Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"August Alle" - 136 õppematerjali

august alle — (1890-1952) luuletaja, följetonist ja publitsist.
thumbnail
19
odp

Marie Under - Eesti luule hing

Rootsi, töötas 1945- 1957 Stockholmis Drottningholmi teatrimuuseumis. Pagulasena Rootsis kirjutatud värssidest tundub valusat koduigatsust "Siuru" , 1917 Ülemises reas seisavad vasakult: kunstnikud 1) Peet Aren, 2) Otto Krusten Alumises reas istuvad vasakult: 1) Friedebert Tuglas, 2) Arthur Adson, 3) Marie Under, 4) August Gailit, 5) Johannes Semper ja 6) Henrik Visnapuu "Tarapita", 1926 Ülemises reas vasakult: 1) Johannes Vares-Barbarus, 2) Friedebert Tuglas, 3) August Alle Alumeses reas vasakult: 1) Albert Kivikas, 2) Johannes Semper, 3) Marie Under ja 4) Arthur Adson Loomingust Aastal 1917 ilmus tema esikkogu "Sonetid". Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" (1927) ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928). Tema kõrgetasemeline ballaadilooming on kogutud raamatusse "Õnnevarjutus" 1929. Tema loomingut kokku võttev valikkogu "Mu süda...

Kirjandus
67 allalaadimist
thumbnail
2
doc

20.sajandi luule Eestis

Lihtne on välja noppida tüüpilisi võtteid ja kujundeid, kuid hoopis raskem eristada autorite isikupära või leida äravahetamatuid, meeldejäävaid üksikluuletusi. Ajaluule oli enamikule autoritest pigem teatud väljendusvahendite katsetamise kui saavutuste järk. Ajalaulikute seas on siiski üks, kes suutis võõrapärased elemendid oma loomingus isikupäraseks ja äratuntavalt eestilikuks ilminguks kujundada. Luuletaja August Alle (1890­ 1952) pälvis ajalaulude koguga ,,Carmina barbata" (1921) ka kriitikute kõrge tunnustuse. Tuglas leidis, et see kogu on ajalaulude laadis ,,õnnelik erand". Alle luuletused mõjuvad oma realistliku, maalähedase, isegi robustse väljendusega, millel on kohati tore koomiline värving. Poolnaljatamisi-pooltõsiselt ­ ,,Mina, Jaani ja Malle / poeg August Alle, / mollusk maakera kamaral" ­ kuulutab ta ennast maailmaparandajaks, kohtumõistjaks, karistajaks (luuletus ,,Karistai")...

Keemia
19 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Eesti kirjandus I, kordamine

Liivimaa kroonikad. Läti Hendriku kroonika; Liivimaa noorem riimkroonika; Liivimaa vanem riimkroonika. Balthasar Russowi kroonika; Chr. Kelch ,,Liivimaa ajalugu" Läti Hendriku kroonika Ainus selline allikas, mis kirjeldab põhjalikult eestlaste muistset vabadusvõitlust. Samas kirjeldab ta ka sõja eelaega alates 1184. Kroonika kirjutatud ladina keeles. Kirjeldab kuidas väinajõe suudmes tegutseb esimene liivimaa piiskop, kes pöörab liivlased ristiusku. 1190 Lübecki ja Bremeni kaupmehed asutavad Saksa ordu ja 1199 astub mängu Liivimaa kolmas piiskop Albert. Hakatakse ehitama Riia linna 1201, aasta hiljem kuulutab paavst sõja Maarjamaaks nimetatud vanal liivimaal. 1204 algab neljas ristisõda ja sellest ajast on Tiit Aleksejev kirjutanud kaks romaani, nt ,,Palveränd". Läti Henrik on oma Kroonikates kirjeldanud võikaid stseene, kus ristirüütlid on langenud võitlusesse paganatega ja juhuslikult võitnud, siis kohtlevad nad n...

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tarapita kui kirjanduspoliitiline rühmitus

,,Meie, tarapitlased, väike vaimukultuuri sõdurite ryhm, asume sarnaseile iseseisvuselle vastasrinda teise kõrgema Eesti, Eesti iseseisva rahvuskultuuri ja vaimuelu nimel! Sõda Toompääl valitsevalle obskurantismile ja ylbele tõusiklusele!" - August Alle . Tarapita oli arvamusel, et vanem kultuuriinimeste põlvkond (,,kunsti-invaliidid") on ennast ammendanud ning on aeg hakata ka toetama nooremat generatsiooni. Kuigi teatreid, muusikakoole ja orkestreid riigipoolselt rahastati, oli nende uue loometööga varustamine takistatud ning liiguti üha rohkem jäljendamise ning keskpärasuse poole. Rühmitus juhtis tähelepanu ka sellele, et avalik sõna, ehk siis ajalehed ja ajakirjad, teenib tavaliselt mõne...

Kirjandus
60 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Noor-Eesti

Viies tase juht oli luuletaja Gustav Suits Loosung: "OLGEM EESTLASED, AGA SAAGEM KA EUROOPLASTEKS!" http://www.kirmus.ee/erni/foto/suit03.jpg Tuumik Gustav Suits Aino Kallas Friedebert Tuglas Jaan Oks Bernard Linde August Alle Johannes Aavik Johannes Semper Villem GrünthalRidala Aineala Luule Proosa Kunst Loomingumeetod Modernism indiviidi ja moodsa ühiskonna probleemide tõusmine temaatilisse keskmesse kriitiline suhtumine minevikku Uusromantism rõhutab subjektiivset maailmanägemist Loomingu iseloomulikud jooned arvustuslik esseistlik Tegevusvaldkond "NoorEesti" elavdas 1905.­1919. aasta kultuurielu kirjanduskriitika algatamine...

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eesti rühmitused

Individualism(enesekesksus ja subjektiivsus). Rõhutasid, et looming sünnib inimese sisemisest vajadusest mitte väljaspoolt saadud kaalutluse tulemusel. Isiklikud tunded ja elamused. Pöördumine inimese tunnete, maiste rõõmude ja ihade poole. Armastus. Henrik visnapuu(annab edasi kuulmisaistinguid, loodushääli ning kasutab meeldejäävaid sõnu ja sõnavorme) Tarapita- (johannes barbarus, johannes semper, august alle , friedebert tuglas, marie under,artur adson,albert kivikas,jaan kärner,gustav suits,aleksander tassa) . 1921 tekiinud rühmitus, mis sai nimemuistsete eestlaste sõjahüüdest. kirjanduspoliitiline rühmitus, teadvustas kultuuri kehva olukorda ning võitles kirjanduse ja kirjanike koha eest uues ühiskonnas. Kõne all oli noorte olukord, haridus ja tulevikuperspektiivid. Seotud eesti probleemidega. Ekspressionistlik vool. Tagaplaanid tundeelamused ning asusid analüüsima ja üldistama....

Kirjandus
20 allalaadimist
thumbnail
33
rtf

Kirjanduse eksam erinevad PILETID

H.Tammsaare anekdoot aforism(mõttetera) - Rutta aeglaselt! (Octavianus Augustus ) II Lüürika ehk luule Regivärss riimiline luule vabavärsiline luule sonett(14 rida) Marie Under " Sinine terass" haiku - Jaan Kaplinski ood (pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul,) eesti kirjandusse tõi oodi Kristtjan-Jaak Peterson eleegia (kurb laul) - J.Liiv "Helin" pastoraal (karjase laul) - August Alle "Eesti pastoraal" III Dramaatika ehk näitekirjandus tragöödia - "Romeo ja Julia" William Shakespeare komöödia - Ed.Vilde "Pisuhänd" draama - A.H.Tammsaare "Kuningal on külm" , "Kauka Jumal" August Kitzberg jant - O.Luts "Kapsapea" , "Säärane mulk ehk.." Lydia Koidula libretto - "Carmen" Prosper Merimee ,( muusikale ümber kohandatud) dramatiseering - "Nimed marmortahvlil" Albert Kivikas IV Lüroeepika eepos - "Kalevipoeg" F.R. Kreutzwald poeem - " Talgud Lööne soos" Debora Vaarandi...

Kirjandus
76 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Tabel - Siuru, Arbujad, Noor-Eesti

praktilist eesmärki, kuidas kirjanduse s läbi lüüa. ,,Tarapita" 1921­1922 Artur Adson, August Alle , Johannes Tegemist Anti välja 7 numbrit samanimelist Erinevalt ,,Noor- Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, oli ajakirja ja esineti manifestiga. Eestist" ja ,,Siurust" Johannes Semper, Gustav Suits, Aleksander eelkõige jätsid tarapitalased Tassa, Friedebert Tuglas ja Marie Under...

Kirjandus
29 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Ajakiri Looming

aastal vähendati seda 1 500 eksemplarilt 1 200-le. 1980. aastateks tõusis tiraaz 22 000 eksemplarini. Tänapäeval on trükiarv 1 600. 2011. aastast ilmub Looming ka e-ajakirjana (looming.ee). Toimetajad erinevatel aegadel 1923­1926 Friedebert Tuglas 1927­1929 Jaan Kärner 1930­1940 Johannes Semper 1940­1941 Friedebert Tuglas suvest 1941 kuni 1944. aastani ajakirja ei ilmunud, kuid ilmus neli numbrit almanahhi Eesti Looming 1945­1946 Jaan Kärner 1946 Mart Raud 1946­1952 August Alle 1953­1957 Ilmar Sikemäe 1957­1960 Paul Kuusberg 1960­1968 Anton Vaarandi Friedebert Tuglas 1968­1976 Paul Kuusberg 1976­1987 Kalle Kurg 1988­1997 Andres Langemets 1997­2005 Udo Uibo Alates 01.11.2005 Mihkel Mutt Mihkel Mutt Koht Eesti ajakirjanduses, väljaande kujundus Vähese reklaamiga, kindlale lugejaskonnale toetuv ajakiri. Ajakiri on inimesele, kes soovib olla kursis eesti kirjanduses toimuvaga....

Kirjandus
8 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Kirjandus 11.klass

Naturalismis ei süüdistata ühtki ühiskonnaklassi. Kõigil on üks eesmärk: rahuldada oma ihasid ja soove. Naturalismi järgi on inimene isekas ja julm, igaühe juures välendub see eri viisil. Naturalismi tippteoseks loetakse Zola teost "Maa". (Naturalism oli viimane kirjanduslik liikumine, mis haaras terve Euroopa. Pärast seda tuli uusromantism...) Realismi esindajaid: Flaubert, Tolstoi, Dostojevski, Zola, Dickens, Balzac, Tammsaare, Vilde, August Alle BALZAC (1799-1850) Balzac sündis Kesk-Prantsusmaal Tours'i linnas. Isa oli pärit talupoegkonnast ning tegeles toidumoona hankimisega sõjaväele. Mõnda aega oli ta isegi linnapea abi. Tulevase kirjaniku vanaisa nimi oli Balssa, millele poeg andis peenema kõla ­ Balzac. Honoré lisas sellele aadlipatrikli ,,de". Balzac sai hea koolihariduse, õppides Vendóme'i kloostrikoolis ja lõpetas Pariisis juriidilise kooli. Juristina Balzac ei töötanud. Ta oli veendunud, et temast saab kirjanik...

kirjandus
37 allalaadimist
thumbnail
15
pptx

Marie Underi powepoint esitlus

· ,,Loomise rõõm ­ see olgu meie ainus tõukejõud" ­ Tuglas · Under ja Adson lahkusid ,,Siurust" · Under kuulus ka Tarapitasse · ,,Tarapita" liikmed ­ Friedabert Tuglas(,,Tarapita" toimetaja), Albert Kivikas, Johannes Semper, Marie Under, Artur Adson, Johannes Vares-Barbarus, August Alle , Jaan Kärner, Aleksander Tassa Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Marie underi luule · Klassikalise vormiga · Rõhutatult naiselik · Armastus · Loodus · Tunded · Armastus luules on läbivaks teemaks kaaslase otsimine ·...

Kirjandus
13 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Lebenslauf als Text- Angela Merkel

Juli 1954 in Hamburg als Kind des Theologiestudenten Horst Kasner und der Lehrerin Herlind Kasner geboren. Noch im Jahr 1954 zog die Familie Kassner von Hamburg ins brandenburgische Quitzow, wo der Vater eine Pfarrstelle antrat. Ein weiterer Umzug erfolgte im Jahr 1957 in die Nähe von Templin (Brandenburg), da Angelas Vater dort die Leitung des Pastoralkollegs Waldhof übernahm. Angela verbrachte ihre Kinder- Jugend- und frühe Erwachsenenzeit von 1961-1978 im Spannungsfeld zwischen den Anforderungen der sozialistischen Deutschen Demokratischen Republik (DDR) und der Kirche. Die Regierung der damaligen DDR versuchte mit aktiven Repressionen, den Einfluss der Kirchen zurückzudrängen. Die Kirche war das Zentrum des Wiederstands gegen die DDR Regierung den existierenden Staatsapparat so spielte es auch eine entscheidende Rolle im Wendeprozess das im Jahre 1989 stattfand. Die Konfirmation A...

Saksa keel
6 allalaadimist
thumbnail
24
ppt

TARAPITA (rühmitus)

Nimi tuleb muistsete eestlaste iseäralikust sõjahüüdest. Astus vaimuvabaduse nimel võitlusse. Korduvalt rääkisid noortest, haridusest ja tulevikust. Olulisim mõjuallikas paiknes läänes. Teatava määrani oli rühmitus ühtne väike kollektiiv, milles igal osalejal oli oma koht ja osatähtsus. Rühmituse taktika oli samasugune kui "siuru" puhul: hoida ettevalmistused salajas, et siis ootamatult ja organiseeritult välja astuda. Tarapitalased Tarapitalased jätsid tagaplaanile tundeelamused ning asusid analüüsima ja üldistama. Hinnangud kaasaja ühiskondliku elu sündmustele, poliitilised arusaamad? Artur Adson 3. veebruar 1889 ­ 5. jaanuar 1977 Kirjaniku subjektiivne rahulolematus August Alle...

Kirjandus
54 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Tarapita,Noor-Eesti, Siuru, M.Under, A.Gailit, H.Visnapuu

· Rühmitus Noor-Eesti ( 1905-1916 Tartu) Liikmed :G.Suits(Asutaja), F.Tuglas, V.Grünthal-Ridala, J.Aavik, B.Linde, A.Kallas, J.Oks, J.Semper, A.Alle ,,Enam kultuuri! Enam europalist kultuuri! Olgem eestlased,aga saagem ka europlasteks!" Väärtustasid kirjastamiskultuuri. · Rühmitus Siuru ( 1917-1919 Tallinn ) Liikmed :M.Under (Esimees) , H.Visnapuu, J.Semper, A.Adson, F.Tuglas, A.Gailit(asutaja) Loomise rõõm,-see olgu meie ainus tõukejõud! Nad pöördusid oma loomingus maiste rõõmude ja ihade poole. · Tarapita ( 1921-1922 )Liikmed : M.Under, J.Semper, A.Kivikas, A.Adson, J.Vares-Barbarus, F.Tuglas(toimetaja), A.Alle, J.Kärner, A.Tassa. ,, Millal oleme sisse hinganud nii lämmatavat õhku,kui nyyd-tõusikluse joovastuspäivil? Ummiku on lykat vaimline kultuur.Lämbuman edasiviivad jõud.Halvat tööliste liikumine...

Kirjandus
19 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Marie Underi elulugu ja looming

aastal asutasid Eesti noorema põlvkonna kirjanikud vabamate olude tulles uue ja modernse kirjandusrühmituse "Siuru", mis suures osas jätkas "Noor-Eesti" traditsioone: püüti olla Euroopa-pärased, ent samas ka eestlaslikud. Innovaatilise rühmituse algatajaks oli kirjanik August Gailit, aga selle liidriks tõusis hiljem Marie Under. Lisaks neile kuulusid sinna veel Artur Adson, Friedebert Tuglas, Johannes Semper ja Henrik Visnapuu; hiljem ka Johannes Vares-Barbarus ning August Alle . Marie Under avaldas "Siuru" kaudu ka oma kolm esimest luulekogu: "Sonetid", "Sinine puri" ja "Eelõitseng", mis said küllaltki populaarseks. Kuid peagi tekkis rühmituse sees konflikt Gailiti ja Underi vahel, kus Gailit süüdistas Underit liialt lääges lembeluules. Tüli lõppes esialgu Underi ja Adsoni lahkumisega "Siurust". Hiljem lahkusid aga Gailit ja Visnapuu ning peale seda Under ja Adson tulid tagasi. Lisaks võeti uuteks liikmeteks Barbarus ja Alle. Siiski...

Kirjandus
13 allalaadimist
thumbnail
62
docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

Kirjanduse põhiliigid ­ eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põi...

Kirjandus
92 allalaadimist
thumbnail
64
rtf

Nimetu

Muudatused, toimuvad kiirelt, sündmused toovad kaasa muutused pol ja kult elus. Lõpp kas 1700 ( veeb, Saks väed Riia all, sept Vene väed Riia all) või 1710 , de jure 1721, kui ala on lõplikult Vene võimu all. 1710 pedagoogiliselt sobib. Erinevatel rahvastel erinevad arusaamad rahvusriigist( nt Rootsi , Kalmari unioon 1523; Saksamaa 1517). 1558 algavad suured muutused. 61 aetakse ordu lõplikult laiali. Mõiste Eesti ala. 17 saj Eesti jaot 4 alaks. Nt Saaremaa, osa Ingverimaast. Kalendriga suuri probleeme. Eesti alal nii Juliuse kui ka Gregoriuse kalender ( 1582). 17.saj kalendri vahe 10 päeva, ( 18 saj 11 päeva, 19 saj 12p jne). Tuleb arvestada lugedes erinevate kaasaegsete autorite teoseid. Nt 1629 Altmargi relvarahu Rootsi käsitluses dateeritakse 16.sept, Poola käsitlustes 26.sept. Põhjasõjaga tekib samuti probleeme, 3 erinevar daatumit tekitava...

29 allalaadimist
thumbnail
159
doc

Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat

2 ­ kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano...

Kultuurilugu
4 allalaadimist
thumbnail
37
docx

Kirjanduse lõpueksam 2011

PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID ­ EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult. Vanemas kirjanduses on tähelepanu all suhted kas tegelaste endi või tegelaste ja ühiskonna vahel, uuemas aga eelkõige isiksuse minapilt ja tunnetuslikud küsimused...

Kirjandus
32 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Essee ajalooline romaan

Selle teose autoriks on Miguel de Cervantes Saavedra. Romaani traditsioon tänapäevasel kujul on siiski vaid paari sajandi vanune. Romaan muutus elujõuliseks 18. sajandi algul, kui oli tekkinud laialdane keskklassist lugejaskond ning kirjandusteosest sai müügiobjekt. Daniel Defoe romaan ,,Robinson Crusoe" (1719) juhatab romaani võidukäigule. Ajaloolise romaani rajajaks aga peetakse soti- inglise kirjanikku Walter Scotti ( 1771-1832). Scott oli omal ajal väga tuntud. Temast alates algas ajaloolise romaani võidukäik laia lugemispubliku seas. 1814. aastal ilmus anonüümselt esikromaan ,, Waverley" ning sellega oligi alus pandud ajaloolisele romaanile euroopa kirjanduses. Scott vabastas romaanizanri 18. sajandi romaanile omasest moraliseerimisest ning ühendas oma teostes realistliku taustakirjelduse põneva,...

Kirjandus
14 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun