3 68.5 est, KÜ veemõõtja näitab, et eemõõtjate näitude summa Kokku Ümarda-mine Harjutus 17 Paljundamine Limiit/kuus September Oktoober November Algklasside õpetaja 450 485 450 550 Inglise keele õpetaja 200 911 761 990 Matemaatika õpetaja 750 929 415 386 Vene keele õpetaja 600 295 83 144 Administratsioon 800 759 469 770 Keemia õpetaja 900 523 527 508
w 128 1984 352 1984 0 w 128 2064 384 2064 0 w 976 1648 416 1648 0 w 416 1648 416 2144 0 w 128 2144 416 2144 0 x 107 1872 173 1875 4 24 AsorsB x -27 1882 18 1885 4 24 A(0) x -28 1913 17 1916 4 24 B(0) x -65 1958 -20 1961 4 24 A(1) x -68 1991 -23 1994 4 24 B(1) x -97 2035 -52 2038 4 24 A(2) x -100 2072 -55 2075 4 24 B(2) x -132 2150 -87 2153 4 24 B(3) x -129 2116 -84 2119 4 24 A(3) x 932 1638 998 1641 4 24 AsorsB x 954 1378 1020 1381 4 24 AsorsB x 958 995 1024 998 4 24 AsorsB x 924 609 990 612 4 24 AsorsB x 938 1249 994 1252 4 24 shrsA x 953 865 1009 868 4 24 shrsA x 943 480 999 483 4 24 shrsA x 924 1559 969 1562 4 24 S(3) x 934 1180 979 1183 4 24 S(2) x 953 804 998 807 4 24 S(1) x 943 413 988 416 4 24 S(0) x 923 1691 997 1694 4 24 ground x 932 547 1017 550 4 24 xorsA,sB x 932 935 1017 938 4 24 xorsA,sB x 922 1316 1007 1319 4 24 xorsA,sB x 916 1766 1001 1769 4 24 xorsA,sB x -1066 2222 -962 2225 4 24 Dekooder w -832 2160 -768 2160 0 w -832 2080 -784 2080 0
Valgetest tellistest korsten 6350 5090 5210 645 990 3345 645 3690 12700 12700 120 C
2021 10 0,352 4454 606 183 5243 2123 914 2022 11 0,317 4588 618 185 5391 2187 933 2023 12 0,286 4725 630 187 5542 2252 951 2024 13 0,258 4867 643 189 5699 2320 970 2025 14 0,232 5013 656 190 5859 2390 990 2026 15 0,209 5163 669 192 6025 2481 1014 2027 16 0,188 5318 682 194 6195 2556 1034 2028 17 0,170 5478 696 196 6370 2633 1055 2029 18 0,153 5642 710 198 6550 2712 1076 2030 19 0,138 5811 724 200 6736 2839 1118
73 517 0 134 188 2 563 9 560 60 032 12 818 31 577 1 177 53 803 5 482 3 164 23 526 2 991 17 171 0 25 988 1 201 1 147 7 708 1 665 149 872 0 193 850 5 894 40 563 153 621 22 848 13 212 0 26 882 9 105 1 814 24 900 7 757 62 930 0 105 617 4 260 11 142 52 302 9 229 96 688 326 154 730 20 804 31 885 69 572 12 219 43 407 17 66 114 2 990 3 116 0 2 337 14 142 1 803 28 478 511 525 2 173 576 14 009 0 17 228 846 2 513 3 738 1 264 8 819 12 10 885 831 0 487 0 1 889 89 2 476 144 0 618 0 6 286 0 18 345 0 2 876 4 059 2 045 75 847 0 121 727 10 644 9 689 23 568 30 990 4 991 23 6 155 30 1 259 0 0
Düüsseparaatoreid kasutatakse kütusejääkide separeerimisel, mis võivad sisaldada suurel hulgal (25-30%) muda ja mehaanilisi raskeid osakesi. Tavaliselt toimub selliste jääk-kütuste mitmekordne separeerime, kust saadakse aurukatla kütmiseks sobiv kütus. ALFA-LAVAL "Alcap " süsteemi separaatorid Alcap - süsteem töötati välja 1970 aastal, kui maailmas tõusid järsult kergekütuste hinnad. Otsiti võimalusi kasutusele võtta madalama hinnaga raskeid kütuseid tihedusega 990...1000 (ja rohkem) kg/m3, mille puuduseks oli nende ebastabiilne kvaliteet, väga suur ja kõikuv lisandite sisaldus. Traditsiooniliste separaatorite kasutamine, mis töötlesid kütuseid tihedusega kuni 991 kg /m3 ei andnud soovitud tulemusi. Rahuldavate tulemuste saamiseks on vaja, et separeerimisel oleks kütuse ja vee tiheduse vahe vähemalt 30 kg/m3, mis võimaldab õige reguleerseibi valiku korral hoida kütus/vesi faaside eralduskiht optimaalses asendis.
92 8 14,5 1390 1550 89 11 14,4 1240 2000 85 15 13,9 1190 2300 80 20 13,5 890 2600 80 16 4 5,47 1400 1010 80 13 7 5.50 1515 990 80 10 10 5,54 1650 730 70 24 6 5,74 1300 1210 70 20 10 5,77 1415 1180 70 15 15 5,68 1590 880 60 32 8 6.04 1170 1450 60 26 12 6,02 1270 1320
15 818 38,40% 48,40% 13,10% 16 418 59,80% 31,50% 8,67% 17 1420 42,50% 37,30% 20% 18 650 54,10% 34% 11,90% 19 539 49,40% 30,90% 19,70% 20 1620 34,30% 47,80% 17,90% 21 788 47,80% 35,90% 16,30% 22 856 45,70% 43,90% 10,40% 23 948 50,80% 30,40% 18,80% 24 1100 53,90% 34,80% 11,40% 25 990 52% 36,40% 11,30% 26 600 40,70% 45,60% 13,70% 27 476 63,40% 24% 12,50% 28 586 39,30% 41,60% 19,00% 29 869 69,60% 14,80% 15,60% 30 1290 43,50% 41,40% 15,10% TABEL 8. 3.2.1 Energia 25 Energia detsembri kuul 885.03 1681.97
VARAKRISTLIK AJASTU Ristiusu mõju kunstile Ristiuks tekkis Vahemere idarannikul Palestiinas 1. saj. levis Rooma ja sattus võimudega vastuollu., sest erines põhimõtteliselt teistest usunditest: Nõudis usu ja igapäevase elu ühendamist (10 käsu täitmine) Sõnade ja tegude ühtsus Eeskujuks Jeesuse kannatusrohke elu. Usk „messianistlik“ st. usuti Lunastaja (Messia) tulemisse, mistõttu igapäevast elu peeti ajutiseks ja tühiseks Kristlasi kiusti taga, kuna uus usk õõnestas antiikühiskonda. Neid heideti kiskjate ette amfiteatrites, piinati ja löödi risti. 313. a kuulutas keiser Constantinus ristiusu lubatuks, kuna loootis uue usu abil riiki koos hoida. Katakombid Usukommete täitmiseks oli kristlastel tarvis kohti, kus tagakiusamise olukorras ...
Stardi- või kasvutoetuse abil soetatud immateriaalse põhivara toetuse summa 0 0 0 0 0 0 0 0 Immateriaalne põhivara (soetusmaksumus miinus toetus) Majandustegevuse käigus tekkivad kulud Otseselt põhitegevuse eesmärgil soetused Toore ja materjal 39 270 33 720 34 560 34 940 36 220 37 805 44 800 48 990 Ostuteenused Finantsprognoosid alustavale ettevõtjale Turustuskulud Reklaamikulud 200 200 200 200 200 200 200 200 Turustamisega seotud transporditeenused
951 12,92 952 12,88 953 12,83 954 12,78 955 12,74 956 12,69 957 12,65 958 12,61 959 12,56 960 12,52 961 12,48 962 12,44 963 12,39 964 12,35 965 12,3 966 12,26 967 12,21 968 12,17 969 12,12 970 12,09 971 12,05 972 12 973 11,95 974 11,91 975 11,86 976 11,82 977 11,79 978 11,74 979 11,7 980 11,65 981 11,6 982 11,56 983 11,51 984 11,47 985 11,43 986 11,38 987 11,34 988 11,3 989 11,26 990 11,21 991 11,17 992 11,14 993 11,09 994 11,04 995 11 996 10,95 997 10,91 998 10,86 999 10,82 1000 10,77 1001 10,74 1002 10,69 1003 10,65 1004 10,62 1005 10,58 1006 10,54 1007 10,49 1008 10,45 1009 10,41 1010 10,37 1011 10,33 1012 10,28 1013 10,23 1014 10,19 1015 10,14 1016 10,1 1017 10,06 1018 10,03 1019 9,99 1020 9,95 1021 9,91 1022 9,87 1023 9,82 1024 9,78 1025 9,75 1026 9,71 1027 9,66
Eestis 792 140 760 880 370 792 349 Elanike linnalistes 750 610 740 060 729 330 708 380 695 129 690 asulates 249 5 Elanike maa- 324 530 325 700 324 550 325 990 315 663 311 asulates 100 2.2 Brutopalk Autor tõi ka välja brutopalga erinevused aastatel 2003-2014 jagades Eesti viieks osaks.(Tabel 3). Hoolimata kiirest majanduskasvust ja madalast töötuse määrast on Eesti ebavõrdseima sissetulekujaotusega riike Euroopa Liidus.(Rosenberg,2007). Tabelist selgub, et brutopalk on selgelt olnud suurem Põhja-Eestis ning selget väikseim Kirde-Eestis
CA,UN,UNCTAD,UNESCO,UNHCR,UNIDO,UNMISET,UPU,WCL,WCO,WHO,WIPO,WM O,WtoO,WTrO 4 V Rahvastik Rahvaarv on Serbias ja Montenegros 10 655 774 inimest(aasta 2003 andmete kohaselt.) 5.1 Soolis-vanuseline struktuur Vanus Protsent Meessoost in. arv Naissoost in. arv 0-14 aastased 19,3% 1 062 625 990 071 15-64 aastased 65,4% 3 442 543 3 548 058 64<... aastased 15,3% 696 716 935 761 Keskmine inimese eluiga on Serbia ja Montenegros üldiselt 36,2 aastat, seejuures meestel on 34,3 aastat ja naistel 37,9 aastat(2003). Sündimus : 12,74 Suremus: 10,62 Rändesaldo: -1,38 Imiku suremus: Keskmine 16,9 Tydrukuid 15,1 Poisse 18,57
союза год в тоннах тоннах за 2010 год Бельгия 3 223 625 44 256 135 7,28 Болгария 78 877 165 876 606 0,05 Чехия 9 353 673 23 757 566 39,37 Дания 2 104 086 14 032 822 14,99 Германия 190 990 217 363 544 995 52,54 Эстония 436 289 19 000 195 2,30 Ирландия 1 609 762 19 807 586 8,13 Греция 6 828 051 68 643 963 9,95 Испания 37 946 523 137 518 902 27,59 Франция 260 225 886 355 081 245 73,29 Италия 69 731 942 179 034 461 38,95
Kiirus 8 km/t 465 508 550 592 635 677 719 761 804 846 Kiirus 10 km/t 585 634 686 739 792 845 898 950 1003 1056 Kiirus 11 km/t 639 697 755 814 872 930 988 1046 1104 1162 Kiirus 12 km/t 762 792 858 924 990 1056 1122 1188 1254 1320 Jooksmise positiivsed toimed organismile 1. Jooksmine on tervislik, sest tugevdab teie südame - vereringesüsteemi ja aitab põletada rasvu 2. Jooksmisega kaasneb suur energiakulu 3. Jooksmine on lihtne 4. Joosta on võimalik kõikjal ja igal ajal 5. Jooksmine on suurepärane vahend stressi vastu 6. Jooks on parim vahend kehakaalu reguleerimiseks 7
1,160 võrkpall koer mees 2/7/1984 980 programmeerimine kass mees 2/20/1972 1,050 kergejõustik meresiga mees 2/24/1969 960 kalapüük kilpkonn naine 5/3/1984 940 lumelauasõit ei ole naine 7/15/1981 1,070 programmeerimine ei ole naine 2/15/1974 990 kalapüük kass mees 11/27/1974 2,540 golfimäng kass naine 3/3/1942 3,270 golfimäng ei ole mees 10/24/1972 3,650 golfimäng kass naine 10/9/1962 2,270 kalapüük kass mees 10/6/1942 2,960 pillimäng ei ole mees 5/19/1983
vabaabielus Müük diiler 980 € programmeerimine vabaabielus Müük diiler 1,050 € kergejõustik vabaabielus Transport dispetser 960 € kalapüük vallaline Transport dispetser 940 € lumelauasõit lahutatud Transport dispetser 1,070 € programmeerimine lahutatud Ladu dispetser 990 € kalapüük abielus Majandus juhataja 2,540 € golfimäng abielus Tootmine juhataja 3,270 € golfimäng lahutatud Finants juhataja 3,650 € golfimäng lesk Ladu juhataja 2,270 € kalapüük vallaline Ost juhataja 2,960 € pillimäng lahutatud Müük juhataja 3,650 € sulgpall
Õlid ja määrded Hõõrdumine Tehnikas esineb igal pool hõõrdumist. Hõõrdumine takistab ühe keha liikumist teise keha suhtes ja põhjustab energia kadusid. Hõõrdumist iseloomustatakse hõõrdejõu abil. Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. See mõjub maapealsetes tingimustes kõikidele liikuvatele kehadele. Mida põhjustab hõõrdumine? 1) Hõõrdumise tagajärjel tekib soojus. ( kui hõõruda käsi kokku tunneme, et käed lähevad soojemaks) 2) Hõõrdumise tagajärjel asjad kuluvad. (pliiatsiga paberile kirjutades see kulub, sest pliiats ja paber tekitavad hõõrdejõu. Auto mootoris kaod hõõrdumisele ca 25% võimsusest. Kui seda saaks vähendada, paraneb ökonoomsus. Triboloogia: tegeleb üksteise suhtes liikuvate kehade vastastikuse mõju (hõõrdumine, kulumine, määrimine) uurimisega. Triboloogial seos füüsikaga, keemiaga, mehhaanikaga, määrdetehnikaga, materjalite...
SISUKORD 1. SISSEJUHATUS........................................................................................3 2. LABORATOORSED TÖÖD..........................................................................4 2. 1. DISTRIBUTION STATION............................................................................................. 4 2.1.1. Eesmärk....................................................................................................... 4 2.1.2. ESKIIS................................................................................................................. 4 2.1.3. Seadme töökirjeldus......................................................................................4 2.1.4. Funktsionaal plokkskeem...............................................................................5 2.1.5. Tegevuskava.................................................................................................. 6 ...
Energiakulu (kcal / tunnis) jooksmisel erineva kiirusega Kehakaal(kg) 55 60 65 70 75 80 85 90 95 100 Kiirus 8 km/t 465 508 550 592 635 677 719 761 804 846 Kiirus 10 km/t 585 634 686 739 792 845 898 950 1003 1056 Kiirus 11 km/t 639 697 755 814 872 930 988 1046 1104 1162 Kiirus 12 km/t 762 792 858 924 990 1056 1122 1188 1254 1320 1.2. Jooksmise positiivsed toimed organismile 1. Jooksmine on tervislik, sest tugevdab teie südame - vereringesüsteemi ja aitab põletada rasvu 2. Jooksmisega kaasneb suur energiakulu 3. Jooksmine on lihtne 4. Joosta on võimalik kõikjal ja igal ajal 5. Jooksmine on suurepärane vahend stressi vastu 6. Jooks on parim vahend kehakaalu reguleerimiseks 7. Jooksmine on justkui ravimeetod, parandades enesetunnet ja kehalist töövõimet 8
Harju Kungla 83 20 91 231 837 3245 1244 Harju Kuusalu 83 25 190 206 1045 4577 7105 Harju Lauristini 83 27 226 201 1313 3948 2660 Harju Lenini nim. 83 30 160 252 1109 4343 5789 Harju Loksa 83 23 168 351 402 3700 990 Harju Rahva Voit 83 30 182 287 1194 4288 2248 Harju Ranna 83 27 213 113 1001 5200 252 Harju Ravila 83 27 162 296 728 3015 1707 Harju Riisipere 83 23 110 223 914 3090 1794 Harju Saida 83 21 107 283 695 3267 1835
41,560681 17,80 1,534814 528 090 455,348135 4 160 342 229,411765 6,00 11,764706 21 317 417,980392 0 453,703704 4,90 18,148148 85 336 3160,592593 64 920 235,714286 9,00 12,857143 88 018 1257,400000 0 639,784946 10,00 53,763441 53 990 2902,688172 0 78,125000 20,00 12,019231 62 669 376,616587 259 607 192,719486 3,60 7,708779 36 479 781,134904 8 000 1237,068966 28,70 61,853448 15 900 342,672414 0 173,969744 14,50 7,563902 151 720 791,444966 108 119
833333333 1.064 5320 5 1.6094379124 192 955 15.916666667 1.064 5320 5 1.6094379124 193 960 16 1.064 5320 5 1.6094379124 194 965 16.083333333 1.064 5320 5 1.6094379124 195 970 16.166666667 1.064 5320 5 1.6094379124 196 975 16.25 1.064 5320 5 1.6094379124 197 980 16.333333333 1.064 5320 5 1.6094379124 198 985 16.416666667 1.064 5320 5 1.6094379124 199 990 16.5 1.064 5320 5 1.6094379124 200 995 16.583333333 1.064 5320 5 1.6094379124 201 1000 16.666666667 1.064 5320 5 1.6094379124 202 1005 16.75 1.064 5320 5 1.6094379124 203 1010 16.833333333 1.064 5320 5 1.6094379124 204 1015 16.916666667 1.064 5320 5 1.6094379124 205 1020 17 1.064 5320 5 1.6094379124 206 1025 17.083333333 1.064 5320 5 1.6094379124 207 1030 17
Siler-1 25kg koti hind on 265.- lakke kulub 28.2 kg pahtlit, seega 2 kotti. 265 x 2 = 530.- Kruntvärv 3.76 L ehk üks 5 L purk, mis maksab 260.- Kattevärv 25 1,88 L kulub ehk üks 2,5 Liitrine purk. 170.- 5.3.2. Seinad Krohv 380.7kg kulub kokku / 25 = 15,2 ehk 16 kotti 16 x 80.- = 1280.- Pahtel 57.105 ehk 3 kotti. 3 x 265.- = 795.- Kruntvärv 15.22 L ehk kaks 10 liitrist nõud. 2 x 495.- = 990.- Kattevärv 6,34 L milleks kulub üks 2.5 L-ne purk ja üks 5 L-ne purk värvi. 180 + 375 = 555.- Maaling Värvidele läheb hinnanguliselt ~5000.- 5.3.3. Põrand Tasandussegu 25kg põrandanaks-i maksab 145.8.- 338.4/25=13.536 (14) kotti. 14 x 145.8=2041.2.- Laakid 12 laaki x 20 = 240.- Laudis Ruutmeeteri hind on 516.- 516 x 20.68=10670,9.- 26 Põrandalakk 5 L purk maksab 315.- 2
tk 1 tk 1 tk 9 tk 8 pakk 11 tk 1540 tk 1490 tk 1890 tk 1660 tk 2150 tk 1410 tk 2850 tk 940 tk 1290 tk 2950 tk 1750 tk 999 tk 1130 tk 920 tk 930 tk 1190 tk 1590 tk 1420 tk 1810 tk 2690 tk 1540 tk 1520 tk 1890 tk 1660 tk 1410 tk 2850 tk 940 tk 1290 tk 2950 tk 900 tk 920 tk 1590 tk 1810 tk 2690 tk 1900 tk 1880 tk 1990 tk 1400 tk 1300 tk 990 tk 1300 tk 1410 tk 2850 tk 940 tk 1290 tk 2950 tk 900 tk 390 tk 390 tk 390 tk 390 tk 390 tk 390 tk 390 tk 490 tk 490 tk 550 tk 480 tk 510 tk 470 tk 499 tk 280 tk 350 tk 330 tk 550 tk 390 tk 120 tk 100 tk 105 tk 105 tk 80 tk 150 tk 80 tk 150 tk 370 tk 540 tk 420 tk 180 tk 160 tk 170 tk 170 tk 170 tk 210 tk 340 tk 315 tk 485 tk 510 tk 840 tk 535 tk 440 tk 480
Siiamaani aga asjad lihtsalt ei liigu. Kõikidest meetmetest ja positiivsetest artiklitest ja ähvardustest hoolimata võib iga inimene minna Kadaka turule või mujale piraattoodangu müügiga tegelevasse kaubandusasutusse (neid on loomulikult veelgi) ja endale piraatplaat osta. Olukord Eestis BSA tellis Eestis Emorilt 1996. a. uuringu, selgitamaks Eesti inimeste seisukohti piraattarkvara kasutamise suhtes. 990 inimese küsitlemisena vanuses 15-74 selgus, et 40% on arvutiga kokku puutunud, 5% peredest on kodus arvuti, 72% peab piraattarkvara kasutamist ebaeetiliseks, 70% peab seda seaduserikkumiseks. 42% eraettevõtjatest, 46% õpilastest ja üliõpilastest ning 25% teistest inimestest (juhid, spetsialistid, tavatöötajad ja töötud) oli valmis soetama omale piraattarkvara. Seega on Eesti inimene küllaltki teadlik piraatlusest ja selle eetilisusest, ent kiusatus on liiga suur mittekasutamiseks
Nimetus kr. k mnos eis tin Eleftherían Hümn (Hümn vabadusele) Ateena 1 Pealinn (2011. a seisuga 3 812 330 el) Pindala 131 990 km2 Rahvaarv (2011) 10 787 690 1 Rahvastiku tihedus 81,7 in/km2 Valitsemisvorm parlamentaarne vabariik Riigikeel kreeka President Károlos Papoúlias Peaminister Panagiotis Pikrammenos Iseseisvuspäev 25.03.1821
70000740. Haridus- ja Teadusministeerium 5 002 267 904 3 606 167 783 0 1 379 770 121 0 16 330 000 5 002 267 904 4 4 Eraldised 4 881 092 990 3 495 387 869 0 1 369 375 121 0 16 330 000 4 881 092 990 kõrghariduse riikliku koolitustellimuse 2009. aasta vastuvõtt 131 384 240 131 384 240 0 0 0 0 131 384 240 doktorandiskeemi rakendamine 80 682 000 80 682 000 0 0 0 0 80 682 000
m3 23 90 2070 70 1610 2 kg 1473 0.69 1016.37 0 m3 2.8 90 252 70 196 2 kg 223 0.69 153.87 0 m3 24 90 2160 30 720 2 kg 1200 0.69 828 0 m3 11 90 990 70 770 2 kg 880 0.69 607.2 0 0 0 tk 5 6 30 0 tk 2 6 12 0 tk 2 6 12 0 tk 1 6 6 0 tk 4 6 24 0
Pakase 47 vabaabielus Müük diiler 980 € Kärberi 13-8 vabaabielus Müük diiler 1,050 € Sõpruse 3 - 125 vabaabielus Transport dispetser 960 € Koidu 10-9 vallaline Transport dispetser 940 € Arbu 5-24 lahutatud Transport dispetser 1,070 € Sepa 2-3 lahutatud Ladu dispetser 990 € Mahtra 36-50 abielus Majandus juhataja 2,540 € Aegviidu Piibe mnt 44-1 abielus Tootmine juhataja 3,270 € Võru 2-125 lahutatud Finants juhataja 3,650 € Liivalaia 32-35 lesk Ladu juhataja 2,270 € Linnamäe tee 85-21 vallaline Ost juhataja 2,960 € Pronksi 6a-1 lahutatud Müük juhataja 3,650 €
· SOE FRONT peale tungib soe õhumass. Kerge soe õhk liigub külmale õhule peale ja jahtub. Lausvihm, lumi, tuisk, jäide. Sademed frondi ees. · KÜLM FRONT peale tungib raske külm õhk, lükkab sooja õhu üles. Paduvihm, äike. Sajab frondi taga. 21 990 986 982 M Külm õhk Soe õhk Külm õhk Külm front Soe front ................ 23. teab kliimat kujundavaid tegureid, analüüsib temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammi abil etteantud koha kliimat; Kliimat kujundavad tegurid: · Geograafiline laius.
a) leida igast seeriast (risttabelid, võrdlevad tulpdiagrammid, kihtdiagrammid, sektordiagrammid) statistiliselt/sisuliselt korrektne tulem, mis vastab püstitatud andmeanalüüsi küsimusele. b) Otsustada, milline valitud õigetest tulemitest on parim antud tulemuste esitamiseks SEERIA 1. Risttabelid Tabel 1. Rahvus Total Eestlane Venelane Muu Sugu Mees Count 462 197 39 698 % of Total 30,7% 13,1% 2,6% 46,3% Naine Count 528 246 35 809 % of Total 35,0% 16,3% 2,3% 53,7% Total Count 990 443 74 1507 % of Total 65,7% 29,4% 4,9% 100,0% Tabel 2. Rahvus Total Eestlane Venelane Muu Sugu Mees Count 462 197 39 698 % within Sugu 66,2% 28,2% 5,6% 100,0% Naine Count 528 246 35 809 % within Sugu 65,3% 30,4% 4,3% 100,0% Total Count 990 443 74 1507 % within Sugu 65,7% 29,4% 4,9% 100,0% Tabel 3. Rahvus Total Eestlane Venelane Muu Sugu Mees Count 462 197 39 698 % within Rahvus 46,7% 44,5% 52,7% 46,3% Naine Count 528 246 35 809 % within Rahvus 53,3% 55,5% 47,3% 53,7%
183,94 120,00 420,00 540,00 32,95 1335,24 1335 153,24 40,00 180,00 220,00 27,45 633,47 633 2340,8 1280,0 4110,0 5390,0 419,3 13961,9 13962 Harjutus 17 Paljundamine Limiit/kuus September Oktoober November DetsemberJaanuar Algklasside õpetaja 450 485 450 550 505 61 Inglise keele õpetaja 200 911 761 990 670 819 Matemaatika õpetaja 750 929 415 386 49 925 Vene keele õpetaja 600 295 83 144 208 769 Administratsioon 800 759 469 770 558 605 Keemia õpetaja 900 523 527 508 773 601 Kehalise kasvatuse õpetaja 150 968 602 85 584 914
Tartu mnt 24-1 lahutatud Müük diiler 1,090 € Kivila 18-69 lahutatud Müük diiler 1,160 € Pakase 47 vabaabielus Müük diiler 980 € Kärberi 13-8 vabaabielus Müük diiler 1,050 € Arbu 5-24 lahutatud Transport dispetser 1,070 € Sepa 2-3 lahutatud Ladu dispetser 990 € Sõpruse 3 - 125 vabaabielus Transport dispetser 960 € Koidu 10-9 vallaline Transport dispetser 940 € Mahtra 36-50 abielus Majandus juhataja 2,540 € Aegviidu Piibe mnt 44-1 abielus Tootmine juhataja 3,270 € Võru 2-125 lahutatud Finants juhataja 3,650 € Pronksi 6a-1 lahutatud Müük juhataja 3,650 €
5 2 5 2 2 2 2 4 5 5 1 5 1 5 1 1 1 1 3 1 1 6 4 1 1 4 1 5 1 4 3 2 3 4 5 6 3 1 4 4 1 1 4 3 1 1 1 6 1 6 3 6 1 6 3 1 5 1 1 2 1 1 1 5 5 1 1 3 4 1 1 5 1 1 1 4 3 1 1 5 5 5 2 1 1 6 1 6 6 5 1 1 2 1 6 1 6 1 4 5 4 1 1 6 1 5 1 1 1 3 1 1 1 1 1 1 1 2 Ülesanne 2 Paljundamine. Limiit/kuusSeptemberOktoober November DetsemberJaanuar Algklasside õpetaja 450 485 450 550 505 61 Inglise keele õpetaja 200 911 761 990 670 819 Matemaatika õpetaja 750 929 415 386 49 925 Vene keele õpetaja 600 295 83 144 208 769 Administratsioon 800 759 469 770 558 605 Keemia õpetaja 900 523 527 508 773 601 Kehalise kasvatuse õpetaja 150 968 602 85 584 914
ükshaaval ruutu võtta ning seejärel kokku liita. Saadud tulemusest tuleb võtta pöördväärtus (mis on siis 1 : saadud arv) ning nõnda ongi meil käes reaalne tingarv. Eestil on see umbes 3,7, mis on üsna lähedal ideaalile (u 5) · Eestis on erakondi vähem, kui probleemid nõuaks Erakondade liikmeskond · Eesti suurim erakond on Keskerakond, väikseim parlamendi erakond on SDE (u 4200 liiget). · Kokku on Eesti erakondades 54 990 inimest. See tähendab, et kui meil on 913 000 valimisõiguslikku inimest, kuulub erakondadesse 6% elanikkonnast. Teiste sarnaste süsteemidega riikidega võrreldes on seda üsna palju · Osades riikides on lubatud ka nö kollektiivne erakondlik kuuluvus (nt mõni tuletõrje depoo kollektiiv kuulub mõnda erakonda). Eestis on lubatud vaid individuaalne kuuluvus (nt iga depoo liige võib kuuluda eri erakonda) · Enim naisi on Rahvaliidus (tervelt 57%)
Harju Kungla 83 20 91 231 837 3245 1244 Harju Kuusalu 83 25 190 206 1045 4577 7105 Harju Lauristini 83 27 226 201 1313 3948 2660 Harju Lenini nim. 83 30 160 252 1109 4343 5789 Harju Loksa 83 23 168 351 402 3700 990 Harju Rahva Voit 83 30 182 287 1194 4288 2248 Harju Ranna 83 27 213 113 1001 5200 252 Harju Ravila 83 27 162 296 728 3015 1707 Harju Riisipere 83 23 110 223 914 3090 1794 Harju Saida 83 21 107 283 695 3267 1835
KONTROLL: 15 + 9 = 24; 15 9 = 6 77. Sõidad oma rongiga Tallinnast Tartusse. Rong väljub kell 9.00 ja sõidab 1 tund. Tapal on veerandtunnine peatus. Seejärel sõidab rong veel 1,25 tundi. Mis on rongijuhi nimi? Vastus: sinu oma nimi (loe esimest lauset) 78. Mitu korda on vaja liita suurimale ühekohalisele arvule suurimat kahekohalist arvu, et saada suurim kolmekohaline arv? Vastus: 10 ( 10 * 99 = 990; 9 + 990 = 999) 79. Reisirongil on 5 vagunit, igaühes72 istekohta. Vaguni pikkus on 24 m. Igas vagunis on 2 vaba kohta. Mitu reisijat sõidab selles rongis? Vastus: 350 (5 * 72 = 360 kohta üldse; 5 * 2 = 10 vaba kohta; 360 10 = 350 reisijat; 24m pole praegu oluline, see on niisama eksitamiseks) 80. Jaota 1 meeter kaheks osaks nii, et nende pikkuste vahe oleks 74 cm. Vastus: 87 cm ja 13 cm ( 100 +74 = 174 : 2 = 87cm ; 87 74 = 13cm) 81
täituvus 70% kr/päev 5236 täituvus 50% kr/päev 2805 Taluhoones 3080 Taluhoones 1650 Aitades 2156 Aitades 1155 täituvus 50 % kr/päev 3740 täituvus 30 % kr/päev 1683 Taluhoones 2200 Taluhoones 990 Aitades 1540 Aitades 693 täituvus 30% kr/päev 2244 täituvus 10% kr/päev 561 Taluhoones 1320 Taluhoones 330 Aitades 924 Aitades 231 periood mai - august periood september-aprill
täituvus 70% kr/päev 5236 täituvus 50% kr/päev 2805 Taluhoones 3080 Taluhoones 1650 Aitades 2156 Aitades 1155 täituvus 50 % kr/päev 3740 täituvus 30 % kr/päev 1683 Taluhoones 2200 Taluhoones 990 Aitades 1540 Aitades 693 täituvus 30% kr/päev 2244 täituvus 10% kr/päev 561 Taluhoones 1320 Taluhoones 330 Aitades 924 Aitades 231 periood mai - august periood september-aprill
Muud äritulud 80 928 36 880 365 317 Mitmesugused tegevuskulud -1 629 180 -1 521 248 -1 591 162 Tööjõu kulud -3 463 699 -3 241 946 -3 507 908 Põhivara kulum ja väärtuse langus -109 149 -82 178 -84 687 Muud ärikulud -182 529 -129 766 -134 274 Ärikasum 145 334 815 990 646 472 Finantstulud ja -kulud 199 575 275 015 151 847 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 344 909 1 091 005 798 319 Tulumaks -230 313 -151 193 -204 140 Aruandeaasta kasum (-kahjum) 114 596 939 812 594 179 29 Lisa 3. Bilansi horisontaalanalüüs 31.12.2009(t-1) 31.12
Laenu lühiajaline jääk 10 000 15 000 15 000 15 000 15 000 15 000 15 000 15 000 15 000 Lühiajalised kohustused 10 000 15 000 15 000 15 000 15 000 15 000 15 000 15 000 15 000 Pikaajalised kohustused 990 000 975 000 960 000 945 000 930 000 915 000 900 000 885 000 870 000 Osakapital 40 000 40 000 40 000 40 000 40 000 40 000 40 000 40 000 40 000 Akumuleeritud kasum -60 400 -237 558 -605 030 -971 151 -1 340 923 -1 709 344 -2 076 415 -2 442 137 -2 765 333
Saadud laenud 23 387 847 21 480 008 1 907 839 8,16% Laenude tagasimaksed -18 262 798 -23 197 046 4 934 248 21,27% Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -12 665 021 -13 056 833 391 812 3,01% Järelmaksu tasumine -88 903 -115 914 27 011 23,30% Makstud dividendid -3 004 336 -3 994 785 990 449 24,79% Kokku rahavoog finantseerimisest -10 633 211 -18 884 570 8 251 359 43,69% Rahavoog kokku 2 388 704 32 567 2 356 137 98,64% Raha perioodi alguses 78 190 45 623 32 567 41,65% Raha perioodi lõpul 2 466 894 78 190 2 388 704 69,83%
Puudub mõistlik alternatiiv. 5. Mõõdukus: jah, on piisavalt intensiivne. Vahekokkuvõte:haldusorgani ehk X linnavalitsuse haldusakt on materiaalselt õigusvastane. III. KOKKUVÕTE Käesoleval juhul on tegemist nii formaalselt kui ka materiaalselt õigusvastase haldusaktiga. Kaasus 8 (koost. A. Lott) Siim Nööril (SN) on Maksu- ja Tolliameti (MTA) ees intressivõlg (maksuvõlg) 990 eurot. SN oli tasunud MTA-le küll põhivõla, laenates sõpradelt selleks 1500 eurot, kuid põhivõlast tekkinud intressivõlga ei ole SN-l rahapuudusel võimalik tasuda. SN-le on määratud 80% töövõimetus ja töövõimetuspension, mille suuruseks on 200 eurot kuus. See on tema ainus sissetulek, millest tal tuleb lisaks muudele vältimatutele kulutustele igakuiselt tasuda 70 eurot sõpradele eelnimetatud laenu tagasimakseks. Tal puuduvad pereliikmed, kes aitaksid tagada tema toimetulekut
Pop corn 402 13 4 0 0 77 0 5 11 0 0,71 0,39 0,12 2,2 0 - - 0 6,2 1940 243 5,5 95 221 - 2,7 Maisihelbed 390 7,9 1,1 0,03 0 85,6 0 5,4 28 0 0,09 1 1 15,9 0,07 0 0,19 0 2,8 990 110 7,8 16 42 4 5 Paisutatud terad 381 7 1 0,02 0 84,6 0 5,2 14 0 0,2 1 1 16,2 0,13 0 0,5 0 2,95 965 130 8 34 96 4 5,5
- võlad hankijatele 89 025.- võlad töövõtjatele 3 090.- käibemaksu võlg 3 003.- üksikisiku tulumaksu võlg 780.- ettevõtte tulumaksu võlg 3 000.- sotsiaalmaksu võlg 990.- puhkusekohustus 390.- aktsiakapital 445 000.- aazio 16 500.- eelmise perioodi jaotamata kasum 5 211.- omaaktsiad 31000.- Ülesanne 20 Koostada antud andmetel kasumiaruanne skeem 1.
Füüsikas eristatakse nelja fundamentaalset vastastikmõju: • tugev (mõjub kvarkide vahel) • elektromagnetiline (mõjub elektriliselt laetud osakeste vahel) • nõrk (mõjub leptonite vahel, sellega on seotud nt tuumade beeta lagunemine) • gravitatsiooniline (mõjub kõikide kehade vahel, ainuke jõud, mis alati põhjustab tõmbumist. Kui kõrgele saab vesi kaevus tõusta ilma pumbata. Teoreetiliselt on seega imeva pumbaga võimalik veesammast tõsta kuni rõhuni 1013-23 = 990 mb = umbes 10 m. Kaevus olevale vabale veepinnale suruv atmosfäärirõhk sunnib veesamba torus tõusma, kuid ainult kuni kõrguseni, mil veesamba rõhk võrdub atmosfäärirõhuga. Kui kolb kerkib edasi, siis rõhk torus langeb küllastuva veeauru rõhuni antud t*l (23 mb toat*l), vesi hakkab kiiresti aurama (keema) ja toru kõrgem osa täitub veeauruga, mitte vedela veega. Töö ja soojuse erinevus ja sarnasus. Töö on ühelt kehalt teisele energia ülekande viis.
00) CpG island detected in region 785 to 984 (Obs/Exp = 1.28 and %GC = 52.50) CpG island detected in region 786 to 985 (Obs/Exp = 1.26 and %GC = 53.00) CpG island detected in region 787 to 986 (Obs/Exp = 1.24 and %GC = 53.50) CpG island detected in region 788 to 987 (Obs/Exp = 1.24 and %GC = 53.50) CpG island detected in region 789 to 988 (Obs/Exp = 1.22 and %GC = 54.00) CpG island detected in region 790 to 989 (Obs/Exp = 1.24 and %GC = 53.50) CpG island detected in region 791 to 990 (Obs/Exp = 1.21 and %GC = 54.00) CpG island detected in region 792 to 991 (Obs/Exp = 1.29 and %GC = 54.00) CpG island detected in region 793 to 992 (Obs/Exp = 1.30 and %GC = 54.00) CpG island detected in region 794 to 993 (Obs/Exp = 1.27 and %GC = 54.50) CpG island detected in region 795 to 994 (Obs/Exp = 1.34 and %GC = 54.50) CpG island detected in region 796 to 995 (Obs/Exp = 1.30 and %GC = 54.00) CpG island detected in region 797 to 996 (Obs/Exp = 1.30 and %GC = 54.00)
kasulikkusfunktsiooni erinevas piirkonnas ning seega nende piirkasulikkuse languse kiirus on erinev. ---------------------------- 29 215. Avaliku halduse, riigikaitse ja kohustusliku pensionikindlustuse töötajate keskmise bruto- ja netopalga tase, dünaamika ning suhe kõigi tegevusalade töötajate keskmise bruto- ja netopalga tasemega? Brutopalga tase alguses 450 ja lõpus 990. Netopalga tase 345 ja 784 eurot. Kasvanud, kuid majanduskriisi ajal oli eriti kõrge. Suhe kõigi töötajatega on selline, et alguses olid avaliku halduse jms töötajad väga alamaksustatud võrreldes ülejäänutega, hiljem tasemed ühtlustusid ja pärast majanduskriisi saavad isegi avaliku sektori töötajad rohkem palka. 216. SKP inimese kohta ostujõu pariteedi järgi hinnatuna: Eesti taseme suhe EL keskmisega ja dünaamika viimasel aastakümnel
1131 860 Elling Tõnis Harju 04:02:25 M35 2358 2462 Ennok Erki Harju 05:45:26 M35 2287 2601 Ennok Tarmo Tallinn 05:28:02 M35 331 611 Epner Indrek Harju 03:19:58 M35 1404 1251 Erlemann Jaanus Tallinn 04:14:59 M35 764 593 Erm Margo Tallinn 03:44:25 M35 1159 758 Fimberg Teet Lääne-Viru 04:03:51 M35 990 858 Fjodorov Ain Valga 03:55:34 M35 572 730 Flavyanov Igor Venemaa 03:34:27 M35 2424 2332 Freiberg Rein Tallinn 06:23:21 M35 615 2191 Furmanis Maris Läti 03:36:35 M35 826 643 Garnelis Saulius Leedu 03:47:26 M35 405 587 Genevicius Aurelijus Leedu 03:24:56 M35 494 334 Girstautas Donatas Leedu 03:30:28 M35