Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"920" - 230 õppematerjali

thumbnail
3
docx

Austraalia

· Rahvastiku tihedus ­ 2,6 in/km² · Iseseisvus ­ 1. jaanuar 1901. aasta · Rahaühik ­ Austraalia dollar (AUD) · Ajavöönd ­ maailmaaeg +8 kuni +11 · Riigihümn ­ Advance Australia Fair · Maakood ­ 61 Rannajoone pikkus on 25 760 kilomeetrit. Riigi madalaim punkt on Eyre'i järv, mille pind on 15 meetrit merepinnast madalamal, ja kõrgeim punkt on Mount Kosciuszko 2229 meetrit. Austraalia pindalast ligikaudu 68 920 km² moodustavad veekogud. Enamik järvedest asub riigi kuivas ja tasase pinnamoega siseosas, kus nende pindala on sõltuvuses sademete hulgast eri aastatel. Suurem osa Austraaliast asub troopilises kliimavöötmes: kliima on troopiliselt niiske Queenslandi põhjaosas ning troopiline mussoonkliima valitseb Lääne-Austraalia ja Põhjaterritooriumi põhjaosas ning Queenslandi loodeosas. Vahemerelisse kliimavöötmesse jäävad Lõuna-Austraalia lõunaosa, Lääne-

Geograafia → Geograafia
19 allalaadimist
thumbnail
5
xls

Roolilaba arvutus

Pöörete arv: 980 p/min Töö rõhk: 135 kgf/cm² Kasutegur: üldine 0.57-0.6 mahtuvuslik 0.6-0.65 Mass: 75kg ELEKTRIMOOTORI PÖÖRETEARVU JA VÕIMSUSE VALIK Arvestatud vajalik võimsus N=4.04 kW Valime elektrimootori: Nimivõimsus: 5.5 kW Mootori tüüp: MBTA 132 MB Jalgadega mootor: 210-A* Pöörlemissagedus: 920 p/min Kasutegur: 0,82% Võimsustegur: cos=0.8 Nimivool: 12.7 A Moment: 57 Nm Inertsmoment: 0.025 kgm² Mass: 52 kg

Mehaanika → Abimehanismid
3 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Büroo projekt

IT büroo renoveerimine ja sisustuse projekt Koostaja: Osakond: Juhendaja: Tallinna 2009 PROJEKTIÜLESANNE Ülesande andja: NR:2 Kuupäev:08.05.09 MÄRKSÕNA: IT büroo renoveerimise ja sisustuse projekt ÜLESANDE VÕTJA: MIS: Eduka projekti tunnused: · Asjakohasus · Teostavus · Küpsus · Jätkusuutlikkus Projekti eesmärk: Lõpetada etteantud plaani IT büroo väljaehitus ning samuti ka sisustada IT büroo. Seisundi analüüs: Ehitaja poolt antakse üle lõplikult välja ehitamata (puuduvad vaheseinad, uksed, aknad, ja teised avad) ja viimistlemata büroo ,,karp". Projekti kirjeldus: · Muretseda ja paigaldada välisturvauks. · Muretseda ja paigaldada vastavalt etteantud plaanile pakettaknad · Kavandada plaanil ruumide asetus · Paiga...

Informaatika → Informaatika
74 allalaadimist
thumbnail
33
pdf

AS STV JA AS STARMAN - Finantsanalüüs

Immateriaalne põhivara 64 931 77 271 -12 340 -16% 5 6 Firmaväärtus 852 178 852 178 0 0% 63 61 Põhivara kokku 1 283 545 1 307 233 -23 688 -2% 95 94 VARAD KOKKU 1 354 780 1 385 920 -31 140 -2% 100 100 4 Kohustused Lühiajalised kohustused Võlakohustused 94 929 92 329 2 600 3% 7 1

Majandus → Finantsanalüüs
767 allalaadimist
thumbnail
2
docx

IBM serverite andmed

· Pordid­ USB x7 , Ethernet x2, LPT, VGA IBM System x3400 M3 · 4-tuumaline Intel Xeon 5600 2.40 GHz või 6-tuumaline Intel Xeon 5600 3.06 GHz · 128 GB DDR3 1333MHz RDIMM-I või 48 GB DDR3 1333 MHz UDIMM-i · 8.0 TB 3.5 tolliseid liht-swapitavaid SATA HDD-si; 16 TB 3.5 tolliseid hot-swapitavaid SATA/SAS HDD-si või 16 TB 2.5 tolliseid hot-swapitavaid SAS või 16 TB SATA HDD-si · PSU võimsus 920 W või 670 W · Integreeritud 6 Gbps või 3 Gbps RAID-0, -1, -1E, valikuline RAID-10, -5, -50, -6, -60 · Siinid ­ 5 PCIe ja 1 PCI standard, lisana 2 PCI-X või PCIe · Pordid - USB x5 , Ethernet x2, LPT, VGA IBM System x3500 M3 · 6-tuumaline Intel Xeon kuni kaks X5690 3.46 GHz või 4-tuumaline Intel Xeon X5687 3.60 GHz · 192 GB DDR-3 1333MHz RDIMM-idega või 48 GB DDR# 1333MHz UDIMM-idega · 24 TB 2.5 tolliseid hot-swapitavaid SAS/SATA HDD-d või 16 TB 3

Informaatika → Arvutite riistvara alused
18 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Teadustöö alused

2009 od d d d ed Jaanuar 1 604 268 17 35 167 Veebruar 1 346 229 29 50 132 Märts 1 648 225 32 81 228 Aprill 2 093 233 19 215 353 Mai 1 825 227 26 191 432 Juuni 1 920 182 25 173 401 Juuli 1 825 191 18 142 301 August 1 639 169 23 99 257 September 1 959 235 20 70 235 Oktoober 1 888 250 29 56 245 November 1 653 229 20 25 148 Detsember 1571 192 18 22 137

Muu → Teadustöö alused
47 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Riigi iseloomustus: Norra

Põhjamerega.  Riigi kuju on põhja-lõuna suunal piklik ning suhteliselt kitsas, kõige laiem osa asub lõunas ja Norra põhjaosa ulatub üle Rootsi ja Soome ülaosa kuni Venemaani välja.  Oslo kaugus Tallinnast on umbes 876 km. Kellaaeg erineb -1 tunni võrra, see tähendab seda, et kui Eestis on kell nt 21:00, siis Norras on 20:00.  Seal elab (1. jaanuari 2011 seisuga) 4 920 305 inimest ning see on keskmine riik.  Rahvastiku paiknemise keskmine tihedus – 16 in/km2 (2008 a andmed) Rahvaarv (x 1000) 5,000 4,900 4,920 4,889 4,829 4,800 4,768 Rahvaarv (x 1000) 4,700 4,709 4,661 4,600 4,623 4,500 4,400

Geograafia → Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
20
txt

Arvutid I - Labor nr. 2

w 1040 360 840 360 0 w 1040 424 856 424 0 w 1040 328 792 328 0 w 1040 264 712 264 0 w 712 104 712 8 0 w 712 152 712 136 0 w 712 264 712 200 0 w 736 168 736 336 0 w 744 344 744 296 0 w 752 416 752 352 0 w 776 72 776 376 0 w 784 384 784 200 0 w 792 328 792 392 0 w 800 424 800 400 0 w 664 440 824 440 0 w 824 104 824 440 0 w 664 440 664 424 0 w 752 416 856 416 0 w 856 424 856 416 0 w 848 424 800 424 0 w 832 232 832 448 0 w 840 456 840 360 0 w 848 424 848 456 0 w 848 456 1040 456 0 w 1040 488 920 488 0 w 920 488 920 464 0 150 688 488 704 488 1 2 5 150 688 520 704 520 1 2 0 150 752 528 768 528 1 2 0 150 752 560 768 560 1 2 0 w 752 520 720 520 0 w 728 536 752 536 0 w 736 552 752 552 0 w 768 528 784 528 0 w 784 528 784 544 0 w 792 528 792 504 0 w 712 504 792 504 0 w 704 488 800 488 0 I 632 496 656 496 0 0.5 w 328 464 328 448 0 w 328 464 320 464 0 w 336 504 320 504 0 w 336 504 336 456 0 w 344 464 344 544 0 w 344 544 320 544 0 w 328 448 832 448 0

Informaatika → Informaatika
29 allalaadimist
thumbnail
20
txt

Informaatika II praktikum

w 1040 360 840 360 0 w 1040 424 856 424 0 w 1040 328 792 328 0 w 1040 264 712 264 0 w 712 104 712 8 0 w 712 152 712 136 0 w 712 264 712 200 0 w 736 168 736 336 0 w 744 344 744 296 0 w 752 416 752 352 0 w 776 72 776 376 0 w 784 384 784 200 0 w 792 328 792 392 0 w 800 424 800 400 0 w 664 440 824 440 0 w 824 104 824 440 0 w 664 440 664 424 0 w 752 416 856 416 0 w 856 424 856 416 0 w 848 424 800 424 0 w 832 232 832 448 0 w 840 456 840 360 0 w 848 424 848 456 0 w 848 456 1040 456 0 w 1040 488 920 488 0 w 920 488 920 464 0 150 688 488 704 488 1 2 5 150 688 520 704 520 1 2 0 150 752 528 768 528 1 2 0 150 752 560 768 560 1 2 0 w 752 520 720 520 0 w 728 536 752 536 0 w 736 552 752 552 0 w 768 528 784 528 0 w 784 528 784 544 0 w 792 528 792 504 0 w 712 504 792 504 0 w 704 488 800 488 0 I 632 496 656 496 0 0.5 w 328 464 328 448 0 w 328 464 320 464 0 w 336 504 320 504 0 w 336 504 336 456 0 w 344 464 344 544 0 w 344 544 320 544 0 w 328 448 832 448 0

Informaatika → Arvutid
8 allalaadimist
thumbnail
9
txt

Nelja funktsiooni realiseeriv 4-bitine ALU (c)

w 832 72 832 32 0 w 832 32 848 32 0 w 744 80 832 80 0 w 832 80 832 176 0 w 832 176 848 176 0 w 744 96 824 96 0 w 824 96 824 320 0 w 824 320 848 320 0 w 744 104 816 104 0 w 816 104 816 464 0 w 816 464 848 464 0 w 536 168 752 168 0 w 752 168 752 96 0 w 752 96 848 96 0 w 520 168 520 240 0 w 520 240 848 240 0 w 504 168 504 384 0 w 504 384 848 384 0 w 488 168 488 400 0 w 488 400 744 400 0 w 744 400 744 528 0 w 744 528 848 528 0 152 912 56 928 56 1 3 0.0 152 896 208 912 208 1 4 0.0 152 904 352 920 352 1 4 0.0 152 904 496 920 496 1 4 0.0 w 864 24 896 24 0 w 864 88 888 88 0 w 864 168 888 168 0 w 888 168 888 192 0 w 888 192 896 192 0 w 864 200 896 200 0 w 864 232 872 232 0 w 872 232 872 216 0 w 872 216 896 216 0 w 864 264 880 264 0 w 880 264 880 224 0 w 880 224 896 224 0 w 864 312 880 312 0 w 880 312 880 336 0 w 880 336 904 336 0 w 864 344 904 344 0 w 864 376 880 376 0 w 880 376 880 360 0 w 880 360 904 360 0 w 864 408 888 408 0 w 888 408 888 368 0 w 888 368 904 368 0

Informaatika → Informaatika
156 allalaadimist
thumbnail
192
xls

Ökonomeetria MS3-1

0,00 0,00 15,00 0,00 0,00 16,00 2 200 0 0 0 0,00 1,00 98,36 0,00 0,00 99,36 0 0 0 2 200 0,00 0,00 0,91 0,00 0,00 1,91 2 300 0 0 0 0,70 0,00 0,82 0,00 0,00 2,42 2 000 1 500 0 0 0,90 0,00 1,00 0,00 0,00 2,90 2 200 1 920 0 0 0,47 0,00 0,74 0,00 0,00 2,21 3 200 1 050 0 0 0,00 1,00 103,00 0,00 0,00 104,00 0 0 0 2 200 0,00 0,00 0,82 0,00 0,00 1,82 2 600 0 0 0 0,00 0,00 1,00 0,00 0,00 2,00 2 200 0 0 0 0,90 0,00 1,59 0,00 0,00 3,49 2 200 1 920 0 0

Kategooriata → Ökonomeetria
74 allalaadimist
thumbnail
16
txt

Arvutid II labor

w 960 608 960 592 0 w 896 608 880 608 0 w 896 608 896 592 0 150 864 520 864 512 1 2 0 150 896 520 896 512 1 2 0 150 928 520 928 512 1 2 0 150 960 520 960 512 1 2 5 w 896 576 896 560 0 w 896 560 856 560 0 w 856 560 856 520 0 w 896 560 936 560 0 w 936 560 936 520 0 w 880 608 880 552 0 w 880 552 888 552 0 w 888 552 888 520 0 w 888 552 952 552 0 w 952 552 952 520 0 w 960 576 960 544 0 w 904 544 872 544 0 w 872 544 872 520 0 w 904 544 960 544 0 w 904 544 904 520 0 w 936 608 936 576 0 w 936 576 920 576 0 w 920 576 920 520 0 w 936 576 936 568 0 w 936 568 968 568 0 w 968 568 968 520 0 150 1128 24 1136 24 1 2 0 150 1128 56 1136 56 1 2 0 150 1128 88 1136 88 1 2 0 150 1128 120 1136 120 1 2 5 150 1128 256 1136 256 1 2 5 150 1128 224 1136 224 1 2 0 150 1128 192 1136 192 1 2 0 150 1128 160 1136 160 1 2 0 150 1128 432 1136 432 1 2 0 150 1128 464 1136 464 1 2 0 150 1128 496 1136 496 1 2 0 150 1128 528 1136 528 1 2 5

Informaatika → Arvutid
27 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Venezuela rahvastik

ja 2009.a jõudis see nullini. Aastal 2010 oli ka null. Välismaal sündinuid elab Venezuelas 4,4 % Sisserändajad on pärit Kanadast, Kolumbiast, Portugalist, Hispaaniast ja Ameerika Ühendriikidest Sisseränne pole Venezuela jaoks tõsine probleem. 8.Linnastumine 93% kogurahvastikust elab linnas (2008) Suurema rahvaarvuga linnad on : Caracas ­ 2 097 400 Maracaibo- 1 891 800 Bolivar- 1 592 100 Caracas on Venezuela pealinn ja suurim linn, riigi majandus- ja kultuurikeskus. Linn asub 920 m kõrgusel Ávila mäeaheliku jalamil 18 km kaugusel Kariibi mere rannikust. Linn koosneb viiest omavalitsusest, millest neli (Baruta, Chacao, el Hatillo ja Sucre) asuvad Miranda osariigis ja viies, Libertador, moodustab Liiduringkonna.. 9. Tööjõud Tööealise elanikkonna rakendatus majanduses: Põllumjanduslikus tootmises 13,00 % Tööstuses 23,00 % Teeninduses 64,00 % Töötute osakaal riigis on 10,90 % 10. Rahvastikupoliitika

Geograafia → Geograafia
18 allalaadimist
thumbnail
18
ppt

Söödad

sööda raiskamist. See näitaja oleneb tugevasti ka sööda koostisest. Sööda sortiment (1) Startersööt 53% valku, 14% rasva ja 7% sahhariide , energiasisaldus on 20 MJ/kg, metaboliseeruvat energiat on selles 15­20 MJ/kg Noorkala sööt Kaubakala sööt 45% valku, 30% rasva, 12% sahhariide, energiasisaldus on 24 MJ/kg, metaboliseeruva energia sisaldus 19­21 MJ/kg Sööda sortiment (2) INICIO 917 maimusööt EFICO Enviro 920 kasvusööt Söötmisreziim Söötmisreziim tuleb kohandada kala füsioloogilise seisundi ja keskkonnatingimustega. Kalakasvataja peab seda oma kogemuste alusel pidevalt aastaajast ja ilmastikust olenevalt muutma. Kuid tuleb ka arvestada, et talve jooksul on kala kohanenud jaheda hapnikurikka veega ja madala toitumisintensiivsusega. Suvel, forelli jaoks kriitilist piiri ületama kippuva temperatuuri ja hapnikupuuduse ohu korral on otstarbekas söötmist juba eelnevalt vähendada. Söödanorm

Merendus → Eriala seminar
9 allalaadimist
thumbnail
3
pdf

Diskreetne matemaatika II - esimene kodutöö

20 numbrite valimisel tuleb arvestada Diskreetne matemaatika II Kodused ülesanded 1 Olga Dalton 104493 IAPB21 eelmist numbrit, kuna kõik järjestikused numbrid peavad olema erinevad(st valikuvõimalusi on 1 võrra vähem). Seega on kokku 9·9·...·9 = 920 sellist naturaalarvu. 5. n objekti saab värvida kolme värviga selliselt, et iga värvi kasutatakse vähemalt ühe korra, (n-3) 6·3 viisil Põhjendus: - Ülesande nõuete täitmiseks(st iga värvi kasutatakse vähemalt üks kord) tuleb esimese 3 objekti värvimiseks kasutada kõik 3 värvi(või pärast kõigi objektide värvimist järjestada objektid selliselt, et kolm erivärvilist objekti oleksid alguses). 3 objekti saab värvida 3 värviga 3!=6

Matemaatika → Diskreetne matemaatika
243 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Tööõnnetuste statistika

2007 aasta tööõnnetuste statistika Tööinspektsioon registreeris 2007. aastal 3707 tööõnnetust, millest töösurmasid oli 21, raskeid tööõnnetusi 1082 ning kergeid tööõnnetusi 2604. Tööõnnetusi registreeriti rohkem I ja II kv ning vähem III ja IV kvartalis kui 2006. aastal, kuid aasta lõikes tõusis registreeritud tööõnnetuste arv võrreldes 2006. aastaga 1,5% ehk 54 tööõnnetuse võrra. Aasta lõikes toimus enim tööõnnetusi I kvartalis, kõige vähem III kvartalis, mis on seotud üldise puhkusteperioodiga. Tööõnnetuste suhtarv 100 000 töötaja kohta on seotud 15-74.aastaste tööga hõivatute arvuga maakonnas ning tegevusvaldkonnas. Keskmiselt registreeriti 2007. a maakondades 423 kerget ning 159 rasket tööõnnetust 100 000 töötaja kohta. 100 000 töötaja kohta registreeriti tööõnnetusi jätkuvalt enim Lääne-Virumaal, kus absoluutarvudes kasvas ...

Meditsiin → Tööohutus ja tervishoid
80 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Austraalia referaat

aasta seisuga on töötus 5,6%. 3. Loodus Rannajoon Austraalia rannajoone pikkus on 25 761 kilomeetrit. Pinnamood Riigi madalaim punkt on Eyre'i järv, mis asub 15 m merepinnast madalamal. Austraalia mandri kõrgeim mägi on Kosciuszko (2228 m) Uus-Lõuna-Walesi lõunapiiril ja Austraalia riigi kõrgeim mägi on Big Beni vulkaan (2745 m) Heardi saarel. Veestik Austraalia pindalast 68 920 km² moodustavad veekogud. Enamik järvedest asub riigi kuivas ja tasase pinnamoega siseosas, kus nende pindala sõltub sademete hulgast. Kliima Suurem osa Austraaliast asub troopikavöötmes. Lähisekvatoriaalne kliima valitseb Queenslandi põhjaosas ning troopiline mussoonkliima valitseb Lääne-Austraalia ja Põhjaterritooriumi põhjaosas ning Queenslandi loodeosas. Lähistroopilisse kliimavöötemesse jäävad Lõuna-Austraalia lõunaosa, Lääne-Austraalia edelaosa ja Uus-Lõuna-Wales

Geograafia → Geograafia
11 allalaadimist
thumbnail
105
xlsx

Regressioonanalüüs

138,044914 22,00 7,265522 105 687 349,032365 191 670 41,560681 17,80 1,534814 528 090 455,348135 4 160 342 229,411765 6,00 11,764706 21 317 417,980392 0 453,703704 4,90 18,148148 85 336 3160,592593 64 920 235,714286 9,00 12,857143 88 018 1257,400000 0 639,784946 10,00 53,763441 53 990 2902,688172 0 78,125000 20,00 12,019231 62 669 376,616587 259 607 192,719486 3,60 7,708779 36 479 781,134904 8 000

Kategooriata → Ökonomeetria
167 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Arvestus alused

krooni. Raamatupidamiskanne: D Kulu ebatõenäolisest laekumisest 50 000 K Ebatõenäoliselt laekuvad summad 50 000 (Väärtusvähend) Näide (2) Bilansi väljavõte 20x1. aasta lõpul: AKTIVA Nõuded ostjate vastu Ostjate tasumata arved 1 000 000 Ebatõenäoliselt laekuvad summad (50 000) Kokku (neto) 950 000 Kasumiaruande väljavõte 20x1. aasta kohta: Tulud: Müügitulud 1 000 000 Kulud: Kulu ebatõenäolisest laekumisest 50 000 Näide (3) 3. 20x2. aastal laekub ostjatelt 920 000 krooni. Raamatupidamiskanne: D Pangakonto 920 000 K Ostjate tasumata arved 920 000 4. 20x2. aastal teatab müügijuht, et kliendi (AS B) suhtes on algatatud pankrotimenetlus. AS-ilt B on laekumata 45 000 krooni. Raamatupidamiskanne: D Ebatõenäoliselt laekuvad summad 45 000 (Väärtusvähend) K Ostjate tasumata arved 45 000 Meetod: Ebatõenäoliselt laekuvate summade osatähtsus krediidimüügist (1) Näide 20x1. aastal oli krediitmüük 2 000 000 krooni

Majandus → Raamatupidamise alused
256 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Arvutid 1 Kodutöö nr2

w 1152 264 1152 280 0 w 1152 264 1000 264 0 w 1000 264 1000 280 0 w 1000 264 856 264 0 w 856 264 856 280 0 w 360 336 736 336 0 w 744 584 744 336 0 w 744 336 736 336 0 w 360 488 888 488 0 w 888 584 888 488 0 w 360 648 416 648 0 w 416 648 416 520 0 w 416 520 1040 520 0 w 1040 520 1040 584 0 w 360 784 448 784 0 w 448 784 448 552 0 w 448 552 1184 552 0 w 1184 552 1184 584 0 w 72 152 304 152 0 w 56 144 304 144 0 w 40 136 304 136 0 w 24 128 304 128 0 w 1072 584 1072 168 0 w 1072 152 1072 168 0 w 920 144 920 584 0 w 776 584 776 136 0 w 1216 128 1216 584 0 x 571 119 659 124 0 20 F1 = rol A w 200 192 368 192 0 w 184 184 368 184 0 w 168 176 368 176 0 w 152 168 368 168 0 w 304 152 352 152 0 w 304 144 336 144 0 w 304 136 320 136 0 w 368 192 416 192 0 w 368 184 400 184 0 w 368 176 384 176 0 w 776 136 320 136 0 w 336 144 920 144 0 w 1072 152 352 152 0 w 304 128 1216 128 0 I 416 216 480 216 0 0.5 I 416 248 480 248 0 0.5 I 416 280 480 280 0 0.5 I 416 312 480 312 0 0.5 w 416 192 416 216 0

Informaatika → Arvuti
26 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Venezuela

ÜLDINFO: Riigikeel: hispaania Pealinn: Caracas Caracas on Venezuela pealinn ja suurim linn, riigi majandus- ja kultuurikeskus. Linn asub 920 m kõrgusel Ávila mäeaheliku jalamil 18 km kaugusel Kariibi mere rannikust. Caracase pindala: 2050 km² Elanikke Caracases: 3,140,076 (2005) Rahvastiku tihedus Caracases: 1,697/km² President: Hugo Chavez Pindala: 916,445 km² Rahvaarv: 27,730,469 (juuli 2007) Rahvastiku tihedus: 27in/km2 Iseseisvus: 5.juuli 1811 Rahaühik:Bolivar Venezuela (varasem ja praegu mööndav nimekuju: Venetsueela) on riik Lõuna- Ameerikas. Piirneb põhjast Kariibi merega, kirdest Atlandi ookeaniga, läänest

Geograafia → Geograafia
42 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti nahkhiired

Enamik väike-käsitiivalisi toitub putukatest, kuid on ka liha- ja puuviljasööjaid ning vere- ja nektariimejaid. Lihasööjad nahkhiired söövad närilisi, kahepaikseid ja roomajaid, pisikesi linde, teisi nahkhiiri ning isegi kala. Mõõtmetelt jäävad väike-käsitiivalised esimesele alamseltsile kõvasti alla: tiibade siruulatus võib olla maksimaalselt 70 sentimeetrit, kaal kuni 150 grammi. Käsitiivalised on näriliste järel arvukuselt teine imetajate selts. Umbes 920 tänapäeval elavat nahkhiireliiki moodustavad imetajate liikide koguarvust ligi viiendiku. Käsitiivalisi ei esine üksnes polaarvöötmes ning üksikutel väga isoleeritud saartel. Palju on nahkhiiri troopikas - mõnes piirkonnas võib nende liikide arv ületada kõigi teiste imetajate liikide koguarvu. Kõige vanem fossiilne nahkhiir, Ameerikast Wyomingist leitud Icaronycteris, pärineb varasest eotseenist. Lendloomad Nahkhiired on ainsad imetajad, kes

Loodus → Loodus õpetus
19 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Referaat "Interneti levik Eestis"

Esimesed 5 WiFi leviala Eestis 1. Hotell OLÜMPIA 2. Hotell HAAPSALU 3. Hotell TALLINN 4. Hotell VIRU 5. Kohvik NOKU 6. Kuutsemäe matkakeskus Valgamaal 7. Kohvik ÕUEMAJA, Kuressaares 2 WiFi levialade arvu kasv (2008 a. jaanuari seisuga) 2001. aasta 1 leviala 2002. aasta 5 leviala 2003. aasta 30 leviala 2004. aasta 210 leviala 2005. aasta 430 leviala 2006. aasta 700 leviala 2007. aasta 920 leviala 2008. aasta 1150 leviala 3 Suuremad interneti teenusepakkujad Eestis Tabelis on välja toodud teenusepakkujad, kes pakuvad internetiteenust üle Eesti. Pakkujaid on rohkem, aga välja toomata on jäetud piirkonniti teenust pakkuvad firmad Üle Eesti 4 Interneti kasutatavus Eesti elanike hulgas (seisuga kevad 2008)

Informaatika → Arvuti õpetus
20 allalaadimist
thumbnail
5
docx

ETAANHAPPE ANHÜDRIIDI HÜDRATATSIOONI KIIRUSE MÄÄRAMINE

t+3,58min k 0 0,647 3235 3,583333 940 6,84588 0,169289 5 0,648 3240 1 3,666667 935 6,840547 0,166896 10 0,65 3250 2 3,75 925 6,829794 0,166055 15 0,651 3255 3 3,833333 920 6,824374 0,163859 20 0,653 3265 4 3,916667 910 6,813445 0,163163 25 0,654 3270 5 4 905 6,807935 0,161141 30 0,655 3275 6 4,083333 900 6,802395 0,159209 35 0,656 3280 7 4,166667 895 6,796824 0,157362

Keemia → Füüsikaline ja kolloidkeemia
10 allalaadimist
thumbnail
172
xlsx

Informaatika I kodune töö tabelid

1,323 1,323 550 550 1,163 1,163 984 984 920 920 1,387 1,387 920 920 761 761 1,617 1,617 1,170 1,170 1,003 1,003 1,579 1,579 652 652 550 550

Informaatika → Informaatika
37 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Äriplaan

PUHASKASUM 208 520 658 020 1 263 720 1 436 300 22 11.4. Rahavoogude plaan 1. kuu 2. kuu 3. kuu 4. kuu 5.kuu 6.kuu Sissetulekud: Raha kuu algul x 171 060 212 200 265 260 313 360 331 920 Müügitulud 201 500 188 500 201 500 195 000 201 500 195 000 Omakapital 40 000 0 0 0 0 0 Laenu väljavõtmine 100 000 0 0 0 0 0 Muud tulud 6 000 6 000 6 500 7 000 7 500 8 000 SISSETULEKUD KOKKU: 347 500 365 560 420 200 467 260 522 360 534 920

Majandus → Majandus
1487 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Äriplaan

5.3.2. Püsivkulud · Püsivad palgakulud (+ sotsiaalmaks + töötukindlustus) Töötajad Projekteeritud palk Summa aastate kaupa, krooni kuus, krooni 2008 2009 2010 Tegevjuht 12 240 146 880 159 758 211 178 Raamatupidaja 8160 97 920 112 920 148 920 Müügijuht 9520 114 240 132 240 172 240 Müügijuht 9520 114 240 132 240 172 240 KOKKU 39 440 473 280 537 158 704 578 Muud püsivkulud, krooni Kululiik Summa kroonides (aastate kaupa) 2008 2009 2010

Majandus → Äritegevuse alused
1298 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Majandusõpetuse äriplaan

Kontoritarvete komplekt 3 850 kr 2550 kr Koristustarvete komplekt 1 500 kr 500 kr Kardinad 3 305 kr 915 kr Muud sisustuselemendid 1 1000 1000 kr kr Prügikast 4 160 kr 840 kr Esmaabikapp 1 980 kr 980 kr Tulekustuti 1 540 kr 540 kr Lauakalkulaator 3 320 kr 960 kr Peegel 1 920 kr 920 kr Riidenagi 1 980 kr 980 kr 14821 kr 8 Täpsustus: Kontoritarvete komplekt sisaldab pastapliiatseid, pliiatseid, kustukumme, auguraudu, kiirköitjaid jt. Joonestustarvete komplekt sisaldab joonlaudu(15-100cm), malle ja sirkleid. Koristustarvete komplekt sisaldab põrandaharju, moppe, tolmulappe ja

Majandus → Majandus
101 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Austraalia

talvel. Kõrgeim temperatuur mis on mõõdetud Austraalia Pealinna alal on 42,8C Actonis 11.jaanuaril 1939. Madalaim temperatuur on olnud -14,6C Gudgenby-s 11.juulil 1971 Kliima ekstreemsused Põuad Põud Austraalias on defineeritud nende endi poolt sademete järgi, kus see on kolme kuu peale kokku alla 10% . Seda protsenti võrreldakse regiooni normaalsele sagedusele ja sademete järgi kolme kuivema kuu andmetelt. Veestik Austraalia pindalast 68 920 km2 moodustavad veekogud. Enamik järvedest asub riigi kuivas ja tasase pinnamoega siseosas, kus nende pindala sõltub sademete hulgast. Järved Eyre'i järv mis asub Lõuna-Austraalias, see on Austraalia suurim järv ja ühtlasi madalaim punkt (15 m alla merepinna).Eyre'i järv asub suure Eyre'i Valgla keskmes. Järv jääb umbes 700 km Adelaide'i linnast põhja. Jõed Darling on jõgi Austraalia kagus, Murray parempoolne lisajõgi. Algab Suure Veelahkmeaheliku läänenõlvult

Geograafia → Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
24
docx

AUDI LUGU

Audi RS4 Audi R8 Audi S1 Audi S3 Audi S4 Audi S5 Audi S6 Audi S8 (1999) Audi TT Audi RS 1.1. Endised Audi Alpensieger (1914) Audi Front (1935) Audi Front UW 2 Liter (1933-1934) Audi Front UW 225 Spezial-Cabrio (1935-1938) Audi 50 Audi 60 L (1968-1972) Audi 80 Audi 100 Audi 100 GL (1971-1974) Audi 100 Coupé (1970-1976) Audi 100 Coupé S Audi 920 (1938-1940) Audi Quattro coupe Audi V8 Audi S2 Audi RS2 9 Audi A2 10 KOKKUVÕTE Tänaseks on Audi AG-st saanud ettevõte, kelle poolt väljatöötatud tehnoloogiad on autotööstuses teerajajad ning kelle autod on kõikjal maailmas tuntud kui usaldusväärsed, elegantsed ja luksuslikud sõiduvahendid. Viimase kümnendi Audi edulugu ja saavutused lubavad ettevõtet õigusega pidada

Auto → Autoõpetus
11 allalaadimist
thumbnail
34
xls

2009 Riigi eelarve seadus

1 2 3 4 5 6 7=1-5 § 1. Riigieelarve tulud, kulud ja finantseerimistehingud (kroonides) RIIGIEELARVE TULUD KOKKU 97 838 184 823 83 498 900 433 680 920 328 12 341 655 416 1 253 270 861 63 437 785 96 584 913 962 RIIGIEELARVE KULUD KOKKU 98 474 096 013 84 140 137 040 677 235 666 12 341 655 416 1 253 270 861 61 797 030 97 220 825 152

Majandus → Majandus
38 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Tehnloloogia projekteermise alused

Kaks kohta on varuks. Ühele loomale on jäetud 1,2 meetrine ala. Ühe loomarea pikkus 106m. Lauda laius on 25m, pikkus 130m. Veisefarmi asendiplaan on toodud lisas B, joonisel B.1. 6 4. MATERJALIDE VAJADUS JA VARU 4.1. Söödatarve Generaalplaani projekteerimisel materjalide vajaduse arvutuse eesmärgiks on hoidlate valik [2, lk. 53]. See arvutus on tehtud aastase perioodi kohta. Juurvilja tarve aastas ühe lehma kohta on 920 kg. Ööpäevane juurvilja vajadus ühe lehma kohta on 920 : 365 = 2,5 kg. (4.1) Veisefarmi ööpäevane söödatarve on arvutatav valemiga [2, lk. 53] mf = z · mi = 351 · 2,5 = 877,5 kg , (4.2) kus mf ­ ööpäevane söödatarve; z ­ loomade arv; mi ­ ühe looma ööpäevane söödatarve. 351 loomale vajaminev aastane juurvilja kogus on

Tehnoloogia → Tehnoloogia projekteerimise...
133 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Norra

Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra 3 Üldandmed Pindala: Norra põhiosa pindala on 323 782 km2. Sellest hõlmavad 6% siseveed. Norrapõhiosa on Euroopa maade seas pindalalt 8. Kohal. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km2. Rahvaarv: Norra rahvaarv on 4 920 305 (1.01.2011). Sellega on ta Euroopa riikide seas 28. kohal. Pealinn: Norra pealinn on Oslo. Pealinna kordinaadid: 59° 56´ N, 10° 45´ S Kuningas: Harald V Peaminister: Jens Stoltenberg Usund: Üle 85% on protestandid. Riigikeel: Norra riigikeeleks on norra ja uusnorra keel. Riigihümn: Ja, vi elsker dette landet Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Lipp: Vapp: Rahaühik: Norra rahaühik on kroon (NOK). Aeg: Norra aeg on eesti ajast tund aega taga ja maailmaajast üks tund ees.

Geograafia → Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Austraalia

Riigihümn Advance Australia Fair Riigikeel inglise Rahvastiku tihedus 2.8 in/km² Kuninganna Elizabeth II Iseseisvus 1. jaanuar 1901 Rahaühikud dollar(AUD) LOODUS Rannajoon, pinnamood ja veestik Rannajoone pikkus on 25 760 kilomeetrit. Riigi madalaim punkt on Eyre'i järv, mille pind on 15 m merepinnast madalamal, ja kõrgeim punkt on Mount Kosciuszko (2229 m). Austraalia pindalast ligikaudu 68 920 km² moodustavad veekogud. Enamik järvedest asub riigi kuivas ja tasase pinnamoega siseosas; nende pindala on sõltuvuses sademete hulgast eri aastaaegadel. Kliima Suurem osa Austraaliast asub troopilises kliimavöötmes: kliima on troopiliselt niiske Queenslandi põhjaosas ning troopiline mussoonkliima valitseb Lääne-Austraalia ja Põhjaterritooriumi põhjaosas ning Queenslandi loodeosas. Vahemerelisse kliimavöötmesse

Geograafia → maailma loodusgeograafia ja...
2 allalaadimist
thumbnail
56
ppt

Liustikud

Šelf e mandrilava on mandri veealune jätk http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/7/71/Shelf-ice_edge_hg.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/d5/Moa_iceshelves.jpg Jäämägi on liustiku küljest murdunud tükk Jää 920 kg/m³ Merevesi 1025 kg/m³ • Jää tihedus on veidi väiksem kui veel – Seepärast hulbib suurem osa jäämäest vee sees ja ainult 1/10 on nähtaval – Veealune osa võib veepealsest palju kaugemale ulatuda • Jäämäe veealune osa sulab kiiremini kui veepealne osa

Geograafia → Hüdrosfäär
17 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Elektrimaterjalid Labor nr 4: Magnetmaterjalid

hüstereesisilmuse pindala on võrdeline hüstereesi- ja pöörisvoolukadudega. 4. Mõõtetulemused Sagedus : 85 Hz Tabel . Mõõtetulemused Katsek Katsek eha nr. eha nr. 1 2 Katsekeha nr. 3 U1, mV U2, V U1, mV U2, V U1, mV U2, V 940 3,52 1V 0,860 1000 1,88 900 3,36 900 0,760 960 1,8 840 3,28 840 0,680 920 1,72 820 3,2 800 0,640 880 1,68 780 3,12 740 0,540 820 1,56 740 3,04 700 0,500 780 1,48 700 2,96 648 0,464 660 1.24 680 2,88 608 0,400 600 1,16 660 2,88 568 0,336 560 0,960 640 2,88 536 0,274 448 0,900

Energeetika → Elektrimaterjald
31 allalaadimist
thumbnail
13
odt

Äriplaan - MTÜ Loomapesa

Töötasu tuleb sellest, kui palju on nende teenuseid kasutatud. Finantsprognoos Püsikulud jaanuar veebruar märts aprill mai juuni juuli august september oktoober november detsember KOKKU transport 1000 900 950 1000 1000 1500 920 1125 1000 939 1000 923 12257 töötasu 1000 1000 1000 1000 1000 1500 1498 1400 1200 1000 900 800 13298 sots.maks 330 330 330 330 330 330 330 330 330 330 330 330 3960

Majandus → Majandus
53 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Linnud, loomad, maastik

Niiske kliimaga ekvatoriaalalade on levinud punamullad, mis katavad Ginea rannikumadalikku ja Kongo nõgu. Ekvaatorist kaugemal domineerivad punakaspruunid savannimullad. Laialdastel aladel pole muldi üldse tekkinud, seal levivad kalju-, kruusa- ja liivakõrbed. Austraalia Riigid: Loodus: Rannajoone pikkus on 25 760 kilomeetrit. Riigi madalaim punkt on Eyre'i järv, mille pind on 15 m merepinnast madalamal, ja kõrgeim punkt on Mount Kosciuszko (2229 m).Austraalia pindalast ligikaudu 68 920 km² moodustavad veekogud. Enamik järvedest asub riigi kuivas ja tasase pinnamoega siseosas; nende pindala on sõltuvuses sademete hulgast eri aastaaegadel. Reljeef: Suurem osa Austraaliast on iidse Gondvana mandri jäänuk. Rannajoon on vähe liigestunud, ainus suur saar on Tasmaania. Piki kirderannikut kulgeb Suur Vallrahu. Pinnamoe kujundavad valdavalt madalad lavamaad, tasandikud ja jäänukmäed. Kõrgem on ainult mandri idaosa, kus paikneb Suur Veelahkmeahelik

Geograafia → Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Disaini ise

Telefon 500 500 500 500 500 500 Masinate hooldus, varuosad 1 250 1 250 1 250 1 250 1 250 1 250 Kontoritarbed 800 800 200 200 200 200 Liisingud 3 000 3 000 3 000 3 000 3 000 3 000 VÄLJAMINEKUD 36 520 36 520 35 420 35 420 34 920 33 920 KOKKU: RAHA JÄÄK KUU 127 480 118 460 115 040 119 120 128 200 143 780 LÕPUS: 19 12. Riskitegurite hindamine ja reguleerimine Riskid/ohud Ettevalmistus/lahendused Materiaalne kahju (avarii, seadmete rikki Seoses autoga on sõlmitud vajalikud lepingud

Majandus → Majandus
136 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Tai

rahvuslik olukord. Poiste ja tüdrukute osakaal jääb endiselt võrdseks. Linnastumine 1 Suuremad linnad 1 Bangkok 6355 144 mil. 2 Samut Prakan 378 741 mil. 3 Nothanburi 291 555 mil. 4 Udor Thani 222 425 mil. 5 Nakhon Ratchasima 204 641 mil. 6 Hat Yai 187 920 mil. 7 Chon Buri 183 317 mil. 8 Chiang Mai 174 438 mil. 9 Phra Pradaeng 171 544 mil. 10 Lampang 148 199 mil. (http://www.citypopulation.de/Thailand.html) Kaart: Suuremad linnad Kõige suurem asustatus on Bangkokis kuna sealne turismindus on kõrgelt arenenud. Olulist rolli mängib ka see, et Bangkok on ühtlasi ka Tai pealinnaks. Linna suureks plussiks

Geograafia → Geograafia
75 allalaadimist
thumbnail
12
xlsx

Kolloidkeemia praktikum

40 0,689 3445 7 3,025 1115 7,01661 0,270278 48 0,698 3490 8 3,158333 1070 6,975414 0,271911 56 0,706 3530 9 3,291667 1030 6,937314 0,272472 64 0,713 3565 10 3,425 995 6,902743 0,271958 72 0,721 3605 11 3,558333 955 6,861711 0,273299 80 0,728 3640 12 3,691667 920 6,824374 0,273542 88 0,735 3675 13 3,825 885 6,785588 0,274147 96 0,741 3705 14 3,958333 855 6,751101 0,273625 104 0,748 3740 15 4,091667 820 6,709304 0,274924 112 0,753 3765 16 4,225 795 6,678342 0,273576 120 0,759 3795 17 4,358333 765 6,639876 0,274032

Füüsika → Füüsikaline ja kolloidkeemia
20 allalaadimist
thumbnail
58
doc

ARVESTUSTE ALUSED 4.-6. nädala konspekt

aasta lõpul (eurodes): AKTIVA Nõuded ostjate vastu Ostjate tasumata arved 1 000 000 Ebatõenäoliselt laekuvad summad (50 000) Kokku (neto) 950 000 Kasumiaruande väljavõte 20x1. aasta kohta (eurodes): Tulud: Müügitulud 1 000 000 Kulud: Kulu ebatõenäolisest laekumisest 50 000 3. 20x2. aastal laekub ostjatelt 920 000 eurot. Raamatupidamiskanne: D Pangakonto 920 000 K Ostjate tasumata arved 920 000 4.20x2. aastal teatab müügijuht, et kliendi (AS B) suhtes on algatatud pankrotimenetlus. AS-ilt B on laekumata 45 000 eurot. Raamatupidamiskanne: D Ebatõenäoliselt laekuvad summad 45 000 (Väärtusvähend) K Ostjate tasumata arved 45 000 Bilansi väljavõte : AKTIVA 31.12.20x2 31.12.20x1 Nõuded ostjate vastu Ostjate tasumata arved

Majandus → Arvestuse alused
58 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Austraalia - referaat

· Ajavöönd ­ maailmaaeg +8 kuni +11 · Riigihümn ­ Advance Australia Fair · Maakood ­ 61 1. Rannajoon Rannajoone pikkus on 25 760 kilomeetrit. [1] 2. Pinnamood Riigi madalaim punkt on Eyre'i järv, mille pind on 15 meetrit merepinnast madalamal, ja kõrgeim punkt on Mount Kosciuszko 2229 meetrit. [1] 3 3. Veestik Austraalia pindalast ligikaudu 68 920 km² moodustavad veekogud. Enamik järvedest asub riigi kuivas ja tasase pinnamoega siseosas, kus nende pindala on sõltuvuses sademete hulgast eri aastatel. [1] 4. Kliima Suurem osa Austraaliast asub troopilises kliimavöötmes: kliima on troopiliselt niiske Queenslandi põhjaosas ning troopiline mussoonkliima valitseb Lääne-Austraalia ja Põhjaterritooriumi põhjaosas ning Queenslandi loodeosas. Vahemerelisse kliimavöötmesse jäävad Lõuna-Austraalia lõunaosa,

Geograafia → Geograafia
72 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Potentsiomeetria

3,5 2,77 277 0,5 6 12 21,0 8,74 874 0,5 14 28 4,0 2,84 284 0,5 7 14 21,5 8,88 888 0,5 14 28 4,5 2,92 292 0,5 8 16 22,0 8,99 899 0,5 11 22 5,0 3,01 301 0,5 9 18 22,5 9,07 907 0,5 8 16 5,5 3,12 312 0,5 11 22 23,0 9,14 914 0,5 7 14 6,0 3,26 326 0,5 14 28 23,5 9,20 920 0,5 6 12 6,5 3,43 343 0,5 17 34 24,0 9,25 925 0,5 5 10 7,0 3,65 365 0,5 22 44 24,5 9,31 931 0,5 6 12 7,5 3,99 399 0,5 34 68 25,0 9,36 936 0,5 5 10 8,0 4,49 449 0,5 50 100 25,5 9,42 942 0,5 6 12 8,5 5,08 508 0,5 59 118 26,0 9,47 947 0,5 5 10 9,0 5,51 551 0,5 43 86 26,5 0,5

Keemia → Instrumentaalanalüüs
136 allalaadimist
thumbnail
30
xlsm

Informaatika Harjutus 2 2

36705270218 Rein Ploomipuu Tootmisosakond juhataja 750 36606050218 Kaido Mets Juhatus peadirektor 1000 36902060217 Heiki Käbi Juhatus infodirektor 900 37107071234 Tiit Sirel Finantsosakond müügiagent 450 46207032341 Aino Pappel Raamatupidamine raamatupidaja 330 35107040218 Leo Mänd Juhatus majandusdirektor 920 35110130218 Toomas Männik Tootmisosakond maaler 350 37305040217 Ain Õunapuu Tootmisosakond puusepp 410 44306050216 Kersti Männisalu Plaaniosakond peaökonomist 600 34110050216 Aavo Männimets Plaaniosakond ökonomist 370 ). ( . . . Töö algus Sugu Synnikuupäev 1.09.1998 #REF! 1.01.1988 #REF! 1.04.1986 #REF! 1.09.1995 #REF! 1.05.1994 #REF! 5.09.1985 #REF!

Informaatika → Informaatika 2
32 allalaadimist
thumbnail
6
docx

ETAANHAPPE ANHÜDRIIDI HÜDRATATSIOONI KIIRUSE MÄÄRAMINE ELEKTRIJUHTIVUSE MEETODIL

Sekundid V S n t (aeg ) - t 0 0,647 3235 3,583333 940 6,8458798750,169289 5 0,648 3240 1 3,666667 935 6,8405465290,166896 10 0,65 3250 2 3,75 925 6,8297937380,166055 15 0,651 3255 3 3,833333 920 6,824373670,163859 20 0,653 3265 4 3,916667 910 6,81344460,163163 25 0,654 3270 5 4 905 6,8079349440,161141 30 0,655 3275 6 4,083333 900 6,8023947630,159209 35 0,656 3280 7 4,166667 895 6,7968237180,157362 40 0,658 3290 8 4,25 885 6,7855876450,156921

Füüsika → Füüsikaline ja kolloidkeemia
29 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Norra referaat

km². Sellega on ta Euroopa riikide seas pindalalt 6. kohal. Rahvaarv Norra rahvaarv on 5 051 275 (seisuga 1.01.2013). Sellega on ta Euroopa riikide seas 28. kohal (Türgit arvestamata). Rahvaarvu dünaamika: · 1801: 883 487 · 1900: 2 240 032 · 1940: 2 953 028 · 1960: 3 568 000 · 1990: 4 233 000 · 2000: 4 319 000 · 2008: 4 737 200 · 2009: 4 799 252 · 2010: 4 858 200 · 2011: 4 920 305 Asustus Rahvastikutihedus on 14,82 in/km².Kuigi ligi pool rahvastikust elab riigi lõunaosas (pealinnas Oslos ja selle ümbruses), ei ole rahvastik koondunud suurematesse linnadesse, vaid jaotub enam- vähem ühtlaselt, kusjuures riigi lõunaosa on tihedamalt asustatud.Asulate all on 0,7% pindalast.Tähtsamad linnad on pealinn Oslo, Bergen, Trondheim ja Stavanger. LOODUSVARAD Maavaradest leidub

Geograafia → Geograafia
14 allalaadimist
thumbnail
52
ods

Informaatika excel kodutöö

9 011 392 9 047 752 9 113 257 9 182 927 9 256 347 9 340 682 9 415 570 9 482 855 60 038 695 60 409 918 60 781 346 61 191 951 61 595 091 62 026 962 62 515 392 63 256 141 293 577 299 891 307 672 315 459 319 368 317 630 318 452 319 575 34 600 34 905 35 168 35 356 35 589 35 894 36 149 36 475 4 606 363 4 640 219 4 681 134 4 737 171 4 799 252 4 858 199 4 920 305 4 985 870 7 415 102 7 459 128 7 508 739 7 593 494 7 701 856 7 785 806 7 870 134 7 954 662 622 978 623 576 624 896 627 508 630 142 616 411 619 872 621 240 2 035 196 2 038 514 2 041 941 2 045 177 2 048 619 2 052 722 2 057 284 2 059 794 Serbia 7 490 918 7 470 263 Turkey 69 770 026 70 692 009 Albania 3 102 781 3 119 548

Informaatika → Informaatika
38 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Kipssideainete katsetamine

(224-3 ning 225-1) Proovikeha Kivistamis- Keskmine Purustav Survetugevus nr. tingimus purustav jõud, kgf Üksik Keskmine N/mm2 jõud, kgf Kgf/cm2 N/mm2 Toas 1000 224-1 kuivanud 960 920 38,4 3,84 95% niiskuse 3,84 juures 950 224-2 960 970 38,4 3,84 2345 224-3 Kuivatuskapi 2345 2345 146,56 14,66 s kuivanud 15,46

Ehitus → Ehitusmaterjalid
71 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Etaanhappe anhüdriidi hüdratatsiooni kiiruse määramine elektrijuhtivuse meetodil

63 1 0 1.25 9 3195 1120 7.02 0.411293 0.64 2 10 1.41 7 3235 1080 6.98 0.390414 0.65 3 20 1.58 8 3290 1025 6.93 0.381489 0.66 4 30 1.75 9 3345 970 6.88 0.375945 0.67 5 40 1.91 9 3395 920 6.82 0.372160 0.68 6 50 2.08 8 3440 875 6.77 0.365854 0.69 7 60 2.25 8 3490 825 6.72 0.364363 0.70 8 70 2.41 7 3535 780 6.66 0.363447 0.71 9 80 2.58 5 3575 740 6.61 0.359903 0.72

Füüsika → Füüsikaline ja kolloidkeemia
52 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun