Šelf e mandrilava on mandri veealune jätk http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/7/71/Shelf-ice_edge_hg.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/d5/Moa_iceshelves.jpg Jäämägi on liustiku küljest murdunud tükk Jää 920 kg/m³ Merevesi 1025 kg/m³ • Jää tihedus on veidi väiksem kui veel – Seepärast hulbib suurem osa jäämäest vee sees ja ainult 1/10 on nähtaval – Veealune osa võib veepealsest palju kaugemale ulatuda • Jäämäe veealune osa sulab kiiremini kui veepealne osa
Kliima, eriti sademete hulk, on mänginud suurt rolli austraallaste elukoha valikul. Tihedalt elab inimesi lõuna ja ida parasvöötmelistel aladel. Sealne kliima on sobiv põllumajanduseks. Kuivad kõrbealad on koduks väga vähestele inimestele. Lumi on väga haruldane ja seda leidub vaid Tasmaanias ja Austraalia Alpides. Austraalia manner on kõikjalt ümbritsetud veega, seetõttu mängib see austraallaste elus ka väga suurt rolli Austraalia pindalast ligikaudu 68 920 km² moodustavad veekogud. Austraalia jõgedevõrk on hõre, ja kuigi jõgesid on vähe, on nad riigile elutähtasd. Nad varustavad maad joogiveega, farmereid veega karja jootmiseks ja põllumaade niisutuseks. Umbes 60% selle maa pindalast on äravooluta, 33% hõlmab India ookeani valgala, 7% Vaikse ookeani valgala. Siseosas on peamiselt ajutise vooluga jõed kriigid (creeks). Suuremad (Cooper`s Creek, Diamantina) suubuvad Eyre`i soolajärve
Toodete märgistamine II osa Sirje Mets 2010.a. Rõivaste märgistus Rõivaste ja muude tekstiiltoodete märgistamise eeskirja kinnitamine Vabariigi Valitsuse määrus 11. juulist 1995. a. Nr. 269. Pleegitamine ehk valgendamine Pleegitamine keelatud Pleegitamine lubatud Pleegitamine lubatud üksnes hapnikupõhiste mitte klooripõhiste pleegitajatega Sirje Mets 3 Kloorpleegitamine lubatud Pleegitamine keelatud (Ameerika märgistus) Sirje Mets 4 Pesemine Pesemine lubatud ainult käsitsi Pesemine keelatud Pesemise kõrgeim lubatud veetemperatuur 60`C, mõõdukas toiming Pesemise kõrgeim lubatud veetemperatuur 50`C normaalne toiming Sirje Mets 5 Pesemise kõrgeim lubatud ...
Vase tootmine, tema sulamid ja kasutamine Referaat Keegi Teine Õppeaines: Tehnomaterjalid Juhendaja: Annika Koitmäe Rühm: eisaaõelda Tallinn 2013 1.1 VASE AJALUGU 1.2 Neoliitikum Kerge saadavus maagist ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks esimesi inimkonna poolt enimkasutatavaid metalle.Vask on üks vanim kasutatud metallidest- juba vähemalt 10000 aastat. Ainult kulda kasutati ennem vaske metallidest. Kogemused vase sulatamisega viisid edasi ka teiste metallide sulatamiseni nagu raud. Uue-kiviaja(10000eKr) ja pronksiaja vahel olnud Neuliitikumis (vase-kivi) kasutati vasest tööriistu,mis olid kasutusel koos kivitööriistadega või siis vahendeid,mis olid kombineeritud mõlemast materjalist. 1.3 Pronksiaeg Vase ja tina kokkusegamist ,et saavutada pronksi prooviti alles 4000 aastat peale vase avastamist ja 2000 a...
880 0,86 4300 177 17,37467 60 4,0943445622 885 0,86 4300 178 17,458 60 4,0943445622 890 0,86 4300 179 17,54133 60 4,0943445622 895 0,86 4300 180 17,62467 60 4,0943445622 900 0,861 4305 181 17,708 55 4,0073331852 905 0,861 4305 182 17,79133 55 4,0073331852 910 0,862 4310 183 17,87467 50 3,9120230054 915 0,862 4310 184 17,958 50 3,9120230054 920 0,863 4315 185 18,04133 45 3,8066624898 925 0,863 4315 186 18,12467 45 3,8066624898 930 0,863 4315 187 18,208 45 3,8066624898 935 0,863 4315 188 18,29133 45 3,8066624898 940 0,863 4315 189 18,37467 45 3,8066624898 945 0,863 4315 190 18,458 45 3,8066624898 950 0,863 4315 191 18,54133 45 3,8066624898 955 0,863 4315 192 18,62467 45 3,8066624898
B autojuht 910 Ahto Danilov A.D sekretär 510 Laine Eek L.E tööline 550 Erna Eek E.E raamatupidaja 770 Vilma Eesmaa V.E juhataja 1,690 Mare Eesmaa M.E treial 680 Einar Ehala E.E müügijuht 850 Ene Elmik E.E tööline 750 Aadu Elson A.E meister 920 Marko Erikson M.E lukksepp 570 Aadu Heinlo A.H sekretär 720 Aigi Härm A.H sekretär 570 Sirje Härm S.H tööline 640 Leida Jaanus L.J lukksepp 850 Kristjan Jürimäe K.J sekretär 570 Jana Kaal J.K autojuht 730 Jaan Kaasik J.K tööline 510 Meelis Kalju M.K
5 0.934 168 835 952.5 0.934 169 840 957.5 0.934 170 845 962.5 0.934 171 850 967.5 0.934 172 855 972.5 0.935 173 860 977.5 0.935 174 865 982.5 0.936 175 870 987.5 0.936 176 875 992.5 0.936 177 880 997.5 0.936 178 885 1002.5 0.936 179 890 1007.5 0.936 180 895 1012.5 0.936 181 900 1017.5 0.936 182 905 1022.5 0.937 183 910 1027.5 0.937 184 915 1032.5 0.937 185 920 1037.5 0.938 186 925 1042.5 0.938 187 930 1047.5 0.938 188 935 1052.5 0.938 189 940 1057.5 0.938 190 945 1062.5 0.938 191 950 1067.5 0.938 192 955 1072.5 0.938 193 960 1077.5 0.938 194 965 1082.5 0.938 195 970 1087.5 0.938 196 975 1092.5 0.938 197 980 1097.5 0.938 198 985 1102.5 0.939 199 990 1107.5 0.939 200 995 1112.5 0.939 201 1000 1117.5 0.939 202 1005 1122.5 0.939
Aruandeaasta kasum 2 836 312 1 204 018 Omakapital kokku 19 013 384 17 577 072 PASSIVA KOKKU 30 135 546 27 057 923 6 AS Simpel Majandusaasta aruanne 2008 Kasumiaruanne (kroonides) Lisa 2008 2007 Müügitulu 17 37 563 000 34 920 700 Muud äritulud 18 1 062 000 462 450 Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 336 000 -125 500 Kaubad, toore, materjal ja teenused 19 -28 757 500 -27 082 775 Mitmesugused tegevuskulud 20 -2 282 000 -1 958 622 Tööjõukulud Palgakulu -2 424 045 -2 359 148
aastal. 1830. aastal asutati juudi kogukond Tallinnas ja 1866. aastal Tartus. Kogukondade tarbeks ehitati sünagoogid: 1883 Tallinna ja 1901 Tartu.[1] 1925. aastal said juudid kultuuriautonoomia. Hakkasid tegutsema rahvuslikud koolid, pühakojad, seltsid, üliõpilaskorporatsioonid, juudi kogukonna esindaja oli Riigikogu liige jne. Juudid omasid ka suhteliselt suurt tähtsust majanduses. 1934. aastal elas Eestis 4381 juuti. Neist 2203 elas Tallinnas, 920 Tartus, 262 Valgas, 248 Pärnus, 188 Narvas ja 121 Viljandis.[2] Eesti okupeerimisel Nõukogude Liidu poolt liitus Nõukogude võimuga suhteliselt suur osa kohalikust juudi kogukonnast. 1940.1941. aastal tegutses Nõukogude repressiivorganis NKVDs ja 1941. aastal asutatud hävituspataljonides, eriti nende juhtkonnas ebaproportsionaalselt suur arv patriootlike eestlaste juudi rahvusest represseerijaid. [3][4] 1942. aasta jaanuaris kuulutasid Saksa võimud Eesti juudivabaks. Pärast
Ülikoolist väljalangenute arv Kasvutempo Bakalaureuseõpe Magistriõpe BakalaureuseõpMagistriõpe 1993 2952 105 -226 81 1994 2726 186 -589 184 1995 2137 370 -105 100 1996 2032 470 197 65 1997 2229 535 157 -23 1998 2386 512 187 76 1999 2573 588 457 43 2000 3030 631 284 29 2001 3314 660 -267 102 2002 3047 762 945 237 2003 3992...
32 % 1971 57 453 735 2.35 % 1972 58 829 321 2.39 % 1973 60 285 455 2.48 % 1974 61 857 025 2.61 % 1975 63 565 601 2.76 % 1976 65 426 979 2.93 % 1977 67 425 439 3.05 % 1978 69 512 236 3.09 % 1979 71 619 219 3.03 % 1980 73 698 099 2.90 % 1981 75 729 574 2.76 % 1982 77 729 805 2.64 % 1983 79 729 313 2.57 % 1984 81 775 217 2.57 % 1985 83 901 572 2.60 % 1986 86 118 046 2.64 % 1987 88 412 920 2.66 % 1988 90 773 617 2.67 % 1989 93 179 760 2.65 % 1990 95 617 350 2.62 % 1991 98 085 373 2.58 % 1992 100 592 242 2.56 % 1993 103 144 749 2.54 % 1994 105 752 796 2.53 % 1995 108 424 827 2.53 % 1996 111 166 210 2.53 % 1997 113 979 481 2.53 % 1998 116 867 371 2.53 % 1999 119 831 888 2.54 % 2000 122 876 727 2.54 % 2001 126 004 992 2.55 % 2002 129 224 641 2.56 % 2003 132 550 146 2.57 % 2004 135 999 250 2
Rahvast on rohkem rannikualadel, sest seal on parem kliima. Austraalia keskosa on kõrb, seal hästi elada ei saa. Rohkem rahvast on põhja ja lõuna osas. Sinna on koondnud ka suuremad linnad. Loodus Pinnamood Riigi madalaim punkt on Eyre'i järv, mis asub 15 m merepinnast madalamal. Austraalia mandri kõrgeim mägi on Kosciuszko (2228 m) Uus-Lõuna-Walesi lõunapiiril ja Austraalia riigi kõrgeim mägi on Big Beni vulkaan (2745 m) Heardi saarel. Veestik Austraalia pindalast 68 920 km 2 moodustavad veekogud. Enamik järvedest asub riigi kuivas ja tasase pinnamoega siseosas, kus nende pindala sõltub sademete hulgast. Kliima Suurem osa Austraaliast asub troopikavöötmes. Lähisekvatoriaalne kliima valitseb Queenslandi põhjaosas ning troopilinemussoonkliima valitseb Lääne- Austraalia ja Põhjaterritooriumi põhjaosas ning Queenslandi loodeosas. Lähistroopilisse
Pindalalt hõlmab Austraalia 7 704 366 . Pealinn on Canberra. Austraalias elab 22 893 487 elanikku 2012. aasta andmete kohaselt. Riigi keeleks on Inglise keel ja rahaühik on dollar. Riigihümn on Advance Australia Fair. Austraalia rannajoone pikkus on 25 761 kilomeetrit. Madalaim punkt on Eyre'i järv mis asub 15m merepinnast madalamal. Kõrgeim punkt on mägi Kosciuszko, mille kõrgus on 2228 meetrit. Austraalia pindalast 68 920 km² moodustavad veekogud. Enamik järvedest asub riigi kuivas ja tasase pinnamoega siseosas, kus nende pindala sõltub sademete hulgast. Suurem osa Austraaliast asub troopikavöötmes. Sisemaal ning lääne- ja lõunaosas on väga kuiv. Austraalia on üks maailma tähtsamaid mäetööstusmaid. Ta on maailmas esikohal kivisöe, kulla, boksiidi, vase ja rauamaagi väljaveo poolest. Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Austraalia Rahvastik
Seega väljarände veel üheks probleemiks arvan olevat Luxembourg 1 921 Belgium 1 502 madalat palka. Paljud noored oma ala spetsialistid lähevad ülikooli Netherlands 1 495 Ireland 1 462 haridust rakendama hoopis parematele jahimaadele, kus neile on France 1 445 United Kingdom 1 301 ilmselt kas lubatud üüratut palka või nad lihtsalt loodavad seda. United States 920 Suuresti tuleb kasuks ka iseseisva elu kogemus ning keele Slovenia 789 Spain 753 praktiseerimine. Näiteks kui inimene on andekas, siis Eestis Malta 718 ainuüksi sellega ei saavuta midagi. Mujal on kergem saavutada midagi oma elus. Sellepärast rändavad just noored inimesed välismaale. Viimastel aastatel on saanud trendiks võtta vabaks aasta või kaks ning minna Austraaliat avastama
Varud kokku 64 11,38 -92 -14,18 48 6,79 65 7,88 7 0,68 -271 -17,90 Käibevara kokku 424 29,14 -182 -9,51 341 15,57 256 9,36 713 20,88 -347 -6,73 Põhivara 242 15,42 -426 -14,84 24 0,82 288 8,98 206 5,03 665 9,90 Aktiva kokku 666 22,03 -607 -12,71 365 7,10 545 9,15 920 12,23 318 2,68 Passiva Lühiajalised kohustused kokku 395 29,95 -201 -10,52 144 7,39 153 7,31 414 16,55 -193 -5,50 Pikaajalised kohustused 163 29,13 -132 -13,42 165 14,49 24 1,62 -24 -1,20 389 16,70 Kohustused kokku 558 29,70 -333 -11,51 309 10,01 177 4,96 390 8,62 196 3,35
plastnõude valmistamiseks. Vahtpolüstüreeni (styrofoam) kasutatakse laialdaselt termoisolatsioonis, löögienergiat summutava pakkematerjalina. Tabel 1. Põhiliste termoplastide omadused Plast Omadused Tihedus Rm N/mm2 A kg/m3 % Polüetüleen (PE) kõrgtihe (HDPE) 960 22...38 20...1300 madaltihe (LDPE) 920 1...16 90...650 Polüpropüleen (PP) 905 27...40 30...200 Polüvinüülkloriid (PVC) 1470 24...62 2...40 plastifitseerimata (UPVC) 1375 7...56 200...450 plastifitseeritud (PPVC) 2175 17...30 75...450 Fluorplast (PTFE) 1070 35...84 1...4,5 Polüstüreen (PS) 1100 50...75 5...8 Orgklaas (PMMA) 1200 60...70 50...120
munevad imetajad maailmas. Kõrgemaist imetajaist elab Austraalias peale dingo veel närilisi ja käsitiivalisi. Kirdeosa palavad ja niisked igihaljad troopilised vihmametsad ning sood on koduks krokodillidele ja veelindudele. Ka linnustik sisaldab rohkesti endeemseid liike nagu emu, mustluik, kakaduu jt. Kõik Austraalias kasvatatavad koduloomad on eurooplaste poolt sisse toodud. Austraalia pindalast 68 920 km² moodustavad veekogud. Enamik järvedest asub riigi kuivas ja tasase pinnamoega siseosas, kus nende pindala sõltub sademete hulgast. Austraalia jõgedevõrk on hõre, siin paiknevatele kõrbetele ja poolkõrbetele on iseloomulik kuivade, ajutise vooluveega jõesängide - kriikide võrk. Vett leidub neis lühikest aega, ainult pärast harvu vihmasademeid. Suurima jõestiku moodustab Murray (2 500 km) koos oma suure lisajõe Darlingiga
10 8377 100 - 1,19 1,09 20 4132 49,3 4245 50,7 2,42 1,56 30 2265 27,0 1867 44,0 4,42 2,10 40 1535 18,3 730 17,2 6,51 2,55 50 1147 13,7 388 9,1 8,72 2,95 60 920 11,0 227 5,3 10,87 3,30 70 779 9,3 141 3,3 12,84 3,58 80 684 8,2 95 2,2 14,62 3,82 90 617 7,4 67 1,6 16,21 4,03 100 571 6,8 46 1,1 17,51 4,18
48 0,698 3490 8 3,158333 1070 6,975414 0,271911 56 0,706 3530 9 3,291667 1030 6,937314 0,272472 64 0,713 3565 10 3,425 995 6,902743 0,271958 72 0,721 3605 11 3,558333 955 6,861711 0,273299 80 0,728 3640 12 3,691667 920 6,824374 0,273542 88 0,735 3675 13 3,825 885 6,785588 0,274147 96 0,741 3705 14 3,958333 855 6,751101 0,273625 104 0,748 3740 15 4,091667 820 6,709304 0,274924 112 0,753 3765 16 4,225 795 6,678342 0,273576 120 0,759 3795 17 4,358333 765 6,639876 0,274032
Arvuti riistvara 1. Arvutustehnika ajalugu a. Kes on nende kuulsate sõnade autor(id)? “640K mälu peaks olema piisav kõikidele.” ■ Vastus: Bill Gates b. Milline oli esimene kommertsmikroprotsessor? ■ Vastus: 4004 c. Milline oli esimene tabelarvutusprogramm? ■ Vastus: VisiCalc d. Milline nendest firmadest esitles esimesena WYSIWYG konsteptsiooni? ■ Xerox e. Milline nendest firmadest valmistas esimese 32bitise protsessori? ■ National Semiconductor f. Milli(ne/sed) arvuti(d) aitasi(d) briti valitusel II maailmasõja ajal murda koode? ■ Colossus g. Milline organisatsioon lõi WWW esialgse spetsifikatsiooni? ■ CERN 2. Arvuti, mis see on? 3. Protsessorid 1 4. Protsessorid 2 a. vahemälu Smart Cache b. tr...
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Puiduseened Austerservikud Marit Kadopa G2L Tallinn 2009 Sissejuhatus Austerservikud (Pleurotus ostreatus) kasvavad parasniisketes metsades üle maailma, enamasti langenud puudel. Aasias on seda seent toiduks kasvatatud kaua ja viimasel ajal kasvatatakse teda kommertslikult paljudes maades. Meetod, mille abil seened kasvama pannakse, sarnaneb looduslikule. Lehtpuu kändudesse puuritakse augud, millesse asetatakse kork seeneniidistikuga. Lisaks võivad need seened kasvada suurtes pudelites, plastikkorvides, augustatud plastiktorudes või kilekottides, milles on pastöriseeritud või auru abil steriliseeritud tselluloosne materjal (näiteks õled, puuvill, vanapaber). Austerservik on üks vähestest teadaolevatest seentest, kes toitub ka puidus elavatest selgrootutest. Seen suudab mütseeli abil lõksu püüda ja seedida ümaru...
Kuninganna: Elisabeth II Peaminister: Kevin Rudd Hümn: Advance Australia Fair Iseseisvus: 1. jaanuar 1901 AUSTRAALIA VALDUSED: · Ashmore ja Cartier saarte ala · Jõulusaarte alaealiste · Kookosesaarte ala · Korallimere saarte alaealiste · Heardi ja McDonaldi saarte ala · Norfolki saarte ala Asukoht: India ning Vaikse ookeani vahel Geograafilised koordinaadid: 27 00 S, 133 00 E Territooriumi: 7, 686 850 ruutkilomeetrit Maa: 7, 617, 930 ruutkilomeetrites Vesi: 68, 920 ruutkilomeetrit Rannikuala pikkus: 25, 760 kilomeetrit Riiklik jaotus: 6 osariiki ja 2 territooriumi: Austraalia Pealinna ala, Lõuna- Austraalia, Lääne-Austraalia, Põhja-Territoorium, Queensland, Uus-Lõuna- Wales, Victoria Looduslik keskkond: rohkem kui 80% taimedest, loomadest, on iseloomulikud riigile 2.Majandus Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse Austraalia kuulub järgnevatesse majandusorganisatsioonidesse: ANZUS,
nendeks olid Demokraadid - Eesti Demokraatlik Parti (EDP), Eesti Iseseisvuspartei (EIP) ja Põllumeeste Kogu (PK). Ühinemine aga ebaõnnestus, seda eelkõige Põllumeeste Kogu loobumise tõttu. 18. Märts 2006 otsustab EDP oma kongressil ühineda Isamaaliiduga. Ühinemine Isamaa ja Res Publica Liiduga (IRL) aga ei õnnestu. 11.02.2008 teeb Harju maakohtu registriosakond erakonnale sundlõpetamise hoiatuse, kuna erakonna esitatud nimekirjas oli vajaliku tuhande asemel vaid 920 liiget. Aega oma liikmete arvu seadusega vastavusse viimiseks antakse kuni 15.04.2008. 2008 aasta alguses plaanitakse taas rahvuslike erakondade ühinemist, kaasategevad taas Eesti Iseseisvuspartei (EIP) ja Põllumeeste Kogu (PK). Ka seegi ühinemine jookseb 06.05.2008 ummikusse. Iseseisvuspartei soovis uue partei nimeks Eesti Iseseisvusliit, EDP soovis sellele aga lisaks sõna "Demokraatlik", ehk siis nimeks Eesti Demokraatlik Iseseisvusliit, mis aga ei olnud vastuvõetav Iseseisvusparteile. 4
25.11.2008 Salu Argo Abja haab 1 26.11.2008 Muld Reijo Abja kask 3 27.11.2008 Mäesalu Valve Laiksaare kuusk 4 28.11.2008 Mäesalu Valve Laiksaare lepp 2 Kogus kokku Kogus Hind Maksumus 28 1000 28 000 kr 46 1260 57 960 kr 44 1360 59 840 kr 8 1240 9 920 kr 35 1200 42 000 kr 7 1530 10 710 kr 7 2200 15 400 kr 33 1620 53 460 kr 21 1000 21 000 kr 47 1260 59 220 kr 40 1360 54 400 kr 2 1240 2 480 kr 19 1200 22 800 kr 42 1530 64 260 kr 5 2200 11 000 kr 19 1620 30 780 kr 22 900 19 800 kr 37 1260 46 620 kr
Haldusjaotus Pindala Osariik Pealinn Rahvaarv km² Aguascalientes Aguascalientes 943 500 5471 Baja California Mexicali 2 487 700 69 921 Baja California Sur La Paz 423 500 73 475 Campeche Campeche 689 700 50 812 Chiapas Tuxtla Gutiérrez 3 920 500 74 211 Chihuahua Chihuahua 3 047 900 244 938 Coahuila Saltillo 2 295 800 149 982 Colima Colima 540 700 5191 Durango Durango 1 445 900 123 181 Guanajuato Guanajuato 4 656 800 30 491 Guerrero Chilpancingo 3 075 100 64 281 Hidalgo Pachuca 2 231 400 20 813
põhjuseks on tugev parteidistsipliin. Esimesena parteina tekkis Norras Venstre, järgmisena Høyre. Stortingis on hetkel esindatud järgmised parteid: Töölispartei (Arbeiderpartiet), Progressipartei (Fremskrittspartiet), Konservatiivne Partei (Høyre), Kristlik Rahvapartei (Kristelig Folkeparti), Keskpartei (Senterpartiet), Sotsialistlik Vasakpartei (Sosialistisk Venstreparti), Liberaalne Partei (Venstre). Rahvastik Rahvaarv Norra populatsioon on 2011. a. 1. jaanuari seisuga 4 920 305, millega on ta Euroopa riikide seas 28. kohal. Võrreldes 1801. aastaga on rahvaarv kasvanud üle kuuekordselt. Asustus Rahvastikutihedus Norras on 14,8 in/km². Kuigi ligi pool rahvastikust elab riigi lõunaosas Oslos ja selle ümbruses , ei ole rahvastik koondunud suurimaisse linnadesse, vaid jaotub ühtlaselt. Etniline koosseis Norra on üks etniliselt homogeensemaid riike. Norralaste endi kõrval, kes moodustavad umbes 90% rahvastikust, on suurimad põlisrahvad saamid ja kveenid.
10 Akralux Onda läbipaistvad plaadid on vastupidavad UV-kiirgusele. Tänu plaatides olevatele õhukambritele on plaadid kerged, läbipaistvad ja heade soojusisolatsiooni omadustega. [6] Tabel 1 AKRALUX- viielainelise plaadi tehnilised andmed [7]. Paksus: 4 mm Plaadi laius: 920 mm Plaadi pikkus: 875 mm Kaal: 1,5 kg/m2 Soojusjuhtivustegur [U]: 4,1 W/m2 K Läbipaistvus: ~76 % Tuletundlikkuse klass: EN 135 3.3. Läbipaistvad ilmastiku- ja löögikindlad APET
relvajõududes sotsialismimaade kaitsevõime tugevdamises. 8 Tervishoid 1979 oli Bulgaarias 185 nii nimetatud suurhaiglat ja neis kokku 73 033 kohta, laste meditsiiniasutusi oli 1051. Arste töötas 1980 aatal 26 000. 10 000 elaniku kohta 30 kohta. Aastast 1951 on arstiabi tasuta. 1971 muudeti arstiabi riiklikuks, erapraktika keelati. 1977. tegutses 182 sanatooriumi ja kuuroti ning 1400 puhkekodu, neis sai ravi ja puhkas ligi 920 000 inimest. Tuntumad kuurodid asuvad Musta mere ääres ja need on : Zlatni , Slancev, Druzba ja Albena. Turism Sotsialismi ajal teenindas Bulgaaria turismimajandus Ida-Euroopa massiturismi, mis hõlmas u kaks kolmandiku külastajaid. 1993 suurenes turistide arv ennenägematult, sest suusa- ja rannaturism madala hinna eest. See tegi need alad lääne turistide jaoks ligitõmbavaks. Bulgaaria erastab turismimajandust ja loodab maa omapära rõhutades turistide arvu suurendada.
Hispaania koloonia, Suur-Columbia osa. See hispaania päritoluga nimi tähendab meie keeles ,,väike Veneetsia". See riik sai nime vee peale ehitatud indiaanielamute järgi, mis meenutasid itaalia meresõitjale, Amerigo Vespuccile, Veneziat. (1) Venezuela riigikeeleks hispaania keel, riigis on elanikke 2 808 900, pealinnaks on Caracas, mis on ühtlasi Venezuela suurim linn, riigi majandus- ja kultuurikeskus. Linn asub 920 m kõrgusel Ávila mäeaheliku jalamil 18 km kaugusel Kariibi mere rannikust. Linn koosneb viiest omavalitsusest, millest neli (Baruta, Chacao, el Hatillo ja Sucre) asuvad Miranda osariigis ja viies, Libertador, moodustab Liiduringkonna. Venezuela pindala on 912 050 km². Rahaühikuks on bolivar. Riigihümniks on Gloria al bravo pueblo. Venezuela jaguneb 23 osariigiks, 1 liiduringkonnaks ja Liidusõltkondadeks. Valitsevateks uskudeks on: rooma katoliku 96%, protestandid 2%, muud 2% (2, 3)
Reklaam (suurusega 90 x 30mm), mille hind on 250krooni. Kui on ettevõttel piisavalt kliente olemas siis enam ei ilmu lehtedes reklaame. Avareklaamina esineb kleebissilt salongi aknal (suurusega 1m2), maksuvus 500 krooni, Springmari reklaamikojast. Ja ka uksele väike reklaamsilt (suurusega 40 x 20cm), maksuvusega 40krooni. KOGUKULU REKLAAMILE: 13040 = 4500+5500+1500+250x4+500+40 f. Kogukulu: Rent kolmeks kuuks 6 640x3=19 920 EEK Seadmete maksumus - 25 000 EEK Palka kolmeks kuuks 41 832x3=125 496 EEK Kindlustus kolmeks kuuks 485x3=1 455 EEK Reklaam üheks kuuks 13 040 EEK Projekti maksumus 184 911.- krooni. g. Finantseerimise vajadus ja planeeritavad allikad Projekti finantseerimine on planeeritud katta omavahendite ja alustava ettevõtja toetuse arvelt. Alustava ettevõtja toetuse arvelt kaetakse 100 000.- krooni firma asutamise summast. Omafinantseerimine kokku 84 911.- krooni.
Tabasalu Ühisgümnaasium Robin Nurk Saksofon läbi aegade Uurimistöö Juhendaja: Kristi Bauman Tabasalu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Saksofon on leiutatud Adolphe Sax-i poolt kuupäeval 28.06.1846. Esmane saksofoni kasutuselevõtt toimus sõjaväeorkestrites. Saksofoni algne populaarsus tuli Prantsusmaa jalaväeorkestrist, kus oli seda kuulda. Saksofon on puupuhkpill. Puupuhkpill kujutab endast aukude ja klappidega toru. Heli tekitatakse puhumise teel. Tavaliselt on saksofon valmistatud messingust, sellel on 18-21 kõlaava, mis on kõik klappidega juhitavad ja mille suurus järkjärguliselt kasvab. Saksofoniperekonnas on 6 saksofoni liiki. 21. sajandil tuuakse ikka veel saksofoni uusi mudeleid välja, aga neil on vaid pisikesed muudatused. Valisin selle teema, sest olen vanaisa juures näinud vana saksofoni, aga sellega enam mäng...
D6N XL/LGP 112/150 16 507-18 096 D6R STD 131/175 18 255-18 669 D6T XL/WX/LGP 153/205 20 937-24 569 D7E STD/LGP 175/235 26 055-28 525 D7R STD/XR/LGP 194/260 24 962-27 101 D8R STD/LGP 226/303 35 179-37 920 D8T STD/LGP 231/310 37 795-39 795 D9R 302/405 48 784 D9T 306/410 50 098 D10T 433/580 66 451 D11T 634/850 104 257 D11T Carrydozer 634/850 112 698 RATASBULDOOSERID
Tsinkatsetaat E 650 Dimetüülpolüsiloksaan E 900 Meevaha E 901 Candelilla vaha E 902 Karnaubavaha E 903 Sellak E 904 Mikrokristalne vaha E 905 Hüdrogeenitud polü-1-detseen E 907 Montaanhappe estrid E 912 Oksüdeeritud polüetüleenvaha E 914 L-tsüsteiin E 920 Karbamiid E 927b Argoon E 938 Heelium E 939 Lämmastik E 941 Dilämmastikmonooksiid E 942 Butaan E 943a 2-metüülpropaan E 943b
Kulum 15 400 46 200 46 200 46 200 46 200 46 200 46 200 46 200 46 200 Jääkväärtuse perioodi lõpus 600 600 554 400 508 200 462 000 415 800 369 600 323 400 277 200 231 000 Laenu arvestus Seis periood alguses 0 1 000 000 1 010 000 995 000 980 000 965 000 950 000 935 000 920 000 Võtmised perioodis 1 000 000 Tagastamised perioodis 10 000 15 000 15 000 15 000 15 000 15 000 15 000 15 000 Põhiosajääk perioodi lõpus 1 000 000 1 010 000 995 000 980 000 965 000 950 000 935 000 920 000 905 000 Intressi määr perioodis & 6% 6% 6% 6% 6% 6% 6% 6% 3%
1025 34178 2629 34178 3395 34178 217 162879 4746 162879 6502 162879 42 403862 4377 403862 18640 403862 1004 8620 2820 8620 4099 8620 84 153716 3916 153716 3454 153716 1295 31967 1928 31967 3088 31967 1050 31204 2872 31204 3927 31204 640 24734 2045 24734 4381 24734 891 61154 3533 61154 3872 61154 836 28026 1547 28026 3339 28026 710 84388 3132 84388 4863 84388 920 35503 2241 35503 3738 35503 506 31835 3207 31835 4914 31835 884 53921 3338 53921 3223 53921 219 99558 3139 99558 10809 99558 963 31068 2332 31068 3340 31068 1436 48604 3138 48604 3913 48604 958 34178 2823 34178 3305 34178 205 162879 4844 162879 6822 162879 44 403862 4355 403862 19514 403862 997 8620 2999 8620 4316 8620 70 153716 3654 153716 3630 153716
Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid (KT nr.2) Rahvastik mingil maa-alal elavad inimesed. Asulastik mingi maa-ala asulate kogum. Asustus mingi maa-ala asulastiku ja rahvastiku kogumõiste Rahvaarv elanike arv riigis, mis allub kahele muutujale: iive ja migratsioon. Maailma rahvaarv, selle muutumine ja rahvastiku paiknemine Rahvaarvu muutumine Aastatuhandeid kasvas rahvaarv haiguste, nälja, sõdade ja loodusõnnetuste tõttu väga aeglaselt. Märksa kiiremini on rahvaarv kasvanud viimase 1000 aastaga, eriti viimaste sajandite jooksul. Elutingimuste paranemine, tervisehoiu ja arstiteaduse areng tõid kaasa keskmise eluea pikenemise 35 eluaastalt XVIII sajandil praeguse 70-75 eluaastani Põhja riikides. 1825. aasta paiku jõudis maa rahvaarv esimest korda miljardini. 1900. a elas maakeral 1,6 mld inimest ning järgneva saja aastaga kasvas rahvastik niiguse kiirusega, et seda prot...
loode ning Indoneesiast lõuna pool. Riigi pindala hulka kuulub lisaks Austraalia kontinendile ka Tasmaania saar ning mitmed teised väikesaared. Austraalia lipp Austraalia vapp Austraalia asend maailmakaardil Austraalia loodus Rannajoone pikkus on 25 760 kilomeetrit. Riigi madalaim punkt on Eyre'i järv, mille pind on 15 m merepinnast madalamal, ja kõrgeim punkt on Mount Kosciuszko (2229 m).Austraalia pindalast ligikaudu 68 920 km² moodustavad veekogud. Enamik järvedest asub riigi kuivas ja tasase pinnamoega siseosas, kus nende pindala on sõltuvuses sademete hulgast eri aastatel. Suurem osa Austraaliast asub troopilises kliimavöötmes: kliima on troopiliselt niiske Queenslandi põhjaosas ning troopiline mussoonkliima valitseb Lääne-Austraalia ja Põhjaterritooriumi põhjaosas ning Queenslandi loodeosas. Vahemerelisse kliimavöötmesse jäävad Lõuna-Austraalia lõunaosa, Lääne-Austraalia edelaosa ja
Põhitoon nagu ka madalamad osahelid kuniviiendani evivad sel juhul eraldi riba, kuid nii viies ja kuues kui ka kõrgemal asuvad osahelipaarid langevad ühte ja samasse kriitilisse ribasse, kuivõrd nende sagedusteerinevus on pisem kui väike terts. Keerukakujuga heli(kompleksheli) valjus formuleerub kriitilise ribade abil. Näiteks kui teha katse sagedusel 1080 Hz, lisades kord.korralt 1% võrra madalama siinustoone, lõpeb kuuldeläve alanemine niipea, kui oleme jõudnud 920 Hz justkui mingi mõõt saks täis. Selögub et siingi kehtib seaduspärasus kusagil on piir, millest alates täiendava helienergia lisamine enam kuuldava kompleksheli valjust ei tõsta. Need mõisted, mida kõige enam kasutatakse muusikas. Konsonantsiks loetakse muusikalist intervalli, või kooskõla, mille helid omavahel harmoneeruvad, kõlavad meeldivalt. Dissoneerivad helid, vastupidi kõlavad rahutult, vähem meeldivalt, tonaalses muusikas nõuavad lahendust, konsonantsi
156 584 Autoremont 0 EUR 31 956 EUR 38 347 EUR 41 543 EUR 44 738 EUR EUR 330 295 KOKKU 7 222 EUR 61 994 EUR 78 292 EUR 86 920 EUR 95 867 EUR EUR Kasumiprognoos 2012.a. 06.10 07.10 08.10 09.10 10.10 11.10 12.10 Kokku Käive 0 0 0 0 0 48000 65000 113000 Kulud 0 Pangateenus 0 0 0 0 0 500 500 1000 Kaup 0 0 0 0 0 6000 11250 17250 Põhivara amort. 0 0 0 0 0 6500 6500 13000
roheline 188.921 roheline 439.554 roheline 985.82 sinine 326.685 sinine 867.579 roheline 542.238 roheline 363.867 499.88889 roheline 940.574 sinine 246.887 sinine 845.822 sinine 822.288 roheline 142.609 sinine 135.031 roheline 835.293 punane 908.372 roheline 974.511 roheline 166.557 kollane 365.13 kollane 172.967 546.33675 roheline 386.251 roheline 920.589 sinine 913.759 roheline 985.617 sinine 506.233 sinine 739.568 sinine 868.031 sinine 400.186 roheline 736.971 717.46722 547.14083 esmaspäev jaanuar 1 0:00 9/1/2015 10/1/2015 Mehaanikateaduskond teisipäev jaanuar 2 0:30 9/2/2015 Rõiva- ja tekstiiliteaduskond kolmapäev jaanuar 3 1:00 9/3/2015 Ehitusteaduskond
177 880 14.666666667 0.951 4755 40 3.6888794541 178 885 14.75 0.951 4755 40 3.6888794541 179 890 14.833333333 0.951 4755 40 3.6888794541 180 895 14.916666667 0.951 4755 40 3.6888794541 181 900 15 0.951 4755 40 3.6888794541 182 905 15.083333333 0.951 4755 40 3.6888794541 183 910 15.166666667 0.951 4755 40 3.6888794541 184 915 15.25 0.951 4755 40 3.6888794541 185 920 15.333333333 0.951 4755 40 3.6888794541 186 925 15.416666667 0.951 4755 40 3.6888794541 187 930 15.5 0.952 4760 35 3.5553480615 188 935 15.583333333 0.952 4760 35 3.5553480615 189 940 15.666666667 0.952 4760 35 3.5553480615 190 945 15.75 0.953 4765 30 3.4011973817 191 950 15.833333333 0.953 4765 30 3.4011973817 192 955 15.916666667 0.953 4765 30 3.4011973817
materjali kulu kg/tk kohta 0,20 0,20 0,20 0,20 0,20 0,20 mat.kulu kokku(kg) 4 200 7 200 7 000 3 400 21 800 5 000 varu perioodi lõpus 1 080 1 050 510 750 750 mat.vajadus kokku(kg) 5 280 8 250 7 510 4 150 22 550 varu per.alguses(kg) 630 1 080 1 050 510 630 ostuvajadus(kg) 4 650 7 170 6 460 3 640 21 920 1kg suhkru kokkuostu hind 8 8 8 8 8 rahavajadus mat.jaoks 37 200 57 360 51 680 29 120 175 360 Plaaniaasta le järgnev I 6. TETRAPAKEND I kv II kv III kv IV kv Aasta kv. Toodang tk 21 000 36 000 35 000 17 000 109 000 25 000
Asub India ookeani ja Vaikse ookeani vahel ja on osa Austraalia ja Okeaaniast maailmajaost. Üldandmed Pindala: 7 704 366 km2 (veestik sellest 68 920 km2) Rahvaarv: 20 750 100 elanikku Keel: inglise keel Rahaühik: Austraalia dollar (AUD) Pealinn: Canberra Suurem osa Austraaliast asub troopikavöötmes. Lähisekvatoriaalne kliima valitseb Queenslandi
MOOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE LÄHTEANDMED: Kasutatud lahus B10% Kk = 1,86 Time Channel 1 GRAAFIK: Seconds °C 25 0 20,74 2 20,71 4 20,65 6 20,6 20 8 20,54 10 20,49 12 20,44 14 20,38 15 16 20,33 18 20,27 20 20,23 Temperatuur C° 22 20,18 10 24 20,12 26 20,06 28 20 30 19,95 5 32 19,9 34 19,85 36 19,79 38 19,73 0 40 19,67 ...
Töökuulutused Uurimustöö Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Tööhõive ja tööturg 5 1.1. Tööhõive mõiste 5 1.2. Tööhõive Eestis 5 1.3. Arengusuunad tööhõives 5 1.4. Tööturu mõiste 6 1.5. Tööturg Eestis 6 1.6. Arengusuunad tööturul 7 2. Töökuulutused 9 2.1 Töövahendusportaalid 9 2.2 Tööjõu nõudlus ja tööpakkumine 9 2.3 CV-Online töökuulutused 10 2.4 CV keskuse töökuulutused 11 2.5 Tähelepanekud töökuulutuses 13 Kokkuvõte 14 Kasutatud kirjandus 16 2 Sissejuhatus Eesti majanduses on toimunud viimastel aastatel kiired arengud ning ka tööturul on olukord oluliselt muut...
���= Σ��� Σ�� x 100 kus: ��� – laevareisi rentaablus Σ��� – reisi 27 Tabel 7. Laevareisi majandusnäitajad 50000 tonni transportimise puhul Grinna Tegevusest saadud tulu Fe 2 920 400 Ekspluatatsiooni kulud Re 1 799 810,2 Brutokasum Kbr 1 120 589,9 Tulude laekumise intensiivsus (EUR/päevas) Fint 33 938,4 Brutokasumi laekumisi intensiivsus Fint 13 022,6 Veetav kaubakogus Q(t) 140 000
Võlad hankijatele 48 628 61 849 60 582 Lühiajalised võlad 101 864 110 116 119 772 kokku Maksuvõlad kokku 6 604 5 515 6 886 Viitvõlad sh.võlg töötajatele 5 503 5 427 4 787 intressivõlad 238 216 13 muud viitvõlad 2 030 1 277 792 Viitvõlad kokku 7 771 6 920 5 592 Lühiajalised 116 239 122 551 132 250 kohustused kokku PIKAAJALISED KOHUSTUSED Pikaajalised 20 983 22 871 17 890 pangalaenud Liisinguvõlg 20 369 22 159 16 485 pikaajaline Muud pikaajalised 405 316 252 võlad Pikajalised 41 757 45 346 34 627 kohustused kokku OMAKAPITAL
Muud äritulud 23 945 20 602 37 180 Kaubad, toore, materjal ja teenused -4 146 408 -10 071 378 -13 527 598 Mitmesugused tegevuskulud -797 937 -990 198 -1 679 384 Tööjõukulud -661 271 -737 281 -754 202 Põhivara kulum ja väärtuse langus -97 863 -117 832 -128 244 Muud ärikulud -134 920 -71 807 -100 311 Ärikasum (-kahjum) -348 127 1 519 638 2 797 497 Finantstulud ja -kulud 516 703 -1 470 330 -89 797 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 168 576 49 308 2 707 700 Tulumaks -66 457 -191 392 -161 999 Aruandeaasta kasum (kahjum) 102 119 -142 084 2 545 701
Mustad ja värvilised metallid Värvilismetallid ja nende sulamid Värvilismetalle ja -sulameid liigitatakse a) tiheduse järgi: · kergemetallid - 5000 kg/m3 (Al, Mg, Ti), · keskmetallid 5000 - 7800 kg/m2 (Sn, Zn, Cr), · rasked metallid üle 7800 kg/m2 (Pb, Cu, Co, Au, W, Mo); b) sulamistemperatuuri järgi: · kergesti sulavad - 327° C (Mg, Al, Pb), · keskmistel temperatuuridel sulavad 327 - 1539° C (Cr, Mn, Ni, Au), · raskesti sulavad > 1539° C (W, Mo, Ti ); c) vääringu järgi · väärismetallid (Pt, Ag, Au), · haruldased metallid (Li, Be, Ti, Ga, W), Tööstuslikult kasutatakse 1) kergeid värvilismetallide Al, Mg, Bn, Cr, Ti, Fe jt. sulameid lennukitööstuses; 2) Al, Cu, Cr, Zn - aparaadiehituses; 3) Ag, Cu, Cr, Al, Zn - mõõteriistades; 4) Al, Cu, (Ag), Fe - juhtmetena elektrotehnikas ja energeetikas; 5) Cu ja Pb, Sn, Zn, Al sulamid (pronksid, messingid, babiidid) - masinaehituses. Tabel 1.1: Värvilismetallide peami...
- 41 29.01. osteti kaupa 300 tk hinnaga á 82.-, kokku 24 600.- Kokku 1 300 tk 101 300.- Jaanuari jooksul müüdi kaupa 990 tk 31.01. on laos kaupa 310 tk Arvutada müüdud kauba soetusmaksumus ja jääk rahas 31.01. Lahendus: 1. Esmalt arvutused FIFO meetodil: Müüdud kauba soetusmaksumus on: 100 tk x 80.- = 8 000.- 500 tk x 75.- = 37 500.- 390 tk x 78.- = 30 420.- Kokku 990 tk 75 920.- Seega lõppsaldo on: 300 tk x 82.- = 24 600.- 10 tk x 78.- = 780.- Kokku 310 tk 25 380.- Kontroll: müüdud kauba ja järele jäänud kauba summa peab võrduma kogukaubaga ehk 75 920 + 25 380 = 101 300.- 2. Sama näite põhjal kaalutud keskmise soetushinna meetod: Kaalutud keskmise soetushinna saame järgmiselt: 100 x 80 + 500 x 75 + 400 x 78 + 300 x 82 101 300 = = 77,9230769…≈ 77,92
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
