Igal liigil on oma, teistest liikidest erinev geenifond. Liigiteke tähendab kahe populatsiooni vahelise bioloogilise ristumisbarjääri teket. Geograafiline ehk allopatriline liigiteke Ühe liigi jagunemine kaheks või enamaks geograafilise isolatsiooni tõttu (mäeahelike teke, mandrite triiv). Geograafiline isolatsioon § Erinevate liikide levialad on üksteisest eraldatud veekogude või mägedega või asuval üksteisest liiga kaugel. § Tekib uus, olemasolevast eraldatud osa-areaal, mille asustab vaid väike osa algsest populatsioonist. Võib toimuda nt seemnete sattumine kaugele ookeanisaartele, populatsioonilainetest tingitud suured rännakud. Tõenäoliselt on Galapagose saarestiku vindi- ja kilpkonnaliigid tekkinud Lõuna - Ameerika mandrilt saarestikku sattunud üksikute isendite paljunemisel ja kohastumisel kohalike tingimuste...
Liigil võib olla mitu populatsiooni. (Üks Eesti pinnal, teine Austraalias). -/- on vabalt ristuvate isendite kogum, mis suhteliselt eraldatuna teistest taolistest kogumitest püsib pikka aega arealil. (Levikualal). Populatsioon, aga tähendab selle koguhulka, kus ei ole tähtis otsesed tingimused jms. Liigis on sarnased organismid, populatsioonis võivad olla erinevad organismid. Levikuala e areaal , ala, kus antud liik esitseb. Vabaristumine ristumine ei ole takistatud ja ristumise tõenäosus pop. Sees on suurem, kui mitmete pop. Vahel. Eraldatud populatsioonidest, mis teineteisega ei ristu võib kuj. Uus liik. Ökoloogilised tegurid Keskkond kõik, mis organismi ümbritseb. Biootiline keskkond elusloodus, mis org. Ümbritseb. Abiootiline keskkond Kõik elutu, mis ümbritseb org. Kliima parameetrid Temp, niiskus, valgus, O2 sisaldus jms....
Jaaguarid on märgitud punase noolega. Et jaaguare nähti pea aasta jooksul vaid neli korda, tähendab see, et nende territooriumid ja arvud on vähenemas.[24] Populatsioonitihedus: Kohas, kus on rikkalikult toitu, võib jaaguari vajadusteks sobiv territoorium olla ligikaudu 5 ruutkilomeetri suurune. [25] Populatsiooni seisund: Jaaguari areaal on Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, elutsedes selvades, vähemal määral ka põõsastutes ja pampades. Jaaguari levila piirid on tänapäeval oluliselt kahanenud, kuid liigi säilimise seisukohalt on see veel piisavalt suur. Jaaguari arvukus kahaneb jätkuvalt. [26] Kuna jaaguarid on kantud rahvusvahelisse punasesse raamatusse, tähendab see, et nende arv looduses kahaneb ja liik on väljasuremisohus.[27] Peamised põhjused miks jaaguarite populatsioon väheneb on: salaküttimine...
Elevandid võivad kanda suuri raskusi kuni 350 kg ja enamgi. Kõige sagedamini kasutatakse kodustatud elevante metsatöödel, kus nad kannavad mahasaetud puude raskeid tüvesid, ent teevaid ka keerulisi töid: sorteerivad saelaudu, laadivad ja lossivad praame, tirivad palke veest välja. Vabatuses elavate india elevantide arv väheneb, praegu on neid 30 000 -40 000 (kõige rohkem Indias). Areaal on maade ülesharimise ja metsade hävitamise tõttu katkeline. Elevant jõuab kanda niisama palju kui 6 hobust. Elevant kaalub rohkem kui 50 inimest ühtekokku. Karv on elevandil mustjas hall. Toitumine Üks täiskasvanud elevant sööb ööpäevas kuni 100 kg rohtu, põõsaste noori võrseid ja puuoksi. On välja arvutatud, et ühe elevandi aastaringseks toitumiseks on vaja...
uusi sordikirjeldusi ja uusi dendroloogiaraamatuid Taimesüstemaatika On teadus, mis uurib taimi ja püüab neid käsitleda taimeriigi arenguloo seisukohalt Tähtsaim ühik on liik, mille võttis kasutusele Karl Linne (1707-1778) Liik- tekkiv, arenev ja hiljem välja surev või välja surnud Taimesüstemaatika ühikud Liik- kõikide oluliste tunnuste poolest sarnaste isendide kogum Igal liigil on looduses oma levikupiirkond- levila ehk areaal , mis jaguneb kolmeks: Primaarseks Sekundaarseks Potentsiaalseks Liigisisesed ühikud Alamliik- võib areneda uus liik Teisend e varieteet- tingitud keskkonnast Vorm- mõne tunnuse poolest põhiliigist erinev Kultivar e sort- valiku teel saadud taim, keda kasvatatakse maj. või esteetilisel eesmärgil Kloon- vegetatiivne järglaskond Takson- üksik taimeisend Puude ja põõsaste rühmitamine Puittaim- mitmeaastane puitunud maapealsete ja maa-aluste osadega taim...
Kaksiktiibviljad 3...3,5 cm pikad, kinnituvad nürinurga all kuni horisontaalselt, tihti kohtab ka kolmetiivulisi vilju. Haljastuses väärib kasutamist, ilus lehtede sügisvärv ja külmakindel liik, kahjustudes vahel hiliskülmade läbi, karmidel talvedel kannatavad ka viimase aasta võrsed. Väärtuslik meetaim ja mahl on kuni 2 % suhkruid sisaldav. Viljakandvus algab 10...12 aastaselt. Harilik Vaher: Acer Platanoides Areaal : Kesk-ja Põhja-Euroopa, Balkani poolsaar, Väike-Aasia, Iraan. Suurus: 30 m, tüve läbimõõt kuni 1 m. Võra: tihe, laimunajas või ümar. Koor, võrsed: tüvi tumehall, peenerõmelise korbaga. Noored võrsed punakaspruunid, läikivad. Pungad punakaspruunid, ladvapung külgpungadest suurem. Lehed: vastakud sõrmjad lihtlehed, 3-5 hõlmaga, umbes 15 cm...
Abiootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid. Elukeskkond ja kliima(muld, õhk, vesi, temperatuur, sademed, tuul, päikesekiirgus) Biootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. (kisklus, parasitism) Antropogeenne tegur- inimtegevuse mõju organismide elutegevusele KOKKU: soodustavad või pidurdavad organimside elutegevust. Mõjutavad organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ning evolutsiooni. Soojuskiirgus- pikalaineline infrapunavalgus, mis on neeldunud objektidesse. Suures koguses ultravalgust tungib rakkude sissemusse ja põhjustab DNA mutatsioone nind denatereerib valke. Alumine ja ülemine taluvuslävi Ökoloogiline amplituud- ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikk, milles organism saab areneda. Ökoloogilise teguri optimum- teguri intensiivsus, m...
umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 kor...
Täiskasvanud isendid kaaluvad 70 kuni 110 kilogrammi. Emasloomad on kergemad kui isasloomad. Jaaguaril on kuldne või pruunikaskollane mustade täppidega karv. Nagu leopardilgi, esineb sagedasti melanismi. Vihmametsades elavad jaaguarid on tavaliselt väiksemad ja tumedama karvaga kui selvas ja soostikes elavad isendid. Leviala ja elupaigad Jaaguari levikuareaal. Punasega endine, rohelisega praegune. Jaaguari areaal on Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, elutsedes selvades, vähemal määral ka põõsastutes ja pampades. Jaaguari levila piirid on tänapäeval oluliselt kahanenud, kuid liigi säilimise seisukohalt on see veel piisavalt suur. Jaaguari arvukus kahaneb jätkuvalt. 5 Toitumine Jaaguar püüab saaki enamasti öösiti, oma näljaste poegade toitmiseks ka päeval. Peamised...
Antropogeenne tegur inimtegevuse mju organismide elutegevusele. Areaal he sstemaatikaksuse asuala( nt populatsioon, liik, perekond) Biomassi pramiid koloogilise pramiidi graafiline esitus Biootiline tegur organismide elutegevust mjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust Biosfr Maa pinnakihtide ruumiosa, mida asustavad elusorganismid Biotsnoos kossteemi elusosa, mille moodustavad eri tpi organismide populatsioonid Herbivooria - taimtoidulise looma toitumissuhe taimedega Kahanev populatsioon populaatsion, milles sndimus letab suremuse Karnivoor loomtoiduline loom Kiskahel saak- ja rvloomadest moodustunud toiduahel Kisklus rvlooma toitumissuhe saakloomaga Kommensalism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on hele poolele kasulik ja teisele kahjutu Konkuren...
Järelikult saavad primaarsed konsumendid salvestada ligikaudu 10 % produtsentide biomassi energiast ja sekundaarsed konsumendid ca 10% primaarsete konsumentide energiast. Sellest järeldub, et biomass ja energia vähenevad ökoloogilises püramiidis kiiresti kõrgemate troofiliste tasemete suunas. 3. Populatsioon Igal liigil on oma levila ehk areaal . See on territoorium, mida ühte liiki isendid asustavad. Erinevates areaali osades elavad liigikaaslased ei pruugi kunagi kokku puutuda, sest nad on üksteisest looduslikult, ruumiliselt või ajaliselt eraldatud. Ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Populatsioon on liigi struktuuriüksus. Näiteks moodustavad populatsiooni ühes tiigis elavad karpkalad, tiigi kaldal kasvavad hundinuiad on aga sama ökosüsteemi teine populatsioon....
Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes a...
Kisklus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. kiskjad- karnivoorid,on loomad kes söövad teisi loomi. samas saab see kiskja olla kellegi teise saakloom, sel viisil moodustub kiskahel, viimaseks lüliks tippkiskja. Taimetoidulise looma- ja taimeliigi vahelist toitumissuhet nim. herbivooriaks (lehetäi,maipõrnikas,metskits). Segatoidulised - omivoorid ( karu, metssiga). Igal liigil oma levila e. areaal . territoorium, mida teatud liigi isendid asustavad. Ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Populatsiooni arvukus on sellesse populatsiooni kuuluvate isendite arv. populatsiooni saab iseloomustada ka tihedusega. Populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta. Ühel territooriuml elab paljude liikide populatsioone, mis koos moodustavad elskoosluse e. biotsönoosi. Kogu biotsönoos(taime-,seene-,loomakooslused, mikroorg...
Abiootilised keskkonnategurid organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga ning kliimaga seotud tehurid. Kooslus ühel territooriumil elab paljude liikide populatsioone, mis koos moodustavad elukoosluse e. biotsünoosi. Populatsioon ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Levila e. areaal ühe süstemaatikaüksuse asuala. Sümbioos eri liiki organismide vastastiku kasulik kooseluvorm. Kommensalism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu. Parasitism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik. Herbivoorlus taimtoidulise looma toitumissuhe taimedega. Ökosüsteem on isereguleeruv terviklik süsteem, kus aineringete kaudu on omavahel seotud BIOTSÜNOOS ja ÖKOTOOP....
Jaaguaril on kuldne või pruunikaskollane mustade täppidega karv. Nagu leopardilgi, esineb sagedasti melanismi. Vihmametsades elavad jaaguarid on tavaliselt väiksemad ja tumedama karvaga kui selvas ja soostikes elavad isendid. Jaaguari kere on 150-180 cm pikk, jässakas saba on 4070 cm pikk. Täiskasvanud isendid kaaluvad 70 kuni 110 kilogrammi. Emasloomad on kergemad kui isasloomad. Jaaguari areaal on Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, elutsedes selvades, vähemal määral ka põõsastutes ja pampades. Jaaguari levila piirid on tänapäeval oluliselt kahanenud, kuid liigi säilimise seisukohalt on see veel piisavalt suur. Jaaguari arvukus kahaneb jätkuvalt. Jaaguar püüab saaki enamasti öösiti, oma näljaste poegade toitmiseks ka päeval. Peamised saakloomad on hirved, metssead, pekaarid, aguutid, vöölased ja kapibaarad. Jaaguarid murravad...
Harilik porss Harilik porss (Myrica gale) on porsaliste sugukonda kuuluv puittaim (põõsas). Harilik porsa areaal on Euroopa, Aasia ja Põhja-Ameerika põhjapoolsed piirkonnad. Ta kasvab pärismaisena Eesti lääneosas, soostunud pinnasel. Kirjeldus. Taime kõrgus on 11,5 m. Ta on püstine tihe põõsas. Koor on hallikaspruun, võrsed peened, punakas- kuni mustjaspruunid, kollakate näärmetäppidega. Pungad munajaskoonilised, kattesoomusedpunakaspruuni d, heleda servaga ning kollakate näärmetäppidega. Porsal on vahelduvad lihtlehed. Lehed on äraspidimunajad, kuni 4 cm pikad, tipuosas...
populatsioon kasutab keskkonna varusid samal määral, kui need looduslikult uuenevad · ! Ükski populatsioon ei saa kasvada piiramatult ! Populatsioonide arvukuse regulatsioonimehhanismid · Tihedusest sõltuvad tegurid liigisisene konkurents kisklus parasitism haigused · Tihedusest sõltumatud tegurid temperatuuri järsud muutused looduskatastroofid · Areaal e levila geograafilised piirid, milles mingi liigi populatsioonid elavad kosmopoliitsed tsirkumkontinentaalsed ja tsirkumokeaansed endeemsed katkelised · Relikt liik, mis on säilinud varasema levilaga võrreldes väiksemal alal · Territoriaalstruktuur: Juhuslik jaotumus Rühmajaotumus Ühtlane e regulaarne jaotumus · Elustrateegia olulisemate kohastumiste kogum, mis tagab liigi populatsioonide...
See on minu arust tunduvalt tõsisem ja esmasem probleem. Kuna inimesi on nii palju ja aina enam tarbitakse, siis võib varsti jõuda kätte punkt, kus maakera ei suuda kõiki ära toita. Kliima soojenemisega seoses väheneb pidevalt põllumaad, näiteks kõrbestumise teel aga inimeste arvukus aina kasvab. Näiteks Aafrikas laieneb kõrbe areaal meetrites aasta kohta aga inimesed tahavad pidevalt süüa. Nii seisamegi peatselt silmitsi suure rahvaste rändega, kus kõrbe aladelt hakkavad inimesed liikuma piirkondadesse, kus on paremad tingimused. See aga põhjustab järsu ja suure ülekoormuse piirkondadele, kuhu rännatakse. Minu arust on kliima soojenemise teema inimkonna jaoks veel liiga segane, kuna me tegelikult ei tunne veel oma emakest maad nii põhjalikult kui vaja oleks; on ainult oletused ja...
Mändi võib leida nii kuivadel liivaluidetel, nõmmedel kui ka niisketes soodes ja rabades. Kasvab nii happelisel mullal, kui ka karbonaadirikkal pinnasel, nii looaladel kui murenenud graniidil. Mägedes kasvab ta enamasti lõunanõlvadel ja leviala ulatub 1000...1200 m kõrguseni. Oma areaali lõunaosas, Kaukaasias kasvab isegi kuni 2500 m kõrgusel mägedes. Lai areaal ja kasvukohtade suur varieeruvus on põhjustanud suure morfoloogiliste tunnuste varieerumise männi kui liigi piires, siiski loetakse enamasti neid teisendeid üheks liigiks ja võimalikke alamliike (umbes 5) ei vaadelda eraldi üksustena. Loomulik mändide iga sõltuvalt kasvutingimustest on tavaliselt 200...300 (400) aastat olles mõnevõrra kuusest pikaealisem. Põhja-Soomest on leitud isegi 810-aastane elus mänd ja isegi 1029-aastane surnud puu....
aastal ning see püsib elus tänini. Selle ümbermõõt küünib 7,6 meetrini. 18. sajandi keskpaiku olid liibanoni seedrid Britannias suurmood, sel ajal istutatud puid leidub paljudes parkides. Harilik pärn. Harilik pärn (Tilia cordata) on pärnaliste sugukonda kuuluv lehtpuuliik. Varjutaluva, külma- ja tormikindla liigina kasvab kuni 30 meetrit kõrgeks ja kuni 600 aastat vanaks. Areaal on suur: Euroopas, Kaukaasias kuni Lõuna- Siberini välja. Ta on pärismaine ka Eestis. Harilik pärn on väga hea meetaim, pärnaõiemesi on maailmaturul üks hinnalisemaid. Üks suur pärnapuu võib paarinädalase õitsemisajaga anda kuni 12 kg mett. Pärna koore alumisest kihist saadud niint kasutati vanasti palju roguskite, mattide, nööride, köite ja viiskude valmistamiseks. Harilik pärn on Eesti armastatuimaid õue-, pargi- ja puiesteepuid....