Ajalugu Spordi algeid võib leida muisteist mängudest ja sõjapidamisest. Sihiteadlikuks muutus sport Vana- Kreekas, kus kehaline kasvatus seostati võistlusega. Mitmesugustest jõu- ja osavusvõistlustest arenesid suurvõistlused: 776 eKr peeti esimesed olümpiamängud. Nüüdisaja spordi alguseks peetakse 19. sajandi II poolt, kui hakati korraldama ametlikke rahvuslikke ja rahvusvahelisi võistlusi. Sporti edendas rahvusvaheliste spordiföderatsioonide loomine ja olümpiamängude taassünd (1896; kaasaegsed olümpiamängud). Eriti kiiresti on sport arenenud pärast Teist maailmasõda. Eestis algas sihipärane spordi-, eelkõige raskejõustikuharrastus 1890. aastatel. Raskejõustik jäigi kauaks kõige menukamaks spordialaks. Kui 19. ja 20. sajandi vahetusel asutati esimesed spordiseltsid, lisandusid jalgrattasport, jooks, võimlemine, jalgpall, poks, ujumine ja uisutamine. 1912. aasta Stockholmi olümpiamängudel kuulus Venemaa võistkonda ka eestlasi. Selleks...
kujunemislugu. Raha mõiste Raha on üldine legaalne maksevahend. Selle vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Raha on üldtunnustatud ja korduvkasutatav vahend. Selle väärtus võib muutuda seoses inflatsiooni ja deflatsiooniga. Raha kasutatakse kõikvõimalike ostu- ja müügitehingute puhul, mis teeb sellest inimestevahelistes tehingutes üldiselt aktsepteeritava maksevahendi. Raha ajalugu ja areng Kaupraha Raha tähendus on aegade jooksul muutunud seoses selle omaduste ja funktsiooni teisenemisega. Maksevahendina ja arvestusühikuna on erinevatel aegadel kasutatud mitmesuguseid ühiskonnas väärtuslikuks peetud esemeid. Massachusettsi kolonistid kasutasid 17. sajandil edukalt kohalike indiaanlaste raha. See kujutas endast musti ja valgeid teokarpe. Asteegid kasutasid rahana kakaoube, Nigeerias kasutati rahana jalaraudu, Hiinas ja Põhja- Aafrikas soola jne
BARKOKKMUUSIKA Muusikaajaloo referaat Autor: Klass: Juhendaja: Käsitletud teemad 1. Keskaja ja baroki võrdlus 2. Barokk ajastu muusikazanrid 3. Barokkooper 4. Tuntumad heliloojad 5. Kastraatlaulja 6. Farinelli 7. Farinelli ja Händel- mis neid seob Barokkooper Ooperi idee sündis Firenzes vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. Selles ringis osales ka luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor. Nimetatud haritlaste ringi põhiideeks oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse draama emotsionaalse mõju suurendamiseks. Seega nimetatigi esimesi oopereid muusikaliseks draamaks. Esimene ooper "Daphne" etendati 1597.a. Firenzes. 1600.a. kanti Firenzes ette teine ooper "Eurydike". Need olid retsitatiivooperid. Ooperizanri sünd 16/17. vahetusel mõjutas oluliselt 17. saj. muu...
Keskaeg Keskaeg ja jumal • Saavutused nõuavad ohvreid • Jumalale lähenemise soov • Jumal ei võta ära valikuvabadusi • Õhtumaa kultuur(isiksus ja indiviid) = lääne kultuur • Pihtimine näitab inimese tugevust Keskaja kirik • Mõisted: 1. Paavst – katoliku kiriku pea 2. Katedraal e. Toomkirik – piiskopkonna keskus 3. Misjonär – ristiusu levitaja 4. Sakramendid – pühad toimingud 5. Investituuritüli – paavsti ja keisrivaheline tüli 6. Canossas käik – keiser Heinrich IV pidi paavstilt andeks paluma.. see kinnitas et paavsti võim on suurem (alandav andekspalumine) 7. Kuuria – paavsti õukond 8. Bulla – paavsti ametlik seisukohavõtt 9. Ketserid (hereesia) – need kes ei usu katoliku kirikusse 10. Katarid – liikumine, mis pidas katoliku kirikut otseselt saatana kätetööks 11. Inkvisitatsioon – ketserl...
Rooma ajalugu Sissejuhatus Kreekast lääne pool, kitsal ja pikal, kaugel merre küünival Apenniini poolsaarel asub Itaalia. Itaaliast lõuna ja lääne pool asetsevad kolm suurt saart: Sitsiilia, Sardiinia ja Korsika. Väikesi saari on Itaalia ümber vähe. Apenniini poolsaare idarannik on ebasobiv laevasõiduks: siin pole peaaegu üldse lahtesid laevade peatuspaikadeks, rannik on kas järsk või üle külvatud liivaleedetega. Läänerannik on sobivam: kaldad on rohkem lauskjad ja moodustavad mõningaid häid lahtesid. Poolsaart pikuti läbivast Apenniini mäeahelikust hoolimata on Itaalia Kreekaga võrreldes vähem mägine ja põlluharimiseks sobivaid tasandikke leidub siin rohkem. Ka rannajoon pole sedavõrd liigendatud nagu Kreekas. Selle kõige tõttu tegelesid Itaalia hõimud peamiselt põlluharimisega. Kliima on Itaalias hea, niiskem ja jahedam kui Kreekas, jõed Po ja Tiber on veerikkad. Itaalia on viljakas ja metsarikas maa. Apenniini poolsaarel elas palju s...
Ameerika ajalugu Suurbritannia kuningriigi ja Ameerika kolooniate suhted teravnesid pärast Seitsmeaastast sõda. 1763. a Pariisi rahu lõpetas kolooniais prantslastega sõdimise, Suurbritannia oli saanud aga enda võimu alla peaaegu kogu Põhja-Ameerika, ent kuna Euroopas toimunud sõda oli olnud Suurbritanniale kurnav, võttis Suurbritannia parlament vastu mitu seadust, mis suurendasid kolonistide maksukoormat ja piirasid nende majanduslikku arengut ja nende õigusi. Tekkis mitu Suurbritannia vastast ja iseseisvust toetavat võitlusühingut (tuntuim neist "Vabaduse Pojad"), boikoteeriti Briti kaupu (nn Bostoni teejoomine). 1774. aasta 5. septembril tuli Philadelphias kokku I Kontinentaalkongress, kus kinnitati lojaalsust Suurbritannia kuningriigile, ent samas kutsuti boikoteerima kõiki Briti päritolu kaupu, kuni pole tühistatud kolooniate arengut piiravad seadused. Suurbritannia valitsus üritas kolon...
linnaväljakust. • Järsku hakkab fotol hobune liikuma vaatajate poole.Liikub ka jaama rong, suppi sööv beebi jm. • Esimene filmilõik kestis poolteist minutit, tegimist oli tummfilmiga. • Et vaatajad asjast aru saaksid, näidati tiitreid ning taustaks mänditi sobivat muusikat. • Tol ajal oli filmimisel põhimõtteks : üks kaader üksainud sündmus. • Esimene kuulus filmitegija ja näitleja oli inglise koomik CHARLES CHAPLIN. EESTI FILMI AJALUGU. • Eestimaale jõudis kino 1892. aastal, mil Tallinas ja Tartus korraldati esimese avalikke kinoseansse ning eestlane sai näha maailmas sensatsiooni tekitanud elavaid pilte: Ameerika kiirrong, Pariisi tänavapilt, suplus meres. • XX sajandi esimesel kolmekümnel aastal tegid kroonikat ja mängufilme oma rahaga hakkajad väikeärimehed ja entusiastid. • Esimene eesti kinoteater, kuhu osteti helifilmi näitamiseks vajaminev aparatuur,
● President ● Kuuba Kommunistliku Partei esimene sekretär ● Revolutsionäär Fidel Castro ● 1959–1976 Kuuba peaminister ● 1976–2008 Kuuba Riiginõukogu ja Ministrite Nõukogu esimees ● 1965-2011 Kuuba Kommunistliku Partei esimene sekretär Fulgencio Batista ● President 1940–1944; 1955-1959 ● Pärast sõjaväelist riigipööret oli ta presidendi kohusetäitja 1952–1955 Ajalugu ● Fidel Castro korraldatud rünnak Moncada sõjaväele ebaõnnestus 26. 07.1953 ● 1956 Castro korraldas uue rünnaku ● 1959 Castro sai võimule ● Sigade lahe dessant 17.04.1961 ● Kuuba kriis ehk Kariibi kriis 1962 El Nicho juga Saturno koobas Turquino (1974 m) Tänan kuulamast!
Pärnu Koidula Gümnaasium Arvuti ajalugu Loovtöö Ivo Toomemäe 8.a klass Juhendaja: Siim Ruul Pärnu 2014 Sisukord Sisukord...................................................................................... ....................................... 2 1.Sissejuhatus ............................................................................ ........................................ 3 2. Arvutite areng 1939.aastast kuni 1950 aastani ................................................................ 4 3. Arvutite areng 1950.aastast kuni 1960 aastani ................................................................ 6 4. Arvutite areng 1960.aastast kuni 1970 aastani ................................................................ 8 5. Arvutite areng 1970.aastast kuni 1980 aastani ......................................
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool KOSMEETIKA AJALUGU Referaat Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus...................... 3 Kosmeetika ajalugu........... 4 Kokkuvõte......................... 8 Kasutatud kirjandus........... 9 Sissejuhatus 2 Kosmeetika (kreeka keelest 'kaunistuskunst') ehk iluravi, inimese välimuse eest hoolitsemine, tema keha ilu säilitamine ja värskendamine. Kosmeetikat võib tinglikult jagada arstliku ja dekoratiivkosmeetika valdkondadeks. Arstlik kosmeetika tegeleb naha hooldamise ja ravimisega, samuti ilukirurgiaga. Dekoratiivkosmeetika tegeleb seevastu kehailu
LIHULA GÜMNAASIUM 10.klass Kristi Malk MAJANDUSARVESTUSE AJALUGU Referaat Juhendaja: Liina Vaimla Lihula 2015 Majandusarvestuse ajalugu Majandusarvestus kui süsteem on arenenud aastasadu, kui aus olla siis isegi aastatuhandeid. Mistõttu on vale arvata, et arvepidamine on uuema aja nähtus, mis on välja mõeldud ainuüksi selleks, et meie elu keerulisemaks teha. Arvestuse tekkimise tingis majanduse jätkuv areng ning majandusprotsesside muutumine keerulisemaks. (Piret Linnasmägi, 2008) Teoreetilise aluse sai süsteemikindel arvepidamine 15.sajandi lõpul Veneetsias, kui 1494 aastal ilmus
3 Saksamaa 3.1 Saksamaa kujunemine Frangi riigist Pippin Lühike. Tal olid head suhted Rooma paavstiga, sest ta aitas teda võitluses langobardidega. 751. aastal kroonis Rooma paavst Pippin Lühikese Frangi riigi ametlikuks kuningaks. Aastal 756 pandi alus kirikuriigile, mis kuulus Rooma paavstile. Karl Suur (Pippin Lühikese poeg). Ta krooniti aastal 800 Lääne-Rooma keisriks. Paavsti nimi oli Leo III. Tema vallutusrekted olid väga võimekad. Aastal 843 sõlmisid Karl Suure pojapojad Verduni kokkulepe ja Frangi riik lagunes kolmeks osaks. Lõuna-Frangi riik lagunes ja tekkisid pisikesed hertsogiriigid. Aastal 924 lõppes keisriajastu Lääne-Euroopas. 3.1.2 Püha Saksa Rooma keisririik Aastal 911 oli võimul viimane Karolingide soost valitseja. 924ndal aastal kadus keisririik Lõuna-Frangi riigist. 10. sajandil hakkas esile kerkima Saksi dünastia. Otto I krooniti a...
Kronoloogia 1208-1227 eestlaste muistne vabadusvõitlus 1210 Ümera lahing 1217 Madisepäeva lahing 1224 Tartu langemine 1248 Talllinn saab linnaõigused 1343-1345 Jüriöö ülestõus 1558-1583 Liivi sõda 1623 Tartu Ülikooli asutamine 1684 tööd alustab Forseliuse seminar 1700-1721 Põhjasõda 1700 Narva lahing 1710 Eesti läheb Vene võimu alla 1739 ilmub esimene eestikeelne täielik Piibel 1739 Roseni deklaratsioon 1739 koolikohustuse algus Eestis 1802 Tartu Ülikooli taasavamine 1802 ja 1804 esimesed talurahvaseadused 1816 ja 1819 talupoegade vabastamine pärisorjusest 1857 hakkab ilmuma Perno Postimees 1858 Mahtra sõda 1866 uus vallaseadus 1869 I üldlaulupidu 1884 Otepää kirikus õnnistatakse sisse sini-must-valge lipp 1905-1907 revolutsiooniaastad 1914 puhkeb Esimene maailmasõda 1917 revolutsioon ja tsaarivõimu kukutamine 1917 märts Eesti alad ühendatakse ühtseks aut...
Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Esiajaks ehk muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p. Kr. Kõiki inimeste poolt rajatu ja mahajäätu põhjal saame teadmisi. Neid nimetatakse muinasjäänusteks ehk muististeks. Nendeks on eelkõige omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted.
Anesteesia ajalugu 19. sajandi keskpaik Anesteesia ehk narkoos on üks põhikomponente operatsiooni teostamisel. Ilma anesteesiata võib osutuda operatsioon peaaegu võimatuks, kuna inimene võib endast välja minna, mis tõstab pulssi ja seetõttu ka verekaotust. Nimelt ka valu on patsiendil väga raske operatsiooni ajal taluda. Aegade algusest peale on inimesed püüdnud leida mooduseid, kuidas muuta valu operatsiooni ajaks talutavamaks või olematuks. Vanadel aegadel kasutati selleks kanepit ja mitmeid teisi taimi, et luua inimesele uimane olek. Operatsioon oli meeletult piinarikas. Rooma arst on kirjutanud umbes sajand peale kristust: "Kirurg peab olema tugeva ja täpse käega, mis kunagi ei värise. Ta peab olema valmis kasutama oma vasakut kätt sama hästi, kui oma paremat. Olema nägemiselt täpne ja klaar. Olemuselt täis kaastunnet, soovides ravida oma patsienti kuid sellegipo...
1. Usa 1950-1970 Mustanahaliste olukord Mustasi ja valgeid ei koheldud võrdselt, tihit neid kiusati või diskrimineeriti, mustad ei saanud vahel ka valida. Mustad ei tohtind ka olla samas asutuses valge inimesega või samas bussis. 1960 tuli murrangulisem uuendus ja hakkati neid vähem diskrimineerima. See probleem on siiski mureks siiani. Kommunismi leviku pidurdamine Usa hakkas pidurdama kommunismi levikut andes abi väikestele riikidele kes ei olnud veel kommunismi all, Usa viis neile süüa, andis raha ja andis teada et demokraatiaga jäävad nad vabaks. Hiljem hakkati ka seda enda riigis tegema millega piirati ka demokraatlike kodanike õigusi, see idee aga hüljati. Reaganoomika Tema uus majanduspoliitika andis ettevõtlusele suurema vabaduse, maksud vähenesid ja üldse enamuste piirangute tühistamist. Tema ideoloogias oli ka uuesti nsvl surve alla panna koos kommunismiga. Seda ideoloogiat ja uut reformi kutsuti Reaganoomikaks Pidurduspoliiti...
18. saj. oli Prantsusmaal absolutistlik monarhia, ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. 1789.a. 14.juuli algas Prantsuse revolutsioon, mille põhjused olid: · majanduskriis · vastuolud ühiskondlikes suhetes · absolutistlik valitsemisviis Moodustati Asutav Kogu erinevate seisuste esindajatest, kes pidid panema aluse uuele riigikorrale. Revolutsiooni lipuks sai trikoloor. 1789.a. võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". 1791.a. võttis Asutav Kogu vastu uue põhiseaduse ja Prantsusmaal kehtestati konstitutsiooniline monarhia: seadusandlik võim kuulus Seadusandlikule Korpusele. Seadusandlikus Korpuses jagunesid saadikud jakobiinideks, zirondiinideks ja sooks. 1791. - 1797.a. toimus esimene koalitsioonisõda. Prantsusmaa vastu moodustasid liidu Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Holland, Sardiinia. 1792.a. 22.sept. kuulutati välja Prantsuse Vabariik. Prantsuse revolutsiooni sekkusid feodaalkorra kaitsmise eesmärgil Austria ...
1.Euroopa poliitilise kaardi kujunemine vana-aja lõpul ja vara keskajal, teada olulisi ajaloosündmusi (aeg) mõju poliitilisele kaardile. Theodosiuse testament 395.a Ühtne Rooma keisririigi jagunemine Lääne-ja Ida-Roomaks. Viimase Lääne-Rooma keisri kukutamine 476.a Lääne-Rooma keisririigi lagunemine. Frangid vallutavad Gallia 486.a Frangi keisririigi sünd. Karl Martelli Poiteirs´ lahingus lüüa saamine 732.a Frangi riik suudeti siiski päästa. Kirikuiriigi teke 756.a Pippin andis paavstile Itaalia valitseda, millest said paavstid aluse panna otsese võimu Karl Suure sõjakäigud 774.a Riik saavutas oma suurima ulatuse + langbardide kuningriigi vallutamine. all seisvale kirikuriigile. Verduni kokkulepe 843.a Frangi riigi jagamine kolmeks sõltuvatuks riigiks. 2. Keskaja mõiste, ajalised piirid, tunnusjooned. · Keskaeg on üldajaloo osa, mis järgneb v...
Kõige olulisemad Frangi riigi valitsejad ja nende teod Clodovech *Tema valitsemise ajal haarasid kogu Gallia endale frangid. 496. aastal võtab ta kastu katoliikliku ristiusu. Karl Martell *Reformib sõjaväekorraldust (sadulajalused, pikk ja raske mõõk, raskeratsavägi) *Tõrjub tagasi araablaste rünnakud *Karolingide dünastia esindaja *Esimene Frangi riigi hertsog Pippin Lühike *kukutab merovingid, pani aluse karolingide dünastiale *rajab kirikuriigi Karl Suur *Vallutas juurde uusi alasid *Alistas ja ristis saksid *Aastal 800 kroonis paavst Karli keisriks *Riigis oli rahu ja kord *Polnud kindalt pealinna *Karl sõitis mööda riik iirng ija korraldas riigi asju *Lemmiklinn Aachen *Pidas lugu kultuurist ja haridusest *Õukond oli kultuurikeksus *Kool Aachenis *Kloostrite rajamine, munkade töö väärtustamine Majordoomus- kunigakoja ülem Feodaalsuhted Feaodaalsuhete kujunemise põhjused *Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke- tekkis rüütlite kiht (...
Ristiusustajad: Fluco 1167a. Meinhard 1186a. Berthold 1196a. Albert 1201a. Berthold- tegevus Eestimaal 1196-98a Alustas missiooni, ei saavutanud edu. Albert-tegevus 1198-1229a. Asutas Mõõgavendade Ordu, alustas Riia linna ehitust, millest sai piiskopi eluase ja kogu järgneva vallutussõja peamine tugipunkt. Liiivimaa piiskop, kes juhtis liivlaste, latgalide ja eestlaste alistumist. Oli sitax edukas. Riia linna rajas ALBERT 1201a. Muistse vabadusvõitluse eeldused *Eesti alad ristiusustati, Sõda kurnas rahvast majanduslikult, *Lõuna-Eesti kuulus Saksa-Rooma riigi keisrile, P-E kuulus Taanile Põhjused: *Alade ristiusustamine, Saksa kaupmeeste huvid piirkond kontrolli alla saada. *Paavsti soov saada ülemvõimu patriarhi üle. Ümera lahing 1210a. Osalesid eestlased, sakslased, liivlased, latgalid Tulemuseks eestlaste võit Madisepäeva lahing 21.sept 1217a. Osalesid eestlased, sakslased, liivlased, latgalid Tulemuseks sakslaste võit M. Vab...
Koostaja: Siim Isup Juhendaja: Mikk Põdra Arvuti... ...on masin, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades Vanim masin, mida võib nimetada arvutiks, on abakus Abakus leiutati arvatavasti Mesopotaamias ning seda u 3000 eKr Abakus Blaise Pascali Aastal 1642 leiutas tema liitmismasina. Liitmismasin koosnes tol ajal ratastest. Oli ainult võimalik liita. 1694- täiustas Saksa matemaatik ja filosoof Gottfried Wilhem von Leibniz liitmismasinat Sai võimalikuks ka masina abil korrutamine 1820- hakkasid levima mehaanilised arvutusmasinad, kalkulaatorid prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar- leiutas masina mille abil sai korrutada, jagada, liita ja lahutada inglise matemaatika professor Charles Babbage (1799- 1871)- tõeline arvuti Esimese generatsiooni arvuti See oli 30 * 50 jala suuruse ruumi suurune ja kaalus 30 t Arvutil oli 18000 vaakum elektronlampi mida kasutati arvutuste teostamiseks kiiru...
1515 abiellus Saksa Rooma keisri Karl V õega. Island 1402. katk hävitas üle poole rahvast. Islandil hakkasid 15.saj I poolel aktiivselt kaubitsema Inglise kaupmehed. Huvi Islandi vastu tundis Hansa Liit. Soome Peaprobleem: Venemaa vallutussoovid 1495. ründas Venemaa Soomet. Kohalikud suutsid Viiburi juures venelaste rünnaku tõrjuda. Viiburi sai tähtsamaks keskuseks Soomes. Põhjamaade ajalugu 7 Uusaja algus. Reformatsioon Rootsi Gustav Vasa (14961560); Tema juhtimisel algab talurahvaülestõus; Vasaloppet (suusamaraton)/sama tee, kus talupojad jõudsid kuningale järgi (90km) maailma tuntuim suusamaratoni rada; 1521 algas talupoegade ülestõus Gustav Vasa juhtimisel; Gustav Vasa kuulutati regendiks; 6. juunil 1523 valiti Gustav Vasa kuningaks. Riigipüha kuninga päev; RootsiTaani sõda lõppes 1524;
1. Sissejuhatus: Ülevaade looduslikest oludest- Leedu pindala on 65 200 km² ja ta paikneb Ida- Euroopa lauskmaa lääneosas Läänemere ärees. Naabriteks on Läti, Valgevene, Poola ja Vene FV Kalingradi oblast. Leedu mererand on pea kogu pikkuses kaetud liivaluidetega. Zemaidi kõrgustik (120-180 m, 234 m). Kesk-Leedu on madalik. Ida- ja lõunaosa on metsane järvederohke. Leedu kõrgeim tipp on 294 m - Juozapinési mägi. Kliima: Ilmastik võrreldes Eesti omaga on pehmem ja suved on pikemad. Niiske kliima, talv on pehme ja suvi jahe. Aasta keskmine temperatuur on +6° C. Jaanuari keskmine temperatuur on -2,8° C, juuli oma +16,2° C. Sademeid on aastas 540-930 mm (Kirde- ja Lõuna Leedu viljaaed). Jõed ja järved: Leedus on 8000 jõge, millest vaid 20 on pikemad kui 100 km. Nemunas suurim veesoon (936 km), voolab üle Leedu 500 km, rahvuslik sümbol. Jõgi Neris (510 km), voolab läbi Vilniuse linna. Jõed on laevasõidukõlblikud. Leedus järvi, mille...
ROOMA · Pigem põlluharija rahvas I aastatuhandel palju rahvaid, peamiselt Itaalikud II aastatuhandel indoeuroopa hõimud, mis jagunesid mitmeks osaks, nt: Kesk-Itaalias latiinid (hilisemad roomlased) · Austasid vaprust, distsipliini (sõjalisi omadusi) · Puutusid kokku foiniiklaste ja kreeklastega (kes mõjutasid roomalasi kõige enam) · Kolonisatsiooni käigus (8.-6.saj eKr) rajasid linnu Itaalia lõunarannikule ja Sintsiiliasse. Kreeklased moodustasid seal (merepiiridel) põhielanikkonna ja tõid sinna viinamarja- ja oliivikasvatuse, linnariikliku ühiskonnakorralduse, tähestiku, rahamüntimise, jumala müüdid Etruksid-Apenniini ps. Loodes · Käisid läbi foiniiklaste & kreeklastega · võtsid üle kreeka tähestiku kujundasid selle omamoodi, tänapäeval pole teiste keeltega seoseid · tuntud ahreoloogiliste mälestiste ja autorite teos...
Nende autode uueks nimeks sai EMW , jätkates tootmist aastani 1955. Läänes uuris tehast Bristol Aeroplane Company ja naasis Suurbritanniasse mudelite 326, 327 ja 328 joonistega. Need plaanid, mis said ametlikeks sõjahüvitusteks koos BMW inseneri Fritz Fliedleriga, lasid äsjaasutatud firmal Bristol Cars toota kvaliteetset sportsedaani 400 aastaks 1947, mis oli nii sarnane BMW 327ga, et sellel oli isegi kuulus BMW iluvõre. Sõjajärgne ajalugu Esimese auto pärast sõda tegi BMW aastal 1952, kuid majanduslik eduta. Näiteks BMW 507 oli liiga kallis ja seda tehti väikeses mahus. 1950. aastate lõpus tegi BMW mullautosid (Isetta). 1959. aastal oli BMW pankroti äärel. "Knutschkugel" Isetta BMW F 650 GS Dakar (2004) Samal aastal tuli välja väike BMW 700 õhkjahutuse ja 676kuupsentimeetrise taga asuva boksermootoriga, mis pärines R67 mootorrattalt. Selle 2+2 mudelil oli sportlik välimus
1 teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal Sündmused, millega seoses Eesti alas läksid järk-järgult Rootsi rigi koosseisu Põhja-Eesti alad palusid Rootsilt abi Lõuna-Eesti alad hukkusid sõjavallutuste käigus Saaremaa- Taani ja Rootsi sõja käigus rahulepingu tulemusena Rahvastik 17. sajandil 1620 oli siine rahvaarv 120 000 mõisnikud võtsid küladesse uut rahvast, vabastades ümberasujad tav. 3 aastaks igasugustest maksudest talupojad liikusid väheviljakatelt aladelt laastunud viljakamatele aladele. Otsiti hävinud kodu asemel uut või jäädi sinna, kuhu sõda oli kellegi paisanud Valiti soodsamaid põllumaid ja ka inimlikumaid mõisnikke Võõrastest asus Eestisse kõige rohkem vene talupoegi, saabus ka käsitöölisi, kalureid ja kaupmehi kes paiknesid Ida-Eestis Suure grupi moodustasid ka lätlased, kes asusid elama eelkõige Valga ümbrusesse Kokku oli u 10 võõrrahva l...
Püügimajanduslik kiviaeg Eesti ajal Paleoliitikum (2,6 mln aastat tagasi - 9700 eKr) - püügimajanduse ajajärk (küttimine, kalapüük, korilus), tööriistade kasutusvõtt Mesoliitikum (9700 eKr - 5000 (Eestis 4000 eKr) eKr) [Kunda kultuur] Elasid Läänemere idapiirkonnal (veegkogude kaldad ja rannikualad) Kultuuripiirkondade kujunemine Asustusalade rahvaarv kasvas Mesoliitikumi inimesed elasid väikestes kogukondades ning hankisid toitu suurelt alalt Elupaikade vahetus Elamud erineva kuju, suuruse ja ehitusviisiga Püügimajandus Laibamatus Tööriistad kivist, luust ja sarvest (noole-,odaotsad), puust, tulekivist (lõikeriistad), rändkividest (raieriistad) Riided nahast Valmistati väikeseid skulptuure ja graveeriti luuesemeid Hakati valmistama keraamikat Üleminek viljelevale majandusele kiviaja lõpul ja pronksaja algul Neoliitikum (5000 eKr - 1800 eKr) Viljeleva majandu...
Keskaeg Ristisõdade põhjused 1) ristiusustada viimased paganarahvad 2) saada endale parimad kaubateed Esimene kirj. Allikas Läti Hendriku kroonika 1. Piiskop 1180. a Meinhard saadetaksi Liivimaale (Ükskülla) Ehitatakse sinna kirik ja linnud tema saab linna (Üksküla) Teoderich koivaliivlaste juht 2. Piiskop 1196-1198 Piiskop Bertold 3. Piiskop 1199- 1228 piiskop Albert Albert: jätkab liivlaste ristiusustamist. 1) 1201 A. Rajab Riia linna (kaupmeestele tugipunktiks) 2) 1201 rajab kohapealse mõõgavendade ordu Liivlased elavad enamasti suudmealadel Kui tähtsam inimene on ristiusu vastu võtnud siis Ordus 3 liiki: 1) Orduvennad 2) Preestervennad 3) poolvennad teenijad ja käsitöölised/sõjas hoolitsejad, korrashoidjad MUISTNE VABADUSVÕITLUS (1208-1227) 1. Algab (1208) Ristisõdijad ründavad ...
ARUTLUS Enne Hiroshimale ja Nagasakile heidetud aatomipomme, ei toiminud mingeid ilminguid, et Jaapan võiks kaaluda sõja lõpetamist ning samuti kapituleeruda ja mõelda rahuplaanidele. USA valikuks oli kasutada kahele linnale aatomipommi heitmist. Kas oleks saanud ilma sellise drastilise sündmuseta lõpetada sõda ning jaapanlasi sundida kapituleeruma. Kas aatomirelvastuse kasutamine oli möödapääsmatu? USA oli saanud tunda Jaapani rünnakut nende territooriumil ning värskelt oli meeles neil Pearl Harbori ründamine aastal 1941. See katastroofiline jaapanlaste rünnak oli väga ootamatu ning šokeeriv. Jaapanlaste hulljulgus ning kamikazelik rünnak oli hirmutav ning samas ka kainelt mõtlevapanev. Pearl Harbor sai toimuda teatud põhjustel – ning peamine põhjus oli raudselt Jaapani alahindamine Jaapani suhtes. Enne rünnakut oli USA võtnud seisukoha, et toimub Kaug-Ida suunal vaid kaitsvale positsioonile...
11 ? , , , . . , , : am· an= am + n 16 , . , . 16 . . , : , , . , n n. «» . ; logos ( -- ) arithmos (), " ". logarithmus . . . 1893 . ln. (1665 ), (1694 ). 1614 - « » . , 8- , , 1'. , , . , . , . 1620- , -- . , XVIII . « » , , , . ln . . !
Kreeka ajaloo periodiseerimine: 1. Tume ajajärk( u 1100-800 eKr) * Kreeta-Mükeene kultuuri põhjalik häving. * Osa kreeklasi rändasid segasel ajal üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. Ja see piirkond muutus siis püsivaks asulaks ja Egeuse meri muutus Kreeka sisemereks * Samal ajal võeti seal ka raud kasutusele. * Kreeka oli tol perioodil nii Idamaade kui ka eelnenud Kreeta-Mükeene ajajärguga võrreldes üsna vaene ja mahajäätud maa. Ka välissuhted olid 2. Tsivilisatsiooni uus tõus ( u 8.-6. Saj eKr) * Uuteks keskusteks said linnad * Kerkis esile aristokraatia- rikas ja mõjukas ülemkiht * Hakati seadusi üleskirjutama * Tekkisid taas tihedad välissidemed, eriti Idamaadega. Eelkõige foiniiklastega. * U 800 eKr loodi tähestik foiniikia tähestiku põhjal * Iilias ja Odüsseia * Suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd * 7 saj lõp eKr hõberaha * Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa. * 776 eKr hakati pidama Olümpiamäng...
Varakeskaeg 1. Millised barbarite riigid tekkisid 5. Sajandil endise Lääne-Rooma riigi aladele? Läänegootide, idagootide, frangi, vandaalide ja burgundia riik. 2. Keskaja algus ja keskaja lõpp. Algus 476a Lääne-Rooma riigi langus. Lõpp 1453 Konstantinoopoli langemine. 1492 Ameerika avastamine. 1517 Martin Lutheri usupuhastus. 3. Frangi riik (frankide ühendamine, Chlodovech, ristiusu vastuvõtmine, majordoomused, Karl suur, frangi riigi lagunemine, lääne-euroopa riikide teke) Frangi kuningas Chlodovech 5. Sajandil. Frangi riigi valitsejad: 1) Merovingid (Chlodovech) ja 2) karolingid (Pippin Lühike). Majordoomus on Frangi kuningakoja ülem. Ristiusu vastuvõtmine 496. Aastal, katoliikluse vormis. 843. Verdunis sõlmiti kokkulepe mis jagas riigi lõplikult kolmeks. Lääne-Frangi riigist sai Prantsusmaa, Ida-Frangi riigist sai Saksamaa ja Lõuna-Frangi riigist Itaalia. 4. Läänik...
1.Kreeka linnriigid: ühiskond, valitsemine, kodanikkond, eluolu, Sparta ja Ateena võrdlus. -Kreeka oli orjanduslik ühiskond. Demokraatlik.Linnriiki valitsesid ja põhilist võimu omasid kodanikud(põliselanikud mehed).Kõik kodanikud võisid osaleda rahvakoosolekutel, selle kõrval eksisteeris ka rikastest kodanikest koosnev nõukogu. Igal aastal valis rahvakoosolek riigiametnikud, kelle kohus oli juhtida polise sõjaväge jne. Enamik polise elanikke olid talupojad, olid ka käsitöölised ning kõige mõjukam osa olid aristokraadid. Vaesed kodanikud olid tihti rahulolematud, aristokraadid võitlesid suurema mõjuvõimu eest. Võrdlus: Sparta oli sõjanduslik ühiskond, Ateena orjanduslik. Spartas ei keskendutud kooliharidusele, pigem sõjandusele. Spartas jagunes ühiskond rohkem laiali, kõik meessoost kodanikud olid sõdurid. Platoni õpetuses jagunes ühiskond 3 kihti: töölised-sõdurid-valitsejad 2.Hellenite kasvatus, haridus ja igapäevaelu. -Kreeklased e. ...
Otepää Gümnaasium Laura Meigas RAHA AJALUGU referaat Otepää 2017 1 SISUKORD Tiitelleht……...………………………………………………………………………………...1 Sisukord……...………………………………………………………………………………...2 Sissejuhatus……..……………………………………………………………………………..3 2. Raha Ajalugu……..…………………………………………………………………………4 2.1 Raha tekkimine……….…………………………………………………………………..4 2.2 Esimesed mündid…………….……………………………………………………….…..4 2.3 Ühisrahad ajaloo vältel……….…………………………………………………………..5 2.4 Kullastandard………………….………………………………………………………….5 2.5 Bretton Woods……………….…………………………………………………………...6 2.6 Rahvusvaheline valuutafond……..……………………………………………………….6 2.7 Elektrooniline raha………………..……………………………………………………....6 2.8 20. sajandi vääringud Euroopas…………..………………………………………………7 2.9 Euro kasutuselevõtt…………………....…..…………………………………………….....
Rooma 1. Ühiskonnas toimis kliendi ja patrooni suhe ehk vaese ja rikka Rooma kodaniku suhe. Patroon oli rikas ja mõjukas kodanik, kes andis kliendile maad ja kaitset, esindas kohtus ja aitas materiaalselt. Klient täitis vastutasuks patrooni heaks koormisi, saatis teda sõjaretkedel ja hääletas rahvakoosolekutel patrooni heaks. Sageli olidki rikkad roomlased ühiskonnas mõjukad just tänu oma arvukatele klientidele. 2. Austati esivanemate vaime ja traditsioone. Esivanemate kujud olid paljudes majades aukohal. Kogu Rooma kodanikkond jagunes sugukondadeks (gens) ja sugukonnad jagunesid omakorda perekondadeks (familia). Senati liikmed olid tähtsate sugukondade vanemad. Perekond oli Rooma ühiskonna alglüli ning patriarhaalne: pereisale kuulus piiramatu võim kõigi oma kodakondsete üle. Samuti oli Roomas tähtis nimetraditsioon, kus kajastus sugukond. Näiteks oli Caius Julius Cea...
Ajalugu 1. Kuidas mõjutas ristiusu kirik keskajal järgmisi kultuurivaldkondi: a) haridus ; b) kunst ; c) kirjasõna a) kirik korraldas kooliharidust 3. Nimeta islami usu 5 tugisammast. 1) usutunnistus seisneb kuulutuses, et pole teisi jumalaid Allahi kõrval ja Muhamed on Allahi prohvet; 2) palve tuleb sooritada nägu Meka suunas, viis korda päevas; 3) almus rahaline annetus, millega moslem saab toetada vaeseid ja abivajajaid; 4) paast tähendab keeldu süüa ja juua aasta 9. kuul, s.o ramadaanil, päikesetõusust loojanguni; 5) palverännak Mekasse moslemi elu kõrghetk, mis peab toimuma kuuaasta viimasel kuul. 4. Mis on sakrament? Mitu sakramenti on? Sakrament on kiriku õnnistav toiming. Sakramente on 7 tükki. 5. Benedictuse kloostrielu reeglid 1) mungad peavad hoiduma isekusest ja kuuletuma kloostriülemale; 2) peab palvetama, õppima ja tegema füüsilist tööd; 3) tuleb loobuda kõigest is...
Eesti ajaloo 1. kursuse 2. kontrolltöö 1. Liivi sõja põhjused, erinevate riikide roll selles ning sõja tagajärjed. PÕHJUSED: Usukonflikt Võimu ja maa-alade suurendamine Vana-Liivimaa valdused tundusid kerge saagina Kaubateede küsimus Tartu maksu küsimus TAGAJÄRJED: Palju ohvreid Põhja-Eesti Rootsile, Lõuna-Eesti Poolale, Saaremaa Taanile Venemaa jäi lõpuks kõigest ilma Üldine allakäik ja häving Peatselt tulid uued sõjad 2. Liivi sõda läbi isikute. Vihikusse tehtud ülesande alusel. Ivan IV Julm kõige verisem Moskva tsaaririigi valitseja enne 20.sajandit, vallandas Liivi sõja, 1.tsaar, tappis oma poja. Gotthard Kettler Liivi ordumeister, Kuramaa esimene hertsog, pani ametiu maha peale Härgamäe lahingut. Johan III, Soome asevalitseja, hiljem Rootsi kuningas, lõi Rootsi esimene tugipunkti Ee...
KUNSTIKULTUURI AJALUGU Kunst Kordamine: ürgaja kunst, Mesop. ja V-Egiptus, antiikaeg ( Kreeta, Kreeka, Rooma), ristiusu mõju kunstile ja kirikukunst, romaani ja gooti kunst. 11.kl õp lk 36-39, lk 54-55, lk 59-75 Gerdo Virkkunen, 10.3 ÜRGAJA KUNST Miks inimene joonistab? Inimene joonistab, et jätta endast märk maha, võimalikult lihtsal moel oma mõtteid ja emotsioone väljendades. · Visuaalsete kujundite loomine levis koos sümboolse mõtlemise arenguga · Loomine oli seotud oluliste mõtete ja tunnetega, st oli oluline väljendusvahend · Kunst oli maailma tundmaõppimise vahend · Kunst ühendas inimesi Vanimad kunstiteosed valmisid umb 40 000 aastat tagasti. Euroopa kuulsaimad koopamaalid leiduvad Edela-Prantsusmaal Lascaux'is. · Kunsti maalid kanti koopaseinale värviga. Värve saadi süsist, verest, värvimullad. Kololriidist domineerib kollane, punane, must, valge · Koopamaalida loomise põhjuseks võib pidada: ...
1.Renesanss tähendab prantsuse keeles renaissance-taassündi sel ajastul taasväärtustati antiikkultuuri. 2.humanism tähendab ladina keeles humanus- inimlik, austatakse kõike mis on inimlik. 3.Renesanssi keskuseks sai Firenze, Itaalia. Renesanss sai alguse hiliskeskajal 14.saj Itaalias. 4.Renesanss tõi maailmapildi keskele jumala asemel inimese.Taassündis antiikkultuur 5.Renesanss väljendus kunstis, luules ja muus loomingulises. 6.”Jumaliku komöödia” kirjutas Dante Alighieri.Seda peetakse juba varasemaks renesanssteoseks kuna ta esitas keskajale iseloomulikke ideid renesanssile omase inimlikkusega. 7.Dekameroni kirjutas Giovanni Bocaccio.Teos räägib kuidas musta surma eest eraldunud noored jutustavad lõbusaid lugusid.Kiitsid armastust ja naudinguid kuid pilkasid askeetlust. 8.Petrarcaja Erasmus Rottedamist läks ajalukku “Narruse kiitus”ega -filosoofiline satiir, oli kriitiline vaimulike ja kiriku vastu.oli filosoof. 9.põhjapoolsed humanis...
Auto Ajalugu Kristjan Teearu Lühidalt · Auto on lühend sõnast automobiil. See sõna tuleneb kreekakeelsetest sõnadest autos - ise ja mobilis - liikuv. · Auto on vähemalt kolmerattaline ja kaheteljeline mootorsõiduk reisijate või veoste vedamiseks rööpmeta teedel või maastikul. · Esimese joonise ja idee iseliikuvast masinast (autost) joonistas ja pani kirja Leonardo da Vinci juba 1490 aastal. Aurumasin · 1784. aastal konstrueeris Sotlasest insener James Watt esimese aurumasina, mis tekitas veeauru ja suutis energiat teistele mehhanismidele üle kanda. · Aurumasin on soojusmootor, mis muundab rõhu all olevas aurus talletatud potentsiaalse energia mehaaniliseks energiaks. Lihtsaima aurumasina tähtsaim osa on veega täidetud aurukatel, kus vesi aetakse keema kivisütt koldes põletades. Aurukatlast tulev aur paneb liikuma kolvid, mis omakorda panevad liikuma rattad. · Au...
Esitlus teleskoopide ajaloos
MUSIK tõlkes ,,muusade kunst" laulu ja luule ühendamine muusikuid austati väga muusika eraldus poeesiast hellenismiajastul (330 146 eKr) MELOS LOGOS meloodia helide järgnevus muusika jumalikku päritolu Apolloni muusad: Erato armastusluule Euterpe lüürika Kalliope eepiline luule Melpomene tragöödia Polyhymnia jumalatele mõeldud laulud Terpsichore tants Thaleia komöödia Kleio ajalugu ja eepika Urania astronoomia pillid: kordofonid FOMINIKS/KITARA laul kitaara saatel kitaroodia mängisid mehed vasak käsi mängis viisi, parem rütmi LÜÜRA noormeeste ja poiste pill BARBITON minilüüra HARF aerofonid AULOS, laul aulose saatel AULOODIA SÜÜRINKS AOIDID kutselised lauljad RAPSOODID rändlaulikud HÜMN ühine nimetus kõigile laululiikidele tragöödia originaalis ,,sokumäng": ONKOS müts teatris KOTURNID platvormjalatsid kreeka teatris
PEETRI KOOL EESTI SÕUDMISE AJALUGU .klass Juhendaja Koostaja KOHT JA Kuupäev SISUKORD Sisukord..................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Mis on sõudmine?..............................................................................................................4 2.Ajalugu................................................................................................................................4 Kokkuvõte..............................................................................................................................7 Kasutatud allikad..............................................................................................
TÜRI LINNA ARENGULUGU Esimest korda on Türi linna mainitud ajaloolistes ürikutes 1347. aastal Turgeli nime all. XIX sajandi lõpul oli Türi kihelkonna keskus kiriku, kirikukõrtsi, apteegi, doktoraadi, surnuaia ja koolimajaga. Asula kasvas sajandivahetusel, kui Laupa mõisnik von Taube rajas1899.-1900. a Pärnu jõe äärde puupapivabriku ning ehitati Tallinn-Viljandi kitsarööpmeline raudtee, mis 1974. a rekonstrueeriti laiarööpmeliseks. 1917. aastaks oli asula elanike arv kasvanud sedavõrd, et saadi alevi õigused. Arenes hoogne ehitustegevus. 2. juulil 1926. a sai alev Türi linna nimetuse. Üldise tuntuse sai linn aga siis, kui 1937. a detsembris alustas tööd Türi saatejaam ja eetrisse läks kutsung "Halloo! Halloo! Siin Tallinn, Tartu ja Türi!". Esimese vabariigi ajal kujunes Türist rohkete parkide, puiesteede ja väikeelamutega aedlinn. 1941. a sõjasuvel sai linn rängalt kannatada. Hävis suur osa linna hoonest...
UURIMISTÖÖ AUGUSTE ROBIN Elulugu Francois Auguste René Rodin(12.11.1840 17.11.1917) oli sündinud Pariisis politseiametniku peres. 14-aastaselt astus tulevane kunstnik Pariisi Petite Ecole'i, mis oli mõeldud neile, kes planeerisid karjääri dekoratiivkunsti alal. Pärast kolme ebaõnnestunud katset astuda tollal prestiizikasse Kaunite kunstide kooli oli Rodin sunnitud elatist teenima skulptorite abilisena Pariisis, kuid peagi viis töö noore mehe Brüsselisse. Aastaid hiljem järgnes tegutsemine ja tunnustus naaberriigis Inglismaal. 1844 aastal oli ta ülesandeks teha monument, mille nimeks sai ,,Calais kodanikid" 1958 aastal hakkas ta tegema dekooritöid, et end ära Auguste Robin elatada. Neli aastat hiljem mõjus ta õe surm talle niivõrd, et ta astus ühte pühasse ordusse. Ordu püha isa märkas aga kohe Rodini talenti ja julgustas teda jätkama kunsti loomist. 1964 aastal kohtus Rodin ühe õmblejannaga, kelle nimi oli Rose Beuret ning kellest sa...
VANA LIIVIMAA I Taani valduses olevat Põhja-Eestit nimetati Eesimaaks või Harju-Viruks või Eestimma Hertsogkonnaks (ametlik nimetus). Taani kunigast sai Eestimaa hertsog. Tallinna linnuses esindas teda asehaldur. Kõrgeim vaimulik oli Tallinna piiskop, kes allus Lundi peapiiskopile Rootsis. II Sakslased. Ühtset riiki ei tekkinud, Eesti valdused jagati 3ks: 1) Tartu piiskokond (Ugandi maakond, Vaiga lõunaosa. Pealinn oli Tartu) 2) Saare-Lääne piiskopkond (Saaremaa, ja Läänemaa. Pealinn algul Vana-Pärnu, hiljem Haapsalu) 3) Liiviordu riik. Suurim sõjaline jõud Vana-Liivimaal. Esindas Marienburgis asuvat Saksa ordut. Tekkis Mõõgavendade ordu faasil, mis hävis 1236. aastal Saule lahingus (leedukate, semgalite Mõõgavendade ordu). Hõlmas peale Läti ka Sakalat, Järvamaad ja Kesk-Eesti väike maakondi. Pealinn oli algul Riia, hiljem Võnnu/Ceis. Ordu riiki juhtis ordumeister, kes allus Saksa ordu ...
Utria dessant Utria dessant toimus Eesti Vabadussõja ajal 17. jaanuaril 1919, kus Eesti Meredessantpataljoni ja Soome vabatahtlikud maabusid Udria rannas. Dessanti juhtis kapten Johan Pitka dessantrühmi juhtisid major Martin Ekstöm ja st.kapten Karl Aleksander Paulus ja kapten Anto Nestori Eskola. Dessant oli edukas kuna seele tagajäjel vabastati punavägedest Narva. Dessandi ettevalmistus Udria dessandiks ettevlmistumine algas 12. jaanuaril 1919, kui kapten Pitkale anti vastav ülessanne. Mõningad raadiogrammid: Pitkale. Tallinn kell 4 p.l. 12.1.19 Rakvere on meie käes. oleks väga tarvilik dessant Purtse jõe suhu, et kõik vaenlase suurtükid ära võtta. Laidoner Laidonerile. Kunda kell 5.30 p.l. 12.1.19. Purtse juures dessanti teha ei saa, homme hommikul pommitab "Lennuk" Narvat, Hungemburgi, Vaivarat, ja Jõhvit ja "Lembit" Aserit, Purtset, Püssit. Kui miinid siin, sõidab "Lennuk" Kroonlinna alla miinisid panema. Pitka Pitkale. Tallinn kel...
Teine maailmasõda : eestis - 21 juunil ründas saksamaa nõukogude liitu, nõukogude lennuarmee pommitati kahe esimese päevaga puruks. - Saksa väed liikusid edasi kiiresti, ja juuli alguseks jõudsid lõuna Eestisse . - Nõukogude võimud tegutsed : moodustati hävituspataljonid, kelle ülesandeks oli tööstushoonete, sildade, õhkulaskmine ja metsavendade püüdmine . metsavendi kätte ei saadud, kuid selleest põletati talusi ja tapeti külaelanikke - Tuntuimaks metsavendade krupiks oli Erna ! See moodustati soome põgenenud eesti meestest ja saadeti juuli algul tagasi eestisse kolga lahte. Nad liikusid Järvamaale kautlasse, ja sellega Erna retk ja andsid saksa vägedele teateid punaarmee liikumistest Tallinn narva ja Tallinn tartu maanteel. Punavõimud jõudsid korraldada üldmobilisatsiooni - 21 juulil , alustasid saksa väed pealetungi. - 28 august marssisid saksa väed tall...
2. Illustratiivne pildimaterjal, fotod, kroonikafilmid, näiteks filmid ,,Detsembrikuumus", ,,Nimed marmortahvlil". 3. Eesti Vabariigi põhiseadused, dokumendikogumikud (nt Asutava Kogu dokumendid), allikakogumikud (nt Baltimaade ajaloo lugemik. Avita, 2002; Eesti ajaloo pöördepunktid. Dokumente ja materjale vene õppekeelega gümnaasiumile. Argo, 2008). 4. Ajalooõpetaja käsiraamatud (nt Tagasivaade minevikku, erinevad vaatenurgad. Zvaigsne, 2000; Ajalugu ei ole ainult minevik, minevik ei ole veel ajalugu. EAS, 2004; Holokaust, õppematerjal. EAS, 2007; Kommunistlike reziimide kuritegudest, õppematerjal. Infotrükk, 2009). 5. Elulooraamatud, teemakirjandus, ajalooalane ilukirjandus. 6. Digitaliseeritud ajalehed (www.dea.ee). 7. ERRi saadete arhiiv (http://etv.err.ee/arhiiv.php). 8. Dokumentaalsarjad, nt ,,Tuulepealne maa", ,,Eesti aja lood". 9. IKT-põhised õppematerjalid: interaktiivsed töölehed, nt www.koolielu.ee ja www
Linnade arengu 3 etappi: I Põhjariigid olid selles etapis 18. ja 19. saj. Lõunariigid (Ladina-Ameerika, Lõuna-Aasia) on kaasajal. Demograafiline plahvatus- maalt tuleb linna palju inimesi. Tekib juurde uusi linnu, olemasolevad linnad, eriti pealinnad, kasvavad kiiresti. Linnades elab 40% elanikest. Tänapäeval Lõunariikides ülelinnastumine- linna tuleb liialt palju inimesi, kellel pole tööd ja elukohta. II Põhjariigid 20. saj. I pool. Seoses rahvastiku vananemise etappiga rahvaarv kasvab aeglaselt. Kaovad kolkakülad, väikelinnade kasv seiskub. Keskmised ja suured linnad kasvavad aeglaselt. Tekivad ja arenevad linnastud. III Põhjariigid 20. saj. II pool. Postindustriaalne ühiskond. Rahvaarv jääb samaks. Linnades elab 80-90% elanikest. Linnade kasv on väga aeglane. Jätkub eellinnastumine. Ülelinnastumine- linna tuleb liialt palju inimesi, kellel pole tööd ja elukohta. Ülelinnastumise probleemid: linnaservades pilpakülad- ebasanitaarsed ela...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
