Minu püsikulud 500 000 000 500 000 000 500 000 000 500 000 000 500 000 000 500 000 000 Minu muutuvkulud 500 500 500 500 500 500 Minu kulud ühiku kohta 1 125 1 069 1 067 1 065 1 062 1 059 Minu kogukulud 900 000 000 939 130 500 940 909 000 942 857 000 945 000 000 947 368 500 Minu tasuvus 6% 7% 3% -1% -6% -11% Minu turuosa 40% 44% 44% 44% 45% 45% Konkurendi hind 1 080 1 080 1 035 990 945 900 Konkurendi müügikogus 1 200 000 1 121 739 1 118 182 1 114 286 1 110 000 1 105 263
Tooraine 2013 2014 2015 2016 2017 4 811 5 811 10 611 15 612 22 102 Rahakäive 2013 Tabel 5 2013 Jan Feb Mar Apr May PÕHITEGEVUS Sissetulekud Laekumised 0 0 1851 7 947 7 947 Kokku 0 0 1851 7 947 7 947 Väljaminekud Maksed tarnijale 0 0 0 0 0 Palgakulude väljamakse -15247 -15247 -15247 -15247 -15247 Kokku -15247 -15247 -15247 -15247 -15247 Rahajäägi muutus põhitegevuses -15247 -15247 -13396 -7 300 -7 300 INVESTEERIMISTEGEVUS
5 KONTAKTOR Kontaktor on automaatne lülitusaparaat madalpinge-elektriahelate sagedaseks sisse- ja väljalülitamiseks. Kontaktorite lülitussagedus võib olla kuni mõni tuhat korda tunnis, nimivool mõni A kuni mõni kA.Kontaktoreid kasutatakse elektriajamite, võimsate valgustusseadmete jms. automaat- ja distantsjuhtimiseks. Tinglikult nimetatakse kontaktoreiks ka mõningaid lülitusreziimis töötavaid elektronseadiseid (näiteks türistorkontaktor).Kontaktori põhiosad on magnetahel liikumatust ja liikuvast osast (ankrust) koosnev elektromagneti südamik, magneti ergutusmähis ning liikuvad ja liikumatud kontaktid (vt. joonis 5.1) Joon. 5.1 Ühepooluselise kontaktori ehitus: 1 liikumatu kontakt 2 liikuv kontakt 3 ankur 4 elektromagneti südamik ...
NIIDUD Niit Elukooslus, kus kasvavad peamiselt mitmeaastased rohttaimed ja mis enamasti on tekkinud ning säilivad tänu niitmisele või karjatamisele. Avatud maastik, kus ei ole enamasti puid ega põõsaid. Elutingimused niidul: palju valgust, tuulisem kui metsas, sademed mõjuvad karmimalt, loomadel vähem elupaiku, temperatuuri kõikumine, huumusrikas muld, sage niitmine ja tallamine, tugev kamar Tüüpilisi niite võib näha looduskaitsealadel, näiteks Matsalus või Virtsu lähedal Laelatul. Primaarsed ja sekundaarsed niidud PRIMAARSED Rohumaad, mis on kujunenud ilma inimese osaluseta. Rannaniidud, lamminiidud, looniidud. SEKUNDAARSED Niidud, mis on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Puisniidud, kultuurniidud. Rannaniit Lamminiit Looniit Puisniit Kultuurniidud Niidu taimestik > Enamasti valguslembelised taimed. > Peamiselt kõrrelised, lõikhei...
Jüri 12 000 21 9 5 143 601 31 632 4 511 1 697 15 Kalle 10 000 21 5 2 381 25 14 39 2 342 786 7 Epp 10 000 21 2 952 - 6 6 947 314 3 Kokku: 16 476 kr 1 823 kr 99 kr 1 922 kr 14 554 kr 5 437 kr 49 kr Raamatupidaja ............................... 31.01.2009 PALGAARVESTUSE TABEL 02.09 OÜ Kallis Mahaarvamised Kuu norm
ekvatoriaalsed vihmametsad. India pindala on 3 287 590 km², rahvaarv on 1 129 866 000 ja keskmine tihedus 344 in/km². Rahaühikuks on India ruupia. Joonis 2. India lipp ja vapp. 1. Rahvaarv. India rahvaarv 1 129 866 154 elanikku 2007. aasta juuli seisuga. Rahvaarvult on India maailmas suuruselt teine riik pärast Hiinat, Teda saabki võrrelda ainult Hiinaga, kus on ainult paarisaja miljoni võrra rohkem elanikke. Kolmandana tuleb USA alles 301 139 947 elanikuga. Kuni 2050 aastani ennustatakse rahvaarvu kasvu. 2. Rahvastikupüramiid. India rahvastiku püramiid. Joonis 3 India rahvastikupüramiid. 3. Loomulik iive. 2007 aastal oli suremus 7 inimest 1000 elaniku kohta ja sündimus 23 inimest 1000 elaniku kohta.Seega suurenes inimeste arv 16 inimest 1000 elaniku kohta ja iive on +1,6% ehk +16. Rändesaldo oli 2007 aastal -0.05 inimest ehk 0.05. Kasutatud matrjal: https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/in
Asepresident: Julio Cobos Iseseisvus: 9. juuli 1816 Rahaühik: peeso Ajavöönd: maailmaaeg -3 1 RAHVASTIK JA MUU SELLEGA SEOTUD Rahvaarv 40 302 000 ja rahvastiku tihedus 14,6 in/km2 . Riigikeeleks on hispaania keel. 86,4% on eurooplased, peamiselt itaalased ja hispaanlased. Rahvaarv aastast 1869 kuni 2009: 1869 1 877 490 1895 4 044 911 1914 7 903 662 1947 15 893 811 1960 20 013 793 1970 23 364 431 1980 27 947 446 1991 32 615 528 2001 36 260 130 2009 40 134 425 16.sajandil tuli palju inimesi Euroopast Argentiinassse. Sinna on samuti toodud tööjõudu Aafrikast, kuna inimesi jäi väheks ja maavarasi, nagu näiteks: hõbedat ja muid väärismetalle oli palju. Iive on Argentiinas olnud peaaegu iga aasta positiivne 2 SUUREMAD LINNAD, VAATAMISVÄÄRSUSED JA TEGEVUSALAD
Algarvude tabel 2 131 307 491 691 911 1117 1361 1579 1811 3 137 311 499 701 919 1123 1367 1583 1823 5 139 313 503 709 929 1129 1373 1597 1831 7 149 317 509 719 937 1151 1381 1601 1847 11 151 331 521 727 941 1153 1399 1607 1861 13 157 337 523 733 947 1163 1409 1609 1867 17 163 347 541 739 953 1171 1423 1613 1871 19 167 349 547 743 967 1181 1427 1619 1873 23 173 353 557 751 971 1187 1429 1621 1877 29 179 359 563 757 977 1193 1433 1627 1879 31 181 367 569 761 983 1201 1439 1637 1889 37 191 373 571 769 991 1213 1447 1657 1901 41 193 379 577 773 997 1217 1451 1663 1907
...................................lk 13 2 Sissejuhatus Looduses on juga langeva veega vooluveekogu lõik. Kõige kõrgemad joad on mägistes piirkondades. Joad loovad looduses maalilisi vaatepilte ning on suured turistimagnetid. Maailmas on palju jugasid, kuid kuulsamad on märgitud järgmisel kaardil: Jugade kõrgused: Angeli juga 979 m Niagara juga 53-57 m Victoria juga 108 m Reini juga 23 m Tugela juga 947 m Jägala juga 7,8 m või 8,1 m Iguaçu juga kuni 82 m 3 Angeli juga Angeli juga ehk Salto Angeli juga (hispaania Salto Ángel) on kõrgeim juga maailmas (979 meetrit, 20 korda Niagarast kõrgem) . Samuti on see pikima vee vabalangemisega juga maailmas, selle takistuseta langus on 807 m. Angeli juga asub Lõuna-Ameerika põhjaosas Venezuelas Caroni lisajõel Churunil
· Aastatel 2006-2009 ületava tulud kulusid RIIGI EELARVE MAHU MUUTUSE VÕRDLUS SKP MUUTUSEGA AASTATEL 2005-2010 SKP jooksevhindades, miljonit Muutus Riigieelarve maht Muutus 2004 151541,6108 200 174956,2104 23414,6 53 072 811 033 5 200 209520,0122 34563,8 66 904 574 437 13 831 763 404 6 200 247646,2836 38126,27 82 149 211 947 15 244 637 510 7 200 252015,0777 4368,794 95 369 822 983 13 220 611 036 8 200 216874,8329 -35140,2 97 220 825 152 1 851 002 169 9 RIIGIEELARVE JA BAASRAHA RINGLEMISE SEOTUS 31.12.04 31.12.05 31.12.06 31.12.07 31.12.08 31.12.09 1 Sularaha -8 895 052 -10 101 719 -11 763 153 -11 -11 -9
Population Reference Bureau estimates and projections (1800 and 2023) and United Nations Population Division. Rahvaarvu kasvu põhjused Sündimus on suurem suremusest 1) Suremus langeb- väikelaste suremus langeb 2) Eluiga kasvab suureneb vanemate inimeste arv Kui kiiresti maailma rahvaarv suureneb? Rahvasti Arenenud Arengu- ku Maailmas riikides maades juurdeka sv 2011 Aastas 82 947 000 1 869 000 81 078 000 Päevas 227 252 5 121 222 132 Minutis 2011 Population Reference Bureau158 4 154 http://www.prb.org/pdf11/2011population-data-sheet_eng.pdf Mida on kaardil kujutatud? Hiina 1 331 000 000 India 1 171 000 000 USA 307 000 000 Indoneesia 243 000 000 Brasiilisa 191 000 000 Pakistan 181 000 000
KÕIK psühholoogilised/psühhiaatrilised probleemid ning väga tõsiste tagajärgedega. psüühikahäired, mis on tingitud liialdatud murest figuuri ja kehakaalu pärast. http://peaasi.ee/soomishaired/ 7% Naistest on söömishäire 50% Naistest kasutab ebatervislikke kaalualandamise meetodeid. Iga kümnes anoreksiat põdev inimene on mees. 25% Sageli dieeti pidavatest inimestest lõpetavad söömishäirega Söömishäired on viimastel aastakümnetel muutunud enim levinud noorte naiste vaimse tervise häireteks. Meestel on need häired haruldased. Häire algab tavaliselt nooruses, kõige sagedamini 1418aastaselt. Tavalisim on anoreksia avaldumine nendel, kelle elukutse või harrastus nõuab kõhnust, nagu modellid, baleriinid, iluuisutajad ja võimlejad. Umbes 50% dil anorektikutest esineb ülesöömisperioode, mis on iseloomulikud buliimikutele. Need kaks diagnoosi ei välista teineteist, buliimiat diagnoositakse sageli neil, kelle kehakaal on normis või üle se...
Söömishäired DANIEL, HANS Söömishäired Psüühikahäired, mis on tingitud liialdatud murest figuuri ja kehakaalu pärast. 7% naistest on söömishäire 50% naistest kasutab ebatervislikke kaalualandamise meetodeid. Iga kümnes anoreksiat põdev inimene on mees. Söömishäirete põhjused üHISKONNA MÕJU PSÜHHOLOOGILISED FAKTORID GENEETILISED FAKTORID STRESS, PROBLEEMID SUHETES BIOLOOGILISED TEGURID ELUMUUTUSED ANOREKSIA (anorexia nervosa) Anoreksia on söömishäire, mille puhul inimene kaotab kaalu rohkem, kui on tervislik, esineb tugev hirm kehakaalu tõusu ees ning oma keha nähakse moonutatud pildina. Haigusest tingituna süüakse madala kaloraaziga toitu ja jälgitakse pidevalt oma välimust, kuni see muutub elus peamiseks tegevuseks. Selle tõttu eemaldutakse õppimisest, tööst, suhetest. Patsiendid, olles ise alakaalus, tunnevad end paksuna. Enesehinnang on haiguslikult seotud ainult kehakaalu ja välimusega. Anoreksia sümptomid...
Prisma katsetamine N Gb T1 T2 T3 T4 kN Mpa a1 b1*106 a2 b2*106 a3 b3*106 a4 0 0 1190 507 1536 2592 10 2 1112 -78 479 -28 1531 -5 2581 20 4 1050 -140 359 -148 1410 -126 2466 30 6 947 -243 205 -302 1246 -290 2318 40 8 803 -387 84 -423 1140 -396 2246 50 10 727 -463 -13 -520 1047 -489 2177 60 12 648 -542 -119 -626 944 -592 2104 70 14 574 -616 -218 -725 847 -689 2029
pealtnäha soodne hind, kuid mis sisaldab paljusid lisakulusid. Kolmetärnihotellid Hispaanias ei pruugi olla väga head, ilusad ning ootuspärased. Samas kui rääkida kultuuri- ja linnaturistidest, kes tegelikult enamusasjast siiski ringi käib ning hotellis viibib ääretult vähe aega, siis võime arvata, et nende jaoks need tärnid ei ole kõige olulisem aspekt ringreisi juures. Eespool on näha reisihind, mis võib olla 899 eurot kuni 947 eurot (või isegi rohkem), mis tegelikult hinna sisu järgi vaadates pealtnäha ei tundu absoluutselt suur summa selle kohta, kui paljusid linnasid ja kultuurilisi objekte läbitakse. Mugavustega buss, lennupiletid, lennujaamamaksud, toad hotellis koos hommikusöökidega ning giidi/reisijuhi teenused. Samas lisatasude all näeme, et see hind ei sisalda näiteks muuseumite sissepääsusid, mida on suhteliselt palju, taksosõitu Gibraltaril ega
15. jaanuaril 1970 Toimunud rahvaloendusel selgus, et Eesti elanikkond on suurenenud 13,3% , Eestis elas 1 356 079 inimest. Eestlaste arv oli kasvanud 925 157-ni, osatähtsus rahvastikus oli 68,2 protsenti, venelasi oli 24,7% , ukrainlasi 2,1% ja valgevenelasi ning soomlasi oli mõlemat 1,4% . 17. jaanuaril 1979 Rahvaloendusel selgus, et Eesti elanikkond on kasvanud 8% võrra - siin elas 1 464 476 inimest . Eestlaste arv oli kasvanud 947 812-ni - osatähtsus rahvastikus oli 64,7% , venelasi oli 27,9% , ukrainlasi 2,5 protsenti, valgevenelasi 1,6% ja soomlasi 1,2% . 12. jaanuaril 1989 Viimasel Nõukogude rahvaloendusel selgus, et Eesti elanikkond on suurenenud 6,9% võrra ja ületanud pooleteise miljoni piiri: Eesti riigis elas 1 565 662 inimest . Eestlaste arv oli suurenenud 963 281-ni . Osatähtsus rahvastikus oli langenud 61,5 protsendini; venelasi oli 30,3% , ukrainlasi 3,1 % ning valgevenelasi 1,8%
USA 1. RIIGI RAHVAARV USAs elab 301 139 947 inimest. USA asub esimese 3 riigi seas rahvaarvukuse järgi, seega on ta suurriik. 17. Oktoobril 2006 ületas rahvaarv 300 miljoni piiri. Jaanuaris 2011 on rahvaarv 311,9 miljonit. Tänu sisserändele on elanikkond alati kiiresti kasvanud, kiire kasv jätkub ka praegu ning seniste trendide jätkudes ületab USA rahvaarv peale aastat 2050 praeguse Euroopa Liidu rahvastiku. Joonis 1. USA rahvaarvu kasv protsentides 1950 - 2050 RAHVAARVU MÕJUTAVAD TEGURID
Io on Jupiterile lähim Galilei kuudest ning on päikesesüsteemi suuruselt neljas kuu. Tähtsad andmed avastaja Galileo Galilei avastamise kuupäev 7 Jaanuar 1610 IO päeva pikkus 42 tundi IO keskmine kiirus 17,334 km/s tiirlemisperiood 1,769 päeva pöörlemisperiood 1,769 päeva keskmine raadius - 1,821 km ( 0,286 Maad) diameeter 3,642 km pindala 41,910,000 km2 tuuma raadius 656 km( kui koosneb puhtast rauast), 947 km (kui koosneb raua ja rauasulfiidi segust) keskmine tihedus - 3530 kg/m³ mass - 8,9319x1022 kg ( 0,015 Maad) ruumala - 2.53×1010 km3 (0,023 Maad) albeedo 0,7 pinnamoe suurim kõrguste erinevus 15km pinnase koostis väävli ühendid ja silikaatsed kivimid atmosfäärirõhk - 10-9 baari magnetväli - võimalik IO Kuna Iol asub üle 400 aktiivse vulkaani on ta geoloogiliselt üks kõige aktiivsemaid taevakehasid kogu päikesesüsteemis
60 29.5 8.58 858 17 0.5 34 61 30 8.75 875 13 0.5 26 62 30.5 8.88 888 13 0.5 26 63 31 9.01 901 13 0.5 26 64 31.5 9.14 914 12 0.5 24 65 32 9.26 926 11 0.5 22 66 32.5 9.37 937 10 0.5 20 67 33 9.47 947 10 0.5 20 68 33.5 9.57 957 10 0.5 20 69 34 9.67 967 6 0.5 12 70 34.5 9.73 973 9 0.5 18 71 35 9.82 982 8 0.5 16 72 35.5 9.9 990 Graafikust on näha, et esimene ekvivalentpunkt oli saavutatud 10,90 ml ja teine 26,70 ml NaOH lisamisel. pH alg = 2,27, kust [H+]= 5.37*10-3
php/03090402?txtid=2896&get=0 08.aprill.2011 10 Lisad 11 Lisa 1 Nobeli auhinna summad aastatega Aasta Auhinna summa valdkonnas (Rootsi kroonides) 1901 150 782 1910 140 703 1920 134 100 1923 114 935 (väikseim summa) 1930 172 947 1940 138 570 1950 164 304 1960 225 987 1970 400 000 1980 880 000 1990 4 000 000 2000 9 000 000 2004 10 000 000 2010 10 000 000 12
6,0 3,26 326 0,5 14 28 23,5 9,20 920 0,5 6 12 6,5 3,43 343 0,5 17 34 24,0 9,25 925 0,5 5 10 7,0 3,65 365 0,5 22 44 24,5 9,31 931 0,5 6 12 7,5 3,99 399 0,5 34 68 25,0 9,36 936 0,5 5 10 8,0 4,49 449 0,5 50 100 25,5 9,42 942 0,5 6 12 8,5 5,08 508 0,5 59 118 26,0 9,47 947 0,5 5 10 9,0 5,51 551 0,5 43 86 26,5 0,5 9,5 5,82 582 0,5 31 62 27,0 9,56 956 0,5 10,0 6,04 604 0,5 22 44 27,5 9,60 960 0,5 4 8 10,5 6,21 621 0,5 17 34 28,0 9,65 965 0,5 5 10 11,0 6,36 636 0,5 15 30 28,5 9,69 969 0,5 4 8 11,5 6,47 647 0,5 11 22 29,0 9,73 973 0,5 4 8
(arvutuskäik!!) Harj Lään- Pärn Jõg- Ida- Järv Põlv u Viru Võru Valga Hiiu Saare u eva Viru Lääne a Tartu a Viljandi Rapla Erametsamaa uuendusraie 3863 2760 2777 2856 605 2161 4407 2615 2667 2209 2502 2158 1916 4103 3815 Erametsamaa hooldusraie 2633 1937 2873 4119 316 1904 3277 1923 1618 1097 1798 2014 1963 3791 2655 Riigimetsamaa uuendusraie 857 947 622 1057 276 249 1283 930 1558 344 622 779 688 903 702 Riigimetsamaa hooldusraie 1793 3187 1952 3043 428 753 5469 2484 4176 608 1686 2488 2519 2233 1464 Erametsamaa uuendusraie pindala kokku - 41 412 ha Maakondi kokku - 15 Keskmise arvutamine: Liidan kõikide maakondade erametsamaa uuendusraie pindalad kokku ning jagan saadud arvu maakondade koguarvuga. Saadav arv ongi keskmine. 41 412 ha : 15 = 2760,8 ha KOKKUVÕTE
Mulla profiilid jaotatakse 2-st aspektis:**mulla mineraalse osa paigutusest lähtudes.Akumulatiivne profiil-võrreldes lähtekivimiga on toimunud ülemise osa rikastumine Eluvioakumulatiivne porfiil.min ainete sisaldus Eluviaalne profiil-tugev väljauhe. Diferentseerumata profiil. Kahekihilisel lähtekivimil e näivleetunud profiil. **org ane akumulatsioonihorisontide järgi. Mull e.pehmehuumuslik-iseloom on õhuke metsakõduhorisont ja tüse huumushorisont. Moder e. keskmine huumuslikkus-iseloom.on tüse metsakõdu ja tunduvalt õhem huumushorisont. Moor e.toorhuumuslik-kogu orgaaniline aine on koondunud mulla pinnale (mustika kasvukoht). Turvas (eutrofoorne, mesotroofne v. oligotroofne). Proto- e algstaadiumis olev (näit protomull). Düs- e rikutud (näit raietööga) Kõik erinevad mulla mineraalprof. Ja huumusprof tüübid on kujunenud erinevate mullatekkeprotsesside käigus. Eesti mullatekke ökol.tingimused-reljeef- :keksm kõrgus u.50 m, 2/5-50...100m,1...
% Käibevara Raha 51 727 41 680 10 047 24% 51 44 Nõuded 6 225 5 947 278 5% 6 6 Varud 3 549 3 278 271 8% 3 3.4 VARAD Käibevara kokku 61 501 50 905 10 596 21% 60 53.5 Põhivara
a. c d Albaania - - 20 48 48 * - - 20 68 116 36 Bulgaaria 4 56 42 55 48 e 4 60 102 157 205 23 Horvaatia - - 16 40 48 f - - 16 56 104 22 Tsehhia 180 511 983 517 779 436 947 1,951 2,519 3,319 319 Ungari 311 1,459 1,471 2,328 1,097 526 1,985 3,456 5,795 6,941 670 Poola 88 117 284 580 527 94 211 495 1,075 1,602 42 Poola (Poola 89 298 665 1,697 .. 218 509 1,187 2,884 .. - maksebilanss)
1997.a. 9, 3% 1998.a. 9, 5% 1999.a. 9, 0% * Tallinnas ja Harjumaal on naiste osakaal kuritegevuses Eesti kõrgeim: 1996.a. 9, 6% (Harjumaa), 10, 7% (Tallinn) 1997.a. 11,5%(H), 13, 6%(T) 1998.a. 13, 5%(H), 14, 6%(T) 1999.a. 13, 6%(H), 15, 4%(T) Allikas: Statistikaamet Kuritegevuses süüdistatavad 3 Aasta Naised(arv) 1999 1006 2000 1116 2001 1201 2002 947 2003 1042 2004 1446 Allikas: Statistikaamet 2. NAISTE KURITEGEVUSE ÜLDOMADUSED Naiste kuritegevus erineb meeste omast oma kuriteo laadiga, selle tagajärgiga, viisiga, vahenditega ja kannatanu valikuga, nagu ütles akadeemik N.V Kudrjavtsev. Naiste kuritegu on rohkem emotsionaalne ja mitte läbimõeldud.Naiste kuritegevus ei ole meeste omast erinev mitte ainult sageduse poolest, vaid ka sooritatud kuritegude vaatevinklust. Need on põhilised vargused,
Referaat Rasedus Seemnerakk kohtub munarakuga Eostumine toimub kolmes põhietapis: ovulatsioon, viljastumine ja viljastunud munaraku jagunemine, mis kinnitub seejärel emaka seina külge kui see on toimunud, algab rasedus. Kuidas toimub ovulatsioon Ovulatsiooni ajal, mis toimub menstruatsioonitsükli keskpaigas, puruneb teistest suuremaks kasvanud folliikul ja munarakk pääseb välja. Purunenud folliikul moodustab kollakeha. Kollakeha eritab hormooni progesteroon, mis toetab loote kasvamist, kuni platsenta selle rolli üle võtab. Sel hetkel on munarakk pelgalt täpike ja palja silmaga vaevunähtav. Kui munarakk munasarjast vabaneb, satub see munajuhasse. Munarakk liigub mööda munajuha emaka poole läbides tillukesi, juuspeeni (tsiiliate) narmaid. Kui seemnerakk munaraku viljastab, toimub see munajuha sees munasarja lähedal. Kui munarakku pärast vabanemist kaheteistkümne tunni jooksul ei viljastata, siis see sureb...
Saare Karja 87 23 146 147 965 3778 2130 Saare Kingissepa 87 25 108 182 1228 3794 2341 Saare Kljala 87 21 100 176 1090 3655 2255 Saare Kärla 87 24 73 131 819 3670 1934 Saare Laimjala 87 26 81 198 817 3723 1421 Saare Lenini nim. 87 26 98 207 854 3671 2614 Saare Lümanda 87 17 112 181 678 3828 947 Saare Muhu 87 21 103 211 987 3330 2160 Saare Mustjala 87 22 169 154 675 3402 735 Saare Orissaare 87 26 160 254 1008 4221 2388 Saare Pöide 87 20 93 215 737 3617 1221 Saare SaareTööline 87 20 99 186 869 3781 1532 Saare Srve 87 22 88 203 583 4029 901 Saare Kaarma 88 9 96 53 1303 4186 381
Varud - tooraine ja materjal 30 024 - vanaraud 91 020 870 19 269 849 71 751 021 372,3% - ettemaksed tarnijatele 5 266 808 1 932 721 3 334 087 172,5% Kokku varud 96 317 702 21 202 570 75 115 132 354,3% Käibevara kokku 135 118 943 83 011 318 52 107 625 62,8% Põhivara Materiaalne põhivara - ehitised 947 702 6 209 544 - 5 261 842 -84,7% - masinad ja seadmed 34 370 338 38 418 963 - 4 048 625 10,5% - muu materiaalne põhivara 401 647 1 310 136 - 908 489 -69,3% - lõpetamata ehitus 4 277 417 534 939 3 742 478 699,6% Kokku põhivara 39 997 104 46 473 582 - 6 476 478 -13,9%
On tehtud prognoose, et Hiina riigid (2007): (demograafilise plahvatuse põhilise süüdlase) elanikkond hakkab kahanema juba · Hiina -- 1 321 851 888 pärast aastat 2040, ja senikaua tema kasvutempo jääb järjest aeglasemaks. · India -- 1 129 866 154 Arvestades sündimuse langust Indias, võib · USA -- 301 139 947 arvata et sama saatus ootab ka seda riiki. · Indoneesia -- 234 693 Kuid depopulatsioon ei toimu ainult nendes 997 riikides rahvaarvu suurimate. Erineva · Brasiilia-- 190 010 647 kiirusega langeb sündimus kogu maailmas. Selle tulemusena paljud riigid, esimeste seas Euroopa riigid (k.a. Eesti) on kokku puutunud väga tõsise probleemiga rahvaarvu ülikiire kahanemisega.
leidis vanakreeka õpetlane Eratosthenes (276-194 e.K.r). 6 3.2. Algarvude tabel. 2 131 307 491 691 911 1117 1361 1579 1811 3 137 311 499 701 919 1123 1367 1583 1823 5 139 313 503 709 929 1129 1373 1597 1831 7 149 317 509 719 937 1151 1381 1601 1847 11 151 331 521 727 941 1153 1399 1607 1861 13 157 337 523 733 947 1163 1409 1609 1867 17 163 347 541 739 953 1171 1423 1613 1871 19 167 349 547 743 967 1181 1427 1619 1873 23 173 353 557 751 971 1187 1429 1621 1877 29 179 359 563 757 977 1193 1433 1627 1879 31 181 367 569 761 983 1201 1439 1637 1889 37 191 373 571 769 991 1213 1447 1657 1901 41 193 379 577 773 997 1217 1451 1663 1907
( 6) 2004 . 2005 . 2006 . 1 844 355 1 607 571 2 292 136 4 647 209 3 427 939 5 235 011 CR 0,4 0,5 0,4 : 27 5. OÜ SUNMAX 2004 2006 . : . 6. OÜ SUNMAX 2004 2006 . ( 7) 2004 . 2005 . 2006 . - c 1 833 752 1 338 356 1 947 451 4 647 209 3 427 939 5 235 011 QR 0,4 0,4 0,4 : 6. OÜ SUNMAX 2004 2006 . 28 : : 0,9-1. OÜ SUNMAX - 0,4, 2004 , 2006 . , 40% . , ( 7), 2004 c 4 ( 7), 2006 20 . , , a , . 7. OÜ SUNMAX 2004 2006 . ( 8) 2004 . 2005 . 2006 .
ni ni` ni-ni` ni`)^2 ni`)^2/ni` 4,32849 6,67150 44,5089 10,28276 0 14 11 8 2 4 887 8,11701 0,88298 0,096052 14 28 9 6 4 0,77966 595 10,6840 - 21,9406 2,053581 28 42 6 8 4,68408 4 947 11,5041 - 0,25417 0,022094 42 56 11 6 0,50416 7 339 - 3,404195 56 70 4 9,76583 5,76583 33,2448 759 7,30271 3,69728 13,6699 1,871894 70 84 11 6 4 1 192 3,79429 4,20570 17,6879 4,661728
1 344 3 851 0 3 721 0 0 192 57 7 560 0 3 971 0 92 0 1 903 6 263 1 479 675 0 0 0 1 592 4 245 2 131 1 102 0 0 484 3 432 12 990 0 6 106 0 205 595 0 871 290 574 0 0 19 527 5 359 0 3 905 0 0 128 0 5 659 5 302 5 006 947 0 0 1 962 7 276 604 1 203 0 0 0 579 6 762 1 035 1 400 0 0 444 2 615 8 430 0 6 823 0 220 311 465 3 846 2 501 770 0 0 490 646 2 912 3 197 1 901 0 0 0 0 7 427 0 3 511 1 504 115 255 26 1 078 2 410 104 0 74 2 181 9 173 140 1 420 0 0 164
seniste trendide jätkudes ületab USA rahvaarv peale aastat 2050 praeguse Euroopa Liidu rahvastiku. Ameerika Ühendriigid on etniliselt väga kirju maa. Lisaks jagatakse rahvastik rassitunnuste järgi. 2000. aasta rahvaloenduse järgi on rahvastikust 77,1% valgenahalised, 12,9% afroameeriklased, 4,2% Aasia päritolu ameeriklased, 1,5% põlisameeriklased (indiaanlased ja eskimod), 0,3% Hawaii ja teiste Vaikse ookeani saarte põliselanikud ning 4% teistest rassidest. USAs elab 301 139 947 inimest. USA asub esimese 3 riigi seas rahvaarvukuse järgi, seega on ta suurriik. Indoneesias elab 234 693 997 inimest, mida võib lugeda kõige ligilähedasema rahvaarvuga riigiks. Joonis 1. USA rahvaarvu kasv protsentides 1980 - 2050 Rahvaarvu kasvutempo on mõningate kõikumistega langenud (1980 aasta) 1,11% pealt (2005 aasta) 0,92% peale ning prognoosi kohaselt langeb ilma igasuguste kõikumistega ühtlases tempos (aastaks 2050) 0,67% peale. Joonis. Rahvastiku tihedus USAs
Saare Karja 87 23 146 147 965 3778 2130 Saare Kingissepa 87 25 108 182 1228 3794 2341 Saare Kōljala 87 21 100 176 1090 3655 2255 Saare Kärla 87 24 73 131 819 3670 1934 Saare Laimjala 87 26 81 198 817 3723 1421 Saare Lenini nim. 87 26 98 207 854 3671 2614 Saare Lümanda 87 17 112 181 678 3828 947 Saare Muhu 87 21 103 211 987 3330 2160 Saare Mustjala 87 22 169 154 675 3402 735 Saare Orissaare 87 26 160 254 1008 4221 2388 Saare Pöide 87 20 93 215 737 3617 1221 Saare SaareTööline 87 20 99 186 869 3781 1532 Saare Sōrve 87 22 88 203 583 4029 901 Saare Kaarma 88 9 96 53 1303 4186 381
kahe töövõimetuga 3224 1612 2855 1514 1863 1362 1932 1374 kolme ja enama 1228 2662 1081 2444 593 2109 582 2092 töövõimetuga Rahvapensioni saajad 6816 954 7481 945 11391 1043 11012 982 neist: vanuse tõttu 3490 947 3221 936 3024 965 3382 984 töövõimetud 3167 978 2908 907 2536 860 2553 837 toitja kaotanud 159 619 1352 1046 5831 1164 5077 1053 perekonnad
kui seda oli tekitanud taasühinenud Eesti Linnade Liit. Seega oli liit end Eesti ühiskonna avaliku võimu osana taastanud, siiani vankumatult. 9 Tänapäev Tänaseks on läbi paljude muutuste ja riigi poolsete muudatuste tõttu Eesti Linnade Liit üleriigiline omavalitsusliit, mille liikmeteks on 2006. aasta seisuga kõik 33 Eesti linna, lisaks 13 valda ja 1 alev, mis hõlmab kokku 942 947 elanikku .Liidu eesmärgiks täna on esindada ja kaitsta liikmete huve nii riigisisesel kui ka maailma tasandil. Liidu tegevusvaldkond haarab kogu kohaliku omavalitsuse korraldust, alates eelarvetest ja lõpetades välissuhtlusega. Linnade Liit on valitsusega läbirääkimisi pidava Omavalitsusliitude Koostöökogu liige. Liit tegutseb kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse alusel ning on sisuliselt eriõigustega mittetulundusühing.
Küte 100 Elekter 300 Vesi 200 Prügi 20 Kindlustus 100 Turvafirma 80 Juhtimisega seotud kulud 100 Kantseleikulud 150 Sidekulud 70 Reklaam 500 Muud kulud 60 Pangalaen ja intressid 456 Kulud kokku 8225 Tulud kokku 9173 Kokku 947 2015 Juuli Palgad (NETO) 2440 Sotsiaalmaks 1059 Kogumispension 64 Tulumaks 642 Töötuskindlustusmaks (tööandja) 32 Töötuskindlustusmaks (töötaja) 64 Bruto palk kokku 3,211 Kogukulu tööandjale 4,302 Bruto palk käibest % 46
Ballastveega levib igal laeva reisil umbes 4500 liiki. (Ojaveer jt 2011:10) 2.1 Invasiivsed võõrliigid Eestis Inimene on mitmel juhul, kas teadlikult või teadmatult, aidanud liikidel ületada levikutakistusi, millest nad omal käel vaevalt jagu oleksid saanud (Pleijel 1993:75). Liike on lisandunud pidevalt, kuid viimastel aastasadadel on protsess oluliselt kiirenenud (Kangur jt 2005:4). Keskkonnaameti andmetel on Eestis 2011. aasta seisuga 947 võõrliiki. Invasiivsetest soontaimedest on enam kõneainet pälvinud: Hiid- ja Sosnovski karuputk, ida-kitsehernes, kanada kuldvits, harilik tõlkjas, väikeseõieline lemmats, hobuoblikas, kurdlehine kibuvits, noollehine salat, süst- ja paljulehine aster ning karvane võõrkakar. Teave Eesti vete võõrliikide kohta on ebaühtlane, aga kaheksa olulisemat invasiivset veelooma Eestis on: vesikirp, vikerforell, hõbekoger, karpkala, liiva uurikkarp, tavaline
Tööjõukulud -1 147 109 -1 222 805 -1 561 462 -1 062 744 Põhivara kulum ja väärtuse langus -113 904 -126 743 -149 318 -93 163 Muud ärikulud -104 355 -13 619 -698 -3 323 Ärikasum (-kahjum) 655 212 -661 390 633 038 1 149 224 Finantstulud ja -kulud -281 348 -199 292 -303 947 -74 976 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 373 864 -860 682 329 091 1 074 248 Aruandeaasta kasum (kahjum) 373 864 -860 682 329 091 1 074 248 Lisa 4 Mitmesugused tegevuskulud (kroonides) 2010 2009 Üür ja rent 1790806 1650929
MAAILMA RAHVASTIK REGIOONITI Absoluutarvudes (miljon) 1800 1850 1900 1950 2000 2050 Maailm 978 1262 1650 2521 5978 8909 Aafrika 107 111 133 221 767 1766 Aasia 635 809 947 1402 3634 5268 Euroopa 203 276 408 547 729 628 Ladina-Ameerika 24 38 74 167 511 809 Põhja-Ameerika 7 26 82 172 307 392 Austraalia ja Okeaania 2 2 6 13 30 46 Protsentides
Eesti pinnasele tekitatud mõjud 20 sajandil NSV Liidu poolt tekitatud kahjude hindamine algas peatselt pärast iseseisvumist ning lõppes suuremas osas 1997. aastal. http://elfond.ee/alaleht.php?id_kategooria=947&keel=eesti http://www.gi.ee/teaching/XML/militaarne.xml http://www.galerii.ee/panoraam/eesti/teemad/polevkivi/kaevandamine.html http://vana.elfond.ee/alaleht.php?id_kategooria=948&keel=eesti Üldiselt kaevandamisest:Tänu põlevkivile on Virumaa olulisimaks tööstuspiirkonnaks Eestimaal. Esimene kaevandus avati 1916. aastal Kukrusel, kuid juba aastakümneid varem olid Kukruse mõisa omanikud von Tollid seda põlevat kivi oma viinavabriku küttekolletes kasutanud. Hiljem anti kivile leiukoha järgi teaduslik nimi kukersiit. Põlevkivi kaevandamisega kaasnevaid ohte pinnasele, võib jaotada 2-eks. 1) vajumine - 130 km2 kaevanduste territooriumil on maapind vajunud, tänu millele on selle kvaliteet degradeerunud. Üle 70 km2 allmaak...
2082.6 kapitaliliisingu maksed -6 787 200 -6 787 200 0 0 0 0 -6 787 200 Jagu 5. KESKKONNAMINISTEERIUMI valitsemisala RIIGIEELARVE TULUD KOKKU 3 190 312 923 1 599 614 250 15 947 000 1 570 877 715 3 631 383 242 575 3 186 681 540 32 Kaupade ja teenuste müük 34 858 825 18 911 825 15 947 000 0 0 0 34 858 825
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
Garcia-Vallve, S., Romeu, A. & Palau, J. 2000. Horizontal gene transfer of glycosyl hydrolases of the rumen fungi. Molecular Biology and Evolution 17: 352-361. Carbone, I., Anderson, J.B. & Kohn, L.M. 1995. A group I intron in the mitochondrial small subunit rRNA gene of Sclerotinia sclerotiorum. Current Genetics 27: 166-176. Carbone, I. & Kohn L.M. 2001. A microbial population-species interface: nested cladistic and coalescent inference with multilocus data. Molecular Ecology 10: 947. Couch, B. C. & Kohn, L. M. 2000. Clonal spread of Sclerotium cepivorum in onion production with evidence of past recombination events. Phytopathology 90: 514-521. Gomis-Ruth, F. X., Moncalian, G., Perez-Luque, R., Gonzalez, A., Cabezon, E., de la Cruz, F. & Coll, M. 2001. The bacterial conjugation protein TrwB resembles ring helicases and F1- ATPase. Nature 409: 637-641. Hawksworth, D. L., Kirk, P.M., Sutton, B.C. & Pegler, D.N. 1995. Ainsworth & Bisby’s Dictionary of the Fungi. CABI, 616 pp
0-4 312 186 289 495 263 183 243 394 5-9 305 799 282 012 281 218 261 863 10-14 333 027 311 718 299 416 278 470 15-19 371 063 357 398 308 429 287 238 20-24 378 994 367 873 305 788 284 927 25-29 387 927 376 202 296 278 276 416 30-34 368 045 361 686 321 350 305 364 35-39 343 535 343 695 355 947 350 813 40-44 331 399 337 406 359 558 359 857 45-49 336 090 346 708 364 402 365 232 50-54 355 168 368 556 341 605 347 019 55-59 292 934 312 088 306 879 324 255 60-64 206 581 232 792 278 015 308 494 65-69 214 552 260 924 258 519 302 195 70-74 194 774 250 010 239 865 297 307
2002 397 Soetusmaksumus 221 857 161 861 6 274 6 490 1 307 789 -116 Akumuleeritud kulum - 33 699 - 77 914 -4 914 0 0 527 281 Jääkmaksumus 188 158 83 947 1 360 6 490 1 307 262 2003. a toimunud muutused Ostud ja parendused perioodi jooksul 25 982 15 114 1 258 -5 498 -522 36 334 Müük ja mahakandmine - 100 - 206 0 0 0 -306 Arvestatud kulum - 9 759 -17 403 - 446 0 0 -27 608 Saldo seisuga 31.12.2003 432
Sõpruse pst 246-40 abielus Tootmine tööline 507 Ehte 5-28 abielus Tootmine tööline 720 Kagu 13-4 abielus Tootmine tööline 713 Läänemere 62-68 abielus Transport autojuht 787 Mustamäe tee 195-102 abielus Ladu tööline 500 Arbi 2-155 abielus Tootmine meister 947 Ehitajate tee 68-21 abielus Ladu tööline 640 Liivalaia 32-35 lesk Ladu juhataja 1,513 Pae 60-13 lahutatud Transport autojuht 627 Virbi 4-132 vabaabielus Tootmine meister 920 Linnamäe tee 85-21 vallaline Ost juhataja 1,973 Langu 5-27 lahutatud Tootmine tööline 567
Maailm 978 1262 1650 2521 5978 8909 Aafrika 107 10,9 111 8,8 133 8,1 221 8,8 767 12,8 1766 19,8 Aasia 635 64,9 809 64,1 947 57,4 1402 55,6 3634 60,8 5268 59,1 Euroopa 203 20,8 276 21,9 408 24,7 547 21,7 729 12,2 628 7 Ladina-Ameerika 24 2,5 38 3 74 4,5 167 6,6 511 8,5 809 9,1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
