Nimeta Homerose kaks silmapaistvamat teost. `Ilias' ja `Odüsseia'. Vanarooma ajajärgud. MÕISTED. Eleegia Vanakreeka luulevorm, tänapäeval mis tahes värsimõõduga kurvatooniline luuletus. Monoodiline luule Temaatikalt mitmekesine sõja-, armastus-, veini-, ja poliitiline luule. Ood Pidulik hümnitaoline luuletus mõne isiku või sündmuse auks. Epiniikion Vanakreeka tellimuslik ülistuslaul teatud isiku ja tema suguvõsa auks. Dionüüsia Leidsid asset märtsis-aprillis. Olid pidustused, mille käigus lavastati kolme päeva jooksul näidendeid kogu linnarahvale. Triloogia Kolm omavahel kokkukuuluvat näidendit. Orkestra pärislava ees asetsenud ümmargune ruum. Ditüramb vanakreeka kultuslik koorirolli ringmängulaud, püh. Dionysusele Agoon peategelaste sõnasõda Parabaas koor võttis maskid eest ja suhtles publikuga otse. Theatron etenduse vaatamiskoht, asus mäenõlval enamasti. Jamb kahesilbiline värsijalg, koosneb lühikeset ja pika...
antiikaja perioodid-arhailine pr.8-11sj.e.kr. värsivorm,Homeros,eepos,müüt,muinasjutt. klassikaline e. atileja pr.-näitekirjandus,teaterAishylos,Sappho. Hellenismipr. 1-3sj. e.kr Alexander Suur,Kreeka õitseng(majandus,poliitika)Vanarooma pr.1-4 sj.p.kr.Kõned,Cicero. müüt-uskumustega seotud pärimuslik jutustus maailma loomisest.Müüt väljendas rahva ajalugu,kultuuri. müüdid-"heraklese 12 vägitegu";"Olümpos ja allism";"maailma loomine" eepos-lugulaul,eposed on kirj.värsivormis. Vana-Kreeka eeposed räägivad maailma loomisest,jumalate ja kangelaste tegudest. Homerose küs-nim.erinevaid arvamusi selle kohta,kas H. kirj. mõlemad eeposed. arhailised luulezanrid- Eleegia-kaksikvärss,tänapäeval kurvatooniline jamb-pilkelaul , hümn , ood-ülistuslaul,epi- gramm-tabav,epitaaf,hauakiri,koorimeelika ja soolomeelika. tähtsamad antiikluuletajad- Archilochos-sõdadest, Anakreon-lõbustustest,naistest,veinist, Lesbose saare luuletajad-lesbism Sapho-armastus...
Ka hetiitide kirja pandud mälestised (17. 13. saj eKr) · Antiikeepos toetub Trooja sõja müüdile. · Müüt lugu jumalatest ja muistse aja kangelastest · Antiikteatri teke 5. saj eKr saavutas kunstitäiuse. Alusepanijaiks olid Aischylos, Sophokles ja Euripides. · Komöödia zanr, kus kasutati vaba keelepruuki, oli pilkeline, mõnitav, kahemõtteliste ja erootiliste naljadega. Eelkõige oli seal poliitilist pilget ja satiiri. Oli agoon (peategelaste sõnasõda) ja parabaas (väljumine lavalisest tinglikkusest ja tegevusest) · Tragöödia nimetatakse tekkekoha järgi tavaliselt Atika tragöödiaks, varaseimad näitemängud võisid olla seotud sokuohvri toomisega. Oli rituaalne rahvapeo ola. Lõpp ei pruukinud olla õnnetu. · Sophokles tõi tragöödiasse juurde kolmanda näitleja. Koor oli mõtliku ja moraliseeriva kommentaatori rollis. · Millised luulezanrid tekkisid? 1
Ballet läbi spordi ja teaduse Talvi Marta 2007 XB Balleti algus Ballett sai alguse XVI ja XVII sajandil Euroopa õukondades. Õukondlased osalesid aedades ja ballisaalides toimunud peensusteni läbi mõeldud pidustustel mida nimetati õukonnaetendusteks (ballets de la cour). Sageli toimusid pidustustel ka hobuste paraadmarsid, pidulikud rongkäigud, peeti kõnesid ja lauldi ning tantsiti. Balleti loomine Ballett on tantsu, muusika, lavakujunduse, kostüümide ja valgustuse kombinisatsioon. Balleti lavastus on paljude inimeste koostöö tulemus. Ballettmeistrile kuulub lavastuse idee ja ta kavandab sammud. Ta töötab koos heliloojaga, kes on loonud lavastuse muusika või helikujunduse. Heliloojad Jean Baptiste Lully (16321687) Üks esimesi balleti heliloojaid Louis XIV õukonnas, oli Lully ka ise tantsija. Temast sai Kuningliku Muusikaakadeemia ...
Antiik-Kreeka Homeros (8. sajandil eKr) oli vanakreeka pime laulik(aoid), kahe kuulsa eepose autor: "Ilias"-Ilioni linna lugu, aineseks Trooja sõjaga seotud müüdid, "Odüsseia"-vägilase Odysseuse kojuminek,(mõlemad koosnevad 24 laulust). Hesiodos(VII saj algus) kirjutas õpetusliku eepilise teose ,,Tööd ja päevad" ning teose ,,Theogonia"-jutustab maailma ja jumalate tekkimise loo. Tyrtaios oli Vana-Kreeka eleegiline luuletaja. Ta elas Spartas 7. sajandil eKr ja oli elukutselt sõjamees, kes innustas oma lauludega ka teisi. Meelisteemadeks olid tal kangelaslikkus, patriotism, vaprus, sõda ning ülimaks ideaaliks pidas ta langemist võitlusväljal oma riigi eest. Sappho(630-612 ekr -570 ekr) oli Antiik-Kreeka luuletajanna ja pedagoog, kes sündis Lesbose saarel. Enamik tema kirjatööst on hävinenud. Arvatatakse, et Sappho oli Skamandronymose ja Cleïsi tütar ning Sapphol oli kolm venda. Oletatakse, et Sappho...
kiidu-, mõnikord ka armulaule.Tekib mõnevõrra hiljem kui tragöödia, u 5. saj eKr keskpaigas. Rohkem sõnavabadust. Kuidas karistada kurjategijaid? Laulda nende akende all pilkelaule. Komöödia näitleja groteskne, võimalikult paks, tema juures ei tohi olla midagi väärikat/pidulikku/ülimat, nahast valmistatud kunstfallosega (Dionysose sümbol). Algus-proloog märgivad näitlejad jantlikul kujul teema, mida arendatakse agoonis. Agoon on kõige olulisem osa, seal peategelaste sõnasõda. Tehakse madalaks jumalad. Peaaegu alati järgneb agoon parodosele, s.o koori esmakordne ilmumine orkestrale, naerutatakse publikut. Keset näidendit on parabaas, mis katkestab järsku.näitlejad pöörduvad otseselt publiku poole. Autor selgitab siin oma komöödia olemust. Lõpp eksodos, kus agoon peab jälle elama. Proloog parodos agoon parabaas eksodos. Miim matkimine v näitleja. Lühike stseen igapäevasest elust
kaalukama osa komöödiast, vastavalt oma tekkimisloole vajas koori, koguni kahte koori ja kahte korüfaiost, kes algatasid vaidluse, mis vaheldus koorilauludega. Hilisemal ajal süüdistatavad isikud toodi lavale kahe näitleja näol, kes võtsid vaidluse ja vastastikuse sõneluse korüfaiostelt endi peale, kusjuures harilikult üks koor oma juhiga toetas üht, teine teist poolt. Nii tekib poliitilise komöödia tsentraalosa - koomiline agoon, vastavalt traagilisele agoonile Euripidese draamades. (Nahkur,A.2005, lk 38) Komöödiavõistlus toimus esimest korda aastal 488 eKr. Komöödiate teemad võeti oma kaasajast, enamjaolt kajastati ühiskonna elu aktuaalseid probleeme. Karaktereid ei individualiseeritud, sündmustikku kandsid karikatuursed tegelastüübid: kiitlev sõdur, muiduleivasööja, armunud noormees, hetäär - haritud ja sotsiaalselt tunnustatud prostituut-, veiderdaja, purjus vanaeit jne
enda alla esimese ning kaalukama osa komöödiast, vastavalt oma tekkimise loole vajas koori, koguni kahte koori ja kahte korüfee ost, kes algatasid vaidluse, mis vaheldus koorilauludega. Hilisemal ajal süüdistatavad isikud toodi lavale kahe näitleja näol, kes võtsid vaidluse ja vastastikuse sõneluse korüfaiostelt endi peale, kusjuures harilikult üks koor oma juhiga toetas üht, teine teist poolt. Nii tekib poliitilise komöödia tsentraalosa - koomiline agoon, vastavalt traagilisele agoonile Euripidese draamades. (Nahkur, A.2005, lk 38) Komöödiavõistlus toimus esimest korda aastal 488 eKr. Komöödiate teemad võeti oma kaasajast, enamjaolt kajastati ühiskonna elu aktuaalseid probleeme. Karaktereid ei individualiseeritud, sündmustikku kandsid karikatuursed tegelastüübid: kiitlev sõdur, muiduleivasööja, armunud noormees, hetäär - haritud ja sotsiaalselt tunnustatud prostituut-, veiderdaja, purjus vanaeit jne.
levinud suuliselt o Platooniline armastus vaimne hingeline seksuaalsuseta armastus o Bukoolika jutustava sisuga karjaseluule, mis kujutab karjuste elu idüllilise looduse taustal o Sofist rändasid ringi ja õpetasid raha eest retoorikat o Logograaf kõnede kirjutaja o Aoid lauliks, looja/improvisaator 1 o Agoon peategelase sõnasõda o Parabaas väljumine lavalisest tinglikkusest; koor võttis maskid eest ja rääkis otse publikuga o Idüll o Homeeriline naer üleolev naer o Iiobi sõnum halb sõnum, halva sisuga sõnum o Paabeli segadus suur segadus, kaos, keeleline mitmekesisus o Kiviga viskama süüdistama (süüdistada saab see, kes on süüst puhas) o Tuhka pähe raputama süüd omaks võtma (kergem karistus, kiitus) o Saalomonlik otsus tark ja õiglane otsus
Komöödiazanrid Antiigist Moliere'ini Atika Komöödia Komöödia sai alguse pilkelauludest, mida laulsid Dionysosepühal lõbusad meestesalgad. Komöödia kujuneski pilkeliseks, karikeerivaks ja mõnitavaks zanriks, kus kasutati vaba keelepruuki, kust ei puudunud ka ropendamine ja kahemõttelised, eriti erootilised naljad. Eel kõige oli tegemist poliitilise pilke ja satiiriga. Olulisel kohal oli komöödias peategelaste sõnasõda ehk agoon ning komöödiale eriomasena ka parabaas- väljumine lavalisest tinglikkusest ja tegevusest: koor võttis maskid eest ning rääkis otse sõnu, mida autor iganes soovis neil öelda lasta. Vana-atika komöödia suurmeistriks oli Aristophanes, kelle 44 komöödiast on meieni jõudnud 11. Tema peamiseks pilkeobjektideks olid need kes taotlesid Peloponnesose sõja jätkamist Sparta vastuiga hinna eest kuni võiduka lõpuni. Selliseks puhtpoliitiliseks komöödiaks on näiteks ,,Ratsanikud"
Dionysos on peategelaseks Euripidese tragöödias ,,Bakhandid". 38. Mille poolest erinevad teineteisest vana-atika ja uus-atika komöödia? Kes on tuntumad autorid kummaski vallas? Kas võite nimetada nende teoseid? Vana-atika komöödia sai alguse pilkelauludest, mida Dionysuse pühade ajal lauldi. Koori osatähtsus oli vana-atika komöödias suur ja süzee enamasti fantastilist laadi. Olulisel kohal oli peategelaste sõnasõda ehk agoon ning komöödiale eriomasena ka parabaas (väljumine lavalisest tinglikkusest ja tegevusest: koor võttis maskid eest ning rääkis otsesõnu, mida autor soovis kooriliikmetel öelda lasta). Krates, Eupolis, Aristophanes (,,Konnad", ,,Linnud" ja ,,Pilved"). Uus-atika komöödias domineeris olustikuline laad, uue komöödia aineks oli argelu, keskklassi perekonnaelu lihtsustatud kujutamine (tüdruku võrgutamine, meheleminekumured, kakskikute segiminek). Koori roll hakkas vähenema, esines
Kreeka teater Kreeka draama on välja kasvanud Dionysose auks peetavatest pidustustest. Aga see pole ainuke draama allikas. Draama tekkimise küsimuses on mõndagi vaieldavat, kuid võib kindlasti väita, et draama algeod sisaldusid juba rahvaloomingus, lüürilises luules (näiteks, pulma- ja nutulauludes), milles leidus mõningaid miimilise mängu ja dialoogi elemente. Paljudel juhtudel eraldus koorist eeslaulja, kellega kooril arenes dialoog. Miimilised mängud koos maskeerimisega (kasutati mõne jumala, deemoni ja eriti loomade maske) etendasid tähtsat osa põllunduskultustes: viljakuspidustuste ajal kujutati neis mängudes vana surma ja uue sündi, noore võitu vana üle, viljakusdeemoni surma ja ülestõusmist. Õgimine, suguline ohjeldamatus, ropendamine pidid kindlustama hea viljasaagi, loomade sigivuse ja toidukülluse-aasta. Kreeka kultusliku draama näidiseks võib olla püha mäng müsteeriumide ajal, mida peeti Eleusises. Siin kujutati Persephone ...
ja pahesid, paljastab argielu pahupoolt, pakub huumori ja satiiri kaudu meelelahutust. 2. Komöödia sai alguse Dionysose rongkäikude falloselauludest, nalja- ja sõimulauludest, mida esitasid lustlikud talumeeste salgad. Keelepruuk oli vaba, rõvetsemine kuulus asja juurde. Pilgati võimukandjaid. 3. Karaktereid ei individualiseeritud. Kehastati kiitlevat sõdurit, muiduleivasööjat, armunud noormeest, veiderdajat jt. 4. Agoon on peategelase sõnasõda. Parabaasis võttis koor maskid eest ja suhtles publikuga otse. Need olid komöödia põhilised osad. 5. Komöödianäitlejal oli ees mask, jalas pehmed sussid, trikootaolised ihuvärvi püksid, lühike groteskselt polsterdatud tuunika ning suur punane tehisfallos.
o Sündmustiku aluseks on harilikult armulugu. Sellega kaasnevad äravahetamised ja jälletundmised. 5 o Jämekoomikat ega satiiri polnud, piirduti pehme huumori ja farsistseenidega. (farss olustikuline jant, naljamäng) Komöödia osad: o proloog o parodos avalaul; o agoon -- peategelaste sõnasõda. Vaieldakse aktuaalsel poliitilisel, ühiskondlikul teemal; o parabaas kasutati vaid komöödias: koor võtab keset näidendit maskid ära ja pöördub otse publiku poole, loobub lavalisest tinglikkusest ja tegevusest. Pöördumise sisu pole näidendi tegevusega otseselt seotud: autor selgitab oma teost, sarjab oma vastaseid, manitseb publikut jne; o episoodilised stseenid olustikulised farsilikud, jantlikud stseenid;
Keskmine komöödia Antiphanes, Alexis Uus komöödia Menandros, Philemon 64. Iseloomusta üldistavalt nn vana atika komöödia sisu ja vormi. Koor (mis võis olla jagunenud kaheks) kujutas tavaliselt muid olendeid kui inimesi (linnud, konnad) või nähtusi (pilved). Näitlejate välimus enamasti: paks (polsterdatud) kõht ja tagumik, nahast tehisfallos, karikatuurne mask. Jämekoomika, sõnamängud. Proloog, parodos (koor tuleb lavale), agoon (sõnasõda), parabaas, epeisodionid (tegevuse areng), eksodos. 65. Mis on kreeka komöödias parabaas? Näitlejad lahkuvad, draama tegevus katkeb, koor räägib publikuga: ,,autori hääl". Dramaatilise illusiooni lõhkumine. 66. Kirjelda Aristophanese komöödiate üldisi põhimõtteid ja temaatikat, loetle vähemalt 7 säilinud Aristophanese komöödiat. Päevakajalised teosed, pilkasid ühiskonna- ja poliitikanähtusi, aga ka konkreetseid isikuid
Kes on tuntumad autorid kummaski vallas? Kas võite nimetada nende teoseid? Vana-atika komöödiat tuntakse Aristophanese teoste järgi, mis esindasid jämedat huumorit nii keelelt kui sündmustelt. Obstsöönsed väljendid kuulusid ootuspäraselt nende juurde. Vana-atika komöödias kritiseeriti ja sõimati ka kaas--aegseid tuntud isikuid, sealjuures neid nimepidi nimetades. Olulisel kohal oli vana-atika komöödias peategelaste sõnasõda e agoon ning komöödiale eriomasena ka parabaas väljumine lavalisest tinglikkusest ja tegevusest: koor võttis maskid eest ning rääkis otsesõnu, mida autor soovis kooriliikmetel öelda lasta. Krates, Pherekrates, Eupolis, Aristophanes - ,,Ahharnlased" a 425, ,,Ratsanikud" a 424, ,,Pilved" a 423 Uue komöödia all tuleb mõista Aristotelese kaasajal ilmunud nn. keskmist komöödiat, kus robustsed naljad asendusid vaoshoitumatega
Eutripides aga nii nagu nad on. Tema teostes esitleti ja arutati uusi teooriaid. Kreeka komöödia: Aristophanes, Manandros. Komöödia leidis ametliku tunnustuse hiljem kui tragöödia. Kujunes pilkelauludest Dionysose pidustuste ajal. Paljud komöödiad said oma nimetuse koori riiete järgi (,,Konnad", ,,Linnud" jm). Autorid kasutasid täielikku pilkamis- ja mõnitamisvabadust üksikkodanike suhtes nende nimepidi ettetoomisega. Züzee enamasti fantastilist laadi. Olulisemaks osaks agoon (peategelaste sõnasõda). Suur tähtsus uus-atika komöödial. Selles puudub fantastiline element ning kõrvale on jäetud laiahaardelised ühiskondlikud probleemid. Käsitletakse perekonna ja armastusteemasid. Kunst ja ka teater pidid näitama Ateena riigi väljapaistvust. Lisaks etenduse vaatamisele tuli publik teatrisse ka oma riiklikku eneseteadvust kinnitama. Publik oli asjatundlik ja elas etendusele kaasa. Klassikaline ajajärk oli teatrikunsti õitseaeg Ateenas
Koor annab komöödiale pealkirja, aga ei pruugi olla väga tihedalt sellega seotud (nt Herilased, Konnad) Näitlejate välimus enamasti standardne: paks (polsterdatud) kõht ja tagumik, nahast tehisfallos, karikatuurne mask Jämekoomika, obstsöönsused, sõnamängud Vana komöödia struktuur Proloog - tegelase monoloog või dialoog Parodos (koori ilmumine orkestrale, alguslaul) - kaks väravat, kust koor tuli ning koori tuleku laul Agoon (peategelaste sõnasõda) Parabaas (kr parabasis `kõrvaleastumine'): näitlejad lahkuvad , draama tegevus katkeb, koor räägib publikuga: ,,autori hääl". Dramaatilise illusiooni lõhkumine (seda esineb ka mujal komöödias) Epeisodionid (enamasti farsilised stseenid) - näitlejad suhtlesid omavahel või kooriga Eksodos e eksood (koori lahkumine) 64. Kirjelda Aristophanese komöödiate üldisi põhimõtteid ja temaatikat, loetle
vanaeit). Vana-Atika komöödia objektiks polnud mitte mütoloogiline minevik, vaid elav kaasaeg. See oli poliitiline, päevakajaline, satiiriline ning ülimalt karikatuurne. Komöödia koor koosnes 24 liikmest ning jagunes kaheks (mõnikord omavahel vaenutsevaks) poolkooriks. Komöödia tüüpiline ülesehitus oli järgmine: · proloog kangelane esitas oma fantastilise projekti · parodos (sisseastumine) koor ilmus orkestrale · agoon näidendi peategelaste sõnasõda · parabaas (anapest) koori tähtsaim partii, mis kanti ette komöödia keskel · eksodos Parabaasi ja eksodose vaheline osa sisaldas harilikult olustikulise iseloomuga episoodilisi jantlikke stseene. Kreeka tragöödia tegeles alati globaalsete seaduspärasustega. Euripides hülgas selle seaduspära inimesi ja jumalaid juhtis tema puhul pime kirg ehk juhus. Seal, kus astub mängu juhus algab komöödia
radikaale. 3. organismi energiavarustuse tõkestamine - ergutada mitokondrite talitlust (vitamiin Q) 4. immuunsussüsteemi tugevdamine - elada kooselus mikroobidega ja kasutada imuunsussüsteemi erguavaid vahendeid(punane päevakübar) 5. funktsionaalne toit - toit, millel on tõestatud soodne toime organismile(biotooted) 6. mõõdukas kehaline koormus, vähene stress. surm : - organismi elutegevuse pöördumatu lakkamine. Surma eristatavad etapid : 1. agoon - seisund, kus organism mobiliseerib kõik reservid elu säilitamiseks. * teadvushäired * sulgurlihaste lõtvumine * südame rütmihäired * krambid * kopsuturse 2. kliiniline surm - kestab 5-7 minutit. * puudub teadvus * hingamine seiskub * puudub südametöö * rakud on siiski säilitanud eluvõime * kliinilisest surmast on võimalik inimest elustada * esimesena surevad ajukoore rakud 3. kestev vegetatiivne seisund - * sama mis ajusurm * on pöördumatu
esinäitleja ning koori vahelisel dialoogil. Esinäitlejale e protagonistile tõi Aischylos juurde ka teise näitleja ning Sophokles omakorda kolmandagi tegelaskuju. Komöödia sai alguse pilkelauludest, mida laulsid lõbusad meestesalgad. Sellest kujuneski pilkeline ning mõnitav zanr, kus kasutati vaba keelepruuki (kõnes sisaldus nii roppusi kui erootilisi nalju). Eelkõige oli tegemist poliitilise satiiriga. Olulisel kohal oli peategelaste sõnasõda e agoon. Komöödia oli mõneti revolutsiooniline: väljuti lavalisest tinglikkusest. Näiteks vahel võttis koor maskid eest ning räägiti otsesõnu, mida autor palus neil kuulutada. Komöödia esimeseks suurmeistriks peetakse Aristophanest. Esituspaigaks kujunes Ateenas teater kolmest osast koosnev ruum. Üheks oli orkestra e ringikujuline väljak, kus esinesid koorilüürika ettekandjad. Hiljem, kui tantsiv koor enam etendustes ei osalenud, muutus see rooma teatris poolringiks
tehisfallos ning karikatuurne mask. Sitsiilias kirjutas VI-V saj. vahetusel komöödiaid Epicharmos. Tema komöödiad kujutasid endast lihtsa lõpplahendusega olustikulisi ja mütoloogilisi pilte. Vana-atika komöödia objektiks oli elav kaasaeg, poliitilise ja kultuurielu aktuaalsed küsimused. Autorid kasutasid täielikku pilkamis- ja mõnitamisvabadust üksikkodanike suhtes nende nimepidi ettetoomisega. Komöödia süzee on enamasti fantastilist laadi. Kõige olulisemaks komöödia osaks on agoon, näidendi peategelaste sõnasõda. Vaidlus keerleb alati mõne aktuaalse poliitilise või muu ühiskondliku teema ümber, kusjuures koor harilikult kiidab ühte ja taunib teist vastast. Silmapaistev ateena komöödiakirjanik oli Aristophanes (450-388), kes kirjutas aktuaalse poliitilise sisuga komöödiaid. Aristophanes väljendas atika talupoegade vaateid, kritiseeris linnadeemost esindavaid populaarseid demagooge, ründas tragöödiakirjanik Euripidest, naeris
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
