Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"Areaal" - 210 õppematerjali

areaal - ühe süsteemikaüksuse(nt. liik) asuala biomassi püramiid – ökoloogilise püramiidi graafiline esitus, milles toiduahela kõigi troofiliste tasemete biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku biootiline t- org elutegevust mõjutav looduslik tegur, mis tuleneb org kooselust.
thumbnail
3
docx

Ökoloogia KT nr. 4

Samas võib karnivoor ka ise olla mõne teist liiki kiskja toiduobjekt. Sel viisil moodustub kiskjaahel, mille viimaseks lüliks on tippkiskja. (Nt toitub ristämblik toakärbsest.) Taimtoidulise looma- ja taimeliigi vahelist toitumissuhet nimetatakse herbivooriaks. (Herbivoorid on nt lehetäi, maipõrnikas, viidikas, metskits.) 5. Populatsiooniökoloogia: populatsiooni mõiste, struktuur ja muutused selles. Igal liigil on oma leviala ehk areaal . See on territoorium, mida teatud liigi isendid asustavad. Ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Populatsiooni arvukus on sellesse populatsiooni kuuluvate isendite arv. Populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta. Mida suurem on tihedus, seda pingelisem on populatsioonisisene konkurents. 6. Ökosüsteemi mõiste, struktuur (biotsönoos ja ökotoop), näitajad (liigiline...

Bioloogia
109 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Lendorav

Erki Limbak 11 A Lendorav Üldinfo Oravlaste sugukonda kuuluv haruldane näriline Areaal: Lääne-Soomest ja Baltimaadest kuni Vaikse ookeani rannikuni Kõikides EL riikides kaitse all Kuulub I kaitsealuste kategooria liikide hulka ja Eesti punase raamatu 2. lisasse Taksonoomia Riik: Loomad Animalia Hõimkond:Chordata Klass: Imetajad Mammalia Selts: Närilised Rodentia Sugukond: Oravlased Sciuridae Perekond: Pteromys Liik: Lendorav üldvälimus Emased: 150g Isased: >150g Keha: 13-20 cm Lamejas saba: 9-14 cm Silmad: hästi suured ja mustad Keha: katab üleni hall karvastik Karvastik: kõhuosa heledam kui selg õhulennud Tavalisel oraval: 6-7 m Lendoraval: <30 m Tüüriks on tal saba Pikki hüppeid saab ta sooritada tänu lennunuaha ehk lennuse abil, mis asuvad ees- ja tagajalgade vahel Tänan kuulamast Click to edit Master text styles Second level Third level...

Loodus õpetus
11 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Ökoloogia kõik mõisted ja seletused

· fundamentaalne põhiniss tavilike abiootiliste tingimuste kompleks ellujäämiseks ja sigimiseks · tegelik niss on reaalses biootilises keskkonnas konkurentide olemasolul kujunev tingimuste kompleks · mutatsioon on organismi pärilikkuse kandja (tavaliselt DNA või RNA) püsivad, edasikanduvad muutused. · Mutageen on mutatsioone esilekutsuv tegur. · kunstlik valik ­ valiku teeb inimene kas teadlikult või teadmata · looduslik valik · areaal e levila on mingi taksoni esinemisala Maal · endeem on liik või muu takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maa- alaga · neoendeemidel pole veel jõutud levida kõikjale, kus on sobivaid elutingimusi · paleoendeemidel on levila ahenenud · Relikt on liik või muu takson, mis on säilinud varasema levilaga võrreldes väiksemal alal · taastuv loodusvara on bioloogiline varu, mis juurdekasvu piires toimuva säästva kasutamise korral on võimeline uuenema...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
247 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Sissejuhatus keskkonda

Nende ainevahetus on kiirem ja elutegevus aktiivsem. Kahepaiksed, roomajad ja osa imetajaid on ebasoodsate aegade üleelamiseks kohastunud suve ning talveunes viibimisega. 6.Populatsiooni mõiste, näited. Populatsiooniks nimetatakse ühe liigi isendite kogumit teatud territooriumil, mille piires on võimalik nende omavaheline ristumine. Näiteks Saadjärve ahvenad, Abruka saare tammed. 7.Levila e. areaal . Populatsioonidevahelised barjäärid. Igal liigil on oma levila ehk areaal ­ maa-ala, kus teda looduses leida võib. Levila piires on enamasti liigi asustus ebaühtlane. Kõik elupaigad liigi levila ulatuses ei ole sobivad liigi eluks. Tihti on liik levinud oma areaali piires justkui saarekestena ­ eraldi elavate populatsioonidena. 8.Millised näitajad ja kuidas iseloomustavad populatsiooni? Populatsiooni arvukust iseloomustab isendite arv populatsioonis. Näiteks veekonna...

Keskkond
50 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Referaat "Kukerpuu ehk Barbariss"

(Kull, Maria Johanna) 4 Kasvukoht ja ­tingimused Kukerpuu kasvab looduses metsaservadel, võsastikes, loodudel, eelkõige looniidul. Sageli haljastuses. Külmakindel. Kukerpuu on valgusenõudlik, kuid kasvab ka väheste puude varjus. Mullastiku suhtes vähenõudlik, eelistab lubjarikkaid. Vastupidav heitgaasidele, tahmale ja kärpimisele. Kukerpuu areaal on Kesk- ja Lõuna-Euroopa. Eestis tavaline. (http://bio.edu.ee/taimed/...) 5 Kasutusotstarve Tähtis ilupõõsas haljastuses, eriti kevadel õitsemise ajal ja sügisel viljade valmimisel. Esineb mitmeid dekoratiivvorme, näiteks tumepurpurpunaste lehtedega vorm. Talub hästi kärpimist. Maarajoonides ei soovitata kasvatada, sest on kõrrerooste vaheperemees...

Bioloogia
12 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse eksamimaterjal

Loodusliku valiku peategurid on a) abiootilise keskkonna tegurid, b) teiste organismide kahjulik või soodne mõju (vaenlased või sümbiondid), c) teiste organismide mõju ressursside kasutamise kaudu (konkurents), d) organismi komponentide vastastikused mõjud ontogeneesis või loote ja emaorganismi vastastikune mõju (sisemine valik), e) sugupoolte suhted (suguline valik). · Areaal - levikuala ehk areaal on mingi liigi isendite esinemisala. · Levila- levikuala ehk areaal on mingi liigi isendite esinemisala · Endeem- Liik või muu takson, mille levik piirdub suhteliselt väikese maa-alaga, · Neoendeem- noor takson, mis ei ole veel laialt levida jõudnud. Relikt on aga takson, mille leviala oli kunagi märksa laialdasem ­ ta on praegu enamikus kohtades väljasurnud, kuid esineb üksikuis kohtades, mida nimetatakse pagulaks ehk refuugiumiks · Paleoendeem- kauges minevikus tekkinud takson, mis on endeemne levila kahanemise tõttu...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
402 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Jaanalind

Jaanalind Jaanalinnud on suurimad lennuvõimetud linnud maailmas. Jaanalindude areaal hõlmab Aafrika, Araabia ja muud Edela-Aasia piirkonnad. Hiljuti olla jaanalinde elanud ka Sise- Aasias. Täiskasvanud isalind võib kasvada kuni 2,5 meetri kõrguseks ning kaaluda 130-150 kg. Jaanalinnu tibu kaalub koorudes umbes 1 kg ja on 20-30 cm kõrgune. Tibud kasvavad esimese kaheksa kuu jooksul ligi 10 cm kuus. Esimese eluaasta lõpuks tõuseb nende kaal umbes 100 kilogrammini. Isalinnu sulestik on must, valge saba ja tiivaotstega. Emalinnud on kasvult...

Bioloogia
11 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Bioloogia kordamisküsimused.

Abiootiline tegur ­ Eluta looduse keskkonnategur. ( nt : Päikesekiirgus , tuul ...) Biootiline tegur-Eluslooduse keskkonnategur . ( kaks lindu, sümbioos, herbivooria.... ) Fotoperiodism- Organismi reaktsioon valguse ja pimeduse muutustele. ( Lilleõied avanevad päeval ja öösiti kinni.) Ökoloogiline amplituud- Ökoloogilise teguri intentsiivsusevahemik , milles organism saab areneda, elada ja paljuneda. Alumine taluvuslävi- Ökoloogilise teguri intensiivsuse tase, mille alanedes organismi areng seiskub. Ülemine taluvuslävi- Ökoloogilise teguri intensiivsuse tase , mille tõustes organismi areng seiskub. Antropoloogne tegur - Inimmõju keskkonnale ( Keskkonna reostus , liigne küttimine ... ) Sümbioos- Eri liiki organismide vasastikku kasulik kooselu vorm. Kommensalism - Eri liiki organismide kooselu vorm mis on ühele kasulik teisele kahjutu. Konkurents - Sama või eri liiki orga...

Bioloogia
36 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Eesti taimkate

Koldjas selaginell. Tsirkumpolaarne FE (sünonüümid: holarktiline, tsirkumboreaalne) - levinud põhjapoolkera parasvöötmes. Kadakas, vaevakask, harilik orashein. 251 liiki Euraasia FE- esineb peaaegu kõikjal Euraasia parasvöötmes. Järvkaised. 200 liiki Eurosiberi FE- massilisuse kese on Lääne- ja Kesk-Euroopas, areaal jätkub sealt kaugele Siberisse. Harilik kuusk, valge karikakar, harilik näsiniin. 442 liiki Euroopa FE- massilisuse kese on Lääne- ja Lõuna-Euroopas, areaal ulatub üksikute eraldi asetsevate leiukohtadena Põhja- ja Ida-Euroopasse. Kollane ülane, harilik palderjan, sinine käoking. 449 liiki Aasia FE- loodusliku leviala massilisuse kese on Aasia teatavas piirkonnas, väljaspool Aasiat on looduslikke leiukohti vähe. Aedtulp....

Eesti taimestik
39 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Eksami kordamisküsimused

Jõusööt on tavaliselt teravili. Parim on kaer. Kõlbavad ka tammetõrud, eriti purustatult. Põder ­ on Eesti loodusoludega hästi kohanenud ja mingit lisasöötmist ta ei vaja. Teadliku põdrahoole peamine eesmärk on nende loomade eemalemeelitamine inimese rajatud metsakultuuridest, pakkudes neile midagi veelgi maitsvamat. EESTISSE AKLIMATISEERITUD IMETAJALIIGID: Introdutseerimise aeg ja koht. Algne areaal . Nende edasine käekäik. Punahirv ­ 1927 Abrukale, 1970 Saaremaa ja Hiiumaa. Mandrile arvatavasti 1980 Lätist. Ondatra ­ 1947 Emajõkke ja Vooremaa järvedesse Ameerika naarits ­ enne II maailmasõda toodi karusnahakasvandustesse, pääses puurist loodusesse. Venemaal lasti neid niisama ka loodusesse lahti niiet mõned tulid meile ka üle piiri Kobras ­ 1957 Jägala jõkke Halljänes ­ mõisnike poolt 19.saj ULUKIKAHJUSTUSED metsas ja nende vähendamise võimalused....

Ulukibioloogia ja jahindus
239 allalaadimist
thumbnail
48
docx

Dendroloogia eksami konspekt

Puidust saadakse ka puidusütt. Nulgude viimaste aastate okastest (koos võrsetega) saadakse nuluõli. · väärtuslikud ilupuud, mida istutatakse haljastamise ja koosseisu rikastamise eesmärgil parkidesse, parkmetsadesse ja metsateede äärde üksikpuude, gruppide, ridade või alleedena. Rohkesti on erinevaid nululiike kasutatud jõulupuudeks. 2. Siberi (Abies sibirica) ja euroopa nulg (Abies alba) Abies sibirica - areaal on väga lai. Põhjapiir Euroopa-osas ulatub 64. põhjalaiuskraadini ja lõunapiir Permini (57º laiuskraadini). Siberis ulatub areaal kuni Ida-Siberini. Eestus võõrliigina vanades parkmetsades ja mõisaparkides. Talub madalaid temperatuure. Väga varjutaluv, võib kasvada väga suure täiusega (tiheda) puistuna ja teiste puude turbe all. Mullastiku suhtes nõudlik. Õhusaaste suhtes tundlik. Kõrgus 30 (40) m....

Dendroloogia
237 allalaadimist
thumbnail
116
doc

Puittaimede hooldusjuhend

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kadi Mõttus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................... 2 TAIMERÜHMADE JAOTUS......................................................................................................... 9 SIBERI KONTPUU....................................................................................................................... 11 Lühiiseloomustus........................................................................................................................11 Hooldus isekülvil või levimisel..................................................................................................11 Kasutus ja lõikamine...

Ilutaimede kasutamine
127 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Mailaselised ja kuslapuulised

[9] 2.3.3. Punane lumimari Punane lumimari (Symphoricarpos orbiculatus) on 1 (2) m kõrguseks kasvav peenevõrseline ja aeglasekasvuline suvehaljas põõsas. Noorelt on püstja kasvuga, vanemas eas rippuvate võrsetega. Pärit Põhja-Ameerika ida- ja keskosast, kus areaal ulatub lõunas Floridast Texaseni. Kasvab kuivadel mäenõlvadel, metsaservades ja võsastikes, olles olulisel kohal erosioonitõkestajana. [9] Võrsed helepruunid või purpurjad, noored võrsed sametkarvased. Vanemate okste koor hall, piklike ribadena kestendav. Lehed on paksud, kujult elliptilised, munajad või peaaegu ümmargused, 1,5-4 (6) cm pikad ja 3-4 cm laiad, terveservalised, teraneva tipuga, pealt tumerohelised ning alt...

Botaanika
20 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Ahvena välis- ja siseehitus

Ahvena välis ja siseehitus Ahvenal on üpriski suur pea, küllaltki suured ninaavad ning lai suu. Hingamiselunditeiks on lõpused. Kopsudega, nagu imetajad, ei saaks nad elada, sest veest vajaliku hapniku kättesaamiseks on vaja lõpuseid. Need asuvad kalal silmade taga. Kõige peal on lõpusekaas. Kui see üles tõuseb, ilmuvad nähtavale lõpused. Hingamisel neelab kala vett ja surub selle lõpusekaane avanedes üle lõpuste välja. Vees olev hapnik läheb läbi lõpuste verre. Samal ajal antakse süsihappegaas vette tagasi. Seda kala enam ei vaja. Kaladele on hapnik väga vajalik. Kui seda vees piisavalt ei ole, tulevad nad pinnale õhku ahmima. Kui talvel veekogu jäätub, võivad kalad hukkuda. kus ahvenad pesitsevad. Ahvena levila (areaal) on väga suur ulatudes lään...

Loodusõpetus
6 allalaadimist
thumbnail
33
docx

Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused

Mis on metsamaa? Metsamaa on metsaseaduse järgi, maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) on metsamaana maakatastrisse kantud; 2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti.Metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad.) 1. Mis on mets? Puude võrastiku tekkimisel (võrade liitumise tulemusena) tekib võrastiku all eriline mikrokliima: muutuvad valgus, soojus- ja niiskustingimused. Võrastiku liitumiseks peavad puud saavutama teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem - mets. 3. Mis on eraldis? 4. Mis on puistu? Puistu on üherindeline e.lihtpuistu kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase...

EestiI metsa ökosüsteemid
74 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Evolutsiooniteooria kujunemise konspekt

Bioloogilise mitmekeskuse põhiüksus - ajas muutuvad organismirühmad, mis tekivad varemolnuist, arenevad, levivad, lõhestuvad ja surevad. Morfoloogiline e tüpoloogiline liigimääratlus: liik on populatsioon või populatsioonide rühm, mis oluliste anatoomiliste tunnuste poolest erineb teistest (sigitult sigivad organismid ­ taimed). Liigi levila e areaal . Liigi kõik populatsioonid põlvnevad ühisest eellasest. Mis takistab liikidevahelist ristumist? · Geograafiline isolatsioon: liikide levilad on suure vahemaaga või ökoloogiliste tõketega eraldatud. Kattuvate ja piirnevate levilatega liikidel on kujunenud aga kohastumusi, mis takistavad ristumist võõra liigi isenditega või tekivad eluvõimetud ja sigimatud hübriidid. Nii säilitab iga liik enda geneetilise iseseisvuse....

Bioloogia
89 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse alused - küsimused ja vastused

2) Mis on populatsioon? Populatsioon e. asurkond on omavahel vabalt ristuvate isendite kogum, mis asustab mingit kindlat territooriumi. Populatsiooni iseloomustavad arvukus, vanuseline, sooline ja geneetiline struktuur ning levila e. areaal . 3) Mis on biotsönoos? Biotsönoos e. elukooslus on kõikide liikide populatsioonide kogum antud territooriumil. Hõlmab kogu antud ala asustava elustiku. Näiteks: puud, põõsad, puhmad, rohttaimed, sammaltaimed, samblikud, seened, putukad, linnud, imetajad, mullafauna ja mikroorganismid metsad. 4) Defineeri ökosüsteem. Ökosüsteem on elukooslus ja selle eluks vajalik keskkond, mis on pidevalt...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
198 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Dendroloogia eksami piletid

Seemned tiivata. 0,7...0,9 cm pikad, söödavad. Seemned (pähklid) on väga õlirikkad: sisaldavad kuni 60...70% õli, mida kasutatakse toiduainena, parfümeerias, sh hambapasta valmistamisel, ja tehnikas. Lisaks inimestele söövad seemneid ka imetajad ning linnud. H=20...25 (40) m. On tähtsamaid metsapuid Siberis, kasvades miljonitel hektaritel Ida- ja Lääne-Siberis. Areaal ulatub Uraalide läänepoolsesse eelmäestikku. Seemnete kõrval on väärtuslik ka siberi seedermänni puit, mis on hariliku männi puidust kergem (tihedus 440... 450 kg/m3), pehmem ja peenesüülisem. Maltspuit on värvuselt kreemikaskollane, lülipuit roosakas. Puit kuivab kiiresti ega lõhene, on vastupidav, sitke ja lõhnav ning hästi töödeldav. Siberi seedermännist saadakse pliiatsi-, vineeri- ja resonantspuitu muusikariistade tarbeks,...

Dendroloogia
138 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Ökoloogia ja Keskkond 2011 a.

On kompleksteadus ühiskonna ja looduse suhetest, sotsioökoloogia osa, mis uurib inimese mõju looduslikele ja kultuurökosüsteemidele. 2) Mis on populatsioon? Populatsioon e. asurkond on ühte liiki kuuluvate isendite (organismide) rühm, mis asustab mingit kindlat territooriumi. Populatsiooni iseloomustavad arvukus, vanuseline, sooline ja geneetiline struktuur ning levila e. areaal . Populatsiooni moodustavad kogred tiigis, oravad pargis, hiired aidas jne. 3) Mis on biotsönoos? Biotsönoos e. elukooslus on kõikide liikide populatsioonide kogum antud territooriumil. Hõlmab kogu antud ala asustava elustiku. Näiteks puud, põõsad, puhmad, rohttaimed, sammaltaimed, samblikud, seened, putukad, linnud, imetajad, mullafauna ja mikroorganismid metsas. Biotsönoos e. elukooslus on ühes biotoobis elavate organismide kogum ehk mingi...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
20 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Populatsioon ja ökosüsteem

Nt lasnamäel hulkuvad kassid :D, aegviidu metsa hundid. Ühes ökosüsteemis võib olla palju populatsioone. Nt mets-kuusepopulatsioon, jänese populatsioon, ilvesepopulatsioon, jänesekapsa populatsioon Areaal- liigi levila. Territoorium, kus antud liik saab levida ja elada Populatsiooni iseloomustavad suurused : Populatsiooni arvukus- ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv. Arvukust reguleerivad sise- ja välisfaktor. Sisefaktorid: konkurents (toidu, elukoha, partnerite pärast), migratsioon. Välisfaktorid: haiguste tekitajad, kliima, kisklus Tihedus- isendite arv pinnaühiku kohta. Tihedus sõltub: iive, sugudevaheline suhtarv, toit, parasiidid, vaenlased, haigused. Stabiilne populatsioon- noorte ja vanade isendite arv püsib tasakaalus. Kasvav populatsioon- sündivus ületab suremuse. Kahanev populatsioon- surevus ületab sün...

Bioloogia
22 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun