POOLA Eneli Nilbe 9.klass Üldine info ØPoola on parlamentaarne vabariik ØRahaühik: zlott ØPealinn: Varssavi ØReligioon: katoliiklus (86,9%) ØPindala: 312 679 km² ØRiigi keel: Poola ØRahvaarv: 38 483 957 (30.06.2014) ØPresident: Andrzej Duda ØPeaminister: Beata Szydlo President Lipp Vapp Peaminister Riigi asend ØPoola asub Euraasia mandril ja Euroopa maailmajaos ØNaaberriigid: Saksamaa, Tsehhi, Slovakkia, Ukraina, Valgevene, Leedu, Venemaa Loodus ØPinnamood Põhja-Poolas on tasandikuline. Riigi lõunaosa on mägine (Tatrad, Karkonosze, Bieszczady, Pieniny mäestik jt)
Jaaksoo, A.(1997) Hiiepuu heateod. Meie kassil kriimud silmad. Tallinn: Steamark (Andrus Simsel), lk. 89. KASUTATUD MATERJALID Suuliste allikate loetelu Näit.:Pensionär Johannes Paju (s. 1914, elukoht ...) mälestused (kirja pandud ...a. töö autori poolt). Viites piisab: J.Paju mälestused. Arhiivimaterjalide loetelu peab sisaldama järgmisi kirjeid: Arhiivi ametlik nimetus, fondi (f) number, nimistu (n) number, säiliku (s) number: ERA. F. 957. N.17. S. 3. Viitamisel lisandub veel arhiividokumendi lehe (l) number: ERA. F. 957. N.17. S. 3. L. 9-11. KASUTATUD MATERJALID Arhiivimaterjalide loetelu peab sisaldama järgmisi kirjeid: Arhiivi ametlik nimetus, fondi (f) number, nimistu (n) number, säiliku (s) number: ERA. F. 957. N.17. S. 3. Viitamisel lisandub veel arhiividokumendi lehe (l) number: ERA. F. 957. N.17. S. 3. L. 9-11. KASUTATUD MATERJALID Elektrooniliste (interneti) materjalide puhul tuleb
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Nimi............. HISPAANIA Referaat Juhendaja: nimi.... Pärnu 2013 Üldandmed Rahva arv 47,3 miljonit (aastal 2012) Pindala 505 957 km² koos Baleaari ja Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Riik Hispaania Kuningriik (Reino de España) Rahvastiku tihedus 93,5 elanikku km² kohta (2012. a.) Riigikeel hispaania keel (español) Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses regionaalsed keeled piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal;
Kreeka Kätlin Lumi Ülenurme Gümnaasium 10b Üldine KaguEuroopas Joonia mere ja Egeuse mere ääres Balkani poolsaare lõunaosas Pealinn Ateena Rahvaarv 11,2 miljonit Rahaühik Euro Ametlik riigikeel kreeka Üldpindala 131 957 km2 Majandus Üle 50 % Kreeka tööstusest paikneb SuurAteena piirkonnas Peamised majandusharud on põllumajandus, turism, ehitus ja laevandus Tänapäeva Kreeka on 1975. aasta põhiseaduse kohaselt vabariik 300liikmeline ühekojaline parlament valitakse neljaks aastaks Riik on jagatud 13 administratiivringkonnaks Muusika Tähtis roll kreeka seltsielus juba hellenismiajastul Sõnade ja muusika kooskasutamine ulatub tagasi antiik ja bütsantsiaega
HISPAANIA *Riik Hispaania Kuningriik (Reino de España) Pindala 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Rahvaarv 45,8 miljonit (2006. a.) Rahvastiku tihedus 88,6 elanikku ruutkilomeetri kohta (2006. a.) Riigikeel hispaania keel Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel katalaani keel (catalan) - kasutusel regionaalsed keeled Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses
Kreeka Sisukord Asukoht Loodus Rahvastik Majandus Ø Eksport Ø Import Haldusjaotus Kliima Faktid Asukoht Kreeka on riik Kagu-Euroopas, Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Loodus Kreeka rannajoon on väga liigestatud, saarte ja poolsaarterohke. Selle pikkus on 14 880 km. Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit. Rahvastik 2010. aasta juuli seisuga elab Kreekas 11 305 118 inimest. 2008. aasta seisuga elab 61% rahvastikust linnades. Ametlik keel on kreeka keel. Valitsev usk on õigeusk. Majandus Kreekas on maailma suuruselt 39. SKP. 2002. aastal võeti kasutusele euro, mis asendas Kreeka drahmi. Töötuse määr on 2010. aasta seisuga 12%. SKP jaotumine sektoritesse (2009) Põllumajandus; 0,04 Tööstus; 0,18 Teenindus; 0,...
hüüdnimele, kindlasti tuleks lisada sõnumi saamise või listi külastamise kuupäev. Näide: Crump, E. Re: Preserving Writing. Alliance for Computers and Writing listserv. acw- l@unicorn. acs.ttu.edu (31.03. 2009). 5.4. Arhiivimaterjalide loetelu peab sisaldama järgmisi kirjeid: Loetelus esitatakse järgmised andmed: Arhiivi ametlik nimetus fondi (F) number nimistu (N) number säiliku (S) number Näide: ERA. F. 957. N.17. S. 3. Viitamisel lisandub veel arhiividokumendi lehe (L) number. Näide: (ERA. F. 957. N.17. S. 3. L. 9-11) 5.5. Suuliste allikate loetelu: Näide: Pensionär Johannes Paju (s. 1914, elukoht ... ) mälestused (kirja pandud ... aastal töö autori poolt). Viites piisab näiteks: (J. Paju mälestused) 6. Tabelite ja jooniste vormistamine. Kõik tabelid peavad olema pealkirjastatud ja nummerdatud (Tabel 1, jne) kas tööd läbiva või peatükisisese numeratsiooniga
Esitlus tööpinkidest IMRE SAKS 8.B Höövelpink ehk rihthöövel Puidu hööveldamiseks mõeldud höövelpingis kasutatakse lõikeriistana pöörlevat silindrilist noavõlli, mille sisse on paigaldatud sirge lõikeservaga noad. Tooriku etteandeliikumine on sirgjooneline. Rihthööveldamisel toimub etteanne tavaliselt käsitsi. Kasutamisel tuleks kanda kindaid ja prille Pilt rihthöövlist Paksuspink Paksuspink on väga sarnane rihthöövlile. Erinevus on, et see töötab automaatselt ja lõikab ülalt, mitte alt. Tuleks kasutada erinevaid ohutusnõudeid. Paksuspingi lihtsustatud ehitus: Erinevad paksuspingid Ketassaepink Ketassaepink, formaatsaag ja käsiketassaag toimivad kõik ketta kujulise saega. Ketassaepink ja formaatsaag on paiksed töövahendid. Käsiketassaag on väiksem ja käes hoitav ning see on ebatäpsem. Formaatsael on juhtsiinid, mis aitavad lõigata 90° nurga all. Tuleks kasutada erinevaid ohutusnõud...
Nõukogude Liidule läinud alad. Talvesõjas purustatud Nõukogude sõjavarustus KAOTUSED SÕJAS Soome Venemaa Langenuid umbes 26 000 Langenuid umbes 127 000 Haavatuid umbes 40 000 Haavatuid umbes 265 000 Teadmata kadunud, vangi võetud umbes 1500 Haigestus umbes 58 000 meest Tsiviilisikuid hukkunud Surnuks külmus umbes 957 10 000 Vangi langes umbes 3100 Talvesõjas langenud punaarmeelased KASUTATUD MATERJALID • http://www.kool.ee/?5878 • http://miksike.ee/docs/referaadid2005/talvesoda_ evelin.htm • http://et.wikipedia.org/wiki/Talves%C3%B5da#cit e_note-7 TÄNAN KUULAMAST!
Lisaks suurendas ettevõtte kasumit infotehnoloogiaga tegeleva tütarettevõtte müügist teenitud ühekordne tulu. Muutusi ei toimunud absoluutselt aktsiakapitali nimiväärtuses, kohustuslikus reservkapitalis ja muudes reservide kirjetes. 2011. ja 2010. aastatel oli bilansi horisontaalanalüüsis suuri protsentuaalseid muutusi. Suurim muutus toimus varade kirjetes: raha kirje muutus 390%. 2011. aastal oli ettevõtte arvelduskontol 2 328 035 eurot ja 2010. aastal 596 957 eurot. Võib oletada, et 2009. aastal kuulutati dividendid välja ja arvestati tulumaks maha puhaskasumist ning 2010. aastal maksti arvelduskontolt välja dividendid rahas. Suur hulk raha arvelduskontol ei ole hea näitaja, sest kui ettevõttel on arvelduskontol liiga palju raha, tuleks seda pigem investeerida. Huvitav on see, et 2011 aastal tehti suhteliselt suur hulk finantseeringuid 110 759 eurot, kuid see summa võiks olla veelgi suurem. Suhteliselt suur muutus toimus 2010. ja 2011
996 32,26 1040,71 34 905 -58,74 3450,39 814 -149,74 22422,07 35 963 -0,74 0,55 998 34,26 1173,75 36 961 -2,74 7,51 874 -89,74 8053,27 37 907 -56,74 3219,43 928 -35,74 1277,35 38 957 -6,74 45,43 950 -13,74 188,79 39 979 15,26 232,87 1091 127,26 16195,11 40 992 28,26 798,63 939 -24,74 612,07 41 953 -10,74 115,35 953 -10,74 115,35 42 906 -57,74 3333,91 950 -13,74 188,79 43 1080 116,26 13516,39
319 2 2534 9973,628 1423,25 1699,633 1240,16 207,267 0 2092,835 915,84 1730,448 03 274 275 06 67 72 320 2 2534 14444,24 9709,40 15730,11 4531,73 1032,40 2242,16 0 825,384 12429,16 302 88 7 12 813 72 957 321 2 2534 12469,64 585,031 10240,75 3287,83 4537,92 0 0 1410,64 0 693 2 173 52 322 2 2534 13500,29 1949,01 2066,135 3424,77 9199,50 674,338 13173,14 913,446 1136,082 044 512 76 594 353 08 774 59
· Kõrgeim - Brasiilia Keskkonnaministeerium (Ministeriodo Meio Ambiente) · Järelvalve Brasiilia Keskkonna ja Taastuvate Ressursside Instituut (IBAMA) ning Brasiilia Metsateenistus (SFB) · Loodusliku Mitmekesisuse ja Metsanduse Sekretariaat · Riigimetsade Komisjon (CONAFLOR) · Riiklik Metsaarengu Fond (FNDF) Aasta 2000 Aasta 2005 Töötajate arv metsaistutustega 10 774 15 475 seoses Töötajaid metsamajanduses 19 957 24 915 Töötajad, kes on seotud mingil 34 521 67 803 muul moel metsamajanduse ja istutusega Kokku 65 252 108 193 · Keskmine aastane otseinvesteeringute maht föderaalvalitsuse poolt metsamajandamisse, administratsiooni, teadusesse ja inimressurssi perioodil 2005-2009 oli 141 miljonit Brasiilia reaali (55 miljonit eurot). · Investeeringute maht läbi MMA oli 22 miljonit eurot, läbi Metsateenistuse
Eesti keskmine brutokuupalk Iseseisev töö aines ,,Majandusteaduste alused" Eesti keskmine brutopalk Tabel 1. Eesti keskmine brutopalk (eurodes) aastatel 2007, 2009, 2011, 2013, 2015 kuude järgi. 2007 2009 2011 2013 2015 Jaanuar 631,128 780,17 749,26 876 992 Veebruar 658,737 759,526 785,07 882 984 Märts 691,396 790,779 843,47 940 1 053 Aprill 684,494 788,414 801,11 957 1 054 Mai 728,401 775,057 859,56 954 1 058 Juuni 806,565 875,142 912,93 1 014 1 135 Juuli 687,881 766,62 784,61 944 1 051 August 691,716 719,773 817,32 904 1 023 September 710,825 769,88 825,53 942 1 063 Oktoober 739,074 781,384 812,73 962 1 066 November 774,609 759,973 867,76 968 1 093 Detsembe 841,972 809,249 918,02 1 028 1 160
Kreeka ELiga ühinemise aasta: Click to edit Master text 1981 styles Poliitiline süsteem: Second level Third level vabariik Fourth level Pealinn: Ateena Fifth level Üldpindala: 131 957 km² Rahvaarv: 11,2 miljonit Rahaühik: euro Kreeka üldinfo Kreeka paikneb Balkani poolsaare lõunaosas Euroopa ja Aasia ristteedel. Talle kuulub üle 2000 Egeuse ja Joonia mere saare, milledest vaid ligikaudu 165 on asustatud. Riigi kõrgeim punkt on Olümpose mägi. Kreeka on Euroopa tsivilisatsiooni häll, kus antiikaja õpetlased arendasid oluliselt
Tänu Hispaaniast Ladina-Ameerikasse emigreerunud inimestele - kes on katoliikluse suured praktiseerijad on katoliiklik kirik pääsenud varjusurmast. Judaism oli 19 sajandini pea olematu kuni juudid jälle riiki lasti. Praegu on Hispaanias nii umbes 50 000 juuti, kõik saabunud eelmisel sajandil, neid on 1% elanikkonnast. Enne inkvisitsiooni oli 8% elanikkonnast juudid. Üldandmed Riik Hispaania Kuningriik (Reino de España) Pindala 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Rahvaarv 44,7 miljonit (2006. a.) Rahvastiku tihedus 88,6 elanikku ruutkilomeetri kohta (2006. a.) Riigikeel hispaania keel Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel katalaani keel (catalan) - kasutusel regionaalsed keeled Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel
Muinasaeg e. esiaeg-arheoloogilistel väljakaevamistel põhinev info(sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum mis iseloomustab teatud piirkonna teatud ajalooperioodi arheoloogilisi väljakaevamisi). Ajalooline aeg- kirjalikel allikatel põhinev info. Meseoliitikum(keskmine kiviaeg)- 11 000 a. vanune. !957 a. avastati Pulli asula.- vanim teadaolev asulakoht Eestis. Hiljem on leitud veel Kunda Lammasmägi. Kunda kultuur levis Läänemere iadaranniku maadest Leedu lõunaosani. Asulad- küttide ja kalastajate kultuur. Eestis elas 1500 inimest, asulad veekogude ääres(kala püüdmine, loomade joogikohad, liikumisvõimalused). Elati 15-30 liikmelistes kogukondades. Eluviis oli rändlev(vastavalt püügiaegadele ja korjeperioodidele). Tööriistad- valmistati kivist, puust, luust, sarvedest. Parim materjal oli tulekivi, kivikirveid oli vähe. Luudest ja sarvedest valmistati ahinguid, harpuune, odaotsi ja pistodasid. Eluviis- Kalastamine(kalatõkked-püünised, võr...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus HISPAANIA Referaat PÄRNU 2013 Hispaania üldandmed Riik: Hispaania Kuningriik (Reino de España) Pealinn: Madrid Pindala: 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega (territooriumist 12 287 km² hõlmavad saared) Riigikeel: Hispaania / kastiilia keel (castellano) Riigipiiri pikkus: Maismaapiiri pikkus on 2032 km ja merepiiri pikkus on 7921 km. Haldusjaotus: 50 provintsi, mis jaotuvad 17 omavalitsusega piirkonnaks sh. Madriid Konstitutsioon: kehtib alates 1978. aastast Rahvaarv: 47 miljonit (2010. a.)
7 9 992594 855955 Kokku kohustused ja omakapital 6 2 36 2 Anvol OÜ 2013 2012 Müügitulu 15 823 783 14 309 045 Muud äritulud 9 971 23 565 Kaubad, toore, materjal ja teenused -9 995 957 -8 839 769 Mitmesugused tegevuskulud -2 901 191 -2 529 821 Tööjõukulud -2 032 689 -1 876 748 Põhivara kulum ja väärtuse langus -161 134 -175 081 Muud ärikulud -49 339 -65 521 Kokku ärikasum (-kahjum) 693 444 845 670 Kasum (kahjum) tütar- ja sidusettevõtjatelt -21 503 0
on veel Tel Aviv-Jafo kus elab 392 000 ja Hefa kus 265 100 inimest. Suuremad linnad paiknevad järjest ranniku ääres, just nagu linnketina. Aga pealinn Jeruusalemm aga hoopis keset sisemaad. Iisraeli pealinnal on pikk ja rikas ajalugu. Seal asub juutide pühapaik Nutumüür. Jeruusalemm on judaismi, kristluse ja islami tähtis kultusekeskus. Palju inimesi üle maailma peab Jeruusalemma kõige pühamaks linnaks maailmas. Tööjõud Töötavaid inimesi on Iisraelis 2 957 000. 2% tööealisest elanikkonnast tegelevad põllumajandusega. Tööstuses töötab 16% tööealisest ning teenuseid pakub 82% tööealisest elanikkonnast. Riik on maailma mastaabis sajandal kohal, sarnase tööjõu suurusega on näiteks Serbia ja Singapur. Rahvastikupoliitika Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus rahva arvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel. Enamasti mõistetakse rahvastikupoliitika all meetmeid,
11 31.75 - 1321. 124 11.65 9 24 12 16.45 - 627.9 943 63.36 327 35 13 24.34 9.217 1031. 155 023 562 14 25.64 22.52 1099. 773 515 73 15 18.78 - 767.5 465 21.42 287 66 16 14.64 38.38 653.4 555 217 954 17 19.67 - 796.2 323 29.98 93 28 18 9.801 36.43 448.1 957 506 173 19 20.31 35.44 888.5 124 689 19 20 27.98 6.685 1182. 887 521 218 21 26.93 - 1113. 297 17.31 872 28 22 24.82 33.82 1076. 851 793 625 23 32.32 - 1342. 882 15.78 026 45 24 32.81 - 1354. 288 24.08 052 93 25 4.743 21.07 220.3
Rahvaarv on olnud: 1950: 2,5 miljonit 1975: 3,7 miljonit 2000: 6,5 miljonit 2005: 7,4 miljonit 2007: 8 390 505 (1.6.2007; arvestuslik rahvaarv mehi 49,6%, naisi 50,4%) Aasta Elanike arv Tõusu % 1960 2 786 740 N/A % 1961 2 840 375 1.92 % 1962 2 894 510 1.91 % 1963 2 950 903 1.95 % 1964 3 011 957 2.07 % 1965 3 079 034 2.23 % 1966 3 153 879 2.43 % 1967 3 235 125 2.58 % 1968 3 317 315 2.54 % 1969 3 392 949 2.28 % 1970 3 457 113 1.89 % 1971 3 507 593 1.46 % 4 1972 3 547 335 1.13 % 1973 3 582 950 1.00 % 1974 3 623 852 1.14 % 1975 3 676 991 1.47 % 1976 3 744 678 1.84 %
Hispaania Koostaja: Hendrik Kuusk AT-09 Pärnu PKHK Riigi üldandmed Riik Hispaania Kuningriik (Reino de España) Pindala 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Rahvaarv 45,8 miljonit (2006. a.) Rahvastiku tihedus 88,6 elanikku ruutkilomeetri kohta (2006. a.) Riigikeel hispaania keel Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel katalaani keel (catalan) - kasutusel regionaalsed keeled Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel
61 30 8.75 875 13 0.5 26 62 30.5 8.88 888 13 0.5 26 63 31 9.01 901 13 0.5 26 64 31.5 9.14 914 12 0.5 24 65 32 9.26 926 11 0.5 22 66 32.5 9.37 937 10 0.5 20 67 33 9.47 947 10 0.5 20 68 33.5 9.57 957 10 0.5 20 69 34 9.67 967 6 0.5 12 70 34.5 9.73 973 9 0.5 18 71 35 9.82 982 8 0.5 16 72 35.5 9.9 990 Graafikust on näha, et esimene ekvivalentpunkt oli saavutatud 10,90 ml ja teine 26,70 ml NaOH lisamisel. pH alg = 2,27, kust [H+]= 5.37*10-3 , kus k´ = 7,5 10 -3. Ehk
langustrendis vastavalt Maailmapanga hinnangule. EL Loodusvarade Jätkusuutliku Majandamise Strateegia raames koostatud uuringu kohaselt on Eesti majanduse tõhusus madalaim EL liikmesriikide hulgas arvestades materjalimahukust (Direct Material Input) ühe ühiku SKP tootmisel ühe elaniku kohta. Jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline? Materials Productivity, GDP/DMI in 1999 EUR/t 1400 1152 1200 1000 868 896 957 800 Materials Productivity, 586 600 GDP/DMI in 1999 EUR/t 400 226 200 57 72 109 0 ge Li tv ia - a -1 5 a De en Es C k Sw d Fi a ar ni an ni AC ra ed
2 2003. Aastal käivitasid Tallinna ja Tartu linn arendusprojekti ühistranspordi elektroonilise tasukogumissüsteemi juurutamiseks (Ibid.:1). 2004. aasta 10. jaanuaril tulid käiku esimesed ID-piletid Tartus ning sama aasta 1. märtsil käivitus ID-pilet Tallinnas(Ibid.:2). 2006. aastal ületas Eestis väljastatud ID kaartide arv ühe miljoni piiri, nendest 231 985 Eestis elamisloa saanud välismaalastele. Kehtivaid isikutunnistusi on 892 957 mis tähendab, et Eestis on isikutunnistus 15-74-aastaste elanike seas koguni 87%-l inimestest ning kogu elanikkonnast 66%-l.3 Kasutamisvõimalused Võimalusi ID-kaarti kasutada on mitmeid. Kõige levinum ilmselt on ID pileti kasutamisvõimalus, mida saab teha Tallinnas ja Tartus ühistranspordi kasutamiseks. Nüüdseks on ka mindud nii kaugele, et koos ühistranspordi piletiga koos saad osta ka nt. loomaaia või botaanikaaia pileti
keha või kehade inertsimomendid I1 ja I2. Ainult keha või kehade inertsimomentide saamiseks tuleb süsteemi inertsimomendist lahutada aluse inertsimoment. 7) Arvutan ühe keha inertsimomendi telje suhtes, mis asetseb kaugusel a tema tsentrist a) vahetult katseandmetest valemi (4) järgi b) Steineri lause abil valemi (5) järgi 8) Arvutan saadud inertsimomentide vead ja võrdlen tulemusi omavahel Tabel: Inertsimomentide määramine mo= 957 ± 1 g a= 7 cm ± 0,5 cm R= 13,5 ± 0,1 cm c= 9,75 ± 0,05 mm m1= 2,840 ± 1 g l= 168 ± 1 cm r= 3,0 ± 0,1 cm b= 10,25 ± 0,05 mm m2= 2,845 ± 1 g Katse t, s I, Ikeha, m, kg n T, s nr
Hispaania Kuningriik (ESP) Reino de España ( hispaania keeles) 1. Üldiseloomustus Hispaania Kuningriik asub Euraasia mandril Euroopa maailmajaos (Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel). Hispaania piirneb lõunast Atlandi ookeaniga (Cádizi laht), läände ja põhja jääb Biskaia laht ning idasse ja lõunasse Vahemeri. Hispaani lõunaosas on ka Gibraltari väin. Pindala: 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate autonoomsete linnadega Naaberriigid: Prantsusmaa, Andorra, Portugal, Ühendatud Kuningriik (Gibraltar) ja Maroko (Ceuta ja Melilla linnad) Riigipiiri pikkus: Maismaapiiri pikkus on 2032 km ja merepiiri pikkus on 7921 km. Riigikord: parlamentaarne monarhia Rahvaarv: 44,7 miljonit (2006. a.) Pealinn: Madrid Pealinna rahvaarv: 3,129 miljonit Rahvastiku tihedus: 88,6 in/km² (2006. a.)
m1= … … g l= … … cm r= … … cm b= … … mm m2= … … g Katse t, s I, Ikeha, m, kg n T, s nr. t1 t2 t3 t4 t5 kg*m2 kg*m2 1 2 3 mo= 957 1 g a= 7 cm 0,5 cm R= 13,5 0,1 cm c= 9,75 0,05 mm m1= 2,840 1 g l= 168 1 cm r= 3,0 0,1 cm b= 10,25 0,05 mm m2= 2,845 1 g Katse t, s I, Ikeha, m, kg n T, s nr
m1= … … g l= … … cm r= … … cm b= … … mm m2= … … g Katse t, s I, Ikeha, m, kg n T, s nr. t1 t2 t3 t4 t5 kg*m2 kg*m2 1 2 3 mo= 957 1 g a= 7 cm 0,5 cm R= 13,5 0,1 cm c= 9,75 0,05 mm m1= 2,840 1 g l= 168 1 cm r= 3,0 0,1 cm b= 10,25 0,05 mm m2= 2,845 1 g Katse t, s I, Ikeha, m, kg n T, s nr
.................... 8 Kasutatud kirjandus .................................................................................. 9 Sissejuhatus Selles referaadis saame lähemalt tuttavaks Hispaaniaga; inimestega, kes seal elavad ja sellega, millega need inimesed tegelevad. Vaatleme põhjusi, miks sinna reisib nii palju inimesi ja missuguseid võimalusi Hispaania sinnareisijatele pakub. Riigi üldandmed Riik Hispaania Kuningriik (Reino de España) Pindala 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Rahvaarv 44,7 miljonit (2006. a.) Rahvastiku tihedus 88,6 elanikku ruutkilomeetri kohta (2006. a.) Riigikeel hispaania keel Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel katalaani keel (catalan) - kasutusel regionaalsed keeled Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel
22 22 25 44 68 85 125 144 145 145 195 213 213 251 252 255 255 451 451 454 464 521 544 548 555 555 612 624 645 654 654 658 668 668 668 668 668 668 747 751 752 845 851 951 954 957 987 1164 1542 1626 1643 2254 2442 2616 4465 4545 4875 5365 5515 5564 5565 5856 6558 6854 6854 7895 8547 9685 11994 21455 45781 325215 arv 668 esinemise kord Arvude mood arvude mediaan arvu hulk tulbas 6 668 668 73 Ulesanne 3 Täike lahtrid vastavalt veerupealkirjale. Esimesel real näidake valemit. Initsiaalid
TALLINNA ÜLIKOOL Humanitaarteaduste instituut Taivo Bart Vana hea Rootsi aeg Individuaalne töö Tallinn 2017 Sissejuhatus Käesoleva töö eesmärgiks on Eesti ajaloos tuntud perioodi, mida nimetatakse, kui „head Rootsi aega“ mis kehtis Eesti ja Liivimaa aladel 1629-1699a. loodud mõttepildi ehk kuvani analüüs. Antud töös proovin leida vastused küsimustele: Kas „vana hea Rootsi aegˮ on folkloorne mälestus või ajaloolaste jt konstrueeritud meem? Millised on sündmused, institutsioonid, protsessid jne Rootsi aja pärandist, mis võimaldavad seda perioodi positiivselt esile tõsta? Kas ja kuivõrd võib Rootsi valitsusaega vaadelda kui kolonialismi? Milline oli baltisakslaste suhe Rootsi aega? Millele viitab väljend „Labie zviedru laikiˮ? Miks ei ole „vana head Rootsi aegaˮ eestirootslaste ajaloolises mälus, kuigi nad elasid sel ajal „omaˮ kuninga võimu all? Kuidas on „vana hea Rootsi aegˮ kujundanud eestlaste identiteeti? ...
Referaat Kerttu Rakke Klaarika Leppik Elva Täiskasvanute Gümnaasium 12 B 2007 Sisukord Elulugu lk 3 Looming lk 4 Teosed lk 5 ,,Seitse päeva" lühikokkuvõte lk 6 ,,Ilusasjake" lühikokkuvõte lk 7 Kasutatud kirjandus lk 8 Kerttu Rakke (kodanikunimi Kadi Kuus; sündinud 16. septembril 1970 Võru linnas) on eesti proosakirjanik.Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli eesti filoloogina, hiljem õppis Eesti Humanitaarinstituudis semiootika magistrantuuris. Töötanud reklaamiagentuurides korrektori ja copywriterina. Oma kirjanikudebüüdi tegi Kerttu Rakke 1989. aastal olles vaid 17-aastane, kui Vikerkaares ilmus noorteelu kirjeldav jutustus "Let`s go", mis tolle aja kohta küllalt räigetes värvides oli. Pseudonüüm Kerttu Rakke pärinebki juba tollest ajast. Nimi Kerttu Rakke tundus Kadi Kuus...
Nõustamise põhialused; I kodutöö: nõustamiskoolkondade võrdlus Tartu Ülikool Filosoofia BA II Sven Anderson Töö aluseks: Hersen, Sledge (ed´s) (2002). Encyclopedia of Psychotherapy. Academic Press 1. LOE LÄBI peatükid psühhodünaamilise (II vol 423-430), kognitiiv-käitumisteraapia (I vol 451-458); humanistliku (I vol 949-957); lahenduskeskse lühiteraapia (II vol 673-678); reaalsusteraapia (II vol 489-494); interpersonaalse psühhoteraapia (II vol 37-47); ja gestaltteraapia (I vol 863-872) kohta. 2. TÄIDA TABEL (lühidalt, konkreetselt, asjakohaselt): KOOLKOND TEOORIA NÕUSTAMISSUHE NÕUSTAMISVÕTTED TUGEVUSE...
.......................................................................6 Skulptuur.................................................................................................................................7 Maalikunst...............................................................................................................................7 2 Üldandmed Pindala: 131 957 km2 Rahvaarv: 10 538 594 miljonit inimest. Pealinn: Ateena Haldusjaotus: 52noomi. Usund: Kreeka õigeusk Aeg: Eestiga sama. Kreeka suunakood: 30 Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit. Ametlikuks keeleks on kreeka keel. Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli. Vanakreeka keel, mille vanimad raidkirjad pärinevad 8.7. sajandist eKr., oli antiikajal tähtis kultuurkeel, peale Kreeka eriti idapoolsetel Vahemeremaadel ja Ees-Aasias. Ladina keele ja teiste keelte kaudu
Inglise keelt räägivad maailmas umbes 300miljonit inimest. Suurbritanniast itta jääb Põhjameri ning Euroopa mandrialast lahutab teda La Manche'i väin ehk Inglise kanal ja selle kitsam idaosa Calais' väin Doveri väin. Euroopa mandriga ühendab saart mööda La Manche'i põhja kulgev La Manche'i tunnel. Iirimaast lahutab teda Iiri meri koos Saint George'i väina ja Põhjaväinaga. Suurbritannia edelarannikut uhub Keldi meri ja looderannikut Atlandi ookean. Saare pindala on 229 957 km². Ta on Euroopa suurim saar ning on pindala poolest maailmas kaheksandal kohal. Saar on põhja- lõunasuunas piklik ning laiub põhjast lõunasse ligikaudu kümne laiuskraadi ulatuses. Idas ja lõunas on saare maastik madal ja laineline. Saare lääne- ja põhjaosa on mägisemad. Kõrgeim tipp on Ben Nevis (1343 m).Enne viimase jääaja lõppu oli Suurbritannia Euroopa poolsaar. Jääaja lõpul merepind tõusis liustike sulamise tõttu
saanud võimaluse end Itaalias täiendada. · Eesti peamised ekspordiartiklid Itaaliasse 2010.aastal: · masinad ja seadmed · pabermass ja tooted sellest · Puit ja puittooted · Eesti peamised impordiartiklid Itaaliast 2010. aastal : · masinad ja seadmed · tekstiil ja tekstiilitooted · metallid ja metallitooted Kreeka · ELiga ühinemise aasta: 1981 · Poliitiline süsteem: vabariik · Pealinn: Ateena · Üldpindala: 131 957 km² · Rahvaarv: 11,2 miljonit · Rahaühik: euro · Kuula ametlikku ELi keelt: kreeka Kreeka majandus · Kreeka majanduse struktuuris on põllumajandusel suur osakaal(17%). · Põhilised tööstusharud on tekstiilitööstus (puuvill, vaibad) ning toiduainetööstus. Metallitööstus ja masinaehitus on arenevad tööstusharud, mis kasutavad kodumaist toorainet. · Põllumajanduses kasvatatakse väljaveoks tubakat, tsitrusi, puuvilju,
ligikaudu 3 miljonit. Prognoositav rahvaarv aastaks 2050 on ligikaudu 52,5 miljonit. Alates aastast 2010 kuni aastani 2040 see kasvab(kuni 53,5 miljonini), kuid prognoosi kohaselt alatest aastast 2040 hakkab see tasapisi langema. Soolis vanuseline koosseis: Aasta Elus sünnnid Surmad Muutus Sündimuste Surmade Muutus üldkordaja üldkordaja 2006 482 957 371 478 111 479 10.9 8.4 2.5 2007 492 527 385 361 107 166 11.0 8.6 2.4 2008 518 967 385 954 133 013 11.4 8.5 2.9 2009 492 931 383 486 109 445 10.7 8.4 2.4 0-14 aastaseid: 14.4% (mehi 3,423,861/naisi 3,232,028) 15-64 aastaseid: 69.1% (mehi 16,185,5575/naisi 15,683,433) 65 aastaseid ja vanemaid: 16.5% (mehi 3,238,301/naisi 4,394,624) (2008)
TALLINNA ÜLIKOOL ÕIGUSAKADEEMIA ERAÕIGUSE OSAKOND Darja S. ja Maris L. EELOTSUSE KÜSIMINE EUROOPA KOHTULT Kodutöö Õppejõud: Mare Merimaa Õppeaine: Tsiviilmenetluse erikursus Tallinn 2013 SISUKORD 1. ÜLDISED KÜSIMUSED 1.1. Euroopa Kohtu eelotsuse eesmärgid tagada Euroopa Liidu õiguse ühetaoline kehtivus, kohaldamine ja tõlgendamine Euroopa Liidu kõikides liikmesriikides (eelotsuse peamine eesmärk); tagada Euroopa Liidu õiguse edasiarendamine; tagada isikutele EL õigusest tulenevate õiguste tõhusam kaitse, kohtusse pöördumise õigus, juurdepääs siseriikliku kohtu kaudu ka Euroopa Kohtusse. (üksikisikute kaebeõigused Euroopa Kohtusse-esimese astme kohtusse-on piiratud. Oma riigi vastu Luksemburgi kohtusüsteemi otse pöörduda pole võimalik. Kui riik on EL õigust valesti ...
Eesti sõduritest II maailmasõjas // Vikerkaar. 1991. Nr.6. Lk. 56-6. Artikkel ajalehest: Mihkelson, I. Raemuusikat hea maitsega kuulajale // Postimees. 2000. 11. august. Suuliste allikate loetelu: Näit.: Pensionär Johannes Paju (s. 1914, elukoht ... )mälestused (kirja pandud ...a. töö autori poolt). Viites piisab: J.Paju mälestused. Arhiivimaterjalide loetelu peab sisaldama järgmisi kirjeid: Arhiivi ametlik nimetus, fondi (f) number, nimistu (n) number, säiliku (s) number: ERA. F. 957. N.17. S. 3. Viitamisel lisandub veel arhiividokumendi lehe (l) number: ERA. F. 957. N.17. S. 3. L. 9-11. Interneti materjalide loetelu: Autori nimi, Initsiaal. Artikli pealkiri. URL-aadress (http:// www. xxx.ee .kuupäev) Kui autorit ei ole võimalik tuvastada, siis näidatakse aadress koos kõigi kirjete ja materjali hankimise kuupäevaga). Näit.: Burka, L. P. A hypertext history of multi-user dimensions. MUD history. 1993. http://www.utopia.com/ talent/ lpb/muddex/essay (2 Aug. 1996).
1100000 1000000 900000 800000 700000 600000 1970 1979 1989 RAHVASTIKU RAHVUSLIK KOOSSEIS AASTA ALGUSES, 1989, 1990, 1995, 19982000* Rahvus 1989 1990 1995 1998 1999 2000 KOKKU 1 565 662 1 571 648 1 491 583 1 453 844 1 445 580 1 439 197 Eestlased 963 281 965 808 957 948 946 646 942 526 939 310 Venelased 474 834 478 182 428 360 409 111 406 049 403 925 Ukrainlased 48 271 48 674 39 585 36 929 36 659 36 467 Valgevenelased 27 711 27 843 23 088 21 589 21 363 21 125 Soomlased 16 622 16 513 14 522 13 317 13 027 12 762 Juudid 4 613 4 428 2 864 2 423 2 338 2 275
Kas see on suur, keskmine või väikeriik? Brasiilias elab 200 883 123 inimest. Brasiilia on Lõuna-Ameerika suurim riik, ta võtab enda alla peaaegu poole kogu maailmajaost. Samuti kuulub Brasiilia nii rahvaarvult kui ka pindalalt 5 suurima riigi hulka. Brasiilia on kindlasti suurriik. http://www.statista.com/statistics/19321/total-population-of-brazil/ (Tabel) 98 825 782 Mehed (49.2%) Naised(50.8%) 102 057 957 0-14 aastased: 24.7% 15-24 aastased: 16.8% 25-54 aastased: 43.4% 55-64 aastased: 8% 65 ja üle: 7.1% 2. Iseloomusta rahvastiku paiknemist antud riigis: · keskmine rahvastiku tihedus: 22, 5 inimest/km2 · rahvastiku tiheduse võrdlus naaberriikidega: Brasiilia põhjanaabrite rahvastiku tihedus on sama või natukene kõrgem kui Brasiilial (Colombia 35 inim/km2, Venezuela 26 inim/km2, Peruu 21 inim/km2).
kuna nende sigimisedukus varieerub rohkem kui naistel. Seepärast ongi mehed paratamatult evolutsioneerunud naistest riskialtimalt käituma. Minu arvates meeste ja naiste eluea erinevusel on ka bioloogilisi põhjuseid. Nüüd ma tahan käsitlema sündmused ja surmad ning iive Narva linnas. Sündmused, surmad ja iive Rahvaarvu loomulik muutumine Aasta Elussünnid Surmad Iive 1995 605 957 -352 1996 594 878 -284 1997 568 940 -372 1998 549 1 033 -484 1999 588 991 -403 2000 648 973 -325 2001 658 1 025 -403 2002 693 1 058 -365 2003 612 1003 -391 2004 677 902 - 225 2005 706 930 -224
XX sajandi teises pooles on ta olnud järelejõudja rollis rahvusvahelises lääne ühiskonnas. Jätkuvad mured on suur töötus ja baskidest separatistide liikumine. [2] 3 Üldandmed Riigi ametlik nimetus: Hispaania Kuningriik Reyno de Espaa Riigipea: Kuningas Juan Carlos I Riigikord parlamentaarne monarhia Valitsusjuht: Peaminister José Luis Rodríguez Zapatero (alates 17. aprillist 2008. a.) Pindala: 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Pealinn: Madrid Riigihümn Marcha Real Rahaühik: EUR Haldusjaotus: 50 provintsi, 17 autonoomset piirkonda ning kaks autonoomset linna Ceuta ning Melilla Riigilipp: Hispaania riigilipp on kolmetriibuline. Ülemine ja alumine triip on punased, keskel on topeltlai kollane triip, mille vasakul pool on Hispaania riigivapp. Hispaania lipu elurõõmsad värvid võeti kasutusele 1785
(visible objects) 4.3. ANDMESTIKU JAGAMINE OSADEKS. 1. Jagame andmestiku osadeks (tunnuse sugupõhjal) 2. Tellime sagedustabeli küsimuse „Kas Teie osalesite viimastel valimistel?“ tulemuste kohta. 3. Taastame esialgse olukorra (eemaldame osadeks jagamise). Tabel 4A. Kas Teie osalesite viimastel valimistel? Mees Naine Vastajate arv % Vastajate arv % Jah 367 52,1 573 59,9 Ei 240 34,1 273 28,5 Pole valmisõigust 88 12,5 106 11,1 Vastamata 9 1,3 5 ,5 KOKKU 704 100,0 957 100,0 ANDMEANALÜÜS: statistiline andmestik ja kirjeldav statistika. 2010/11 K.Osula -7- 4.4. SAGEDUSTABEL (Analyze/Tables/Tables of Frequencies) Tabel 5. Kui huvitatud te poliitikast olete? Vastajate arv % väga huvitatud 139 8,4% üsna huvitatud 606 36,7% vähe huvitatud 700 42,3% üldse ei tunne huvi 208 12,6% KOKKU 1653 100,0% Tabel 6.Mitme küsimuse (ühesuguste vastusevariantidega) vastused koos. Üldine rahulolu... riigi majandusliku olukorraga valitsuse tööga hariduse olukorraga
Ehitised ja rajatised, maa 58 620 66 745 68 620 Masinad ja seadmed 123 497 146 638 151 395 Inventar 1 263 1 456 1 553 Kulum - 93 129 - 102 918 - 113 580 Lõpetamata kap.ehitus 7 214 1 213 4 351 Põhivara kokku 100 993 119 482 118 957 Tabel 1. Väljavõte 2007-2009 bilansist 3.1 Varade inventuur Varade inventuuri viib läbi tegevjuhi käskkirjaga aktsiaseltsi töötajatest moodustatud vähemalt kolmeliikmeline komisjon, mille kohustuslikuks liikmeks on inventeerimisele kuuluvate varade vastuvõtmise, hoidmise, väljastamise või kasutamise eest lepingu alusel materiaalselt vastutav töötaja. Inventeerimiskomisjon viib läbi kaupade, materjalide, inventari loendamise ning kannab tulemused inventuurilehele.
Laialehised kokku 1 929 57,43 Metsaala kokku 3 359 100,00 4 Kodumaised ja haruldased looma- ja taimeliigid metsas – Kreeka Taimestik Kreeka asub Balkani poolsaare lõunaosas ja riigi kogupindala on 131 957 km2. Kreekas kasvab looduslikult ligikaudu 6 900 liiki ja alamliiki soontaimi. Endeemilisi liike ja alamliike on Kreekas üle 1 300. Endeemilised liigid esinevad ainult teatud piirkonnas ja neid ei leidu kusagil mujal ei Balkani poolsaarel ega kogu maailmas. Taimestik on rikkalik tänu paljudele teguritele, millest kõige tähtsamad on: - Vanema taimestiku hulgas on palju tertsiaarajastu liike, mis on üle elanud kvaternaari jääajad.
uurimustöö koostaja tahab välja tuua Suurbritannia eripärad ning näidata, miks ta just seda maad otsustas uurida. Head lugemist! 3 Riigi üldiseloomustus Riigi täisnimi on Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriik, kuna Suurbritannia alla kuulub ka osa Iirimaast. Saare pindala on 229 957 km². Ta on Euroopa suurim saar ning on pindala poolest maailmas kaheksandal kohal. Pealinn London asub Lõuna osas ning on asustuse (6,68 mln elanikku) ning pindala poolest suurim linn. Euroopas on London suuruselt teisel kohal Moskva järel. Teised suured linnad on Birmingham, Manchester ja Liverpool. Kogu saarel on 58.1 mln inimest, kellest 82% on inglased, ülejäänud on sotlased, uelslased (waleslased) ja iirlased. Rahaühikuna on käibel naelsterling ja penn (1 nael = 100 penni).
Atsesulfaamkaalium (atsesulfaam K) 5 E 950 Aspartaam5 E 951 Tsüklamiinhape ja tema naatriumi- ning kaltsiumisool5 E 952 Isomalt (isomaltitool)5 E 953 Sahhariin ja tema naatriumi-, kaaliumi- ning kaltsiumisool5 E 954 Sukraloos E 955 Taumatiin5 E 957 Neohesperidiin DC5 E 959 Aspartaam-atsesulfaamsool E 962 Maltitool5: 1) tahke maltitool 2) maltitoolisiirup E 965 Laktitool5 E 966 Ksülitool5 E 967 Erütritool E 968