Kehtib 75 sekundi ajalimiit. b) Jõutõmme maksimum jõuga. Kang tõstetakse maast üles IPF jõutõstmis reeglite kohaselt defineeritud lõppasendisse. Igal sportlasel on kolm katset tõusvate raskustega nagu klassikalises- ja jõutõstmises. Neljas katse lubatakse sooritada väljaspool võistlust rekordiüritusena seni kuni sportlane parandab vana rekordit vähemalt 20 kg võrra. Võistlused Maailmas enimtunnustatud rammumeeste võistlused on World Strongman ja Arnold Strongman Classic.World Strongman sai alguse 1977 aastal. Üle kolmekümmne aasta on rammumehed üksteiselt mõõtu võtnud just sellel võistlusel. Võistlusel ei ole kindlat toimumispaika. WSM on toimunud näiteks Zambias, Islandil, Mauritiusel, Malaisias, Marokos ja Hiinas. Arnold Strongman Classic`ut kutsutakse mitut moodi, näiteks "Arnold Strongman", the "Arnold Classic Strongman", "Arnold's Strength Summit" ja "Arnold's Strongest Man".Võistlus sai alguse 1989.a.
Isikukood Nimi Vald Palga aste 34404190222 Kaasik Reijo Abja 4 35901050084 Meigas Reijo Abja 7 36405130719 Mikson Aarne Abja 3 36504060863 Muld Reijo Abja 11 37303030624 Naaber Paul Abja 15 46709190988 Salu Argo Abja 8 48208230166 Vesi Kaspar Abja 5 48305030944 Väljas Arvi Abja 10 36110090988 Merilaid Arnold Asuja 9 36203030988 Mets Kaivo Asuja 5 37302150417 Müürsepp Raili Asuja 13 38211130833 Parre Selma Asuja 2 44012150956 Petrov Meelis Asuja 9 44601210234 Pulk Aadu Asuja 7 45809140289 Randla Aasa Asuja 11 33904050217 Hunt Ene Kabli 12 34103030178 Hunt Heiki Kabli 13 35404050446 Känd Aare Kabli 13
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Harilik rästik Vipera berus Koostas: Kärt KaasikAaslav Klass: 7.b Juhendaja: Helina Reino Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus 2 Elupaik ja levik Eestis 3 Tunnused 4 Toitumine 5 Paljunemine 6 Maomürk 7 Kokkuvõte 8 Kasutatud kirjandus 9 ...
1930. aastate Eestis. 1918. aastal Saksamaalt kodumaale naastes rikastas Starkopf eesti skulptuuri talle ainuomase ekspressionistliku figuurikäsitlusega, oli üks kunstikooli "Pallas" asutajaid. Kauaaegne professor ja hilisema kunstikooli direktor teened Teise maailmasõja eelse Eesti rahvusliku kunstnikepõlvkonna kasvatamisel on erakordselt suured. ,,Lamav mees" ,,Sügis" Arnold Akberg 1894-1984 oli eesti maalikunstnik. Akberg õppis Rakvere Õpetajate Seminaris. Alates 1920. aastast töötas õpetajana Tallinnas. Kunstnikuna oli Arnold Akberg peamiselt iseõppija, kuid täiendas end Ants Laikmaa ateljeekoolis ja Riia kunsttööstuskoolis. Kuulus Eesti Kunstnikkude Rühma, kes viljelesid kubismist lähtunud konstruktivismi Akbergi loomingus on 20. sajandi inimese suhtumine, kus inspiratiooni otsitakse nii tehiskeskkonnast kui loodusest
Evald Okas Linda Kits-Mägi Voldemar Väli Richard Uutmaa Kristjan Teder Evald Okas. Eesti kaardiväe laskurkorpus. 1945 Viktor Karrus. Vilja ringile. 1953 Richard Uutmaa. Rukkilõikajad. 1941 Eerik Haamer. Perekond vees. 1940 Elmar Kits. Öine habaneera. 1944 GRAAFIKA ESINDAJAD Eduard Viiralt Günther Reindorff Aino Bach Eduard Viiralt. Virve. 1943 Günther Reindorff. Paristaja-poeg ja Vanapagan. 1951 SKULPTUURI ESINDAJAD Enn Roos Arnold Alas Enn Roos, Arnold Alas. Tõnismäe monument. 1947 ARHITEKTUUR Keelati igasugune vihje funktsionalismile, nõuti samasugust arhitektuuri nagu Venemaal. Stalinistlik arhitektuur, toetus klassitsismile ja eklektikale Stalinistlikule arhitektuurile omaselt tehti sõgedalt suuri, paraadilikke projekte. Totalitaarse ideoloogia surve. ARHITEKTUURI ESINDAJAD Peeter Tarvas August Volberg A.Vlassov Peeter Tarvas, August Volberg
Rämmeld 1947 Rezissöör, assistent Mari- Malle Malle Klaassen Klaassen tõlkija Evald Hermaküla Margus- 6. detsember Evald 1941 16. mai 2000 Hermaküla oli eesti näitleja, teatrilavastaja, filmilavastaja ja näitejuht. Arnold Sikkel 28. august 1912 22. detsember oli eesti näitleja ja lavastaja Tammaru peremees Arnold Sikkel Evi Rauer 29. oktoober Tammaru 1915 17. perenaine september Evi Rauer 2004 oli eesti vanaema näitleja ja Elsa telerezissöö r Ratassepp Elsa Ratassepp
märts 2006. Lennart Meri oli abielus kaks korda. Tema esimene abikaasa oli Regina Meri, kellega nad said kaks poega: Mart ja Kristjan Meri. Teine abikaasa oli Helle Meri, neil oli tütar Tuule meri. Lennartil oli ka vend nimega Hindrek-Peeter Meri. Lennart meri käis haridust saamas nii Berliinis, Pariisis, Jaranskis, Tallinnas ning ta lõpetas ka 1953. aastal Tartu ülikooli. Lennart Meri oli ametis 9 aastat (1992-2001). Kolmas Eesti president oli Arnold Rüütel. Tema sündis 10.mail 1928. aastal Saaremaal. Ta on õppinud Jäneda Põllumajandustehnikumis, ta kaitses 1991. aastal Venemaal põllumajandusdoktori kraadi ja lõpetas 1964 . aastal töö kõrvalt Eesti põllumajanduse akadeemia. Tema abikaasa on Ingrid Rüütel ja neil on tütred Anneli ja Maris Rüütel. Arnold Rüütel oli president 2001-2006 aastatatel. Preagune president on Toomas Hendrik Ilves. Ta on sündinud 26.detsember 1953. aastal Stockholmis
augustil Riigikogus toimunud valimiste teises ja kolmandas voorus. Ta kogus Riigikogu koosseisu vajaliku 2/3-lise häälteenamuse ehk 68 hääle asemel mõlemas voorus 64 häält, ega osutunud seega valituks. Nii nagu esimeses voorus, kus kandidaadiks oli seatud Ene Ergma, ei võtnud valimistest osa Keskerakonna ega Rahvaliidu poliitikud, kes olid otsustanud Riigikogus toimuvaid valimisi boikoteerida ning seada oma kandidaat, ametis olev Vabariigi President Arnold Rüütel, üles alles valimiskogus. Valimiskogus toimunud valimiste esimeses voorus 23. septembril 2006 kogus Toomas Hendrik Ilves 174 poolthäält ning osutus valituks Eesti Vabariigi Presidendiks. Tema vastaskandidaat Arnold Rüütel kogus 162 häält, märgistamata sedeleid oli 8 ning kehtetuid sedeleid 1. Kokku osales valimistel 345 valimiskogu liiget, valituks osutumiseks oli vaja lihthäälte enamust ehk vähemalt 173 häält.
avaldati rahulolematust tollase Eesti NSV juhtkonna tegevusega. Vaino Väljas - EKP peasekretär, temaga asendati K. Vaino, selle sammuga üritas NSVL keskvalitsus vähendada tekkinud pingeid Eesti ühiskonnas. Eestimaa Laul - suurim Tallinna lauluväljakul korraldatud massiüritus septembris 1988. 16. november 1988 - Suveräänsusdeklaratsioon, Eesti NSV Ülemnõukogu poolt vastu võetud dokument, mille deklaratsiooni luges Ülemõukogus ette välisminister Arnold Green. 1989. jaanuar - võeti vastu keeleseadus, millega eesti keelele anti riigikeele staatus. 1989. märts - esimesed mitme kandidaadiga valimised uude kõrgeimasse riigivõimuorganisse - Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressi. Balti kett - Baltimaade rahvarinnete korraldatud suur protestiaktsioon 23.augustil 1989.a, katkematu inimkett Tallinnast Vilniusesse, mille eesmärgiks oli demonstreerida maailmale eestlaste, lätlaste ja leedulaste vabadusetahet. 1990
Kõik oktavi 12 tooni on olulised. Arnold Schönberg (1874-1951) Tähtsaim ekspressionismi esindaja I – ekspressionistliku kallakuga hilisromantismiline (“Kirgastunud öö”) II - üleminekuperiood tonaalsuselt atonaalsusele (lühiooper – “Ootus”) III - seeriatehnika ehk dodekafooniline periood (“Mooses ja Aaron”) IV - hiline periood (vokaalsümfooniline teos “Kol Nidre”) Anton Webern, Alban Berg ja Arnold Schönberg moodustasid uue Viini koolkonna. Neoklassitsism 1920-1940 aastatel Eeskuju barokk- ja renessanssmuusikast Harmoonia lihtsustamine Picasso poolt uus kunstistiil kubism Igor Stravinski (1882-1971) sümfoonia – “Es-duur” balletid – “Tulilind” , “Petruška” ja “Pildid paganlikust Venemaast”
48305030944 Karu Salme Tali 7 46404170054 Kesa Katy Tali 9 44311270496 Kukk Krista Laiksaare 4 36110070151 Kuusik Kaivo Võiste 8 45711080030 Kuusk Maria Tori 10 38104220473 Känd Aare Kabli 13 34408020335 Marmor Aare Tori 13 34506190557 Meigas Reijo Abja 7 34112180084 Meister Anton Surju 3 35408240148 Merilaid Arnold Asuja 9 36203030988 Mets Kaivo Asuja 5 37303030624 Mikson Aarne Abja 3 48109130038 Miller Kersti Laiksaare 9 37003260243 Muld Reijo Abja 11 45903030319 Mäesalu Valve Laiksaare 10 34203130136 Mäger Karl Surju 9 48208230166 Mäger Tiina Kabli 8 37906080465 Mägi Kristjan Võiste 5 33904050217 Mänd Olav Tori 7
kuupäevade lõikes 5 maksumus sortide - müüjate lõikes valdade lõikes 6 kogus liikide - müüjate lõikes sortide lõikes 7 kogus kuupäede - liikide lõikes liikide lõikes 8 kogus liikide - sortide lõikes müüjate lõikes 9 maksumus liikide - sortide lõikes Vald Surju Tori Asuja Nimi Vald Telefon Merilaid Arnold Asuja 5056572 Mets Kaivo Asuja 5410935 Müürsepp Raili Asuja 5010964 Parre Selma Asuja 5096644 Petrov Meelis Asuja 5192173 Pulk Aadu Asuja 5194784 Randla Aasa Asuja 5654344 Ilves Tom Surju 5491681 Mäger Karl Surju 5095125 Meister Anton Surju 5744042 Oks Aarne Surju 5111918 Oks Kristiina Surju 5064516
Politoloogide sõnul on loomulik, et nii praegused kui ka eelmised presidendid on rahva teadvusesse sööbinud pigem materialistlike juhtumitega. Meelde jäävad nähtavad, materialistlikud asjad, ja seda eriti presidendi puhul, kellel tegelikult puudub võime muuta riigis sisepoliitikat. Eelmised presidendid Lennart Meri on rahvale meelde jäänud kui Eesti maailma viija ja Arnold Rüütel sotsiaalse ebavõrdsuse temaatikaga. Praegune president hr. Ilves ei ole silma jäänud eriti millegi konkreetsega, see näitab politoloogide arvates, et Ilvese sõnumid on olnud liiga laialivalguvad ja erinevatest valdkondadest. Tema käitumine ei ole rahvamehelik, kuid kindlasti on meelde jäänud rahvale kui võimekas tegija välispoliitilisel areenil. Rohkem kui president Toomas Hendrik Ilvese kõned ja seisukohavõtud või sise- ja
❖ Nt USA, Egiptus Poolpresidentalism ❖ President valitakse rahva poolt ❖ President määrab ametisse peaministri ja kinnitab ministrid ❖ President peab arvestama ka parlamendiga ❖ President jagab ülesandeid peaminstriga ❖ Presidendil on õigus panna veto seaduseelnõule parlamendis ❖ Nt Prantsusmaa, Soome, Venemaa Eesti Vabariigi presidendid ❖ Konstantin Päts 24. aprill 1938 – 21. juuni 1940 ❖ Lennart Meri 6. oktoober 1992 – 8. oktoober 2001 ❖ Arnold Rüütel 8. oktoober 2001 – 9. oktoober 2006 ❖ Toomas Hendrik Ilves 9. oktoober 2006 – 10. oktoober 2016 ❖ Kersti Kaljulaid 10. oktoober 2016 – Konstantin Päts ❖ 1874 –1956 Pärnumaal Tahkuranna vallas ❖ 1901–1095 ajaleht Teataja ❖ 1905. aasta revolutsioon vangistus ❖ 19.02.1918 Eestimaa Päästekomitee esimees ❖ Ajutine Valitsus ❖ 11.1918 – 05.1919 EV pea- ja sõjaminister ❖ Riigihoidja ❖ 24.04.1938 EV esimene president ❖ “Vaikiv ajastu”
relatiivsusteooria paikapidavust....) Mendelsohni ehitisi on seitsmes riigis (Saksamaa, Poola, Venemaa, Norra, Inglismaa, Iisrael, USA) Erich Mendelsohn ,,Einsteini torn" Herbert Johanson ja Eugen Habermann, Riigikogu hoone Kirjandus Franz Kafka Marie Under Gustav Suits Friedebert Tuglas Johannes Vares MUUSIKA Alban Berg. Arnold Schönberg. http://www.youtube.com/watch?v=MJmf6x4Q0K8 Anton Webern Arnold Schönberg pärit Austriast "Uus-Viini koolkonna" juht peetakse muusikalise ekspressionismi rajajaks tõi muusikasse sihiliku atonaalsuse võttis kasutusele seeriatehnika ja dodekafoonia kirjutas väga mitmetes zanrites (nt. ooperid, sümfoonilised teosed, melodraama "Kuu-Pierrot" jm) Schönberg vol 2 ;)
Ta taastas kontaktid Läänega ning kohtus mitmel korral sealsete kõrgete riigitegelaste, sealhulgas ka USA presidendi George H. W. Bushiga. Ta suutis saavutada Eesti Vabariigi peakonsuli Ernst Jaaksoni heakskiidu Eesti valitsuse tegevusele. Aastal 1992 lahkus Lennart Meri välisministri ametikohalt ja sai lühikeseks ajaks Eesti Vabariigi suursaadikuks Soomes. Sama aasta sügisel kandideeris ta Eesti presidendiks. Ta kaotas esimeses voorus suurelt Arnold Rüütlile, ent pääses teise vooru ning osutus seal valituks. Temast sai esimene demokraatlikult valitud Eesti president. Aastal 1996 valiti ta teiseks ametiajaks tagasi. Presidendina tegi ta väga palju ära Eesti tutvustamiseks ning aitas riigis stabiilset demokraatiat kehtestada. Ta sai tuntuks teravmeelsete ütluste ja humoorikate tegudega, mis hiljem talletati raamatus "Meie Lennart". 15. juulil algatati Lennart Meri, kes oli Eesti Vabariigi Suursaadik Soome Vabariigis
Noori ei lubata Riigikokku enne, kui nad saavad 21-aastaseks. Seaduseelnõude väljatöötamiseks on Riigikogus moodustatud 11 alatist komisjoni, millesse kuuluvad kõik Riigikogu liikmed (v.a Riigikogu juhatus).Komisjonide kaudu jõuavad seaduseelnõud istungisaali, kus need läbivad kolm lugemist. Ajutine komisjon tuleb kokku, vaid tetud küsimuste arutamiseks. Opositsioon ja koalitsioon pooldavad riigielu võtmeküsimustes põhimõtteliselt erinevaid lahendusviise. 5. Arnold Rüütel (sündis 10. mail 1928 Saaremaal Laimjala vallas) on Eesti poliitik ja põllumajandusteadlane, Eesti Vabariigi president aastatel 20012006. Ta on lõpetanud Jäneda Põllumajandustehnikumi, töö kõrvalt Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomia erialal, ta on saanud põllumajandusteaduste kandidaadiks ning kaitses Venemaal põllumajandusdoktori kraadi. 1964. aastal astus ta Nõukogude Liidu Kommunistlikku Parteisse. Ta oli EKP Keskkomitee liige. 1988
S_4 telef S_5 3.. 2.. * * Koond Päring 1.. 2 Diagramm P_müügid Töötaja nimi Vald Vald2 sort liik hind Kuusk Maria Tori Tori 2 mänd 1430 Merilaid Arnold Asuja Asuja 3 kask 1260 Marmor Aare Tori Tori 3 haab 900 Toomsalu Tiina Massiaru Massiaru 1 kask 1400 Mäger Tiina Kabli Kabli 3 haab 900 Väljas Arvi Abja Abja 1 haab 1000 Merilaid Arnold Asuja Asuja 2 haab 950
48305030944 Karu Salme Tali 7 46404170054 Kesa Katy Tali 9 44311270496 Kukk Krista Laiksaare 4 36110070151 Kuusik Kaivo Võiste 8 45711080030 Kuusk Maria Tori 10 38104220473 Känd Aare Kabli 13 34408020335 Marmor Aare Tori 13 34506190557 Meigas Reijo Abja 7 34112180084 Meister Anton Surju 3 35408240148 Merilaid Arnold Asuja 9 36203030988 Mets Kaivo Asuja 5 37303030624 Mikson Aarne Abja 3 48109130038 Miller Kersti Laiksaare 9 37003260243 Muld Reijo Abja 11 45903030319 Mäesalu Valve Laiksaare 10 34203130136 Mäger Karl Surju 9 48208230166 Mäger Tiina Kabli 8 37906080465 Mägi Kristjan Võiste 5 33904050217 Mänd Olav Tori 7
Teatrietenduse analüüs ''Meri ja Orav'' Vaatasime Andrus Kivirähki teatrietendust ''Meri ja Orav''. Selles etenduses tuleb kõige enam välja just see, milline oli elu Eestis 90-ndatel aastatel. Etenduse tegevustik on järgi tehtud raamatust ''Ivan Orava mälestused''. Osades mängisid Egon Nuter ja Andrus Vaarik. Nuter mängis Lennart Meri rolli ning Vaarik mängis Ivan Orava rolli. Oli ka kolmas tegelane, Arnold Rüütel, kuid teda etenduse jooksul näha polnud. Nii Nuter kui ka Vaarik said oma rollide etendamisega suurepäraselt hakkama, sest nii välimuselt kui ka kehahoiakult olid mõlemad tegelaskujudega väga sarnased. Andrus Vaariku roll etendas rohkem huumorit, seega meeldis mulle tema roll rohkem. Arvan, et selline huumor ei saanud mitte kellegile mõistmatuks jääda, kuna kogu vaimukus oli rahvale edasi kantud sõnadega ning selline keelekasutus on käinud põlvest põlve
1944. a sügiseni võimuorganid Võrus Võimustruktuur Eestimaa Kommunistlik Partei EKP 1944-1950 Nikolai Karotamm 1950-1978 Ivan Käbin 1978-1988 Karl Vaino Esimene sekretär 1988-1990 Vaino Väljas EKP keskkomitee büroo tegelik võimukese 1944-1951 Arnold Veimer ENSV valitsus 1951-1961 Aleksei Müürisepp 1961-1984 Valter Klauson 1946 a-ni rahvakomissariaadid, 1984-1988 Bruno Saul 1988-1990 Indrek Toome edaspidi ministeeriumid partei suuniseid 1990-1992 Edgar Savisaar täites juhtida igapäevaelu 1940-1946 Johannes Vares-Barbarus
II Riigipöördekatse Moskvas. Taasiseseisvumine lk 155-156 28. juuli 1992. a võeti rahvahääletuse teel vastu Eesti Vabariigi põhiseadus, see jõustus juba 3. juulil. Vastavalt põhiseadusele valiti 20. septembril 1992. a Eesti kodanike poolt riigikogu ja president. Valimistel osales 67,4% kodanikest, kõige rohkem hääli sai Isamaa. Presidendi valimised: Arnold Rüütel (Kindel kodu) Lennart Meri (Isamaa) R. Taagepera Lagle Prael (ERSP) I voorus ei saanud ükski kandidaat vajalikku 50% häältest ja II voor toimus riigikogus. Presidendiks sai Lennart Meri. Kuna kõige rohkem hääli parlamenti sai Isamaa, tehti temale ka ülesandeks valitsuse moodustamine. Võimule tulnud valitsus oli koalitsioonivalitsus: Isamaa, ERSP, Mõõdukad. Peaministriks sai Mart Laar. KOV valimised toimusid 1939.a oktoobris. 1992
sajandi lõpul. Mõjuvõimsaks stiiliks kujundas selle Prantsusmaal elanud hollandlane Vincent van Gogh. Iseloomulik on värvide intensiivsus, vastandlikkus, loodus ja esemed näivat karjuvat ja oigavat nagu inimesedki. Muusikas on iseloomulik kõrgepingeline emotsionaalsus, teravajoonelised meloodiad, dissonantside rohkus, äärmuslikud kontrastid. Teosed on traagilised, sünged. Atonaalsos helistik või tonaalsus puudub, pinge püsib kogu aeg. Ekspressionismi looja muusikas oli Arnold Schönberg. Ta avastas, et atonaalsust on võimalik luua kindlate heliridade alusel. Reastab oktavi kõik 12 heli nii, et ei tekiks tonaalsust ja lõi uue helide süsteemi dodekafoonia. Selle levik algas pärast II maailmasõda. Schönbergi kuulsaim teos on "Kuu Pierrot". 3. Neoklassitsism Tekkepõhjuseks võib pidada kaudselt funktsionalismi teket arhitektuuris. Selle tekkepõhjuseks oli uute ja moodsate ehitusmaterjalide kasutuselevõtt. Tõukejõuks oli Eiffeli torni valmimine 1889.
Kunst sajandivahetusel Postimpressionism II, sümbolism Georges Seurat (1859-1891) Huvi värviõpetuse teooriate vastu, eriti M.-E. Chevreul`kirjutised (kõrvuti asetsevad värvused segunevad vaataja jaoks lõuendil paremini kui paletil jms.) Lihtsustamistaotlus Alates 1883. puäntillism (ka neoimpressionism, divisjonism) Seurat pälvis ka mitmete kriitikute toetuse Georges Seurat, "Pühapäev Grande Jatte`i saarel" (1884-86) Georges Seurat, "Tsirkus" (1891) Paul Signac, "Sadam Saint-Tropez`s" (1899) Paul Signac, "Söögituba" Paul Signac, "Felix Fénéoni portree" (1890) Teaduse ja tehnika areng Maailmanäitused Betoon ja klaas Usk inimmõistuse kõikvõimsusse Sümbolism Kunstiliikide ülene mõiste Vaimsus, mitte stiil Vastureaktsioon positivismile, materialismile filosoofias, progressiusule Irratsionalism, mäss mõistuse võimu vastu Sümbolism Olulised Schopenhaueri, Kierkegaardi ...
said. Arnold Rüütel (1928-). Before his position as president he was a teacher at the Tartu School of Mechanization of Agriculture from 1955 to 1957. In 1957, he was appointed as head expert in livestock and director of the experimental farm of the Estonian Livestock Breeding and Veterinary Institute, and in 1963 he was appointed as Director of theTartu Model Sovkhoz, a position he held until 1969. From 1969 to 1977, Arnold Rüütel was Rector of the Estonian Academy of Agriculture. In 2001 he was elected as president. While his reign. Estonia joined the European Union. Rüütel lost his position as president in 2006, when Ilves won the election with 174 votes, while Rüütel got 162. Toomas Hendrik Ilves (1953-) is the fourth president of Estonia. He was born in Sweden and moved to the United States when he was 5. In 1981 he moved to Canada. In 1996-1998 he was Estonian Minister of Foreign Affairs
Toimusid ka suured metsatulekahjud, milles hävis palju väärtuslikku puitu. Sel aastal toimusid esimesed taasiseseisvunud Eesti presidendivalimised. Kandidaatide üles seadmiseks tuli Vabariigi Valimiskomisjonile esitada vähemalt 10 000 Eesti kodaniku nime ja allkirjaga esildis. Seati üles viis kandidaati: Lennart Meri, Lagle Parek, Uno Ruus, Arnold Rüütel ja Rein Taagepera. Riigikogus valiti esimeses voorus presidendiks Lennart Meri (teine Riigikokku jõudnud kandidaat oli Arnold Rüütel). Presidendiks sai Lennart Meri. Ta kinnitas ametisse valitsuse eesotsas Mart Laariga. Rahvahääletusel kiideti heaks Põhiseaduse Assamblee koostatud uue põhiseaduse eelnõu. Eestis jõustus uus põhiseadus. Parlamendivalimised võitis Isamaa. Eestis käis Rootsi kuningas Carl XVI Gustav koos kuninganna Sylviaga. Toimusid Albertville taliolümpiamängud. Olümpial osales 64 riiki 1810 sportlasega, neist 488 naist
Taasiseseisvunud Eesti presidendid Autor :Liis Pibre Ju hendaja :Urve Veinmann Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus Lk 1 2. Lennart Meri Lk 2-15 3. Kokkuvõtteks Lennart Merest Lk 16 4. Arnold Rüütel Lk17-20 5. Toomas-Hendrik Ilves Lk 21-22 6. Hinnang president Ilvesele ajalehtedes Lk 23-24 7. Lõpetuseks Lk 25 8. Kasutatud kirjandus Lk 26 Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit
nõupidamine. Osa võtsid komiteede esimesed sekretärid. K.Vaino mõistis hukka nelja mehe ettepaneku ja nõudis,et B.Saul ja A.Rüütel teeksid sama. Järgmisena oli päevakorras Nõukogude liidu põhiseaduse muudatust ja täienduste seaduseelnõu kohta. Ettekannetega esinesid A.Rüütel ja justiitsminister Advig Kirs. Sellega seoses esines oma ettekandega ka Arno Almann. Tema ettekanne oli väga pikk ja põhjalik nagu raamatus on mainitud. Arnold Rüütel ütles ka oma ettekandes, et ülemnõukogule on saabunud 21 480 kirja. Rahvas oli öelnud nimetatud seaduseelnõudele kindla ,,ei". Teaduste Akadeemia erakorralise üldkogu koosoleku otsuses rõhutati, et seaduseelnõud on vastuolus NSV Liidu Kommunistliku Partei XIX konverentsi vastuvõetud otsustega. Kohe pärast XIX konverentsi,kus Balti riikide ja teiste demokraatlikult meelestatud ametlikkude teadaannete survel olid konservatiivid sunnitud taganema, alustasid nad uut pealetungi.
Osteti ka väike orel. Siseviimistlus sai valmis kahe aastaga ja 9. novembril 1919 pühitses piiskop Jakob Kukk (1870-1933) kiriku teist korda. Sisetööd kahekordistasid võlakoormat. Istekohti oli Pauluse kirikus umbes 3000. Oletatakse, et koos seistajatega võis kirik mahutada kuni 7000 inimest. Kiriku koguduse loomine Tartu Pauluse kogudus eraldus suureks paisunud Maarja kogudusest 1910. aastal. Esimese jumalateenistuse pidas 5. septembril 1910 õpetaja Arnold Habicht (1878-1964), kellest sai koguduse esimene õpetaja. Ta tuli siia Saaremaalt Kihelkonna kogudusest, oli aga enne seda Maarja kirikus prooviaastal olnud ja seega tartlastele tuttav. Uus kogudus ühendas seni Maarja kogudusse kuulunud linnaelanikke. Maarja kogudusse jäid maapiirkonna inimesed. Siseminister kinnitas loodava koguduse põhikirja 28. oktoobril 1911 nimetusega . «Tartu Pauluse kogudus». Seega oli Pauluse kogudus ka seaduslikult ellu astunud. 1911
Svetlana Tsirkova (München 1972, Mexico 1968) Ilmar Kullam (Helsingi 1952) Jaak Lipso (Mexico 1968) Ants Antson (Innsbruck 1964) Heino Kruus (Helsingi 1952) Anatoli Krikun (Mexico 1968) Johannes Kotkas (Helsingi 1952) August Neo (Berliin 1936) Bruno Junk (Melbourne 1956, Helsingi 1952) Kristjan Palusalu (Berliin 1936) Nikolai Stepulov (Berliin 1936) Arnold Luhaäär (Berliin 1936) Osvald Käpp (Amsterdam 1928) Arnold Luhaäär (Amsterdab 1928) August Neo (Berliin 1936) Voldemar Väli (Amsterdam 1928) Alfred Neuland (Pariis 1924) Voldemar Väli (Berliin 1936) Eduard Pütsep (Pariis 1924) Jüri Lossman (Antwerpen 1920) Albert Kusnets (Amsterdam 1928)
Maurice Ravel (prants) kirjutatud Mussorgski ,,Pildid näituselt" ,,Pildid näituselt" 2. EKSPRESSIONISM- 20.saj algul sündinud vool kuntsis, muusikas ja 2. EKSPRESSIONISM- 20.saj algul sündinud vool kuntsis, muusikas ja kirjanduses (tumedad värvid, sõjakoledused, süngus), K: Edward Munch kirjanduses (tumedad värvid, sõjakoledused, süngus), K: Edward Munch ,,Karje", M: Arnold Schönberg ,,Ellujääja Varssavist, Alban Berg, Anton von ,,Karje", M: Arnold Schönberg ,,Ellujääja Varssavist, Alban Berg, Anton von Webern Webern 3. NEOKLASSITSISM- suund, mis tekkis 20ndatel ja püüeldi tagasi lihtsuse 3. NEOKLASSITSISM- suund, mis tekkis 20ndatel ja püüeldi tagasi lihtsuse ja selguse poole. Muusikas klassitsistlikud rütmid ja vorm. Ei romantism. ja selguse poole
Eestimaa Rahvaliit Asutamine Asutati juunis 2000.aastal Koosneb kolmest ühinenud erakonnast: Eesti Maaliit, Eesti Pensionäride ja Perede Erakond, Eesti Maarahva Erakond; 2002.a. liitus veel ka Uus Eesti Erakond 2000.a. valiti erakonna esimeheks Villu Reiljan. Arnold Rüütel valiti erakonna auesimeheks. 2007.a. esimeheks Jaanus Marrandi 2008.aastast Karel Rüütli Eesmärk ja poliitika Propageerib rahvuslikku konservatiivsust ning ühiskonna ja looduse tasakaalustatud arengut ERL juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja muudest õigusaktides. Ta austab rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud norme ning kaitseb Eesti rahva põhiseaduslikke õigusi Sotsiaalne ja eestimeelne erakond, mille tegevus
8. sümfoonia (tuhande sümfoonia) Gustav Mahler Fauni pärastlõuna Claude Debussy Bolero Maurice Ravel Carmina Burana Carl Orff Kevadpühitsus Igor Stravinski Petruska Igor Stravinsky Kuu-Pierrot Arnold Schönbergi Rhapsody in Blue George Gershwin Water Music G.F.Haendel Porgy and Bess George Gershwin Credo in Us John Cage Struktuurid I Pierre Boulez Elektronische Studie Karlheinz Stockhausen Violin Phase Steve Reich Different Trains Steve Reich The Illusionist (filmimuusika) Philip Glass Einstein on the Beach Philip Glass
Nolde, Oskar Kokoschka Ekspressionistlikus teatris muutused: loobuti välise sündmuste jälgimisest, keskenduti tegelaste läbielamistele. Ekspressionistlik lavastaja Max Reinhardt. Muusika:üliintensiivne, sageli pingutatud, forsseeritud. Esimesed ilmingud olid juba Straussi ja Mahleri loomingus. Suurim muutus: tonaalsus kaob täielikult ja kasutatakse seeriatehnikat (dodekafooniat) MK:Schönbergi „Kuu-Pierot“; Alban Bergi ooper „Wozzeck“; Arnold Schönbergi „Viiulikontsert“; Scönbergi „Ellujäänu Varssavist“ Arnold (Franz Walter) Schönberg 1874 Viin – 1951 Los Angeles) Oli juudi soost austria helilooja, elas aastast 1933 Ameerika Ühendriikides. Arnold Schönbergi võib pidada üheks olulisemaks 20. sajandi muusika uuendajaks nii helilooja, muusikateoreetiku kui ka heliloomingu õppejõuna. Arnold on austerlane ja iseõppija. Juba lapsena hakkas ta mängima viiulit ja hiljem tšellot.
Peategelaseks on sageli sisemisse kriisi sattunud inimene. Ekspressionism on linnakultuuri avaldus, urbanistlik irdumine loodusest. Sotsiaalne rahulolematus, hirm homse päeva pärast. Helikeelt iseloomustavad jooned : aforistlik ütlemislaad, killustatud meloodia äärmiste kõlaregistrite rohke kasutamine dissonantside kuhjumine järsud dünaamika kontrastid Austria helilooja Arnold Schönberg (1874-1951) Oli muusikas peamiselt iseõppija. Noorpõlves mängis viiulit ja tsellot. Töötas Viinis pangaametnikuna ja hiljem ühes Berliini kabarees muusikuna. Schönbergi looming jaguneb 3 perioodi: I periood 1893 1910 Hilisromantiline, lähedane Mahlerile. Väldib funktsionaalset harmooniat ja rütmikujundite kordumisi. Inertsijõudude allasurumine, plahvatuslik intensiivsus, lakkamatu pingeline väljenduslikkus, iga muusikaline mõte on sügava tähendusega. 1899
Sport 1. Paul Keres oli tuntud Eesti maletaja, kes saavutas mitmeid häid tulemusid males, aga tal on ka Eesti meistrivõistlustelt medal ühelt teiselt alalt. Mis alal? (2p) 2. Kes on see Ameerika korvpallitäht, kes jõudis noorima mängijana 26 000 punktini? Tema praeguseks koduklubiks on Cleveland Cavaliers ennem mängis Miami Heatis? (2p) 3. Kes võitsid selle aasta Austraalia lahtised (Australian Open) tennises nii meestest kui naistest? Mehest sai kuuekordne Australian Openi võitja, naine pälvis tiitli esimest korda. (2p) 4. Mis klubi võitis 50. Super Bowli (Ameerika jalgpalliliiga NFL)? (2p) 5. Kes on see pildil olev jalgpallur? Tema koduklubiks on Leicester City. (2p) Eesti riik 6. Millal ja kus loeti esmakordselt avalikult ette Eesti iseseisvusmanifest? (2p) 7. Nimetage kõik viis teenetemärki, mille president Eesti Vabar...
Kunstiliigid Arhitektuur Arnold Mtteus oli eesti arhitekt. Suur osa tema arvukaist projektidest on funktsionalistlikus stiilis. Näiteks Jõgeva pangahoone (1939). Skulptuur Herman Halliste oli eesti skulptor. `'Aino Talvi portree'' Materjal: marmor Maalikunst Andrus Johani oli eesti maalikunstnik ja graafik. `'Tartu äärelinnas'' Õli lõuendil. Graafika Richard Kaljo oli eesti graafik. `'Tartu kivisild'' Puugravüür (1942). Tarbekunst Adamson-Eric `'Koopelniku serviis'' Tänan
Ühendriikide poliitik, kes oli 46. Texase osariigi kuberner, Ameerika Ühendriikide 43. president. Ta astus presidendi ametisse 2001 ning valiti 2004. aastal teiseks ametiajaks, mis lõppes 2009, kui ametisse vannutati Barack Obama. Helmut Kohl- Lääne- Saksamaa poliitik. Ta oli liidukantsler ja Kristlik-Demokraatliku Liidu juht.Vaclav Havel- Tsehhi näitekirjanik ja poliitik. Ta oli Sametrevolutsiooni juhtfiguur, viimane Tsehhoslovakkia president ja esimene Tsehhi Vabariigi president. Arnold Rüütel- Eesti poliitik ja põllumajandusteadlane, Eesti Vabariigi president aastatel 20012006. Lennart Meri- Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat, ja poliitik, Eesti president 19922001. Edgar Savisaar- Eesti poliitik, 1988 Rahvarinde üks asutajaid, taasiseseisvumisaja üleminekuvalitsuse peaminister 19901992, Keskerakonna esimees. Ta on olnud Eesti Vabariigi siseminister ning majandus- ja kommunikatsiooniminister. Ta oli 20012004 ja on alates 5. aprillist 2007 Tallinna linnapea.Mart
muusikaliste tendentsidega. Hans Mersmann ja Heinrich Strobel pidasid Schönbergi koolkonnast olulisemaks nii uusasjalikku (Paul Hindemith) kui ka neoklassitsistlikku (Igor Stravinski) muusikat, kui ainsat kaasaegset muusikat, mis nii muusikalisest kui ka ühiskondlikust aspektist hinnates teenis uut. Mõistele "nüüdismuusika" sellise ühekülgse tähenduse andmise vastu võitles Theodor Adorno, kes pidas autentselt uueks Arnold Schönbergi muusikat. Omapoolse range välistamisega tõlgendab ta Schönbergi kompositsioonimeetodeid muusikasotsioloogiliseja ajaloofilosoofilise progressina ning nimetab 1949. aastal Stravinskit halvustavalt "restauratsioonimuusikuks". Seriaalses muusikas näeb Adorno 1956. aastal märke "nüüdismuusika raugastumisest". Sotsialistliku realismi aspektist piiritleti mõistet "nüüdismuusika" Saksa Demokraatlikus Vabariigis umbes kuni 1970. aastani kui "ühiskondlikult
1.Mõned ajaloo teadlased siis. 4. Eesti geograafikud. *Andres Adamson. *Lembit Aader. *Johannes Adamson. *Hardo Aasmäe. *Tiit Aleksjev. *Helve Anton. *Andres Andersen. *Ivar Arnold. *Sirje Annist. *Eerik Inari. *Jüri Ant. *Edgar Kant. *Küllo Arjakas. *Ain Kull. *Mart Külvik. 2. Mõned eesti teadusajaloolased. *Vaike Hang. *Tullio Llomets. Tegi: Aule Mäemets, 7 a klass. *Linda Kongo. *Maie Remmel. *Hain Tankler. *Herbet Viiding. 3. Eesti etoloogid. *Jüri Keskpaik. *Aleksei Turovksgi. *Jakob von Uexküll.
1968. aasta Tsehhi sündmused. Teose kohtuvisioon rõhutab vägivallariigi totaalsust ja absurdsust. Romaan peegeldab siiski veendumust, et mõlemal pool piiri leidub tundlikke hingi, kes otsivad üksteist, kuid nende teel tuleb ette enese ja teiste loodud takistusi. 3 3. TEOSE PÕHISÜNDMUSED, TEGELASED Teose alguses esitletakse oma saatusega rahulolevaid tegelasi. Peategelane Taavi Valk on kohanenud, heal järjel insener, tema isa Arnold aga kannab oma kodumaa kaotuse hirmusid endaga kaasas. Arnold on oma tütre Maie tütrega Piaga kodus, ent ootamatult hakkab tööle sireen, mis väljendab ohtu ning tuleb evakueerida. Paanikas Arnold põgeneb tütretütrega keldrisse varju. Arnoldile meenuvad seigad sõja-ajast, mil ta oli kaotanud oma parima sõbra. Mõne aja pärast sireen lakkab ning trepist üles minnes ootab ukse taga Arnoldi poeg Taavi. Taavi vaid naerab nende üle, sest ei mõista isa hirmu sõjasündmuste ees
Retsensioon "Varamu" pikemalt. Tegelikult meenutab minule see maal rohkem sürrealismi ning selles on mingid jooned, mis meenutavad mulle vägagi Salvador Dali loomingut. Väga pilkupüüdev teos. Aleksander Mülber (1897-1931) ,,Pea" (1920, akvarell), mis koosneb kahest tööst jäi mulle meelde oma traagika poolest. Teosed on seinale asetatud viltu, need moodustavad ühtse terviku. Edmond Arnold Blumenfeldt (1903-1946) õppis Peterburi Kunstide Akadeemia Kunstikoolis. Näitusel oli välja pandud tema 2 tööd. Õlimaal ,,Öö Baieris (1922-1923) , mis oli väga puhas töö tumedates värvides ning ,,Sadam" (1924, õli). Anton Starkopf (1889-1966) õppis nii Münchenis kui ka Pariisis. Oli seotud ka ,,Pallasega." Näitusel on kohata tema tööd ,,Kaks akti" (1919), milles on ühendatud tint ja akvarell, puhas töö, minujaoks suhteliselt realistlik, kaunis
vihmas“, „Öö aroomid“, helilooja annab edasi meeleolu ja hetkelisi tundeid, mida tekitavad kaunid looduspildid. 7. Kirjelda Maurice Raveli teost „Bolero“ (kuulatud muusika põhjal). Solo pillid orkestri saatel tekitavad häid emotsioone ja soovi liikuda. Ühte ja sama rütmi mängiv trumm algusest lõpuni tekitab võimsat energiat edasi liikuda. Järk-järgult kasvades jõuab ootamatult lõppevasse kulminatsiooni. 8. Nimeta 2 Arnold Schönbergi poolt kasutusele võetud uuendust muusikas. 1. Atonaalsus, vokaal-lavateosed ja kammermuusika 2. Kõnelaul 3. Lühiooperid 9. Võrdle impressionismi ja ekspressionismi muusikat. Kui impressionism kujutas alati ilusaid muljeid siis ekspressionismis tuuakse välja sisekonflikte, teravaid väljendusi, iseloomulik on mäss, jõuetus, ohjeldamatu emotsionaalsus. 10. Mis on neoklassitsismi tunnused muusikas?
Mägi, Nikolai Triik ja Ado Vabbe. Ekspressionism 1920. aastate alguses oli tunda saksa sõjajärgse ekspressionismi mõju, eriti graafikas. Selle mõju avaldus enamasti mõõdukalt, pehmenenult ja dekoratiivsemalt. Maalija Peet Aren ja kujur Anton Sparkopf, Eduard Wiiralt. Anton Starkopf. Leda. 1930. Tamm. Konstruktivism Seda viljeles Eesti Kunstnikkude Rühm (Eduard Ole, Arnold Akberg, Märt Laarman). 1920. aastaid võib pidada avangardi levimise aastakümneks. 19. ja 20. sajandi mind Vaade vabrikule. üle postimpressionismi ja Arnold Akberg. rahvusromantikasse. Õli. 1924. Impressionism Ado Vabbe, Paul Jaab Koort. Burman, Villlem Metskits. Ormisson Pronks. 1929 Realism Eduard Ole, Aleksander Vardi, Johannes Greenberg,
Kazuyo Sejima ja Ryue Nishizawa. Tatjana-Julianna Matrossova KUKUB-1 2014 The Christian Dior Building Tokios The Serpentine Pavilion Londonis Kazuyo Sejima Ryue Nishizawa Preemiad • Arnold Brunner Memorial Medal of the American Academy of Arts and Letters • Jaapani Arhitektuuri Instituudi disaini auhind • Berlin art Prize • Ameerika Pritzkeri preemia • Nike arhitektuuriline preemia Ameerika Pritzkeri preemia 21st Century Museum of Contemporary Art Kanazawa O-muuseum Zollverein School of Management and Design Toledo Museum New Museum of Contemporary Art The Rolex Learning Center Tänan!
Mehhaaniline liikumine ja linna tõtlik rütm. Ekspressionism. Muusikas avaldusid ekspressionistlikud tendentsid juba G.Mahleri sümfooniates ja R Straussi ooperites. (salomes, elektras), kui täielikult pääses ekspressionism mõjule alles A. Schönbergi loomingus.Arnold (Franz Walter) Schönberg [Schoenberg] (13. september 1874 Viin 13. juuli 1951 Los Angeles), juudi soost austria helilooja, elas aastast 1933 Ameerika Ühendriikides. Arnold Schönbergi võib pidada üheks olulisemaks 20.sajandi muusika uuendajaks nii helilooja, muusikateoreetiku kui ka heliloomingu õppejõuna. Schönbergi esimesed teosed on kirjutatud romantistlikus ja hilisromantistlikus helikeeles. Dissonantsi emantsipatsioonile põhineva atonaalse harmoonia otsingud sundisid Schönbergi loobuma funktsionaalse harmoonia reeglitest. Atonaalset harmooniat leiab Schönbergi ekspressionistlikes teostes
Impressionismi, ekspressionismi ja neoklassitsismi võrdlus. Impressionism Ekspressionism Neoklassitsism Aeg 19. saj. Lõpp 20. saj. Algus 20. saj. Levik Prantsusmaa Saksamaa, Austria Euroopa Claude Debussy Arnold Shönberg Igor Stravinski Helijoojad Maurice Ravel Anton Webern Carl Orff Alban Berg Tuntumad ,,Bolero" ,,Ellujäänu Varssavist" ,,Kuningas Oidipus" teosed ballett "Kevadpühitsus" Keskendub hetkele, ilu Ülimalt intensiivne, Huvitus antiikaegade
Isikukood Nimi Vald Palga aste 36605150941 Kaasik Reijo Abja 4 34506190557 Meigas Reijo Abja 7 37303030624 Mikson Aarne Abja 3 37003260243 Muld Reijo Abja 11 36512210549 Naaber Paul Abja 15 34811280456 Salu Argo Abja 8 35312110930 Vesi Kaspar Abja 5 36504060863 Väljas Arvi Abja 10 35408240148 Merilaid Arnold Asuja 9 36203030988 Mets Kaivo Asuja 5 45104120460 Müürsepp Raili Asuja 13 46709190988 Parre Selma Asuja 2 38211130833 Petrov Meelis Asuja 9 34204170615 Pulk Aadu Asuja 7 44012150956 Randla Aasa Asuja 11 44002110722 Hunt Aili Kabli 12 37110240441 Hunt Heino Kabli 13 38104220473 Känd Aare Kabli 13
*Tekkis kõigepealt kujutavas kunstis Saksmamaal ja Austrias. *Oluline kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine *Ekspressionistlikule kunstile on iseloomulik süvendatud huvi inimese siseelus toimuvate protsesside ja nende väljenduse vastu *Probleemid, mida ekspr. kunst kajastab : inimese konflikti ümbritseva maailmaga, mäss ja jõuetus, äärmuslikud emotsioonid, deemonlikud jõud (E.Munch ,,Karje"), sõjahirm *Muusikas pääses ekspr täielikult mõjule Arnold Schönbergi loomingus Arnold Schönberg (1874-1951) *Oli muusikas iseõppinu *tema loomingus saab alguse, see mida saame nim, kaasaegseks helikeeleks *atonaalsus helistikuta teos Dodekafoonia sellise teose aluseks 12 heliline seeira e rida, mis sisaldab valikulises järjekorras kromaatilise helirea kõiki 12 nooti, tingimuseks on see, et ükski neist ei tohi korduda enne, kui kõik ülejäänud 11 on kõlanud. Seda võib kasutada 4. kujul: 1) algkuju
maadlus Venemaa koosseisus. Jüri 1920 Antwerpen Kergejõustik Lossmann Alfred 1920 Antwerpen Tõstmine Sulgkaal (60 kg) Schmidt Alfred 1924 Pariis Tõstmine Neuland Arnold 1928 Amsterdam Tõstmine Luhaäär Nikolai 1936 Berliin Poks Stepulov 1936 Berliin August Neo Vabamaadlus Poolraskekaal Ilmar 1952 Helsingi Korvpall Kullam 1952 Helsingi Heino Kruus Korvpall Joann 1952 Helsingi Korvpall Lõssov
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
