetevahel seda teost lugedes, et see hetk ,astudes üle salapärase maja läve, oleks peategelane sattunud justkui teispoolsusesse. Seda arvamust sisendas ka minategelase dialoog daamiga, kes küsis mehelt, et kas jutustaja usub elu pärast surma. Müstilises hoones olevad ruumid ja tegelased tundusid väga saladuslikud ja erinevad, kuid romaani lugedes tekkis minu sisemusse tume ja sünge tunne.Tegelased näisid tõsised, mõtlikud ning kahvatud. Minategelane aga erines nendest näos oleva roosaka jume poolest. Mida rohkem ma ,,Hingede ööd" edasi lugesin, seda enam tundus selle teose sündmustik ning tegelased mulle unenäo või teispoolsusena.
gravitatsiooni aegruumi kõverusele. Relatiivsusteooria revideerib klassikalise füüsika arusaamu ajast ja ruumist. Erirelatiivsusteooria käsitleb muuhulgas ruumi ja aja käitumist teineteise suhtes liikuvate vaatlejate seisukohast. Aeg ja ruum osutuvad suhtelisteks: kestus ja vahemaa võivad olla eri vaatlejate jaoks erinevad. Aeg ja ruum saavad mõistetavaks ühtse aegruumi raames. Erirelatiivsusteooria põhipostulaadid 1. Vaatleja peab olema konkreetses taustsüsteemis. Järelikult dialoog loodusega on võimalik vaid siis, kui oleme ka ise looduses, mitte sellest väljaspool, kõrvalseisja positsioonil, mis pole võimalik. (Klassikalises mehaanikas tähendas objektiivsus maailma kirjeldamist sellest väljaspool oleva vaatleja seisukohalt, mis olevat võimalik silmapilkselt kohale saabuva signaali tõttu.) 2. Maailmas puudub absoluutne aeg. Eri inertsiaalsüsteemides mõõdetud ajad on erinevad. (Aega mõõdetakse selles inertsiaalsüsteemis liikumatu kellaga
filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirduks ainult vana meeldetuletamisega. Seades esiplaanile inimeste oma huvide, õiguste ja püüdlustega, nägi renessanss ideaali maises õnnes ja harmoonias. Humanismist sai kogu renessansskultuuri maailmavaateline algus. Tuli esile kirjalik poeetiline vorm, mis eksisteeris ilma taustamuusikata. Dialoog oli humanistide armastatuim kõnepidamise ja suhtlemise viis. Novell ja sonett olid zanrite uue süsteemi esimesed lülid. Dante Aligheri(1265-1321) - "Jum9alik komöödia", "Uus elu", "Pidusöök" Francesco Petrarca (1304-1374) - "Aadressita kirjad", "Laulude raamat", "Africa" Giovanni Boccacio (1313-1375) - "Dekameron", "Fimmetta ehk Eleegia madonna Fimmettale" Marthin Luther (1469-1536) Saksa keelne Piibel
Talmund: suuline Toora e. Mi`sna ja kommentaarid ehk Gemara Kirjutatud tooras on k2sud ja keelud 6petuse alused: Tingimusteta monoteism Jumal on ylim maailma looja, isand ja kohtum6istja Vaimne ylimus materiaalse yle, k6ige v22rtuslikum on inimese elu, surematu hing Jumal ilmutab ennast 2ravalitud rahvale kelleks on juudid s6lmides nendega liidu. 2ravalitud rahval ei ole privilege vaid rohkem vastutust ni Jumala kui teiste rahvaste ees. Inimese elu on tema ja jumala dialoog ni isiklikult kui rahva tasandil. Juutide jaoks pole seaduse t2itmine koormav kohustus vaid seda peetakse jumala eriliseks anniks ja vahendiks olla yhenduses jumalaga. Kohus k6ikide inimeste yle saabub peale surma p2rast Me`siahi (Messia) tulekut. Kes on juut? Halaffa ehk Juudi Seadus peab juudiks isikut kes on syndinud juudiemast v6i p66rdunud judaismi vastavalt juudiseadusele. Misjonit66 on keelatud Kui juut lakkab judaistlike usukombeid t2itmast j22b tai ka juudiks
TEATER Etendusest võtavad osa- näitlejad, näitekirjanik, lavastaja, kuntsnikud ja vaataja ühislooming. Etenduse aluseks on näitekirjaniku tekst ja draama. MÕISTED DIALOOG- kahe või enama inimese kõne MONOLOOG- kõne iseendaga REMARK- sulgudes olevad märkusede REPLIIK- dialoogis osaleva tegelase tekst BUTAFOORIA- järgi tehtud esemed (asjad) REKVISIIT- lava peal olevad esemed (asjad) Lavastuse tegevused on- väline- tegelased tulevad, lähevad. - sisemine- tegelased räägivad, mõtlevad, tunnevad. Näidendi aeg on olevikus Näidendi põhiomadus- peab olema tegelaste vahelist võitlust ja pinget, et see leiaks praegu aset otse meie silma all, on ajalised suhted, mis pole tegelikult võimalik. Laval aitavad etendust kaasa- lavaehitus, lavakujundus, kostüümid, muusika, rekvisiidid, valgustus, grimm ja näitlejad. Lavastuse valmimise etapid- valitakse sobiv näi...
See oli realistlik armastus. Kas Eva ja Mada ka tegelikult üksteist armastasid, seda ma ei tea. Kender jättiski mõnusalt palju lahtiseid otsi. Mada oligi see tegelane kellest ma päris hästi aru ei saanud. Milleks teda sinna vaja oli? Terve raamatu vältel jooksis ta tänavatel ringi, sest ta ei suutnud kontoris mõelda kuidas müüa kusihappega nätsu. Ilmselt Mada elu pöördpunktiks oli see, kui Pet Shop Boysi tüübid ta limusiini kutsusid. See dialoog jäägu igaühe enda lugeda, aga oli tajutavalt tunda, et tegemist on Kenderi isklike vaadete ja arusaamadega. Tegelikult oli Kenderit igas tegelases. Mada väga hea sõber ning tema endine töökaaslane Siffer oli kahtlemata raamatu maiuspala. Tõeline reklaamiguru, õel ning terava keelega naistemees. Ma ei tahaks enam Sifferist midagi rääkida, sest ta on selleks liiga võimas. Jäägu see igaühe enda lugeda.
Lüürika-sõnakunsti üks põhiliike,eepika ja dramaatika kõrval Eepika-kui põhiliigi zanrid keskenduvad välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele Dramaatika-zanre liseloomustab tegevuse vahetu kujutamine, otsene kõne ja dialoog Luule-e.poeesia mõiste tähistab kõiki värss kõnes teoseid võibolla eepiline ja dramaatiline Stiil-autori,ajastu,kunstivoolu ühise loome ja maailmanägemise viis,mis väljendab teose igal tasandil Epiteet-kirjeldav või kaunistav lisandsõna e.poeetilinetäiend Võrdlus-kõrvutamine ühise tunnuse alusel Meta ühendab erinevaid nähtusi sarnasuse alusel Isikustamine-e.personifitseerimine millelegi mitte inimlikule isikuomaduste omistamine Sümbol-võrdkuju,pilt või märk,mis esindab
Dramaatika Põhiomadused a)Dialoogivorm b)Olevikus kulgev tegevus c)Tegevuse pingeline areng Teater jaguneb :a)Vaatused b)pildid c)Stseenid Euroopa draamakirjandus kasvas valja Vanas-Kreekas, veini ja viljajumala dionyssuse pidudel Konflikti liigid: a) saatusega, jumalatega b) teise inmeseg c) ühiskonnaga d) ise endaga Dramaatika kolm põhizanrit:a)Tragoodia b)komoodia c)Draama Draamat iseloomustavad:a)Traagiline voi koomiline eluvaatus b)Tosine sisu c)Keerulised konfliktid d)Toetruu Tragoodiat iseloomustavad:a)Lahendamata konfliktid b)Loppeb kangelase surmaga voi mone muu katastroofiga c)Pinge tekkimine d)Tegelased on kindla eesmärgiga Dramatiseering: algse teose muutmine näidendiks Ülesehitus:1. kspositsioon – teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja – kohta;2.sõlmitus – sündmus, mis toob esile tegelastevahelise vastuolu, käivitab tegevustiku;3. dispositsioon – teema arendus, kus avanevad tegelastevahelised suh...
Dadaism Esimene maailmasõda (1914-1918) vapustas vaimuinimesi tõsiselt. Moodsa sõja õudused panid paljusid tõsiselt mõtlema kehtiva ühiskonnakorra mõistuspärasuse üle. Nii kogunes 1916. aastaks neutraalse Sveitsi linna Zürichisse seltskond eri maadest pärit anarhistlikuvõitu kirjamehi ja kunstnikke, kes plaanisid ühiskonna tahtlikku sokeerimist ja absurdi. Nimi " dada " leiti juhuslikult. 1) Lapselalin 2) Tristan Tzara ja Marcel Janco dialoog, kus kordus sõna da (jah) 3) aafrika hõimu keelest. Isenesest pole päritolul mingit tähtsust - mida mõttetumalt sõna kõlab seda parem. Peale Tzara ja Janco kuulusid rühmituse tuumikusse sakslased Hans Ricter, Max Oppenheimer, Richard Hülsenbeck, Parantsusmaalt pärit Hans Arp. Hiljem lisandusid veel Max Ernst ja Kurt Schwitters. Voltaire'i kabaree Koostati mitmeid manifeste, milles jõuti järeldusele et dada ainuke programm
Vahetu suhtlemine 2. Vahendatud suhtlemine Interpersonaalne suhtlemine. Suhtlemine, kus isik on otseselt seotud teate edasiandmisega ja saamisega. See on düaadiline (2 inimese vahel) ja suhtlemine väiksetes gruppides. Võib olla nii formaalne kui mitteformaalne. Erinevus suhtlejate arvus. Väike grupp intiimsus, osalus, rahuldus on madalam kui düaadi suhltuses. Ka mitteverbaalne suhtlemine, paralingvistika, kuulamine, küsimsute küsimine, ümbersõnastamine, läbirääkimised, dialoog... Intervjuu on düaadiline suhlusprotsess, millel on eelnevalt ette kavandatud eesmärk ning mis puudutab küsimuste küsimist ja neile vastamist ehk dialoogi, kus üks inimene suunab vestlust esitades rea küsimusi. Spetsiifiline suhtlusvorm, mida kasutavad sotsiaalpedagoogid. Intervjuu kaudu saab infot, saab ka infot anda, veenmine, probleemi lahendamine, nõustamine... Kriitikat esitatakse alternatiivina paljud konfliktid jäävad tulemata. Otsest kriitikat ei tehta.
Galileo Galilei Caroline Sünd 101RS Sissejuhatus Galileo Galilei (15. veebruar 1564 Pisa 8. jaanuar 1642 Arcetri) oli itaalia astronoom, filosoof ja füüsik. Galilei pani aluse teaduslikule eksperimenteerimisele ja katsetulemuste matemaatilisele tõlgendamisele, mis omakorda lõid alused seletavatele loodusteadustele. Muuhulgas tegeles ta teleskoopidega, näiteks valmistas Galilei teleskoobi. Samuti eksperimenteeris Galilei temperatuurimõõtmistega ja täiustas termoskoopi. Sünd ja perekond Galileo Galilei sündis Pisas Firenze õukonnamuusiku Vincenzio Galilei ja tema abikaasa Giulia esimese lapsena. Peale Galileo Galilei elasid perekonna lastest täiskasvanueani välja vend Michelangelo ning õed Virginia ja Livia. Perekond ei olnud jõukas ega ka vaene. Galileo isa oli edumeelne ja laia silmaringiga mees, kes peale muusika huvitus muusikateooriast ja matemaatikast ning avaldas koguni pole...
eluhoiak, mida kannab isikuvabaduse ideaal, ja tammarulaste enesesalgamist ning püsimist väärtustav hoiak on mõlemad õigustatud. · Lavaklassikas püsivad ka Kitzbergi lõbusad rahvatükid ("Rätsep Õhk", "Püve talus", "Kosjasõit"). Nende väärtuseks on · ilmekad tegelaskujud, kelles on täpselt tabatud ja koomiliseks võimendatud eesti rahvusliku karakteri tüüpjooni; elavale kõnekeelele toetuv dialoog, mida rikastavad kõnekäänud, rahvapärane mahlakas ütlemisviis, murdejooned; · suur lavapotentsiaal: näidendi tekst sallib teatripoolseid edasiarendusi ja täiendusi, näiteks olustikustseenide, laulude jms lisamist. Kirjandus: Epner, Luule 2002. "Kitzbergist Raudsepani". Tallinn: Koolibri, lk 15- 19, 23 31, 38; "Eesti kirjanduse biograafiline leksikon" 1975. Toim. E. Nirk, E. Sõgel. Tallinn: Eesti Raamat, lk 145- 148;
Hippokrates- arst ja teadusliku meditsiini rajaja; pani aluse sellele, et inimese haigusi ei peetud enam jumalate poolt saadetuiks vaid seda seostati keskkonna ja ,,nelja ihumahla" tasakaaluga. Sokrates- filosoof; arendas välja õpetuse hüvedest ja voorusest. Kreeka kirjanduse ja teatrikunsti pärand on saanud aluseks Euroopa kultuurile. Draamakunst sai alguse veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest.Kui algselt kasutati laval ainult ühte näitlejat ja koori, kelle vahel toimus dialoog, siis aja möödudes lisandus näitlejaid. Kreeka kirjandus pani suurt rõhku moraaliprobleemidele: kuidas peaks inimene elama ,et tema käitumineega teod ei tooks talle endale ja kaaskondlastelekannatusi ja hukatusi ? Sophlokese teos ,,Kuningas Oidipus " on hiljem peetud kõige täiuslikumaks selles zanriks. Tähtsal kohal on ka Homerose eeposed ,,Ilijas "ja ,,Odüsseia" Keekas saavad alguse Olümpiamängud ( 776 eKr).
sotsiaalsete probleemide mõistmise ja arndamise. Lähenemine Usutakse, et Raamatute Väljakutse Õpiija on Dialoog Kogemuste õppele inimeste lugemine, esitamine sisemiselt õppijatega, põhjal käitumine õppimine sellele, mida motiveeritud, aidata õppimine. oleneb neile grupis, me teame ja ta mõistab,mis õppijal Suhtlus õpetaja seatud loengud kuidas me on tema omandada ja õppija vahel.
Salakambrisse viimine, salomoni sõrmus (Laval on salakamber, mille sees on karbike särava hõbelaua peal. Karbi sees on Saalomoni sõrmus. Lava valgus on hämar. Paar küünalt põleb. Põrguneitsi on kaunis, heledate juustega ja ilusa jumega. Peeter on tumedate juustega, jalas püksid ja seljas tavaline ühevärviline pluus.) Tsenaarium : PÕRGUNEITSI: ( saladuslikult ) Selle sees on minu kõige kallim varandus, mille sarnast maailmas ei ole, see on üks kallis kuldsõrmus. PÕRGUNEITSI: ( meelitavalt ) Aga et meie armastusesidemel igavene kestus oleks, pead sa mulle sõrmuse vastu kolm verepiiska andma. PEETER: (uudishimulikult ) Aga mis lugu selle sõrmusega siis on? PÕRGUNEITSI: ( teeb kavala näo ja ütleb pool sosistades ) Ühelgi elaval inimesel ega loomal ei ole veel tänaseni selle saladusliku sõrmuse väge tunda saanud, sest et keegi neid salamärke pole osanud seletada. PEETER: ( huvitatult) Tahaks väga teada millise...
suhtlustüübid: e-mailid, netikommentaarid, MSN dialoogid, jututoad, Twitteri minitekstid, kollektiivse kirjutamise (wiki- kirjutamine) jms. ● Mahupiirang, mitmed tekstitüübid (SMS, Twitter) lubavad ainult väga lühikesi saadetisi, millesse kirjutaja peab oma sõnumi ära mahutama( see õpetab teksti senisest tihedamalt sõnastama, aga nõuab ka tihti erinevaid lühendamisi ja väljajätteid). ● Spontaanne reaalajas toimuv kirjalik dialoog. ● Piiri nõrgenemine suhtlussituatsiooni eri tüüpide vahel. Millised on netikeele erijooned? ● Suurtähtede ja kirjavahemärkide ärajätmine sealt, kus saab ilma läbi, sümbolid sõnade asemel. ● Lühendid: kirjakeele tavalühendid (n-ö, st), suulise keele tavalised lühendvormid,netisuhtluses kasutatud erilühendused, mida iseloomustab täishäälikute maksimaalne ärajätmine, üksiktähed täheühendi asemel.
............................................................................... 7 4. Situatiivne õppimine ja autentsed õppeülesanded .............................................................. 8 5. Õpilaste suunamine ja õppimise eest vastutuse ülekandmine õpetajalt õppijale ................ 9 Uurimuslik õpe .................................................................................................................... 10 Dialoog ja vestlused............................................................................................................. 11 Õpipoisslus ........................................................................................................................... 11 7. Bruneri vaated õppimisele. ............................................................................................... 12 Spiraalne õppekava ...................................................................
põgenema. Don Quijote püüab jälitajaid takistada ning saab viga. Toibudes leiab ta , et suurem haav on hoopis südames. Ilmub Amor, kes avab oma noolega Don Quijotele tee Dulcinea juurde tema kujutlusis. Don Quijote uinub ning talle kangastub Dulcinea õrnade õuedaamide keskel. Don Quijote jätkab armastust unistades teekonda. Samal ajal jõuavad Quiteria ning Basilio kõrtsi, kust leiavad eest oma sõbrad. Mercedesi ja Espada vahel areneb temperamentne ja kirglik dialoog. Kõrtsi saabuvad ka Lorenzo ja Camacho. Quiteria ja Basilio mõtlevad välja plaani ,kuidas keelitada isa neid paari panema. Sõlmitakse Quiteria ja Basilio kihlus ning kõiki valdab rõõm lähenevate pulmade üle. Saabuvad pulmakülalised ,kelle hulgas on ka Don Quijote ja Sancho Panza, Lorenzo ja Camacho. Espada ja Mercedesi suhe leiab väljenduse pidulikus boleros. Peo kulminatsiooniks on Basilio ja Quiteria tants. Olles õnnitlenud armunuid, jätkab Don Quijote oma otsingute teed.
tema enda erinevaid rolle. Ees on muudkui ootamas uus roll, uus osa mida mängida. Iga roll õpetab Ekkele midagi, aitab kaasa tema isiksuse ja võimete kujunemisele. Ta teeb igast kogemusest sisemisi järeldusi iseenda kohta, olles hämmastavalt rollitruu ka siis, kui olukord nõuaks risti vastupidist. On samme, mida ta kunagi ei astuks näiteks tõrjub ta tagasi Aleksandri pruudi armastusavalduse. Raamatu viimases pooles on ka dialoog, millest tuleb välja Ekke Moori isiksus: ,,Kes on Ekke Moor? Mitmepalgeline, erinevatest kildudest kiiruga kokkuklopsitud mees, ei päriselt see ega päriselt teine, üks kirglik püüd lahtiste allikate poole, üks armastust janunev süda. /../ Nüüd aga on ta alles nagu noorkuu sirp, ta peab veel kaua rändama ja igatsema, enne kui ta muutub sõõriks." Siin samastatakse juba otsesõnu lahtisi allikaid armastusega. Lapimaal leiab Ekke oma puhta allika.
Esimesel figuuri pildil on jutustaja, kelle kõne algeb sõnadega: '' Head olevused,vaesemast ja rikkamast soost, nüüd vaadakem seda pilti, vanad,nooruksed ja ühte tervet ajaloost, et kõrvale ei saa end hoida inimesed kui kohal Surm on, nagu siin kõik näha võime. '' Järgneb Surma pöördumine surelike poole ning Surma ja surelike vaheline dialoog. Hõbedast leidus muuseumis:Gildide hõbedat, Kirikuhõbedat (mida on Eesti muuseumide kogudes väga vähe alles),Mustpealde vennaskonna hõbedat. Olid väga ammusest ajast säilinud hõbedast nõuad, märgid, karikad, prossid ja muu vajalik. Esemed on tehtud väga hoolikalt ja on imepisikeste nikerdustega. Mõndadesse esemetesse on ka kulda listatud, mis annab asjale hoopis huvitavama välimuse.
ja muutis sisu elavamaks. Muusikal kestis kokku kaks ja kolmveerand tundi. Selle ajaga oli vaatamist palju. Kuna tegu oli muusikaliga, mis eeldab, et laulude abil antakse sõnum edasi, siis tekkis tunne, et olukordi püüti kõvasti venitada. See oli ainuke takistus, mis ei lasknud mul täielikult süveneda ning tunda ennast selle sündmustiku sees. Kohti, kus taoline olukord tekkis, oleks võinud ära kasutada selleks, et tekitada juurde uus stseen või dialoog. Üleüldiselt võib muusikaliga rahule jääda. Sellise šüzeega sisu on küllaltki keeruline realistlikult ellu viia ja läbi mängida. Teater Vanemuine oli ennast tõestanud ja hakkama saanud. See oli väga meeldiv kogemus näha sellist erakordset teatritükki, mis viis mind kui ajas tagasi. Lisette Põld
● WTO peakorter: Genf, Šveits ● Asutatud: 1. jaanuaril 1995.a. ● Liikmed: 160 ● Sekretariaat: 640 inimest ● Peadirektor: Roberto Azevêdo ● Eesti liitus WTOga 13. novembril 1999.a. ● Töö aluseks on läbirääkimiste tulemused. WTO funktsioonid ● Lepingute rakendamine ja selle jälgimine ● Kaubandusläbirääkimised ● Vaidluste lahendamine ● Liikmete kaubanduspoliitika ülevaatus ● Kaubanduskomententsi tõstmine ● Laiem dialoog Euroopa Liit ● On demokraatlike Euroopa riikide pere ● Liikmesriike: 28 ● Asutatud: 18. aprillil 1951.a ● Ametlikke keeli: 24 ● Euro on Euroopa Liidu ühisraha ● On juriidilise isiku staatusega Euroopa Liit ● Euroopa Parlament ● Euroopa Liidu Nõukogu ● Euroopa Liidu Komisjon ● Ülemkogu ● Euroopa Kohus ● Euroopa Kontrollikoda ● Euroopa Keskpank Eesti Euroopa Liidus
Lüürika ood, sonett, eleegia, hümn, haiku jne väljendab siseilma elamusi, tundeid ja mõtteid. Iseloomustab subjektiivne ehk isiklik sisemine enesevaatlus jne. ,,Mina" avamine. Eepika eepos, romaan, novell, jutustus, muinasjutt jne keskendub välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele. Eepikat huvitab objektiivne ,,teise" ja ,,nende" jälgimine. Dramaatika tragöödia, draama, komöödia, stsenaarium jne tegevuse vahetu kujutamine, otsene kõne ja dialoog. Seda kannab konflikt subjektiivse ja objektiivse kokkulangemine või vastuollu sattumine, intriig. Rõhk sõnal ,,meie". Seega keskenduvad ilukirjanduse kolm põhiliiki inimese siseilma, välisilma ja nende kahe kokkupuute kujutamisele. Need kolm põhiliiki on tihedalt üksteisega seotus tihti võib ühe zanri tundemärke näha teise omas. - Lüüriline kirjeldus, lüüriline eneseväljendus, lüüriline pöördumine. Luule kõik värsskõnes teosed
SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................3 1. Antipedagoogika ...............................................................................4 2. Ivan Illich.......................................................................................5 3. Ivan Illich ,,Koolideta ühiskond".............................................................6 KOKKUVÕTE........................................................................................9 KASUTATUD MATERJALID SISSEJUHATUS Antipedagoogikat ja nn musta kasvatust propageerisid Kesk-Euroopas A. Miller, E. Braunmühl, H. Kuppfer, I. Illich jt. Antipedagoogika kahtles koolikohustuse õiguses ja vajalikkuses. Küsitavaks tehti kasvatajate mõju lapsele ning selle õigsus. Antipedagoogika suur ihalus oli võimalus elada praeguses hetkes, mida ei tohi loovutada tulevikule. Kah...
KURISTIK RUKKIS 1)TEOSE IDEE Miks teie arvates on teos kirjutatud, milline näib olevat autori eesmärk? Mille nimel võideldakse? Millised autori tõekspidamised väljenduvad teoses? Arvan, et teos on kirjutatud selleks, et näidata puberteediaega seotud probleeme. Holden Caulfield võitleb ühiskonna ja inimestega tema ümber, sest nad ei mõista teda. 2)AINE JA TEEMA Milliseid probleeme lahendatakse? Millises keskkonnas tegevus toimub? Mida tehakse, milleks? Teoses lahedatakse probleeme, mis ümbritsevad Holdenit, kuid otseseid lahendusi ei leitagi. Raamatu minategelane pole küll veel täiskasvanueas, kuid elab väga vaba elu andmata vanematele või tuttavatele aru oma käimistest ja tegemistest. 3)AEG, RUUM, MILJÖÖ Ajastu, ajalooline olukord. Millised on autori taotlused asjaolude kujutamisel? Teose tegevus toimub 1940-aastate teisel poolel, mida tegevuse käigust tegelikult järeldada ei saa. 4)TEGELASKOND Pea...
ALGUL ASSONANTS NT: UDU RIKUB UUE KUUE PIKK JUTUSTAV LUULETUS, TRAAGILISE SÜNGE SISUGA BALLAAD JAKOB TAMM ,,ORJAKIVI" NÄIDEND MIS PÕHINEB ELULISTEL KONFLIKTIDEL DRAAMA EDWARD VILDE ,,TABAMATA IME" KAHEKÕNE DIALOOG KIRJANDUSE PÕHILIIK TÄHTSAMAD ZANRID:DRAAMA DRAAMA KIRJANDUS TRAGÖÖDIA KOMÖÖDIA PÕHINEB DIALOOGIL JUTUSTAVAS VORMIS TÕEPÕHINE TEOS EEPIKA PÕHINEB RAHVALIKEL KANGELASLUGUDEL EEPOS OMADUSSÕNAD MIS TÕSTAVAD ESILE MIDAGI OLULIST EPITEET
tõsta rahulolu, on efektiivsem hügieenifaktorite kasutamine. 5. Probleemi lahendamine Leitud probleemidele tuleb leida lahendusi, alustades tähtsamatest rahulolu puudutavatest küsimustest (töötingimused). Kindlasti tuleb hakata töölisi motiveerima. See parandab töösse suhtumise, kasvab töö intensiivsus ning tõuseb töötajate eneseteostamine. Inimesed hakkavad maksimaalselt oma võimeid kasutama. Tingimata tuleks taastada juhtide ja tööliste vaheline arenguvõimeline dialoog, millest tuleneb üksteise mõistmine ning pingete kadumine. Ükski organisatsioon ei saa toimida, kui on palju pingeid kolleegide vahel. Tuleks viia läbi üldkoosolekuid, kus personali teavitatakse ettevõtte hetke olukorrast, siis on lootust, et töötajad mõistavad toimuvat. Kindlasti tuleks vaadata üle töötajate palga vastavust nende töökoormustele. Väga hästi mõjuksid boonused ja hüvitiste pakkumised. Siiski olenemata olukorrast leida töötajatele
Sellest tuletati ka erirelatiivsusteooria põhipostulaat: Valguse kiirus vaakumis c on ühesugune kõigis inertsiaalsüsteemides. See postulaat pärineb Albert Einsteini 1905. aastal kirjutatud tööst, millest tuleneb ka suurem osa erirelatiivsusteooriast. Erirelatiivsusteoorial on kokku seitse põhipostulaati. Neist üks on juba eelnevalt mainitud. Tooksin välja lisaks sellele veel teised: 1. Vaatleja peab olema konkreetses taustsüsteemis. Näiteks dialoog loodusega on võimalik vaid siis, kui me ise viibime ka looduses, mitte ei ole lihtsalt kõrvalseisja rollis. 2. Maailmas ei ole absoluutset aega. Erinevates riikides on mõõdetud ajad erinevad. Aeg on suhteline ja seotud konkreetse inertsiaalsüsteemiga. 3. Kahes punktis toimuvate sündmuste üheaegsus on suhteline. Ühes taustsüsteemis samal ajal toimuvad sündmused toimuvad teistes taustsüsteemides eri aegadel, kui
Maailmakirjandus - iga rahva kirjanduse parim osa, mis on ületanud rahvuse piirid ning saanud kõikide rahvaste ühisomandiks Rahvuskirjandus - ühe rahvuse kirjandus Antiikkirjandus - vanakreeka ja vanarooma kirjandus, mis on loodud 8saj eKr-5saj pKr, algselt teosed Egiptuse papüürustel, hiljem pärgamentidel Zanrid - eepos, tragöödia, komöödia, ood, hümn, satiir, dialoog, kõne liigid jne Tragöödia - lepitamatu konflikti ja traagilise lahendusega kurbmäng Komöödia - meelelahutuslik naljamäng Müüt - uskumusega seotud pärimuslik jutustus maailma loomisest Maailma teke - usuline, teaduslik, müütiline Kreeka mütoloogia - jumalad inimesega sarnased, maailma lõid jumalad (kõigepealt Kaos, sellest eraldus Maa(Gaia) ja ta abikaasa Taevas(Uranos). Nende lapsed olid titaanid, Kronose lastest said kreeka jumalad. Jumalad elasid Olümposel)
tegelikkuses äärmiselt raskesti teostatav. Selles, et inimesed saavad hakkama praeguses ühiskonnas, ei kahtle keegi , aga kas on ka võimalik olla üksi. Üksildasele, kes pidevalt seltsi otsib, olevat sõber ikka kolmandaks. On ju teada, et inimene paremini saab ikka hakkama teiste omasuguste keskel. Zarathustra sai ka ju hakkama olles üksinda mägedes. Just sisemise dialoogi olemasolu pean ma üheks üliinimese eelduseks ja praeguse inimliigi puuduseks. Dialoog mina ja mind vahel, mis suudaks olla objektiivne ja arutlev teeks inimese väga lühikese ajaga palju targemaks. Selleks aga, et need kaks vaenupoolt saada koostööd tegema on vaja aega ja üksindust. Kõik aga ei suuda taluda nende kahe vastandliku poole dialoogi enda. See paneb inimarengule piiri. Hullus on see, milleni jõuab kogu areng, mis on inimesele liiga kiire või vale.
liigutada. Mäng sisaldab varasemal arenemistasemel maagilisi taotlusi. Harilikult pärineb mängude aine igapäevasest elust, perekondlikust ringist, kodusest tööst ja tegevustest, ühiskondlikest suhetest (''Kapsamäng'', ''Kull püüab kanu'', ''Naerivaras''). Sündmus areneb dialoogis koos tegevuse ja lauluga. Rahvadraama Eesti rahvaluues otseselt puudub, aga kombestikus ja mängudes esinevad vahel kõik draama iseloomulikud tunnused- tegevus, konflikt, dialoog, kondenseeritus ning koondumine ühe tegevuse ümber, kostümeering, koguni lavapilt. Tegevuse eraldatus vaatajaskonnast põhimõtteliselt puudub, sest koosolijaist igaüks võib mängust osa võtta, aga tegelikult kujunes ka eraldatud vaatajaskond, kes järgmise mängu puhul võis juba tegelane saada. Mängiti peamiselt talvel, välistöödest vabamal ajal küla noorte kooskäimisel, mis enamasti olid seotud ühise töötegemisega, naguon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
