ÜLESANNE 1 Ülesanne on toodud alustatava ettevõtte bilansi ja kasumiaruande koostamise ja seoste kohta Osaühing, kelle põhitegevuseks on teenuse pakkumine erinevatele turismi firmadele, moodustatakse 10. jaanuaril 2005. a. Aktsiakapitaliks on 40 000 krooni, mis on jagatud kahe osaniku vahel võrdselt. Aktsiakapital koosneb põhivara maksumusest, mis notariaalselt on hinnatud ja kinnitatud väärtuses 30 000 krooni. Amortisatsioon aastas on 12%. Notariaalse tõestuse tasu on 948 krooni, mida koheselt maksavad osanikud jaanuari kuus. Ettevõtte tegutsed üüritavates ruumides. mille rendimakse on 1000 krooni kuus. Panga kontole makstakse esimesel veebruaril osanike kohustus 10 000 krooni. Veebruaris tasuvad ettemaksuna tellijad kauba eest 10 000 krooni. Teenuse osutamiseks ostetakse kaupa 28 veebruaril 15000 krooni eest. Koostada jaanuari ja veebruari kuu kasumiaruanded ning bilanss jaanuari kohta ja veebruari kohta. Lahendus
ÜLESANNE 1 Ülesanne on toodud alustatava ettevõtte bilansi ja kasumiaruande koostamise ja seoste kohta Osaühing, kelle põhitegevuseks on teenuse pakkumine erinevatele turismi firmadele, moodustatakse 10. jaanuaril 2005. a. Aktsiakapitaliks on 40 000 krooni, mis on jagatud kahe osaniku vahel võrdselt. Aktsiakapital koosneb põhivara maksumusest, mis notariaalselt on hinnatud ja kinnitatud väärtuses 30 000 krooni. Amortisatsioon aastas on 12%. Notariaalse tõestuse tasu on 948 krooni, mida koheselt maksavad osanikud jaanuari kuus. Ettevõtte tegutsed üüritavates ruumides. mille rendimakse on 1000 krooni kuus. Panga kontole makstakse esimesel veebruaril osanike kohustus 10 000 krooni. Veebruaris tasuvad ettemaksuna tellijad kauba eest 10 000 krooni. Teenuse osutamiseks ostetakse kaupa 28 veebruaril 15000 krooni eest. Koostada jaanuari ja veebruari kuu kasumiaruanded ning bilanss jaanuari kohta ja veebruari kohta. Lahendus
ettemaksete muutus -1 639 802 7 436 649 Makstud intressid -4 496 516 -7 602 925 Makstud muud finantskulud -1 206 374 -670 144 Makstud ettevõtte tulumaks 0 -820 929 Kokku rahavoog äritegevusest 19 479 129 31 679 028 Materiaalne põhivara soetus -5 948 542 -11 165 251 51 Materiaalne põhivara müük 55 085 75 661 Laenu andmine -1 471 503 -580 172 Saadud dividendid 906 648 906 648 Aktsiate ostmine 0 -2 000 000
29 Lämmastik E 941 pakendusgaas Dilämmastikmonooksiid E 942 Propellant Butaan E 943a propellant 2-metüülpropaan E 943b propellant Propaan E 944 Propellant Hapnik E 948 pakendusgaas Vesinik E 949 pakendusgaas Atsesulfaamkaalium (atsesulfaam K) 5 E 950 Magusaine Aspartaam5 E 951 magusaine, lõhna- ja maitsetugevdaja Tsüklamiinhape ja tema naatriumi- ning kaltsiumisool5 E 952 Magusaine Isomalt (isomaltitool)5 E 953 magusaine, paakumisvastane aine, mahuaine, glaseeraine
Järva Lenini nim. 87 26 149 288 1952 3781 3806 Järva Leninlik Tee 87 23 142 241 1600 4005 5375 Järva Majak 87 34 140 238 580 4653 2370 Järva Oktoober 87 31 110 249 1140 4601 4372 Järva Tammsaare 87 28 132 299 838 4511 3811 Järva Türi NST 87 22 85 237 1249 4018 3118 Järva Udeva 87 18 92 233 948 3678 2901 Järva 9.Mai 88 22 203 46 1674 5836 6219 Järva Alliku 88 17 123 36 1320 4616 5144 Järva Aravete 88 22 194 50 2222 4848 6829 Järva Estonia 88 17 135 37 1886 4470 5118 Järva Imavere 88 17 175 23 1099 4028 3736 Järva Jäneda ST 88 12 100 47 480 4340 1717 Järva Järva 88 15 193 50 564 5038 2175
Iga jaapani perekond tarbib 36,7 kg kala aastas. 5.4. Energeetika Elektrit toodetakse Jaapanis peamiselt soojuselektrijaamades ja aatomielektrijaamades, osaliselt ka hüdro-, geotermaal- ja päikeseenergial töötavates elektrijaamades. Suurem osa energiakandjatest tuleb aga importida, sest kodumaised ressursid katavad ainult 18,1% tööstuse vajadustest. Nafta ja naftatoodete puhul on impordi osatähtsus 99,7%. Elektrienergia kogutoodang 1996. a oli 948 559 miljardit kWh, mis jagunes energiaallikate järgi järgmiselt: fossiilkütused 61,47% hüdroenergia 8,34% aatomienergia 29,83% muu 0,36% Elektrienergiat Jaapan ei impordi ega ekspordi (teeb seda ainult patareide ja akude näol). Samas on Jaapani eramajades küllalt palju kasutusel päikeseenergiat (vee soojendamiseks). Jaapanis on 18 tuumajaamas 54 tuumareaktorit, mille koguvõimus on 47 000 MW, mis moodustab 29% Jaapani elektrienergiatoodangust (2010)
1999 165 27,4 182 6,64233577 1999 166 43 635 14,7674419 1999 169 123 4400 35,7723577 1999 172 5 130 26 1999 173 84 1400 16,6666667 1999 177 156 1945 12,4679487 1999 182 276 4140 15 1999 183 17,3 174 10,0578035 1999 186 102 948 9,29411765 1999 188 44 1200 27,2727273 1999 198 49 639 13,0408163 1999 203 20,3 161 7,93103448 1999 204 40,4 530 13,1188119 1999 207 4,1 50 12,195122 1999 209 3 60 20 1999 213 6,03 61 10,1160862 1999 215 4,8 50 10,4166667
Sotsiaalmaksud 147 962 kr 19 558 kr KOKKU rühm 7. 617 728 kr 67 989 kr 8. Kulum 8.1. Põhivara kulum ja väärtuse langus 91 250 kr 1 412 kr KOKKU rühm 8. 91 250 kr 1 412 kr 9. Muud ärikulud 70 418 kr 1 465 kr ÄRIKULUD KOKKU 5 765 408 kr 807 948 kr 10. Finantstulud 10.5. Muud intressi- ja finantstulud 45 kr 0 kr KOKKU rühm 10. 45 kr 0 kr 11. Finantskulud 11.3. Intressikulud 142 887 kr 0 kr KOKKU rühm 11. 142 887 kr 0 kr KASUM (-KAHJUM) majandustegevusest -73 304 kr 19 570 kr 12
Sotsiaalmaksud 147 962 kr 19 558 kr KOKKU rühm 7. 617 728 kr 67 989 kr 8. Kulum 8.1. Põhivara kulum ja väärtuse langus 91 250 kr 1 412 kr KOKKU rühm 8. 91 250 kr 1 412 kr 9. Muud ärikulud 70 418 kr 1 465 kr ÄRIKULUD KOKKU 5 765 408 kr 807 948 kr 10. Finantstulud 10.5. Muud intressi- ja finantstulud 45 kr 0 kr KOKKU rühm 10. 45 kr 0 kr 11. Finantskulud 11.3. Intressikulud 142 887 kr 0 kr KOKKU rühm 11. 142 887 kr 0 kr KASUM (-KAHJUM) majandustegevusest -73 304 kr 19 570 kr 12
Vene keele õpetaja 600 295 83 144 208 769 Administratsioon 800 759 469 770 558 605 Keemia õpetaja 900 523 527 508 773 601 Kehalise kasvatuse õpetaja 150 968 602 85 584 914 Saksa keele õpetaja 500 667 948 471 535 238 Sekretär 600 500 596 530 653 950 Esita kokkuvõtvasse veergu, mitu lehte paberit paljundati üle või vähem Arvestada tuleb, et kuulimiit on esitatud veerus B Negatiivsed arvud esita punaselt Veebruar Märts Aprill Mai Kokkuvõte 931 178 548 869 -529 716 23 631 747 -4468 350 476 746 413 2062
Matemaatika õpetaja 750 929 415 386 49 925 Vene keele õpetaja 600 295 83 144 208 769 Administratsioon 800 759 469 770 558 605 Keemia õpetaja 900 523 527 508 773 601 Kehalise kasvatuse õpetaja 150 968 602 85 584 914 Saksa keele õpetaja 500 667 948 471 535 238 Sekretär 600 500 596 530 653 950 Esita kokkuvõtvasse veergu, mitu lehte paberit paljundati üle või vähem Arvestada tuleb, et kuulimiit on esitatud veerus B Negatiivsed arvud esita punaselt Veebruar Märts Aprill Mai Kokkuvõte 931 178 548 869 716 23 631 747 350 476 746 413
Järva Lenini nim. 87 26 149 288 1952 3781 3806 Järva Leninlik Tee 87 23 142 241 1600 4005 5375 Järva Majak 87 34 140 238 580 4653 2370 Järva Oktoober 87 31 110 249 1140 4601 4372 Järva Tammsaare 87 28 132 299 838 4511 3811 Järva Türi NST 87 22 85 237 1249 4018 3118 Järva Udeva 87 18 92 233 948 3678 2901 Järva 9.Mai 88 22 203 46 1674 5836 6219 Järva Alliku 88 17 123 36 1320 4616 5144 Järva Aravete 88 22 194 50 2222 4848 6829 Järva Estonia 88 17 135 37 1886 4470 5118 Järva Imavere 88 17 175 23 1099 4028 3736 Järva Jäneda ST 88 12 100 47 480 4340 1717 Järva Järva 88 15 193 50 564 5038 2175
2 705 710 715 721 726 731 736 741 747 752 3 757 763 768 774 779 785 790 796 801 807 4 813 819 824 830 836 842 848 854 860 866 5 872 878 884 890 897 903 909 915 922 928 6 935 941 948 954 961 967 974 981 988 994 7 1001 1008 1015 1022 1029 1036 1043 1050 1058 1065 8 1072 1080 1087 1094 1102 1109 1117 1124 1132 1140 9 1147 1155 1163 1171 1179 1187 1195 1203 1211 1219 10 1227 1236 1244 1252 1261 1269 1278 1286 1295 1303
Põhiosa maailmas toodetud põllumajandustoodangust tarbitakse siseturgudel. Maailmaturul müüakse tarbitavast teraviljast 10%, piimasaadustest 7%, sealihast 2,6% Tootmiskitsendused on seotud ressurssidega maa, töö, kapital ning tootmise korraldust mõjutavate reformidega. · harimiskõlblik maa · tööjõuressursid · kapitaliressursid · reformid Harimiskõlblik maa Eestis ca 700 000 ha>40 HP, ca 25-30 põllumaast kasutamata 2010.a. kokku põllumajandusmaad 948 800 ehk 21% pindalast. Kogupõllumajandusmaast 88% ehk 839 386 ha moodustas põllumajanduslikus tootmises kasutatav maa (sh põllumaad 645 067 ha) ning 12% ehk 109 400 ha oli maa, mida põllumajanduslikus tootmises ei kasutatud, kuid hoiti põllumajanduse ja keskkonna seisukohast heas korras ehk niideti ning mille eest saadakse toetust. 2011.a. põllumaa pind vähenes (olles 632 399 ha), kuid suurenes põllumajanduslikus tootmises mittekasutatav maa,
5 Germany 2,235 355 2,323 369 2,483 395 6 South Korea 2,170 345 2,139 340 2,150 342 7 France 1,697 270 1,749 278 1,893 301 8 Spain 1,346 214 1,439 229 1,555 247 9 Italy 1,292 205 1,381 220 1,558 248 10 Singapore 1,172 186 916 146 787 125 11 Republic of China (Taiwan) 1,009 160 944 150 942 150 12 Netherlands 948 151 973 155 936 149 13 Turkey 650 103 650 103 576 92 14 Belgium 634 101 597 95 546 87 15 Thailand 592 94 538 86 606 96 Source: US Energy Information Administration 1 peak production of oil already passed in this statecitation needed] 2 Major oil producer whose production is still increasing[citation needed] Import to the USA by country 2010 oil imports to US 2010
Energeetika Elektrit toodetakse Jaapanis peamiselt soojuselektrijaamades ja aatomielektrijaamades, osaliselt ka hüdro- , geotermaal- ja päikeseenergia l töötavates elektrijaamades. Suurem osa energiakandjatest tuleb aga importida, sest kodumaised ressursid katavad ainult 18,1% tööstuse vajadustest. Nafta ja naftatoodete puhul on impordi osatähtsus 99,7%. Elektrienergia kogutoodang 1996. a. oli 948 559 miljardit kWh, mis jagunes energiaallikate järgi järgmiselt: · fossiilkütused 61,47% · hüdroenergia 8,34% · aatomienergia 29,83% · muu 0,36% · soojuselektrijaamad: 64,8% (580 mrd kWh) · tuumaelektrijaamad: 25% ( 223 mrd kWh) Varud Elekter: 893 mrd kWh (võimsus 194, 76 mrd kW) Kütus: 17 183 brf/d Loomad: 10,6 siga mln ; 5 mln veist; 31 000 kitse Maavarad: lubjakivi, väävel, kivisüs
Tööjõukulud -2 032 689 -1 876 748 Põhivara kulum ja väärtuse langus -161 134 -175 081 Muud ärikulud -49 339 -65 521 Kokku ärikasum (-kahjum) 693 444 845 670 Kasum (kahjum) tütar- ja sidusettevõtjatelt -21 503 0 Intressikulud -33 400 -28 392 Muud finantstulud ja -kulud -6 948 -5 729 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 631 593 811 549 Tulumaks -53 164 -56 265 Aruandeaasta kasum (kahjum) 578 429 755 284 Emaettevõtja aktsionäri/osaniku osa kasumist (kahjumist) 581 877 753 268 Vähemusosaluse osa kasumist (kahjumist) -3 448 2 016 60
50) CpG island detected in region 743 to 942 (Obs/Exp = 1.38 and %GC = 51.50) CpG island detected in region 744 to 943 (Obs/Exp = 1.38 and %GC = 51.50) CpG island detected in region 745 to 944 (Obs/Exp = 1.38 and %GC = 51.50) CpG island detected in region 746 to 945 (Obs/Exp = 1.38 and %GC = 51.50) CpG island detected in region 747 to 946 (Obs/Exp = 1.39 and %GC = 51.50) CpG island detected in region 748 to 947 (Obs/Exp = 1.36 and %GC = 52.00) CpG island detected in region 749 to 948 (Obs/Exp = 1.34 and %GC = 52.50) CpG island detected in region 750 to 949 (Obs/Exp = 1.31 and %GC = 53.00) CpG island detected in region 751 to 950 (Obs/Exp = 1.31 and %GC = 53.00) CpG island detected in region 752 to 951 (Obs/Exp = 1.29 and %GC = 53.50) CpG island detected in region 753 to 952 (Obs/Exp = 1.29 and %GC = 53.50) CpG island detected in region 754 to 953 (Obs/Exp = 1.29 and %GC = 53.50) CpG island detected in region 755 to 954 (Obs/Exp = 1.29 and %GC = 53.50)
1347 1392 Aasaru Juhan Tartu 04:12:12 M21 145 508 Aasla Meelis Tallinn 03:06:53 M21 1226 1988 Ahven Priit Valga 04:06:51 M21 1492 2750 Aiaots Sander Tallinn 04:19:59 M21 2178 2158 Aija Ingmar Tartu 05:11:15 M21 13 90 Ainsalu Markku Tartu 02:44:48 M21 804 2337 Aksel Indrek Lääne-Viru 03:46:31 M21 948 1187 Albri Kalev Tallinn 03:53:46 M21 729 1083 Allik Ando Tallinn 03:42:30 M21 1212 543 Alttoa Risto Tallinn 04:05:42 M21 599 312 Alumaa Alar Harju 03:35:54 M21 1993 2544 Ambros Andres Tallinn 04:52:17 M21 1883 2183 Ande Artur Tallinn 04:43:36 M21 579 873 Angerma Meelis Tallinn 03:34:52 M21 1231 1215 Anier Aivo Ida-Viru 04:07:12 M21
Kirik Ristiusu saamine Rooma riigiusuks. Ristiusu saamine Rooma riigiusuks sai alguse 313.aastal, kui keiser Constantinus Suur andris läbi Milano edikti kristlastele tegutsemisvabaduse. 430.aastal keelati impeeriumi idaosas templites paganlikud ohverdamised ja nende ebausuline petteusk ning 342.aastal laienes see edikt kogu impeeriumile. 346.aastal keelati avalikud ohverdamised ning kriminaliseeriti paganlike pühade tähistamine. Paavsti primaat - paavsti võim kiriku ja ilmaliku maailma üle. Esialgu oli Rooma piiskop teiste piiskoppidega võrdne. Alates 325 oli ta Lääne-Rooma patriarh (ülejäänd 3 patriarhaati olid idas). 389-nendail Theodosius Suur tunnustab Rooma piiskoppi kiriku kõrgeima autoriteedina (oluline paavsti ja Peetruse sarnasus). Paavst Leo I (440-461) on primaadi alusepanija. 445 Lääne-Rooma keiser tunnistab, et paavst on kiriku juht. Alates 451 Chalkedoni kirikukogu vaidlused Konstantinoopoliga, kes ei tunnista paavsti ül...
aasta seisuga Eestis 0,78, samal ajal kui 2004. aastal oli vastav näitaja veel positiivse väärtusega (1,02). Viimastel aastatel on suurenenud pikaajaliste töötute arv. Eesti töötute suhtelise vaesuse määr on Euroopa Liidu keskmisest paari protsendi võrra kõrgem, ulatudes 2010. aastal 52%-ni. Eesti keskmine brutopalk 2011. aastal oli 839 eurot. Kõige paremini tasustatavad ametikohad paiknevad Eestis Harju- ja Tartumaal, kus töötajad teenivad keskmiselt vastavalt 948 ja 807 eurot kuus. Kõige madalamad keskmised sissetulekud on Eestis Viljandimaal ja Järvamaal. Enim inimesi on hõivatud töötleva tööstuse, hulgi- ja jaekaubanduse ja hariduse sektoris. Kalandussektoris, mis kuulub statistikas samasse tegevusalade gruppi metsamajanduse ja põllumajandusega, on 2011. aasta andmetel hõivatud 26 900 inimest. Keskmine brutopalk selles sektoriosas 698 eurot kuus. Sooline palgalõhe oli Eestis 2011. aasta andmetel 22,9%.
Ribi nõtketegur = = = 0,945. 2 y + 2y - y 0,574 + 0,574 2 - 0,309 2 Ribi nõtkekandevõimeks saame 0,945 2826 355 As f y N bs,Rd = = 10 -3 = 948 kN >> Ns,Ed = 50,3 kN.Seega on ribi M 1 1,0 kandevõime tagatud suure varuga. Põhimõtteliselt võiks kasutada väiksemaid ribisid, kuid konstruktiivselt ei ole see eriti otstarbekas. Ribid tehakse tavaliselt samast lehest, mis tala sein. Ribi laiust võiks soovi korral vähendada, kuid mitte alla 60 mm. 5.3 Toeribid Eestis on enam kasutatud painduvaid toeribisid, kuigi jäik toeribi suurendab mõnevõrra seina nihkestabiilsust.
tutvu lausearvutuse keskkonnaga: http://logik.phl.univie.ac.at/~chris/gateway/formular-uk-zentral.html Millistel muutuja väärtustel on lause (Av(B&A))v(-A&(Cv(B&-C))) väär? Panna tuleb results only, 0 on väär 1 on õige Tutvu ajalooga saidis kuni II maailmasõda: http://www.maxmon.com/history.htm Loe läbi jutt ja proovi andmetega mängida: http://math.hws.edu/TMCM/java/DataReps/index.html Kahend süsteemi arvu(101101001) ->kümnend süsteemiks. Nr sisse ja bianarile punkt, ja vaatan base ten integeri kümnendarvudest annab Ecki appletis juuresoleva graafilise kujutise, teen kujundi ja vaatan base integeri mis vastab kahendsüsteemi arvule 1110001 ASCII tabelis? Nr sisse ja punkt bianari, vaatan ...teksti Kümnendsüsteemi arv 33 on kahendsüsteemis? 33 kirjutan ja Base-ten integer, vaatan bianary Loe läbi jutud Atbashi ja Caesari šifri (Caesar cipher) kohta: http://www.wikipedia.org 2 Tutvu ajalooga kuni 1970ndad: http://www.islandnet.com/~...
Puhtas mõistuses technet enam ei ole. See valdkond jääb filosoofiale. Intellekt on Plotinosele ühtlasi Platoni ideedemaailm, tõeliselt oleva totaalsus: see on nii mõte ise kui ka mõtlemise objekt. Aristoteles 1982 Luulekunstist Keel ja Kirjandus 7 8 Lepajõe, Marju 2000 1999 Techne mõistest Plotinosel Akadeemia 4/ 849 861 Plotinos 1993 Ilust, Vaimsest ilust Akadeemia 5/n 923 948 Amstrong, Hilary 1993 Plotinose õpetus 5/ 959 970 Beierwaltes, Werner 1993 Ilu armastus ja jumala armastus Akadeemia 6/ 1190 1209 Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. Keskaja filosoofia (23 14 sajand) kosmoloogiline harmoonia asendub jumaliku harmoonia printsiibiga. Päästa oma hing. 1. Ruum.Maailma struktuur: ülemise ja alumise vastandamine
08.50 45008043904 #N/A #N/A Kristjan Treier 20.10.74 37410207871 693 #N/A Mihhail Saarniit 17.02.62 36202179794 #N/A #N/A Maria Annus 22.03.53 45303223141 205 #N/A Kristina Treier 28.09.88 48809289889 417 #N/A Risto Kilter 13.07.50 35007134557 820 #N/A Tiia Laidvee 28.04.62 46204281009 #N/A #N/A Üllar Helmja 10.03.82 38203101562 #N/A #N/A Karin Kikkas 03.09.83 48309039346 948 #N/A Hannes Jüriorg 24.10.69 36910248770 #N/A #N/A Maret Treumann 17.12.50 45012173887 #N/A 770 Kristel Salonen 02.07.81 48107029305 #N/A #N/A Kaarel Roosimägi 29.06.89 38906291935 #N/A 84 Leo Vaask 03.06.89 38906031475 1 114 #N/A Jaanika Martverk 16.05.85 48505163793 861 #N/A Jako Hunt 18.10.52 35210187745 #N/A #N/A Kaarel Savest 04.08.73 37308049754 #N/A #N/A Eneli Miron 14.11
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama...
5251 21431-1 Raastu 59.29304325.375349 5251 Anija vald 26376 7820195-1Raatuse 58.38258126.733268 26376 Tartu linn 28051 8200485-1Raavitsa 57.81441826.153074 28051 Karula vald 92156 8200486-1Raavitsa 57.81444226.152723 92156 Karula vald 34069 8290019-1Raavitse 57.82176426.147809 34069 Karula vald 34171 8290020-1Raavitse 57.82161426.147834 34171 Karula vald 948 04203-1 Raba 59.36585624.642669 948 Nõmme 951 04303-1 Raba 59.36602124.643797 951 Nõmme 20098 6700753-1Raba 58.39623624.510969 20098 Pärnu linn 20099 6700752-1Raba 58.39630024.511742 20099 Pärnu linn 20100 6700750-1Raba 58.39650724.512807 20100 Pärnu linn 20101 6700751-1Raba 58.39578724.512256 20101 Pärnu linn 20114 7000449-1Raba 58.71817024.340682 20114 Vigala vald
More praise for Influence: Science and Practice! "We've known for years that people buy based on emotions and justify their buying decision based on logic. Dr. Cialdini was able, in a lucid and cogent manner, to tell us why this happens." --MARK BLACKBURN, Sr. Vice President, Director of Insurance Operations, State Auto Insurance Companies "Dr. Cialdini's ability to relate his material directly to the specifics of what we do with our customers and how we do it, enabled us to make significant changes. His work has enabled us to gain significant competitive differentiation and advantage" -LAURENCE HOF, Vice President, Relationship Consulting, Advanta Corporation "This will help executives make better decisions and use their influence wisely ... Robert Cialdini has had a greater impact on my thinking on this topic than any other scientist." -CHARLES T...
114 72 42 617 86 72 67 581 42 46 54 607 85 43 59 751 143 50 59 682 125 45 27 599 38 93 16 601 58 75 51 666 83 97 67 690 71 96 54 703 80 90 67 803 166 89 90 793 17 59 108 594 22 65 70 584 90 113 67 948 55 109 16 967 10 110 48 623 125 74 112 776 230 96 86 1120 67 71 53 676 140 74 90 786 130 35 44 867 58 65 77 758 55 87 81 755 22 35 42 718 50 73 95 898 110 71 66 692 111 94 37 979 91 135 55 843 66 66 42 643 57 4 97 700 66 56 64 744 65 53 28 795 63 102 61 502 81 50 50 641 94 12 56 763
48 35.44 1548.43 0.02 Regular Air 622.89 63.94 54.84 0.01 Regular Air -56.30 5.02 207.01 0.01 Regular Air -36.90 5.78 3753.42 0 Regular Air 1276.25 80.98 1130.79 0.01 Regular Air 468.19 48.91 109.43 0.09 Regular Air 21.77 4.82 460.43 0.07 Regular Air -76.18 12.28 283.58 0.03 Regular Air -14.23 6.64 5403.37 0.06 Delivery Truck 948.79 145.45 82.15 0.03 Regular Air -6.33 2.21 2066.16 0.02 Regular Air 372.36 40.99 230.72 0.08 Regular Air -68.76 20.95 293.47 0.06 Regular Air -205.38 6.48 88.7 0.06 Regular Air -89.13 2.52 262.78 0.04 Regular Air 19.36 10.98 142.15 0.09 Regular Air -58.18 14.03 970.47 0.1 Regular Air 192.38 81.32 5203.9 0.07 Delivery Truck 636.20 300.98
KAUBIK 1999 Bensiin kat. 131 2972 KAUBIK 2006 Diisel 85 2477 KAUBIK 1995 Diisel 73 2477 KAUBIK 1999 Bensiin kat. 90 1834 KAUBIK 1988 Bensiin 66 1738 KAUBIK 1990 Bensiin 66 1738 KAUBIK 1990 Bensiin kat. 66 1738 KAUBIK 1999 Bensiin kat. 110 2351 KAUBIK 1968 Bensiin 27 948 KALLUR 2007 Diisel 81 2953 FURGOON 2004 Diisel 92 2953 MADEL 2008 Diisel 110 2953 FURGOON 1989 Diisel 53 2488 MADEL 1983 Diisel 53 2488 MADEL 1984 Diisel 52 2480 MADEL 1984 Diisel 52 2488 MADEL 1986 Diisel 52 2488 MADEL 1989 Diisel 51 2280
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
