XXXVI JAAN JAAGO RAHVUSVAHELISED MÄLESTUSVÕISTLUSED KREEKA-ROOMA MAADLUSES JUHEND I VÕISTLUSTE AEG JA KOHT Võistlused toimuvad 16. Märts 2013 a. Tartumaal Luunja Keskkoolis. Võistluste mandaat ja kaalumine 16. märts kell 9.00-9.30. Võistluste algus kell 10.30. Eelkaalumine 15.märts kell 18.00 -19.00 Luunja Keskkoolis. II VÕISTLUSTEST OSAVÕTJAD Osalevad 1995.a ja hiljem sündinud maadlejad kehakaaludes: -23 kg; -26 kg; -29 kg; -32 kg; -35 kg,-38 kg,-42 kg,-46 kg,-50 kg, -54 kg, -58 kg, -63 kg, -69 kg, -76 kg, -85 kg -100 kg. Täiskasvanute kehakaal -74 kg. III VÕISTLUSTE SÜSTEEM Võistlused toimuvad individuaal-meeskondlikena ja viiakse läbi Eestis kehtivate võistlusmääruste alusel. Võistkondlikku arvestust peetakse 1. linnade, maakondade vahel.(arvesse lähevad kõik punktid). 2. klubide vahel.(läheb arvesse 10 paremat tulemust). Võistleja tervisliku seisundi eest vastutab...
Ravikindlustus Nelli Mahmutov, ST14, Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Eestiravikindlustuse süsteem kehtib alates 1. jaanuarist 1992. Ravikindlustus on… Kindlustatud isik on Eestis elav kodakondsusega, maksumaksev isik. Ka tähtajalise elamisloaga isikud Ravikindlustuse seadus reguleerib solidaarset ravikindlustust Tööandja maksab töötaja palgast, või asutusest, või riigilt, töötukassasse arvel töötud saavad ka automaatselt ravikindlustust Riik suunab selle ravikindlustuse raha Haigekassasse, mida maksumaksja maksab See raha läheb selleks, et kui sa haigeks jääd, sind aidatakse ilma tasu leidmata hädaolukorras, näiteks välisriigis haiglasse saamisel Kes saab ravikindlustust? Eesti õppeasutuses või välisriigi põhiharidust omandav õpilane kuni 21 aasta vanuseni üldkeskharidust omandav õpilane kuni 24 aasta vanuseni kutseõppe tasemeõppes õppiv õpilane Eesti alalisest...
Mõisted: 1) ühistransport on tegevusloa alusel korraldatav tasuline sõitjatevedu. Ühistransporditeenust osutatakse liiniveo, juhuveo või taksoveo korras. Ühistransporditeenuse osutaja, kes teostab liinivedu 40 000 elanikuga või suuremas omavalitsusüksuses, on elutähtsa teenuse osutaja; 2) vedaja on ühistransporditeenuse osutamiseks tegevusluba omav äriseadustikus nimetatud ja äriregistrisse kantud ettevõtja või seaduse alusel teise registrisse kantud juriidiline isik; 3) ühissõiduk on ühistransporditeenuse osutamiseks ettenähtud buss, sõiduauto, tramm, trollibuss, reisirong, rööbasbuss, reisilaev, reisiparvlaev, väikelaev, õhusõiduk või muu mootori jõul liikuv transpordivahend; 5) liinivedu avaliku teenindamise lepingu alusel on kohane vedaja ja omavalitsusüksuse või riigi vahel sõlmitud avaliku teenindamise lepingu alusel korraldatav sõitjatevedu; 6) kommertsliinivedu on liiniloa või tellijaga sõlmitud lepingu alusel korraldatav sõitja...
Raamatupidamise seadus Kätlin Kaera Seaduse eesmärk ·õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. Raamatupidamise korraldamine ·Kasutatakse tekkepõhist arvestust. ·Majandustehing on tehing, mis mõjutab raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi või omakapitali. ·Algdokument peab sisaldama kõiki kohustuslikke elemente! ·Raamatupidamiskohustuslane peab koostama kontoplaani, et kirjendada majandustehinguid. ·Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise-eeskirja. ·Algdokumente peab säilitama 7 aastat. Majandusaasta aruanne ·Majandusaasta pikkus on 12 kuud. ·Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama majandusaasta lõpus majandusaasta aruande. ·Raamatupidamise aastaaruande eesmärk on anda õige ja õiglane ülevaade raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, ...
FINANTSARVESTUS MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEMIS Majandusarvestuse olemus Kõik majanduses osalejad - üksikisikud, ettevõtted ja riik - peavad tegema otsuseid enda valduses olevate ressursside kasutusvõimaluste kohta. Alternatiivide hindamisel valitakse välja suurimat kasu toov ressursipaigutus. Majandusarvestus loob infotarbijale eeldused juhtimis-, investeerimis- ja finantseerimisotsuste vastuvõtmiseks. Majandusarvestus on protsess, mis hõlmab: info identifitseerimist; mõõtmist; registreerimist; töötlemist; analüüsimist; edastamist; säilitamist. Identifitseerimisel - valitakse välja majandustegevusega seotud objektid, tegevused, tehingud, mis on vajalikud ja kasulikud informatsioonitarbijatele. Mõõtmisel - väljendatakse tehinguid arvnäitajates ja hinnatakse rahas. Registreerimisel - majandusinformatsioon dokumenteeritakse, rühmitatakse korrapäraselt ja süstematiseeritult ning teha...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus Virve-Hella Kruus OSTUOTSUSTE LANGETAMINE JA MAJANDUSLANGUSE MÕJU OSTUOTSUSTELE. Ainetöö Juhendaja: Raul Vatsar Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Käesoleva töö eesmärgiks on välja selgitada kas ja kuidas on muutunud küsitletud inimeste ostuotsuste langetamine ja üldised tarbimisharjumused ning millist mõju on avaldanud inimestele majanduslangus. Antud töö peamisteks ülesanneteks on selgitada välja: · Vastajate üldised tarbimisharjumused; · Igapäevaste kaupade ostmise sagedus ja peamised ostukohad; · Ostu- ja toitumisharjumuste muutused; · Allahindluskampaaniate ja/või eripakkumiste tähelepanek ning mõju ostuotsute langetamisel; · Igapäevaste ostude planeerimine ja impulssostude ...
15. Eesti Ala Valitsemine Kindralkuberner- piirkonna kõrgeim haldusametnik. Maapäev- rahva või seisuste esindus. Toimusid iga 3a tagant. Reduktsioon- riigi maade tagasivõtmine. Aadlimatrikkel- täieõiguslike aadlivõsade register Balti erikord- Asehaldused- dus- asevalitsus. Asehalduskond asehaldurile alluv territoorium. Dur-asevalitseja, kõrgem kohapealne riigivõimu esindaja. Vakuraamat- selles peeti koormiste üle arvestust. Koormiste suurus sõltus nii talu kui ka tööjõulise talupere suurusest. Peeter I- oli Vene tsaar ja Venemaa keisririigi keiser.Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Peeter I oli teadmishimuline, tahtejõuline ja juhtimisvõimekas, kuid ägeda loomuga inimene. J.R. Patkul- Liivimaa aadliopositsiooni juht. Haritud, kuid samas kiusliku loomuga maanõunik. Patkul mõisteti surma kuid tal õnnestus põgeneda välismaa...
Maksu üldalused ja kogumise tehnoloogiad Millal maksud tekkisid? Tekkisid koos riigi tekkimisega, kuna riigil vaja finantseerimist, riik ise ei tooda ju midagi. Maksude kogumiseks kasutatakse kahte erinevat tehnoloogiat: 1. juriidilised isikud peavad pidama maksuarvestust, nad peavad maksud deklareerima ning üle kandma. See tehnoloogia on detsentraliseeritud, sest maksusid arvestavad aktiivse poolena paljud juriidilised isikud. Maksuhalduri ülesanne passiivne, s.t., et tema funktsiooniks on teostada kontrolli, teostab ka harva plaanilist kontrolli. Maksudearvestust korraldab iga juriidiline isik iseseisvalt, kuna maksuseadused annavad arvestuse üldpõhimõtted, siis konkreetne arvestus võib olla ettevõtetel erinev. Selle teeb ära ettevõtja oma kulu ja kirjadega. 2. kasutatakse füüsiliste isikute maksustamist (tulumaks). Selles tehnoloogias on maksuhaldur aktiivne pool ja tegem...
1. Mõisted: Vara Raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. Kohustused Raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Omakapital Raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe. Kasum/kahjum Aruandeperioodi tulude ja kulude vahe. Tulu Aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, väljaarvatud omanike poolt tulenev sissemakse. Kulu Aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendab raamatupidamiskohustuslase omakapitali, väljaarvatud omanike poolt tehtud väljamaksed. Majandustehing Raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vahel tehtud tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus...
8) 13 aastasega on võimalik tööleping sõlmida juhul kui: · töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust (pg 7, lg 4) · Töö ei kesta kauem kui pool vaheaja pikkusest (pg 8, lg 2) · Tööaeg ei jää vahemikku 22000600 (pg 49, lg 1) · Töö ei (pg 7, lg 2): 1) ületa alaealise kehalisi või vaimseid võimeid; 2) ohusta alaealise kõlblust; 3) sisalda ohte, mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuse või väljaõppe puudumise tõttu; 4) takista alaealise sotsiaalset arengut või hariduse omandamist; 5) ohusta alaealise tervist töö iseloomu või töökeskkonna ohutegurite tõttu. Nõutavad dokumendid on: · Tööinspektori nõusolek (pg 8, lg 3) · Seadusliku esindaja nõusolek (pg 8, lg 1) Äriühingu juhina sõlmiksin mina tähtajalise lepingu (lühendatud tööaeg, 4 tundi päevas, 20 nädalas) 11) Kui see, et töötaja on alaealine tuli välja alles lepingu lõpetamisel, siis polnud see leping kehtiv algusest saati ja selle ...
Pakend Vahur kukk pk-13 Eramus tootmise tingimused ● Toidukäitlemise koht peab olema puhas ● Vahetult toiduga kokkupuutuv isik peab hoidma kõrget hügieenitaset ● Toiduga kokkupuutuv pind peab olema puhas ● Toidu käitlemisel kasutatavad vahendid/seadmed peavad olema puhtad Toidu käitlemisel peab olema piisav joogiveega varustatus ● Eramus tootmise tingimused ● Enne käitlemise alustamist tuleb joogivett analüüsida tavakontrolli näitajatele ● Ei tohi kasutada saastunut toorainet ● Peab tagama et koduloomade ja kahjurite sissepääs oleks välditud ● Pakend ja pakendiümbris ei tohi põhjustada saastumist Eramus tootmise tingimused ● Toiduohutus peab olema tagatud kogu toiduahela ulatuses alates esmatootmisest kuni kauba üleandmiseni tarbijale ● Toitu tuleb hoida temperatuuril, mis kõige paremini sobib tema omaduste säilitamiseks ● Toidu...
2. Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord 2.1 Milliseid vahendeid käsitletakse kui isikukaitsevahendeid töökeskkonnas? Kaitsekiiver, kaitsev peakate, kõrvatropid, kõrvaklapid, mürakaitsekiirver, sangadega kaitseprillid, näokujulised kaitseprillid eriprillid, näokaitse, tolmufilter, gaasifilter, sukeldusmivarustus, sukeldumisülikond, kemikaali- või kuumakindad, elektrikindad, labakindad, sõrmekaitsed, spetsiaalkäised, kaitsekindad, madalad kingad, vibratsioonikindlad jalanõud, kuumakindlad kingad, soojapidavad jalanõud, puutallaga kingad, kedrid, põlvekaitsmed, kaitsekreemid ja määrded, päästevest, soojendusvest, ohutusrihmad, keha kinni hoidvad kaitsevahendid, kukkumist vältiv täisvarustus koos lisaseadmetega, termoriietus, mitmesugused kaitsekatted. 2.2 Milliseid vahendeid ei käsitleta isikukaitsevahenditena? 1) tavalisi töö- ja vormiriideid 2) hädaabi- ja päästeteenistuse kasutatavaid vahendeid 3) kaitsejõudude, politsei ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL MA16 KÕ2 Praktika koostaja nimi FINANTSRAAMATUPIDAMISE PRAKTIKA I (II) Praktikaaruanne Ettevõttepoolne juhendaja: Nimi Koolipoolne juhendaja: Nimi Mõdriku 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1.ETTEVÕTTEST.........................................................................................................6 1.1Pearaamatupidaja ja raamatupidaja tööülesanded.................................................6 1.2Raamatupidamise tarkvara....................................................................................7 1.3Raamatupidamise sise-eeskiri...............................................................................8 1.4Algdo...
FINANTSARVESTUS MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEMIS Majandusarvestuse olemus Kõik majanduses osalejad - üksikisikud, ettevõtted ja riik - peavad tegema otsuseid enda valduses olevate ressursside kasutusvõimaluste kohta. Alternatiivide hindamisel valitakse välja suurimat kasu toov ressursipaigutus. Majandusarvestus loob infotarbijale eeldused juhtimis-, investeerimis- ja finantseerimisotsuste vastuvõtmiseks. Majandusarvestus on protsess, mis hõlmab: info identifitseerimist; mõõtmist; registreerimist; töötlemist; analüüsimist; edastamist; säilitamist. Identifitseerimisel - valitakse välja majandustegevusega seotud objektid, tegevused, tehingud, mis on vajalikud ja kasulikud informatsioonitarbijatele. Mõõtmisel - väljendatakse tehinguid arvnäitajates ja hinnatakse rahas. Registreerimisel - majandusinformatsioon dokumenteeritakse, rühmitatakse korrapäraselt ja süstematiseeritult ning t...
Kool-kas vabatahtlik vangla või eluks vajalik õppeasutus? Kallid kaasõpilased ja õpetaja. Nii mõnigi teist on väsinud koolist.Seega... Priit tuleb hommikul kooli on rõõmsameelne ja jutustab õhtusest õudusfilmist.Hoopis vastupidine poiss on Tiit.Ta jõuab vaevu vaevu kooli ja tundub nagu oleks tal raske kartulikott seljas.(NÄIDE!!) Kas kool on siis tõesti nagu vangla? Minu arvates ei ole kool nagu vangla,sest seda läheb vaja töökoha leidmiseks. Igaüks ju teab,et mida parem haridus seda parem töökoht. Õpilane peab end tundma koolis turvaliselt ja et ka temaga arvestatakse. Koolis mitte käimise põhjuseid on mitmeid.Mõned neist on narrimised,taga kiusmised,kuulujutud jne.Kindlasti mingil määral põhjustab koolis mitte käimist ka arvutid.Lugesin hiljuti artiklit kuidas 15-16 aastane poiss istus nii päeval kui ööl arvutis ,enda üleval hoidmiseks tarbis ohtralt kohvi ja turgutavat energiajooki ning sattus selle tagajärjel ...
PERSONALISPETSIALISTI AMETIJUHEND OÜ AREMAR 1. ÜLDANDMED JA STRUKTUUR 1.1 Ametikoha nimetus PERSONALISPETSIALIST 1.2 Ametikoha põhigrupp Vanemametnik 1.3 Alluvus Juhatajale 1.4 Alluvad Personal 1.5 Asendaja Personalispetsialist 1.6 Asendab Personalispetsialist 2. TÖÖ KIRJELDUS Personalispetsialist korraldab personalitööalast tegevust organisatsioonis. Samuti tegeleb personali värbamisega, juhendamisega ning personalialase dokumentatsiooni koostamise ja haldamisega. Spetsialist suhtleb vanade ja uute potensiaalsete klientidega. 3. AMETIKOHA TEENISTUSÜLESANDED JA SOOVITUD TULEMUS PÕHIKOHUSTUSED TÖÖTULEMUSED 3.1 Personalidokumentide (käskkirjad, Do...
Esmatoodete turustamise hügieeninõuded Turustada võib selliseid väikeses koguses esmatooteid, mis on toidukõlblikud ega põhjusta toidu saastumist käitlemise järgmistes etappides ning mis on säilitamisel ja turustamisel kaitstud saastumise eest. Nad peavad vastama Toiduseaduses ja põllumajandusministri 15.06.2006. a määruses nr 72 "Väikeses koguses esmatoodete turustamise hügieeninõuded" sätestatud nõuetele. Selles määruses ei ole midagi sellist, mis ahistaks hobimesinikke. Vähemalt ei suuda ma seda sealt leida. Nõuded mee käitlemisele. Mesi pärineb kliiniliste haigustunnusteta mesilastelt. Enamus eesti mesinikest peavad seda oluliseks. Mee kogumine, transport, hoidmine, säilitamine toimub viisil, mis väldib selle saastumist. Elementaarne mesinikele. Mesindussaadustega vahetult kokkupuutuv isik peab omama tervisetõendit, see nõue on vähe imelik. Ma pole selle nõude osas pädev, ju on põhjus, miks seda on vaja. Kõik toiduga kokkupuutuv...
Isikukaitsevahendite kontroll ja katsetamine Sissejuhatus Minu referaadi teemaks on „kaitsevahendite kontroll ja katsetamine“. Peaaegu igal tööpäeval juhtub Eestis üks tööõnnetus, mille põhjuseks on isikukaitsevahendite puudumine või kasutamata jätmine. Referaadi eesmärk on tutvustada põhilisi kontrolle ja nõudeid isikukaitsevahendite kasutamisel ja anda juhiseid nende õigeks valikuks. Mis on isikukaitsevahend? Isikukaitsevahend tähendab inimese seljas, peas, jalas või käes kantavat või hoitavat vahendit, mis on konstrueeritud ja valmistatud inimese kaitsmiseks tema elu ja tervist ohustava teguri eest. Isikukaitsevahendite liigitus Isikukaitsevahendid liigitatakse ohutegurite võimaliku tervistkahjustava toime alusel kolme gruppi. I grupp – lihtsad isikukaitsevahendid, mille puh...
LEPING täieliku individuaalse materiaalse vastutuse kohta Tagamaks materiaalsete väärtuste säilivust, mis kuuluvad _______________________________________________________________ (ettevõtte, asutuse, organisatsiooni nimetus) ettevõtte, asutuse, organisatsiooni juht või juhi asetäitja ________________________________________________________________________________ (amet, ees- ja perekonnanimi) edaspidises tekstis "administratsioon", esinedes ettevõtte, asutuse, organisatsiooni nimel, ühelt poolt, ja ______________________________________________________________________________ (tsehhi, osakonna, jaoskonna, sektsiooni, lao jne) töötaja __________________________________________________________________________, (ees...
vMärjamaa Gümnaasiumi spordipäev 2020. Märjamaa Gümnaasiumi spordipäev toimub teisipäeval 22. septembril algusega kell 9.00 kogunemisega 1.-12. klassini kooli staadionil. Koolis sellel päeval tunde ei toimu tervele koolile. Kõik saabuvad päevale sportlikus riietuses ja reipalt. Kaasa arvatud ka KÕIK õpetajad, sest õpetajatele pakume samuti sportlikku tegevust/võistlusmomenti/rõõmu spordist. Kõik see toimub õues, uuel multifunktsionaalsel väljakul. Klassijuhatajad liiguvad oma klassiga kaasa. Need kes klassijuhatajad ei ole, saavad samuti spordipäeva raames ülesanded. Spordipäev algab rivistuse, tervituste ja soojendus ringiga, millele järgneb pendelteatejooks. *Pendelteatejooksu võistkonnad tuleb esmaspäeval 21. septembril kõikidel klassidel komplekteerida järgmiselt 5 poissi+5 tüdrukut(tüdruk tohib vajadusel asendada poissi). Alustab tüdruk ja lõpetab poiss vestiga. Pendelteatejooksude järjestus on järgmine, alustame vanematest...
SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 VARUD................................................................................................................................... 4 1.1 Varude otstarve............................................................................................................. 4 VARUDE ARVESTUSSÜSTEEMID........................................................................................ 6 2.1Varude pidev arvestussüsteem....................................................................................... 6 Varude perioodiline arvestussüsteem.................................................................................. 7 VARUDE ARVESTUSMEETODID EESTIS..........
ÕIGUSABILEPING NR ______________ ______________ 2017. a Tallinn 1. LEPINGU POOLED Käesoleva lepingu on sõlminud _______ Õigusbüroo OÜ (edaspidi õigusbüroo), registrikood ________________, asukoht: ______________, keda esindab seaduslik esindaja juhatuse liige, _________________, ja _________, isikukood ________, elukoht: ___________________ (edaspidi klient). 2. ÕIGUSBÜROO VOLITUS JA KOHUSTUSED 2.1 Käesoleva lepinguga teeb klient õigusbüroole ülesandeks ja õigusbüroo võtab endale ülesandeks ___________________________. Käesolev punkt on juristivolikirja väljaandmise aluseks, kui ülesande täitmine eeldab volikirja alusel esindusõiguse tõendamist. 2.2 Õigusbüroo peab olema kliendi suhtes lojaalne, juhinduma kutse-eetika n...
ÜLESANDED TÄHTAEG 13. nädal Ülesanded: 8, 11, 12, 13, 44, 46, 115, 119, 120, 122, 123 https://www.riigiteataja.ee/akt/13198023 - uus TLS Ülesanne 8 13-aastane noormees soovis asuda äriühingusse tööle, et teenida raha jalgratta ostmiseks. Äriühingul oligi suveks vaja jäätisemüüjaid. · Millistel tingimustel on võimalik temaga tööleping sõlmida? 13-14-aastase alaealisega võib sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust (kerge töö) (TLS §7 lg4). Töölepingu sõlmimiseks on vajalik alaealise tahteavaldus, mis on tehtud seadusliku esindaja eelneval nõusolekul. Esindaja nõusolekuta sõlmitud leping on tühine, v.a. juhul, kui seaduslik esindaja selle hiljem heaks kiidab(TLS §8 lg1). Töölepingu sõlmimiseks alaealisega peab tööandja taotlema tegevuskohajärgselt inspektorilt nõusoleku (T...
1. Ettevõtja isik, kes tegutseb äris kasu saamise eesmärgil ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute riski Ühistu ei ole kapitali ühin, sest kõigil liikmetel on võrdne hääleõigussõltumata sissemakse suurusest Ettevõtlus uuendusliku riski äri käivitamine ja juhtimine 2. Iseloom lüh usaldu-täisühingut, aktsiaseltsi ja osaühingut. Täisühing - 2või enam osanikku, kes tegutsevad ühise ätinime all - solidaarne vastutus kogu oma varaga - peab olema ühingu leping - puudub algkapitali nõue Usaldusühing - luuakse, kui ühel on raha, teisel äriidee - 2 osanikku: usaldus- ja täisosanik - täisosanik vastutab kogu oma rahaga, usaldusosanikul on piiratud vastutus - algkapitali nõuet pole - peab olema ühinguleping Aktsiaselt - algkapital jaguneb aktsiateks - algkapitali nõue 400 000.- - aktsia lubatud miinimumväärtus 10.- ...
Ökoloogiline jalajälg: eluviisi jätkusuutlikkuse näidik Sisukord Algus ja olemus. Piirid ja puudused. Ökojalajälje standard. Globaalsed hektarid ja kaalukordajad. Topeltarvestus. Riikide ökojalajälg. Eesti koht maailmas. Eesti ökoloogilise jalajälje ,,kalkulaator,, . Algus ja olemus. 1990.aastate algul USA-s lõid piirkondliku planeerimise spetsialistid William E. Rees ja Mathis Wackernagel ökoloogilise jalajälje meetodi, mis mõõdab ühteaegu nii inimtegevuse nõudlust erilaadsete ökosüsteemi teenuste järele kui ka neid teenuseid pakkuvat looduskapitali. Ökojalajälg käsitleb just neid ökosüsteemi teenusid, mis tulenevad maakera pinna suutlikkusest kasvatada elusainet. Piirid ja puudused. 1.Tegeleb vaid ühe jätkusuutlikkuse tugisambaga keskkonnavaldkonnaga ega arvesta sotsiaalset ega majanduslikku jätkusuutlikkust. 2.Mõõdab see üksnes taastuvate elusate lood...
Eestlaste valikud Teises Maailmasõjas Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus. Väiksemaid gruppe või üksikuid mehi leidus pea kõigi sõdivate riikide armeedes. Punaarmees võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Eestlasi sundmobiliseeriti, sest leidus vähe neid, kes olid valmis vabatahtlikene kommunistliku ideoloogia eest sõdima. Punaarmee poolel osalesid 1941.aasta lahingutes 22.territoriaalse laserkorpuse ridadesse kuulunud eestlased. Korpus koosnes esialgu Eesti ohvitseridest, allohvitseridest ja ajateenijatest. Eestlaste osa korpuse väeosades vähenes järk-järgult. Eesti sõdureid ei kasutatud oma kodumaal, vaid viidi nad Venemaale. 1941 juulis kuulutas kommunistlik võim välja Eestis üldmobilisatsiooni. Mobiliseeriti ainult Põhja- Eesti mehi, sest selleks ajaks oli suur osa Eestist langenud Saksa vägede kätte. Punaarmeesse sattumine sõltus mee...
Miks inimesed suitsetavad, kui nad teavad, et see on kahjulik? Miks me suitsetame? Me teame, et see on kahjulik ja kahjustab tervist, kuid samal ajal rahustab see närve ja on nagu rituaal millest on väga raske vabaneda. Teame ka, et selle peale kulub palju raha, kuid sellest loobuda on pea võimatu. On kahju noortest, kes käivad täiskasvanutelt suitsu küsimas ja koolis vahetundide ajal pahvivad nurga taga laenatud sigareid, et kaifi saada. Enamasti suitsetavad noored, kellel on koolis palju probleeme, hinded alla arvestust ja keda vanemad ei armasta. Loodetakse sellest nagu abi saada ja kõik mured unustada. Suitsetajad on aasta-aastalt aina nooremaks läinud. Vaatamata sellele, et suitsuvastane propaganda on olnud tõhus, ei mõju see suitsetajatele. Terviseprobleemid ei hakka huvitama enne, kui on juba liiga hilja. Siis ei aita enam suitsetamisest loobumine ega terviseprobleemidele mõtlemine. Ma arvan, et kõige õigem on mitte...
Murphy seadus raamatupidajatele: Kui bilanss kohe ei läinud kokku, siis selles on üks viga. Järeldus: kui bilanss läks kokku vigu on 2. SISSEJUHATUS Arvestuse tekkimise tingis majanduse jätkuv areng ja majandusprotsesside muutumine keerulisemaks. Arvatakse, et Vana Hiinas kujunes algeline arvestussüsteem välja juba 8000 aastat tagasi. On teada, et mitmesugustel materiaalsetel infokandjatel (kivisse raiutuna, puusse lõigatuna, liivale joonistatud või savist majaseinale kraabituna jms.) on peetud arvestust aastasadu. Majanduselu, kirjaoskuse ja matemaatika areng tingisid spetsiaalse arvestustöötaja kutse tekkimise. Esimesed arvestustöötajad, kes ettevalmistasid erikoolid olid Vana-Egiptuses ja Mesopotaamias. Egiptuse koolides õpetati rahandusametnikke ja Mesopotaamia koolide...
Töökeskkond Abimaterjalid: http://viko.vkhk.ee Aivar Kalnapenkis 04/23/17 1 Töökeskkond Ümbrus, milles inimene töötab Füüsikalised ohutegurid Keemilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid Füsioloogilis-psühholoogilised ohutegurid 04/23/17 2 Füüsikalised ohutegurid: Temperatuur Valgustatus Müra Vibratsioon Kiirgused Õhuga seotud Elektrivool Magnetväljad Üle-ja alarõhk Purunemised Kukkumised Masinad ja mehhanismid Kokkupuuted pindadega 04/23/17 3 Keemilised ohutegurid: Lämbumisoht Tule- ja plahvatusoht Toksilisus Lokaalne toime 04/23/17 4 Bioloogilised ohutegurid: Bakterid Viirused Seened Endoparasiidid 04/23/17 5 Füsioloogilised ohutegurid: Staatiline ülekoormus sundasend Dünaamiline ü...
RAADIOJAAMADE kohta peetakse Eestis täpsemat arvestust, sest raadiosaadete eetrisse saat- miseks tuleb taotleda Kultuuriministeeriumilt ringhäälinguluba teatud õhklevi sageduse kasutamiseks. Raadiotegemine on ka ressursimahukam kui paari trükitud ajalehenumbri välja- andmine ja seetõttu on erinevaid jaamasid Eestis vähem kui nt ajalehti ja ajalehelaadseid välja- andeid. Kuna ringhäälinguloa omandamine on tasuline ning programmis tuleb vastata teatud minimaalsetele kriteeriumidele (nt päevauudiste edastamise nõue), ei hakata enamasti raadiojaama rajama oma eralõbuks. Raadiojaamadena ei arvestata asutuste või organisatsioonide siseseid infolevi süsteeme (nt kooliraadiod), mis ei ole avalikult kuulatavad. 2011.a. jaanuari seisuga tegutses Eestis 34 raadiojaama (vt EAAS 2011). Eesti raadiojaamadest katavad vaid avalik-õiguslikud, Rahvusringhäälingu jaamad kogu Eesti territooriumi, eraõiguslikud ehk kommertsjaamad levivad väiksemal te...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus ja majandusarvetuse õppetool II R SISE-EESKIRJA KOOSTAMINE Referaat Õppejõud:M. Kasearu Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on ,,Raamatupidamise sise-eeskirja koostamine". Sise-eeskirja eesmärgiks on määrata kindlaks raamatupidamise ja aruandluse korraldamise põhinõuded, et raamatupidamine ja finantaruandluses kajastuv info oleks ühiselt mõistetav kõigile asjaoludele omanikele, juhatusele, investoritele, võlausaldajatele, töötajatele, audiitoritele ja riiklikele struktuuridele. Referaat koosneb kümnest peatükist, milleks on üldsätted, kontoplaan, majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine, dokumentide käive ja säilitamine, tulude ja kulude kajasta...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Raamatupidamise eetika ja ajalugu Tallinn 2010 Erinevad ühiskonnad on teinud läbi erineva kiiruse ja erineva tulemusega arengu. Kui võrrelda kõrgemalt arenenud tehnoloogiaühiskondasid, siis nendes keskkondades võime rääkida väga paljudest erinevatest e-teenustest ja lahendustest, mis omakorda viitavad sellest, et järest rohkem automatiseeritakse protsesse ja andmed. Kõik, mis on traditsiooniliselt olnud paberkandjatel, kolib pilvedesse. Ka raamatupidamine erinevate süsteemide ja meetoditega on teinud läbi suure arengu. Ometigi võib areng olla erinev sõltudes ühiskonna vajadustest ja suundadest. Antud essee eesmärk on vaadelda raamatupidamise arengut ning kaardistada eetika olemus tänapäeva ühiskonnas. Arvestuse tekkimise tingis majanduse jätkuv areng ja majandusprotsesside muutumine keerulisemaks. Arvatakse, et Van...
Finantsraamatupidamine Eesmärk: Varustada välistarbijaid organisatsiooni finantsseisundit ja (majandus)tegevuse tulemusi iseloomustava infoga. Info kasutajad: Välistarbijad, vähemalt määral sisetarbijad. Ajaline suunitlus: minevik Põhinõue infole: Rangelt määratletav ja kontrollitav Täpsus: andmed täpsed, info põhiliselt monetaarne Objektid: Organisatsioon kui tervik Arvestussüsteem: kahekordne kirjendamine Mõõtühikud: rahalised Reglementeeritus: Reguleeritud riiklike ja rahvusvaheliste normatiivaktidega(raamatupidamise seadus, kohalikud ja rahvusvahelised standardid) MÕISTED: · Kohustus- Raamatupidamiskohuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg(1. Mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel. 2. Millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist) · Kohustis- Eraõiguslik suhe, milles üks pooltest(võlgnik, deebitor) on kohustatud teisele poolele(võla...
Kuluarvestus logistikas – 1 kontrolltöö 1. Mikroökonoomiline taust (loeng 1) a. Turg, vaba- ehk atomaarturg, turutõrked, tasakaaluhind ja –kogus Turg - Majandussuhete süsteem, mille kaudu ostjad ja müüjad suhtlevad omavahel, määrates kauba hinnad ja nende hindadega ostetavad-müüdavad kogused. Vaba- ehk atomaarturg – Praktikas: Turg, mis toimib nimetamisväärsete riigipoolsete kitsendusteta. Teoorias: – vabaturu abstraktsioon, mis ei ole mitte kunagi ega mitte kusagil eksisteerinud Turutõrked: Tasakaaluhind (p*) – hind, mille korral ostjate ja müüjate soovid langevad kokku Tasakaalukogus (q*) – kogus, mille korral antud hüvise nõutav ja pakutav kogus on võrdsed b. Hinnakujunduse parim lahendus (piirkulu alusel) Parim lahendus (first best solution)– Ressursside kasutus on sotsiaal-majanduslikult efektiivne ehk Pareto-optimaalne (-efektiivne), kui lisanduva toote või teenuse väärtus ühiskonnale on sama suur...
Veonduse kvantitatiivsed näitajad Veomaht – veodokumendi (dokumentide) alusel veetud kaupade või reisijate summa – Reisijate arv, [kauba] neto või bruto (st koos taaraga) tonn • Sõidukite arv • Liiklusteede pikkus • Aeg Veonduse kvalitatiivsed näitajad i. Vedu – veokäive, veokaugus, veokiirus Reisijakilomeeter, neto tonnkilomeeter (NB! kauba brutokaalu alusel) ii. Veeremi kasutamine – veeremi käive, veeremi töö iii. Infrastruktuuri kasutamine – infrastruktuuri koormus, veovoog, liiklusvoog Veokäive – veomaht korrutatuna veokaugusega – Reisijakilomeeter , neto tonnkilomeeter (NB! kauba brutokaalu alusel) • Keskmine veo või sõidukaugus – summaarne veokäive jagatud summaarse veomahuga • Veokiirus – Tehniline (läbisõit jagatuna liikumises oldud ajaga) – Ekspluatatsiooniline (läbisõit jagatuna kogu teeloldud ajaga) Veeremikäive – veeremiühikute arv korru...
Ülesanne 1 Eesti resident Marko asutas 15. jaanuaril 2012.a OÜ Saag & Pojad. Marko asutas selle ühingu mitterahalise sissemakse teel, mille esemeks oli korter, mille ta oli soetanud 2011 aastal hinnaga 100.000 eurot. Mitterahalise sissemakse tegemisel hindas ta korter väärtuseks / mitterahalise sissemakse väärtuseks 180.000 eurot. Seega kujunes ühingu asutamisel ühingu osakapitaliks 180.000 eurot. Tänaseks on Marko ja ta ühing jõudnud seisukohale, et kuna ühingul läheb ülihästi, teenitakse kasumit ning puudub vajadus nii suure osakapitali järele, otsustatakse ühingu osakapitali vähendada 120.000 euro võrra, tehes Markole väljamakse summas 120.000 eurot. Kuna Marko tahab olla kindel, et ta ei eksi ei enda ega ka ühingu maksuarvestusega, pöördub ta sinu poole palvega selgitada, kas selline toiming toob mingeid maksukohtusi kaasa. Eeldades, et selles ühingus ei ole mingeid muid toiminguid tehtud, palun analüüsi ja selgita Markole, kas sel...
MAJANDUSARVESTUSE AJALUGU Arvestuse tekkimise täpseid põhjusi on raske määratleda. Kuid ei maksa arvata, et majandusarvestuse süsteem on alles hiljuti meie kiusamiseks välja mõeldud. Raamatupidamise algtõed pärinevad väga ammusest ajast. Esimesena võib määratleda arvepidamise ning raamatupidamise tekke põhjustena jõukuse suurenemist ja oskust välja tuua kogus. Kus, oli vaja soetatud vara jagada erinevate kategooriate järgi ,,võrdse jagamise printsiibil``. Tänapäeva raamatupidamise algtõdede tekke algusajaks hinnatakse ajajärku 10`000 aastat tagasi. Kuigi ka ürgaja inimestel oli ju vaja ka vanadel hallidel aegadel leida võimalus kasvõi toiduvaru arvestuseks ning siis leiti, et parimaks lahenduseks on andmete kivisse raiumine või puusse lõikamine. Majandusarvestuse arengu algetappidel oli raamatupidamine väga lihtne ja selge (millega ei taha ma muidugi väita, et tänapäeval on asi ülima...
MÕIS JA TALU EESTIS VARAUUSAJAL 17-19 SAJAND Agraarolud varauusajal 17-18.Saj oli Eestis umbes 100 mõisa. Kõige rohkem neist oli rüütlimõisasid ( e. Eramõisad ), need kuulusid peamiselt baltisakslastele. Siis olid kroonumõisad ( e. Riigimõisad ). Kolmandaks olid pastoraadid ( e. Kirkikumõisad ). Mõisade majapidamisel muutus tähtsaks teraviljaeksport. Peamiseks teraviljakultuurideks olid talirukis ja oder. Vähem kasvatati kaera ja nisu. 18.Saj sai tähtsaks viinapõletamine. Sellega kaasnes hoogne metsaraie. Eestis valmistatud viin turustati peamiselt Venemaale. Viinapõletamise õigus oli ainult mõisnikel. Talupoegadele oli see kõik keelatud. Talusid oli varauusajal Eestis u. 40 000. Taludes kasvatati ka vilja. Ning seal olid ka erinevad koduloomad : lambad, kitsed, sead, kanad, haned, härjad, hobused, lehmi. Talupoegade koormiste üle peeti arvestust vakuraamatutes. Talupoegade tööjõu kasutamise eest maksid mõisad riigile makse, mida arve...
Emotsionaalne areng Depressioon on meeleoluhäire, mil meeleolu alanemine on püsiv ega sõltu erinevatest olukordadest (http://www.regionaalhaigla.ee). Depressioon ei „ründa“ ainult täisealisi ja eluraskustega kokku puutuvaid inimesi. Ka põhikooli õpilasel võib esineda depressioon. Depressiooni üks avaldumise viise on see, kui inimene on peaaegu iga päev ning seejuures terve päeva rusutud meeleolus. Laste puhul võib see ilmneda ärrituvuses ja pahuruses. Seda võivad märgata lapse lähikondsed, kuid laps võib sellest ka ise rääkida (Underwood Barnhard 2003: 35). Masendunud meeleolu, püsiva omadusena, teeb inimese haavatavamaks stressorite suhtes ning põhjustab negatiivse kognitiivse laadi arenemist (Hyde jt., 2008, Karelshon, B., uurimistöö 2017 kaudu). Teiseks õpilasel väljenduvaks stressi faktoriks võib olla see, kui lapsel on kehalisi kaebusi (pea – ja kõhuvalud jms), muutunud on söögiisu ning öö uni on häiritud (Kikas 2010: 159). Söö...
Kindral kuberneri ülesanded- kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Nad kandsid hoolt ka postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. Kubermang- Eesti kubermang (Viru, Järva, Harju, Lääne), Liivimaa kubermang (Pärnu, Tartu, Võnnu, Riia). Johann Skytte- Liivimaa kubermang, kes on Tartu Ülikooli asutaja. Ülikool avas uksed 1632. aastal ja seal õppisid enamasti Rootsi ja Soome päritolu tudengid. Mõisa tüübid- Kõige enam oli Eestis era- e rüütlimõisad, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele. Teise suurema mõisate rühma moodustasid riigi- e kroonumõisad. Riik rentis oma mõisad mõneks ajaks välja riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisat polnud. Kolmanda suurema rühma moodustasid kirikumõisad e pastoraadid, mis olid rüütli- või kroonumõisatega võrreldes märksa väiksemad ning andsid elam...
Abikaasade varasuhted Abiellujate varasuhtes jagunevad kolme liiki- varaühisus, vara juurdekasvu tasaarvestus ning varalahusus. Enne abiellumisavalduse tegemist, tuleks mõlemate osapoolte kompromissil leida just neile sobiv lahendus. Kui kompromissini ei jõuta, kehtib automaatselt nende abielus varaühisus. Et muuta varasuhet, tuleks esitada abielu sõlmijatel ühine avaldus, mida hiljem saab muuta ainult notariaalse abieluvaralepinguga. Esimesena välja toodud varasuhe on varaühisus, mis tähendab seda, et abikaasade vara jaotub võrdselt ning erinevate tehingute tegemisel peab olema üksteise nõusolek. Abielu ajal seotatud vara läheb terviklikult ühisomandisse, mis moodustab nende ühisvara. Selles jäävad välja enne abielu omatud vara, tarbeesemed ning üksteisele kingitud kingitused või päranduse teel saadud vara. Tehtud tehingutest, mis tagavad perekonna heaolu, vastutavad mõlemad abikaasad, hoolimata sellest, ke...
Arveldused aruandvate isikutega (1) ... ehk arveldused ettevõtte töötajatega, juhtimis- või kontrollorgani liikmetega. Kajastatakse kontodel: _ Nõuded aruandvate isikute vastu (vara) _ Võlad aruandvatele isikutele (kohustus) Toimuvad arveldused (v.a töötasu): _ Töölähetusega seotud kulude hüvitamine _ Majanduskulude hüvitamine _ Töötaja isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitamine _ Tööandjale kulude hüvitamine Sünteetiline ja analüütiline arvestus Sünteetiline arvestus toimub kontodel Nõuded aruandvate isikute vastu ja Võlad aruandvatele isikutele. Analüütiline arvestus toimub iga aruandva isiku põhiselt. Majanduskulud Majanduskulude avanss on aruandvale isikule makstud raha materjali, vahendite, tarvete või teenuste ostmiseks ettevõtte jaoks. Majanduskulude arvestamine ja hüvitamine toimub aruandva isiku poolt esitatud ostudokumentide alusel. Tööandjale kulude hüvitamine Tööandja on kokku leppinud kululimiidid töötajaga. Limiiti ül...
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond LM 07 Ingvar Patsula Kokkuvõte töö- ja puhkeaja seadustest Juhendaja: Maia Tamm Tartu 2007 I. Tööaeg Tööaja kestus: Tööaja üldine riiklik norm on 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Lühendatud tööaeg on 13-14-aastasel või koolikohustuslikul 4 tundi päevas ehk 20 tundi nädalas. 15-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik 6 tundi päevas ehk 30 tundi nädalas. 16-17-aastasel töötajal kes ei ole koolikohustuslik 7 tundi päevas ehk 35 tundi nädalas. Töötajatel, kes töötavad allmaatöödel, tervistkahjustavatel ja eriiseloomuga töödel kuni 7 tundi päevas ehk kuni 35 tundi nädalas. Koolide ja muude lasteasutuste õpetajatel, kasvatajatel ning teistel õppe- ja kasvatusalal töötavatel isikutel, samuti tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud töölepi...
Kemikaalid Puhastusvahendid, pesemisvahendid, umbrohutõrjevahendid, liimid, lakid, lahustid jne. Kemikaali käitlemine Valmistamine, töötlmine, pakendamine, hoidmine, kasutamine, müümine, vedamine jne. Ebaõigel kasutamine kahjustavad kemikaalid tervist, põhjustavad põlenguid, võivad plahvatada, põhjustavad kahju keskkonnale. Kemikaalid satuvad organismi hingamisteede kaudu, suu kaudu, naha kaudu. Ohtliku kemikaali toime inimese organismile: 1. Mürgised kemikaalid põhjustavad surma, nt metanool, elavhõbe. 2. Kahjulikud kemikaalid põhjustavad ka surma või siis tervisekahjustusi, nt ksüleen, torueen. 3. Sööbivad kemikaalid happed, leelised, kokkupuutes eluskoega hävitavad eluskoe. 4. Ärritavad kemikaalid põhjustavad naha või limaskestapõletikku, nt ksüleen, sooda. 5. Ülitundlikkust põhjustavad ehk sensibiliseerivad nt kroom ja nikkel. 6. Kantserogee...
Riina Lähker 11B REDUKTSIOONI POSITIIVSED JA NEGATIIVSED TULEMUSED Rootsi aeg oli Eestis 17. sajandil. See on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud aga väga erinevalt. Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu 100 aastat ja tõi kaasa palju olulisi muutusi. Suure osa nendest muutustest tõi endaga kaasa reduktsioon. Reduktsiooni viis läbi kuningas Karl XI, see seisnes erakätesse antud riigimaade tagasivõtmisel Rootsi riigi tulude suurendamise eesmärgil. Reduktsiooniga kaasnes nii positiivseid kui ka negatiivseid tulemusi, sest ei ole head ilma halvata ega vastupidi. ...
Karin Merevits LM-08 Laopidaja kutsestandard. KASUTUSALA Kutsestandardite kasutusala on järgmine: 1) töötajate kvalifikatsiooninõuete määratlemine 2) õppekavade, koolitusprogrammide väljatöötamine 3) eksaminõuete väljatöötamine, kutsekvalifikatsiooni tõendamine ja hindamine 4) aluse andmine rahvusvaheliste kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide võrdlemiseks KUTSEKIRJELDUS Laopidaja töötab ettevõtte laos. Ta tegeleb kaupade vastuvõtmise, hoiule paigutamise, siirdamise, komplekteerimise, pakkimise, väljastamise ja inventeerimisega. Ta peab arvestust sissetulnud, väljasaadetud ja laos olevate kaupade üle, tunneb laos olevaid kaupu ja tööülesannetega seotud dokumentatsiooni ning klientidega sõlmitud lepingute sisu. Laopidaja teab kaupade paigutamise põhimõtteid, tunneb ja oskab juhtida kaupade ümberpaigutamiseks kasutatavaid transpordiva...
Tstushiskond sai alguse tstusprdest, kuid selle lplik vljakujunemine vttis aega le sajandi. MAJANDUSES TUSIS THTSUSELT ESIKOHALE TSTUSLIK TOOTMINE. Vikesed tkojad ja manufaktuurid asendusid suurte vabrikutega, kus T OLI KORRALDATUD KONVEIERITEL. Vabrikut viis tlised pikaks ajaks (tpev kestis 1214 tundi) keskkonda, kus kik mras vabriku trtm. Tdtegemine pidi olema vimalikult ratsionaalne, omanik PIDAS RANGET ARVESTUST ning jlgis, ET TLINE KASUTAKS AEGA OTSTARBEKALT Kui agraarhiskonnas sltus ttegemine ilmastikust, rahvakalendri thtpevadest ja usuphadest, siis tstusajastul polnud see enam nnda. tlus Aeg on raha! kujunes juhtmotiiviks. RATSIONAALSUS sai mrksnaks, mis iseloomustas tstushiskonda ldisemaltki. Tootmine kujunes ratsionaalsemaks tnu konveierit ja uute tehnoloogiate kasutuselevtule, asisemaks muutusid vimusuhted ning argielu. Vhenes tunnete ja kommete roll, kasvas kiretute riigiametnike ning kirjalike normide thtsus. Ametnike vim...
KOOL kursus autor PERSONALI VÄRBAMISE JA VALIKU PROTSEDUUR ORGANISATSIOONIS NING SELLEGA KAASNEV DOKUMENTATSIOON Essee - - 2013 Iga ettevõte ja organisatsioon vajab eesmärkide täitmiseks häid ja kompetentseid töötajaid. Õigete ja heade inimeste hoidmine on raske. Eestis on tööturg väike - töötajad ja tööandjad leiavad end olukorrast, et pole õpitud erialale vastavat tööpakkumist leida ja seda rakendada. Värbamistegevus jaguneb kaheks: otsinguks ja valikuks. Värbamisprotsessi otsingu eesmärk on leida palju sobilikke kandidaate ja valikus on vaja need kõige õigemad välja valida....
Merekaartide liigitus ja sisu Merekaartide liigutus Navigatsioonikaardid Abikaardid teatmekaardid Navigatsioonikaardid 1 Navigatsioonikaardid on ohutu meresõidu tagamise üks tähtsamaid komponent. Kaartidel tehakse pidevat laeva tee arvestust. Määratakse laeva asukohta Lahendatakse navigatsiooniülesandeid. Navigatsioonikaardid 2 Nii sisult kui mastaabilt jagunevad : generaalkaardid sõidukaardid erikaardid plaanid spetsiaalkaardid Generaalkaardid Generaalkaarte kasutatakse: meresõidu üldtingimustega tutvumiseks laeva tee eelmärkimiseks läbisõidu arvestamiseks suurringi kaare pealekandmiseks Mastaap on väike : 1:500 000 1:5 000 000 , kuna hõlmavad suuri merealasid. Sõidukaardid Tagavad ohutu meresõidu rannavetes ja kaldadel , sadamatele ja reididele lähenemisel Mastaap 1:100 000 .... 1:500 000 Erikaardid Kasut. Sõidul navi...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestus ja maksundus Kätlin Kaera RP121 KÄIBEVARADE ARVESTUS Referaat Tallinn 2013 SISUKORD Sissejuhatus 1 Käibevarade liigitus 2 Rahaliste vahendite arvestus 3 Nõuete ja ettemaksete arvestus 4 Varude arvestus 4.1 Varude arvestussüsteemid 4.1.1 Varu pidevat arvestussüsteemi iseloomustustavad punktid 4.1.2 Varu perioodilist arvestussüsteemi iseloomustavad punktid 4.2 Varu hindamise meetodid 4.2.1 Individuaalmaksumuse meetod 4.2.2 Kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetod 4.2.3 FIFO-meetod 5 Kokkuvõte 6 Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Käibevara on majandusüksuse käsutuses mingil hetkel olevad ainelised ehk materiaalsed; ettevõtte käibesse investeeritud ja seal püsivalt ringlevaid rahasummad ehk käibekapital. Lähtudes majandusüksuse...